dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastus

Maanteeamet · 28. mai 2020
Viit
15-2/20/23968-2
Registreeritud
28. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Jõgeva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Kristi Kuuse (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22023968-2 28.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc1473 KB

Sisu (failidest)

Projekti koosseis: Seletuskiri 1 Üldosa 1.1 Seletuskirja ülesehitus 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht 1.2.2 Ehitusprojekti tellija 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Ehitusuuringud 1.3.2 Normdokumendid 1.3.3 Ehitustööde kvaliteet 1.3.4 Liikluskorraldus ehituse ajal 1.3.5 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid 1.3.6 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis 2 Olemasolev olukord 2.1 Paiknemine, juurdepääsud, piirangud 2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus 2.3 Olemasolev reljeef 3 Projektlahendus 3.1 Plaanilahendus ja liikluskorraldus 3.2 Vertikaalplaneering 3.3 Mullatööd ; kasvupinnase- ja mulde aluspinnase eemaldamine 3.4 Muldkeha ja aluskihtide ehitus 3.5 Sademevee ärajuhtimine 3.5.1 Eelvool 3.5.2 Tehniline lahendus 3.5.3 Nõuded materjalidele 3.6 Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid 3.7 Teede-ehituses kasutatavad materjalid 3.8 Äärekivide paigaldamine 3.9 Liikluskorraldusvahendid 3.10 Haljastus ja heakorrastus 3.11 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks 4 Kokkuvõte Joonised Jrk Joonise nimetus Mõõtkava Formaat nr. Joonise number Teede- Teede-ehitus Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine 1. 1:500 A3 546EJ19_PP_TL-4-01_ASENDIPLAAN Liikluskorraldus 2. 1:500 A3 546EJ19_PP_TL-4-02_LIIKLUS Konstruktiivsed ristlõiked, kattekonstruktsioonide kirjeldused ja kvaliteedinõuded 3. N/A A3 546EJ19_PP_TL-6-01_KATENDID Sadeveekanalisatsiooni ehitus Sadeveekanalisatsiooni asendiplaan 4. 1:500 A3 546EJ19_PP_VK-4-01_SADEVEEKANALISATSIOON Sadeveekanalisatsiooni kaevude skeemid 5. N/A A4 546EJ19_PP_VK-7-01_SKEEMID Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 2/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa 1 Üldosa 1.1 Seletuskirja ülesehitus Käesolev seletuskiri käsitleb ainult projekti teede-ehituslikku-, sadevee ärajuhtimise - ja liikluskorralduslikku osa. Arhitektuurne lahendus ja vajalike tehnovõrkude rajamine lahendatakse eraldi projektidena – käesolev töö on aluseks kõigi teiste projekti eriosade koostamisele. 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht Projektiga lahendatud ala asub, Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Sadala alevikus, Suur tn 14 kinnistul. Katastriüksuse tunnus 81001:003:0075. 1.2.2 Ehitusprojekti tellija TARTU TERMINAL AS Tartu terminal, Kärkna küla, Tartu vald, 60503 Tartu maakond, e-post: [email protected], tel: +372 7 497 248 reg.nr. 10171518 1.3 Alusdokumendid Alusdokumendid 1.3.1 1.3.1 Ehitusuuringud RICABELL OÜ Viljandi maakond, 71105 Viljandi vald, Sinialliku küla. Tel: +372 5145883, E-post: [email protected]. Töö nr. ATG-1948 Töö nimetus: "Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Sadala alevik, Suur tn 14 kinnistu osaline geodeetiline mõõdistus". Koostatud mais 2019. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis. 1.3.2 1.3.2 Normdokumendid • Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015) • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3) • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82) • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101) • Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) • Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 77) • Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2014.a) • Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (Maanteeameti peadirektori 18.04.2006.a. käskkiri nr. 98) • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001) • Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 22.11.2016.a käskkiri nr 0215) • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314) • Kergkatete ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255) • Geosünteetide kasutamise ja muldkeha remondi projekteerimise juhis (Maanteeameti peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264) • Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a • Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeameti peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005) • Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234) • Tee projekteerimise normid ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (MTM 05.08.2015.a määrus nr 106) • EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine 2 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 3/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa • EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon • EVS 901-1:2009 Tee-ehitus, Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid • EVS 901-2:2009 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained • EVS 901-3:2009 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud • EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt • EVS-EN 1338:2003+AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid • EVS-EN 1339:2003+AC:2006 Betoonist sillutiseplaadid. Nõuded ja katsemeetodid • EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid • Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised • Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.3.4 1.3.4 Ehitustööde kvaliteet Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise. 1.3.5 1.3.5 Liikluskorraldus ehituse ajal Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. 1.3.6 1.3.6 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud eritingimusi. Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi. 1.3.7 1.3.7 Kommunikatsioonid Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all. Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse; - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega 3 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 4/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks. 2 Olemasolev olukord 2.1 Paiknemine, Paiknemine, juurdepääsud, piirangud Rajatava tankla asub Sadala alevikus, Jõgeva vallas ning piirneb riigimaanteega 17192 Simuna-Vaiatu tee. Juurdepääs tanklale on olemasolevate mahasõitude kaudu riigimaanteelt T17192. Suur tn. 14 kinnistule jääb (vastavalt EhS § 71) teekaitsevöönd:  Riigitee nr 17192 Simuna-Vaiatu tee – teekaitsevööndi laius 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. 2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised, kõrghaljastus Käesoleval ajal Suur tn 14 kinnistul rajatava tankla alal kasutuses olev hoonestus puudub. Tankla ala territooriumi lõunaservas paikneb lammutamisele kuuluv, mitte töösolev kaalukoda. Kõrghaljastust rajatava tankla alal ei ole. 2.3 Olemasolev reljeef Krunt on lauge pinnareljeefiga, langusega kirde suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 102,90 – 104,10m. 3 Projektlahendus 3.1 Plaanilahendus ja liikluskorraldus Projekti koostamisel on arvestatud riigiteel 17192 kehtiva kiiruspiiranguga 50 km/h. Projekteerimise lähtetasemeks on valitud rahuldav. Tankla ja rajatiste paigutamisel on lähtutud tellija soovidest, arvestades sõidukitele vajalike liiklusalade ja pöörderaadiustega. Käesoleva projekti raames lahendatakse rajatava tankla katendite lahendus ning juurdepääs avalikus kasutuses olevalt riigiteelt. Projektis on arvestatud riigiteega ristumise nähtavuskolmnurkadega, riigiteede külgnähtavusega ning vaba ruumi nõudega vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede projekteerimisnormid“ tabelid 5.1, 5.2, 2.14 ja 2.17 lähtetasemel „rahuldav“. Nähtavuskolmnurka ja külgnähtavusalasse ei ole projekteeritud nähtavust piiravaid takistusi. Tanklasse sissesõidu nähtavuskolmnurgad on kantud asendiplaani joonistele. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, on projekti koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Samuti ei võta Maanteeamet kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja finantseerimiseks. Transpordivahendite juurdepääs on projekteeritud asfaltbetoonkattega mahasõidu kaudu riigimaanteelt 17192 Simuna-Vaiatu. Ristumiskoha pöörderaadiused on valitud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Territooriumi geomeetriline lahendus, arvestab sobilike pöörderaadiuste ja sõiduradade laiustega. Pöördekoridore on kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulrong (max. pikkusega 16.5m). Territooriumisiseselt ühtegi liiklussuunda ei keelata. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine on kavandatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“. 3.2 Vertikaalplaneering Vertikaalplaneeringu koostamisel on aluseks võetud olemasolev reljeef ja sadevee ärajuhtimiseks vajalik sadeveekanalisatsiooni torustiku paiknemissügavus. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1). Pikikalde puudumisel on suurendatud põikallet ja vastupidi. Krundi maapinna kõrgust tõstetakse täitmise teel. 4 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 5/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa Territooriumi liiklusaladele rajatakse asfaltbetoonkate ja tankurisaare ümbrusse rajatakse betoonkivist sillutis. Teede katendi kalded antakse suunaga projekteeritavate haljasalade suunas. Sadeveed püütakse kinni võimaliku õlireostusega aladelt – tankurisaare ümbrus. Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee valgumine riigitee maale. Ehitusaegseid pinnasetöid teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind taastatakse. Töömaa piiril tuleb vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega. 3.3 Mullatööd; kasvupinnase- kasvupinnase- ja mulde aluspinnase eemaldamine Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses (arvestuslik h=30cm) projekteeritud teede muldkehade alt. Olenemata ehitatava mulde kõrgusest tuleb püsikatendite korral aluspinnas tihendada 0,5m sügavuselt tihendustegurini vähemalt 0,98. Eemaldatud mulla aluse või süvendi põhja planeerimine nõutava kaldeni ja tihendamine tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu. Kõlblik kasvumuld ladustatakse või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem nõlvade kindlustuseks ja teemaa haljastusel. Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse ja sõelutakse. Sobilik muld ladustatakse reservi. Kaevetööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis pole lubatud. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Materjali kasutamine mulde all peab olema kooskõlas järelevalve heakskiiduga ning tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse muldkeha ülakihis vähemalt tihendustegurini 0,98. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. 3.4 Muldkeha ja aluskihtide ehitus Käesolevas projektis on arvestatud, et kogu teede ja platside muldkeha ehituseks kasutatav materjal on vajalik juurde vedada karjäärist. Muldkeha moodustab täidend projekteeritud killustikaluse alumise pinnani. Mulde töökihis kasutatava materjali nõutav vähim filtratsioonimoodul on 2.0m / ööpäevas ja tihendustegur 0.98 – 1.0 sõltuvalt töökihi sügavusest. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Muldkeha täitepinnasena kasutatakse vajadusel ehituseks peenliiva. Muldkeha rajamine toimub max 30 cm kihtide kaupa, pealispind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse tihendustegurini 0,98. Kattekonstruktsioonide alune küna planeeritakse lähtuvalt ristprofiilide lahendusest ja tihendatakse kuni nõutava tiheduseni, Kt>0.95. Aluspinnas tihendada 0.5 m sügavuselt tihendustegurini, mille väärtus on vähemalt 0.98. Iga laotatud materjali kiht tuleb hoolikalt tihendada. Tihendatavad kihid, kaasa arvatud alumise kihi all olev kobestatud pinnas, ei tohi olla paksemad sellest, mida tihendusmasinad nõuetekohaselt tihendada suudavad. Pinnase niiskusesisaldus peab olema lähedane tihendamiseks vajalikule optimaalsele niiskusele. Katendi aluskihtides kasutatava pinnase filtratsioonimoodul tuleb kontrollida ja peab olema >0.5m/ööp. Elastsusmoodul tihendatud pinnal peab vastama katendiarvutuses nõutud elastsusmooduli väärtusele. Nõutav üldine elastsusmoodul killustikaluse peal tuleb kontrollida INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Katendikonstruktsiooni aluseks täiteks sobib pinnas, mis ei sisalda mulda, turba- ja mullasegust liiva ning suuri (üle 2/3 tihendatava kihi paksusest) kive. Mittesobiva aluspinnase puhul kasutada dreenkihiks keskteralist kuni jämedateralist liiva (arvestades vertikaalplaneerimist), mis peab täitma ka filtreerivat, dreenivat ja külmakaitse funktsiooni. Kõik Tellija poolt nõutud täitematerjalide sobivuse tuvastamiseks vajalikud proovid peavad olema testitud sõltumatus laboratooriumis Töövõtja kulul. Pinnase liigitamiseks tuleb määrata rullpiir (alumine plastsuspiir) ja voolavuspiir (ülemine plastsuspiir). Liigitakse: 1) plastsusdiagrammi ja voolavusarvu abil EPN 7.1 lisa 9 järgi 2) plastsusarvu abil GOST 25100-95 järgi 3.5 Sademevee ärajuhtimine 3.5.1 Eelvool Projekti ala lähiümbruses ei ole välja ehitatud ühissademevee kanalisatsiooni, millega oleks võimalik liituda. Sajuvee ärajuhtimine kinnistult lahendatakse vertikaalplaneerimisega. Projektijärgsete sadeveekanalisatsiooni 5 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 6/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa rajaminel tuleb teostada vastavalt joonisel „Sadeveekanalisatsiooni asendiplaan“ № 546EJ19_PP_TL-4- 03_SADEVEEKANALISATSIOON toodud lahendusele. Eelvooluks on projekteeritud immutusala omal kinnistul. 3.5.2 Tehniline lahendus Sadeveed jagatakse kaheks. Tinglikult puhtad sadeveed (sadeveed aladelt kus ei käidelda kütuseid) suunatakse vertikaalplaneeringuga teedelt ära ja immutatakse haljasaladel. Sadeveed tankimisalalt kogutakse kokku sadeveerestkaevudega ja juhitakse rajatavate trassidega I klassi õlipüüdjasse EuroPEK Roo Kombi NS3/600, kus veed puhastatakse enne juhtimist läbi paigaldatava proovivõtukaevu projekteeritud Rain Bloc imbtunnelisse Twin 600L. Süsteem varustatakse alarmseadmega, mis annab märku, kui püüdur täitub õliga. Tankimisväljakute alla rajatakse HDPE kilest kaitsemembraan, mille kohalt kogutakse sinna kogusemud veed ja juhitakse koos teiste vetega õlipüüdjasse. Sademeveetorustik on projekteeritud De16 torudest. Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud, toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele. Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3. Sademevekanalisatsioon on esitatud joonisel välisläbimõõdu (De) järgi. Sademeveekanalisatsioonitorustikule on projekteeritud teleskoopsed plastkaevud De 400/315. Kaevude kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuva” raamiga) ning paigutatud teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on +/-3mm. Restkaevudena kasutada ISO-SVK800 plastkaeve 300l settepesa mahuga. Restkaevudele paigaldada kantluugid (luugi ribi suund ei tohi ühtida sõidusuunaga. Restkaevude teleskoopide sisse paigaldada külmumiskaitse. Restkaevud ühendada peatorustikuga PVC De 160 torudega. Kaevuluugid peavad liiklusalal olema kandevõimega 40T, haljasaladel on lubatud kasutada 25T kandevõimega luuke. 3.5.3 Nõuded materjalidele Sadeveekanalisatsiooni torustike ja liitmike vastavusnõuded Kanalisatsioonitoru materjaliks on PP De 160 klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Kanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama vähemalt ühele järgmistest standarditest: DS2348, SFS 5102, BS 4660/5481, DIN 19534, ISO 4435, NKB 8, NS 3624:1990, SS 3396 või EN 1401-1:1998. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. Sadeveekanalisatsiooni kaevude vastavusnõuded o Sademevee kanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud PE kaevusid. Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2., kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m². o Kaevud peavad olema veetihedad. o Kaevu kaaned peavad olema malmist ja vastama standardile EN-124. Transpordi maa-alal asetsevad kaaned peavad olema nn „ujuv“- tüüpi ja peavad olema klass D400. Tänavatel paiknevad kaaned peavad olema korralikult fikseeritud, ei tohi liikuda ja tekitada müra. o Kaevud tuleb paigaldada vertikaalselt, hälve tohib olla max 10 mm 1 m kohta. o Kanalisatsioonikaevude ja-torude liitmikud peavad olema vee- ja õhutihedad. Olemasolevate restkaevude torustike ühendamisel kasutada tehases valmistatud liugmuhve. o Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks deformatsioone ega kahjustaks tihendust. o Kaevud ja kaaned ümbritsetakse külmakerketa liiva või kruusaga. Täide tihendatakse lähedaseks ümbritseva põhipinnase kandvusele. Kaevik, tasanduskiht, torustike paigaldamine ja kaeviku täide Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt EVS-EN 1610, RIL77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele. Paigaldamisel arvestada tootjafirma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. 6 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 7/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,5m, toestatud kaevikul 1,0m. Ühenduste tegemisel kraavis tuleb tööruumi tarbeks kaevata ühenduskoha ümber süvend minimaalse laiusega 0.6 m ja pikkusega vähemalt 1.5 m. Kaevude kohal tuleb kaevik teha nii lai, et kaeviku ja kaevu seina vahele jäävat tagasitäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Kaevik kaevata piisava nõlvusega või kasutada nõlvatoestust. Toestuse kasutamisel lähtuda EPN-ENV 7.1 nõuetest. Kaeviku põhja peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 200 mm. Liikluspiirkonnas tehakse tasanduskiht kõikidele torustikele kas liivast, kruusast või killustikust. Kaevikus torustike aluskihina kasutada peenkillustikku fraktsiooniga 16÷32 mm. Tasanduskihi tihedus peab olema vähemalt 98%, tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toru tasanduskihi laius peab olema kaeviku laius. o Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsete soovitustele torude, ühenduste ning seadmete paigaldamiseks. Enne paigaldust kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi. o Torude paigaldust alustada allavoolu asetsevast otsast. Torud peavad olema paigaldatud projektijärgsele asukohale ja kõrgusele. o Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-1990 Enne torustike paigaldamist tuleb kontrollida, kas kaevik ja torustiku alus on joonistele vastavad. Torustik paigaldatakse nii, et ta toetub kogu pikkuses tihendatud aluskihile. Muhvide ja äärikute kohal tehakse toru aluskihti süvised. Toru ei tohi paigaldada klotside ega muude tarindite peale. o Paigaldustööde ajal peab kaeviku hoidma kuivana. Tööde teostusel tuleb vajadusel teostada veetõrjet. o Torustike paigaldamisel on lubatud järgmised kõrvalekalded projektis märgitud asukohast: - horisontaalkaugus projekteeritud asukohast ± 100mm - vertikaalkaugus projekteeritud asukohast ± 50mm - kaevude kõrvalekalle vertikaalist on 1% kaevu kõrgusest - rajatud torustiku langu lubatud erinevus projekteeritust kaevude vahelisel lõigul on projekteeritud langu 5 ‰ ja rohkem korral 1.5 ‰, projekteeritud langu 3 - 5 ‰ korral 1.0 ‰. o Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus o Esimene algtäide toru ümber tasanduskihi peal peab ulatuma vähemalt 300 mm torulae peale. Algtäite materjal peab olema teraline, liikluspiirkonnas tehakse algtäide torustikele kas liivast, kruusast või killustikust. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. o Mehhanismidega võib alustada tihendamist alles siis kui toru peale jääva täitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite tihedus peab olema vähemalt 95% o Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav, kasutatav pinnas ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid, kive, betooni tükke. Lõpptäide tihendatakse mehaaniliselt 98% tiheduseni. o Kaevu kaane ülemine pind peab liikluspiirkonnas jääma 0...5 mm teekattest kõrgemale, liikluspiirkonnast väljaspool 10...20 mm maapinnast kõrgemale. Kaane kalle peab olema võrdne tee pinna kaldega. o Torude tähistamine. Iga paigaldatud torustiku kohale ( mitte lähemale kui 30 cm torust ) asetada märkelint. 3.6 3.6 Katendite Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane vastupidavus. Põhikatendite konstruktsioonid on valitud vastavalt tugevusarvutustele, ülejäänud konstruktsioonid vastaval tüüplahendustele. Tugevusarvutustes kasutatud koormus (raskeliikluse osakaal >10%): o Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) o Asfaltbetoon AC 32 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) o killustik AKÖL 15 500-2500 (KKEJ) o Tugipeenra kate optimaalse terakoostisega segu (segu 6) (TEKN) •AKEJ Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis •KKEJ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend 7 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 8/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa •TEKN Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Katendi tugevusarvutuses on kasutatud “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52” metoodikat ja Maanteeameti poolt väljatöötatud katendiarvutusprogrammi KAP (versioon 2.00 - 2017). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2019. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2. 3.6 3.6.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid kattekonstruktsioonid Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 ... ST-5, erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine.“ № 546EJ19_PP_TL-4-01_ASENDIPLAAN erinevate toonidega. Joonisel № 546EJ19_PP_TL-6-01_KATENDID on toodud ka kattekonstruktsiooni erinevate tüüpide ühendamine, kirjeldused ning kasutatavate materjalide kvaliteedinõuded.  Tüüp ST- ST-1 Kasutamine Territooriumi kahekihiline asfaltbetoonkate uuel killustik- ja liivalusel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Asfaltbetoon AC 16 surf 5cm Asfaltbetoon AC 32 base 7cm Killustikalus, 16/32 ja 32/63 (kiilekillustik 4/16) 25cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp min 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)  Tüüp ST- ST-2 Kasutamine Oleva asfaltbetoonkatte freesimine ja ülekate KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Asfaltbetoon AC 16 surf 5cm Kruntimine bituumenemulsiooniga C50B3 Olemasolev või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate* * Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi.  Tüüp ST- ST-3 Kasutamine Kasutatakse tankimis ja laadimisalade ehitusel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Betoonist sillutiskivi 8cm Jämeliivast või sõelmetest paigalduskiht 3cm Killustikalus, 16/32 ja 32/63 (kiilekillustik 4/16) 25cm Raudbetoonist plaat 20cm Tehnoloogiline kiht keskliivast, Kf>1.0 m/ööp min 40cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel) 3.6 3.6.2 Teepeenarde ja kruuskattega teega ühendamise kattekonstruktsioonid kattekonstruktsioonid  Tüüp ST- ST-4 Kasutamine Territooriumi teepeenarde kattekonstruktsioon KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Kivimaterjal fr 0-32 (segu nr. 6) 12cm Killustikalus, 16/32 ja 32/63 (kiilekillustik 4/16) 25cm Jämeliivast alus (dreenkiht), Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp min 30cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp (vajadusel)  Tüüp ST- ST-5 Kasutamine Kruuskattega teega ühendamise kattekonstruktsioon KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Kivimaterjal fr 0-32 (segu nr. 6) 12cm Olemasolev kruuskate 8 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 9/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa 3.7 3.7 Teede- Teede-ehituses kasutatavad materjalid Mulde materjalid Mulde ehituseks võib kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul (katse läbiviimine EVS 901-20:2013 kohaselt) tihendusteguril 0.98 on 0.5 m ööpäevas. Katendi materjalid Dreenkiht Dreenkihis kasutada jämeliiva, mis vastab järgmistele nõuetele: - alla 0,14 mm osiste sisaldus mitte üle 25% (kaalu %, katsemeetod GOST 8735-88, p.3) - savi- ja tolmuosiste sisaldus mitte üle 5% (GOST 8735-88, p.5) - saviosiste sisaldus mitte üle 0,5% (GOST 26193-84, p.3.2) - filtratsioonitegur mitte alla 2 m/ööp. (EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012). Killustikalus Killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele: Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Killustik peab omama vastavussertifikaati. Äärekivid Betoonist äärekivid külmakindlusklassiga 3 vastavalt EVS-EN 1340:2003 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“ tuleb paigaldada C16/20 betoonist alusele. Betoon tuleb paigaldada killustikualusele fr. 4-32 mm. Sillutuskivid Betoonist sillutuskivid peavad vastama EVS-EN 1338:2003+AC:2006 „Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid” nõuetele: külmakindlusklass – 3, lõhestustõmbetugevus – 3.6 MPa. Asfaltbetoon Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele. AC 16 surf: Gc90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FI20, FNaCl4, f2 AC 32 base: Gc85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4. Asfaltbetoonid peavad omama vastavussertifikaati. Sõidutee pealiskihi täitematerjal peab 100% olema tardkivist. Täitematerjal valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Pindaktiivse lisandi Wetfix AP17 sisaldus 0,4% sideaine kaalust. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1 3.8 3.8 Äärekivide paigaldamine Sõidutee äärekividena tuleb kasutada graniitkillustiku baasil pressmenetlusel valmistatud betoonäärekive betoonalusel. Äärekivid peavad vastama EVS-E 1340:2003 „Betoonist äärekivid“ nõuetele. Äärekivide kõrguseks katte pinnast on projekteeritud: a. Territooriumil murukattega saare servas, h=12cm; b. Asfaltbetoonkatte ja betoonkivist katte eraldamisel graniitäärekivi ristlõikega 7x20 mm, h=0cm Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Kasutatavad äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ning paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses täis betoonalusele C16/20. 3.9 3.9 Liikluskorraldusvahendid Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt liikluskorralduse joonisele № 546EJ19_PP_TL-4-02_LIIKLUS. Liiklusmärgid Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Postiks tohib kasutada kuum-tsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. 9 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 10/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Teekattemärgistus Telgjoon ja käsimärgistusena teekattele kantavad teekattemärgistus teostada termo valuplastikuga (TVP). Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine”. 3.10 3.10 Haljastus ja heakorrastus Haljasalade rajamine Ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Murutööde mahud täpsustatakse tööde käigus, sest osaliselt võib jääda kasutusse olemasolev murupinnas. Eelkõige kaetakse muruga teetööde käigus rikutud alad. Projekteeritava maa-ala piires puhastatakse ala prahist. Haljasribad ja väljapoole jäävad alad tuleb haljastada kuni töödemahtude piirini ja kaugemale, kui ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Projekteeritud haljasalad ja nõlvad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele. Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige rohkem ±20mm 5m vahemaa kohta. Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt. Muruseemne soovitav segu (külvamistihedus 12…15 gr/m²). Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside abil. Kasvualus ei tohi sisalda pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimsetikule võõraid ja kahjulikke aineid. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla segavaid ebatasasusi ega vettkoguvaid lohke. Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud. Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid. 3.11 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest. Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti). Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne tööde algust. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 10 Objekti nimi: Staadium: Kuup Muudatus: Lk /lehti: AS Tartu Terminal automaattankla PP 14.05.2020 02 11/11 Suur tn 14, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Eesti Teedeehituslik osa Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Riigimaanteed täielikult liikluseks sulgeda sõidukite ei ole lubatud. Kõik projekteeritud tööd on teostatavad tee täieliku sulgemiseta. Töid riigiteel tohib teostada ainult vastavalt kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 4 KOKKUVÕTE Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on ajutine. Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. Seletuskirja koostas: Elmo Jahhu Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse № 129224 11 [Not for commercial use] Ehitusluba nr 2012271/14654 (eelnõu) Kuupäev 18.05.2020 Ehitustegevuse liik Püstitamine, rajamine, paigaldamine,Rajatis,Muu lisas nimetamata teatisekohustuslik rajatis Ehitusloa väljastaja Jõgeva Vallavalitsus 77000401 Jõgeva vald, Jõgeva linn, Suur tn 5, 48306 Telefon 776 6500 , e-post [email protected] OLEV TEDER ehitusspetsialist Seotud dokumendi andmed Liik Ehitusteatis Number 2011201/11162 Kuupäev 17.05.2020 Ehitise andmed Ehitisregistri kood 221338104 Ehitise nimetus Automaattankla Ehitise asukoht Ehitise koha-aadress Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Sadala alevik, Suur tn 14 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 81001:003:0075 Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Sadala alevik, Suur tn 14 Ehitise koordinaadid X Y X Y X Y 1. 6527193.19 650614.83 2. 6527198.75 650611.31 Ehitise tehnilised andmed Maapealsete korruste arv 0 Maa-aluste korruste arv 0 Maht (m³) 40 Maapealse osa maht (m³) 40 Kasutamise otstarve ja pinnad Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide (m²) pind (m²) 24221 Rajatis vedel- või gaasikütuse hoidmiseks KOKKU (m²) 1/3 Allkiri ____________________ Ehitusluba nr 2012271/14654 (eelnõu), 18.05.2020 Elektrisüsteemi liik võrk Veevarustuse liik puudub Kanalisatsiooni liik lokaalne, mahuti Soojusvarustuse liik puudub Soojusallikas puudub Energiaallikas puudub Ventilatsiooni liik puudub Jahutussüsteemi liik puudub Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub Täiendavad andmed Liftide arv 0 Konstruktsioonid ja materjalid Vundamendi liik puudub Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal puudub Välisseina välisviimistluse materjal puudub Välisseina liik puudub Katuste ja katuselagede kandva osa materjal puudub Vahelagede kandva osa materjal puudub Katusekatte materjal puudub Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Ehitusteatis_Nr_ 2011201/11162 _Koondvaade.p 2011201/11162 df Ehitusteatis 17.05.2020 AS Tartu Terminali Ehitamise E.Jahhu automaattankla Automaattankla. tehniline Projektbüroo OÜ asice dokument 14.05.2020 546EJ19_PP_T L-6- 01_KATENDID_ E.Jahhu 2020-01-08.pdf Fail konteinerist Projektbüroo OÜ 14.05.2020 546EJ19_PP_V K-7- 01_KAEVUSKE E.Jahhu EM_2020-01- Fail konteinerist Projektbüroo OÜ 08.pdf 14.05.2020 546EJ19_PP_T L-1- 01_TIITELLEHT E.Jahhu _2019-05-14.pdf Fail konteinerist Projektbüroo OÜ 14.05.2020 546EJ19_PP_T L-2- 01_SELETUSKI E.Jahhu RI_2020-14- Fail konteinerist Projektbüroo OÜ 05.pdf 14.05.2020 2/3 Allkiri ____________________ Ehitusluba nr 2012271/14654 (eelnõu), 18.05.2020 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus 546EJ19_PP_T L-4- 01_ASENDIPLA E.Jahhu AN_2020-05- Fail konteinerist Projektbüroo OÜ 14.pdf 14.05.2020 546EJ19_PP_T L-4- E.Jahhu 02_LIIKLUS_20 Fail konteinerist Projektbüroo OÜ 20-05-14.pdf 14.05.2020 546EJ19_PP_T L-4- 03_SADEVEEK ANALISATSIOO E.Jahhu N_2020-05- Fail konteinerist Projektbüroo OÜ 14.pdf 14.05.2020 geodeetiline ATG_1948_TOI Mõõdistusprojek mõõdistus MIK.asice t 10.06.2019 Ricabell OÜ ATG_1948_TOI Fail konteinerist MIK.pdf 10.06.2019 Ricabell OÜ Fail konteinerist atg_1948.dwg 10.06.2019 Ricabell OÜ Fail konteinerist atg_1948.dgn 10.06.2019 Ricabell OÜ 3/3 Allkiri ____________________ Jõgeva Vallavalitsus Teie 18.05.2020 nr 214619 [email protected] Suur 5 Meie 28.05.2020 nr 15-2/20/23968-2 Jõgeva vald, 48306, Jõgeva, Jõgeva maakond Nõusolek Jõgeva vallas Sadala alevikus Suur tn 14 kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Sadala alevikus riigitee nr 17192 Simuna - Vaiatu (edaspidi riigitee) km 26,65-26,8 kaitsevööndis paiknevale Suur tn 14 kinnistule (katastritunnusega 81001:003:0075) kavandatava automaattankla projekti. Projekteeritav automaattankla paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatub projektiga kavandatud ristumiskoht. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt E. Jahhu Projektbüroo OÜ tööle nr 546EJ19 „ AS Tartu Terminal automaattankla. Teedeehituslik osa“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Enne automaattankla kasutusloa väljastamist peab projektikohane mahasõit olema valmis ehitatud ja Maanteeametile üle antud. Palume huvitatud isikul esitada taotlus ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimiseks Maanteeametile aadressil [email protected]. 2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 3. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 4. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist Lisad: 1. Ehitusluba_Nr_2012271-14654_Koondvaade 2. 546EJ19_PP_TL-2-01_SELETUSKIRI_2020-14-05 3. 546EJ19_PP_TL-4-01_ASENDIPLAAN_2020-05-14 Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel