dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ehitisregister- Harjumaa Lääne-Harju vald Meremõisa küla Roondla tee 1 kinnistu reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusloa taotlus, menetlus nr 214561

Maanteeamet · 26. mai 2020
Viit
15-2/20/23591-2
Registreeritud
26. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Ave Talli (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22023591-2 26.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc1227 KB

Sisu (failidest)

SISUKORD 1 LÄHTEDOKUMENDID 1.1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 25.02.2020 nr 153 1.2 AS LAHEVESI TEHNILISED TINGIMUSED 02.01.2020 2 SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 3 2.1 ÜLDANDMED .............................................................................................................................. 3 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ja asukoht................................................................................... 3 2.1.2 Projekteerija ......................................................................................................................... 4 2.2 ALUSDOKUMENDID .................................................................................................................. 4 2.2.1 Lähteandmed ........................................................................................................................ 4 2.2.2 Normdokumendid.................................................................................................................. 4 2.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ............................................................................................ 5 2.3.1 Peareoveepumpla ja piirkonna reoveepumpla koostöö arvutus ........................................... 5 2.3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded ................................................................................................... 5 2.3.3 Projekteeritud kanalisatsioon ............................................................................................... 5 2.3.4 Sademeveekanalisatsiooni välisvõrk..................................................................................... 6 2.3.5 Nõuded materjalidele ........................................................................................................... 6 2.3.5.1 Üldnõuded ...................................................................................................................................... 6 2.3.5.2 Survetorustikud .............................................................................................................................. 7 2.4 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE...................................................................................................... 8 2.4.1 Teekatete taastamise nõuded ................................................................................................ 8 2.4.2 Teekatete eemaldamine ja taastamine .................................................................................. 8 2.4.3 Haljastuse eemaldamine, kaitsmine ja taastamine ............................................................... 9 2.4.3.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ........................................................................................... 9 2.4.3.2 Haljastuse taastamine ..................................................................................................................... 9 2.4.3.3 Puude likvideerimine ...................................................................................................................... 9 2.4.4 Tööde läbiviimine ja kasutatavad meetodid ....................................................................... 10 2.4.4.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................................... 10 2.4.4.2 Ettevalmistustööd ......................................................................................................................... 10 2.4.4.2.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ........................................................................ 10 2.4.4.2.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine .............................................................. 11 2.4.4.3 Torustike paigaldus ...................................................................................................................... 11 2.4.4.4 Kaeviku rajamine ......................................................................................................................... 12 2.4.4.4.1 Pinnakatete eemaldamine ................................................................................................... 12 2.4.4.4.2 Kaeviku toestamine ............................................................................................................ 12 2.4.4.4.3 Kaeviku kaevamine ............................................................................................................ 12 2.4.4.4.4 Veetõrje kaevikust ............................................................................................................. 13 2.4.4.4.5 Tasanduskiht / aluskiht ...................................................................................................... 13 2.4.4.4.6 Algtäide.............................................................................................................................. 14 2.4.4.4.7 Lõpptäide ........................................................................................................................... 14 2.4.4.5 Torustike tähistamine, märkelint .................................................................................................. 15 2.4.4.6 Külmakaitse, soojusisolatsioon..................................................................................................... 15 2.4.5 Likvideeritavad rajatised .................................................................................................... 16 2.5 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE .......................................................................... 16 2.5.1 Üldnõuded .......................................................................................................................... 16 2.5.2 Survetorustiku katsetamine ................................................................................................. 16 2.5.3 Ehitustööde üleandmine ..................................................................................................... 17 2.5.1 Teostusmõõdistuste koostamine .......................................................................................... 17 2.6 EHITUSAEGNE JÄÄTMEKÄITLUS JA JÄÄTMEKAVA ......................................................................... 17 3 MATERJALIDE LOEND 4 JOONISED 4.1 AS-4-01 ASUKOHASKEEM 4.2 VK-4-01 ASENDIPLAAN JA PIKIPROFIIL 5 LISAD 5.1 LISA 1 Koordinaatide tabel 5.2 LISA 2 Soojustusplaadi paigaldamine Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2 SELETUSKIRI 2.1 ÜLDANDMED 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ja asukoht Käesolevas töös on esitatud Lääne-Harju vallas, Meremõisa külas Roondla ja Ranna teel asuvate kinnistute ühiskanalisatsiooniga liitumise projektlahendus. Töö eesmärgiks on survetorustiku ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine kinnistute reovee pumpamiseks rajatavasse Laulasmaa - Keila-Joa vahelisse ühiskanalisatsiooni- torustikku. Hetkel toimub Roondla ja Ranna tee kinnistute reovee käitlemine lokaalsel bioloduga reoveepuhastil. Koostatav ehitusprojekt käsitleb ainult reovee survetoru projekteerimist – reoveepumpla koos isevoolse torustikuga projekteeritakse järgmises etapis. Projekteeritav survetoru on planeeritud Meremõisa külla Pihlaka tee 3, Roondla tee 3, Roondla tee 1, Keila metskond 30 ja Keila metskond 36 kinnistutele ning riigiteele 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna tee (vt skeem 1). Projekteeritav toru läbib minimaalses ulatuses Laulasmaa maastikukaitseala. Keskkonnaamet on nõus survetoru rajamisega Laulasmaa maastikukaitsealale tingimusel, kui see paigaldatakse olemasoleva rajatise asukohale (nt olemasoleva tee muldkehasse). Sellisel juhul ei ole survetoru paigaldamise näol tegemist ehitusseadustiku § 4 lõike 1 kohase uue ehitise püstitamisega, vaid sama paragrahvi lõike 2 kohase ehitise laiendamisega. Skeem 1. Reovee survetoru planeeritud asukoht Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 3 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.1.2 Projekteerija Projekti tellijaks on OÜ Meremõisa Vesi. Koostajaks on OÜ Entec Eesti projektijuht Ülar Jõesaar ja projekteerija Sten Jürgensohn. Katendite taastamise osa kontrollis Klotoid OÜ vastutav isik Andri Põrk. 2.2 ALUSDOKUMENDID 2.2.1 Lähteandmed Töö teostamisel on aluseks võetud: • Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt välja antud projekteerimistingimused nr 153, 25.02.2020. • AS Lahevesi poolt välja antud tehnilised tingimused 02.01.2020.; • OÜ 100 Aakrit poolt koostatud topo-geodeetlist mõõdistust (töö nr TJ7_20; 01.2020); • AS Infragate Eesti töö „Keila valla rannikuala külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused. Põhiprojekt“ (töö nr KE18/12-16). 2.2.2 Normdokumendid Projekteeritud ehitustööd teostada vastavalt järgmistele normidele ja juhistele: • EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • Lääne-Harju valla heakorra eeskiri – vastu võetud 27.12.2018 nr 41; • RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 4 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 2.3.1 Peareoveepumpla ja piirkonna reoveepumpla koostöö arvutus Vastavalt Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale 2019- 2030 (OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 1977.01) on Laulasmaa-Käesalu piirkonna keskmine kanalisatsiooni kogus on 269 m3/d. Maksimaalse tunni äravool on 31,5 m3/h ehk 8,7 l/s. Laulasmaale rajatavasse peareoveepumplasse on planeeritud kaks KSB pumpa tootlikkusega 21,1 l/s ja tõstekõrgusega 19,4 m. Vastavalt AS Infragate Eesti töö „Keila valla rannikuala külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused. Laulasmaa küla, Keila vald, Ala 1 kanalisatsiooni pumplad, kanalisatsiooni peapumpla KP-103032. Põhiprojekt“ (töö nr KE18/12-16) on peapumpla reguleeriv maht tavaolukorras 4,18 m3. Peareoveepumplas töötab üks pump: • keskmise tunni vooluhulga ja reguleeriva mahu ärapumpamiseks järjest kuni 3,9 minutit ja ca 2,3 korda tunnis (tsüklite vahe on ca 22 minutit); • maksimaalse tunni juurdevoolu ja reguleeriva mahu ärapumpamiseks järjest kuni 5,6 minutit ja ca 4,4 korda tunnis (tsüklite vahe on ca 8 minutit). Eeldatavalt rajatakse Roondla ja Ranna tee kinnistute tarbeks reoveepumpla pumpade tootlikkusega 5 l/s ja reguleeriva mahuga 1 m3. Piirkonna reoveepumpla pumba töötamise kestus maksimaalse juurdevoolu korral on kuni 4,2 minutit ja ca 2,9 korda tunnis (tsüklite vahe on ca 16 minutit). Seega saame järeldada, et peareoveepumpla ja Roondla piirkonna reoveepumpla vahelist koostööd automaatikaga reguleerides on võimalik mõlemast pumplast juhtida reovett ühiskanalisatsiooni survetorustikku De 225 ka maksimaalse juurdevoolu olukorras. Vastavalt AS Lahevesi nõudele ei tohi piirkonna reoveepumpla pump töötada peareoveepumpla pumba töötamise ajal, töötamise eesõigus on peareoveepumpla pumpadel. Piirkonna reoveepumplasse tuleb paigaldada reoveekulumõõtur, mille näit kuvada AS Lahevesi SCADA süsteemi. 2.3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama käesolevas projektis esitatud nõuetele. PE-torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. 2.3.3 Projekteeritud kanalisatsioon Projekteeritud reovee kanalisatsioonitorustiku De 110 mm kogupikkus on ca 288 m. Projekteeritud torustikust 102 m pikkune lõik tuleb rajada kinnisel meetodil hülsis. Kinnisel meetodil tuleb rajada torulõik Roondla tee 1 kinnistult läbi RMK kinnistu Keila metskond 30 ja riigitee kinnistu 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna tee (vt Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 5 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa asendiplaan VK-4-01). Survetoru paigaldada hülssi minimaalse läbimõõduga De 200 mm. Lahtisel meetodil rajada survetoru lõik Roondla tee 1 ja 3 ning Pihlaka tee 3 kinnistutel kogupikkusega ca 181 m. Samuti rajada lahtisel meetodil survetoru ca 2 ja 3 m pikkused lõigud RMK kinnistul Keila metskond 36 vahetult enne ühenduskohti ühiskanalisatsioonitorustikega. Vastavalt AS Lahevesi nõudele tuleb liitumispunktis näha ette võimalus reovee ümbersuunamiseks siibritega esimesse või teise survetorusse. Selleks tuleb projekteeritav survetoru De110 ühendada mõlema olemasoleva De225 survetoruga. Ühendus ühiskanalisatsiooni survetorustikuga De 225 teostada elekterkeevis sadul- kolmikutega De225/De110 sõlmes KS1-1 ja KS1-1a. Projekteeritud survetorule De 110 pinnasesse paigaldatavad siibrid DN 100 on ka liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga. Survetorustiku lõpp-punkti sõlme KS1-9 paigaldada elekterkeevis otsakork De110. 2.3.4 Sademeveekanalisatsiooni välisvõrk Piirkonna sademevesi immutatakse kinnistusiseselt haljasaladel või juhitakse Neeme kraavi. Sademevee juhtimine projekteeritavasse survekanalisatsioonitorusse on keelatud. 2.3.5 Nõuded materjalidele 2.3.5.1 Üldnõuded Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusjärelevalve nõudel ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Mõistliku aja jooksul pärast Lepingu sõlmimist peab Töövõtja esitama ehitusjärelevalvele lõplikuks heakskiitmiseks väljapakutavate tarnijate, materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ehitusjärelevalve võib nõuda täiendavat informatsiooni (sertifikaadid, katsetulemused, paigaldusjuhendid jne) ja teeb oma otsuse mitte hiljem, kui kahe nädala jooksul pärast kogu vajaliku tarnijaid ja materjale/seadmeid puudutava informatsiooni kättesaamist. Ühtki materjali ei tohi hankida ega kasutada ehitusjärelevalve kirjaliku kooskõlastuseta. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Ehitusjärelevalvel on õigus inspekteerida materjale/tooteid nende valmistamise kohas. Kui see on nõutav, korraldab Töövõtja sellise inspektsiooni ilma täiendava tasuta. Seadmete (pumbad) ja torustikuelementide (siibrid jne) valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Kui on nimetatud mingeid kaubamärke, siis see on tehtud üksnes antud liiki toodete ja materjalide klasside ja omaduste näitamise eesmärgil. Ettepanekud kas samaväärse või kõrgema kvaliteediga toote või materjali pakkumiseks on lubatud. Ehitusjärelevalve kooskõlastus ei vabasta Töövõtjat lepingust tulenevast vastutusest vigade või mittevastavuse eest. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 6 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.3.5.2 Survetorustikud Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada HDPE (standard EVS-EN 12201) torudest surveklassiga PN10. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel tuleb kasutada spetsiaalseid toruliitmikke või astmelisi muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele. Torustiku liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või selle krae kinnitada torule põkk- või muhvkeevituse abil. Poltühendused teostada kasutades roostevabast terasest polte (A2). Malmist maakraanid peavad vastama DIN3352 nõuetele. Surveklass peab olema vähemalt PN 10. Korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG25-DIN. Maakraanide teleskoopne spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Malmist maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga 250 µm, vastavalt standardile DIN 30677. Maakraanid peavad sulguma päripäeva. Maakraanide spindlipikendused peavad olema korrosioonikindlad täismetallvardad varustatud PE-kaitsetoruga. Täismetall varda ja PE-toru vahel peab olema soojustusmaterjal. Ühendushülss peab olema malmist GG-25. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust. Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.Väljaspool liiklusala paiknevatel kapedel peab olema betoonist tugirõngas. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 7 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.4 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE 2.4.1 Teekatete taastamise nõuded Teekatete taastamisel kasutada järgmisi Eesti riigis kehtivaid normdokumente: • Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101); • Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52 10.11.2006 redaktsioon (MA kk 06.05.2004. nr. 72); • EVS 843:2016 - Linnatänavad; • Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012); • Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti käskkiri 255, 12.12.2007. a); • EVS 814 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; • Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1 Tee-ehitus. Osa 1; • Bituumensideained EVS 901-2 Tee-ehitus. Osa 2, • Asfaltsegud EVS 901-3 Tee-ehitus. Osa 3; • Maanteeamet „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ MA 23.12.2015. a käskkiri nr 314; • Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid. Osa 1: Asfaltbetoon EVS EN 13108-1:2007; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • Teetööde tehniline kirjeldus 19.01.2016; • Liikluskorraldusnõuded teetöödel (MTM 13.07.2015 määrus nr 90); Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad ja materjalid. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 2.4.2 Teekatete eemaldamine ja taastamine Teekatete eemaldamist ja taastamist antud projektiga ei kavandata. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 8 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.4.3 Haljastuse eemaldamine, kaitsmine ja taastamine 2.4.3.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist. 2.4.3.2 Haljastuse taastamine Taastamistööde tegemisel peab arvestama Lääne-Harju valla heakorra eeskirja (vastu võetud 27.12.2018 nr 41) nõuetega. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali suurusega üle 20mm, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Muruga kaetavad alad eelnevalt planeerida, katta 15 cm kasvumulla kihiga ja külvata muru. Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Seemne külvamistihedus min 30g/m². Muruseemnesegu võimalik koosseis: 1. Karjamaa raihein, 15% 2. Võsundiline punane aruhein, 25% 3. Puhmikuline punane aruhein, 20% 4. Aasnurmikas, 40%. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 0,10 m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde tuua. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada. 2.4.3.3 Puude likvideerimine Torustiku rajamisel on plaanis likvideerida ca 5 lehtpuud Roondla tee 1 ja 3 kinnistul. Omaniku nõusolek likvideerimiseks on antud. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 9 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.4.4 Tööde läbiviimine ja kasutatavad meetodid Enne ehitustöödega alustamist tuleb tuvastada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Projekteeritud torustikud rajatakse nii lahtisel kui ka kinnisel meetodil. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. 2.4.4.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab omavalitsusest. Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks. Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutusloa taotlemine ja saamine on Tellija ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud materjalid valmistab ette Töövõtja. 2.4.4.2 Ettevalmistustööd Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja filmima kogu tööpiirkonna ning edastama vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Erilist tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja kraavidele. Töövõtja peab olema suuteline ehitustööde ajal tõestama, milline oli olukord enne töödega alustamist. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad ja taotleda kaevetööde luba. 2.4.4.2.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 10 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust). 2.4.4.2.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Lahtised kaablid kaitsta vältimaks nende mehaanilist vigastamist. Kommunikatsioonide liivalused (soojatorustikul ümber kogu toru) tuleb taastada. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Kaevetöödel kommunikatsioonide kaitsetsoonis lähtuda vastavatest eeskirjadest. Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). 2.4.4.3 Torustike paigaldus Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate instruktsioone ning RIL 77-2013 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 11 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.4.4.4 Kaeviku rajamine 2.4.4.4.1 Pinnakatete eemaldamine Asfaltkatte eemaldamisel peab lahti freesitud teekattega lõik olema tähistatud. Pinnase varingul säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastusel tuleb teekatte täiendavalt eemaldada. Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. 2.4.4.4.2 Kaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Kaevikut tuleb toestada: • I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m; • II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. 2.4.4.4.3 Kaeviku kaevamine Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Minimaalne kaeviku laius on 700 mm või torustiku läbimõõt +200 mm mõlemal pool toru. Kaevude kohal tuleb kaevik teha laiem, nii et kaevu serv jääb kaeviku seinast vähemalt 200 mm kaugusele. Talvetingimustes tuleb kaevikupõhi hoida külmumatuna. Kui võimalik, tuleb kaeviku põhi soojustada. Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks. Kaeviku kaevamisel tuleb järgida niivõrd, kui see on praktiliselt võimalik, etteantud suunda ja langu, tagamaks vajalikud mõõtmed kaeviku toestuseks ettenähtud kilpide ja toestuse paigaldamiseks, ning jätmaks piisavalt tööruumi. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine. Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui sisselõige on siiski juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti kui võimalik või otsekohe pärast kaevikule toestuse paigaldamist. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 12 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2007-le „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101). 2.4.4.4.4 Veetõrje kaevikust Vajadusel tuleb teostada kaevikust veetõrjet. Selle vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. 2.4.4.4.5 Tasanduskiht / aluskiht Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”. Lahtisel kaevamisel tuleb torustikud paigaldada kruusa ja/või killustiku alusele. Aluskihi rajamiseks kasutatava materjali valikul peavad olema täidetud järgnevad tingimused: • torustikud, mille läbimõõdud on suuremad De110mm ja väiksemad kui De 200 mm võib esmases täites kasutada looduslikku kruusa, mille osiste maksimaalne Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 13 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa läbimõõt ei ületa 20 mm. Killustiku kasutamise korral võib maksimaalne osise suurus olla 16mm ehk fraktsioon 8-16; • torustikud, mille läbimõõdud on vahemikus De200 mm kuni De600 mm võib rajada aluskihile kasutada kruusa ja/või killustiku mille maksimaalne terasuurus on 0,1×De; • torustikele (olenemata materjalist), mille läbimõõt on väiksem või võrdne De110 mm tuleb esmane täide teostada loodusliku kruusaga (maksimaalne osise suurus 20 mm). Alumise aluskihi paksus toru alt mõõdetuna ei tohi olla väiksem kui 150mm. Kui väljaspool liiklustsooni on pinnas aluskihiks sobiv, siis võib survetorustiku ≥PN10 rajada otse aluspinnasele. Siiski kehtib nõue, et aluspinnas ei sisaldaks aluskihi paksuse ulatuses kive (materjali ühe osa suurim suurus 10% toru läbimõõdust). Kui kaevikus on torustikud erineval kõrgusel (torustike vahe alumise torustikuga võrreldes on üle 1 m, mõõdetuna alumise toru laest kuni ülemise toru aluseni), tuleb iga torustiku alla teha oma aluskiht, kusjuures ülemise torustiku aluskiht pannakse alumise toru lõpptäitekihi peale. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. 2.4.4.4.6 Algtäide Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada torusid). Algtäide tuleb teostada kahes etapis: • I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi; • II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool). Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalile kehtivad samad nõuded, mis aluskihi materjalile. 2.4.4.4.7 Lõpptäide Lõpptäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt EPN-ENV 7.1, ptk 5. Lõpptäide kruus-, freespuru-, kahekordse pinnatava ja betoonkivist sillutiskivi katendite taastamisel teha kasutades võimalusekorral olemasolevat tihendatavat pinnast. Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 14 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud. Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavast masinast (vt. Tabelis 1). Tabel 1 Tihendatava kihi Läbimise kordade Masinad Maks. kaal (kg) arv paksus, maks. (m) Kõrgus toru pealt (m) 0.3-1.00 Vertikaalne vibraator 60 0.4 4 Vibraatorplaadid 300 0.3 5 Vibraatorrullid 600 0.3 6 Kõrgus toru pealt (m) > 1.00 Vertikaalne vibraator 200 0.5 4 Vibraatorplaadid 750 0.5 5 Vibraatorrullid >600 0.5 6 Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihendustegur (Proctor-test) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega teede all peab olema 0,98 (vastav tihedusnäitaja mõõdetuna seadmega Inspector – 1,30, mõõdetuna seadmega Loadman -1,24), haljasalal – 0,92. 2.4.4.5 Torustike tähistamine, märkelint Survetorusikule tuleb torustiku külge paigaldada asukoha määramiseks min 1,5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Märkekaabel paigaldada torustiku külge ning tuua spindlipikenduse ja kaevu juures üles kape või kaane alla. Survetorustikule tuleb paigaldada hoiatuslint. Hoiatuslint asetatakse vastavalt juhenditele 30 – 40 cm ülespoole toru pealmisest pinnast, piki toru telge. Lindi tekst peab olema järgmine: • Kanalisatsioonitorustik – tekstiga KANALISATSIOON; 2.4.4.6 Külmakaitse, soojusisolatsioon Survetorustiku vähimaks lubatud paigaldussügavuseks torustiku soojustust kasutamata on 1,80 m (mõõdetuna toru laest), vabavoolu- ja vaakumtorustiku paigaldussügavuseks on 1,20 m (mõõdetuna toru laest). Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 15 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa Torustikud, mis rajatakse eelnimetatud sügavustest kõrgemale soojustatakse antud lõigus juhindudes Lisast 2 „Soojustusplaadi paigaldamine“. 2.4.5 Likvideeritavad rajatised Käesoleva projekti mahus torustike likvideerimist ette nähtud ei ole. 2.5 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale 2.5.1 Üldnõuded Valmis ehitatud survetorustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: • Mistahes projekteeritud punkti kõrvalkalle horisontaaltasapinnal 200 mm. • Mistahes projekteeritud punkti kõrgusmärgi kõrvalkalle +/- 100 mm. Valmis ehitatud isevoolsetel torustikel võib olla järgmisi kõrvalkaldeid projektist, juhul kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: • Mistahes projekteeritud punkti kõrvalkalle horisontaaltasapinnal 200 mm. • Isevoolne torustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalkalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta. • Lubatud maksimaalne ovaalsus plasttorudel on 8% pärast paigaldamist. • Isevoolsete torustike rajamisel on lubatud läbivajumise viga maksimaal-selt 8%. Lõpliku otsuse vea kõrvaldamise vajaduse kohta teeb omanikujärelevalve insener. 2.5.2 Survetorustiku katsetamine Survetorustiku kontrollimine veetihedusele tuleb teha vastavalt standardile SFS 3115 (vt paigaldusjuhend RIL 77-1990). Iga siibriga torulõik täidetakse aeglaselt veega ja õhk surutakse torust välja, katsetatakse kõiki ühendusi. Surveproov viiakse läbi pumba abil ning põhineb toru täitmisel veega madalamast otsast. Töövõtja tagab rõhumõõturite kasutamise, mida saab iseseisvalt jälgida. Insenerile esitatakse kuupäevaga varustatud tõend mõõturi mõõtmistäpsuse kohta. Kui katsetamise käigus avastatakse mõni defekt, siis Töövõtja kõrvaldab selle otsekohe omal kulul. Seejärel viib Töövõtja läbi uue katsetuse ja jätkab seda seni, kuni on saavutatud rahuldav tulemus. Vaatamata katsetuste tulemusele, viib Insener läbi katsetamise perioodil ja pärast defektide kõrvaldamist ka visuaalse vaatluse. Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 16 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa 2.5.3 Ehitustööde üleandmine Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule (vastu võetud 11.02.2015.a, jõustunud 01.07.2015). Kasutusloa taotlemine ja saamine on Tellija pädevuses. Töövõtja valmistab Tellijale ette kõik kasutusloa saamiseks vajalikud materjalid. Kasutusloa eest tasub riigilõivu Tellija. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning kahes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid: 1. töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb); 2. projektdokumentatsiooni muudatused; 3. tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne); 4. ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia); 5. kaetud tööde aktid; 6. teostusjoonised; 7. kuuaruanded ; 8. ehitusnõupidamiste protokollid; 9. katsetuste ja kontrolltoimingute aktid; 10. kasutus ja hooldusjuhendid; 11. kasutuslubade taotlused koos kõigi lisadega. 2.5.1 Teostusmõõdistuste koostamine Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitiste osas tuleb peale väljaehitamist koostada teostusmõõdistused. Töö tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks ja omama vastutava kutsetunnistuste taset teostusmõõdistuste teostamiseks. Teostusmõõdistus tuleb läbi viia Töövõtjal vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, Tellija Tingimuste Lisa 6 nõuetele „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“ ning Tellija eritingimustele. Teostusmõõdistus tuleb teostada lahtise kaevikuga. 2.6 Ehitusaegne jäätmekäitlus ja jäätmekava Jäätmekäitluse Lääne-Harju vallas sätestab jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma kasutusele vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitse-seadusi ja –nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontroll-meetmed, enne kui lubab töid jätkata. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 17 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt; Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Ehitusjäätmed nagu pinnas ja kivid tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Lähimad ehitusjäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted on ATI Grupp OÜ, mis paikneb Väo karjääris aadressil Peterburi tee 94 ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, mis asub aadressil Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald. Kõik veokite ja ehitusmehhanismide poolt avalikele aladele (tänavatele jm) kantud pinnas ja praht tuleb koristada Töövõtja poolt. Vajadusel taastada esialgne katend (kruus, killustik, freespuru jm). Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõtte poolt. Kõik üleliigsed materjalid või materjali jäägid, mis jäävad pärast kaeviku tagasitäite lõpetamist objektile, tuleb sobival moel 24 tunni jooksul pärast iga lõigu tagasitäite lõpetamist objektilt koristada. Juhul kui soovitakse kasutada kaevist väljapool kinnistut tuleb vastavalt maapõueseaduse § 60 lõikele 3 selleks taotleda Keskkonnametilt võõrandamise nõusolek. Hinnanguliselt ehitustööde käigus ladestuspaika jäätmeid viia pole vaja. KOOSTAS: KONTROLLIS: Ülar Jõesaar Andri Põrk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 18 / 18 Välja trükitud: 4.05.2020 Lääne-Harju Vallavalitsus 15.05.2020 [email protected] Rae 38 Lääne-Harju vald, 76806, Paldiski, Harju maakond Ülar Jõesaar 06.05.2020 [email protected] OÜ Entec Eesti 26.05.2020 nr 15-2/20/23591-2 Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt OÜ Entec Eesti esitas 06.05.2020 e-kirja teel Maanteeametile kooskõlastamiseks töö nr 1240/20 „Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt“ ning Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 15.05.2020 läbi ehitisregistri Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu nr 2012271/14566 (menetlus nr 214561), mille aluseks on OÜ Entec Eesti eelnevalt välja toodud projekti lahendus. Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud lahendusega, märgib, et projekti lahenduse kohaselt kavandatakse riigiteega nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 28,59 kinnisel meetodil ristuvana survekanalisatsioonitorustik. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 06.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/5755-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame ehitusloa eelnõu nr 2012271/14566 ning selle aluseks oleva OÜ Entec Eesti töö nr 1240/20 „Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11390 teelõik km 26,60-36,80 oli rekonstrueerimistööde objekt 2015.-2016. aastatel. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2016. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 4.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 10. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan Seletuskiri Isikliku kasutusõiguse ala plaan Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel