SISUKORD
1 LÄHTEDOKUMENDID
1.1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 25.02.2020 nr 153
1.2 AS LAHEVESI TEHNILISED TINGIMUSED 02.01.2020
2 SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 3
2.1 ÜLDANDMED .............................................................................................................................. 3
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ja asukoht................................................................................... 3
2.1.2 Projekteerija ......................................................................................................................... 4
2.2 ALUSDOKUMENDID .................................................................................................................. 4
2.2.1 Lähteandmed ........................................................................................................................ 4
2.2.2 Normdokumendid.................................................................................................................. 4
2.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ............................................................................................ 5
2.3.1 Peareoveepumpla ja piirkonna reoveepumpla koostöö arvutus ........................................... 5
2.3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded ................................................................................................... 5
2.3.3 Projekteeritud kanalisatsioon ............................................................................................... 5
2.3.4 Sademeveekanalisatsiooni välisvõrk..................................................................................... 6
2.3.5 Nõuded materjalidele ........................................................................................................... 6
2.3.5.1 Üldnõuded ...................................................................................................................................... 6
2.3.5.2 Survetorustikud .............................................................................................................................. 7
2.4 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE...................................................................................................... 8
2.4.1 Teekatete taastamise nõuded ................................................................................................ 8
2.4.2 Teekatete eemaldamine ja taastamine .................................................................................. 8
2.4.3 Haljastuse eemaldamine, kaitsmine ja taastamine ............................................................... 9
2.4.3.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ........................................................................................... 9
2.4.3.2 Haljastuse taastamine ..................................................................................................................... 9
2.4.3.3 Puude likvideerimine ...................................................................................................................... 9
2.4.4 Tööde läbiviimine ja kasutatavad meetodid ....................................................................... 10
2.4.4.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................................... 10
2.4.4.2 Ettevalmistustööd ......................................................................................................................... 10
2.4.4.2.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ........................................................................ 10
2.4.4.2.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine .............................................................. 11
2.4.4.3 Torustike paigaldus ...................................................................................................................... 11
2.4.4.4 Kaeviku rajamine ......................................................................................................................... 12
2.4.4.4.1 Pinnakatete eemaldamine ................................................................................................... 12
2.4.4.4.2 Kaeviku toestamine ............................................................................................................ 12
2.4.4.4.3 Kaeviku kaevamine ............................................................................................................ 12
2.4.4.4.4 Veetõrje kaevikust ............................................................................................................. 13
2.4.4.4.5 Tasanduskiht / aluskiht ...................................................................................................... 13
2.4.4.4.6 Algtäide.............................................................................................................................. 14
2.4.4.4.7 Lõpptäide ........................................................................................................................... 14
2.4.4.5 Torustike tähistamine, märkelint .................................................................................................. 15
2.4.4.6 Külmakaitse, soojusisolatsioon..................................................................................................... 15
2.4.5 Likvideeritavad rajatised .................................................................................................... 16
2.5 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE .......................................................................... 16
2.5.1 Üldnõuded .......................................................................................................................... 16
2.5.2 Survetorustiku katsetamine ................................................................................................. 16
2.5.3 Ehitustööde üleandmine ..................................................................................................... 17
2.5.1 Teostusmõõdistuste koostamine .......................................................................................... 17
2.6 EHITUSAEGNE JÄÄTMEKÄITLUS JA JÄÄTMEKAVA ......................................................................... 17
3 MATERJALIDE LOEND
4 JOONISED
4.1 AS-4-01 ASUKOHASKEEM
4.2 VK-4-01 ASENDIPLAAN JA PIKIPROFIIL
5 LISAD
5.1 LISA 1 Koordinaatide tabel
5.2 LISA 2 Soojustusplaadi paigaldamine
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2 SELETUSKIRI
2.1 ÜLDANDMED
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ja asukoht
Käesolevas töös on esitatud Lääne-Harju vallas, Meremõisa külas Roondla ja Ranna
teel asuvate kinnistute ühiskanalisatsiooniga liitumise projektlahendus. Töö eesmärgiks
on survetorustiku ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine kinnistute reovee
pumpamiseks rajatavasse Laulasmaa - Keila-Joa vahelisse ühiskanalisatsiooni-
torustikku. Hetkel toimub Roondla ja Ranna tee kinnistute reovee käitlemine lokaalsel
bioloduga reoveepuhastil.
Koostatav ehitusprojekt käsitleb ainult reovee survetoru projekteerimist – reoveepumpla
koos isevoolse torustikuga projekteeritakse järgmises etapis.
Projekteeritav survetoru on planeeritud Meremõisa külla Pihlaka tee 3, Roondla tee 3,
Roondla tee 1, Keila metskond 30 ja Keila metskond 36 kinnistutele ning riigiteele
11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna tee (vt skeem 1). Projekteeritav toru läbib
minimaalses ulatuses Laulasmaa maastikukaitseala. Keskkonnaamet on nõus survetoru
rajamisega Laulasmaa maastikukaitsealale tingimusel, kui see paigaldatakse
olemasoleva rajatise asukohale (nt olemasoleva tee muldkehasse). Sellisel juhul ei ole
survetoru paigaldamise näol tegemist ehitusseadustiku § 4 lõike 1 kohase uue ehitise
püstitamisega, vaid sama paragrahvi lõike 2 kohase ehitise laiendamisega.
Skeem 1. Reovee survetoru planeeritud asukoht
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 3 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.1.2 Projekteerija
Projekti tellijaks on OÜ Meremõisa Vesi. Koostajaks on OÜ Entec Eesti projektijuht
Ülar Jõesaar ja projekteerija Sten Jürgensohn. Katendite taastamise osa kontrollis
Klotoid OÜ vastutav isik Andri Põrk.
2.2 ALUSDOKUMENDID
2.2.1 Lähteandmed
Töö teostamisel on aluseks võetud:
• Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt välja antud projekteerimistingimused nr 153,
25.02.2020.
• AS Lahevesi poolt välja antud tehnilised tingimused 02.01.2020.;
• OÜ 100 Aakrit poolt koostatud topo-geodeetlist mõõdistust (töö nr TJ7_20;
01.2020);
• AS Infragate Eesti töö „Keila valla rannikuala külade kanalisatsioonisüsteemide
ehitust ettevalmistavad tegevused. Põhiprojekt“ (töö nr KE18/12-16).
2.2.2 Normdokumendid
Projekteeritud ehitustööd teostada vastavalt järgmistele normidele ja juhistele:
• EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud;
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine;
• Lääne-Harju valla heakorra eeskiri – vastu võetud 27.12.2018 nr 41;
• RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad
ja materjalid.
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti
projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist
puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja
vastutusel.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 4 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
2.3.1 Peareoveepumpla ja piirkonna reoveepumpla koostöö arvutus
Vastavalt Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale 2019-
2030 (OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 1977.01) on Laulasmaa-Käesalu piirkonna
keskmine kanalisatsiooni kogus on 269 m3/d. Maksimaalse tunni äravool on 31,5 m3/h
ehk 8,7 l/s.
Laulasmaale rajatavasse peareoveepumplasse on planeeritud kaks KSB pumpa
tootlikkusega 21,1 l/s ja tõstekõrgusega 19,4 m. Vastavalt AS Infragate Eesti töö „Keila
valla rannikuala külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused.
Laulasmaa küla, Keila vald, Ala 1 kanalisatsiooni pumplad, kanalisatsiooni peapumpla
KP-103032. Põhiprojekt“ (töö nr KE18/12-16) on peapumpla reguleeriv maht
tavaolukorras 4,18 m3.
Peareoveepumplas töötab üks pump:
• keskmise tunni vooluhulga ja reguleeriva mahu ärapumpamiseks järjest kuni 3,9
minutit ja ca 2,3 korda tunnis (tsüklite vahe on ca 22 minutit);
• maksimaalse tunni juurdevoolu ja reguleeriva mahu ärapumpamiseks järjest
kuni 5,6 minutit ja ca 4,4 korda tunnis (tsüklite vahe on ca 8 minutit).
Eeldatavalt rajatakse Roondla ja Ranna tee kinnistute tarbeks reoveepumpla pumpade
tootlikkusega 5 l/s ja reguleeriva mahuga 1 m3. Piirkonna reoveepumpla pumba
töötamise kestus maksimaalse juurdevoolu korral on kuni 4,2 minutit ja ca 2,9 korda
tunnis (tsüklite vahe on ca 16 minutit).
Seega saame järeldada, et peareoveepumpla ja Roondla piirkonna reoveepumpla
vahelist koostööd automaatikaga reguleerides on võimalik mõlemast pumplast juhtida
reovett ühiskanalisatsiooni survetorustikku De 225 ka maksimaalse juurdevoolu
olukorras.
Vastavalt AS Lahevesi nõudele ei tohi piirkonna reoveepumpla pump töötada
peareoveepumpla pumba töötamise ajal, töötamise eesõigus on peareoveepumpla
pumpadel. Piirkonna reoveepumplasse tuleb paigaldada reoveekulumõõtur, mille näit
kuvada AS Lahevesi SCADA süsteemi.
2.3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded
Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama käesolevas projektis esitatud
nõuetele. PE-torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 12201.
2.3.3 Projekteeritud kanalisatsioon
Projekteeritud reovee kanalisatsioonitorustiku De 110 mm kogupikkus on ca 288 m.
Projekteeritud torustikust 102 m pikkune lõik tuleb rajada kinnisel meetodil hülsis.
Kinnisel meetodil tuleb rajada torulõik Roondla tee 1 kinnistult läbi RMK kinnistu
Keila metskond 30 ja riigitee kinnistu 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna tee (vt
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 5 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
asendiplaan VK-4-01). Survetoru paigaldada hülssi minimaalse läbimõõduga De 200
mm.
Lahtisel meetodil rajada survetoru lõik Roondla tee 1 ja 3 ning Pihlaka tee 3 kinnistutel
kogupikkusega ca 181 m. Samuti rajada lahtisel meetodil survetoru ca 2 ja 3 m pikkused
lõigud RMK kinnistul Keila metskond 36 vahetult enne ühenduskohti
ühiskanalisatsioonitorustikega.
Vastavalt AS Lahevesi nõudele tuleb liitumispunktis näha ette võimalus reovee
ümbersuunamiseks siibritega esimesse või teise survetorusse. Selleks tuleb
projekteeritav survetoru De110 ühendada mõlema olemasoleva De225 survetoruga.
Ühendus ühiskanalisatsiooni survetorustikuga De 225 teostada elekterkeevis sadul-
kolmikutega De225/De110 sõlmes KS1-1 ja KS1-1a. Projekteeritud survetorule De 110
pinnasesse paigaldatavad siibrid DN 100 on ka liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga.
Survetorustiku lõpp-punkti sõlme KS1-9 paigaldada elekterkeevis otsakork De110.
2.3.4 Sademeveekanalisatsiooni välisvõrk
Piirkonna sademevesi immutatakse kinnistusiseselt haljasaladel või juhitakse Neeme
kraavi. Sademevee juhtimine projekteeritavasse survekanalisatsioonitorusse on
keelatud.
2.3.5 Nõuded materjalidele
2.3.5.1 Üldnõuded
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema
uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja
nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusjärelevalve nõudel ehitusplatsilt
eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. Mõistliku aja jooksul pärast Lepingu sõlmimist
peab Töövõtja esitama ehitusjärelevalvele lõplikuks heakskiitmiseks väljapakutavate
tarnijate, materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate
materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ehitusjärelevalve võib nõuda
täiendavat informatsiooni (sertifikaadid, katsetulemused, paigaldusjuhendid jne) ja teeb
oma otsuse mitte hiljem, kui kahe nädala jooksul pärast kogu vajaliku tarnijaid ja
materjale/seadmeid puudutava informatsiooni kättesaamist. Ühtki materjali ei tohi
hankida ega kasutada ehitusjärelevalve kirjaliku kooskõlastuseta. Kooskõlastus tuleb
hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Ehitusjärelevalvel on õigus
inspekteerida materjale/tooteid nende valmistamise kohas. Kui see on nõutav, korraldab
Töövõtja sellise inspektsiooni ilma täiendava tasuta. Seadmete (pumbad) ja
torustikuelementide (siibrid jne) valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi-
ja hooldusesindus.
Kui on nimetatud mingeid kaubamärke, siis see on tehtud üksnes antud liiki toodete ja
materjalide klasside ja omaduste näitamise eesmärgil. Ettepanekud kas samaväärse või
kõrgema kvaliteediga toote või materjali pakkumiseks on lubatud. Ehitusjärelevalve
kooskõlastus ei vabasta Töövõtjat lepingust tulenevast vastutusest vigade või
mittevastavuse eest.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 6 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.3.5.2 Survetorustikud
Projekteeritud survetorustikud tuleb rajada HDPE (standard EVS-EN 12201) torudest
surveklassiga PN10. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad
olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Erinevat tüüpi või
klassi torude ühendamisel tuleb kasutada spetsiaalseid toruliitmikke või astmelisi
muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite
nõuetele.
Kinnisel meetodil rajatav survetorustik peab vastama PAS1075 nõuetele.
Torustiku liitumisel äärikutega toruarmatuuriga tuleb äärik või selle krae kinnitada
torule põkk- või muhvkeevituse abil.
Poltühendused teostada kasutades roostevabast terasest polte (A2).
Malmist maakraanid peavad vastama DIN3352 nõuetele. Surveklass peab olema
vähemalt PN 10. Korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga
GG25-DIN. Maakraanide teleskoopne spindel peab olema valmistatud roostevabast
terasest (X20Cr13). Malmist maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud
epoksiidpulbervärviga 250 µm, vastavalt standardile DIN 30677. Maakraanid peavad
sulguma päripäeva.
Maakraanide spindlipikendused peavad olema korrosioonikindlad täismetallvardad
varustatud PE-kaitsetoruga. Täismetall varda ja PE-toru vahel peab olema
soojustusmaterjal. Ühendushülss peab olema malmist GG-25. Killustik ei tohi
kahjustada tihendamisel spindlipikendust.
Kaped peavad olema nn. vertikaalse poltkinnitusega.Väljaspool liiklusala paiknevatel
kapedel peab olema betoonist tugirõngas.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 7 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.4 NÕUDED EHITUSTÖÖDELE
2.4.1 Teekatete taastamise nõuded
Teekatete taastamisel kasutada järgmisi Eesti riigis kehtivaid normdokumente:
• Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (majandus- ja taristuministri määrus
03.08.2015 nr 101);
• Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52 10.11.2006 redaktsioon (MA
kk 06.05.2004. nr. 72);
• EVS 843:2016 - Linnatänavad;
• Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012);
• Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti käskkiri 255, 12.12.2007. a);
• EVS 814 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja
katsemeetodid;
• Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1 Tee-ehitus. Osa 1;
• Bituumensideained EVS 901-2 Tee-ehitus. Osa 2,
• Asfaltsegud EVS 901-3 Tee-ehitus. Osa 3;
• Maanteeamet „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ MA 23.12.2015. a
käskkiri nr 314;
• Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid. Osa 1: Asfaltbetoon EVS EN
13108-1:2007;
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• Teetööde tehniline kirjeldus 19.01.2016;
• Liikluskorraldusnõuded teetöödel (MTM 13.07.2015 määrus nr 90);
Eelloetletud normdokumentidega peavad kooskõlas olema ka ehitustööde tehnoloogiad
ja materjalid.
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate ja kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumil kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti
projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist
puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja
vastutusel.
2.4.2 Teekatete eemaldamine ja taastamine
Teekatete eemaldamist ja taastamist antud projektiga ei kavandata.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 8 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.4.3 Haljastuse eemaldamine, kaitsmine ja taastamine
2.4.3.1 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine
Ehitustöödel on kohustus vältida säilitamisele kuuluvate puu okste ja tüve vigastamist.
2.4.3.2 Haljastuse taastamine
Taastamistööde tegemisel peab arvestama Lääne-Harju valla heakorra eeskirja (vastu
võetud 27.12.2018 nr 41) nõuetega.
Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja
istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks.
Pinnas, mida kasutatakse haljastuses ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud
kõrvalist materjali suurusega üle 20mm, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on
kahjulikud taimedele.
Muruga kaetavad alad eelnevalt planeerida, katta 15 cm kasvumulla kihiga ja külvata
muru. Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid
välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise
päritoluga ja kvaliteetne. Seemne külvamistihedus min 30g/m².
Muruseemnesegu võimalik koosseis:
1. Karjamaa raihein, 15%
2. Võsundiline punane aruhein, 25%
3. Puhmikuline punane aruhein, 20%
4. Aasnurmikas, 40%.
Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 0,10
m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde tuua.
Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne pinnas, tööde
käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada.
Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid)
taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel
moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti
väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid,
mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada.
2.4.3.3 Puude likvideerimine
Torustiku rajamisel on plaanis likvideerida ca 5 lehtpuud Roondla tee 1 ja 3 kinnistul.
Omaniku nõusolek likvideerimiseks on antud.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 9 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.4.4 Tööde läbiviimine ja kasutatavad meetodid
Enne ehitustöödega alustamist tuleb tuvastada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude
asukohad. Projekteeritud torustikud rajatakse nii lahtisel kui ka kinnisel meetodil.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja
ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete
asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist
kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina
jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal
hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide
tihendamisega.
2.4.4.1 Ehitustöödega seotud nõusolekud (load)
Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad
kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette
nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.
Nõutavad võivad olla kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate
load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.
Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab
omavalitsusest.
Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel
omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.
Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust.
Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud
kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata.
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa
väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.
Kasutusloa taotlemine ja saamine on Tellija ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud
materjalid valmistab ette Töövõtja.
2.4.4.2 Ettevalmistustööd
Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja filmima kogu tööpiirkonna ning edastama
vaatluse elektroonilisel kandjal tellijale. Erilist tähelepanu pöörata kaevetööde lähedal
paiknevatele hoonetele, sissesõitudele, aedadele, olemasolevatele truupidele ja
kraavidele. Töövõtja peab olema suuteline ehitustööde ajal tõestama, milline oli olukord
enne töödega alustamist.
Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude
asukohad ja taotleda kaevetööde luba.
2.4.4.2.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 10 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja
vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda
läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult
vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile
(koostab tööde teostaja enne tööde algust).
2.4.4.2.2 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju
vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise
valdajat kui inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese
ajaga.
Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad
kommunikatsioonid tuleb toestada. Lahtised kaablid kaitsta vältimaks nende mehaanilist
vigastamist. Kommunikatsioonide liivalused (soojatorustikul ümber kogu toru) tuleb
taastada. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid.
Kaevetöödel kommunikatsioonide kaitsetsoonis lähtuda vastavatest eeskirjadest.
Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust
ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine
projektiga näidatust erinevale kõrgusele).
2.4.4.3 Torustike paigaldus
Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torude tootjate
instruktsioone ning RIL 77-2013 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja
puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide
kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse
torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse
ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja
kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud.
Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei
tohi kasutada ülemäärast jõudu, vältida torude vigastamist. Torud või liitmikud, mis on
vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 11 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.4.4.4 Kaeviku rajamine
2.4.4.4.1 Pinnakatete eemaldamine
Asfaltkatte eemaldamisel peab lahti freesitud teekattega lõik olema tähistatud. Pinnase
varingul säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastusel tuleb teekatte täiendavalt
eemaldada.
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb
ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada
haljasalade taastamisel.
2.4.4.4.2 Kaeviku toestamine
Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustab Töövõtja sõltuvalt
tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.
Kaevikut tuleb toestada:
• I kategooria pinnas, sõmer ja keskmiselt tihe liiv, sõmer kruus või sõmer moreen või
vastav pinnas- kaeviku sügavusel alates 2 m;
• II – III kategooria pinnased, vastavalt tihe liiv, keskmiselt tihe liiv või keskmiselt tihe
moreen ja tihe kruus, tihe moreen või vastav pinnas vastavalt kohalikele tingimustele.
Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja
vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite
valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest.
2.4.4.4.3 Kaeviku kaevamine
Kaevikute kaevamistööde ulatus sõltub toru läbimõõdust ja pinnasest. Minimaalne
kaeviku laius on 700 mm või torustiku läbimõõt +200 mm mõlemal pool toru. Kaevude
kohal tuleb kaevik teha laiem, nii et kaevu serv jääb kaeviku seinast vähemalt 200 mm
kaugusele.
Talvetingimustes tuleb kaevikupõhi hoida külmumatuna. Kui võimalik, tuleb kaeviku
põhi soojustada. Külmunud pinnas tuleb kaevikust eemaldada ning asendada tihendatud
kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks.
Kaeviku kaevamisel tuleb järgida niivõrd, kui see on praktiliselt võimalik, etteantud
suunda ja langu, tagamaks vajalikud mõõtmed kaeviku toestuseks ettenähtud kilpide ja
toestuse paigaldamiseks, ning jätmaks piisavalt tööruumi.
Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus
ja välistatud lähedalasuvate rajatiste kahjustamine.
Kaeviku küljed peavad olema ühetasased ilma oluliste sisselõigeteta pinnasesse. Kui
sisselõige on siiski juhtunud, tuleb rakendada meetmeid tühemiku täitmiseks nii kiiresti
kui võimalik või otsekohe pärast kaevikule toestuse paigaldamist.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 12 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget
konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja
põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades.
1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m
kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike
käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.
Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta
vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.
Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike
vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.
Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist,
väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni
rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb
omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste
remonttööde eest kannab Töövõtja.
Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise
informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele
kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid
ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või
maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate
tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.
Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2007-le „Dreenide ja
kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja
juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja
taristuministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015
määrus nr 101).
2.4.4.4.4 Veetõrje kaevikust
Vajadusel tuleb teostada kaevikust veetõrjet. Selle vajadus ja aeg sõltub veetasemest
pinnasest ehitustööde ajal. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast
allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite
tihendamist.
2.4.4.4.5 Tasanduskiht / aluskiht
Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja
kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”.
Lahtisel kaevamisel tuleb torustikud paigaldada kruusa ja/või killustiku alusele.
Aluskihi rajamiseks kasutatava materjali valikul peavad olema täidetud järgnevad
tingimused:
• torustikud, mille läbimõõdud on suuremad De110mm ja väiksemad kui De 200
mm võib esmases täites kasutada looduslikku kruusa, mille osiste maksimaalne
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 13 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
läbimõõt ei ületa 20 mm. Killustiku kasutamise korral võib maksimaalne osise
suurus olla 16mm ehk fraktsioon 8-16;
• torustikud, mille läbimõõdud on vahemikus De200 mm kuni De600 mm võib
rajada aluskihile kasutada kruusa ja/või killustiku mille maksimaalne terasuurus
on 0,1×De;
• torustikele (olenemata materjalist), mille läbimõõt on väiksem või võrdne De110
mm tuleb esmane täide teostada loodusliku kruusaga (maksimaalne osise suurus
20 mm).
Alumise aluskihi paksus toru alt mõõdetuna ei tohi olla väiksem kui 150mm.
Kui väljaspool liiklustsooni on pinnas aluskihiks sobiv, siis võib survetorustiku ≥PN10
rajada otse aluspinnasele. Siiski kehtib nõue, et aluspinnas ei sisaldaks aluskihi paksuse
ulatuses kive (materjali ühe osa suurim suurus 10% toru läbimõõdust).
Kui kaevikus on torustikud erineval kõrgusel (torustike vahe alumise torustikuga
võrreldes on üle 1 m, mõõdetuna alumise toru laest kuni ülemise toru aluseni), tuleb iga
torustiku alla teha oma aluskiht, kusjuures ülemise torustiku aluskiht pannakse alumise
toru lõpptäitekihi peale.
Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud
mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt
antud juhistele.
2.4.4.4.6 Algtäide
Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab
ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi
täitematerjali kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma
asendist ja vigastada torusid).
Algtäide tuleb teostada kahes etapis:
• I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru
aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud
võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi;
• II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool).
Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt
tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalile kehtivad samad nõuded, mis aluskihi
materjalile.
2.4.4.4.7 Lõpptäide
Lõpptäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase
liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt
EPN-ENV 7.1, ptk 5.
Lõpptäide kruus-, freespuru-, kahekordse pinnatava ja betoonkivist sillutiskivi katendite
taastamisel teha kasutades võimalusekorral olemasolevat tihendatavat pinnast.
Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 14 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema ehitusjärelevalve
poolt heakskiidetud.
Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad
kasutatavast masinast (vt. Tabelis 1).
Tabel 1
Tihendatava kihi Läbimise kordade
Masinad Maks. kaal (kg) arv
paksus, maks. (m)
Kõrgus toru pealt (m) 0.3-1.00
Vertikaalne vibraator 60 0.4 4
Vibraatorplaadid 300 0.3 5
Vibraatorrullid 600 0.3 6
Kõrgus toru pealt (m) > 1.00
Vertikaalne vibraator 200 0.5 4
Vibraatorplaadid 750 0.5 5
Vibraatorrullid >600 0.5 6
Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise
operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase
taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihendustegur (Proctor-test) tiheduse
määramiskatsel püsikatenditega teede all peab olema 0,98 (vastav tihedusnäitaja
mõõdetuna seadmega Inspector – 1,30, mõõdetuna seadmega Loadman -1,24),
haljasalal – 0,92.
2.4.4.5 Torustike tähistamine, märkelint
Survetorusikule tuleb torustiku külge paigaldada asukoha määramiseks min 1,5 mm2
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema
veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Märkekaabel paigaldada torustiku külge
ning tuua spindlipikenduse ja kaevu juures üles kape või kaane alla.
Survetorustikule tuleb paigaldada hoiatuslint. Hoiatuslint asetatakse vastavalt
juhenditele 30 – 40 cm ülespoole toru pealmisest pinnast, piki toru telge. Lindi tekst
peab olema järgmine:
• Kanalisatsioonitorustik – tekstiga KANALISATSIOON;
2.4.4.6 Külmakaitse, soojusisolatsioon
Survetorustiku vähimaks lubatud paigaldussügavuseks torustiku soojustust kasutamata
on 1,80 m (mõõdetuna toru laest), vabavoolu- ja vaakumtorustiku paigaldussügavuseks
on 1,20 m (mõõdetuna toru laest).
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 15 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
Torustikud, mis rajatakse eelnimetatud sügavustest kõrgemale soojustatakse antud
lõigus juhindudes Lisast 2 „Soojustusplaadi paigaldamine“.
2.4.5 Likvideeritavad rajatised
Käesoleva projekti mahus torustike likvideerimist ette nähtud ei ole.
2.5 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale
2.5.1 Üldnõuded
Valmis ehitatud survetorustikel võib olla järgmisi kõrvalekaldeid projektist, juhul kui
need ei kahjustata konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:
• Mistahes projekteeritud punkti kõrvalkalle horisontaaltasapinnal 200 mm.
• Mistahes projekteeritud punkti kõrgusmärgi kõrvalkalle +/- 100 mm.
Valmis ehitatud isevoolsetel torustikel võib olla järgmisi kõrvalkaldeid projektist, juhul
kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist:
• Mistahes projekteeritud punkti kõrvalkalle horisontaaltasapinnal 200 mm.
• Isevoolne torustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalkalle
horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta.
• Lubatud maksimaalne ovaalsus plasttorudel on 8% pärast paigaldamist.
• Isevoolsete torustike rajamisel on lubatud läbivajumise viga maksimaal-selt 8%.
Lõpliku otsuse vea kõrvaldamise vajaduse kohta teeb omanikujärelevalve
insener.
2.5.2 Survetorustiku katsetamine
Survetorustiku kontrollimine veetihedusele tuleb teha vastavalt standardile SFS 3115 (vt
paigaldusjuhend RIL 77-1990).
Iga siibriga torulõik täidetakse aeglaselt veega ja õhk surutakse torust välja, katsetatakse
kõiki ühendusi. Surveproov viiakse läbi pumba abil ning põhineb toru täitmisel veega
madalamast otsast. Töövõtja tagab rõhumõõturite kasutamise, mida saab iseseisvalt
jälgida. Insenerile esitatakse kuupäevaga varustatud tõend mõõturi mõõtmistäpsuse
kohta.
Kui katsetamise käigus avastatakse mõni defekt, siis Töövõtja kõrvaldab selle otsekohe
omal kulul. Seejärel viib Töövõtja läbi uue katsetuse ja jätkab seda seni, kuni on
saavutatud rahuldav tulemus.
Vaatamata katsetuste tulemusele, viib Insener läbi katsetamise perioodil ja pärast
defektide kõrvaldamist ka visuaalse vaatluse.
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 16 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
2.5.3 Ehitustööde üleandmine
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa
väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule (vastu võetud
11.02.2015.a, jõustunud 01.07.2015).
Kasutusloa taotlemine ja saamine on Tellija pädevuses. Töövõtja valmistab Tellijale ette
kõik kasutusloa saamiseks vajalikud materjalid. Kasutusloa eest tasub riigilõivu Tellija.
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama,
kopeerima ning kahes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid:
1. töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb);
2. projektdokumentatsiooni muudatused;
3. tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete
kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid
jne);
4. ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);
5. kaetud tööde aktid;
6. teostusjoonised;
7. kuuaruanded ;
8. ehitusnõupidamiste protokollid;
9. katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;
10. kasutus ja hooldusjuhendid;
11. kasutuslubade taotlused koos kõigi lisadega.
2.5.1 Teostusmõõdistuste koostamine
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitiste osas tuleb peale väljaehitamist
koostada teostusmõõdistused. Töö tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste
uuringute tegemiseks ja omama vastutava kutsetunnistuste taset teostusmõõdistuste
teostamiseks. Teostusmõõdistus tuleb läbi viia Töövõtjal vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, Tellija Tingimuste Lisa 6 nõuetele „EVEL-i
täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“ ning Tellija
eritingimustele. Teostusmõõdistus tuleb teostada lahtise kaevikuga.
2.6 Ehitusaegne jäätmekäitlus ja jäätmekava
Jäätmekäitluse Lääne-Harju vallas sätestab jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärk on
tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel
antud rakendusaktide nõuete täitmine. Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna
kahjustamist. Töövõtja peab võtma kasutusele vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile
oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitse-seadusi ja –nõudeid ning rakendama
kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontroll-meetmed, enne kui lubab töid jätkata.
Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et
tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 17 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Töö nimetus: Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt
Töö number: 1240/20; Töö staadium: Tööprojekt;
Objekti asukoht: Meremõisa küla, Lääne-Harju vald, Harjumaa
ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni
on rakendatud heastavad meetmed.
Ehitusjäätmed nagu pinnas ja kivid tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse
ettevõtetesse. Lähimad ehitusjäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted on ATI Grupp
OÜ, mis paikneb Väo karjääris aadressil Peterburi tee 94 ja Tallinna Jäätmete
Taaskasutuskeskus, mis asub aadressil Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald.
Kõik veokite ja ehitusmehhanismide poolt avalikele aladele (tänavatele jm) kantud
pinnas ja praht tuleb koristada Töövõtja poolt. Vajadusel taastada esialgne katend
(kruus, killustik, freespuru jm).
Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb
ära vedada jäätmekäitlusettevõtte poolt.
Kõik üleliigsed materjalid või materjali jäägid, mis jäävad pärast kaeviku tagasitäite
lõpetamist objektile, tuleb sobival moel 24 tunni jooksul pärast iga lõigu tagasitäite
lõpetamist objektilt koristada.
Juhul kui soovitakse kasutada kaevist väljapool kinnistut tuleb vastavalt
maapõueseaduse § 60 lõikele 3 selleks taotleda Keskkonnametilt võõrandamise
nõusolek.
Hinnanguliselt ehitustööde käigus ladestuspaika jäätmeid viia pole vaja.
KOOSTAS: KONTROLLIS:
Ülar Jõesaar Andri Põrk
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Koostaja: OÜ Entec Eesti Lk 18 / 18
Välja trükitud: 4.05.2020
Lääne-Harju Vallavalitsus 15.05.2020
[email protected]
Rae 38
Lääne-Harju vald, 76806, Paldiski,
Harju maakond
Ülar Jõesaar 06.05.2020
[email protected]
OÜ Entec Eesti 26.05.2020 nr 15-2/20/23591-2
Roondla tee reoveekanalisatsiooni
survetorustiku ehitusprojekt
OÜ Entec Eesti esitas 06.05.2020 e-kirja teel Maanteeametile kooskõlastamiseks töö nr 1240/20
„Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku ehitusprojekt“ ning Lääne-Harju Vallavalitsus
esitas 15.05.2020 läbi ehitisregistri Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu nr
2012271/14566 (menetlus nr 214561), mille aluseks on OÜ Entec Eesti eelnevalt välja toodud
projekti lahendus.
Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud lahendusega, märgib, et projekti lahenduse kohaselt
kavandatakse riigiteega nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 28,59 kinnisel
meetodil ristuvana survekanalisatsioonitorustik.
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 06.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/5755-2 väljastatud
nõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame ehitusloa eelnõu nr 2012271/14566 ning selle aluseks
oleva OÜ Entec Eesti töö nr 1240/20 „Roondla tee reoveekanalisatsiooni survetorustiku
ehitusprojekt“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 11390 teelõik km 26,60-36,80 oli rekonstrueerimistööde objekt 2015.-2016.
aastatel. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning
tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast
2016. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles
kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste
likvideerimise oma kuludega.
3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
4.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks
teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja
tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee
piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule
kasutusloa andmist.
9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
10. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Asendiplaan
Seletuskiri
Isikliku kasutusõiguse ala plaan
Ave Talli
56652509
[email protected]
2 (2)