dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 28. mai 2020
Viit
15-2/20/25481-2
Registreeritud
28. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Nõo Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Peeter Uibo (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22025481-2 28.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc1067 KB

Sisu (failidest)

KK-2 Ø560/500 100.72 1)98.65 PVC De 160 KK-1 2)98.65 PVC De 160 LEPPEMÄRGID: 2.07 Ø400/315 Katastriüksuse piir 100.29 Olemasolev veetorustik 1)98.34 PVC De 160 VS-1 2)98.34 PVC De 160 Olemasolev kanalisatsioonitorustik 1 100.15 3)98.34 PVC De 160 4)98.49 PVC De 160 i=9 4.5m K1 V1 2 V1 Projekteeritud veetorustik 97.99 PE De 40 =3 K V11 60 L K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik 1.95 De 1 1K V1 PVC K1 V1 5.5m 3 K1 KK-3 Olemasolev sidekanalisatsioon 0 L= K1 V1 PE De 4 PE V1 Ø400/315 Olemasolev sidekaabel De P K1 V K1 V1 4 C 0L Olemasolev side õhuliin V1 D 101.40 K1 V1 =1 V1 e 1 2 3 VS-2 2.0 60 1)98.98 PVC De 160 1 V1 m K1L= 2)99.42 PVC De 160 36 4 100.72 .5m 2.42 i 98.47 PE De 40 PE V1 K=19 98.47 PE De 40 De 40 L=1 V1 K1 2.0 m K PE 1 De 1 40V1 2 VEESÕLME TÄHIS: L= 9.5 VS-1 m K1 Sõlme tähis Ri V1 igi P K1VC ma De Maapinna kõrgus an V1 16 PE0 L 100.20 tee 1 =2 KD e 49. 98.05 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt tee 00 V1 Lm i =2 =4 ka 5K.159 Otsakork it sev m V1 102.70 öö K1 102.70 MAAKRAANI TÄHIS: nd 1)100.83 PVC De 160 Sõlme tähis 30 V1 MK m MK 102.75 Maapinna kõrgus vä 100.62 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt lim 102.70 ise 100.79 PE De 40 100.62 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt sõ 100.79 PE De 40 idu raj as KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS: erv ast KK-3 Kaevu tähis Ø400/315 Kaevu läbimõõt 102.75 Maapinna kõrgus 1)99.04 PVC De 160 Väljuva toru põhjakõrgus 2)99.04 PVC De 160 1. siseneva toru põhja kõrgus 3.71 Kaevu sügavus MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõdistatud Armgal OÜ poolt aprill 2020. a. (töö nr. EGA-16/20). 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Töö nr. KESKKOND & PARTNERID OÜ Emajõe Veevärk AS 028/2020 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Tamsa küla Tel. 733 0350; Fax. 730 4448 Nõo vald Vastutav spetsialist Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid Tartumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Torustike asendiplaan Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Marlen Paabor 0282020_TP 26.05.2020 1:500 AS-4-01 KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 028/2020 Tellija: AS Emajõe Veevärk Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Tamsa küla, Nõo vald, Tartu maakond UUE-KRUUSI KINNISTU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID TÖÖPROJEKT Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim Projekteerija: Marlen Paabor TARTU 2020 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 SISUKORD ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................... 4 1. ÜLDOSA ...................................................................................................................... 5 1.1. ÜLDANDMED .......................................................................................................... 5 1.2. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6 1.3. ALUSDOKUMENDID ................................................................................................ 6 1.4. TEHNILISED ANDMED ............................................................................................. 7 1.4.1. Veetorustik ......................................................................................................... 7 1.4.2. Kanalisatsioonitorustik...................................................................................... 7 2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................ 8 3. PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................. 8 3.1. VEETORUSTIK ......................................................................................................... 8 3.2. KANALISATSIOONITORUSTIK .................................................................................. 8 4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................ 9 4.1. ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED ................................................................................. 9 4.2. MAHAMÄRKIMINE .................................................................................................. 9 4.3. LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................. 10 4.4. EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE ............................................................... 11 4.5. TULEOHUTUS ........................................................................................................ 11 4.6. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ................................. 12 4.6.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine ......................................................................... 12 4.6.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ............. 13 4.7. EHITUSAEGSE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TAGAMINE .......................... 14 4.8. LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ............................................................................... 15 4.9. TORUSTIKE PAIGALDAMINE .................................................................................. 15 4.10. KAETUD TÖÖD ...................................................................................................... 15 4.11. KATETE EEMALDAMINE ........................................................................................ 16 4.11.1. Asfaltkatte eemaldamine .............................................................................. 16 4.11.2. Kasvupinnase eemaldamine ........................................................................ 16 4.12. KAEVE- JA MULLATÖÖD ....................................................................................... 17 4.13. TAGASITÄIDE........................................................................................................ 18 4.14. KATETE TAASTAMINE ........................................................................................... 19 4.14.1. Üldist ........................................................................................................... 19 4.14.2. Eelpuistega kahekordne pindamine ............................................................. 20 4.14.3. Kruuskatte taastamine ................................................................................. 20 4.14.4. Muru taastamine .......................................................................................... 20 4.15. TEOSTUSJOONISED ................................................................................................ 21 4.16. KESKKONNAKAITSE NÕUETE TAGAMINE .............................................................. 22 5. MATERJALID JA SEADMED ............................................................................... 23 5.1. SURVETORUSTIKUD .............................................................................................. 23 5.2. KANALISATSIOONITORUSTIKUD ........................................................................... 24 5.3. SOOJUSTUSMATERJALID ....................................................................................... 25 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD .................................................... 25 Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 2/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 6.1. SURVETORUSTIKE KATSETAMINE ......................................................................... 26 6.2. VEETORUSTIK ....................................................................................................... 26 6.3. KANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 27 TABELID Tabel 1. Materjalide vajadus Tabel 2. Ehitustööde mahud LISAD Lisa 1. Kanalisatsioonikaevude tellimisleht Lisa 2. Ametkondade kooskõlastused JOONISED Vt. jooniste loetelu Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 3/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 ASUKOHA SKEEM Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatav kinnistu Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 4/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid Staadium: Tööprojekt Töö nr: 028/2020 Tellija: AS Emajõe Veevärk, reg. nr. 11044696, Sõbra 56, Tartu linn, Tartumaa 51013; tel.: 7311840; [email protected] Objekti asukoht: Tamsa küla, Nõo vald, Tartu maakond Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ, reg. nr. 11006388, Vasara 50, 50113 TARTU; tel.: 7330350; [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt –Rauno Ränkel, tel.: 53 458 415, [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957, [email protected] Projekteerimismeeskond: Projektijuht/pädev isik - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija - Marlen Paabor Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 5/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 1.2. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti tellijaks on AS Emajõe Veevärk. Töös on koostatud projekt Tamsa külas Uue-Kruusi kinnistule vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks. 1.3. Alusdokumendid Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: • Armgal OÜ poolt aprill 2020. a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr. EGA- 16/20, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis); • AS Emajõe Veevärk poolt väljastatud Tellija üldtingimused 24.10.2018 a; • AS Emajõe Veevärk poolt väljastatud lähteülesanne 3.04.2020 • Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente: • EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; • EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 835:2014 Hoone veevärk; • EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 843:2016. Linnatänavad; • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • Riigikogu 10. veebruari 1999. a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“; • Riigikogu 30. jaanuari 2019. a seadus RT I 22.02.2019, 1 „Veeseadus“; • Riigikogu 11. veebruari 2015. a seadus RT I, 05.03.2015, 1 “Ehitusseadustik”; • Riigikogu 10. veebruari 1999.a seadus RT I 1999, 25, 363 „Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniseadus“ • Riigikogu 20 veebruari 2019.a seadus RT I, 19.03.2019, 13 „ Muinsuskaitseseadus“ • Riigikogu 21. aprilli 2004.a seadus RT I 2004, 38, 258 „Looduskaitseseadus“ • Keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“; • Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 6/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 • Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“; • Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018 määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“; • Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“; • Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015.a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“; • Maanteeameti juhend „Pindamisjuhis 2017-20“, kinnitatud 28.12.2017; • Maanteeameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a; • RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 1.4. Tehnilised andmed 1.4.1. Veetorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: külmaveetorustik Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed: - PE De 32 – 110 m Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 3,5 m2 - pikkus – 110 m - laius – 0,1 m 1.4.2. Kanalisatsioonitorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: Isevoolne kanalisatsioonitorustik Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PVC De 160 – 100 m Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 16 m2 - pikkus – 100 m - laius – 0,1 m Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 7/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 2. OLUKORRA KIRJELDUS Uue-Kruusi kinnistu asub Tamsa külas, Nõo vallas, Tartu maakonnas. Nimetatud kinnistu puhul on tegemist ärimaaga, millel käesoleval hetkel puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikega. Uue-Kruusi kinnistul asub hoone, mille kohta ehitisregistris praegu andmed puuduvad. Projektalal on olemas ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid ning sidekommunikatsioonid. Kinnistu ühendatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu loodenurgas. 3. PROJEKTLAHENDUS Veetorustik on projekteeritud Tamsa tänaval transpordimaal olemasolevast PE De 50 veetorust projekteeritava veetorustiku liitumispunktini. Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud projekteeritavast kanalisatsiooni liitumispunktist olemasoleva kaevuni, mis asub samuti Tamsa tänaval transpordimaal. Liitumispunktid rajatakse kinnistu piirile. Torustike rajamise kinnistu piirini korraldab AS Emajõe Veevärk. Torustike projekteeritud eluiga on 50 a. 3.1. Veetorustik Projekteeritud veetorustik ehitatakse PE De 32 torudest. Veetorustiku maa-alused ühendused tohib teha ainult elekterkeevisliitmikega. Veetorustiku ühendamine olemasoleva veevõrguga tuleb teha elekterkeevis-puursadulaga. Veetorustik tuleb rajada minimaalselt 2,1 m sügavusele maapinnast toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine märkelint kirjaga „Vesi“. Kinnistule kinnistu piirist väljapoole (0,3 kuni 1,0 m) tuleb paigaldada maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T. Maakraanist kinnistu poole (kuni kinnistu piirini) paigaldatakse vähemalt 0,3 m pikkune veetoru ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Veetorustiku asukoht on esitatud joonisel VK-4-01. Veetorustike sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK 7-01. 3.2. Kanalisatsioonitorustik Uue-Kruusi kinnistul tekkiv reovesi juhitakse olemasolevasse tänavatorustikku Tamsa tänaval isevoolse kanalisatsioonitorustikuga. Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torust. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 8/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada malmluugiga De400/315 ja De 560/500 teleskoopsed kaevud torustiku suuna muutmise asukohtades. Reoveekanalisatsioonikaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 70 m. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Luukide kandejõud peab olema 40 t, haljasalal 25 t. Isevoolse torustiku minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,5 m toru peale. Toru paigaldamisel kõrgemale tuleb kanalisatsioonitorustik soojustada, kasutades 50 mm paksuseid XPS soojusisolatsiooniplaate. Isevoolse kanalisatsioonitoru kohale paigaldatakse roheline märkelint „Kanalisatsioon“. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! Kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel VK-4-01. Kanaliskaevu tellimisleht on esitatud projekti lisas 1. 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist. 4.2. Mahamärkimine Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 9/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrval olevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.3. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste ära näitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a. määrusele nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 10/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja - ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja - ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: • kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; • puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide seisukord ja defektid. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade, Omanikujärelevalve ja Tellija esindajaga. Töövõtja esitab platsi ülevaatuse akti koos fotode, videote ja/või muude Omanikujärelevalve poolt nõutud dokumentidega Tellijale ja Omanikujärelevalvele enne töödega alustamist. 4.5. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 11/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima. 4.6. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.6.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 12/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 4.6.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le ja Eesti Andmesidevõrk MTÜ-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia AS-ile ja/või Eesti Andmesidevõrk MTÜ-le kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. • Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS ) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 13/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. • Kaevetööd tuleb teostada käsitsi 1,0 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest sidekaablitsest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest sidekaablitest. • Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. • Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100. • Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. • Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. • Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. 4.7. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi. Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Vee-ettevõtjaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega ning Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Vee-ettevõtjaga kooskõlastatud meetodil. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 14/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja. 4.8. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.9. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Paigaldatud torustiku ots tuleb ajutiselt sulgeda otsakorgi või pimeäärikuga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Paigaldatud veetoru kohale, 0,3 m kõrgusele torust, paigaldatakse märkelint kirjega „VESI“. Paigaldatud isevoolse kanalisatsioonitoru kohale paigaldatakse märkelint kirjega „Kanalisatsioon“. Rajatud survetorustikule teostada läbipesu ja surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. 4.10. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised: ✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad; Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 15/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 ✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd; ✓ vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid; ✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 4.11. Katete eemaldamine 4.11.1. Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,2 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses. Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Sel juhul tuleb kate sirgete lõikudega lahti lõigata. Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta. 4.11.2. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 16/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.12. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järele jääva materjali või ehitusmaterjalidega. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Töövõtja teavitab kaevetööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul, et Omanikujärelevalve saaks kontrollida kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust, kui sellistest erinevustest on Töövõtja kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida Omanikujärelevalvet. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 17/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 4.13. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Omanikujärelevalvega. Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb rajada geotekstiili vahele killustikalus. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 18/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1,5. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.14. Katete taastamine 4.14.1. Üldist Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 19/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Katendite taastamise asendiplaanid on esitatud joonistel VK-4-02. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6-02 ja VK-6-03. 4.14.2. Eelpuistega kahekordne pindamine Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse pindamisega. Pindamiseks kasutada graniitkillustikku. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Maanteeameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326. Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon. Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja haljastus. 4.14.3. Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 30 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada kreideriga profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (h= 10 cm) Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10 pos 6. 4.14.4. Muru taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 20/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20. 4.15. Teostusjoonised Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ . Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kõik projektiga rajatud ehitised tuleb peale väljaehitamist mõõdistada. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse ehitaja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 21/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada Tellijale ja lisada kasutusloa taotluse juurde. 4.16. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja – seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 22/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 5. MATERJALID JA SEADMED Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE- märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.1. Survetorustikud Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks. Kõik PE veetorustikud peavad vastama standardile: EN 12201-2. Veetorustike surveklass PN ≥ 10. Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17, De 63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 23/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Tänavatel asuvatel veekaevuluukidel peab olema sisse valatud märge „VESI“. Kape kaantele peab olema kantud märge „W“. PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250μm vastavalt standardile DIN30677. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Kõik ühendused tehakse elekterkeevisdetailidega. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga. Töövõtja teeb fotod keevitamise ajal. Rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. 5.2. Kanalisatsioonitorustikud Kõik kanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalisest PVC- st ja vastama standardile EVS- EN 1401-1. Kõikide torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. Magistraaltorustikul on põlvede kasutamine keelatud. Erandina võib Omanikujärelevalve nõusolekul põlve kasutada magistraaltorustikul kuni 15° vahetult kaevu sisse- või väljavoolul, korrigeerimaks ühendatava toru suunda ning liitumispunktideks olevate vaatlustorude sisse- või väljavooludel. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonikaevudega kasutada termokahanevaid muhve. Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen). Kraed peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja varustatakse müra vältiva konstruktsiooniga. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-1:2015. Plastikust vaatluskaevud ja kontrolltorud peavad olema toodetud vastavalt EVS- EN 13598- 2. Kaevude materjaliks on HDPE. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV- vaatluskaamera läbipääsu. Kaevud peavad olema hüdrauliliselt sobivate rennpõhjadega. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 24/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Plastikkaevud valmistatakse tehases kas täiskõrgetena või teleskoopilistena. Plastikkaevu ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Ülekate kaevus >300 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevitusühendustega. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel. Asfaltkattega ja pinnatud tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, haljasalal maapinnaga samal kõrgusel, kruusateedel 15 cm kruusakihi all, mujal 50 mm kõrgemal. Luukide kandejõud peab olema 40 t. Luugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnas luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Luugikomplektide minimaalsed kaalud: • DN300 luuk -15 kg, DN300 korpus -21 kg, DN 300 komplekt kokku 36 kg; • DN500 luuk -41,5 kg, DN500 korpus -30 kg, DN 500 komplekt kokku 71,5 kg; • DN600 luuk -72 kg, DN600 korpus -78 kg, DN 600 komplekt kokku 150 kg. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja 2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevu teleskoobi rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2. Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema veetihe. Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb Omanikujärelevalve nõudel varustada plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks otstarbeks tehaseliselt valmistatud märketulpadega. Põllumajanduslikult kasutatavatel maadel asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb Omanikujärelevalve nõudel varustada raudbetoonkaevurõngast kaitseümbrisega. 5.3. Soojustusmaterjalid Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 25/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. 6.1. Survetorustike katsetamine Paigaldatud torustik (sh on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805- le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) sooritatakse kaks katsetust. Eelkatse kestvus on enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul. Lubatud on max 0,1 bar rõhukadu tunnis. Kohe peale eelkatse lõppu sooritatakse põhikatse ≤ DN 200 puhul 3 tundi ja > DN 200 puhul 6 tundi. Proovirõhk on 10 bar (PN10 torustiku puhul). Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega, protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. 6.2. Veetorustik Ehitatud veetorustikule tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu. Torustiku läbipesu peab toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama Sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid." Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus. Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 26/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel: • desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud; • desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett; • desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses; • jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks; • kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud; • 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul; • proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas. • torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele; • proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele. Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega. Torustiku läbipesul, vesi-õhk pesu ja/ või desinfitseerimisel kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale. 6.3. Kanalisatsioonitorustik Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused) tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi. Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 27/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringuprotokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik). Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • Kaameravaatluse ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud. • Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. • Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust. • Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni. • Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha. Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik. Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsete ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse. Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele DVD-l. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda täiendavalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku veepidavuskatset. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollmeetodina isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli: toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 28/29 Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid. Tööprojekt Töö nr. 028/2020 silinder, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, aga igal juhul mitte rohkem kui 8% PVC torudel ja 9% PE torudel. Katse ebaõnnestumisel on Omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega). Kõik katsetega seotud kulub katab Töövõtja. Projektijuht: Lauri Aim Projekteerija: Marlen Paabor Keskkond & Partnerid OÜ 05.2020 29/29 Aarne Timm Nõo Vallavalitsus Teie 28.05.2020 [email protected] Voika 23 Meie 28.05.2020 nr 15-2/20/25481-2 Nõo alevik, Nõo vald, 61601, Tartu maakond Nõusolek vee- ja kanalisatsiooniprojektile riigitee nr 22157 kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude ehitusprojektile riigitee nr 22157 kaitsevööndisse km 2,89-2,97. Projektiga kavandatakse vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamist. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti nõuetele ja riigitee alusele maale rajatisi ei kavandata. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Keskkond & Partnerid OÜ tööle nr 028/2020 „Uue-Kruusi kinnistu ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni liitumispunktid“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee aluselt maalt ning tee kaitsevööndist. 2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 0282020_TP_AS-4-01_asendiplaan.pdf 0282020_TP_AA-3-01_seletus.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel