Töö nr DP2019-002
Valga linna Viljandi tn 82c krundi ja
selle lähiala detailplaneering
DETAILPLANEERING
Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja: Valga Vallavalitsus
Puiestee tn 8
Valga linn, Valga vald
68203 Valgamaa
[email protected]
Planeerija: Lenna Hingla
planeeringute juhtivspetsialist
ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 109262)
[email protected]
versiooni kuupäev 22.04.2020
ÜLDINFO
Töö nimetus Valga linna Viljandi tn 82c krundi ja selle lähiala
detailplaneering
Töö nr DP2019-002
Töö eesmärk Viljandi tn 82c krundile ehitusõiguse määramine
tootmisettevõtte hoonete rajamiseks ja vajaliku
juurdepääsutee asukoha määramine ehitiste toimimise
tagamiseks
Planeeringu liik Detailplaneering
Planeeringu koostamise Valga Vallavolikogu
algataja ja kehtestaja Kesk tn 11
Valga linn, Valga vald
68203 Valgamaa
[email protected]
Planeeringu koostamise Valga Vallavalitsus
korraldaja ja koostaja Puiestee tn 8
Valga linn, Valga vald
68203 Valgamaa
[email protected]
Planeerija Lenna Hingla
Valga Vallavalitsuse planeeringute juhtivspetsialist
ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 109262)
[email protected]
KSH eelhinnangu Anni Teetsmann
koostaja Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
[email protected]
Planeeringu
kehtestamise aeg ja
otsuse number
1
versiooni kuupäev 22.04.2020
Sisukord
ÜLDINFO ................................................................................................................. 1
DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI ................................................................................... 3
1. Planeeringu eesmärk .......................................................................................... 3
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .................................................................... 3
2.1 Olemasoleva olukorra analüüs ......................................................................... 3
2.2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ............................................................... 7
2.3 Planeeringuala ja kehtivad planeeringud ............................................................ 8
2.4 Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud ................................................... 10
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ................................................................ 11
3.1 Planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused ..................................... 11
3.2 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus krundil ............................ 14
3.3 Ehitamine Kelli oja kalda kasutamise kitsenduste vööndis, ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek ja selle vajalikkus ................................................................................. 18
3.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................. 23
3.5 Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ................................................................ 24
4. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ..................................................................... 26
5. Tuleohutuse tagamine ...................................................................................... 27
6. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimuste
seadmine ........................................................................................................... 28
7. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine .................................... 29
8. Servituutide vajadus ........................................................................................ 30
9. Detailplaneeringu elluviimiskava .......................................................................... 31
10. Planeeringu koostamise alused, uuringud ja allikad................................................. 31
DETAILPLANEERINGU JOONISED .................................................................................... 34
2
versiooni kuupäev 22.04.2020
DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI
1. Planeeringu eesmärk
Viljandi tn 82c krundile ehitusõiguse määramine tootmisettevõtte hoonete rajamiseks ja vajaliku
juurdepääsutee asukoha määramine ehitiste toimimise tagamiseks. Planeeringu eesmärgi täitmiseks
tehakse ettepanek Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneering sisaldab Valga linna
üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
2.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Planeeringuala asub Valga valla vallasiseses Valga linnas Viljandi tänava (riigitee nr 6 Valga-Uulu) ja
Transpordi tänava (riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga) vahelisel alal, Valga linna ja Jaanikese küla piiril.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,3 ha. Planeeringuala hõlmab terviklikult Viljandi tn 82c ja Viljandi tn
82d katastriüksust ning osaliselt Viljandi tn 82 ja 6 Valga-Uulu tee katastriüksust (tabel 1).
Tabel 1. Planeeringuala katastriüksused
Lähiaadress Katastri tunnus Pindala (m2) Katastriüksuse sihtotstarve
Viljandi tn 82c 85401:001:2230 22 518 Tootmismaa 100%
Viljandi tn 82d 85401:001:1690 48 Tootmismaa 100%
Viljandi tn 82 85401:001:1730 13 152 Ühiskondlike ehitiste maa 100%
6 Valga-Uulu tee 85401:001:2160 16 267 Transpordimaa 100%
Viljandi tn 82c krundil tegutseb ettevõte, mille peamine tegevusala praegu on betooni tootmine ja
ehitusjäätmete ümbertöötlemine. Ettevõtte tegevuste elluviimiseks on krundile püstitatud selleks
vajalikud ehitised. Ettevõtte tegevusega on kaetud kogu krunt. Ülevaade olemasolevatest ehitistest on
koondatud tabelisse 2 ja fotole 1. Tabelis märgitud järjekorranumber tähistab fotol ehitise asukohta.
Tabel 2. Viljandi tn 82c asuvad ehitised Ehitisregistri andmetel
Jrk Ehitisregistri Ehitis Ehitise Ehitisealune Ehitise Märkus
kood nimetus pind (m2) kõrgus (m)
1 220777487 Rajatis Betooni 513 14
segusõlm
2 111024388 Hoone Puidutsehh 136 4 Lammutatud
3 220829754 Rajatis Vedelgaasi LPG Ehitusluba antud
mahuti 24.10.2017
4 220489028 Rajatis Saeraam 100 Lammutatud
5 111022585 Hoone Kontor- ja 523,3 7,3 Ehitusluba antud
tootmishoone 02.11.2016
6 111024389 Hoone Puidutöökoda 599 3 Lammutatud
7 220762613 Rajatis Piirdeaed Ehitamisel
3
versiooni kuupäev 22.04.2020
5 3
1
7
Foto 1. Vaade Viljandi tn 82c krundile (autor Rain Aunapu)
Olemasolevate hoonete ja ehituslubadega lubatud hoonete ehisealune pind kokku on 523,3 m2. Ülejäänud
krundi osad on kasutusele võetud ehitusmaterjali või ehitusjäätmete ladustamise eesmärgil. Ladustatud
materjali ja ehitiste vahel on välja kujunenud krundisisene teede võrk. Kogu krunt on piiratud võrkaiaga.
Krundil puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele või tänavale. Planeeringu koostamise
eelselt kasutati krundile juurdepääsu läbi Transpordi tn 9 krundi. Juurdepääsu edaspidiseks kasutamiseks
ei ole Transpordi tn 9 ja Viljandi tn 82c omanikud saavutanud kokkulepet. Samuti saab täheldada, et
Transpordi tn 9 krunt on intensiivselt kasutusele võetud ning naaberkrundist tulenev läbiv liiklus piirab
Transpordi tn 9 krundi kasutuse võimalusi. Seega on põhjendatud uue juurdepääsutee planeerimine.
Viljandi tn 82c krunt on liidetud ühisveevärgiga, mille liitumispunkt on krundile rajatud segusõlme kõrval.
Välja on ehitatud olmereoveekanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid liitumist veel ei ole. Torustik on
valmis ehitatud Transpordi tänavalt Viljandi tn 82 krundi kaudu Viljandi tn 82c krundi piirini.
Reoveekanalisatsiooniga liitumise punkt on Transpordi tänaval. Elektrivarustus on tagatud õhuliini kaudu
Transpordi tn 9 krundilt. Sidevarustus puudub.
Viljandi tn 82c krundi reljeef on üldiselt tasane. Maapinna langus lõunast põhja suunda on 0,5 m 100 m
kohta. Krundi maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 65,72-65,04 m. Erandiks on krundi kitsas osa,
mis piirneb Kelli ojaga. Kelli oja nõlva kõrgus on valdavalt 5 m. Praeguseks väljakujunenud reljeef on
varasematel aastakümnetel toimunud vertikaalplaneerimise tulemus. Ligikaudu pool krundi
põhjapoolsest osast Kelli ojani on täidetud ja maapinna looduslikku kallet oluliselt muudetud. Selle
tulemuseks on Kelli oja kalda järsk nõlv.
Viljandi tn 82c krundi Kelli oja poolne nõlv on omandanud loodusliku haljastuse. Haljastatud osa ei ole
kasutuses ega hooldatud. Nõlval kasvavad ka üksikud põõsad. Kõrghaljastus kogu krundi ulatuses puudub.
4
versiooni kuupäev 22.04.2020
Foto 2. Vaaded Kelli oja põhjapoolselt kaldalt
Viljandi tn 82d krundil asub olemasolev moodulalajaam (foto 3). Alajaamast kulgevad Transpordi tn 11
krundi kaudu kõrgepinge maakaabelliinid. Alajaama ümber on ehitise kaitsevööndi ulatus 2 m.
Elektripaigaldise maakaabelliinil ulatub kaitsevöönd 1 m mõlemale poole maakaabelliini.
5
versiooni kuupäev 22.04.2020
Foto 3. Viljandi tn 82d alajaam
Viljandi tn 82 ja 6 Valga-Uulu tee krunt on planeeringualaga hõlmatud üksnes Viljandi tn 82c krundi
juurdepääsutee asukoha määramise eesmärgil (foto 4). Viljandi tn 82 krundil asub Valga Jaanikese Kool.
Kooli territoorium on piiratud aiaga. Planeeringuala osa jääb piiratud territooriumist välja poole. Ala on
kasutusel haljasalana. Tasasem osa krundist on regulaarselt hooldatud. Hooldatud osale on rajatud
kaugjuhitavate mudelautode ringrada. Kelli oja nõlv ja riigitee vaheline ala on looduslik. Nõlval ja Kelli oja
kaldal kasvavad üksikud puud, põõsaste grupid ja niiskuslembelised taimed.
Foto 4. Vaade planeeringuala Viljandi tn 82 ja 6 Valga-Uulu tee krundi osale (autor Rain Aunapu)
6 Valga-Uulu tee krunt on moodustatud riigitee nr 6 Valga-Uulu teenindamiseks, mis Valga linna
asustusalal kattub Viljandi tänavaga. Teele kehtib planeeringuala ulatuses avalikult kasutatava tee
6
versiooni kuupäev 22.04.2020
kaitsevöönd 30 m ja Viljandi tänava kaitsevööndi 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Teeregistri
andmetel on teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklus 1523 sõidukit, millest 93 % on sõiduautod ja
pakiautod. Maanteeamet ei loe alla 6000 a/ööpäevas riigiteed olulise liiklussagedusega teede hulka. Piki
riigiteed värvijoonega eraldatult kulgeb kahesuunaline kergliiklustee. Tee alt on truubi abil läbi juhitud
Kelli oja. Kelli oja saab alguse Läti Vabariigist.
Riigiteega nr 6 Valga-Uulu kulgeb paralleelselt Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sideehitis, mille
kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemale poole sideehitist.
Planeeringuala olemasolevat olukorda kirjeldab detailplaneeringu joonis nr 2.
2.2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs
Planeeringuala asub Valga linna Rükkeli ettevõtlus- ja tootmisalal. Planeeringuala naabruses on MAN
autode remonditöökoda (Transpordi tn 11), CRAMO ehitusseadmete rendipunkt (Transpordi tn 9),
kasutatud sõidukite müügiplats (Transpordi tn 9) ja Valga Tööstuspark (Transpordi tn 1), mis koondab
enda territooriumile büroopinnad, tootmis- ja laopinnad ning parkimispinnad. Kõigi nende kruntide
katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa või tootmismaa. Piirkonnale on omane ettevõtluskeskkond, mille
arengut soosib logistiliselt hea asukoht. Ala on Valga linna piiril ühendatud Transpordi tänava kaudu Jõhvi-
Tartu-Valga (riigitee nr 3) ja Valga-Uulu (riigitee nr 6) maanteega. Samuti on lähedal Eesti-Läti
piireületuskoht.
Planeeringualast edelas asub Valga Jaanikese Kool. Koolihoone on ettevõtlus- ja tootmisala servale rajatud
1981. aastal. Ettevõtlus- ja tootmisalale planeeritud arendustegevuste käigus tuleb arvestada, et
kavandatud tegevused ei avaldaks naabruses tegutsevale koolile olulisi mõjusid ning mõjude ilmnemisel
tuleb kasutusele võtta mõjusid leevendavad meetmed.
Planeeringualast põhja suunal asuvad Jaanikese küla Uspili ja Mäe-Kelli maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksused. Katastriüksuste planeeringualaga piirnevad osad ei ole kasutusele võetud
põllumajandussaaduste tootmiseks ega metsakasvatuseks. Uspili katastriüksusel on olemas
põllumajanduslik potentsiaal, sest Valga maakonnaplaneeringus on ala tähistatud väärtuslikuks
põllumajandusmaaks (boniteer 40 hindepunkti ja enam).
7
versiooni kuupäev 22.04.2020
Foto 5. Väljavõte PRIA veebikaardist põllumassiivide kohta (allikas: https://kls.pria.ee/kaart/, 25.11.2019)
2.3 Planeeringuala ja kehtivad planeeringud
Planeeringualal kehtib Valga linna üldplaneering. Üldplaneeringu järgi on piirkonna maakasutuse
juhtotstarbeks määratud ärimaa (Skeem 1), kuid tähistusega on juurde toodud ka tootmismaa (T)
funktsioon. Üldplaneeringuga on kehtestatud äri- ja tootmismaade juhtfunktisooniga aladele üldised
kasutus- ja ehitustingimused, millega tuleb detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada.
Üldplaneeringu järgi on tootmismaal lubatud tootmisega, laondusega ja autode hooldusega seotud
tegevused. Ärimaa üldplaneeringu tähenduses on kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste ja
nende teenindusmaa. Mõlemal juhul on lubatud 25% ulatuses kõrvalkasutust, kas ärimaana või
tootmismaana.
Eeltoodut arvesse võttes on detailplaneeringuga kavandatav tegevus, ehitusõiguse määramine
tootmisettevõtte rajamiseks ja ärilise kõrvalkasutuse lubamine, kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga.
Üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise joonisele on kantud üle ühiskondlike hoonete maa-ala
transpordimaa lõik, mille eesmärk on tagada Viljandi tn 82c krundile juurdepääs Viljandi tänavalt.
Tulenevalt üldplaneeringu täpsusastmest on juurdepääsutee asukoht ligikaudne ning vajab täpsustamist
detailplaneeringu koostamise käigus.
8
versiooni kuupäev 22.04.2020
Skeem 1. Väljavõte Valga linna üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise joonisest
Üldplaneeringu piirangute joonisel on fikseeritud Kelli oja kalda ehituskeeluvööndi ulatus (Skeem 2).
Skeem 2. Väljavõte Valga linna üldplaneeringu piirangute joonisest
Planeeringuala naabruses Jaanikese küla alal (endine Tõlliste vald) kehtib Tõlliste valla üldplaneering.
Tõlliste valla üldplaneeringu järgi on planeeringualast põhja suunas planeeritud Jaanikese küla tootmis- ja
äriala Valga linna tööstuspiirkonna laiendamiseks (Skeem 3).
9
versiooni kuupäev 22.04.2020
Skeem 3. Väljavõte Tõlliste valla üldplaneeringu Jaanikese küla joonisest
Kahte üldplaneeringut analüüsides on jõutud järeldusele, et detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas
üldplaneeringute maakasutuste juhtotstarvetega ning tuleb järgida Valga linna üldplaneeringuga alale
seatud kasutus- ja ehitustingimusi. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku Valga linna üldplaneeringu
muutmiseks osas, mis puudutab Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendamist (vt peatükk 4).
Planeeringuala naabruses on kaks kehtivat detailplaneeringut. Mõlemad planeeringud on kehtestatud
Transpordi tn 1 krundile. DP1999-006 Valga maanteetranspordikeskuse detailplaneering Transpordi 1
on kehtestatud 2000. a. Planeeringu peamine eesmärk on Kagu-Eesti logistika strateegia põhimõtetele
tuginedes kavandada Valga linna maantee transpordikeskus, et pakkuda kohalikele ja rahvusvahelistele
transportijatele teenuseid ning luua lisaväärtust. Detailplaneeringuga kavandatud uushoonestuse mahtu
ei ole realiseeritud. DP2000-007 Valga linnas Transpordi 1 kinnistu detailplaneering on kehtestatud 2000.
a peale eelpool nimetatud detailplaneeringu kehtestamist. Hiljem kehtestatud planeeringu peamine
eesmärk on varasema planeeringu täiendamine krundijaotuse osas. Planeeringuga jagatakse krunt kaheks
– Transpordi tn 1 ja Transpordi tn 1a. Planeering on ellu viidud ja planeeringujärgsed krundid
registreeritud maakatastris.
Planeeringuala asukohta linnaruumis ja seoseid kontaktvööndiga kirjeldab detailplaneeringu joonis nr 1.
2.4 Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud
Planeeringualal ei asu ühtegi looduskaitseala, -hoiuala, kaitstava looduse üksikobjekti, kaitstavat liiki ega
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Planeeringualal ei asu ka ühtegi maardlat.
Planeeringuala piirneb põhjast Kelli ojaga (registrikood keskkonnaregistris VEE012108). Kelli oja on 1,6 km
pikk, mis saab alguse Läti Vabariigist ja suubub Eesti Vabariigis Pedeli jõkke. Oja on üsna kinni kasvanud ja
põuasel ajal vesi puudub. Kelli ojale kehtivad kitsendused:
− 10 m veekaitsevöönd,
− 25 m ehituskeeluvöönd,
10
versiooni kuupäev 22.04.2020
− 50 m piiranguvöönd.
Veekogu ranna või kalda piiranguvööndi kitsendused on sätestatud veeseaduse ja
looduskaitseseadusega1. Piiranguvööndite ulatust planeeringualal illustreerib detailplaneeringu joonis nr
2. Valga linna üldplaneeringuga on planeeritud piki Kelli oja Valga linna rohevõrgustiku koridor.
Planeeringualal ei asu ühtegi muinsuskaitse ala, objekti ega nende kaitsevööndit, ega ka ühtegi
pärandkultuuriobjekti.
Planeeringualal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
− Veekogu kalda piiranguvööndid,
− Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndid,
− Sideehitise kaitsevöönd,
− Elektriõhuliini ja maakaabelliinide kaitsevööndid,
− Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
Planeeringuala Viljandi tn 82c krunt ja selle lähiümbrus Viljandi tänava suunas asub Valga linna ühel
olulisemal ettevõtlus- ja tootmisalal. Valga linna arengus on prioriteetne ettevõtlus- ja tootmisalade
arendamine olemasolevaid ressursse paremini kasutades. Seega on asjakohane läbi ruumilise
planeerimise parandada eelduseid ja tingimusi, et järjest rohkem võetaks piirkonnas krunte aktiivsemalt
kasutusele. Ettevõtluse seisukohalt on oluline, et krundile on tagatud hea juurdepääsetavus ning
ühendused tehnilise taristuga.
Detailplaneeringuga määratakse Viljandi tn 82c krundile maksimaalne ehitusõigus tootmisettevõtte
tegevuste elluviimiseks. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud Viljandi tn 82c krundil tegutseva ettevõtte
omapäraga, kuid samas ei seata määratud ehitusõigusega piiranguid teistele tegevustele, mis on võimalik
realiseerida planeeritud ehitusmahuga ka maaksutustingimustega. Krundil toimuvate tegevuste
efektiivsemaks läbiviimiseks määratakse detailplaneeringuga asukoht juurdepääsutee rajamiseks üle
Viljandi tn 82 krundi Viljandi tänavalt. Juurdepääsutee rajamine ja Viljandi tn 82c edasiste ehitustööde
realiseerimise eelduseks on Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendamine.
Viljandi tn 82d krundile määratakse ehitusõigus, mis tagab olemasoleva moodulalajaama säilitamise või
selle asemele uue alajaama ehitamise võimaluse.
Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel keskendutakse Viljandi tn 82c ja Viljandi tn 82d krundile.
Ülejäänud planeeringualal planeeritakse ainult Viljandi tn 82c juurdepääsuteega Viljandi tänavale seotud
ülesannete lahendusi. Viljandi tn 82 ja 6 Valga-Uulu tee krundi osale ei määrata käesoleva planeeringuga
ehitusõigust ega muid detailplaneerimisest tulenevaid tingimusi, mis ei ole seotud juurdepääsuteega.
3.1 Planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused
Planeeritava ala krundijaotus
Detailplaneeringuga ei moodustata olemasolevate kruntide põhjal uusi krunte. Planeeringuga tehakse
ettepanek Viljandi tn 82c ja Uspili katastriüksuste vahelise piiri täpsustamiseks. Uspili katastriüksus on
registreeritud maakatastreis 1998. a. Katastriüksuse piiriprotokollis kirjeldatakse, et Uspili katastriüksuse
11
versiooni kuupäev 22.04.2020
Viljandi tn 82c külgnev piir kulgeb mööda oja keskjoont. Viljandi tn 82c katastriüksus on maakatastris
registreeritud 2006. a. Viljandi tn 82c katastriüksuse piiriprotokollis märgitakse sama piirilõigu punktide
kohta, et need on analüütilised. Katastriüksuse plaanil kajastatud situatsioon ei anna piiri kulgemise kohta
täiendavat informatsiooni. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel kasutatakse katastriüksuste piire, mis
on nähtavad ja alla laetavad Maa-ameti Geoportaalist 1. Geoportaali andmete põhjal ulatub Uspili
katastriüksus üle Valga linna ja Jaanikese küla asustusüksuse piiri. Asustusüksuste vaheline piir langeb
kokku Kelli oja teljega. Asustusüksuste vahelist piiri on muudetud peale katastriüksuste registreerimist
maakatastris. Üle piiri ulatuva maa-ala otstarbekat kasutust piirab Kelli oja ja selle järsud nõlvad. Samas
on Viljandi tn 82c katastriüksuse 26 m2 suurune tükk teisel pool oja Jaanikese küla asustusalal.
Maakorraldustoimingute läbiviimisega on võimalik muuta maaüksuste kuju, mis tagab nende
otstarbekama kasutamise ja majandamise. Muutmise aluseks on maaomanike vaheline kokkulepe. Tabelis
3 on arvutatud piirimuudatusest tulenevad uued pindalad. Katastriüksuste vahelist piiride muutmise
ettepanekut illustreerib detailplaneeringu joonis nr 4.
Tabel 3. Planeeritud pindala muutused
Lähiaadress Katastritunnus Registreeritud pindala Planeeritud pindala
Uspili 82001:003:0300 9,09 ha 8,93 ha
Viljandi tn 82c 85401:001:2230 22518 m2 24083 m2
Krundi hoonestusala piiritlemine ja ehitamine hoonestusalal
Krundi hoonestusala on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid.
Hoonestusala piires tuleb lahendada ka hoone osad, mida ei loeta ehitisealuse pinna 2 hulka (nt
päikesekaitsevarjestus, kaldtee, trepp jms). Planeeringuala hoonestusala määramisel on järgitud
järgmiseid põhimõtteid:
− Olemasolevate hoonete asukoht krundil,
− Krundile kehtiva ehitusloa alusel ehitatavate hoonete asukoht,
− Naaberkruntide hoonete kaugus krundi piirist,
− Hoonete vaheline kuja on vähemal 8 m,
− Olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndi ulatus,
− Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendatud ulatus.
Planeeringuala hoonestusalad jäävad Viljandi tänavast rohkem kui 75 m kaugusele. Seega on välistatud
planeeritud hoonete ehitamine tänava või avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse.
Viljandi tn 82c krundi hoonestusala määramisel arvestati eelkõige naaberkruntide hoonestusega ning Kelli
oja ja selle nõlva reljeefsusega, kui ka kalda kitsendustega. Hoonestusala piires võib ehitada
ehitusõigusega lubatud hooneid. Arvestades Kelli oja kalda välja kujunenud hoonestusega ja
maakasutusega, tehakse planeerimisettepanek ehitukeeluvööndi ulatuse vähendamiseks 10 meetrile (vt
peatükk 3.3). Ehituskeeluvööndi vähendamine tagab krundi maksimaalse kasutuse ehitamiseks ja
ettevõtlustegevuste elluviimiseks. Samas arvestab Kelli oja kalda kasutamise kitsenduste eesmärkidega.
Krundi hoonestusala piires on määratud Kelli oja kalda piiranguvööndist lähtuv tingimusega ala.
Tingimusega ala piires ei tohi püstitada jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks mõeldud ehitisi. 3
1
Katastriüksuste piirid: Maa-amet 05.03.2020
2
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, §
19 lõige 2-6
3
Looduskaitseseadus1 §37 lõige 3 punkt 3
12
versiooni kuupäev 22.04.2020
Väljaspoole hoonestusala võib rajada hooneid teenindavaid rajatisi. Kuni 60 m2 suuruste väikeehitistena
püstitatud hooned, mis ei vaja ehitusluba, peavad olema ehitatud hoonestusala sisse. Väike hoonete
püstitamisel tuleb järgida, et krundi suurimat lubatud ehitusealust pinda ei ületata. Väikehoonete
maksimaalset arvu ei määrata ja see arv ei sõltu ehitusõigusega määratud hoonete suurimast lubatud
arvust krundil.
Viljandi tn 82d krundi hoonestusala on määratud kogu krundile. Hoonestusala piires võib rekonstrueerida
olemasolevat moodulalajaama või ehitada uue alajaama hoone või mooduli.
Detailplaneeringuga ei määrata Viljandi tn 82c ja Viljandi tn 82d krundile kohustuslikku ehitusjoont.
Krundile projekteeritavate hoonete asukoha valikul lähtutakse vabaplaneeringu põhimõtetest. Joonisel 3
on planeeritud hoonete asukoht illustratiivne ja projekteerimise käigus muudetav.
Viljandi tn 82 ja 6 Valga-Uulu tee krundile hoonestusala ei määrata, kuna krundid on planeeringualasse
hõlmatud üksnes juurdepääsutee planeerimise eesmärgil.
Kruntide ehitusõigus
Planeeringuala kruntidele määratud ehitusõigus on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Kruntide ehitusõigus
Lähiaadress Krundi kasutamise Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete suurim
sihtotstarve lubatud arv krundil lubatud lubatud kõrgus
ehitisealune pind 4 (m)/
(m2) absoluutkõrgus
(m)
Viljandi tn 82c Tootmishoone maa 5 6500 14/ 80
(TT)
Viljandi tn 82d Elektrienergia 1 48 5/ 71
tootmise ja jaotamise
ehitise maa (OE)
Viljandi tn 82 Ehitusõigust detailplaneeringuga ei määrata
6 Valga-Uulu tee Ehitusõigust detailplaneeringuga ei määrata
Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist
kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe
ja ehitise kasutamise otstarbe. 5
Kohalikul omavalitsusel on õigus lubada krundile ehitiste kasutamise otstarbeid, mis on kooskõlas krundile
määratud kasutamise sihtotstarbega või selle kõrvalkasutusega, samuti ehitisi, mis toetavad või tagavad
peamise hoonestuse toimimise. Ehitusõigusega määratud maksimaalseid määrasid ei ole lubatud ületada.
Ehitusõigusega määratud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piiridesse.
Tootmishoone maa tähendab, et krundile võib ehitada tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ning -
rajatisi ja logistika-ning transpordikeskust. Arvestades krundi ümber väljakujunenud naabrusega ja
asjaoluga, et Viljandi tn 82 krundil tegutseb kool, seatakse planeeringuga tingimus, et tegemist peab
4
Hoonete suurim ehitisealune pind on krundil asuvate hoonete maapealse osa alune pind ja maa-aluse osa aluse
pinna projektsioon horisontaalpinnal vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 Ehitiste
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19
5
Planeerimisseadus § 126 lõige 5
13
versiooni kuupäev 22.04.2020
olema võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuta) tootmishoone maaga (keskkonnatingimused on
toodud peatükis 6).
Tootmishoone maale on Valga linna üldplaneeringuga lubatud kõrvalkasutus ärimaa kuni 25 % ulatuses.
Detailplaneeringuga on lubatud vajadusel võtta kuni 25 % Viljandi tn 82c krundist kasutusele ärilisel
eesmärgil. Detailplaneeringuga määratakse tootmishoone maa maakasutusega sobivateks järgmised
ärimaa kasutamise sihtotstarbed:
− Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (ÄV) – maa-ala, millel asuvad väiksema
külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted,
− Büroohoone maa (ÄB) – bürooteenust osutava hoone maa.
Viljandi tn 82d krundile määratakse kasutamise sihtotstarbeks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise
maa (OE), st krunti võib kasutada elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maana.
Kruntidele määratud hoonete suurim lubatud kõrgus on toodud tabelis 4. Viljandi tn 82c krundi hoonete
üksikute osade või eraldiseisvate rajatiste suurim lubatud kõrgus on kuni 28 m, absoluutkõrgusega kuni
93,5 m.
Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Detailplaneeringu planeerimisettepanekuga ei seata tingimusi Viljandi tn 82c krundi tootmishoonete
välisviimistlus- ja katusekatte materjalide kasutusele. Samuti ei seata tingimusi hoonete lubatud
katusekallete vahemikule ega korruselisusele, kuna need sõltuvad hoones asetsevatest tehnoloogilistest
seadmetest ja tehnoloogilised korrused ei ole võrreldavad elukondlike hoonete korrustega.
Kui krundile projekteeritakse eraldi administratiiv- või kontorihoone või osana muust hoonest, siis tuleb
selle hoone või hoone osa arhitektuurne lahendus eristada muudest tootmishoonetest. Hoone
välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale.
Viljandi tn 82d krundi alajaama rekonstrueerimisel või asendamisel uue hoonega tuleb hoone välisilme
projekteerida keskkonda sobivaks. Lubatud on ka uue moodulaalajaama püstitamine. Moodulaalajaama
ehitamisel ei ole lubatud ületada krundile märatud ehitusõiguse maksimum määrasid.
3.2 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus krundil
Detailplaneeringu planeerimisettepanekuga tehakse Viljandi tn 82c krundi juurdepääsutee asukoha valik
läbi Viljandi tn 82 krundi mahasõiduga Viljandi tänavalt (6 Valga-Uulu maantee). Asukohavaliku tegemisel
on arvestatud juurdepääsutee põhiprojektiga 6. Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringu
lahendust. Asukohavalik on tehtud järgnevaid nüansse kaaludes:
− Üle võõra maa seatav servituut koormaks kõige vähem teenivat kinnisasja,
− Juurdepääsutee rajamine avaldaks kõige vähem mõju looduskeskkonnale,
− Juurdepääsutee rajamine ei muutuks Viljandi tn 82c krundi igakordale omanikule majanduslikult
väga koormavaks,
− Juurdepääsutee rajamine ei muudaks liiklusohutust Viljandi tänaval/6 Valga-Uulu maanteel.
6
OÜ Tinter-Projekt töö nr 17-19-TP „Valga linn, Viljandi tn 82c juurdepääs riigiteele nr 6 Valga-Uulu. Põhiprojekt“
14
versiooni kuupäev 22.04.2020
Juurdepääsutee ruumiline lahendus on kajastatud detailplaneeringu joonistel nr 3, 5 ja 6. Planeeritud
juurdepääs saab olema Viljandi tn 82c peamiseks juurdepääsuks, mille kaudu hakkab toimuma krunti
teenindava transpordi liiklus. Tee projekteerimisel tuleb arvestada, et teed hakkab kasutama
rasketransport.
Juurdepääsutee projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
− Planeeringuala Viljandi tänava lõigul on kiiruspiirang 90 km/h.
− Viljandi tänava ääres kulgeb 2 m laiune kergliiklustee. Juurdepääsutee rajamisel tuleb säilitada
kergliiklustee ning tagada sellel ohutu liiklemine.
− Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all.
− Tagada nähtavuskaugused, mis vastavad normide rahuldavale tasemele.
− Tagada juurdepääsutee külgnähtavus vähemalt 10 m.
− Tagada Kelli oja veevool truubi abil.
Viljandi tn 82c krundi sisene liikluskorraldus ning sõiduteede ja platside (sõidualad, ladustamise alad)
asukohad, suurused ja katendid täpsustatakse esimesena projekteeritud hoone ehitusprojektiga või
koostatakse eraldi teede ja platside ehitusprojekt. Projektide koostamisel tuleb arvestada, et kogu
krundiga seotud mootorsõidukite parkimine peab olema lahendatud krundi piires. Parkimiskohtade arv ja
asukohad sõltuvad hoone kasutamise otstarbest ja hoone suletud brutopinnast, mis täpsustatakse
projekteerimise käigus. Parkimiskohtade projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud planeeringuga
määratud vähim kohtade arv (tabel 5). Standardikohane 7 norm on 1 parkimiskoht 250 m2 suletud
brutopinna kohta (1/250). Detailplaneeringu joonisel nr 6 on pakutud välja üks võimalikest lahendustest.
Pakutud lahendus on projekteerimise käigus muudetav, arvestades rajatavate hoonete suletud
brutopinna tegelikku suurust, hoonete paiknemist hoonestusalal ning krundi kasutusintensiivsust.
Tabel 5. Parkimiskohtade kontrollarvutus
Krundi lähiaadress Arvutuse alus (suletud Normatiivne Planeeritud vähim
brutopind m2) parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv
Viljandi tn 82c 16 250 65 30
Viljandi tn 82d Parkimiskohtade vajadus puudub
Viljandi tn 82 Krundile ei tehta planeerimisettepanekut ehitusõiguse määramiseks ja sellega
seonduva lahendamiseks
6 Valga-Uulu tee Krundile ei tehta planeerimisettepanekut ehitusõiguse määramiseks ja sellega
seonduva lahendamiseks
Kuna järjest rohkem pööratakse tähelepanu alternatiivsetele liikumisviisidele, siis detailplaneeringuga
tehakse planeerimisettepanek edasise projekteerimise käigus kavandada töötajate ja külaliste tarbeks
vähemalt kuue parkimiskohaga jalgrataste parkla.
Parkimisalad ja liikumisteede katmisel on soovitatav eelistada dreenivat katendit, mis võimaldab
sademeveel imbuda pinnasesse. Kui kasutatakse kõvakatendit, siis peab olema rajatud nii, et sadevesi
valguks hoonestusalaga piirnevale haljasalale või krundisisesele haljastusele. Juhul, kui projekteeritakse
sademevee kogumine ja juhtimine Kelli ojja, siis on vajalik paigaldada sademee puhastamiseks õli-
mudapüüdur või võtta kasutusele mõni muu puhastuslahendus.
7
Eesti Standard EVS 843:2016, Linnatänavad, Eesti Standardikeskus
15
versiooni kuupäev 22.04.2020
Viljandi tn 82d krundile määratakse peamine juurdepääs läbi Transpordi tn 9 ja Viljandi tn 82c krundi, mis
on servituudi seadmisel teenivaid kinnisasju kõige vähem koormav, kui võrrelda teiste võimalustega.
Viljandi tn 82d krundile on juurdepääs vajalik alajaama hooldus ja remondi või ehitustööde läbiviimiseks.
Juurdepääsuks peab olema tagatud vähemalt 3 m laiune tee ja värav piirdeaias. Kui Transpordi tn 9 krundi
kaudu ei ole juurdepääs põhjendatult võimalik, siis on alternatiiviks juurdepääs läbi Viljandi tn 82 ja
Viljandi tn 82c krundi.
Riigiteega külgnemine, nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus
Planeeritav juurdepääsutee ristumiskoht on ligikaudu 10 m kaugusel Valga linna asustusala piirist, sellest
tulenevalt on ka linnatänava üleminek III klassi maanteeks samas kauguses. Planeeringuala Viljandi
tänavale (riigitee nr 6 Valga-Uulu) kehtib kaitsevöönd 10 m ja riigiteele nr 6 Valga-Uulu avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd 30 m. Kaitsevööndi ulatused on kajastatud detailplaneeringu joonisel 2 ja 5.
Planeerimisettepanekuga ei tehta ettepanekut kaitsevööndisse uute hoonete ehitamiseks. Ainus
ehitusloakohustuslik ehitis on detailplaneeringuga planeeritud juurdepääsutee mahasõit, mis asub riigitee
nr 6 Valga-Uulu 1,68 kilomeetril.
Detailplaneeringus joonisele nr 5 Tehnovõrkude ja kitsenduste joonisele on kantud maantee
projekteerimisnormidest lähtuvad nähtavuskolmnurgad. Nähtavuskolmnurkade ulatust illustreerib ka
skeem 4. Normist 8 lähtuv vähim peateele avanev nähtavuskaugus ristmikult 90 km/h projektkiiruse juures
on 320 m vasak- ja parempöörajale. Nähtavuse tagamise punktiks juurdepääsuteel on vähemalt 7 m
Viljandi tänava sõidutee serva pikendusest. Toodud suurusjärgud vastavad lähtetasemele rahuldav.
Planeeritav juurdepääsutee
Nähtavuskolmnurgad
Planeeringuala
Skeem 4. Nähtavuskolmnurkade ulatus riigiteele nr 6 Valga-Uulu (Aluskaart: Maa-amet 2020).
8
Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106 Tee projekteerimise normid
16
versiooni kuupäev 22.04.2020
Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtegi nähtavust piiravat takistust. Ristumiskohalt
paremale planeeritud nähtavuskolmnurga alale ei jää nähtavust piiravaid takistusi. Ristumiskohalt
vasakule planeeritud nähtavuskolmnurga alale jäävad mõned põõsad ja puud. Põõsad tuleb ehitustööde
käigus eemaldada. Projekteerimise käigus, aga tuleb täpsustada Viljandi tn 82 krundiga külgnevale
tänavaalale jäävate puude asukoht ning määrata puude eemaldamise vajadus, kui need osutuvad
nähtavust takistavaks objektiks. Juhul, kui takistuse kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist
liikluskorraldust, mis nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka.
Foto 6. Vaated paremale planeeritud ristumiskohast
Foto 7. Vaade vasakule planeeritud ristumiskohast
17
versiooni kuupäev 22.04.2020
Viljandi tänava nimetatud lõigul tuleb tagada 20 m laiune külgnähtavus.
Juurdepääsutee ehitusprojekt tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekti
võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik 9. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral
annab nõusoleku projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa
Maanteeamet.
Mõju liiklusele
Teeregistri andmetel (2018) on riigitee nr 6 Valga-Uulu planeeringualale jääva teelõigu aasta keskmine
ööpäevane liiklus 1523 sõidukit. Planeeritud tegevustega võib kaasneda mõningast liikluskoormuse tõusu,
kuid see ei saa olema märkimisväärne. Praeguse tootmisettevõtte tegevuste juures on eeldatav
juurdepääsutee kasutus kuni 15 mootorsõidukit ööpäevas. Sarnane on eeldatav liikluskoormus ka
ehitusperioodi kestel, mis on ajutine ja suhteliselt lühiajaline. Uue juurdepääsutee rajamisega
korraldatakse liiklus ümber kontaktvööndis ning vähendatakse liikluskoormust Transpordi tn 9 krundil.
3.3 Ehitamine Kelli oja kalda kasutamise kitsenduste vööndis, ehituskeeluvööndi
vähendamise ettepanek ja selle vajalikkus
Planeeritud juurdesõidutee ristub Viljandi tänavaga paralleelselt voolava Kelli ojaga (keskkonnaregistri
registrikood VEE1012108). Kelli oja asub tänava tasapinnast 3-5 m sügavusel. Teiselt kaldalt on maapinda
planeeritud täitepinnasega. Ka sellelt kaldalt on oja 3-5 m sügavusel. Sarnane reljeef on oja kallastel läbi
planeeringuala. Oja kalda nõlvad on kohati võsastunud ja vajavad puhastamist.
Kelli oja kaldale kehtivad looduskaitseseadusest1 tulenevad kalda kasutamise kitsendused (piiranguvöönd
10 m, ehituskeeluvöönd 25 m, piiranguvöönd 50 m), mille eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine
ning seal vaba liikumis ja juurdepääsu tagamine.
Planeeritud juurdepääsutee rajamiseks üle Kelli oja on vaja suunata vooluvesi läbi truubi. Truubi ja
juurdepääsutee ehitamine eeldab Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendamist, sest kalda ehituskeeluvööndis
on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud 10. Antud juhul ei laiene teele looduskaitseseaduse1 § 38
lõike 5 punkti 10 erand, kui tee on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga, sest planeeritud
juurdepääsutee ei ole Valga linna avalikult kasutatav tee (tänav) 11. Ehituskeeluvööndi vähendamine on
erandlik, kuid siiski võimalik, kui arvestatakse kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teed- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud
asustusest.
Ehituskeelu vähendamise vajadus on ka Viljandi tn 82c krundiga külgneval oja osal põhja suunas, et oleks
võimalik realiseerida planeerimisettepanekuga määratud ehitusõigust ja tagada krundi otstarbekam
kasutus. Krundi piiramiseks lubatud piirdeaiale ehituskeeluvööd ei laiene 12. Planeeringus kajastatud
tehnorajatistele laieneb looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktis 8 toodud erand, mille kohaselt
9
Ehitusseadustik § 24 lõige 2 punkt 2
10
Looduskaitseseadus § 38 lõige 3
11
Ehitusseadustik § 92 lõige 2 ja 5
12
Looduskaitseseadus §38 lõige 4 punkt 6
18
versiooni kuupäev 22.04.2020
ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -
rajatisele.
Arvestades Rükkeli tootmis- ja ettevõtlusala ruumilise arenguga ning käesoleva planeeringu
planeerimisettepanekuga tehakse ettepanek vähendada Kelli oja parema kalda ehituskeeluvööndit 10
meetrile planeeringuala piires. Detailplaneeringu alusel taotletav ehituskeeluvööndi vähendamine on
graafiliselt kujutatud detailplaneeringu skeem 5 ja detailplaneeringu joonisel nr 3. Ettepaneku tegemisel
tuginetakse järgnevale kalda kaitse eesmärkide ja planeeritud tegevuste analüüsile.
Skeem 5. Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek punase kriips-punkt joonega (Aluskaart: Kõrgusmudel
kaardikirjadega, Esri, 2019)
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Kalda kaitse üheks eesmärgiks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, mis on oluline kriteerium
kaldale kavandavate tegevuste valikuks ja korraldamiseks.
Planeeringualal ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti. Seega ei laiene planeeringualale looduskaitselisi
piiranguid. Valga linna üldplaneeringuga on kavandatud piki Kelli oja Valga linna rohevõrgustiku
rohekoridor. Üldplaneeringu tähenduses on rohekoridor mitmesuguse suurusega looduslikest ja
poollooduslikest kooslustest koosnev ribajas kompensatsiooniala, võimalusel vähemalt 50 m laiune.
Rohekoridorile ei ole määratud täpseid kasutustingimusi. Arvestades tänast situatsiooni ja varasemat
maakasutust ja väljakujunenud asustust, ei ole võimalik tagada antud piirkonnas üldplaneeringuga
soovitatud 50 m laiust koridori. Vaid tuleb säilitada koridor võimalikult laias ulatuses, mis ei ole
ehitustegevusega veel hõivatud. Detailplaneeringu ala piires on ratsionaalne säilitada rohekoridori laius
19
versiooni kuupäev 22.04.2020
kuni 20 m (10 m mõlemale poole Kelli oja teljest). Sellises laiuses on veel võimalik tagada linnalises
keskkonnas rohevõrgustiku elementide toimimise terviklikkus ja sidusus ning liigiline mitmekesisus.
Skeem 6. Väljavõte Valga linn üldplaneeringu rohevõrgustiku ja rohelade joonisest
Detailplaneeringu tegevused on kavandatud linnalisse keskkonda, kus planeeringuala maakasutused on
omased linnalise asustusega alale (ühiskondlike ehitistemaa, transpordimaa ja tootmismaa). Viljandi tn
82 katastriüksuse koosseisus on registreeritud loodusliku rohumaa kõlvik. Maastiku üldine ilme on omane
tootmismaastikule ning selle esteetiline väärtus ei ole märkimisväärne. Maastikul on märgata, et
planeeringueelsete tegevuste käigus on läbi viidud vertikaalplaneerimist ja muudetud oja kallaste reljeefi.
Kelli oja kaldal kasvab looduslik taimestik – niiskuslembelised rohttaimed ja põõsad ning üksikud puud.
Vaadeldaval alal ei esine märkimisväärseid väärtuseid. Seega on võimalik planeeritud tegevusi kalda
ehituskeeluvööndis ellu viia oja kalda looduskoosluseid oluliselt kahjustamata. Kahjustused piirduvad
osaliselt eemaldatavate põõsaste (põõsad, mis jäävad ette juurdepääsutee ehitusele ning
nähtavuskolmnurga alale) ning truubi ja tee mulde rajamisest tingitud rohttaimede kasvukoha
likvideerimisega. Oja veevool on truubiga tagatud. Viljandi tn 82c krundile kavandatud ehitustegevus jääb
olemasoleva krundi kasutatava osa piirdesse. Seega kavandatavad tegevused ei hõiva uusi looduslikke
alasid ega kahjusta neid.
Planeeringuga kavandatud tegevused ei too endaga kaasa tallamiskoormust. Eeldatavalt ei kaasne
planeeringu tegevustega Kelli oja kallaste kasutuse suurenemist, kui seda on seni olnud. Eeldusi inimeste
suurehulgaliseks liikumiseks piki kallast ei ole – puuduvad huvikohad, avalikud puhkekohad jms. Samuti
on planeeringuala ulatuses maapind liigniiskuse tõttu mättaline ja nõlvad järsud. Liikumise suurenemist
võib täheldada planeeritud juurdepääsutee rajamisega sellel teel.
20
versiooni kuupäev 22.04.2020
Eeltoodud arvestades saab järeldada, et planeeritud tegevustega ei kaasne märkimisväärset mõju kaldal
asuvatele looduskoosluste säilimise tagamiseks. Olemasolev olukord säilib ka peale ehituskeeluvööndi
vähendamist 10 meetrile ja on tagatud kalda kaitse. Kõige suurem mõju on üksnes juurdepääsutee alla
jäävale oja ja kaldaosale.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kalda kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest tulenev kahjulik
mõju võib lähtuda nt mittenormeeritud jäätmekäitlusest või reoveenormatiivide rikkumisest. Nimetatud
asjaolusid ei ole planeeringualal põhjust ette näha. Kuna nendele asjaoludele on juba planeeringu eelselt
ja ka järgselt kontroll tagatud. Valga linn on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, seega toimib
normeeritud jäätmete kogumine ja käitlus. Krundi kasutusotstarbest tulenevate tegevuste elluviimisel
tuleb järgida valdkonnale kehtestatud reegleid ja norme. Viljandi tn 82c krundile on määratud tingimusega
ala (vt detailplaneeringu joonis nr 3), kus ei ole lubatud jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks vajalike
ehitiste püstitamine. Tingimusega ala on määratud kalda piiranguvööndi ulatus krundi hoonestusalale.
Viljandi tn 82c krunt on planeeritud liita Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrguga. Võimalused
selleks on loodud.
Sademevete immutamine planeeringuala piires on planeerimisettepanekuga määratud, samuti nähakse
ka tingimused sademevee kogumiseks, puhastamiseks ning juhtimiseks Kelli ojja.
Eeltoodut arvestades ei teki planeeritud tegevustega planeeringualapiires Kelli ojale punktreostusallikaid,
sest otseselt keskkonda saastavaid objekte alale ei planeerita.
Kalda eripära arvestav asustuse suunamine
Kalda kaitse eesmärgi tagamiseks tuleb asustuse suunamisel arvesse võtta kalda eripära. Kelli oja Valga
linna asustusalale jääval kaldal kujunenud linnaline keskkond ja maakasutus välja aastakümneid tagasi.
Fotol 8 on näha, et varasemalt on krundil tegeletud puitmaterjali töötlemisega ning hooneid ümbritsev
ala on olnud kasutusel liiklemiseks ja materjali ladustamiseks. Fotolt on näha, et juba toonane tegevus
toimus Kelli oja ehituskeeluvööndis, eeskätt liikumisalad ja materjali ladustamiskohad. Planeeringuga
kavandatud tegevused ja määratud ehitusõigus jääb samale alale ning uusi alasid juurde ei hõivata.
Viljandi tn 82c krundi hoonestamiseks on määratud hoonestusala ning määratud tingimusega ala, kuhu ei
tohi rajada jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks vajalikke ehitisi.
21
versiooni kuupäev 22.04.2020
Foto 8. Väljavõte Maa-ameti ajaloolisest ortofotost 1994-2000 (Aluskaart: Maa-amet ajaloolised kaardid, 2019)
Viljandi tn 82c krundile juurdepääsu tagamiseks on planeeritud üle Viljandi tn 82 krundi juurdepääsutee.
Juurdepääsutee ehitamine eeldab Kelli oja juhtimist läbi truubi ja teemulde rajamist. Suurim
inimtegevusest tulenev kahjulik mõju on ehitustegevusega seonduv ja selle aegne. Ehitustegevuse käigus
võib muutuda juurdepääsutee alla jääva oja voolusängi asukoht, kuna vooluvett juhitakse truupi kaudu.
Praeguse detailplaneeringuga ja planeerimisettepanekuga ei hõivata uusi looduslikke alasid, va
juurdepääsutee alla jääv osa. Pigem kavandatakse juba hõivatud ala ratsionaalsemat kasutust. Arvestades
asjaoluga, et uute alade hõivamise osatähtsus on väike ja hõivatav looduslik ala ei oma olulist väärtust,
siis võib öelda, et planeeritavad tegevused arvestavad maksimaalselt kalda kaitse eesmärgiga.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
Kalda kaitse eesmärgiks on tagada veekogu kaldale juurdepääsetavus ja vaba liikumine. Käesoleva
planeeringuga ei piirata planeeringuala ulatuses Kelli ojale juurdepääsu ega vaba liikumise võimalust.
Planeeringuga on lubatud piirde rajamine rohkem kui 10 m kaugusele ojast. Sellega on tagatud 4 meetri
laiune kallasrada. Kuna oja kallas on järsu nõlvaga, siis on tagatud liikumine ka nõlva serval. Kallasrajale
saab Viljandi tänavalt (riigitee nr 6 Valga-Uulu). Samas ei kuulu Kelli oja selliste avalikult kasutatavate
veekogude hulka 13, mille kaldariba on avalikuks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1
mõistes 14.
13
Veeseadus1 § 24 lõige 1 ja 2
14
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 § 38
22
versiooni kuupäev 22.04.2020
3.4 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Käesoleva planeeringu eesmärgiga arvestades rakenduvad planeerimisettepanekuga tehtud haljastuse
põhimõtted Viljandi tn 82c ja Viljandi tn 82d krundile.
Üldplaneering määrab tootmismaa juhtfunktsiooniga kruntidele tingimuseks, et tootmisettevõtte
territooriumist tuleb 20 % haljastada (muruga katta). Kogu haljastusest tuleb 60 % rajada
kõrghaljastusena. Krundi kõrg- ja madalhaljastus (puude ja põõsaste) arv, liigid ja asukoht täpsustatakse
hoonete ehitusprojektiga. Krundi haljastamiseks valida tootmismaastikule sobilikke ja vastupidavaid
puude ja põõsaste liike. Administratiivhoone ümbrusesse võib istutada dekoratiivpõõsaid ja -puid. Kui
krundil jätkatakse betooni tootmisega ning projekteeritakse selleks vajalikke ehitisi, siis on põhjendatud
kõrghalastuse osatähtsuse vähendamine. Betooni tootmise tehnoloogiast tulenevalt tuleb tagada betooni
koostiskomponentide saastumine orgaanikaga 15. Lehtpuudelt langevad lehed sattudes
koostiskomponentidesse vähendavad betooni tugevust ja ei lase tsemendil hüdratiseeruda. Seega
lehtpuude istutamine peab olema kontrollitud.
Detailplaneeringu joonisel nr 6 on välja pakutud üks võimalikest haljastuse lahendustest. Haljastust on
võimalik projekteerimise käigus ümber planeerida arvestades projekteeritud ehitiste paiknemist,
ehitistele kehtivaid kaitsevööndite ulatusi ja liikumisteid. Detailplaneeringuga välja pakutud haljastuse
lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas ka juhul, kui planeerimisettepanekut krundi piiride muutmiseks
ei rakendata.
Viljandi tn 82 krundile rajatava juurdepääsutee ehitusele ettejäävad põõsad ja ka vaatekolmnurga alale
jäävad põõsad tuleb eemaldada projektist lähtuvalt. Ülejäänud oja osal on lubatud maastiku hoolduseks
põõsastiku korrastamine ja eemaldamine. Ülejäänud alal tuleb säilitada ja taastada võimalikult
looduslähedane keskkond ja teostada regulaarset maastiku hooldust.
Viljandi tn 82d krundil tuleb alajaamahoonest vaba krundi osa haljastada (katta muruga). Kõrghaljastust
krundile ei rajata.
Viljandi tn 82c ja Viljandi tn 82d krundi vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee valgumist
naaberkinnistutele. Selleks projekteerida krunti ääristavad haljasalaribad nõgusalt, et oleks võimalik
sajuvee imbumine enne krundi piiri pinnasesse. Krundi sademevee ärajuhtimist on käsitletud peatükis 3.5.
Viljandi tn 82 krundile planeeritud juurdepääsutee rajamiseks on vaja projekteerida mulle, mis vastab tee
projekteerimise normidele. Mulde kõrgus truubi kohal, millest juhitakse läbi Kelli oja, võib olla kuni 4 m.
Viljandi tn 82c ja Viljandi tn 82d kruntide perimeetrit on lubatud turvalisuse tagamise eesmärgil piirata
piirdeaiaga. Piirdeaia kõrgus, materjal ja läbipaistvus lahendatakse projekteerimise käigus. Samuti ei seata
planeerimisettepanekuga kohustust rajada piirdeaed krundi piirile. Piirdeaia asukoht krundi sees
täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Samas tuleb arvestada Viljandi tn 82c krundi põhjapoolse osa
piiramisel Kelli oja kaldal vaba liikumise tagamisega (vt peatükk 3.3).
Kogu planeeringualal tuleb jäätmete käitlemisel lähtuda jäätmeseadusest1 ja Valga valla
jäätmehoolduseeskirjast 16. Kavandatavate tegevuste käigus tekib kaevis, ehitusjäätmeid ja olmejäätmeid.
Ehitusjäätmed tuleb viia taaskasutusse. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel
jäätmed nende tekke kohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse ja selleks ettenähtud kohtades.
Planeeringuala jäätmekäitluslahendus tuleb koostada Viljandi tn 82c krundile projekteerimise käigus.
15
Eesti Standard EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus, Eesti Standardikeskus
16
Valga Vallavolikogu 31.05.2019 määrus nr 85 Valga valla jäätmehoolduseeskiri
23
versiooni kuupäev 22.04.2020
Jäätmekonteineritele mõeldud ala täpsustatakse esimese hoone projektiga. Kogumiskonteinerite
juurdesõidutee peab olema tasane ning piisava kandevõimega, et kogumisauto pääseks konteinerile
võimalikult lähedale.
3.5 Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus
Planeeritud tehnovõrkude lahendused on kajastatud detailplaneeringu joonisel nr 5. Joonisel on krundi
toimimiseks vajalikud ja planeeringuga planeeritud tehnovõrgud kajastatud krundi hoonestusalani või
näidatud ära võimalik liitumispunkt. Liitumispunktid võivad asuda väljaspool planeeringuala.
Krundisisesed ühendused kavandatakse hoonete ja rajatisteni projekteerimise staadiumis. Planeeritud
tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised. Konkreetsed võrkude asukohad täpsustatakse edasisel
projekteerimisel.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja ehitatud
tehnovõrkude kaitse. Ükskõik millise tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis tehtavad tööd võivad toimuda
kooskõlastatult tehnovõrgu või -rajatise valdajaga.
Elektrivarustus
Planeeringualal asub Viljandi tn 82d krundil alajaam. Alajaamast väljuvad kõrgepingekaablid, mis kulgevad
Transpordi tn 9 krundile.
Viljandi tn 82c krundile on tagatud praegu elektrivarustus madalpinge õhuliini kaudu Transpordi tn 9
krundilt. Jätkusuutlikuma lahendusena on planeeritud Elektrilevi OÜ tehniliste tingimustele nr 341007
(koostatud 10.01.2020) tuginedes liitumiskilp Viljandi tn 82d asuva alajaama juurde. Liitumiskilbist
hoonetesse rajataks maakaabelliin. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja
liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu liitumiskilbini. Liitumiskilbi ja
Viljandi tn 82c krundi hoonete vaheline elektrivarustatus lahendatakse edasiste projekteerimiste käigus.
Sidevarustus
Planeeringuala kruntidest on sidevarustuse vajadus Viljandi tn 82c krundile. Varasemate ehitustööde
käigus on rajatud siderajatise tarbeks Viljandi tn 82 krundi kaudu maa-alune toru Transpordi tänavale.
Sidevarustuse tagamiseks on kaks lahendust:
1. Eesti Lairiba Sihtasutuse sidevõrguga liitumine (tehnilised tingimused 19.02.2020 nr TT990VA)
Liitumiseks tuleb rajada Viljandi tn 82c krundilt sidetoru Transpori ja Viljandi tänava nurgal asuva
sidekaevuni (101K28). Paigaldada vähemalt 24-kiuline kaabel Tartu ja Transpordi tänava nurgal asuvast
sidekaevust (101K28) Transpordi ja Viljandi tänava nurgal asuva sidekaevuni (101K28) ning sealt mööda
sidetoru Viljandi tn 82c krundile. Lõigu pikkus Tartu ja Transpordi tänava ristmikult kuni Viljandi tn 82c
krundini on umbes 1500 m. Tööde teostamine sidevõrgus võib toimuda vaid Eesti Lairiba Sihtasutuse
volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul.
24
versiooni kuupäev 22.04.2020
Skeem 7. Eesti Lairiba Sihtasutuse sidevõrk (Allikas: Eesti Lairiba Sihtasutuse tehnilistest tingimustest nr TT990VA)
2. Telia Eesti AS sidevõrguga liitumine
Liitumiseks tuleb rajada Loode ja Viljandi tänava ristmikult (sidekaev 418) sidekanalisatsioon Viljandi tn
82c krundi ühe hooneni. Kanalisatsiooni tuleb paigaldada 4-kiuline optiline kaabel. Lõigu pikkus Viljandi ja
Loode tänava ristmikult kuni Viljandi tn 82c krundini on umbes 530 m. Tööde teostamine sidevõrgu
kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS järelevalvega. Teila Eesti AS ei võta endale
sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Ükskõik, milline lahendus liitumiseks valitakse on vajalik välja ehitada sidekanalisatsioon Viljandi tn 82c
krundilt Transpordi ja Viljandi tänava ristmikuni (toru osaliselt olemas) ning 2. variandi puhul jätkates piki
Viljandi tänavat Loode tänava ristmikuni.
6 Valga-Uulu tee krundil piki maanteed asub Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse omandisse kuuluv
sidevõrgu liinirajatis. Kõik tööd, mis toimuvad rajatise kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Eesti Lairiba
Arenduse Sihtasutusega. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta täpsustada mikrotorustiku
paigaldussügavus ning tähistada siderajatise täpne asukoht looduses. Eeskätt puudutab see tingimus
Viljandi tn 82 krundile rajatava juurdepääsutee ehitust.
Veevarustus
Planeeringuala kruntidest on veevarustuse vajadus Viljandi tn 82c krundil. Krunt on liidetud Valga linna
ühisveevärgiga. Selleks on välja ehitatud veetorustik. Planeeringujärgselt jätkatakse sama liitumispunkti
kasutamist. Krundisisene ehitiste veevarustus tuleb lahendada iga ehitusprojektiga eraldi.
Reoveekanalisatsioon
Planeeringuala kruntidest on reoveekanalisatsiooni vajadus Viljandi tn 82c krundil. Krunt ei ole liidetud
Valga linna ühiskanalisatsiooni süsteemi. Krundi piirile on toodud liitumiseks vajalikud ühendused.
Liitumiseks ühiskanalisatsiooniga on vaja rajada pumpla koos tagasilöögiklapiga. Enne suubumisel
25
versiooni kuupäev 22.04.2020
isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku (Transporid tn 11 krundi juures Transpordi tänaval
kanalisatsioonikaev) tuleb paigaldada voolurahusti kaev. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reovee
kanalisatsioonitorustikku on keelatud. Edasiste projekteerimiste käigus tuleb lahendada hoonete
ühendamine võrguga ning rajada reoveekanalisatsiooni toimimise tagamiseks pumpla. Tööd tuleb
kooskõlastada Asi Valga Vesi.
Sademevee ja pinnasevee ärajuhtimine
Planeeringuala hoonestatavate kruntide (Viljandi tn 82c ja Viljandi tn 82d) sademevesi on ette nähtud
immutada kinnistute piires. Sademevee immutamiseks rajada haljasalad lohuga, mis võimaldab
sademeveel koguneda ja pinnasesse imbuda. Kui Viljandi tn 82c krundile projekteeritakse kõva kattega
platsid ja teed, siis peavad need olema projekteeritud nii, et sadevesi valguks hoonestusalaga piirnevale
haljasalale või krundisisesele haljastusele. Juhul, kui projekteeritakse sademevee juhtimine Kelli ojja, siis
on vajalik paigaldada sademee puhastamiseks õli-mudapüüdur või võtta kasutusele mõni muu
puhastuslahendus. Sademevee ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Soojavarustus
Planeeringuala ei asu Valga linna üldplaneeringuga moodustatud kaugkütte piirkonnas. Planeeringuala
kruntidest on soojavarustuse vajadus Viljandi tn 82c krundil. Viljandi tn 82c hoonete projekteerimisel
kasutatakse soojavarustuse tagamiseks lokaalseid lahendusi.
Tänavavalgustus
Tänavavalgustuse rajamise kohustust juurdepääsuteele detailplaneeringuga ette ei nähta. Valgustuse
rajamine on soovituslik, et vähendada koriteohirmu (vt peatükk 7). Vajaduse ilmnemisel tuleb valgustus
lahendada projektiga.
4. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Valga linna üldplaneeringu muutmiseks.
Muutmisettepanek on seotud Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendamisega kahekümne viielt meetrilt (25
m) kümnele meetrile (10 m). Valga linna üldplaneeringus on ranna ja kalda piiranguvööndid kajastamist
leidnud 7. peatükis Piirangud ja planeeringu joonisel nr 6 Piirangud. Üldplaneeringu tabel 4 (leheküljel 26)
täiendatakse järgmise tekstiga:
„Kelli oja parempoolse kalda ehituskeeluvööndi ulatus on väiksem kui 25 m kruntidel Viljandi tn 82 ja
Viljandi tn 82c. Nende kruntide ulatuses on ehituskeeluvööndi laiuseks 10 m vastavalt Valga linna Viljandi
tn 82c ja selle lähiala detailplaneeringule (kehtestatud xx.xx.xxxx. a Valga Vallavolikogu otsusega nr xx)17.“
Üldplaneeringu joonise nr 6 muudatust illustreerib skeem 5 ja detailplaneeringu joonis nr 3. Punase kriips-
punkt joonega on tähistatud vähendatud kalda ehituskeeluvööndi kiht. Ehituskeeluvööndi kiht kantakse
muudatusena üldplaneeringu joonisele nr 6 Piirangud.
17
Valga Vallavolikogu otsuse kuupäev ja number on detailplaneeringu kehtestamise otsuses
26
versiooni kuupäev 22.04.2020
5. Tuleohutuse tagamine
Planeeritava ala ja planeeringuala naaberkruntide vahelised kujad on lahendatud siseministri 30.03.2017
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ alusel. Tule
leviku takistamiseks peab erinevatel kruntidel asuvate hoonete vaheline kaugus olema vähemalt 8m.
Käesoleva planeerimisettepaneku tegemisel on arvestatud kujaga ning määratud hoonestusala piires on
nõue tagatud. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete tulepüsivusklass ja ehitise kasutamise
liigitus tuleohutusest tulenevalt.
Tabel 6. Hoonetele määratud tuleohutusnõuded
Krundi Krundi kasutamise Ehitise kasutamise Minimaalne Nõuded tuleohutuse
lähiaadress sihtotstarve liigitus tulepüsivusklass 19 tagamiseks
tuleohutusest
tulenevalt 18
Viljandi tn 82c Tootmishoone maa VI kasutusviis TP3 Krundil on tagatud kogu
(TT) hoonestusala piires
naaberkrundi hoonetega
kuja 8 m. Kui krundile
projekteeritakse
tootmishoone
kahekorruselisena, siis
tuleb arvestada
tulepüsivusklassiks kõigile
hoonetele TP2.
Viljandi tn 82d Elektrienergia VI kasutusviis TP3 Krundil on tagatud kogu
tootmise ja hoonestusala piires
jaotamise ehitise naaberkrundi hoonetega
maa (OE) kuja 8 m.
Planeeringuala hoonetele ja hoonete juurdepääsudele tuleb projekteerimise käigus tagada päästetööde
meeskonna pääs ehitise iga väljapääsu juurde ning tagada hoonetele piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga. Kuna planeeringuala planeerimisettepaneku tegemisel on
arvestatud, et ala hakkavad kasutama veokid, siis on tagatud ka liikumisruumid tuletõrjeautole ning teedel
on ilmastikukindel katend.
Planeeringualal ei ole praegu tehnilis-majanduslikel kaalutlustel tagatud tuletõrje veevarustus. Lähim
hüdrant asub Transpordi tänaval Transpordi tn 9 krundi ees (skeem 8). Planeeringuala jääb nimetatud
hüdrandist umbes 450 m kaugusele, kui arvestada päästemeeskonna taktikaliselt loogilist sisenemisteed
(planeeritud juurdepääsu, mis saab olema Viljandi tn 82c peamiseks juurdepääsuks). Lähimast hüdrandist
on tagatud väliskustutusvee normhulk 15 l/s.
18
Siseministri 03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
Lisa 1
19
Siseministri 03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
Lisa 2
27
versiooni kuupäev 22.04.2020
Skeem 8. Planeeringuala lähiümbruse hüdrandid (Aluskaart: Halltoonides kaart, Maa-amet, 2019)
Kuniks ei ole tagatud Viljandi tn 82c ehitisteväline tuletõrjeveevärk hüdrantide kaudu, tuleb rajada Viljandi
tn 82c krundile tehislik tuletõrjeveehoidla vajaliku kustutusvee hulga hoidmiseks aastaringselt, koos
tuletõrje veevõtukohaga. Planeeringu joonisle nr 5 näidatud tuletõrje veevõtukohta tuleb täpsustada
projekteerimise käigus. Tuletõrjeveehoidla projekteerimisel tuleb lähtuda Viljandi tn 82c hoonete
kasutusviisist ja minimaalsest tulepüsivusklassist. Kui projekteeritakse kõrgema tulepüsivusklassiga
hooned, siis on kasutatavad vastavad normvooluhulgad 20.
6. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ja
keskkonnatingimuste seadmine
Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata sama detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju keskkonnale.
Detailplaneeringuga kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud eelhinnang 21. Koostatud eelhinnangu
kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja vara. Planeerimisettepanek toetab Rükkeli tootmis- ja ettevõtlusala eesmärke.
Detailplaneeringu tegevustel puudub oluline mõju valguse, soojuse, kiirguse, lõhna ning õhusaaste osas.
Jäätmeteke, müra ja vibratsioon võivad suureneda mõningal määral ainult ehitusperioodi ajal. Nimetatud
mõjud on ajutised, valdavalt vaid ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Võttes kasutusele
vastavaid meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida
õnnetuste ilmnemise võimalus. Kavandatavate tegevustega ei kaasne ka kumulatiivset ega piiriülest mõju.
20
Eesti Standard EVS 821-6:2012+A1+A2, Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrjevee veevarustus, Eesti
Standardikeskus (Tabel 2, lk 13)
21
Valga Vallavolikogu 30.08.2019 otsuse nr 120 Lisa 2
28
versiooni kuupäev 22.04.2020
Arvestades asjaoluga, et Viljandi tn 82c krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud võimaliku
välismõjuta (häiringuta) tootmishoone maa, siis tuleb arvestada, et ükskõik milline tootmisettevõte
krundil tegutseb peavad välisõhu mõjud olema kontrollitud (saasteainete heited, inimtegevuse poolt
tekitatav müra, ning ebameeldiv või ärritava lõhnaga ainete heited). Seda eelkõige naabruses asuva
koolimaja tõttu. Haridusasutuse töö peab sujuma häiringuteta. Viljandi tn 82c krundilt tulenev müra ei
tohi ükskõik millise tegevuse käigus ületada Viljandi tn 82 krundil müra normtaseme sihtväärtust 50 dBA.
Krundi igakordne omanik peab tagama, et müra sihtväärtust ei ületata. Eranditeks on perioodilised
ehitustööd.
Majandusliku mõjuna on märkimisväärne välja tuua, et planeeritud tegevuste ja planeerimisettepaneku
realiseerimist on mõningal määral mõjutatud ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus. Üheltpoolt
parandatakse ühe krundi juurdepääsetavust ja investeerimisvõimalusi, teiselt poolt vähendatakse teiselt
krundilt läbisõidu koormust ning vähendatakse läbisõiduga kaasnevaid kitsendusi krundi otstarbekamaks
majandamiseks. Eeldatavalt parenevad piirkonna kruntide kasutusvõimalused ning seeläbi ettevõtete
teenuste osutamise võime või tootmisvõimekus, mis omakorda võib tuua kaasa mõningate uute
töökohtade tekke Valga tööturule.
Arvestades planeeringu eesmärgiga ja sisuga, siis ei saa täheldada kaasneda võivaid olulisi sotsiaalsed ja
kultuurilisi mõjusid.
7. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riskide vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on arvestatud planeeringuala füüsilise
keskkonna peamiste teguritega (nt piirkonna üldine olemus ja maakasutus, ehitatud piirkonna vorm ja
tihedus jne). Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs on toodud peatükis 2.1.
Projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal kasutamisel on planeeritaval alal turvalisuse tagamiseks vajalikud
järgmised meetmed, mis aitavad kuritegevuse ennetamist tootmisaladel:
− Territoriaalsus – loodud ruum süvendab ruumiga seotud peremehetunnet (avalik, poolavalik ja
privaatne ruum). Viljandi tn 82c krunt on privaatne ruum. Privaatse ruumi selgeks eristamiseks
rajatakse krundi perimeetrile või projekteerimise käigus väljavalitud asukohta piirdeaed.
Juurdepääsutee asub Viljandi tn 82 krundil, millel asub ka koolihoone. Tegemist on poolavaliku
krundiga. Koolimaja õueala on aiaga piiratud ja selgesti arusaadav. Ülejäänud krundi osa on
avatud. Planeeringuga ei tehta ettepanekut ala piiramiseks, kuna sellel osal kuritegevuse
ennetamiseks saab kasutada teisi meetmeid.
− Loomulik järelevalve – Arvestades asjaoluga, et tegemist on tootmis- ja ettevõtlusalaga ning
eeldatavalt toimuvad krundil tegevused tööajal, väljaspool tööaega krundi kasutus ja seal liikuvate
inimeste hulk on väiksem, siis tuleb krunt hästi valgustada. Valgustuse rajamine on soovituslik ka
juurdepääsuteele. Hea nähtavus ja valgustus vähendavad kuriteohirmu. Kuritegevuse
ennetamisel on sellistel kruntidel abiks ka kaamerate paigaldamine järelevalve teostamiseks.
− Loomulik juurdepääsukontroll – Selle meetme eesmärk on täiendada füüsilist turvalisust.
Juurdepääsukontroll tagab ülevaate alale ja hoonetesse sisenejate ja sealt väljujate üle ja piirab
alal soovimatute inimeste viibimist. Krunt tuleb selgelt piiritleda ning krundile sisenemise kohad
peavad olema selgesti eristatavad ja nähtavad. Selle kaudu vähendatakse ebasoositud isikute
juurdepääsu- ja põgenemisteid. Samas on oluline tähelepanu pöörata ka krundi sisesele
liikumisele. Krundi tsoonideks jagamine administratiiv- või büroo hoone piirkond, kus on rohkem
29
versiooni kuupäev 22.04.2020
liikumist ja tootmisala, kus liikuvate inimeste hulk peab olema kontrollitud. Alade selgeks
eristamiseks saab kasutada loogilisi ja hästi tajutavaid liikumisteid (katendi materjal) ja haljastust.
− Hooldus – Krunt peab olema hooldatud. Halvas seisukorras krunt viitab omanike poolsele
vähesele kontrollile ning tõenäolisemale leppimisele vandalismi ja korrarikkumisega ning samas
ka omaniku vähest huvi oma kinnistul ja ümbruskonnas toimuva vastu. Hooldus on keskne
tegevus nähtavuse säilitamiseks, et tagada järelevalvevõimalus, et tagada ruumielementide
kaitstus ning luua hooldatavuse- ja peremehetunnet.
− Sihtmärgi kindlustamine – Selle meetme eesmärk on tagada füüsiline turvalisus ja kujundus, mille
abil saab rakendada hoonesse sisenemist ja vandalismi. Seega tuleb hoonete ja rajatiste
projekteerimisel pakkuda välja ehitamiseks kestvaid ja kvaliteetseid materjale.
− Positiivse kasutuse hõlbustamine – planeeringuga antakse alale kasutamistingimused. Positiivset
kasutust soosib asjaolu, kui planeeringuala hakatakse ka eesmärgipäraselt ja aktiivselt kasutama.
8. Servituutide vajadus
Detailplaneeringu joonisele nr 6 Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis on kantud olemasolevad ja
planeeritud ehitistest tulenevad servituudid. Servituutide vajadust on hinnatud planeeringuala piires.
Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel viisil õigus võõrast
kinnisasja kokkulepitud ulatuses kasutada ning kinnisasja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud isiku
tegevust oma kinnisasjal. Krundile, kuhu on planeeritud tehnovõrke või -rajatisi seatakse isiklik
kasutusõigus või määratakse kinnisasja omanikule talumiskohustus, kui tehnovõrk või -rajatis ehitatakse
avalikes huvides ning vastab asjaõigusseaduse § 1581 sätestatud tingimustele. Olemasolevate
tehnovõrkude või -rajatiste seadustamiseks on vajalik sõlmida isiklik kasutusõigus, kui vastav
asjaõigusleping ja kinnistusraamatu märge senini puudub. Tehnovõrkudele ja -rajatistele määratakse
ehitise kaitsevööndi ulatuses servituudi vajadus. Kaitsevööndi ulatus täpsustatakse projekteerimise
käigus.
Planeerimisettepanekust tulenevad servituutide seadmise vajadused on järgmised:
Viljandi tn 82 krundil:
− Reaalservituut – Viljandi tn 82 krundi (teeniv kinnistu) osa tuleb koormata reaalservituudiga, et
tagada Viljandi tn 82c krundile (valitsev kinnistu) juurdepääs avalikult kasutatavalt Viljandi
tänavalt. Servituudiga koormatava ala pindala on 1432 m2.
− Reaalservituut – Viljandi tn 82 krundi (teeniv kinnistu) osa koormatakse reaalservituudiga, kui
Viljandi tn 82d krundile (valitsev kinnistu) ei ole võimalik põhjendatud juhul juurdepääsu tagamine
läbi Transpordi tn 9 krundi. Servituudiga koormatav ala lepitakse kokku krundi omanike vahel.
Viljandi tn 82c krundil:
− Reaalservituut – Viljandi tn 82c krundi (teeniv kinnistu) osa tuleb koormata reaalservituudiga, et
tagada Viljandi tn 82d krundile (valitsev kinnistu) juurdepääs avalikult kasutatavalt Transpordi
tänavalt läbi Transpordi tn 9 krundi. Kui Viljandi tn 82d krundi juurdepääs lepitakse kokku läbi
Viljandi tn 82 krundi, siis koormatakse reaalservituudiga Viljandi tn 82c vastavad osad, et
juurdepääs oleks tagatud.
− Isiklik kasutusõigus – Viljandi tn 82c krundil asub Elektrienergia OÜ kõrgepinge kaabel. Vajadusel
seatakse servituut olemasoleva rajatise talumiseks. Servituudiga koormatava ala pindala on 100
m2.
30
versiooni kuupäev 22.04.2020
Transpordi tn 9:
− Reaalservituut – Transpordi tn 9 krundi (teeniv kiinistu) osa tuleb koormata reaalservituudiga, et
tagada Viljandi tn 82d krundile (valitsev kinnistu) juurdepääs avalikult kasutatavalt Transpordi
tänavalt. Servituudiga koormatav ala lepitakse kokku krundi omanike vahel.
Vajaduse ilmnemisel ei ole välistatud täiendavad omanike vahelised servituudikokkulepped.
9. Detailplaneeringu elluviimiskava
Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks
ehitusprojektide koostamiseks ning maakorralduslike toimingute läbiviimiseks. Edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigi kehtivatele seadustele,
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Planeeringuga kavandatud Viljandi tn 82c ja Viljandi tn 82d krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi
igakordse omaniku poolt. Detailplaneeringuga määratud Viljandi tn 82c ehitusõiguse elluviimise eelduseks
on detailplaneeringuga planeeritud juurdepääsutee rajamine Viljandi tänavale koos servituudi
seadmisega Viljandi tn 82 krundile. Tee rajamine on Viljandi tn 82c igakordse omaniku kohustus. Riigitee
alusele maale ulatuv ristumiskoht saab kuuluma riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab
Maanteeamet. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Planeeritud juurdepääsutee ehitamise alternatiiviks on servituudi kokkuleppe sõlmimine üle Transpordi
tn 9 krundi. Kokkuleppe saavutamisel langeb ära vajadus investeerida juurdepääsutee ehitusse ja sellega
seotud servituudi vajadus.
Peatüki 3.1 alalõigu planeeritava ala krundijaotus toodud piiride muutmise ettepanek ei ole ehitusõiguse
ja juurdepääsutee ehitamise eelduseks. Krundi kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on arvestatud ka
võimalusega, et krundi piire ei muudeta. Ka piirimuudatuse tegemata jätmise korral ei ole määratud
ehitus- ja kasutustingimused ning haljastamise põhimõtted vastuolus Valga linna üldplaneeringuga.
Samuti on detailplaneeringu terviklahendus elluviidav ilma piirimuudatuseta.
Kõikide tehnovõrkude ja -rajatiste talumiseks tuleb seada servituut ja sõlmida asjakohased notariaalsed
lepingud ning teha vastavasisuline kanne kinnistusraamatusse.
Kuna detailplaneeringuga ei kavandata avalikke rajatisi, siis on detailplaneeringukohaste rajatiste (tee ja
sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised) väljaehitamise kohustus krundi
igakordsel omanikul.
Kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada et, ehitatavad ehitised ei kahjusta naaberkinnistute kasutamise võimalusi, ei ehitamise
perioodil ega ka hilisema kasutuse käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab
ehitise igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjus lähtus.
10. Planeeringu koostamise alused, uuringud ja allikad
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Valga Vallavolikogu 30.08.2019 korraldusega nr 120 ja sama
korraldusega kinnitatud planeeringu lähteseisukohad. Samuti on detailplaneeringu koostamisel läbi
vaadatud ja planeeringu koostamisel arvestatud ametkondade ettepanekutega lähteseisukohtadele.
31
versiooni kuupäev 22.04.2020
Planeeringu jooniste ja skeemide koostamisel on kasutatud järgmiseid andmeallikaid, aluskaarte ja -
plaane:
− Maa-ameti põhikaart,
− Maa-ameti halltoonides kaart,
− Maa-ameti ortofoto,
− Maa-ameti ajaloolised ortofotod,
− Esri aluskaardid,
− Ehitised, Eesti topograafia andmekogu, Maa-amet, 2019,
− Haldus ja asustusjaotus, Maa-amet, 2019,
− Valga linna digitaalkaart,
− Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt koostatud topo-geodeetiline
uurimustöö (töö nr TT-5327T, september 2019),
− Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud Valga linna, Viljandi tn 82c juurdepääs riigimaanteele nr 6
Valga-Uulu, Põhiprojekt (töö nr 17-19-TP, juuli 2019).
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste planeeringute ja projektidega:
− Valga Linnavolikogu 25.05.2007. a määrusega nr 6 kehtestatud Valga linna üldplaneering,
− Tõlliste Vallavolikogu 17.06.2006. a määrusega nr 9 kehtestatud Tõlliste valla üldplaneering,
− Valga Linnavolikogu 15.12.2000. a otsusega nr 49 kehtestatud Valga linnas Transpordi 1 kinnitus
detailplaneering (nr DP 2000-007),
− Valga Linnavolikogu 25.08.2000. a otsusega nr 27 kehtestatud Valga maanteetranspordikeskuse
detailplaneering Transpordi 1 (nr DP 1999-006),
− Tinter-Projekt OÜ poolt koostatud Valga linna, Viljandi tn 82c juurdepääs riigimaanteele nr 6
Valga-Uulu, Põhiprojekt (töö nr 17-19-TP, juuli 2019).
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste, õigusaktide, standardite ja juhenditega
− Atmosfääriõhu kaitse seadus1,
− Planeerimisseadus,
− Ehitusseadustik,
− Liiklusseadus1,
− Looduskaitseseadus1,
− Maakatastriseadus,
− Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“,
− Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
− Majandus- ja taristuministeri 05.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“,
− Keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“,
− Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,
− Siseministri 30.03.217. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrjevee veevarustusele“,
− Eesti Standard EVS 843:2016, Linnatänavad, Eesti Standardikeskus,
32
versiooni kuupäev 22.04.2020
− Eesti Standard EVS 812-7:2018, Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded,
Eesti Standardikeskus,
− Eesti Standard EVS 821-6:2012+A1+A2, Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrjevee veevarustus, Eesti
Standardikeskus,
− Eesti Standard EVS 809-1:2002, Kuritegevuse ennetamine Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine,
− A. Levald, J. J. Sibul, M. Proosa jne, 2016 CPTED käsiraamat politseinikele,
− Päästeamet, 2015 Planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust tulenevad kooskõlastused
Päästeametiga,
− Keskkonnaministeerium, 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat,
Detailplaneeringu illustreerimiseks kasutatud fotod on planeerija jäädvustatud, kui ei ole märgitud teisiti.
33
versiooni kuupäev 22.04.2020
DETAILPLANEERINGU JOONISED
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvöönd
2. Olemasolev olukord
3. Planeeringu põhijoonis
4. Kruntimine
5. Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis
6. Linnaehituslik lahendus (illustreeriv joonis)
34
S
itu
atsio
onisk
eem K
onta
ktvö
önd
isk
eem
M
õõtk
ava
:1:50
00 M
õõtk
ava
:1:25
00
D
P20
19-0
02
D
P20
00-0
07
D
P19
99-0
06
D
P20
06-0
20
D
P20
07-0
16
D
P20
06-0
11
D
P20
05-0
15
DP2003
-00
9
S
o u
rce
:Esri, D
igitalG
lob
e,GeoE
ye ,E
a rth
starGeogra
p h
ics, C
N E
S /A
irbus
DS,U SD A,USGS,A
eroGRID, IG N,a
n dth
eG ISU serCom mu n
ity
kehtesta
tudd etailpla
n e
erin
gkoo
snu
m b
rig
a(n
tDP
200
6-0
11)Detailp
lan
ee rin
gudo navaldatu
dp lanee
ringutere
g istris
L
e p
pemä
rgid h
ttp:/ /www.tarkv
a ra
stu
ud io
.ee/v
a lg
a/atla
s.phtml?m e nu_
id=
p la
n&n
m a
p w
idth
=1
ja
lg-jajalg
rattate e
p
lane
erin
gua
la
a
valik
u ltk
a su
tata
vate
e/tä
n a
vak
a itse
vöö
nd
h
arid
uste
enu
s
k
a u
banu
ds
k
a ta
striü
ksu
sesih
totsta
rve
E
lamu
m a
a
sp
ord
ite
enu
sed
M
aatu
lun
dusm
aa
ü
histra
n sp
ort
R
iig
ikaitse
m a
a P
lane
erin
guk
o o
sta
ja
T
öön
ime
tus
S
ihto
tsta
rbe
tam
aa L
enn
aHin
gla V
alg
alin n
aV iljanditn82cjaselle
T
ootm
ism
aa lä
h ialade ta
ilp
lane
ering
Jo
onis
T
ransp
ord
ima
a S
itu
ats
ioo
ni-jak
onta
ktv
ö ö
ndis
k e
em
V
alg aV allavalitsus
Ä
rim
aa P uieste etn8 T
öön
r Jo
onisen
r
Valgalin n K
uup
äev D
P20
19-0
02 1
Valgav a ld6 8 203
Ü
hisk
o n
dlik
eehitistem
aa va lg
te
a
@
l7 6
v
69
alg
a
90
.e
0
e
1
5.0
4.2
020 M
õõtk
ava M1
:50
00jaM1
:25
00
!
! ! !
M
äe-K
elli
! ! !
5
9.9
9
5
9.9
5
! ! !
5
8.9
7 5
8.6
6 L
e p
pemä
rgid
! ! !
5
9.5
7
5
9.7
5
p
lane
erin
gua
la
5
9.5
5
a
sustu
sük
susep
iir
! ! !
59.15
9.3
7 6
2.5
5
6
0.0
9
U
spili
k
a ta
striü
ksu
sep
iir
! ! !
6
3.7
6 64.8
64
.276
4.7
4 6 5
.05
6
o
lema
sole
vho
one
5
5
9.5
8
.0
6
4.2
2
! ! !
6
4.9
1
5
6V
alga-U
ulu 6
5.3
=
5
9.4
6
P
iiririb
a
te
e 5
9.3
4
6
4.4
4 o
lema
sole
vju
urd
epä
äsk
run
dile
! ! !
6
0.1
9 6
5.1
4
6
0.1
5 K
elli o
ja
2 6
4.8
9
! ! !
64
.4
6
0.4
6 6
4.5 6
5.0
565
.1
5
9.3
0 5
9.8
6 5
9.4
5 6
4.5
8
6
4.46 v
eek
a itse
vöö
nd(1
0m)
64
.67
! ! !
5
9.8
5 64.9165
.04
5
9.5
0
5
9.2
9 5
9.5
1
6
4.8
6
6.0
5 1
6
5 86
.0 5
64
.94 64
.61 65.15 e
h itu
ske
elu
vöö
nd(2
5m)
5
9.8 6
4.8
9 6
5.1 3
!
5
9.5
8 6
3.2
6 6
5 66
.0 5
.09 64
.85 64
.92 65.27
5
9.4
3 p
iira
n g
uvöö
nd(5
0m)
! ! !
5
9.5
4 6
4.8
7 2
6
4.7
3 5
6.2 6
5.1
1
5
9.9
7 65.2
4 6
4.9
3 65
.05
5
9.5
8 6
4.6
4
6
1.2
7
6
3.6
5 ! ! ! 6
0.1
1 5
9.7
6 5
9.7
7 6
4.6 6
4.5
8 6
4.5
1
6
5.16
6
5.2
7 6
5.2 65.2
1 6
5.4
6 ü
hend
uste
ed
6
3.7
9 4 6
4.6
9 6
5.0
6 6
5.1
2 64.9
7
6
3.5
4 5
9.7
6 6
5.0
4 6
5.1
4
.6
6
4.6
3 64.9
5 6
4.89 6
5.2
1
a
valik
u lt_
kasu
tata
va_
tee
_kaitse
vöö
nd
3
6
4.5
6 6
4.9
7
! ! !
6
6
5
9.9
1 6
5.0
5 6
5.0
9
5
6
5.1 6
5.2
8
.0
6
5.0
9 6
4.9
7
! ! ja
lg-jaja
lgra
tta
tee
0
6
3.4
3 6
3.54 6
4.4
8 6
5.0
465
.2 6
5.4
4 6
5.15
6
5.0
7 6
5.4
5 6
5.47
! ! !
63
.44 6
5.23
6
0.0
8 5
9.7 6
0.0
5 6
4.9
7 6
5.4
4
6
0.7
1 6
4 9 6
.6 4.8
6 6
5.4
1 6
5.3
9 6
5.1
9 6
5.0
8 6
5.2 65
.1
te
h n
ovõrg
ukaitse
vöö
ndiu
latu
s
63 .2
6 65.29 6
4.9
8
! ! !
6
3.5 6
5.0
3 6
5.3
63.0
8 6
3.3
1 65
.2 8 6
5 6
5.0
4
6
3.06 tru
up
6
0.5
2 6 3.2 5
9.8
5 6
3.9
3 65.3
5 6
5.4
2 6
5.3
5 6
5.1
1
! ! !
6
5.39 6
4.9
9 6
5.1
3
6
0.0
8 6
0.2
2 6
4.8
7
6
5.3
6
65
.31 6
5.3 6
5.0
5 sa
d e
m e
vee
tra
ss
65
.36 65
.14
! ! !
6
0.2
3
6
3.1 6
3.3
4
6
3.4
1
6
4.0
8 6
5.2
1 65.3
665
.426
6
7.5
6
5.4
8
6
5.1
3 6
5.1
3 6
5.3 6
5.2
8 6
5.2
5 m
ada
lpin
gem
aak
a a
b e
lliin
5
9.9
6 6
5.3
16.3
5 36
5.3
5 7.7
9
6
3.1
2 6
5.2
9
v
eetra
ss
!
6
7 36
.8 7
.53
65
.06 6
5.4
7
! ! !
6
0.0
6 6
5.1
2 6
5.4
2 6
5.4
4 6
5.16 6
5.1
4
6
0.1
9 6
4.4
1 6
7 86
.8 5
.63 6
5.4
4 6
5.2
2 65
.31
6
0.2
7 65
.47
6
7.4
2
6
5.0
3
6
5.2
5 6
5.1
3 65.1 k
a n
alisa
tsio
onitra
ss
6
5.22
! ! !
6
5.4
6
6
3.4
8 6
3.9
8 65 3 6
.3 5.17 6
5.4
6
1
6
5.0
8 6
5.19 6
5.2
7
sid
etra
ss
7
6
5.2
7
.9
5
9.9
1 5
9.9
1 665.39
6
.9
65.
1 5
.2 7 1.2
5
2
656 5.16 6
5.2
2
2
6
4.8
8 6
5.21 6
5 6
5.4
1
.2
6
6
3.0
6 .17 6
5 .3
5 6
5.4
9 6
5.4
1
6
! ! !
63
.2 6
5.4
2 6
5.2
7
6
2.9
3 6
0.1
2 6 5
.21 6 5.3
1 6
5.3
7
59.8 6
2.8
5 6
4.3
1 6
5.0
4
65.2
6
5.2
0
65.2
8 m
ada
lpin
geõ
huliin
6
0.0
46 0.6 6
4.7 65
.13 6
5.29 6
5.3
65.2
4
! ! !
60.9
8 6
3.1
6 60.7
7 6
0.1
7 6
0.7
6
5.1
9 6
5.1
5
6
5.3
6
5.5 65.3
5
6
5.3
8 k
õ rg
epin
gem
aak
a a
b e
lliin
6
5.3
2
6
0.77 6
3.5
7 6
5.0
4 6
5.1
2 6 6
5.75 6
5.3
5
6
0.0
1 6
2.9
6 5.0
6
! ! !
6
0.3
6 6
3.8
3 6
4.5
3 6
5.4
1 6
5.4
7 6
5.3
8
65
6
2.8
2 6
5 6
5.7
5 6 65.3
2
65
.31
.3
6
2.8
7 5.7
5 65.4
4
5
6
3.0
8 6
0.6
15 6
5.1
7 Vilja
n d
i 6
5.31 6
5.7
4 6
5.4
5
6
2.8
9 9
.95 6
4.3
864
.53
!
6
0.1
6 6
5.31 6
5.7
5 6 6
5.3
8 6
5.39
6
5.2
1 tn8 2c 5.7
5
! ! !
6
3.4
6 6
5.4
9 65
.48
6
4.8
9
6
0.1
0 6
4.6
4 6
5.0
3 6
5.3
1 6
5.4
5
6
0.0
8 6
0.7
4 6
0.2
3 6
5.3
5
6
3.4
3 6
5.2
8
! ! !
0
6
4.5
8
.5
6
5.0
5 T
ransp
ord
i
7
6
5.5
5
.9
0
5
6
5.4
4 6
5.6
1
.9
tn1
6
6
0.4
9
2
6
4.1
7 6
5.3
2 6
5.5
6
6
2
6
3.0
1 6
0.7
2
!
6
6
3.1
2 6
2.8
3 6
5.0
7 6
5.1
5 6
5.4
2 6
5.3
5
6
0.6 6
3.7
6 6
5.0
1
6
6
5.6
1
! ! !
6
0.0
8
5
6
4.6
5 65
.51
.3
6
0.0
6 6
5.1
6 6
5.5
5
6
3.1
3 6
5.3
4 6
5.3
3
6
6
1.7
9 65.3
5
.7
63
.06 6
5.5
9
! ! !
0
6
5.3
7 6
5.6
6
6
6
3.6 6
5.2
2 6
5.1
4 6
5.1
5 6
5.5
7
6
0.4
4 6
5.0
7 65.8
1
6
4.1
564
.58 6
5.2
7 6
5.5
6
6
0.2
0 6
3.7
9
! ! !
6
0.4
6 6
0.7
3 6
5.4
5 6
5.63
6
3.0
1 6
5.5
8
6
0.2
4 6
3.2
46 6
3.0
8 6
4.8
8 65 .85
3
.05 6
5.1
2 6
5.4
2 65.66
6
3.5
8 6
5.5
7
6
6
5.7
1
! ! !
6
1.0
9 6
4.6
4
5
6
0.5
3 65.7 5
.4
6
3.1
1 6
3.6
2 6
5.0
8 6
5.4
9 65.84
4
6
3.9
9 6
4.9
1 6
5.1
9
6V
alga-U
ulu 6
5.2 6
5 2 6
.5 5.5
5
! ! !
6
0.7
3 62.9
3 6
4.1
3
te
e 64
.7 2 6
5.4
3 6
5.4
9
6
0.3
4 6
0.8
5 6
2.2
7 6
5.7
7
62.9
8 6
4.7
3 6
5.2
1 6
5.5
3 6
5.5
9
V
ilja
n d
i 6
4.6
4 6
5.5
9 6
5.9
4
9 ! ! ! ! !
6
3.1
6 6
3.6
7 64.9
4
6
2.9
7 tn8 2 64.676 7 65
.13 6
5.5
2
6
3.3
763
.21 6
1.0
9 4.7
4 65
.01 6
5.2
6
5.3
7 65
.33 65.1
5
65
.45
65.5
6
5.5 6
5.5
3 6
5.9
3
6
3.45 6
4.8
1 6
5.24 65
.2 6
5.5
4 6
5.54
63.5
9 64.1
2 65
.386
5.29 6
5.4
3 6
5.6
8
64.7
7
6
64
.08
5
6
2.7
5 6
4.8
1 6
5.1
1 6
5.4
8 6
5.8
3
.4
62.9
2 64.25 6
4.8
8 6
5.4
4
7
1
6
3.3
8 64.2
4
! ! !
6
1.5
6 6
3.89 6
4.8
6 6
5.4
8 6
5.5
9
.2
6
3.2
8 6
5.3
4 6
5.9
4
0 6
0.8
3
.2
6
0.8
3
6
3 6
4.04 6
4.9
8 6
5.8
8 6
5.9
3 6
6
6
5.8
2
3
6
3.3
7 6
4.37 65.7
9 6
5.1
8 5.8
3
6
4.8
9
6
6
3.4
6 6
1.6
8 6
5.9
8 6
6.1
6
6
3.1
9 6
5.01
! ! !
6
3.5
1 6
5.5
3 6
5.5
3 6
5.9
7
6
6
2 .8
1 6
4.6
36
5
6
2.1
8 4
.81 6
4 66
.9 4
.95 6
5.0
5 6
5.5 6
6.0
26
.9
Vilja
n di 65.7
2 6
5.6
6 5
.87
6
6
2.1
262.95 6
5.6
3 6
5.7 6
5.8
2 6
5.8
4 6
5.9
2
2
5
6
5.2
7 6
5.5
1 6
6.4
3
! ! !
6
5.0
4 tn8 2d6
.6
5.5
6
6
6
4.8 65 .4
86 5
.66
6
6
5.1
2
4
6
5.1
1 6
5.6 T
ransp
ord
i
.7
6
5.6
6
26
5.0
6
5 6 5 .6
7
! ! !
65.1 65.5
7 6 5.5
0
65.1
5 6
5.35 6
5.7
2
=
65.2
3 65 16
.6 5
.6 76 5.69 tn9a
65.4
2 6
5.7
1
6
5.16 65
.28 65.73
6
4.8
5 6
5.0
7 6
5.13 6
5.34 6
5.7
5 6
5.8
6
6
4.7
3 65.7
9 6
5.8
66
! ! !
5
.84
6
5.1
4 6
5.21 65.6
9 6 5
.67 6 5
.76 6 5.9 6
5.8
1
6
5.8
3 6
5.8
1
! ! !
! ! !
! ! !
! ! !
! ! !
T
ransp
ord
i
tn11 T
ransp
ord
i
P
lane
erin
guk
o o
sta
ja
= tn9
T
öön
ime
tus
L
enn
aHin
gla
!
V
alg
alin n
aV iljanditn82cjaselle
! ! ! !
lä
h ialade ta
ilp
lane
ering
Jo
onis
!
! ! ! ! !
V
alg aV allavalitsus
O
lema
sole
volu
kord
P uieste etn8 T
öön
r Jo
onisen
r
Valgalin n K
uup
äev D
P20
19-0
02 2
! !
Valgav a ld6 8 203
1
8.1
2.2
019
! ! ! !
va lga
@ v alg
a .e e
tel7 669 90 0 M
õõtk
ava M1
:10
00
Valga Vallavalitsus Teie 24.04.2020 nr 9-1.3/1465
[email protected]
Meie 25.05.2020 nr 15-2/20/10474-3
Valga linna viljandi tn 82c krundi ja selle
lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud meie kooskõlastust Valga linna Viljandi tn 82c krundi ja selle lähiala
detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuala hõlmab terviklikult Viljandi tn 82c
(katastritunnus 85401:001:2230) ja Viljandi tn 82d (katastritunnus 85401:001:1690) katastriüksust
ning osaliselt Viljandi tn 82 (katastritunnus 85401:001:1730) ja 6 Valga-Uulu tee (katastritunnus
85401:001:2160) katastriüksust.
Planeeringu eesmärgiks on Viljandi tn 82c krundile ehitusõiguse määramine tootmisettevõtte
hoonete rajamiseks ja vajaliku juurdepääsutee asukoha määramine ehitiste toimimise tagamiseks.
Planeering sisaldab Valga linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie
käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus väljastab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
ning kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisa: DP2019-002_Valga linn_Viljandi tn 82c
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
2 (2)