KK-2
Ø560/500
100.72
1)98.65 PVC De 160
KK-1
2)98.65 PVC De 160 LEPPEMÄRGID:
2.07
Ø400/315 Katastriüksuse piir
100.29 Olemasolev veetorustik
1)98.34 PVC De 160
VS-1
2)98.34 PVC De 160 Olemasolev kanalisatsioonitorustik
1
100.15 3)98.34 PVC De 160
4)98.49 PVC De 160
i=9
4.5m K1 V1
2
V1 Projekteeritud veetorustik
97.99 PE De 40 =3 K
V11
60 L K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
1.95 De 1 1K V1
PVC
K1 V1 5.5m
3
K1 KK-3 Olemasolev sidekanalisatsioon
0 L=
K1 V1
PE De 4 PE V1 Ø400/315
Olemasolev sidekaabel
De P
K1 V
K1 V1 4 C
0L Olemasolev side õhuliin
V1
D 101.40
K1 V1 =1 V1 e 1
2 3 VS-2 2.0 60 1)98.98 PVC De 160
1 V1
m K1L= 2)99.42 PVC De 160
36
4
100.72 .5m 2.42
i
98.47 PE De 40 PE V1 K=19
98.47 PE De 40 De
40
L=1 V1 K1
2.0
m
K
PE 1
De 1
40V1 2
VEESÕLME TÄHIS:
L=
9.5 VS-1
m K1 Sõlme tähis
Ri V1
igi P
K1VC
ma De
Maapinna kõrgus
an V1 16
PE0 L 100.20
tee 1 =2
KD
e 49. 98.05 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt
tee 00
V1 Lm i
=2 =4
ka 5K.159 Otsakork
it sev m
V1
102.70
öö K1
102.70 MAAKRAANI TÄHIS:
nd 1)100.83 PVC De 160
Sõlme tähis
30 V1 MK
m MK 102.75 Maapinna kõrgus
vä 100.62 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt
lim 102.70
ise 100.79 PE De 40 100.62 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt
sõ 100.79 PE De 40
idu
raj
as KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS:
erv
ast KK-3 Kaevu tähis
Ø400/315 Kaevu läbimõõt
102.75 Maapinna kõrgus
1)99.04 PVC De 160 Väljuva toru põhjakõrgus
2)99.04 PVC De 160 1. siseneva toru põhja kõrgus
3.71 Kaevu sügavus
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõdistatud Armgal OÜ poolt aprill 2020. a. (töö nr. EGA-16/20).
2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
Tellija Töö nr.
KESKKOND & PARTNERID OÜ Emajõe Veevärk AS 028/2020
Reg. nr. 11006388
Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Tamsa küla
Tel. 733 0350; Fax. 730 4448 Nõo vald
Vastutav spetsialist Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni liitumispunktid Tartumaa
Lauri Aim
Projektijuht Joonis Staadium
Lauri Aim Torustike asendiplaan Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Marlen Paabor 0282020_TP 26.05.2020 1:500 AS-4-01
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
Reg.nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 028/2020
Tellija: AS Emajõe Veevärk
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Tamsa küla, Nõo vald, Tartu maakond
UUE-KRUUSI KINNISTU ÜHISVEEVÄRGI
JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID
TÖÖPROJEKT
Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim
Projekteerija: Marlen Paabor
TARTU 2020
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
SISUKORD
ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................... 4
1. ÜLDOSA ...................................................................................................................... 5
1.1. ÜLDANDMED .......................................................................................................... 5
1.2. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6
1.3. ALUSDOKUMENDID ................................................................................................ 6
1.4. TEHNILISED ANDMED ............................................................................................. 7
1.4.1. Veetorustik ......................................................................................................... 7
1.4.2. Kanalisatsioonitorustik...................................................................................... 7
2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................ 8
3. PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................. 8
3.1. VEETORUSTIK ......................................................................................................... 8
3.2. KANALISATSIOONITORUSTIK .................................................................................. 8
4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................ 9
4.1. ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED ................................................................................. 9
4.2. MAHAMÄRKIMINE .................................................................................................. 9
4.3. LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................. 10
4.4. EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE ............................................................... 11
4.5. TULEOHUTUS ........................................................................................................ 11
4.6. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ................................. 12
4.6.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine ......................................................................... 12
4.6.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ............. 13
4.7. EHITUSAEGSE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TAGAMINE .......................... 14
4.8. LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ............................................................................... 15
4.9. TORUSTIKE PAIGALDAMINE .................................................................................. 15
4.10. KAETUD TÖÖD ...................................................................................................... 15
4.11. KATETE EEMALDAMINE ........................................................................................ 16
4.11.1. Asfaltkatte eemaldamine .............................................................................. 16
4.11.2. Kasvupinnase eemaldamine ........................................................................ 16
4.12. KAEVE- JA MULLATÖÖD ....................................................................................... 17
4.13. TAGASITÄIDE........................................................................................................ 18
4.14. KATETE TAASTAMINE ........................................................................................... 19
4.14.1. Üldist ........................................................................................................... 19
4.14.2. Eelpuistega kahekordne pindamine ............................................................. 20
4.14.3. Kruuskatte taastamine ................................................................................. 20
4.14.4. Muru taastamine .......................................................................................... 20
4.15. TEOSTUSJOONISED ................................................................................................ 21
4.16. KESKKONNAKAITSE NÕUETE TAGAMINE .............................................................. 22
5. MATERJALID JA SEADMED ............................................................................... 23
5.1. SURVETORUSTIKUD .............................................................................................. 23
5.2. KANALISATSIOONITORUSTIKUD ........................................................................... 24
5.3. SOOJUSTUSMATERJALID ....................................................................................... 25
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD .................................................... 25
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 2/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
6.1. SURVETORUSTIKE KATSETAMINE ......................................................................... 26
6.2. VEETORUSTIK ....................................................................................................... 26
6.3. KANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 27
TABELID
Tabel 1. Materjalide vajadus
Tabel 2. Ehitustööde mahud
LISAD
Lisa 1. Kanalisatsioonikaevude tellimisleht
Lisa 2. Ametkondade kooskõlastused
JOONISED
Vt. jooniste loetelu
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 3/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
ASUKOHA SKEEM
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatav kinnistu
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 4/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
1. ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
liitumispunktid
Staadium: Tööprojekt
Töö nr: 028/2020
Tellija: AS Emajõe Veevärk,
reg. nr. 11044696,
Sõbra 56, Tartu linn, Tartumaa 51013;
tel.: 7311840;
[email protected]
Objekti asukoht: Tamsa küla, Nõo vald, Tartu maakond
Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ,
reg. nr. 11006388,
Vasara 50, 50113 TARTU;
tel.: 7330350;
[email protected]
Kontaktisikud: Tellija poolt –Rauno Ränkel, tel.: 53 458 415,
[email protected]
Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957,
[email protected]
Projekteerimismeeskond: Projektijuht/pädev isik - Lauri Aim - Volitatud veevarustus-
ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija - Marlen Paabor
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 5/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
1.2. Sissejuhatus
Käesolev projekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti tellijaks on AS
Emajõe Veevärk. Töös on koostatud projekt Tamsa külas Uue-Kruusi kinnistule vee- ja
kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks.
1.3. Alusdokumendid
Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
• Armgal OÜ poolt aprill 2020. a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr. EGA-
16/20, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis);
• AS Emajõe Veevärk poolt väljastatud Tellija üldtingimused 24.10.2018 a;
• AS Emajõe Veevärk poolt väljastatud lähteülesanne 3.04.2020
• Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
• EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
• EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 835:2014 Hoone veevärk;
• EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 843:2016. Linnatänavad;
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;
• Riigikogu 10. veebruari 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seadus“;
• Riigikogu 30. jaanuari 2019. a seadus RT I 22.02.2019, 1 „Veeseadus“;
• Riigikogu 11. veebruari 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 “Ehitusseadustik”;
• Riigikogu 10. veebruari 1999.a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniseadus“
• Riigikogu 20 veebruari 2019.a seadus RT I, 19.03.2019, 13 „ Muinsuskaitseseadus“
• Riigikogu 21. aprilli 2004.a seadus RT I 2004, 38, 258 „Looduskaitseseadus“
• Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;
• Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded
ehitusprojektile“;
• Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“;
• Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“;
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 6/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
• Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise
normid“;
• Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018 määrus nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“;
• Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“;
• Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu“;
• Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015.a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“;
• Maanteeameti juhend „Pindamisjuhis 2017-20“, kinnitatud 28.12.2017;
• Maanteeameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a;
• RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada
vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
1.4. Tehnilised andmed
1.4.1. Veetorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: külmaveetorustik
Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik
Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed:
- PE De 32 – 110 m
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 3,5 m2
- pikkus – 110 m
- laius – 0,1 m
1.4.2. Kanalisatsioonitorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: Isevoolne kanalisatsioonitorustik
Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik
Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:
- PVC De 160 – 100 m
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 16 m2
- pikkus – 100 m
- laius – 0,1 m
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 7/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
2. OLUKORRA KIRJELDUS
Uue-Kruusi kinnistu asub Tamsa külas, Nõo vallas, Tartu maakonnas. Nimetatud kinnistu
puhul on tegemist ärimaaga, millel käesoleval hetkel puudub ühendus ühisveevärgi
ja -kanalisatsioonitorustikega. Uue-Kruusi kinnistul asub hoone, mille kohta ehitisregistris
praegu andmed puuduvad.
Projektalal on olemas ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid ning
sidekommunikatsioonid. Kinnistu ühendatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu
loodenurgas.
3. PROJEKTLAHENDUS
Veetorustik on projekteeritud Tamsa tänaval transpordimaal olemasolevast PE De 50
veetorust projekteeritava veetorustiku liitumispunktini. Kanalisatsioonitorustik on
projekteeritud projekteeritavast kanalisatsiooni liitumispunktist olemasoleva kaevuni, mis
asub samuti Tamsa tänaval transpordimaal. Liitumispunktid rajatakse kinnistu piirile.
Torustike rajamise kinnistu piirini korraldab AS Emajõe Veevärk.
Torustike projekteeritud eluiga on 50 a.
3.1. Veetorustik
Projekteeritud veetorustik ehitatakse PE De 32 torudest. Veetorustiku maa-alused ühendused
tohib teha ainult elekterkeevisliitmikega. Veetorustiku ühendamine olemasoleva veevõrguga
tuleb teha elekterkeevis-puursadulaga.
Veetorustik tuleb rajada minimaalselt 2,1 m sügavusele maapinnast toru peale. Kui toru
paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset
soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis
ühendust.
Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine märkelint kirjaga „Vesi“.
Kinnistule kinnistu piirist väljapoole (0,3 kuni 1,0 m) tuleb paigaldada maakraan koos
spindlipikenduse ja kapega 40T. Maakraanist kinnistu poole (kuni kinnistu piirini)
paigaldatakse vähemalt 0,3 m pikkune veetoru ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga.
Veetorustiku asukoht on esitatud joonisel VK-4-01. Veetorustike sõlmede montaažiskeemid
on esitatud joonisel VK 7-01.
3.2. Kanalisatsioonitorustik
Uue-Kruusi kinnistul tekkiv reovesi juhitakse olemasolevasse tänavatorustikku Tamsa
tänaval isevoolse kanalisatsioonitorustikuga.
Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torust. Torude minimaalne
rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 8/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada malmluugiga De400/315 ja De 560/500
teleskoopsed kaevud torustiku suuna muutmise asukohtades.
Reoveekanalisatsioonikaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 70 m.
Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Luukide kandejõud peab olema 40 t,
haljasalal 25 t.
Isevoolse torustiku minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,5 m toru peale. Toru
paigaldamisel kõrgemale tuleb kanalisatsioonitorustik soojustada, kasutades 50 mm
paksuseid XPS soojusisolatsiooniplaate.
Isevoolse kanalisatsioonitoru kohale paigaldatakse roheline märkelint „Kanalisatsioon“.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!
Kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel VK-4-01. Kanaliskaevu tellimisleht on
esitatud projekti lisas 1.
4. EHITUSTÖÖD
4.1. Üldised juhised ja nõuded
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel
tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt
ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise
omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal.
Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi
korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd
teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada
Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat.
Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes
esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel.
Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Töövõtja
peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või nende
osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud
konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist.
4.2. Mahamärkimine
Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et
nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö
vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas
märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule
uuesti.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 9/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida.
Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et
ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida.
Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse
algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrval olevate kinnispunktidega.
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks
ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja
mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui
ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende
kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.3. Liikluskorraldus
Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama
sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb
informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb
koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste ära näitamisega ja ajakavaga
ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele.
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a. määrusele nr.
90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja
kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda
vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet,
Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse
ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on
keelatud.
Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas.
Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms.
Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega,
hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse
ümberkorraldused piisavalt arusaadavad.
Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele
ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Kinnistuomanikke,
kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest
teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning
lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega,
postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul
kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse
omandis.
Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6
tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu
läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 10/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda
liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest
tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -
ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning
esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -
ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse
vastavusse liikluskorralduse projektiga;
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb
paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele
objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid.
Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde
lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse
Omanikujärelevalve ja Tellija märkused.
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud
on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud
ekspluatatsioonitingimused. Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad
kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid
jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja
peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat
olukorda. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide seisukord ja defektid.
Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade, Omanikujärelevalve ja
Tellija esindajaga.
Töövõtja esitab platsi ülevaatuse akti koos fotode, videote ja/või muude Omanikujärelevalve
poolt nõutud dokumentidega Tellijale ja Omanikujärelevalvele enne töödega alustamist.
4.5. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil
piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed
(kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud
juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 11/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt
likvideerima.
4.6. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise
perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele
tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Vigastuse avastamisel tuleb sellest
kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise
kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud
ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud
kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka
valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,
survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata
erilist tähelepanu. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks
maapinnast arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata
ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga
(alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele).
Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude
ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.
Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb
nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega,
mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks
vajaminevate detailide erinevusest.
Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber
paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest
tulenevate kulutustega.
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde
alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid.
Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all
üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel
kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m).
4.6.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele
isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud
võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus
põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 12/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega
seonduvad kulud.
Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning
vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid
ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti
elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale
üleandmiseni.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul
varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik
sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle
läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla
vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid
rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma
kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega
kõrvaldada.
Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde
käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas.
Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu
Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole
kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele
kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja
Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on
tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal
asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel
viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad
tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate
tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja
ettekirjutustest ja nõuetest.
4.6.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis
Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le ja Eesti Andmesidevõrk MTÜ-le kuuluvad
sideliinirajatised. Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi
meetmeid:
• Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia AS-ile ja/või Eesti
Andmesidevõrk MTÜ-le kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon,
sidekaablid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja
lõhkumist ehitustööde käigus.
• Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS ) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 13/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite
väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga
sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.
• Kaevetööd tuleb teostada käsitsi 1,0 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest
sidekaablitsest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest sidekaablitest.
• Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud
talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb
kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.
• Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud
kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb
taastada/kaitsta plasttorudega DN100.
• Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni
läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste
katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.
• Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid
hangib töövõtja omal kulul.
• Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia AS-i poolt
väljastatud tööloa alusel.
4.7. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine
Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival
meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu
see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses
sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste
teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal
juhtumil eraldi.
Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Vee-ettevõtjaga kokkulepitud
viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale
hinnakirjale.
Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi. Juhul,
kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku.
Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult
ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt
iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada.
Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse
katkestamisega ning Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks
välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab
vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Vee-ettevõtjaga
kooskõlastatud meetodil.
Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48
tundi enne teenuste katkestamist.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 14/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku
ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on
keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla
minimaalselt 0,2 m sügavusele. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal
ajal mittejäätumise.
Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik
ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed
likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja.
4.8. Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms
tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
4.9. Torustike paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele.
Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus.
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud
paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei
oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset
võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3
m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida,
et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta
survetorustiku kõrguseid.
Paigaldatud torustiku ots tuleb ajutiselt sulgeda otsakorgi või pimeäärikuga, et vältida
võõrkehade sattumist torustikku. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu
vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti
ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud,
liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja
liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla
-10oC pole lubatud.
Paigaldatud veetoru kohale, 0,3 m kõrgusele torust, paigaldatakse märkelint kirjega „VESI“.
Paigaldatud isevoolse kanalisatsioonitoru kohale paigaldatakse märkelint kirjega
„Kanalisatsioon“.
Rajatud survetorustikule teostada läbipesu ja surveproov vastavalt standardile SFS 3115,
EN-805.
4.10. Kaetud tööd
Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti
allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.
Kaetud tööd on vähemalt järgmised:
✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 15/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;
✓ vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;
✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.
4.11. Katete eemaldamine
4.11.1. Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt.
Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema
kaevikust mõlemalt poolt 0,2 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või
lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja
kulul.
Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate
eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus
on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti
freesida.
Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui
50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava
täies laiuses.
Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus
asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Sel juhul
tuleb kate sirgete lõikudega lahti lõigata.
Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja
poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,
hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud
freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või
lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see
ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti
freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning
kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva
ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku
poolt ettenähtud kohta.
4.11.2. Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade
taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 16/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.
Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,
veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav
ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase
eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.12. Kaeve- ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb
kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks
taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab
taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt
kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva
vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,
kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järele jääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,
kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele,
siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde
edasiseks jätkamiseks.
Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee
jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.
Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et
Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel
olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest
erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Kaevikul võivad olla
laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või
kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige
kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks
sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus
selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida
Omanikujärelevalvet.
Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-
või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava
kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee
väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste
puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 17/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või
seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute
nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist.
Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja
kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III
kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus)
toestada vastavalt kohalikele tingimustele.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite
jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks
nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse
konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest.
Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m
laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja ehituskaeviku
tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui
kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad
tagajärjed oma kuludega.
Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede alla paigaldatava torustiku
ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks
välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
4.13. Tagasitäide
Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Omanikujärelevalvega.
Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et
määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud,
siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui
eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi
vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava
tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus.
Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse
Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.
Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi
Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid
Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase
kohta.
Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast aluskihile. Väikese
kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb rajada geotekstiili vahele
killustikalus. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb
aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 18/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne
tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja
valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.
Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva
kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et
ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele
poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib
teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse
vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala
servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha
pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“.
Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb
viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud
pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata
edasiste töödega.
Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine.
Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega
või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite
ebastabiilseks.
Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks
lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või
materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb
kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist
ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse
olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse
transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja
tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm,
tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1,5. Nõlva
tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida
torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja
juhiseid.
4.14. Katete taastamine
4.14.1. Üldist
Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav
ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav
järelevalve insener.
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, kruus jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 19/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise
tingimustest ja kvaliteedinõuetest.
Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud
teisiti.
Katendite taastamise asendiplaanid on esitatud joonistel VK-4-02. Kaevikute ristlõiked,
katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6-02 ja VK-6-03.
4.14.2. Eelpuistega kahekordne pindamine
Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse
pindamisega. Pindamiseks kasutada graniitkillustikku. Pinnatav katend rajada vastavalt
"Pindamisjuhis" kinnitatud Maanteeameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326.
Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene
sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse
teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon.
Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult
profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida.
Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist.
Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada,
et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni
lagunemiseaega ja pindamise formeerumist.
Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks
roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja
haljastus.
4.14.3. Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane
profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht
tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 30 cm.
Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.
Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada kreideriga
profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (h= 10 cm) Majandus- ja taristuministri
määruse nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10 pos 6.
4.14.4. Muru taastamine
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud
pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid
kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia
sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada.
Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 20/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti
künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või
pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm
(vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi
sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm.
Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt
heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab
Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja
teostama esimese niite).
Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega
pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane
murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi
omadusi ega nende väljanägemist.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.
Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20.
4.15. Teostusjoonised
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale
väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering
geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ . Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde
algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja
Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.
Kõik projektiga rajatud ehitised tuleb peale väljaehitamist mõõdistada. Mõõdistus tuleb teha
mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida
ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama
informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste
rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik
paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast.
Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget.
Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde
käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi
(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära
näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 21/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud
ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon
(haljastus, pinnakatted, piirded jms).
Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed
katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.
Teostusjoonised tuleb esitada Tellijale ja lisada kasutusloa taotluse juurde.
4.16. Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna
suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.
Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb
utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või
Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid
keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete
töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja
paigaldistele.
Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,
kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja –
seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud
tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et
see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada
spetsiaalseid abivahendeid.
Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma
varu juurdepääsu tagamata.
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla
reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate
masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms)
vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete
objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja
ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10
meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on
keelatud.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 22/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja
transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama
meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit
telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.
5. MATERJALID JA SEADMED
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate
materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,
paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja
toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-
märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta
täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete
valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja
hooldusesindus.
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus
tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued.
Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja
poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või
mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele
mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt
markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul
nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine
annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.
5.1. Survetorustikud
Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks.
Kõik PE veetorustikud peavad vastama standardile: EN 12201-2. Veetorustike surveklass
PN ≥ 10. Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17, De 63 ja väiksematel
torudel on SDR suhe 11. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud peavad
olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi
Tervisekaitseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.
Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning
pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 23/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide
ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.
Tänavatel asuvatel veekaevuluukidel peab olema sisse valatud märge „VESI“. Kape kaantele
peab olema kantud märge „W“.
PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide
spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega.
Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile
EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega
ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid
jms). Keelatud on kasutada plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud
poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250μm vastavalt standardile
DIN30677.
Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Kõik ühendused tehakse
elekterkeevisdetailidega. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga.
Töövõtja teeb fotod keevitamise ajal.
Rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat
tõmbekindlat tolerantsliitmiku.
5.2. Kanalisatsioonitorustikud
Kõik kanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalisest PVC- st ja vastama standardile EVS-
EN 1401-1. Kõikide torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Torude sisesein
peab olema tasane ja sile. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
Magistraaltorustikul on põlvede kasutamine keelatud. Erandina võib Omanikujärelevalve
nõusolekul põlve kasutada magistraaltorustikul kuni 15° vahetult kaevu sisse- või
väljavoolul, korrigeerimaks ühendatava toru suunda ning liitumispunktideks olevate
vaatlustorude sisse- või väljavooludel. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast
kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud.
Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonikaevudega kasutada termokahanevaid
muhve.
Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid
plastkaevusid (PE-polüetüleen). Kraed peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja varustatakse müra
vältiva konstruktsiooniga. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-1:2015.
Plastikust vaatluskaevud ja kontrolltorud peavad olema toodetud vastavalt EVS- EN 13598-
2. Kaevude materjaliks on HDPE. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning
sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada
torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV- vaatluskaamera läbipääsu. Kaevud
peavad olema hüdrauliliselt sobivate rennpõhjadega.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 24/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Plastikkaevud valmistatakse tehases kas täiskõrgetena või teleskoopilistena. Plastikkaevu
ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoobi pikkus ei tohi
olla üle 800 cm. Ülekate kaevus >300 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad
olema tehases tehtud keevitusühendustega. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad
olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid
järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel.
Asfaltkattega ja pinnatud tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel
kõrgusel, haljasalal maapinnaga samal kõrgusel, kruusateedel 15 cm kruusakihi all, mujal
50 mm kõrgemal. Luukide kandejõud peab olema 40 t. Luugid peavad olema kaetud
korrodeerumist takistava värvkattega.
Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu
täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnas luugi ja korpuse vahel peavad olema samast
materjalist. Luugikomplektide minimaalsed kaalud:
• DN300 luuk -15 kg, DN300 korpus -21 kg, DN 300 komplekt kokku 36 kg;
• DN500 luuk -41,5 kg, DN500 korpus -30 kg, DN 500 komplekt kokku 71,5 kg;
• DN600 luuk -72 kg, DN600 korpus -78 kg, DN 600 komplekt kokku 150 kg.
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat
koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja
2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevu teleskoobi rõngasjäikus
peab olema vähemalt SN2.
Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema
veetihe.
Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb Omanikujärelevalve nõudel
varustada plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks
otstarbeks tehaseliselt valmistatud märketulpadega. Põllumajanduslikult kasutatavatel
maadel asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb Omanikujärelevalve nõudel varustada
raudbetoonkaevurõngast kaitseümbrisega.
5.3. Soojustusmaterjalid
Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada
pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja
veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada
soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087,
EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja
juhistele.
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute
poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 25/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte
hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub
Töövõtja.
6.1. Survetorustike katsetamine
Paigaldatud torustik (sh on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad
kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805- le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu,
paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik
ettenähtud katsetused läbi viia.
Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) sooritatakse kaks katsetust. Eelkatse kestvus on enam kui
12 tundi, torustiku nimirõhul. Lubatud on max 0,1 bar rõhukadu tunnis. Kohe peale eelkatse
lõppu sooritatakse põhikatse ≤ DN 200 puhul 3 tundi ja > DN 200 puhul 6 tundi. Proovirõhk
on 10 bar (PN10 torustiku puhul). Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel.
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate
kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt
survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega).
Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme
abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb
katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb
eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega, protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui
Omanikujärelevalve poolt.
6.2. Veetorustik
Ehitatud veetorustikule tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu. Torustiku läbipesu peab
toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis.
Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja
akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas
veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama Sotsiaalministri 24.
september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid."
Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt
veekiirusel 0,8 m/s. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja
kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast
torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.
Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni
esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest
või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning
bakterioloogiliste proovide võtmise.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 26/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:
• desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema
täielikult veega täidetud;
• desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et
veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;
• desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi
või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja
konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20
mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;
• jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada
tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis
saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt
klooriveega täidetuks;
• kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse
ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;
• 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma.
Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades
eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon
torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga
kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud
ainult Omanikujärelevalve nõusolekul;
• proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka
mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalvega
kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.
• torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad
veekvaliteedi standarditele;
• proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.
Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga
ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad
(ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru
kasutusele.
Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.
Torustiku läbipesul, vesi-õhk pesu ja/ või desinfitseerimisel kasutatud vesi peab olema
mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.
6.3. Kanalisatsioonitorustik
Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused) tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida
CCTV kaameraga. Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva
enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida
uuringuprotsessi.
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 27/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku
teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise
asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus
jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.
Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude
tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest.
Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat
ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.
Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja
mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku.
Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.
Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringuprotokollid iga
kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
• Kaameravaatluse ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul teekatte aluskiht olema
valmis ja tihendatud.
• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.
• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust.
• Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel
vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise
kaevuni.
• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et
kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene
ühendusmuhv kaevuga on näha.
Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava
kaameravaatluse. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud
lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline
lõik.
Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist
või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi
Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsete ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja
ulatuse.
Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris
Omanikujärelevalvele DVD-l.
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda täiendavalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku
veepidavuskatset. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollmeetodina isevoolse
torustiku ovaalsuse kontrolli: toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus
muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 28/29
Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt
Töö nr. 028/2020
silinder, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud
sisediameetriga. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda
rohkem, kui tootja poolt lubatud, aga igal juhul mitte rohkem kui 8% PVC torudel ja 9% PE
torudel. Katse ebaõnnestumisel on Omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö
parandamist (toru asendamist uuega). Kõik katsetega seotud kulub katab Töövõtja.
Projektijuht: Lauri Aim
Projekteerija: Marlen Paabor
Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 29/29
Aarne Timm
Nõo Vallavalitsus Teie 28.05.2020
[email protected]
Voika 23 Meie 28.05.2020 nr 15-2/20/25481-2
Nõo alevik, Nõo vald, 61601, Tartu
maakond
Nõusolek vee- ja kanalisatsiooniprojektile
riigitee nr 22157 kaitsevööndis
Olete taotlenud Maanteeameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude
ehitusprojektile riigitee nr 22157 kaitsevööndisse km 2,89-2,97. Projektiga kavandatakse vee- ja
kanalisatsioonirajatiste paigaldamist.
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti nõuetele ja riigitee alusele maale rajatisi ei
kavandata.
Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse,
anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt
Keskkond & Partnerid OÜ tööle nr 028/2020 „Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni liitumispunktid“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud
isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja
järgmiste nõuetega:
1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse
ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) või
sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee aluselt maalt ning tee kaitsevööndist.
2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada
mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik
liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.
3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud
teerajatiste taastamine.
Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet
ehitusseadustikus kehtestatud korras.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
0282020_TP_AS-4-01_asendiplaan.pdf
0282020_TP_AA-3-01_seletus.pdf
Peeter Uibo
5159766
[email protected]
2 (2)