Keskkonnaamet Meie 22.05.2020 nr 7-2/575
Põllumajandusamet
Maanteeamet
Päästeamet
Seisukoha küsimine Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse
eelnõule ja ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele
Luunja vallavalitsus kaalub üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Rõõmu külas Siku maaüksusel
Vastavalt PlanS § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 6 esitame Teile Luunja vallavolikogu otsuse eelnõu „Rõõmu külas Siku
maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamine“ seisukoha saamiseks.
Vastavalt PlanS § 81 lg 1 palume Teil esitada ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringute nõunik
evelin@luunja,ee, 7417217
Lisad:
1. Eelnõu: „Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamine“;
2. Eelnõu: „Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu lähtetingimused, palneeringuala piir ja suurus“;
3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
LUUNJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Luunja PP.KK.2020 nr xx
Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste
kinnitamine
Taotletud tegevus
Kristo Kasepalu on esitanud Luunja vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneeringu koostamine Rõõmu külas
Siku (43201:001:0977) kinnistul eesmärgiga jagada Siku maaüksus kolmeks maaüksuseks: elamumaa,
maatulundusmaa ja transpordimaa ja elamukrundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja abihoonete
ehitamiseks.
Seos kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega ja teiste õigusaktidega
26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1 on kehtestatud Luunja valla üldplaneering (ÜP). Rõõmu külas Kitsevälja kinnistu
asub ÜP kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal
põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku
põllumaa koosseisu, millistel on uute kruntide moodustamine keelatud. ÜP liikluskorralduse kaardi kohaselt on
planeeringuala maantee poolsesse osasse ette nähtud perspektiivne kergliiklustee. Ehituskrundi moodustamine
Siku maaüksuse üldplaneeringuga määratud väärtuslikule põllumaale ei vasta üldplaneeringule.
Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa
maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale, mida
loetakse koos olemasolevate tiheasumitega ühtseks arendusalaks. Detailplaneeringu ala jääb Rõõmu küla
tiheasumi välispiiri lähedusse, millest edasi on kavandatud juba maaline piirkond. Seega ei tähe taotletud tegevus
maakonnaplaneeringuga vastuollu.
Detailplaneeringu ala põllumaa ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna
maakasutust ja asustust - planeeringuga taotletakse hajaasustusele omast suurt (ligikaudu 1 ha) elamukrunti,
kusjuures suurem osa planeeringualast säilib väärtusliku põllumaana, muuhulgas jääb detailplaneeringu ala
lähipiirkonda ka elamumaid ning reserveeritud elamumaid, sh nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka
hajaasustusele omast asustust. Planeeringu realiseerumine ei vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega
häiri nende haritavust. Juurdepääs valdusele on tagatud riigiteelt.
Planeeringust Huvitatud isiku ja Luunja valla vahel on sõlmitud haldusleping planeeringu tellimise kulude kandmise
üheandmiseks planeeringu koostamisest huvitatud isikule.
Detailplaneeringu algatamise põhjendused
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
Eelnevalt toodud info näitab, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja
selle elluviimise tingimused soodsad. Lähtuvalt planeeringuala asukohast ning kavandatavast tegevusest ei
tuvastatud aspekte, mille põhjal peaks jätma detailplaneeringu algatamata. Kavandatud tegevusega kaasneb
Luunja vallavolikogu hinnangul põhjendatud vajadus kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks kui
planeeringu koostamisel järgida kehtiva Luunja valla üldplaneeringu suuniseid muudes tingimustes.
KSH mittealgatamise põhjendused
Vastavat planeerimisseadusele § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on
antud eelhinnang, milles jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist.
KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on Luunja vallavalitsus küsinud seisukohta asjaomastelt asutustelt.
Asutuste seisukohad on ..
Planeerimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja
kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Vastavalt PlaS § 81 lg 1 on vallavalitsus detailplaneeringu lähteseisukohad esitanud ettepanekute saamiseks
asjaomastele isikutele ja asutustele. Lisaks avalikustati lähteseisukohad valla kodulehel ja teavitati võimalusest
esitada kirjalikke ettepanekuid. Ettepanekud on …
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2,
planeerimisseaduse § 4 lg 2¹, § 77 lg 1, § 81, § 124 lg 6 ja § 142, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6, Kristo Kasepalu detailplaneeringu
algatamise taotluse 13.04.2020, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (Alkranel
OÜ, 11.04.2020 , asutuste seisukohad, Luunja valla üldplaneeringu
Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rõõmu külas Siku maaüksusel eesmärgiga kaaluda
planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist
üksikelamule ja abihoonetele.
2. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähtetingimused, piir ja suurus vastavalt lisale 1*.
4. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine Luunja vallavalitsusele on vajalik.
5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud:
5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav planeeringuala
digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500;
5.2. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus.
6. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale kohustust avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamisek või vastavate kulude kandmiseks.
7. Planeeringu algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale kohustust planeeringu
koostamise kulude kandmiseks. Vastavad kulud kannab planeeringust huvitatud isik.
8. Vallavalitsusel korraldada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsusest vastava teate ilmumine
Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees, valla infolehes Kodu Uudised, Luunja valla veebilehel.
9. Vallavalitsusel korraldada KSH mittealgatamise otsustest teavitamine vastavalt KeHJS-ile § 33 lg 6.
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
10. Otsusega saab tutvuda Luunja valla veebilehel www.luunja.ee ning tööpäevadel Luunja vallavalitsuses,
asukohaga Puiestee 14 Luunja alevik.
11. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.
*Lisa 1. Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu lähtetingimused, planeeringuala piir ja suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
…
Volikogu esimees
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
LISA 1
Luunja Vallavolikogu PP.KK.AAAA
otsuse nr XX juurde
RÕÕMU KÜLAS SIKU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU
LÄHTETINGIMUSED, PALNEERINGUALA PIIR JA SUURUS
1. Detailplaneeringu lähtetingimuste kehtivus
Lähtetingimuste kehtivus on 18 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud planeeringu
koostamise korraldajale esitatud detailplaneeringu eskiislahendust, on planeeringu koostamise
korraldajal õigus lähtetingimusi muuta ja ajakohastada.
2. Detailplaneeringust huvitatud isik
Planeeringust huvitatud isik on Kristo Kasepalu.
3. Planeeringuala piir ja suurus
Planeeringuala hõlmab Luunja vallas Rõõmu külas Siku (43201:001:0977) maaüksust
suurusega 5,27 ha.
Joonis 1. Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringuala piir ja suurus (allikas: Maa-ameti
geoportaal, 22.05.2020)
4. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi
moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele.
5. Detailplaneeringu koostamise õigus
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala
magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega
isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse.
6. Andmed planeeringuala kohta
Planeeringuala on hooneteta põllumaa. Planeeringuala piirneb riigi teega 22253 Rõõmu-Viira
tee L35, metsaga ja põllumaadega.
Joonis 2. Kavandatav elamukrundi võimalik asukoht (allikas: Maa-amet, Fotoladu,
22.05.2020)
Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused:
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Maaparandushoiuala
Eesvoolu kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda veekaitsevöönd
7. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Luunja valla üldplaneering;
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+.
8. Uuringute vajadus
8.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016
nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“
vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. 1. Juhul kui
planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale
geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid.
Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda
Põllumajandusameti Tartu keskusesse
[email protected]. Detailplaneering
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
koostada kuni 2 aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja
vajadusel Põllumajandusameti poolt ning registreeritud Tartu geoarhiivis.
8.2. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus.
9. Nõuded planeeringule
9.1. Alusandmed
9.1.1. Esitada planeeringuala asukoht ja suurus.
9.1.2. Esitada olemasoleva olukorra iseloomustus: Esitada kinnistute piirid,
aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed (sh vähemalt 40 m ulatuses väljapool
planeeringuala); õiguslikul alusel püstitatud hooned ja anda ülevaade nende
seisukorrast ja väärtustest; seadusjärgsed kitsendused ja nende ulatus, senised
kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad
objektid; planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad
tehnovõrgud, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat
olukorda iseloomustavad muud andmed.
9.1.3. Esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ja planeeringu
koostamise korraldaja.
9.1.4. Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad
järeldused, sh olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud
kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;
ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse
paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda
planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja
teeprojektide lahendustega.
9.1.5. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside kohta, milliseid on
planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud
uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud.
9.2. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
9.3. Esitada planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse
kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas
9.4. Esitada valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.
9.5. Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
9.6. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Elamukrundi minimaalne suurus on 5000 m². Tagada kruntimisel maatükkide terviklikkus
ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt.
9.7. Krundi hoonestusala määramine
Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid.
9.8. Krundi ehitusõigusega esitada:
9.8.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: üksikelamu maa, tee maa,
põllumajandusmaa;
9.8.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 (1 elamu ja 2 abihoonet);
9.8.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 400 m².
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
9.8.4. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kõrgus
põhihoonel 8,5 m, abihoonel 5 m, planeeringuga määrata ka hoonete lubatud
suurim katuseharja absoluutkõrgus.
9.9. Liikluskorralduse põhimõtted
9.9.1. Tagada kruntidele juurdepääs avalikult teelt.
9.9.2. Parkimine lahendada krundil.
9.10. Kujad
Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
9.11. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
9.11.1. Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja
arhitektuurseid suundumusi.
9.11.2. Esitada lähtuvalt sobivusest kohalike hoonestus- ja ehitustavadega piirkonna
ühtset identiteeti tekitavad läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur
peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset
kvaliteeti parandav. Selleks kaasata soovitavalt planeeringu koostamisse
arhitekt.
9.11.3. Lubatud korruselisus: põhihoonel 1-2 maapealset korrust ja 1 maa-alune
korrus, abihoonel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus.
9.11.4. lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on
keelatud;
9.11.5. määrata katusekalle, harja suund ja materjal;
9.11.6. määrata hoone ±0.00 sidumine;
9.11.7. määrata nõuded piiretele, sh materjal, kõrgus ja tüüp või nende rajamise
keeld.
9.12. Haljastus ja heakord
9.12.1. määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastus, vähemalt 20 %
elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud;
9.12.2. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine,
sademete vee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise
kõrvalkinnistutele;
9.12.3. vajadusel anda maaparandushoiuala toimimiseks vajalikud tingimused
koostöös Põllumajandusametiga.
9.13. Tehnovõrgud
9.13.1. elektrivarustus;
9.13.2. veevarustus planeerida puurkaevust või salvkaevudest. Reoveekäitlemine
tuleb lahendada lokaalselt krundisiseselt. Heitvee immutussügavus peab
olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning
jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualale kavandatud
joogiveekaevud ja reoveepuhastid ei tohi põhjustada kitsendusi väljapool
planeeringuala, välja arvatud kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga.
Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu või puurkaevu
vahelised kujad tuleb määrata nõuete kohaselt vastavalt Veeseadusele.
9.13.3. sademevee kogumine ja ärajuhtimine;
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
9.13.4. tuletõrje veevarustus;
9.13.5. küte: lubada keskkonnasäästlikud lahendused, anda nõuded päikesepaneelide
paigaldamise kohta hoonele või krundile või nende rajamise keeld.
9.13.6. Sidevarustus;
9.13.7. Esitada info olemasolevate maaparandusehitiste kohta ning esitada tulevasest
ehitustegevusest tingitud meetmed maaparandussüsteemi edasiseks
nõuetekohaseks toimimiseks.
9.14. Keskkonnatingimused
9.14.1. Tagada juurdepääs kallasrajale ja kallasrajal liikumine.
9.14.2. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
9.15. Servituutide seadmise, avalik kasutus, sundvaldus
9.15.1. Määrata vajadusel olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks
teeks määramise vajadus;
9.15.2. Määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus;
9.15.3. Määrata vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas
sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus.
9.16. Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine
Lahendada kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine vastavalt Eesti Vabariigi
standardile EVS 809-1:2002.
9.17. Planeeringu rakendamise võimalused
9.17.1. Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee
ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni
väljaehitamiseks/ rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks.
9.17.2. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike
krundiväliste taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud
detailplaneeringuga määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud
isik.
9.18. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
9.18.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000*;
9.18.2. Olemasolev olukord M 1:500;
9.18.3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis, M 1:
2000*;
9.18.4. Põhijoonis M 1: 500;
9.18.5. Tehnovõrkude planeering M 1: 500.
9.18.6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1: 500;
*Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.
9.19. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel
9.19.1. Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: Päästeamet, Põllumajandusamet,
Maanteeamet.
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
9.19.2. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala
kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja
teised huvitatud isikud ning teeb koostööd maa-ala olemasolevate või
kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega.
9.19.3. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus
on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava
instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning
kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastused esitatakse planeeringu
lisades.
9.20. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine
Detailplaneering vormistada soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud
juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” alusel (kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid-2013/.)
Detailplaneeringu vallale esitamine:
9.20.1. DP eskiis esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja
digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). Eskiisi
koosseis:
9.20.1.1. olemasoleva olukorra iseloomustus;
9.20.1.2. planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad
järeldused, planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja
planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide
saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule,
üldplaneeringu muudatuse ettepanek.
9.20.1.3. andmed eskiisi koostamiseks kasutatud uuringute ja analüüside
kohta;
9.20.1.4. planeeringuala kruntideks jaotamine;
9.20.1.5. krundi hoonestusala;
9.20.1.6. krundi ehitusõigus;
9.20.1.7. põhimõtteline liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendus.
9.20.2. DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse
vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplari) ja digitaalselt (üks (1)
eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*);
9.20.3. DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise
korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja
digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*).
9.20.4. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja
avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1)
eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*);
9.20.5. DP ja selle lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele
paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete
kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*,
digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt, paberkandjal lisad
skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt. Lisaks esitatakse
planeering selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele Riigihalduse
ministri 17. oktoobri 2019 määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele vastavalt.
10. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava
Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu
EELNÕU PROJEKT redaktsioon 22.05.2020
Uuringute koostamine: kaks kuud
Planeeringulahenduse põhilahenduse koostamine koos võimalike uuringutega: kolm kuud
Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud
Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu
Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni viis kuud
Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest
teatamine: kaks kuud
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse
detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Töö tellija: Kristo Kasepalu
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2020
1
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Publitseerimise üldised andmed:
Töö koostatud: 11.04.2020. a.
Koostajad:
o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.
o Kersti Kuum (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
2
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Detailplaneeringu kava ja selle paikkonna lühikirjeldus.................................................... 5
2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................ 7
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH
vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 10
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest? ................................................................................................... 10
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit? ....................................... 11
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse. ............................................................................ 11
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel. .......................................................................................................................... 11
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust). ............................ 12
3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale). ........................................................................................................ 12
3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 13
3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus ..................................................................................................... 13
3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ................. 14
3.5.5. Suurõnnetuste ja piiriülene mõju ........................................................................... 14
3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ...................... 14
3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ................................ 15
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 16
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 17
3
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Sissejuhatus
Käesoleva töö on Alkranel OÜ-lt tellinud Kristo Kasepalu. Tegevus – Luunja vallas, Rõõmu
külas, Siku (43201:001:0977) kinnistule kavandatakse ühepereelamut (sh juurde kuuluv
taristu). Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks
on seega vastav DP kava. DP kavaga seotud lähteandmed pärinevad töö tellijalt. DP kava
joonised on koostanud Terav Kera OÜ (2020).
Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina
DP-ga seonduvates ja sellele järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse
osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnamõjusüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas küsida
(KeHJS § 33 lg 6) seisukohta asjakohastelt asutuselt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava
asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu),
enne lõpliku otsuse langetamist.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö ülesehitamisel arvestatakse mh Keskkonnaministeeriumi poolt 2015. a tellitud juhendit
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Riin Kutsar,
2015) kui ka dokumente „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”
(Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-
eelhindamine“ (R. Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).
4
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
1. Detailplaneeringu kava ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on DP kava, milles planeeritakse üksikelamut, sh sinna
juurde kuuluvat taristut (nt juurdepääsutee, veevõrgustik, küte; vt joonis 1.1 ja 1.2). DP kava
hõlmab Siku kinnistut (43201:001:0977), mille suurus on 5,27 ha ning sihtotstarve
maatulundusmaa. Luunja valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt jääb kinnistu põllumajandusmaa
juhtotstarbega alale.
Joonis 1.1. Planeeringuala kava asukoht. Alus: Maa-amet, 2020.
DP kava alaga piirnevad kinnistud:
Sikupõllu (43201:001:1196, maatulundusmaa) – põllumaa.
Looga (43201:001:1390, maatulundusmaa) – põllu-, rohu-, metsamaa ja õue ala
(hoonestus DP kava alast ca 500 m kaugusel).
Õuna (43201:001:0975, maatulundusmaa) – põllumaa.
Rõõmu-Viira tee (43201:001:0614, transpordimaa) – tee nr 22253.
DP kava raames planeeritakse kinnistu jagada kolmeks - maatulundusmaa, elamumaa ja
transpordimaa (vt ka joonis 1.2). Maatulundusmaal (41 200 m2) säilib põllumaa.
Transpordimaa (suurus 2137 m2) kaudu tagatakse ligipääs põllumajandus- ja elamumaale.
Elamumaale suurusega 9415 m2 on planeeritud üks üksikelamu ning kuni kolm abihoonet.
Tehnovõrgud lahendatakse lokaalselt, sh elamumaa piires: puurkaev, omapuhasti ning
maaküttesüsteem. DP kava ala piirneb Rõõmu-Viira kõrvalmaanteega (tee nr 22253; arendusala
juures piirkiirus 70 km/h). Kõrvalmaantee kaitsevööndi laiuseks tee välimisest servast on 30 m.
Vastavalt Maanteeameti ja Maa-ameti (2020) kaardirakenduse andmetele oli 2019. a
liiklussagedus DP kava alaga piirneval lõigul 1560 autot ööpäevas, millest 96% moodustasid
sõiduautod.
5
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Joonis 1.1 KSHEH käsitletava detailplaneeringu kava väljavõte (allikas: Terav Kera OÜ, 2020. a).
6
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra
lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem -
Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (28.02.2020. a) ja Maa-ameti kaardirakendus)
sisalduvat teavet.
Kohaliku omavalitsuse kodulehe andmetel elas 01.02.2020 a seisuga vallas kokku 5017
elanikku. Luunja valla suurim asula on Lohkva küla – elanike arv 1606. Asustusüksuses Rõõmu
küla 122 inimest. Tuginedes korrakaitseseadusele (§ 56) on vallas, mujal kui avalikus kohas,
ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-
ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Nimetatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud:
1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt;
2) kohaliku omavalitsuse loa alusel;
3) ööl vastu 1. jaanuaril, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.
Ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest
planeerimisdokumentidest paikkonna osas on esitatud allpool. Vastavale infole järgneb
ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa.
Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) - DP kava jääb väärtusliku põllumajandusmaa /
maaviljelusressurssi alale. Maakonnaplaneeringus on sätestatud üldised kasutustingimused:
Väärtusliku põllumajandusmaaga seonduvaid teemasid saab täpsustada nt kohalike
omavalitsuste üldplaneeringutega.
Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks.
Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlblikuna.
Väärtuslik põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on
lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides, kui vastavaid tegevusi ei saa ellu
viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa
sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist.
Lisaks jääb DP kava ka tiheasumi laienemisalale, mida loetakse koos olemasolevate
tiheasumitega ühtseks arendusalaks (joonis 2.1). Tartumaa asustuse arenduse osas võib välja
tuua, et:
asustust arendatakse eelkõige asustuse arengualadel, mis loob asustusstruktuuris
mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna;
Tartu linnapiirkonna arengut nähakse ette linnastsenaariumi kohaselt, kus uutest
eluruumidest pooled rajatakse linna ja pooled eeslinna (linna lähialale);
tuleb võtta suund uute eluruumide erinevatele sotsiaalsetele gruppidele
kättesaadavusele, elanikkonna sotsiaal-ruumiliste kihistumise vältimisele ning elamute
energiatõhususe suurendamisele.
Tiheasustusalal on eelduslik vajadus vabamaks ehitustegevuseks suurem ning seetõttu linnades
ja alevites olevaid põllumajandusmaid seadusega sätestatavate kitsendustega ei hõlmata
(Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise kavades
(https://eelnoud.valitsus.ee (2020)).
7
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Joonis 2.1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest, planeeringuala märgistatud
punase joonega.
Üldplaneeringu (Luunja vald, 2008) järgselt on tegu põllumaaga ning DP koostamise
kohustuse alaga (joonis 2.2). Luunja valla ÜP koostamisel määrati väärtuslikuks põllumaad,
mille hindepunkt ületab 50 boniteedipunkti ning kuhu ei ole koostatud ega algatatud DP-d ning
mis ei ole kasutusest välja langenud ega metsastunud. Väärtuslikel põllumaadel on uute
kruntide moodustamine sellises olukorras tõlgendatav ÜP-d muutvana. DP kava ala ei paikne
ega ka piirne rohelise võrgustiku alaga ning väärtuslike maastikega.
Joonis 2.2 Luunja valla ÜP, DP kava asukoht märgitud mustaga (Alus: Luunja valla ÜP, 2008).
Luunja valla arengukava 2019-2027 (2018) üheks eesmärgiks on pakkuda head ja soovitud
elupaika, mis on kvaliteetne ja turvaline. Lisaks on väljatoodud, et elamualade
planeerimisvaldkonna probleemiks on ehitusalade liigne tihedus ning vähese privaatsuse
olemasolu.
Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029
(Europolis OÜ, 2019) – vastav dokument näitab, et Rõõmu külas (DP kava asukoht) on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kaks kinnistut. Seega suures osas on Rõõmu külas
veevärk ning kanalisatsioon lahendatud lokaalselt.
8
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
DP alale (täpsemalt Rõõmu-Viira tee äärde) jääb elektriõhuliin 1-20 kV (PILKA:ANN)
sideehitis ja selle kaitsevöönd. Lisaks jääb DP kava maaparandussüsteemi (kood:
2102360010360002) alale, mis reguleerib 202 ha suurust maa-ala. Vastavalt
Põllumajandusametilt saadud teostusjoonistele jääb kavandatavale elamumaale
drenaažitorustik (joonis 2.3). DP protsessi puhul ehk raames taotletakse tulemuslikuks
planeerimiseks ka nt tehnilisi tingimusi (vm asjakohaseid ja vajalikke tingimusi) tehnovõrkude
valdajatelt.
Joonis 2.3 DP kava ala asetsemine maaparandussüsteemil (drenaažitorustiku asukohad märgitud
mustaga; allikas: Põllumajandusamet, e-kiri 30.03.2020).
Maa-ameti (2020) kaardirakendusest leitava põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt jääb DP kava
ala peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Kinnistu kagu nurk jääb keskmiselt kaitstud
põhjaveega alale. Mullastiku kaardi andmetel võib eeldada, et DP kava alal on valdavaks
kahkjad leetunud mullad (LP). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase
(Keskkonnaministeerium, 2017) kaart 6.1 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud
Rn-risk 30-50 kBq/m3. Vastavalt standardile „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks“
(EVS 840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt nt
normaalseks (10‒50 kBq/m³) ja kõrgeks (50–250 kBq/m³). Seega jääb DP kava ala normaalse
riskiga alale.
Lähimad kultuurimälestised jäävad DP kava piirist umbes 1,7 km kaugusele (Tartu
Rahumäe kalmistu (kinnismälestis; reg nr 4310)). Lähim pärandkultuuriobjekt (Rõõmu
karjamõis, hävinud) jääb umbes 150 m kaugusele.
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur,
28.02.2020) andmetel paikneb lähim kaitsealune objekt (III kaitsekategooria taim ahtalehine
ängelhein (Thalictrum lucidum)) võimaliku DP alast umbes 1,3 km kaugusel läänesuunas.
Muud looduskaitseliselt olulised objektid jäävad veelgi kaugemale DP kava alast.
9
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud
edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse
(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015 ja 2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);
5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning
kliimale (sh oht keskkonnale);
5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond);
5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
5.5. suurõnnetuste ja piiriülene mõju.
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.
Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk
3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse hinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku
KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest?
DP kava näeb ette 5,27 ha suuruse kinnistule ühepereelamu (koos abihoonete ja vajaliku
taristuga) rajamist. Elamu rajamiseks jagatakse olemasolev kinnistu kolmeks:
maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa. Olemasolevast kinnistust (5,27 ha) jääb
haritavaks maaks käesoleva DP kavaga umbes 4,12 ha. Seega väheneb haritava maa pindala
kavandatava tegevusega umbes 1,15 ha ning alad on paigutatud nii, et säiliks võimalikult
suurim ja ühtne põllumajandusmaa. Kavandatav tegevus jääb Tartu linnast umbes 2 km
kaugusele ehk perspektiivse elamu rajamiseks on koht sobilik (toetudes ka
maakonnaplaneeringule – vt ptk 2). Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust,
kuivõrd suurem osa alast säilib väärtusliku põllumaana. Mh jääb DP kava lähipiirkonda ka
elamumaid ning reserveeritud elamumaid. Lähtuvalt arendusala üldisest asetusest ning
kavandatavast ei tuvastatud aspekte, mille põhjal peaks nt kohalik omavalitsus soovitud DP
kava planeerimisest loobuma.
10
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Eelnevalt toodud info näitab mh seda, et DP kava realiseerimine vastavas asukohas on
perspektiivikas (st elluviimise tingimused soodsad). Käesoleva dokumendi ehk eelhinnangu
koostajale ei ole teada aspekte, mis võiksid arendustegevust piirata, tulenevalt kasutatavatest
vahenditest (sh finantsid) ning lähtudes ka arenduse kui sellise sisust. Esitletud kirjelduse alusel
ei tuvastatud negatiivseid mõjusid. Seega ei seata ka eraldiseisvaid meetmeid vm tingimusi.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit?
Luunja vald on Lõuna-Eesti tõmbekeskuse Tartu linna lähivallaks ning seega on vallas suur
nõudlus elamumaadele. DP kavaga ettenähtav tegevus arvestab ühiskonnas toimuvat (sh
mitmekesiste maakasutuse võimaluste väärtustamine). 2008. a, Luunja valla ÜP koostamise
ajal ei olnud veel tajutud neid trende, mida ilmestab tänases seisus dokument Tartu
maakonnaplaneering 2030+ (2019), vt ka käesoleva töö ptk 2. Arvestades ka ajalist trendi ning
dokumentide ajakohasust ning kehtestamise tasandit, siis siinkohal võib asuda seisukohale, et
kava ei oma negatiivset mõju. Lisaks järgitakse DP kavaga hajaasustusele omast hoonestust
ehk kavandatav elamu ning abihooned moodustavad ühtse õueala, jättes alles maksimaalselt ka
põllumajandusmaa funktsioone.
Seega ei mõjuta DP kava teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh
kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille
elluviimist kavandatava tegevuse terviklahendus kui selline võiks eelkõige negatiivselt
mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate
strateegiliste dokumentidega (mh nende korraliseks ülevaatamiseks või tulevaseks
ajakohastamiseks vajalik sisend) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke
tegevuslubasid vajaliku täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse.
Detailplaneeringu kava menetlus on mh eelnevate alam ptk-de alusel asjakohane vastavas
kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP seega otseseks vahendiks nt riiklike
keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab käesolev protsess riiklike normatiividega,
mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus
ja vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimumine
vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). St, et nt
kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh
keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel.
Alamptk pealkirjast lähtuvalt - vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või
veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga
11
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud koostamisprotsessi) käesolev DP
protsess (protsessi algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud mh tulenevalt EL nõuetest),
toetudes sh ptk 1 ning tegevuskoha ümbruskonna (ptk 2) tingimustele ja väärtustele.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust).
Ptk 3.5 - Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) - jaotub omakorda
alamptk-s (5 tk).
3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale).
Maastik - DP kava ala suurus on 5,27 ha, millest enamus ehk 5,18 ha on haritav maa.
Arendusala puhul on Rõõmu-Viira tee ääres (kinnistu loode külg) olev kinnistu maapind umbes
67,5 abs m kõrgusel ning kinnistu kagu küljel langeb maapinna kõrgus min 60 abs m. Samuti
asub kinnistu kagu piiril ka maaparandussüsteemi kraav, mis mh kuivendab ka DP kava ala.
Kavandatav elamuhoone (sh abihooned ja taristu) on planeeritud kinnistu kagu poolele ning
antud asukohas jääb maapinna kõrgus vahemikku 62,5-65 abs m. Samuti jääb kavandatava
elamualale drenaažitorustik (vt täpsemalt ptk 2). Kavandatava tegevuse raames ei mõjuta
maaparandussüsteemi kui terviku toimimist, tulenevalt drenaažitorustiku suhestumisest
võimaliku elamualaga.
DP kava elluviimisega muutuks olemasolev maakasutus kinnistu kogumahust umbes 21%
ulatuses ehk maakasutus muutub kogu kinnistust umbes 1,12 ha ulatuses. Lisaks, kui arvestada
Luunja valla ÜP andmeid, siis vähendaks kava väärtuslikku põllumaad vaid 0,08%. Kavandatav
haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Hoonestuse
selline planeerimine toetab hajaasustuse taluõuede põhimõtet ehk hooned moodustavad ühtse
õueala ning sobituvad ümbruskonda (asupaik perspektiivse tiheasustusala ja hajaasustuse nö
piiritsoonis (vt ka ptk 2)). Eeltoodu alusel pole ette näha ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna
maastikuilme mitmekesistamisele vm sarnastele aspektidele.
Veestik (sh põhjavesi) – joogiveevarustus ning kanalisatsioon on ette nähtud tagada lokaalselt.
Kinnistule planeeritakse puurkaevu, omapuhastit ning puhasti imbsüsteem. Vastavalt
Veeseaduse § 148 lg 2 ei moodustata põhjaveehaardele (antud juhul puurkaevule)
sanitaarkaitseala, kui vett võetakse joogivee kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla
10 m3 ööpäevas. Antud juhul moodustatakse 10 m suurune hooldusala. Vastavalt Luunja valla
ÜVKA-le on veetarve umbes 79 l/in ööpäevas (arvestades Luunja aleviku, Kavastu, Kakumetsa
ja Pilka küla elanikele müüdud veekoguseid). Arvestades, et DP kavaga planeeritud elamus
elab kuni viis liiget on veetarve ööpäevas umbes 0,4 m3.
Vastavalt Veeseaduse § 127 lg 1 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine
lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. DP kavas on planeeritud puurkaevu hooldusala
piiri ning omapuhasti imbsüsteemi vaheline kaugus üle 50 m. DP kava ala asub enamjaolt
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrusele nr 61
Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
12
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused1 § 8 punktile 4 võib kuni 10 m3 ööpäevas heitvett hajutatult pinnasesse immutada
kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Muld ja pinnas, õhk ning kliima – maaküttesüsteem lahendatakse elamumaa piires ning
vastavalt kehtivatele normatiividele ja praktikatele. Maaküttelahenduste lõplikul valikul ja ellu
viimisel tuleb aga arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019),
tulenevalt kohalike omavalitsuste kontaktsoonist ning ühiselt kasutatavatest põhjaveevarudest
ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusest.
Eelpool toodu alusel ei tuvastatud otseseid negatiivsete mõjude eelduseid. Seonduvalt
omapuhasti ja maaküttelahendustega, nende hilisemaks oskuslikuks valikuks ja eelkõige
kaudsete mõjude tekke eelduste minimeerimiseks, seab KSH EH koostaja järgnevad
täiendavad tingimused:
heitvett võib immutusse suunata pärast reovee bioloogilist puhastamist ehk tuleb
paigaldada alale bioloogilise puhastustsükliga omapuhasti.
maaküttelahenduste lõplikul valikul ja ellu viimisel arvestada dokumentatsiooniga
„Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019), tulenevalt kohalike omavalitsuste kontaktsoonist
ning ühiselt kasutatavatest põhjaveevarudest ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusest.
3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond)
Ptk 2 järgselt elas 01.02.2020 a seisuga Luunja vallas kokku 5017 elanikku (asustusüksuses
Rõõmu küla 122 inimest). DP kava tegevusi ja asukohta (vt ptk 1 ja 2) arvestades võib öelda,
et inimeste üldise tervise seisukohast on arendustegevus neutraalse iseloomuga.
DP kavaga ettenähtud tegevus jääb Rõõmu-Viira kõrvalmaantee äärde (vt ka ptk 1). 2019. a
liiklussagedus oli DP kava alaga piirneval lõigul 1560 autot ööpäevas, millest 96% moodustasid
sõiduautod. DP kava elluviimine ei suurenda sisuliselt liikluskoormust. Kavandatav eramaja
ning abihooned jäävad teest umbes 300 m kaugusele. Ei ole ette näha ülenormatiivse (sh
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) müra esinemist müratundlik
objekti (planeeritava elamu) läheduses.
Teadaolevaid andmeid analüüsides ei ole asjakohane prognoosida, tulenevalt kavandatavast
tegevusest ja ümbruskonnast, ka normatiive ületavat muud müra, vibratsiooni, valguse, soojuse,
kiirguse ega lõhna taset. Seega täiendavaid heaolu negatiivselt mõjutavaid tegureid ei
tuvastatud. Kuna heaolu on tagatud, siis puuduvad negatiivsed mõjueeldused ka nt varale.
3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus
Vastava ala väärtus ja tundlikkus ei ole selline, mida kavandatav tegevus negatiivselt mõjutaks,
sh arvestades ka väärtusliku põllumaa teemadega.
Lähimad kultuurimälestised jäävad DP kava piirist umbes 1,7 km kaugusele ja lähim
pärandkultuuriobjekt jääb umbes 150 m kaugusele vt ka ptk 2. Nii kultuurimälestisele kui ka
pärandkultuuri objektidele planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda.
13
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale
Potentsiaalse arendusala lähedusse ei jää kaitsealuseid objekte. Lähim kaitsealune liik jääb
umbes 1,3 km kaugusele (vt ptk 2). Muud looduskaitseliselt olulised objektid (sh Natura 2000
alad) jäävad DP kava alast jäävad veelgi kaugemale. Kogutud info (sh ptk 1 ja 2) alusel võib
jääda seisukohale, et kavandatavad tegevused on neutraalse iseloomuga ehk käesoleva töö
alusel ei tuvastatud negatiivseid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele. Seega ei seata ka
eraldiseisvaid meetmeid vm tingimusi.
3.5.5. Suurõnnetuste ja piiriülene mõju
Potentsiaalse arendusala ei tekita piiriülest mõju (mh negatiivset), samuti puudub suurõnnetuste
oht. Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi
(suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse
keskkonda.
3.6 Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes
Tegevuse kava elluviimisega seotud - arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist
ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk
tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning
õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud
või võidakse ületada) - olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos
muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)
tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused
(määratakse vajadusel). Teemad:
maa ja maakasutus;
järveäärsed alad, rannad ja/või kaldad;
veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja pinnavesi (heitvee suubla)), sh oht keskkonnale;
muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);
maavarade kasutus;
ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;
maastik (sh pinnavormid);
looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
(sh Natura 2000 võrgustiku alad);
elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh
müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid;
Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.
Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud juba nt ptk 3.1, 3.2 ja 3.5.1 - 3.5.4.
Kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks. Järgida ptk 3.5.1 esitatud tingimusi.
Veekogude äärsed alad ning rannad ja/või kaldad – mõjusid vastavale valdkonnale ei
tuvastatud. Kogutud teabe alusel puudub eeldus negatiivseks mõjuks.
Veestik (sh põhjavesi (veeressurss), pinnavesi (heitvee suubla) ja merekeskkond), sh oht
keskkonnale – kirjeldatud alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Veestikuga
14
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
seonduvat on käsitletud juba ptk 3.5.1, lähtudes ka ptk 2 esitatud teabest. Kogutud teabe alusel
puudub eeldus negatiivseks mõjuks. Järgida ptk-s 3.5.1 toodud tingimusi.
Muld, pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – teemavaldkonnaga seonduvat on
kajastatud juba ka nt ptk 3.1 ja 3.5.1. Mõju eeldusi mullale, pinnasele, õhule ja kliimale ei
tuvastatud.
Maavarade kasutus - kavandatav DP ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt
maavararessurssidel. Arendustegevuse alal vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,
põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid soovida.
Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus
(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,
negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.5.1, 3.5.2 toodust). Sh on juba
arvesse võetud jäätmeteke ning sellega seonduva asjakohane korraldamine (kehtivate normide
alusel).
Maastik (sh pinnavormid) – toetudes ptk 3.1, siis kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku
(sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis.
Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
(sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk 2 ja 3.5.4.
Mainitud peatükkide järgselt ei ole põhjust eeldada mh Natura 2000 alade või muude
looduskaitseliste objektide mõjutamist (negatiivses võtmes). Seega puuduvad negatiivsed
mõjueeldused kaitstavate loodusobjektide suhtes.
Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh
müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatud ning
ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut (ptk 3.2 ja 3.5.2), siis ebasoodsate mõjude eeldus
puudub.
Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ka
juba ptk 3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale negatiivne mõju.
3.7 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise
dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ
seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada, kuid
järgida tuleb ptk 3.5.1 esitatud tingimusi (tõhusad ja täidetavad). Käesolev dokument on
otsustajatele siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6) ehk antud töö põhjal vähemalt Põllumajandusametilt. Seisukohtade
küsimisel edastab kohalik omavalitsus ametkondadele/asutustele vastava otsuse eelnõu.
Tagamaks osapoolte igakülgset informeeritust, siis tuleks seisukohtade küsimisel
dokumentatsioonile kaasa panna ka vastavaks ajaks valminud planeeringulahenduse kava
tervikdokumentatsioon (selle olemasolul).
15
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Kokkuvõte
Käesoleva KSH EH objektiks oli Luunja valla Siku maaüksusele Rõõmu külla kavandatava
elamu, abihoone ja vajaliku taristu DP kava (vt ptk 1 ja 2).
Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist
strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel
OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada, kuid
järgida tuleb ptk 3.5.1 esitatud tingimusi (tõhusad ja täidetavad). Käesolev dokument on
otsustajatele siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6) ehk antud töö põhjal vähemalt Põllumajandusametilt. Seisukohtade
küsimisel edastab kohalik omavalitsus ametkondadele/asutustele vastava otsuse eelnõu.
Tagamaks osapoolte igakülgset informeeritust, siis tuleks seisukohtade küsimisel
dokumentatsioonile kaasa panna ka vastavaks ajaks valminud planeeringulahenduse kava
tervikdokumentatsioon (selle olemasolul).
16
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.
Kasutatud kirjandus
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur)
andmebaas, 28.02.2020.
Keskkonnaregister (internetirakendus), 2020.
Luunja valla arengukava 2019-2027. Luunja vald, 2018.
Luunja valla üldplaneering, 2008.
Luunja valla ÜVKA 2018-2029. Europolis OÜ, 2018.
Maa-ameti kaardiserver (www.maaamet.ee), 2020.
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+, 2019.
Põllumajandusamet, e-kiri 30.03.2020. Timuski maaparandussüsteemi teostusjoonis.
17
Luunja vallas, Rõõmu külas Siku maaüksuse DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2020.