KINNITATUD:
Kõue Vallavolikogu
15.08.2013
määrusega nr 68
KÕUE VALLA ÜLDPLANEERING
´2013
Vallavanem: Ott Valdma Tegevdirektor: Siiri Hunt Juhataja: Arno Saar
Kõue Vallavalitsus OÜ Disarek Kose Maakorralduse OÜ
Reg kood 75014706 Reg kood 10223209 Reg kood 10037895
Kesk 6, 75001 ARDU Pargi 7a, 76607 KEILA Pikk 22, 75101 KOSE
Tel 6083324, fax 6083231 Tel/fax 6780195 Tel 6036337, fax 6036105
e-mail:
[email protected] e-mail:
[email protected] e-mail:
[email protected]
Kõue valla üldplaneering ´2013
EESSÕNA
Käesoleva üldplaneeringu koostamise aluseks on Kõue Vallavolikogu 25.01.2007.a otsus nr
58 „Kõue valla üldplaneeringu koostamise algatamine”, Kõue Vallavalitsuse 06.03.2007.a
korraldusega nr 252 kinnitatud üldplaneeringu koostamise lähteülesanne ning Kõue
Vallavalitsuse ja Disarek OÜ ning Kose Maakorralduse OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping.
Üldplaneering on koostatud kogu valla haldusterritooriumi kohta ning selle koostamise
aluseks on Kõue valla arengukava, Harju maakonnaplaneering ning kehtivad õigusaktid.
Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja maakasutus- ning
ehitustingimuste määramine valla võimalikult tasakaalustatud arenguks.
Üldplaneeringu ülesanded vastavalt planeerimisseadusele on:
valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle
alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine, sealhulgas
maakastuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude
tingimuste määramine;
detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine;
maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike,
maastike üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine;
rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;
teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse
üldiste põhimõtete määramine;
vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine
teeseaduses sätestatud korras;
põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine;
puhke- ja virgestusalade määramine;
ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses
sätestatud korras;
ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi
täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise
kaudu;
muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste
arvestamine planeeringus.
2/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu
koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste
väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
Üldplaneeringus on arengu põhimõtete kujundamisel ning piirkondade ja maaüksuste üldiste
kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonna-
kaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (teedevõrk, sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste
kättesaadavus (lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine,
sportimisvõimalused, ühistransport), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad jne).
Üldplaneering koosneb kaardimaterjalist ja seletuskirjast.
Üldplaneeringu juurde kuulub keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
3/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
SISUKORD
Seletuskiri
1. Kõue valla ülevaade
2. Planeering
2.1. Planeeringulahenduse lühikokkuvõte
2.2. Valla ruumilise arengu põhimõtted
2.3. Maakasutustingimused
2.3.1. Tiheasustusalad
2.3.2. Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal
2.3.3. Väärtuslike hoonestusalade, põllumaade, maastike, maastiku üksikelementide ja
looduskoosluste määramine ning nende kasutustingimuste seadmine
2.3.4. Rohevõrgustiku, loodusväärtuslike maastike ja külapiirkondade kasutustingimused
2.3.5. Teed ja teede avalik kasutus
2.3.6. Maaparandussüsteemidega alade kasutustingimused
2.3.7. Mäetööstusmaa alade kasutustingimused
2.3.8. Puhke- ja virgestusalade kasutustingimused
2.3.9. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja
ehitustingimuste arvestamine planeeringus
2.4. Muinsuskaitse
2.5. Tervisekaitse
2.6. Tuleohutus ja kriisireguleerimine
2.7. Kuritegevusriskide ennetamine
2.8. Kalmistu
2.9. Leevendusmeetmete lühikokkuvõte
Kaardid
1. Põhijoonis M 1:30 000
2. Ardu M 1:10 000
3. Habaja M 1:10 000
4. Teed ja tehnorajatised M 1:30 000
5. Loodus ja kultuurimälestised M 1:30 000
Kooskõlastuste koondtabel
Menetlusmaterjalid (eraldi kaustas)
1. Algatamine
2. Eskiislahenduse tutvustamine
3. Kooskõlastamine
4. Vastuvõtmine ja avalikustamine
5. Järelvalve
6. Kehtestamine
Lisa
Kõue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (eraldi kaustas, OÜ
Keskkonnakorraldus töö)
4/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
1. KÕUE VALLA ÜLEVAADE
Kõue vald asub Harju maakonna lõunapiiril Tallinnast kagus. Valla pindala on 295,5 km².
Keskmine asustustihedus 5,7 elanikku/km².
Valla lõunapiir on ühtlasi ka maakonna lõunapiiriks. Naabervaldadeks on põhjas Kose ja
Anija vallad Harjumaal, läänes Kaiu ja Juuru vallad Raplamaal ning idas ja lõunas Albu,
Paide ja Väätsa vallad Järvamaal.
Valla keskus asub Ardus. Keskus asub valda läbiva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
ääres Tallinnast 54 km kaugusel.
Kõue valla territoorium jaotub 38 külaks. Alates 01.01.2012 on Kõue vallas 2 alevikku (Ardu
ja Habaja) ja 36 küla. Valla asustus on koondunud peamiselt valla kesk- ja lääneossa.
Suur osa Kõue vallast on puutumatu loodus, seetõttu on peaaegu viiendik valla territooriumist
kaitsealune maa.
Kõue valla territooriumile jäävad looduskaitse- ja maastikukaitsealad ning kaitstavad looduse
üksikobjektid on järgmised:
Paunküla maastikukaitseala;
Laukesoo looduskaitseala;
Aela maastikukaitseala;
Mahtra looduskaitseala;
Kõrvemaa maastikukaitseala;
Kõue-Triigi mõisa park
Harmi mõisa park;
Paunküla mõisa park;
Ojasoo lehis;
Ojasoo männid;
Äksi rändrahn.
Kiruvere hoiuala.
Muinsuskaitseobjektide nimekiri on toodud joonisel nr 5, seisuga 01.03.2011.a.
Kõue valda läbivad järgmised riigimaanteed:
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263)
14 Kose-Purila
11141 Ojasoo-Ardu
11142 Kõue-Virla
11143 Triigi-Kõue
11204 Kolu-Habaja
11207 Paunküla-Vetla
11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu
Kohalikud maanteed on kantud teede ja tehnorajatiste kaardile nr 4 vastavalt teeregistrile.
Piirkonna kesk- ja kõrgepingevõrkude paiknemine on kantud kaartidele nr 1 ja 4.
Võrguettevõtja on AS Eesti Energia ja tütarettevõte OÜ Elektrilevi (endine nimi OÜ
Jaotusvõrk). Andmed on kaasajastatult saadaval ka www.maaamet.ee.
5/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Telefonside kaabelvõrgud ja jaamad on Elion Ettevõtted AS omanduses. Elioni jaamad on
vanad ning ei ole kõikjal võimelised tagama kvaliteetset ja kiiret netiühendust.
Mobiilsideleviga praktiliselt probleeme ei ole, kogu vald on erinevate operaatorite poolt
kaetud.
Kõue vallas on Ardu ja Habaja alevikus vee-ettevõtja ning kaugkütteteenuse osutaja SA Kõue
Varahaldus.
Kõue vald on korraldatud jäätmeveoga piirkond.
Olemasolevad puurkaevud on sügavusega 20-110 m.
Ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid on Ardus, Habajal, Paunkülas ja Triigis (Tuulimäe-
Tulemäe). Üksikute objektide puhastitest on planeeringujoonisel näidatud vaid Triigi
reoveepuhasti.
Kõue valla ainuke kaugküttepiirkond on Ardu asulas.
Avalikult kasutatavad tuletõrje veevõtukohad on tiheasustusaladel (ühisveevärgiga haaratud
aladel) veehoidlad ning nende korrashoiu tagab vee-ettevõtja. Hajaasustuses on tuletõrjevee
tagamise kohustus vallal, maaomanikul või objekti valdajal.
Kõue valla keskkonnaseisundit on põhjalikult käsitletud ja kirjeldatud Kõue valla
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (OÜ Keskkonnakorraldus
2011).
2. PLANEERING
2.1 Planeeringulahenduse lühikokkuvõte
Kõue valla üldplaneering tugineb vajadusele muuta senist kehtivat valla üldplaneeringut.
Põhimuudatused:
1. Täpsustada ja fikseerida üldplaneeringus uue Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteetrassi
eelprojektijärgne asukoht ning kanda eelprojektiga määratud liiklussõlmede, ristete,
ökoduktide ja kergliiklusteede asukohad üldplaneeringusse;
2. Täpsustada rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi;
3. Kanda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringutes kajastatu ning tingimused
üldplaneeringusse;
4. Täpsustada valla territooriumi ehitus- ja hoonestustingimusi.
Käesoleva üldplaneeringu juures tuleb arvestada, et info plaanidel, seletuskirjas ning
lisamaterjalides on esitatud teatud kuupäeva seisuga ning on reeglina ajas muutuv.
Planeeringu kasutamisel on alati soovitatav esitatud andmeid võrrelda Maa-ameti andmebaasi
ning riiklike registrite andmetega. Erinevuste korral juhinduda Maa-ameti andmebaasist või
teistest riiklikest registritest. Eriti puudutab see kinnisomandi kitsendusi ja kasutuspiiranguid.
6/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Seaduslike kitsenduste puhul tuleb juhinduda vastavast seadusest. Vastuolude puhul üldisema
planeeringuga on üldisemad planeeringud ülimuslikumad, kusjuures tuleb arvestada üldisema
planeeringu üldistusastet ning kasutatud mõõtkava.
Maavarad on arvel riiklikus registris, nende kasutuselevõtmine ja kaevandamine on seotud
konkreetsete majanduslike vajaduste või põhjustega. Kaevandamine on reeglina tähtajaline
tegevus, kaevandamise lõpetamisel ala korrastatakse.
Uue kaevandamisala kasutuselevõtul või olemasoleva olulisel laiendamisel (Kõue vallas
kruus, liiv ja turvas) peab eelnevalt kaaluma keskkonnamõjude hindamise vajalikkust.
Keskkonnamõjude hindamise algatamise aluseks on reeglina Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6, kuid arvesse tuleb võtta ka maakonna
teemaplaneeringuga seatud tingimusi.
Maapõue seisundit ning kasutamist mõjutada võivate tegevuste kavandamisel arvelevõetud
maavaradega alal tuleb vastavalt maapõueseadusele tagada maavara säilimine ning juurdepääs
maavaravarule.
2.2. Valla ruumilise arengu põhimõtted
Kõue vald on hästi säilinud looduskeskkonnaga tüüpiline hajaasustusega piirkond. Suuremad
asulad on Ardu ja Habaja, millede kohta on koostatud täpsemad tsoneeringud.
Tulenevalt uue Tallinn-Tartu maanteetrassi planeerimisest ja väljaehitamisest muutuvad
oluliselt valla sidemed Tallinnaga – ühendus läheb kiiremaks. See tähendab, et huvi Kõue
valla vastu suureneb ning omakorda suureneb Kõue valla elanike huvi Tallinna kui võimaluse
suhtes.
Valla põhieesmärk on olla jätkuvalt valdavalt hajaasustusega elamispiirkond, kus on rohkelt
võimalusi looduslähedaseks puhkuseks.
Valla arengukava visioonide ja üldplaneeringuga kavandatu seostest annab ülevaate tabel:
Arengukava Üldplaneering
Valla rahvaarv suureneb nii sündivuse kui Määratakse perspektiivsed elamu- ja tootmisalad. Looduse
sisserände osas. säilitamisega luuakse inimsõbralik elukeskkond.
Töövõimelised inimesed leiavad hästi Määratakse perspektiivsed tootmisalad, säilitatakse võimalikult
tasustatavat tööd oma vallas. palju väärtuslikke põllumaid.
Metsa- ja põllumajandusmaid kasutatakse Üldplaneeringuga määratud arengualade paigutamisel on
sihtotstarbeliselt. võimalikult vähe hõlmatud metsa- ja põllumajandusmaid.
Vald soosib ettevõtluse, elamuehituse ning Määratakse perspektiivsed elamu- ja tootmisalad ning
metsa- ja põllumajandusega tegelejaid. säilitatakse väärtuslikke põllumaid ning metsa.
Üldplaneering on kaasajastatud. Välja on Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse uusimast
kujunenud ettevõtluse ja kinnisvara informatsioonist. Määratakse võimalikud uued arendusalad ning
arendamise piikonnad. ka olemasolevate tiheasustusalade perspektiivsed laiendused.
Rohevõrgustiku pindala suurendatakse võrreldes Harju
Säilib puhas ja ehe looduskeskkond.
maakonnaplaneeringuga kehtestatuga.
Toimib haljastute ja avalike vaba aja Kavandatakse puhkealasid, sh ulatuslik Paunküla puhkeala, mis
veetmise kohtade sihikindel, plaanipärane ja hõlmavad nii olemasolevaid puhkekohti kui loovad eeldusi uute
järjepidev arendamine ja korrashoid. rajamiseks.
7/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Kavandatava arenguga kaasnevate mõjude hindamine on esitatud Kõue valla üldplaneeringu
keskkonamõju strateegilise hindamise aruandes (OÜ Keskkonnakorraldus, 2011), mis on
käesoleva üldplaneeringu lisa.
2.3. Maakasutustingimused
Hajasustuse maakasutustingimused kõige üldisemas tähenduses on määratud seaduste,
määruste ja eeskirjadega ning nendest tulenevate piirangutega ja käesoleva üldplaneeringuga.
Ehitus- ja kasutustingimuste poolest on valla territoorium võimalik jagada tiheasutus- ja
hajaasustusaladeks.
2.3.1. Tiheasustusalad
Terminil “tiheasustusala” ühtset tähendust ei ole. Erinevates seadustes kannavad nad erinevat
tähendust ja sisu. Käesolevas üldplaneeringus eristatakse nelja erinevat tiheasustusala
definitsiooni.
Tiheasustusalad maareformi seaduse tähenduses:
Maareformi seaduse tähenduses on Kõue vallas tiheasustusaladeks Ardu ja Habaja asulad.
Kogu ülejäänud valla territoorium on hajaasustusala.
Käesolev Kõue valla üldplaneering ei määratlegi täpsemalt tiheasustusalasid maareformi
seaduse tähenduses, sest maareformi võib Kõue vallas lugeda sisuliselt lõppenuks.
Tiheasustusalad jäätmeseaduse tähenduses:
Kõue valla elanike arv ületab napilt jäätmeseadusega määratud korraldatud jäätmeveo
kriteeriumi. Valla asustustihedus on hõre – 5,7 elanikku/km². Valla kohalike elanike elulaad
ning eramute ja talude majapidamis- ja majandamisviisid on reeglina kokkuhoidlikud, loodust
säästvad ning vähe jäätmeid tekitavad. Aedade, puuviljaaaedade ning peenramaade rohkus
annab alust väiteks, et olmejäätmeid tekib keskmisest vähem ning et rohkelt kasutatakse
kompostimist. Eeltoodust tulenevalt loetakse jäätmeseaduse tähenduses terve Kõue vald
hajaasustusega alaks.
Jäätmekäitluse tingimused ning tehnilised nõuded kehtestatakse Kõue valla
jäätmehoolduseeskirjaga.
Tiheasustust planeerimisseaduse tähenduses käsitletakse käesolevas planeeringus järgmiselt:
tiheasustusega alade all maakasutus- ja ehitustingimuste tähenduses mõistetakse nii
olemasolevaid kui ka uusi kavandatavaid reeglina avalikult kasutatava teede- või
tänavavõrguga ning ühiste tehnovõrkudega kompaktselt hoonestatud alasid. Ühiste
tehnovõrkude all mõeldakse eelkõige ühisveevärki, ühiskanalisatsiooni,
sadeveekanalisatsiooni ja teatud tingimustel tee- või tänavavalgustust.
Vastavalt maakonnaplaneeringule loetakse tiheasustusaladeks:
1. kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa;
2. ühepereelamute, aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud
hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m;
8/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
3. eraldiseisev üle 1000 m² ehitusaluse kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala
koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
4. kämpingu, puhkeküla, puhkebaasi või motelli maa-ala;
5. spordikompleksi maa-ala;
6. väljaspool asulat asuv mõisasüda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga;
7. väljaspool asulat paikneva autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos nende
teenindamiseks vajaliku maaga.
Planeerimisseaduse tähenduses on Kõue vallas järgmised olemasolevad tiheasustusalad, mis
on kantud ka planeeringujoonisele:
1. Ardu asula
2. Habaja asula
3. Paunküla
4. Ojasoo
5. Harmi
6. Kõue
7. Triigi (Tuulimäe-Tulemäe)
8. Äksi
9. Rõõsa
10. Virla
Tiheasustusalal on piirkonna lähiaastate ehitustegevuse ja maa-ala kruntideks jagamise ning
olemasolevate kruntide piiride muutmise aluseks reeglina detailplaneering.
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik maaüksuse jagamise korral, kui jagamise
tulemusena tekib/kavandatakse kompaktse hoonestusega ja/või ühiste tehnovõrkudega ala.
Kohalik omavalitsus võib kaalutletud otsuse alusel detailplaneeringu koostamist alati nõuda.
Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb juhinduda kehtivast planeeringust ning
planeerimisseadusest ja teistest õigusaktidest, hoonestuse kavandamisel olemasolevate
riigimaanteede sanitaarkaitsevööndisse tuleb arvestada võimaliku ülenormatiivse müra,
õhusaaste ja vibratsiooniga ning vajadusel rakendada leevendusabinõusid.
Tiheasustusega alal ehitamiseks ning maa-ala jagamiseks kruntideks, kui kehtestatud
detailplaneering puudub, on reeglina nõutav detailplaneeringu koostamine. Alale
detailplaneeringu kohustuse määramiseks piisab ka ühe ühisvõrguna toimiva tehnovõrgu, va
elekter, kavandamisest.
Tiheasustusalad määratakse, lähtudes veeseaduse nõuetest ja selle alamaktidest, reeglina ka
perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavateks aladeks.
Kui üldplaneeringuga mingi perspektiivne ehitusala ühiskanalisatsiooniga kaetavaks alaks
määratud ei ole, tuleb juhinduda seadusest ja vastavast määrusest (VV määrus nr 57, 19.märts
2009, “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid”).
Olemasolevad tiheasustusalad, mida käesoleva planeeringuga laiendatakse, on Ardu ja Habaja
asulad. Uued tiheasustusalad planeeritakse Kiruvere piirkonda ning Ardu liiklussõlme
lähedusse.
Ardu ja Habaja kohta on koostatud asulate üldplaneeringud, millede tsoneeringuid käesoleva
üldplaneeringuga täpsustatakse.
9/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Tiheasustusalad looduskaitseseaduse tähenduses on:
kompaktse hoonestusega, avaliku kasutusega teedevõrguga ja ühiste tehnovõrkudega
aleviku- või külaosa;
ühepereelamute grupp, mis koosneb enam kui kolmest krundist, millede elamute
omavaheline kaugus on alla 100 m.
Looduskaitseseaduse tähenduses on Kõue vallas järgmised tiheasustusalad:
1. Ardu asula
2. Paunküla
3. Ojasoo
4. Harmi
Kõik loetletud alad paiknevad veekogude piiranguvööndites ning nende puhul on tegemist
olemasoleva olukorra fikseerimisega ning nende planeeringujoonisele kandmist ja nimetamist
tiheasustusalaks ei saa kuidagi lugeda uute tiheasustusalade moodustamiseks.
Virla külas paikneva Kesküla elamumaa juhtotstarbega piirkonnas ei tohi Kuivajõe jõe
piiranguvööndisse kavandada tiheasustuse tunnustele vastavat hoonestust.
Käesoleva üldplaneeringuga veekogude ehituskeeluvööndi ulatust ei suurendata ega
vähendata ning piiranguvööndisse ehitiste kavandamisel tuleb juhinduda looduskaitseseaduse
§38 sätetest. Ardu asula ning Paunküla, Ojasoo ja Harmi puhul tuleb (võib) arvestada varem
välja kujunenud ehitusjoonega looduskaitseseaduse tähenduses.
Ojasool on Kuivajõe jõel asuva paisjärve paremale kaldale kavandatud küla puhkeplats
ühisürituste korraldamiseks.
2.3.2. Uue hoonestuse rajamine hajaasustusega alal
Kõue vald on valdavalt hajaasustusega ala. Käesolev planeering ei näe senistes ja kehtivates
hoonestuspõhimõtetes ette olulisi muudatusi. Hajaasustuses on valdav peapõhimõte, et uusi
eluasemeid ei kavandataks rohelise võrgustiku koridorides niisugustesse kohtadesse ja
niisuguse tihedusega, mis takistaks loomade liikumist.
Vältida tuleb uute hoonestusalade tekkimist haritavate maade keskele, kui nad toovad kaasa
ebaproportsionaalselt suured kulutused uuele infrastruktuurile või võivad tekitada vallale
ebamõistlikult suuri sotsiaalvaldkonna kohustusi.
Hoonestamise kavandamisel tuleb arvestada teede kaitse- ja sanitaarkaitsevöönditega.
Hajaasustuses tuleb hoonestuse kavandamisel jälgida järgmisi põhimõtteid:
Uued elamud on soovitatav kavandada grupiviisi, kuid reeglina mitte üle kolme elamu
ühes grupis;
Ehitamiseks kavandatud maaüksuse suurus peab reeglina olema suurem kui 1 hektar,
arvestades maakatastriseaduse §18 (hetke redaktsioon) nõudeid. Erandeid võib lubada
vaid valla kaalutlusotsuse alusel ning maakorraldusnõuetest tulenevalt;
10/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Detailplaneeringu koostamise korral ei tohi elamukrundi suurus reeglina olla väiksem kui
2000 m²;
Hoonestamisel, eriti rohevõrgustiku alal, tuleb eelistada olemasoleva infrastruktuuriga
piirkondi, kus teed ja elektrivarustus on lähikonnas olemas, või kunagisi taluasemeid;
Rohevõrgustiku alale ehitamisel peab olema tagatud rohevõrgustiku toimimine ning
looduslik ehk “roheline ala” peab säilima vähemalt 90% ulatuses kinnistu pindalast;
Üksikelamute ehitusalusele pinnale piiranguid ei seata, hoonete kõrgus ei tohi üldjuhul
ületada 9 meetrit, hoonete arvu ei piirata, reovee käitlusel on soovitatav eelistada väikesi
biopuhasteid reovee kogumisele, piirete rajamisel rohevõrgustiku alal võib läbipääsmatu
piirdega ümbritseda vaid õueala.
Hajaasustuses võib uute hoonete püstitamine reeglina toimuda projekteerimistingimuste järgi
koostatud ehitusprojekti ning ehitusloa alusel. Detailplaneering on kohustuslik
planeerimisseaduses sätestatud juhtudel, kusjuures vallal on kaalutlusotsuse alusel alati õigus
detailplaneeringu algatamiseks.
Seega tuleb arvestada võimalusega, et vald võib alati algatada ehitussoovi elluviimiseks
detailplaneeringu koostamise, kui peab kavandatud tegevust olulise avaliku huvi objektiks või
kui leiab, et avalikkuse laiem kaasamine on lihtsalt vajalik.
Lisaks seaduses nõutud juhtudele on vastavalt maakonnaplaneeringule hajaasustuses
detailplaneeringu koostamine kohustuslik:
autoteenindus- või bensiinijaama rajamisel;
spordikompleksi või supelranna rajamisel;
eraldiseisva üle 1000 m² ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te)
püstitamisel.
Detailplaneeringu algatamisel tuleb alati kaaluda ka keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust.
2.3.3. Väärtuslike hoonestusalade, põllumaade, maastike, maastiku üksikelementide ja
looduskoosluste määramine ning nende kasutustingimuste seadmine
Tähelepanu väärivad külamaastikud või piirkonnad on:
1. Kolu-Habaja riigimaantee äärne
2. Lutsu küla
3. Äksi asula
4. Ojasoo (mõis pluss külamaastik)
5. Rava külamaastik
6. Nõmmeri-Saarnakõrve piirkond
7. Paunküla-Kiruvere-Ardu
8. Kõue
9. Kadja külamaastik
10. Virla külamaastik
Loetletud piirkondi ehk väärtuslikke hoonestusalasid või väärtuslikke maastikke ühendab üks
ühine joon – kõigis neis piirkondades või külades on säilinud nii ajalooline asustusstruktuur
11/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
kui ka ajalooline maastikumuster. Eeltoodut tuleb uue hoonestuse kavandamisel silmas
pidada.
Väärtuslikele hoonestusaladele või väärtusliku maastikuga aladele ehitamisel on vajalik
põhjalikult kaaluda ehitussoovi sisulist olemust. Lähtuda tuleb peaeesmärgist – et väärtuslik
keskkond ning kultuuriväärtused, sh ajaloopärand võimalikult paremini säiliks.
Kaalumisel tuleb siiski meeles pidada, et reeglina on kunagine hoonestus püstitatud lähtudes
asja majanduslikust otstarbest ning saadaolevatest materjalidest. Tänapäeva
majanduskorraldus, elulaad, ehitusviisid, ehitusmaterjalid ning tehnoloogia on võrreldes
tolleaegsega täiesti erinevad. Sellepärast ei saa ega ole otstarbekas nõuda, et nn
miljööväärtusega alal oleks uued eluasemed püstitatud tolleagse skeemi “elamu-laut-kuur-
küün-kelder ühe hoovi peal” järgi ning ajalooliste taluhoonete kujusid ja arhitektuuri
kopeerides.
Projekteerimistingimuste väljastamisel või detailplaneeringu algatamise kaalumisel on siiski
alati soovitatav küsida kohaliku külaseltsi või külakogukonna arvamust või seisukohta.
Tähelepanu väärivad endised mõisakeskused koos pargi või lähiümbrusega:
1. Harmi
2. Paunküla
3. Triigi
4. Ojasoo
5. Habaja
Puhkeväärtusega alad:
1. Paunküla veehoidla ümbrus
2. Paunküla maastikukaitseala
Väärtuslikele põllumaadele ehitamine ei ole soovitatav - väärtuslikeks loetakse põllud või
piirkonnad, kus haritava maa maksustamishind on suurem kui valla keskmine.
2.3.4. Rohevõrgustiku, loodusväärtuslike maastike ja külapiirkondade
kasutustingimused
Roheline võrgustik on määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.
Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob
eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust,
tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda
kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide
looduslikud ringed jne).
Rohevõrgustikku rikastab nn “sinine võrgustik” ehk veekogude kalda-ala. Väga käänuliste
kallastega Paunküla veehoidlat, milles on üle kolmekümne saare ja saarekese ning Kiruvere
järve võib samuti käsitleda rohevõrgustiku osana.
Käesoleva planeeringuga on kogu valla ulatuses täpsustatud rohelise võrgustiku tuumalade ja
koridoride piire.
Igasuguse arendustegevuse, sh kavandatava majandustegevuse, mille hulka kuulub ka
maavarade kaevandamine, soovi korral peab arvestama maakonna teemaplaneeringus toodud
tingimustega.
12/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Rohelise võrgustiku ala ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel
õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.
Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et
roheline võrk jääks toimima.
Jõgede piiranguvööndites on lubatud vanade suletud jõesonnide puhastamine ja süvendamine
ning nende ühendamine vooluveekogudega.
Arendustegevuste puhul, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb
detailplaneeringu käigus ning keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata rohevõrgustiku
koridoride ja tuumalade funktsioneerimise tagamisele. Detailplaneeringuga võib, arvestades
üldisemate planeeringute üldistusastet ning mõõtkavadest tulenevaid erinevusi, täpsustada
üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku elementide piire.
Uute tiheasustusalade kavandamine rohevõrgustiku aladele on ebasoovitav, uute
elamuarenduste kavandamine (rohkem kui kolm elamut grupis) on keelatud.
Rohevõrgustiku toimimist takistavate infrastruktuurielementide rajamise korral tuleb näha
ette meetmed võrgustiku normaalset toimimist takistavate mõjude leevendamiseks.
Erilist tähelepanu vajab suurulukite rändeteel paiknevate Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktide
toimivuse tagamine. E263 Tallinn-Tartu maantee Kose-Võõbu lõigu eelprojekti kohaselt
kulgeb Rõõsa ristel sõidutee mööda ökodukti.
Ökoduktide ümbruses kehtestatakse piiranguvööndid (vt joonis 1), milles tuleb välistada
maastikkumuutvad tegevused, sealhulgas võib lageraielankide maksimaalne suurus olla kuni
2 hektarit ning omavaheline kaugus enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja
möödumist, sõltumata lankide suurusest, mitte vähem kui 100 meetrit.
Maavarade kaevandamine on ökodukti piiranguvööndis reeglina keelatud. Ökodukt ja
ökodukti piiranguvööndi ala ei ole takistuseks kaevanduslubade taotlemisel ja andmisel
õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, kui kaevandamine on seotud uue Tallinn-Tartu
maanteetrassi Kose-Võõbu lõigu ehitustöödega. Samas tuleb kaevandamise käigus tagada
suurulukite liikumiskoridori toimimine. Lagedate alade suurendamist tuleb vältida.
Nõmmeri külamaastikuga ala, mis on Ardu asula lähedusest tingitult inimtegevuse suhteliselt
tugevas mõjusfääris, on säilinud vana hoonestuslaadiga küla ning seal on väga oluline
säilitada ajalooline külamaastik. Nõmmeri küla on hajaasustusega piirkond ja seal peab
vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule pöörama tähelepanu vahetus naabruses
oleva rohevõrgustiku toimimisele.
Kõue vallas on kaks maakonnatasandi väärtuslikku maastikku – Paunküla ja Voose (Laane
küla Voosega piirnev ala).
Laane küla piirkond on tänapäeval väga hõreda asustusega tüüpiline hajaasutusega ala.
Ehitus- ega arendustegevust käesolev üldplaneering ette ei näe. Ehitamine on reeglina lubatud
vaid kunagistele taluasemetele.
Paunküla maastik on väga eriilmeline ning üldplaneeringuga kavandatud ning lubatud
arendustegevused või ehitustingimused on piirkonniti väga erinevad:
Kiruvere piirkonnas on lubatud pere- ja ridaelamute ehitamine. Ehitussoovi
realiseerimiseks on reeglina, välja arvatud eraldiasuva üksikelamu ning üksikelamu juurde
kuuluvate ühel õuel asuvate kõrval– või abihoonete ning rajatiste ehitamine, nõutav
13/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamisel tuleb püüda igati säilitada
piirkonna liigendatud maastiku omapära ning planeeringuga tuleb kavandada piisav hulk
avalikus kasutuses olevat puhke- ja virgestusmaad ning haljasalasid. Üksikute kruntide
suurus peab olema vähemalt 2000 m². Lubatud on teenindusotstarbelised ärimaa krundid;
Kõrvenurga piirkonda on lubatud rajada keskmisest suuremate kruntidega eluasemekohad
ning puhke- ja majutusasutused. Eluasemekohtade paiknemine peab sobima loomuliku
maastikumustriga, kavandamisel arvestada reljeefiga. Maakorraldustoimingute
teostamisel ning ehitamisssoovi korral ei ole reeglina soovitav maaüksusi jagada alla 1-
hektarilisteks maaüksusteks. Lubatud on puhkeotstarbelisele teenindusele suunatud
üksikud ärikrundid. Ehitamine on reeglina lubatud läbi projekteerimistingimuste;
Hiieveski piirkond on varem olnud hoonestatud (Hiieveski ja Reinu elamud).
Üldplaneeringuga on piirkonda lubatud rajada eluasemekohad ning puhke- ja
majutusasutused. Veekogu piiranguvööndisse on keelatud kavandada looduskaitseseaduse
tähenduses tiheasustuse tunnustele vastavat hoonestust. Piirkond on detailplaneeringu
kohustusega ala;
Silmsi-Ardu piirkond on väga perspektiivne ja atraktiivne elu- ning puhkepiirkond pärast
uue Tallinn-Tartu maantee valmimist. Piirkonda sobivad nii elu- kui puhkeotstarbelised
hooned. Üksiku maaüksuse hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonna kui
terviku huvidega. Kruntide suurusele piiranguid ei ole, piirkonda sobivad nii suure
krundiga üksikelamud kui ka väikeste gruppidena kavandatud arendused. Üksikelamu
ning üksikelamu juurde kuuluvate ühel õuel asuvate kõrval– või abihoonete ning rajatiste
ehitamine võib toimuda projekteerimistingimuste alusel, kõigil teistel juhtudel on reeglina
nõutav detailplaneeringu koostamine.
Ardu, Silmsi-Ardu ja Silmsi arendusaladel tuleb arvestada 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa põhimaantee sanitaarkaitsevööndist (300m) ja teekaitsevööndist (50m) tulenevate
piirangutega. Põhimaanteega seotud arendusaladel võib teekaitsevööndisse planeerida vaid
niisuguseid elemente või haljastust, mis vastavad teeseaduse §13 lg 1 sätestatud tee kaitse,
teehoiu korraldamise, liiklusohutuse tagamise ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja
inimestele ohtlike mõjude vähendamiseks vajalikele eesmärkidele.
Vallale esitatud ehitussoovi korral tuleb omavalitsusel kaalutlusotsuse tegemisel, kas on
vajalik algatada detailplaneering või piisab projekteerimistingimustest, juhinduda
planeerimisseadusest, looduskaitseseadusest, maakonnaplaneeringust ning põhimõttest, et kui
kavandatud tegevuse suhtes laiem avalik huvi puudub ning kõik küsimused saab lahendada
projektiga, ei ole detailplaneeringu algatamine vajalik.
2.3.5. Teed ja teede avalik kasutus
Üldplaneeringu joonistele 1 “Põhijoonis” ning 4 “Teed ja tehnorajatised” on vastavalt E263
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu (km 40,0-68,0) teelõigu eelprojektile
kantud uue Tallinn-Tartu maantee trass koos Ardu liiklussõlme ning ristete ja ökoduktide
asukohtadega, millega tuleb maakasutuse korraldamisel arvestada.
Habaja ümbersõidu ehitamist ei ole Maanteeameti Põhja regiooni andmetele tuginedes
lähiaastatel kavas teehoiukavasse (isegi mitte pikaajalisse) rahapuudusel võtta.
Üldplaneeringu joonisel näidatud trassi asukohas võib jätkuda senine maakasutus, uute
ehitiste kavandamine trassi asukohta ei ole soovitav. Ajutiste ehitiste püstitamine trassi
asukohale on lubatud.
14/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Üldplaneeringu joonisele on kantud olemasolev teedevõrk. Andmed vastavad teeregistri
seisule 01.03.2011.a. Muudatused teeregistris tehakse tehakse vastavalt kehtivale korrale
jooksvate otsuste alusel.
2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteel on 300 m sanitaarkaitsevöönd ja 50 m
teekaitsevöönd.
Põhimaanteele ehitatakse lisaks olemasolevale sõiduteele jalgsi või rattaga liiklejatele eraldi
teed. Tulenevalt liiklusohutuse analüüsist võib see olla kas sõidutee osa või eraldi
kergliiklustee.
Põhijoonisel on näidatud kavandatavate kergliiklusteede, millede vajadus on suur,
põhimõttelised asukohad ja kulgemised. Planeeringus ei ole eraldatud eri tüüpi kergliiklusteid.
Rajamisel tuleb esmajärjekorras eelistada neid lõike, mis kulgevad suure liikluskoormusega
maanteede ääres ning mis väljaehitamise järel võimaldaksid ohutu ligipääsu asustatud
punktidele või liikumise asustatud punktide vahel.
RMK tee (edaspidi nimetatud ka metsateeks) on riigi omandisse jäetud maal paiknev
valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. RMK teed võib kasutada igaüks juhul, kui
riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud
või metsateel liiklust piiranud.
Riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel on õigus vajadusel sõlmida
kohaliku omavalitsusega, samuti juriidilise või füüsilise isikuga kokkuleppeid metsatee
kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.
Käesolev üldplaneering ei käsitle eraisiku maadel asuvate teede avalikult kasutatavaks teeks
määramist. Maareformi käigus maade tagastamisel või erastamisel valede otsuste tagajärjel
eraomandisse tagastatud või erastatud teed tuleb omavalitsusel kas tagasi osta või sõlmida
teeomanikega tee avaliku kasutuse leping. See töö on pikaajaline ning kulukas.
Peab silmas pidama, et eratee avalik kasutamine võibki toimuda vaid teeomaniku ning
kohaliku omavalitsuse vahel Teeseaduse §4 alusel sõlmitud lepingu alusel.
2.3.6. Maaparandussüsteemidega alade kasutustingimused
Maaparandussüsteemide alal kavandatavate maakorraldustoimingute või ehitustegevuse
korral tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine. Drenaažkuivendusvõrguga aladele
ehitamise soovi korral tuleb projekti või detailplaneeringu koosseisus alati teostada
kuivendussüsteemi korrasoleku uurimine ning seisundi hindamine. Projekti või
detailplaneeringu lahendus peab tagama kuivendussüsteemi toimimise ning ei tohi halvendada
olemasoleva kuivendussüsteemi toimimist ega avaldada negatiivset mõju naaberkinnisasjade
veerežiimile.
2.3.7. Mäetööstusmaa alade kasutustingimused
Maardla aladel võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust
lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena
säilimist.
Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise eesmärgil seni
kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus käsitletud mäetööstusmaana,
15/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja
selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.
2.3.8. Puhke ja virgestusalade kasutustingimused
Puhke- ja virgestusaladeks on käesoleva üldplaneeringuga määratud Paunküla veehoidla
ümbrus ning Paunküla maastikukaitseala.
Puhkeala eesmärgiks on mitmekülgsete puhkamisvõimaluste (laagripaigad, kämpingud,
karavankämpingud, matkad, retked, kalapüük, ujumine, kultuuriürituste korraldamine)
loomine võimalikult paljudele inimestele.
Puhkealal on lubatud puhkajate teenindamiseks mõeldud teenindus- ning äriettevõtete
rajamine ning paiknemine.
Paunküla veehoidla kui oluline puhkeobjekt on otstarbekas taotleda munitsipaalomandisse,
vältida tuleb selle sattumist eravaldusse.
Paunküla puhkealal paiknevatele maavaradele kaevandamislubade andmisel tuleb arvestada
loodus- ja maastikukaitse eesmärke. Maavaravaru ammendamiseni on maardlaga kattuvale
puhke- ja virgestusmaale on lubatud rajada üksnes ajutisi hooneid ja rajatisi.
2.3.9. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja
ehitustingimuste arvestamine planeeringus
Üldplaneeringu kasutamisel ja rakendamisel tuleb arvestada, et kehtestatud üldplaneering
dokumendina ei ole dogma, vaid üldisem laiapõhjaline kokkulepe valla arengu ning
kokkulepitud maakasutustingimuste rakendamiseks ja elluviimiseks.
Kehtestatud üldplaneering on reeglina kooskõlas kõrgemate planeeringutega ning seadustest
ja teistest õigusaktidest tulenevate nõuetega.
Arvestama peab, et kehtestatud maakonnaplaneering ning maakonna teemaplaneeringud on
samuti ühiskondlikud kokkulepped, nad on valla üldplaneeringu suhtes ülimuslikud ning
nendes esitatud tingimused on, arvestades seejuures maakonnaplaneeringu üldistusastet,
reeglina kohustuslikud.
Üldplaneeringu rakendamisel tuleb alati arvestada õigusaktide nimekirja täienemise või
õigusakti enda muutumise võimalusega.
Ehitussoovi korral peab vallavalitsus enne tegevusloa (ehitusluba, kirjalik nõusolek,
detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimused) väljaandmist kontrollima ning
täpsustama vastavatest registritest kinnisomandi kitsenduste või piirangute olemasolu ning
ulatust.
Sagedamini esinevate piiranguvööndite ulatused ja tingimused (loetletud seadusandlikud aktid
kehtivad planeeringu koostamise ja kehtestamise ajal, võivad muutuda):
veekogude piirangu-, ehituskeelu-, veekaitsevööndid ja kallasrajad – vastavalt
Looduskaitseseadusele ja Veeseadusele;
kaitstavate loodusobjektide piiranguvööndid – vastavalt Looduskaitseseadusele;
kultuurimälestiste kaitsevööndid - vastavalt Muinsuskaitseseadusele;
teede teekaitsevööndid ja sanitaarkaitsevööndid – vastavalt Teeseadusele, teede-ja
sideministri määrustele nr 59 "Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded"
ning nr 55 "Tee projekteerimise normid";
veehaarete sanitaarkaitsealad - vastavalt Veeseadusele;
16/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndid – vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
seadusele ja keskkonnaministri määrusele nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus";
kanalisatsiooniehitiste kujad – vastavalt Veeseadusele ja Kanalisatsiooniehitiste
veekaitsenõuetele (VV määrus nr 171);
elektripaigaldiste kaitsevööndid – vastavalt Elektriohutusseadusele ja majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrusele nr 19 "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord”;
surveseadmete kaitsevööndid – vastavalt Surveseadme ohutuse seadusele.
Detailplaneeringud tuleb koostada vastavuses üldplaneeringuga määratud juhtotstarbele.
Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbest tulenev katastriüksuse sihtotstarve peab
põhimõtteliselt jääma järgnevas detailplaneeringus valitsevaks ning peamiseks, täpseid
proportsioone või osakaale ette ei anta.
Kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamiseks
peab olema piisav avalik huvi, mis on väljendatud volikogu vastavasisulise otsusena.
Niisuguste detailplaneeringute algatamine, mis sisaldavad või võivad sisaldada vallale
rahaliste kohustuste lisandumist, peab olema kooskõlas valla arengukavaga.
2.4. Muinsuskaitse
Vastavalt muinsuskaitseseadusele peab vallavalitsus arvestust oma maa-alal asuvate
kinnismälestiste üle.
Muinsuskaitseseaduse nõuetest tulenevalt peab kohalik omavalitsus planeeringuid koostades
arvestama kinnismälestistest ning muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest tulenevaid
muinsuskaitselisi nõudeid. Kõue valla muinsuskaitseobjektid on kantud üldplaneeringu
põhijoonisele, kultuurimälestiste nimekiri joonisele 5. Kõigil mälestistel on kaitsevöönd, mille
laius on 50 meetrit mälestise väliskontuurist või piirist, kui mälestiseks tunnistamise
õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.
Kehtestatud üldplaneering ning üldplaneeringu põhijoonis on kohaliku omavalitsuse jaoks
vaid muinsuskaitseliste piirangutega alusdokument, mis seoses võimalike lähteandmete
täpsustumisega, uute leidudega või täiendavate uuringutega võib muutuda. Kõigi järgnevate
detailplaneeringute ning maakasutusprojektide, hajaasustuses maakorraldustoimingute,
koostamisel ja kooskõlastamisel tuleb enne toimingu sooritamist registritest vajalik info alati
üle kontrollida.
2.5. Tervisekaitse
Üldplaneeringu joonisel näidatud uus Tallinn-Tartu maantee trass tähendab piiranguid
elamuehitusele trassi mõjupiirkonnas. Uusi elamualasid ega eluasemeid lähemale kui 300
meetrit uuest kavandatud maanteest ei ole maanteelt lähtuva mürareostuse tõttu üldjuhul
lubatud rajada.
Niikaua, kuni Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kulgeb praegust trassi mööda, tuleb
hoonestuse kavandamisel maantee 300-meetrises sanitaarkaitsevööndis arvestada liiklusest
17/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
tulenevate võimalike kahjulike mõjudega. Ka teiste maanteede ääres tuleb arvestada
sanitaarkaitsevöönditega (vt ka jooniseid).
Asulatesse on lubatud rajada vaid keskkonnasõbralikku tootmist.
Arendusprojektide koostamisel tuleb arvestada mürast või õhusaastest tulenevate
leevendusmeetmete rakendamise (sh rahastamise) vajadusega.
2.6. Tuleohutus ja kriisireguleerimine
Ühisveevärgi aladel tagatakse tulekustutusvee olemasolu kas hüdrantide või veemahutitega,
hajaasustuses mahutitega.
Veekogudele, sh tehisveekogudele, tuleb rajada nõuetekohased veevõtukohad.
Riigi põhimaantee (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa) kulgemine läbi Ardu asula ja tugimaantee
(Kose-Purila) kulgemine läbi Habaja asula sisaldavad võimaliku suurõnnetuse ohtu.
2.7. Kuritegevusriskide ennetamine
Tiheasustusaladel ja detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudel lahendatakse
kuritegevuse vähendamisega seotud probleemid detailplaneeringu koostamise käigus.
Hajaasustuses tuleb vajadusel korraldada organiseeritud naabrivalvet või kasutada
valveteenistust.
Probleemsemates kohtades on soovitav kasutada turvakaameratega kaugjälgimissüsteeme.
2.8. Kalmistu
Üldplaneering näeb uue kalmistu asukohana Ardu alevikus paiknevat kõrgendikku. Valitud
koha lähiümbruses ca 300m raadiuses hoonestus puudub. Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt
kaitstud, põhjavee liikumise suund on idast läände. Valitud alal kasvab noor männik.
Kalmistu rajamisele peavad eelnema konkreetsed põhjavee kaitstuse uuringud.
2.9. Leevendusmeetmed
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande järeldustena esitatud olulise negatiivse
keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmetega on üldplaneeringus arvestatud.
Selguse huvides esitame KSH-s kavandatud meetmete kirjelduse ning nendega arvestamise
järgmiselt:
Üldised leevendusmeetmed
Üldplaneeringuga määratud uutel arengualadel on soovitatav võimalikult suures ulatuses
säilitada looduslik taimestik ja reljeef;
Eelistada olemasoleva hoonestuse korrastamist või asendamist uude asukohta rajamisele;
18/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
Säilitada võimalikult suures osas kõrge boniteediga põllumaid põllumajandustoomise tarvis.
Kõigi ettepanekutega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud.
Mõju kaitsealustele liikidele
Kaitsealuste liikide kaitse-eelduste loomiseks tuleb nende elu- ja kasvukohtade lähistel
asuvatel arengualadel teostada paralleelselt detailplaneeringu koostamisega ka konkreetsem
keskkonnamõju strateegiline hindamine;
Kaitsealuste liikide elu- ning kasvukohtade läheduses vältida olulisi negatiivseid välismõjusid
põhjustavaid arenguid.
Liikide kaitse on tagatud seadusega, detailplaneeringute algatamisel kaalutakse
keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus
detailplaneeringute koostamisel kaitsealuste liikide aspektist on küsitav.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Üldise veekvaliteedi parandamiseks tuleb järgida ning kontrollida põllumajanduslike
keskkonnanõuete täitmist (väetiste kasutamine, sõnniku ladustamine ja laotamine,
vooluveekogude kaitse toitainete vette sattumise vähendamiseks jm);
Oluline on reoveekäitluse nõuete täitmine ja kontroll. Olemasolevate reoveepuhastid tuleb
vajaduse korral renoveerida ning uute elamualade rajamisel tuleb rajada ka sobilikud
reoveekäitlussüsteemid (puhastid, kogumispaagid jm).
Ettepanekud on õiged, kuid põllumajanduslike keskkonnanõuete täitmine ja kontroll ning
reoveepuhastite renoveerimine ei ole üldplaneeringu teemad.
Tootmismaade määramine
Elamualade läheduses asuvatel tootmisaladel on soovitatav lubada ainult
keskkonnasõbralikku tootmist, mis ei põhjusta tootmishoonest või rajatisest väljaspool
negatiivseid mõjusid (müra, õhusaaste, lõhn);
Elamualade ja tootmisalade vahel on soovituslik säilitada või vajaduse korral rajada roheline
puhverala, mis leevendab võimalikke tootmistegevusest tingitud negatiivseid välismõjusid.
Silmsi külas on roheline kõrghaljastusega puhverala mõistlik rajada olemasolevast Tallinn-
Tartu maanteest elamuala poole nii, et see vähendaks ka liiklusest tingitud mõjusid.
Ettepanekutega on osaliselt arvestatud. Ettepanekuga elamualade lähedal lubada vaid
keskkonnasõbralikku tootmist on arvestatud. Silmsi küla arendusala on reljeefne,
arendusalal on kõrghaljastus olemas, järgnevate arenduste või detailplaneeringute
koostamise käigus saab ja tuleb nii reljeefi kui ka olemasoleva haljastusega arvestada. Uue
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu lõigu eelprojektis on maantee äärde
19/20
Kõue valla üldplaneering ´2013
ette nähtud müratõkke abinõud. Uue tee valmimise järel väheneb liiklus olemasoleval teel
väga suurel määral ning sellest tulenevalt on ka teelt lähtuv kahjulik mõju minimaalne.
Puhverala vajadust on otstarbekas kaaluda järgnevates projekteerimisetappides.
Elamumaade määramine
Elamualad on mõistlik planeerida ja ehitada elamugruppide kaupa, mis kasutavad ühiseid
kommunikatsioonivõrke, puurkaevu ning reoveekäitlussüsteemi;
Lagedale põllule rajatava elamuala planeerimisel kavandada elamualale ka maastikku sobiv
ning ökoloogiliselt toimiv kõrghaljastus;
Elamualade detailplaneeringute koostamise käigus tuleb määrata ka jäätmepunktid või
platsid konteinerite paigutamiseks.
Ettepanekutega on arvestatud. Jäätmepunktide või jäätmekonteinerite platside asukohtade
määramine läbi detailplaneeringute ei ole otstarbekas – see on üldisem teema ning
lahendatakse Kõue valla jäätmekäitluseeskirjaga.
Kalmistu rajamine
Kalmistu ümbruses tuleb säilitada kõrghaljastusega eraldusvöönd;
Enne kalmistu rajamist tuleks teostada konkreetsed põhjavee kaitstuse, liikumise suuna ja
kiiruse uuringud.
Ettepanekutega on arvestatud ja arvestatakse järgnevates projekteerimisetappides.
20/20
Kose Vallavalitsus Teie 27.04.2020 nr 7-1.2/649
[email protected]
Hariduse 1 Meie 27.05.2020 nr 15-2/20/5012-5
Kose alevik, Kose vald, 75101,
Harju maakond
Kose valla üldplaneeringu kooskõlastamine
märkustega
Olete Maanteeametile saatnud kooskõlastamiseks Kose valla üldplaneeringu, mis on algatatud
Kose Vallavolikogu 25.02.2016 otsusega nr 269.
Planeering vastab suures osas Maanteeameti 23.11.2018 kirjas nr 15-2/18/50501-2 esitatud
seisukohtadele. Enne planeeringu kehtestamist palume planeeringus korrigeerida järgnevad
punktid, mida oleme varasemalt selgitanud Maanteeameti kirjas nr 15-2/18/50501-6 ja kirjas nr
15-2/20/5012-2.
Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame tingimisi
OÜ Hendrikson&Ko koostatud Kose valla üldplaneeringu (töö nr 18003096). Palume planeeringut
täiendada vastavalt järgnevatele märkustele.
1. Planeeringus pole piisavalt arvestatud Maanteeameti 03.01.2020 kirja nr 15-2/18/50501-6
punktiga nr 7 ega 04.02.2020 kirja nr 15-2/20/5012-2 lk 3 toodud seisukohtadega. Meie
hinnangul ei ole üldplaneeringus seatud maakasutustingimuste kaudu tagatud
rohevõrgustiku toimivus ökoduktide piirkonnas. Palume lisada planeeringusse konkreetsed
maakasutustingimused lageraiete piiramiseks ökoduktide suudmealade piirkonnas
sarnaselt kehtivale Kõue valla üldplaneeringule (lisa 1 ja 2). Leiame, et Teie argumendid
metsamajanduse ülemäärase piiramise kohta ei pea paika. Esiteks, piirata on vaja ainult
lageraiet ehk kinnisasja on võimalik ka edaspidi kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.
Näiteks saaks teha lageraiet suudmeala suhtes proportsionaalse suurusega pindala ulatuses
või valikraiet. Teiseks ei tähendaks seatav piirang Kõue valla üldplaneeringuga võrreldes
metsamajanduse rangemat piiramist, vaid sobilikku, vajalikku ja proportsionaalset
järjepidevust maakasutuse suunamisel.
2. Olete 27.01.2020 kirjas nr 7-1.2/1978-15 selgitanud, et planeeringu kaartidelt
likvideeritakse lisaks riigitee kaitsevöönditele ka teised kajastatavad kaitsevööndid. Oleme
selge ja ühetaolise lahendusega nõus. Palume samast põhimõttest lähtuvalt likvideerida
kajastatavad kitsendused ka tiheasustusalade kaartidelt või kajastada nendel kaartidel
riigitee kaitsevööndit sarnaselt teistele olemasolevatele kitsendustele.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada Maanteeametile riigitee kaitsevööndite ulatuse kiht
digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa-ametile kitsenduste kaardi uuendamiseks.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Lisa 1. Kõue valla üldplaneeringu seletuskiri [Lisa_1_Koue_valla_YP_seletuskiri.pdf]
2. Lisa 2. Kõue valla üldplaneeringu Loodus ja kultuurimälestiste kaart
[Lisa_2_Koue_YP_J5_Loodus.pdf]
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)