Kiri

ÜHINEMISPUNKT SIDEVÕRGUGA TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA LIKVIDEERITAV SISSESÕIT PLANEERITAV AUTOLIIKLUSE ALA PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE PLANEERITAV HOONESTUSALA PLANEERITAVA HOONE VÕIMALIK ASUKOHT PIIRDE VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD SIDEKAEV KKS-2 tüüp r/b sidekaev PLANEERITAV HALJASTUS KOHUSTUSLIKU KÕRGHALJASTUSE ALA VÕIMALIKU PUUDE PAIKNEMISEGA OLEMASOLEV KRAAV PLANEERITAV TIIK E E KALDA VEEKAITSEVÖÖND VEEPIIRIST 10m G T MAAPARANUDSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND RI N / VEEPIIRIST 12m OLEMASOLEV TRUUP JUURDEPÄÄS KRUNDILE N A TULETÕRJEVEE MAHUTI LIGIPÄÄSU SERVITUUT L L IN ELEKTRIVÕRGU SERVITUUT T A 1 / SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 1 1 KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE / SUURIM ALUNE ARV KORRUSE- PIND KRUNDIL LISUS KRUNDI SUURUS Pn Pn 10 / PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES ,0 PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES EHITISEALUNE PIND PLANEERITUD PUURKAEV / MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER kaitsevöönd 10 m OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD / 0m SIDEKAABEL MA RJE- TI 0x8 HU MADALPINGEKAABEL / VEE LETÕ MADALPINGE ÕHULIIN TU HK K1 PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD / R NU MADALPINGE MAAKAABEL 38 W1 PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT ,0 ,4 / OLM 50 ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP , 0 SIDEKAABELLIIN 150 / / USK PUURKAEV, PUURKAEVU HOOLDUSALA r=10m 10, / 15 TAV REOVEE KOGUMISMAHUTI/ BIOPUHASTI ,9 0 SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS E NÄH KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT / PLANEERITUD HOONETE KATUSTELT KOGUTUD Sidevõrguga SADEMETE SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR KRUNDI POS 1 LIITUMISKILP PARKLA SADEMEVEE SUUND ÕLI- JA LIIVAPÜÜDURISSE Elektrivõrguga I TE W1 VEETRASS HK TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT ÖG W1 TULETÕRJEVEE MAHUTI PLANEERITUD REOVEE KOGUMISMAHUTI / BIOPUHASTI EKÖ W1 TULETÕRJEHÜDRANDI RAADIUS 150m ÕLL ,0 W1 12 03 W1 SADEMETEVEED JUHITAKSE PLANEERITAVASSE TIIKI 115 (Planeeritavast tiigist juhitakse sademeveed Kurna-Mõisaküla peakraavi) 0 m W1 D 5 ÖN VÖ W1 T S E K AI W1 TEE A N A W1 M 1 W 1 W 1 W 1 W m 30 1 W N D 1 ÖÖ W EV 1 TS W K AI W 1 E TE W1 1 W 1 W M K S D: 1. Topo-geoteetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo 21.10.2019, töö nr. M131019; 2.Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuva eriosade projektide koostamise käigus; ÜHENDUSPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA VAATA ELEKTRIVÕRGU SKEEM AS-06 RAE VALD, KURNA KÜLA Töö nr. 371 Elektrivõrgu ühenduspunkt asub planeeringualast ca 530 m kaugusel. Arhitekt ÕLLEKÖÖGI TEE 2 KINNISTU JA LÄHIALA DP DETAILPLANEERING Projektijuht A. Anton M 1:500 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 25.05.20 Tehnik K. Kuus AS - 05 Saatja: Enna Juhkam <[email protected]> Saadetud: 28.05.2020 14:23 Adressaat: Enna Juhkam <[email protected]> Teema: FW: Rae vald Kurna küla Õlleköögi tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamisest Manused: 2020-05-26 DP_Rae_Õlleköögi tee 2_dp-Põhijoonis_A2.pdf; 2020-05-26 DP_Rae_Õlleköögi tee 2_dp-tehnovõrgud_A1.pdf; DP_Rae_Õlleköögi tee 2_Detailplaneeringu seletuskiri-27.05.2020.docx; 2020-03-09 DP_Rae_Õlleköögi tee 2_dp.dwg From: Arno Anton <[email protected]> Sent: Thursday, May 28, 2020 10:20 AM To: Krista Einama <[email protected]> Subject: FW: Rae vald Kurna küla Õlleköögi tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamisest Tere taas, Saadan uuesti, Lugupidamisega, Arno Anton Optimal Projekt OÜ 56 983 389 From: Arno Anton [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, May 27, 2020 1:31 PM To: 'Krista Einama' <[email protected]> Cc: '[email protected]' <[email protected]>; 'Ain Antons' <[email protected]> Subject: RE: Rae vald Kurna küla Õlleköögi tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamisest Tere taas, Tegime muudatused joonistel ja täiendatud seletuskirja, Vastused all toodud sinisega. Puurkaevu osas lisatud seletuskirja selgitus punkti 5.8, lk 10. Sademevee osas planeeritud puhvina tiik ja ülevoolselt juhitakse eesvoolu kraavi. Vt ka seletuskiri punkt 5.8.2, lk 10 Loodan, et täiendused DP jooniste ja seletuskirja osas on sobilikud. Lugupidamisega, Arno Anton Optimal Projekt OÜ 56 983 389 From: Krista Einama [mailto:[email protected]] Sent: Friday, May 22, 2020 4:10 PM To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: Rae vald Kurna küla Õlleköögi tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamisest Tere, Enne kooskõlastuseni jõudmist saadan koostöö korras mõned küsimused lahenduse täpsustamiseks, aluseks on Maanteeameti seisukohad, mis on toodud kirjaga 15- 2205034-2 18.02.2020. 1. Õlleköögi tee kaitsevööndi laius on 30 m, 20 m joon on eksitav ja tuleks maha võtta. See ei muuda planeeringu lahendust, küsimus on kaitsevööndi ulatuse kajastamises. 20 m joon eemaldatud. 2. Punktis 8 toodud külgnähtavus 40 km/h juures 8m rahuldav tase ja nähtavuskolmnurk 10mX80 m tuleb kanda joonisele ja sellesse ei tohi jääda nähtavust piiravaid takistusi, sh kavandatud kõrghaljastus. Joonisele on kantud nähtavuskolmnurk, kuid 10 m tuleb mõõta riigitee katte servast. (hetkel tundub pisut vähem). Muudetud 3. Punktis 9 oleme viidanud jalgteele, mis nähtub Harjuma kergliiklusteede teemaplaneeringus ja mille rajamise maavajadusega tuleks arvestada. Lisatud joonisele ja seletuskirja punkt 5.4, lk 8 4. Sademevete ärajuhtimine on lahendatud Kurna-Mõisaküla kraavi, mis suubus riigitee 11 Tallinna ringtee alusesse truupi. Palun lahendust muuta või täpsustada, kuidas on tagatud riigitee aluse truubi läbilaskevõime. Maanteeameti eelistatud lahendus on, et sademevett ei juhita riigitee alusesse truupi. Kantud joonisele sademevee puhvriks tiik. 5. Palume lahendust korrigeerida tehnovõrkude osas vastavalt punktis 12 toodule, mis on kavandatud riigitee alusele maale. Elektritrass DP alal viidud kinnistu sisse 1 m piirist. Ootan detailplaneeringu täpsustatud lahendust võimalikult pea kooskõlastamiseks tagasi. Tervitades Krista Einama Taristu teenuste osakond EHITUSÕIGUSE TABEL hoonete ehitisealune suletud brutopind (m²) min.tulepüsivusklass TINGMÄRGID sihtotstarvete kaupa parkimiskohtade arv suurim korruselisus hoonete arv krundil absoluutne kõrgus krundi planeeritud hoone kõrgus (m) (detailplaneeringu pind (maapealne/ maa sihtotstarve maa sihtotstarve krundi aadress (katastriüksuse maa-alune) m² katastriüksuse ja osakaalu % ja osakaalu % DETAILPLANEERINGU ALA PIIR liikide kaupa) maapinnast / liikide kaupa) normatiivne / (maapealne/ kavandatud maa-alune) pos. nr. ettepanek suurus m² KATASTRIÜKSUSE PIIR aadressi hoone hoone OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA või Servituudi vajadus Kitsendused Arhitektuurinõuded LIKVIDEERITAV SISSESÕIT · servituudi vajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, · Maantee kaitsevöönd 50 meetrit; · Katusekalle 0-15°. Katuseharja kõrguse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus 1 Õlleköögi tee 17 2 128 1000 2k / - 9 / 52,44 2 T 60%/ Ä 40% 2000 TP3 34 / 41 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; Ä 40%T 60%/ · Tee kaitsevöönd 30 meetrit; ette antud kõrgusmärgist; katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun); PLANEERITAV AUTOLIIKLUSE ALA · maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole, võrguvaldaja · Kalda veekaitsevöönd 10 m veepiirist; · Kruntidele on lubatud kavandada keskkonnasõbralikke hooneid; kasuks; · Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitse- · Äri- ja tootmishoonete sihtotstarbega kruntidel hoonete lubatud maksimaalne ehitisealune PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE · tuletõrjevee mahuti ligipääsu servituut, 2 m laiuselt mahuti väliskontuurist; vöönd 12 m veepiirist; pind on 50% krundi pindalast, seejuures peab olema 20% krundi pindalast haljastatud; · puurkaevu hooldusala, 10m laiuselt puurkaevu väliskontuurist; · Hoonestus peab jääma arhitektuuriliselt ja visuaalselt huvitav ning esinduslik. Hoone välimus PLANEERITAV HOONESTUSALA peab olema kaasaegne, esindades moodsat ja funktsionaalset arhitektuuri; · Viimistlus jätta võimalikult naturaalne vastava materjali toonides. Fassaadi lahendused PLANEERITAVA HOONE VÕIMALIK ASUKOHT kombineerida vähemalt kahte erinevat materjali ja liigendada fassaadi paari erineva värvitooniga; · Eksponeeritud konstruktsioonid kujundada lihtsad ja ilma kaunistuseta. Mitte projekteerida PIIRDE VÕIMALIK ASUKOHT kaare ja võlvi motiivi; · Krundi ümber võib rajada kuni 1,8 m kõrguse metallpostidel võrkpiirde. Piirded ei tohi PLANEERITAV HALJASTUS avaneda tänava poole. Piirded ei ole kohustuslikud. Trassidele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs. KOHUSTUSLIKU KÕRGHALJASTUSE ALA VÕIMALIKU PUUDE PAIKNEMISEGA hoonestusala suurus: 4090 m² OLEMASOLEV KRAAV parkla ala suurus väljaspool piireaeda: 2390 m² PLANEERITAV TIIK piirdeaiaga piiratud ala suurus: 7360 m² KALDA VEEKAITSEVÖÖND VEEPIIRIST 10m MAAPARANUDSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND VEEPIIRIST 12m OLEMASOLEV TRUUP JUURDEPÄÄS KRUNDILE E G TE TULETÕRJEVEE MAHUTI LIGIPÄÄSU SERVITUUT RIN / ELEKTRIVÕRGU SERVITUUT I N NA L TAL PUURKAEV, PUURKAEVU HOOLDUSALA r=10m 1 / 1 ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR / 10 / ,0 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD T 60% / Ä 40% / SIDEKAABEL 1 9m / m 1000m² 2 0 2K 0x8 MADALPINGEKAABEL / K1 17 128 m² P- P43 / MADALPINGE ÕHULIIN UR 38 N ,0 ,4 / LM 50 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES SKO / 1 KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE U 10, SUURIM ALUNE ARV / 15 TAV ,9 0 KORRUSE- PIND KRUNDIL LISUS ÄH KRUNDI SUURUS Pn Pn / TEE N PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES I EHITISEALUNE PIND ÖG MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER KÖ PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS E ÕLL 12,0 Asutuse asukoht Normatiivne parkimiskohtade Planeeritud parkimiskohtade 03 arv krundil arv krundil 115 0m N D5 Ehitise otstarve Väikeelamute ala VÖÖ SE KAIT Pos. 1 Äri- ja tootmishoone Asutused 1/ 40 800 / 40 = 20 41 EE ANT Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 1200 / 90 = 14 MA Planeeritaval maa-alal kokku 34 41 m PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD: D 30 Ö ÖN SEV Planeeritava ala suurus 1,71 ha AIT EK Kavandatud kruntide arv 1 TE Krunditava ala maa bilanss: äri- ja tootmismaa 17 128 m² 100 % Plan. parkimiskohtade arv: 41 M K S D: 1. To o- eoteeti ise us ni koost s A er eo 21.10.201 töö nr. M13101 RAE VALD, KURNA KÜLA Töö nr. 371 Arhitekt ÕLLEKÖÖGI TEE 2 KINNISTU JA LÄHIALA DP DETAILPLANEERING Projektijuht A. Anton M 1:1000 PÕHIJOONIS 25.05.20 Tehnik K. Kuus AS - 04 5381625 -131445 Töö nr 371 Harjumaa, Rae vald KURNA KÜLA ÕLLEKÖÖGI TEE 2 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING TELLIJA: Rae Va llavalitsus Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK : Respo Haagised AS ( äriregistri kood 10354808) Tamme 21, Tõrvandi alevik, Kambja vald , 61715 Tartumaa esindaja: Ain Antons t el : +372 730 1840 , +372 515 6504 PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger tel: 5615 3989 TEHNIK: Keia Kuus [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton tel: +372 56 983 389 e- m a il: [email protected] KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED PAGEREF _Toc36738248 \h 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK PAGEREF _Toc36738249 \h 4 3. VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE PAGEREF _Toc36738250 \h 5 4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc36738251 \h 6 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc36738252 \h 6 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc36738253 \h 6 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc36738254 \h 6 4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc36738255 \h 6 4.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc36738256 \h 6 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc36738257 \h 6 4.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc36738258 \h 6 5. PLANEERINGU ETTEPANEK PAGEREF _Toc36738259 \h 7 5.1. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc36738260 \h 7 5.2. Ehitiste arhitektuurinõuded ja piirded PAGEREF _Toc36738261 \h 7 5.2.1. Kuni 20 m 2 ja kuni 5 m kõrged hooned PAGEREF _Toc36738262 \h 8 5.3. Piirded ja nähtavuskolmnurgad PAGEREF _Toc36738263 \h 8 5.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc36738264 \h 8 5.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc36738265 \h 9 5.6. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc36738266 \h 9 5.7. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc36738267 \h 10 5.8. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc36738268 \h 10 5.8.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc36738269 \h 10 5.8.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine PAGEREF _Toc36738270 \h 11 5.8.3. Elektrivarustus PAGEREF _Toc36738271 \h 11 5.8.4. Sidevarustus PAGEREF _Toc36738272 \h 11 5.8.5. Soojavarustus PAGEREF _Toc36738273 \h 12 5.8.6. Tänavavalgustus PAGEREF _Toc36738274 \h 12 5.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks PAGEREF _Toc36738275 \h 12 5.10. Jäätmete prognoos ja käitlemine PAGEREF _Toc36738276 \h 12 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE PAGEREF _Toc36738277 \h 13 6.1. Eessõna PAGEREF _Toc36738278 \h 13 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc36738279 \h 13 6.3. Müra ja vibratsioon PAGEREF _Toc36738280 \h 14 6.4. Põhjavesi ja pinnavesi PAGEREF _Toc36738281 \h 15 6.5. Radoon PAGEREF _Toc36738282 \h 15 6.6. Võimalik keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc36738283 \h 15 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA PAGEREF _Toc36738284 \h 15 8. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD PAGEREF _Toc36738285 \h 17 LISAD Tehnilised tingimused: Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 12.03.2020 . a väljastatud tehnilised tingimused nr 344829 ; Telia Eesti AS poolt 01.04.2020 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33603798 . Teostatud uuringud: geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 21 . 10 .20 19 , töö nr M131019 . JOONiSED AS-01 Situatsiooniskeem M 1:~ AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:1000 AS-04 Põhijoonis M 1:1000 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 AS-06 Elektrivõrgu skeem M 1:~ KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA seletuskiri PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeerimisseadus; Rae valla üldplaneering (kehtestatud 21.05.2013); Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; katastriüksuse plaan; muud õigusaktid ja projekteerimisnormid. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeritav maa-ala paikneb Rae vallas Kurna külas. Kurna küla jääb Rae valla lääneossa ja planeeritav ala Kurna küla keskossa. Planeeritav ala on Jüri alevist ca 3 km kaugusele. Planeeritav ala piirneb põhjas, idas ja lõunas katastriüksustega, mille sihtotstarve on transpordimaa. Läänes piirneb ala maatulundusmaaga, mis on hoonestamata ning on kaetud kõrghaljastusega. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud üldjuhul maatulundusmaade jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbelisteks kruntideks. Käesoleva planeeringu lahendus sobitub hästi maantee 11 Tallinna ringtee äärsele alale, mis jä t kab piirkonnas olemasolevate ja planeeritavate äri- ja tootmismaade välja kujunenud alade piirkonda. Piirkonnas kavandatud äri- ja tootmishoonetest praeguseks ajaks on väljaehitatud vähe. Lähiala äri- ja tootmishooned on m ahtudelt ja gabariitidelt erineva suurustega, mis on polüfunktsionaalsete lahendustega pakkuvad ehitised. Olemasolev ja planeeritav hoonestus käsitletavas piirkonnas on ühe- kuni neljakorruseline ulatudes kõrgustelt kuni 16 meetrini. Piirkonnas moodustatud äri- ja tootmismaade kruntide täisehitusprotsent jääb 40 – 50% juurde. Ehitusõiguste määramisel on lubatud maapealne hoonestusala valid a nii, et oleks võimalik maksimaalselt krundile antud ehitusõigust kasutada ning jäetud vabadus hoone paiknemise planeerimisel. Võimal u s e l on viidud hoonestusala moodustatava te krun t i de piirideni, et naabe rkinnistutele rajatava d hooned saaks kokku ehitada . Selgeid ehitusjooni piirkonnas välja kujunenud ei ole. Hoonete vaated on küllaltki monotoonsed. Sarnaselt levinud samalaadsetele hoonetele on ka selles piirkonnas valdavalt esindatud mitmest erineva kõrgusega koosnevad hooned. Katusetüübina on piirkonnas esindatud enamasti madalakaldelised ning osaliselt parapetiga piiratud katused. Katusekalded on piirkonnas planeeritud 0 kuni 30 kraadi. Välisviimistluses on levinud pleki, betooni, puidu, klaasi ja kivi kasutamine. Kuna tegu on endiste põllumaadega ning lähiümbrusesse on kujundatud äri- ja tootmis- ja laohoonete piirkond, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väike. Äri- ja tootmismaade alal on enamasti kruntide ja kinnistute haljastusprotsendiks arvestatud minimaalselt 10%. Planeeringutega on enamasti ka seatud kohustus kõrghaljastuse istutamiseks, kuid kuna piirkond on alles osaliselt välja kujunenud, siis puudub ka suuremas osas kõrghaljastus või istutatud puud ei ole veel saavutanud oma täiskasvanud kõrgust. Piirkonnas asub ka palju eelmisel sajandil ehitatud ühepereelamuid. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Elamud on 1- kuni 2- korruselised ning viilkatustega. Fassaadimaterjalina on kasutatud enamasti puitlaudist. Planeeringualal on ühendus olemas ka ühistranspordiga. Peatus asub Õlleköögi teel planeerin gualast ca 600 meetri kaugusel. Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Tallinna linnas Ülemiste keskuses, mis jääb planeeritavast alast ~9 km kau gusele . Rae valla keskus, Jüri alev ik, jääb planeeritavast alast ~3 km kaugusele. Piirkonna eelisteks on: Tallinna linna lähedus; strateegiliselt hea asukoht riigimaantee ääres, mis tagab ettevõtetele väljapaistva asukoha ning lihtsa juurdepääsu olulisematele transpordikanalitele – maanteed, sadamad, raudtee; juba väljakujunenud polüfunktsionaalne äri-, tootmis- ja laohoonete piirkond soosib siia samalaadse hoonestuse planeerimist, mis ühtlasi tekitab linnaehituslikust seisukohast alale ühtse arhitektuurse terviku ning hästi toimiva ja sidusa piirkonna; piirkonnas on osaliselt välja kujunenud infrastruktuur – rajatud on uued teedevõrgud ning planeeritavate hoonete varustamiseks ette nähtud tehnorajatised; suure ja järjest intensiivistuva liiklusega riigimaantee (äärde pole elamute rajamine otstarbekas ) . Piirkonnas on kõrgendatud müra- ja vibratsioonitase ning õhusaaste kõrgem kontsentratsioon, mis perspektiivis Tallinna väikese ringtee rajamisel suurenevad veelgi. Planeeritava ala kontaktvööndi analüüsi visuaalne materjal on esitatud joonisel AS-0 2 Ruumilise keskkonna analüüs . Kurna küla Õlleköögi tee 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu muuta äri- ja tootmismaa krundiks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimus, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE Rae valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on antud ala 11 Tallinna ringtee maantee poolse osa juhtotstar ve perspektiivne äri maa, mis jätkaks riigimaantee äärset tootmis- ja ärimaa funktsiooniga hoonestust. Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on otstarbekas ärimaale lisada ka tootmismaa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas äri- või tootmismaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Käsitletava ala sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast äri- ja tootmismaadeks vastab Rae valla üldplaneeringule. PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeritav ala asub Kurna külas, tugimaantee 11 Tallinna ringtee ja kõrvalmaantee 11503 Õlleköögi tee nurgal. Juurdepääs alale on kõrvalmaanteelt 11503 Õlleköögi tee . Tallinna linna lähedus ja hea ligipääs on muutnud ala atraktiivseks nii äri- ja tootm iskvartali loomiseks . Suurte magistraalteede (riigimaantee ja kohalik maantee) ristumise ala on sobilik planeeringuga ette nähtud äri- ja tootmismaa sihtotstarbeliste kinnistute moodustamiseks. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Kurna külas, tugimaantee 11 Tallinna ringtee ja kõrvalmaantee 11503 Õlleköögi tee nurgal . Juurdepääs alale on kõrvalmaanteelt 11503 Õlleköögi tee . Detailplaneering on koostatud 1,71 hektari suurusele alale. Plan eeritav ala asub Kurna küla keskosas . Planeeringuala lääneküljel asub Mõisaküla peakraav. Planeeritava ala pind on suhteliselt lauge. Maapind on kirde - edela suunas langeva joonega. Planeeringuala kõrgemad kohad asuvad Õ lleköögi tee äärsel alal . Käsitletava al a absoluutkõrgusmärgid jäävad 41.55 m ja 44.59 m vahele . Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Õ lleköögi tee 2 – (Maa-ameti andmetel 01 . 04 .20 20 ) katastriüksuse tunnus 65301:001:3038 ; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; katastriüksuse pindala: 17128 m² . Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve 11 Tallinna ringtee 19, 35 ha 65301:001:0591 Transpordimaa 100% Õlleköögi tee L1 4068 m² 65301:001:1625 Transpordimaa 100% Suurepõllu 2, 90 ha 65301:001:3087 Maatulundusmaa 100% Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11503 Õlleköögi tee, mis on ühenduses tug imaanteega 11 Tallinna r ingtee. Olemasolev tehnovarustus 11503 Õlleköögi tee kinnistul asuvad järgmised tehnovõrgud: m adalpinge kaabel ; madalpinge õhuliin. 11 Tallinna ringtee kinnistul asuvad järgmised tehnovõrgud: sidekaabel; madalpinge kaabel. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Kõrghaljastus asub planeeringuala edelanurgas 11503 Õlleköögi tee ääres. Kehtivad piirangud Õlleköögi tee 2 kinnistul asuvad järgmised piirangud: m aantee kaitsevöönd 50 meetrit ; t ee kaitsevöönd 30 meetrit; k alda veekaitsevöönd 10 m veepiirist; maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöö nd 1 2 m veepiirist. P LANEERINGU ETTEPANEK Olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks . Moodusta ta vatele krundile sihtotstarvete ja ehitusõiguste määramine, liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustamise ja haljastuse lahendamine. Plan eeringulahendusega nähakse ette 4 0% äri- ja 6 0% tootmismaa sih totstarbeline krunt, kuhu on lubatud ehitada kuni 2 hoonet, ehitisea l use pinnaga kuni 1000 m² . Hoonete suurim lubatud kõrgus on 9 meetrit. Planeeringulahenduses on alles jäetud olemasolev sissesõit ning lisaks sellele on planeeritud uus sissesõit, e t ringistada tekkivat liiklust ja luua võimalikult sujuv ja liiklusohutu ühendus Õlleköögi teega vältides autorongide (auto+haagis) ümberkeeramise vajadust parklas. Hoonestusala on planeeritud vastavaid kitsendusi ja teekaitsevööndeid arvesse võttes. Tugimaantee 11 Tallinna ringtee poolt on hoonestusala kinnistu piirist 38,4 m kaugusel, kõrvalmaantee 11503 Õlleköögi tee poolt 15,9 m kaugusel kinnistu piirist. Planeeringuala läänepoolsel al al asub Mõisaküla peakraav ning kalda veekaitsevööndist tulenevalt on hoonestusala 26 m kaugusel kinnistu piirist. Kõrvalmaantee 11503 Õlleköögi tee poolsele alale on kavandatud detailplaneeringuga kohustuslik kõrghaljastuse ala, et sõidutee äärde tekiks puudeallee. Planeeringulahendus ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus Moodustatavate kruntide ehitusõiguse määramisel on lähtutud Rae valla kehtestatud üldplaneeringu tingimustest ning planeeritava ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringute lahendusest. Krunt p os 1 Krundi suurus 17128 m² M aakasutuse sihtotstarve ärimaa 40% / tootmismaa 6 0% Hoonete arv 2 hoone t Ehitisealune pind 1000 m² Korruselisus 2 Kõrgus 9 m Parkimiskohtade arv 43 Ehitiste arhitektuurinõuded ja piirded Hoonete eskiisprojektid peab kooskõlastama valla arhitektiga; hoonetevaheline minimaalne kaugus naaberkinnistutel on 8 meetrit. Ehitades naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m tuleb rajada kinnistu piiri poolne hoone sein tulemüürina või sõlmida naabriga servituudi leping, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitad a 8 m kaugusele olevast hoonest; k atusekalle 0 – 15°. Katuseharja kõrguse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist; katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun); k runtidele on lubatud kavandada keskkonnasõbralikke hooneid; ä ri- ja tootmishoonete sihtotstarbega kruntidel hoonete lubatud maksimaalne ehitisealune pind on 50% krundi pindalast, seejuures peab olema 20% krundi pindalast haljastatud; h oonestus peab jääma arhitektuuriliselt ja visuaalselt huvitav ning esinduslik. Hoone välimus peab olema kaasaegne, esindades moodsat ja funktsionaalset arhitektuuri; v iimistlus jätta võimalikult naturaalne vastava materjali toonides. Fassaadi lahendused kombineerida vähemalt kahte erinevat materjali ja liigendada fassaadi paari erineva värvitooniga; e ksponeeritud konstruktsioonid kujundada lihtsad ja ilma kaunistuseta. Mitte projekteerida kaare ja võlvi motiivi; hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R` tr,s,w +C tr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest. D etailplaneeringu alale planeeritavate eluhoonete puhul tuleks mürarikkamal fassaadil kasutada materjale, mille õhumüra isolatsiooni indeks on soovitavalt 45 dB, äri- ja tootmishoonete jaoks on vastav indeks soovitavalt 35 dB; tehnoseadmete (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks seadusega sätestatud normtasemeid; planeeritavates eluruumides tuleb tagada piisav insolatsioon. Järgida EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” nõudeid. Kuni 20 m 2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded ja nähtavuskolmnurgad Piirete rajamine ei ole kohustuslik. Piirete vajadusel planeerida metallp ostidel võrkaed kõrgusega kuni 1 ,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Piirded ei tohi avaneda tänava poole. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritavale äri- ja tootmismaa krundile on mahasõidud ette nähtud olemasolevalt kõrvalmaanteelt 11503 Õlleköögi tee . Planeeringualasse jääb 11 Tallinna ringtee maantee kaitsevöönd ning 11503 Õlleköögi tee kaitsevöönd. Vastavalt Ehitusseadustik §-le 71, lg 2 on avalikult kasutataval teel kaitsevöönd. Vastavalt seadusele on tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast k uni 30 m . Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi laius sõltub piirkonna ise loomust ning liiklustihedusest. Rae valla üldplaneeringu kohase l t on kõrvalmaantee 11503 Õlleköögi tee kaitsevöönd 20 meetrit. Kuna liiklustihedus detailplaneeringualaga külgneval Õlleköögi teel on suhteliselt väike, siis detailplaneeringuga lähtutakse hoonestusala määramisel Rae valla üldplaneeri n gu ga määratud tee kaitsevööndist. Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringu kohaselt on kantud põhi- ja tehnovõrkude joonis t ele per s pektiivne kergliiklustee trass ikoridor , mille rajamiseks tuleb edasiselt maavajadusega arvestada. Detailplaneeringus on maanteeliiklusest põhjustatud võimalike liiklusmürast põhjustatud häiringute vältimiseks arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest “ meetmeid. Parkimine toimub krundi siseselt. Parkimine on lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis vastavalt EVS 843:2016 „ Linnatänavad ” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritavate hoonete ehitusprojekti käigus. Parkimiskohtade kontrollarvutus Ehitise otstarve Asutuse asukoht Normatiivne p arkimis - kohtade arv krundil Planeeritud parkimis - kohtade arv krundil V äikeelamute ala P os 1 Ä ri- ja tootmishoone Asutused 1 / 40 Tööstusettevõte ja ladu 1 / 90 800 / 40 = 20 1200 / 90 = 1 4 21 22 Planeeritaval maa-alal kokku 3 4 43 Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Riigitee ja p laneeringuala juurdepääsutee ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt ja kooskõlastada see Maanteeametiga; teeprojekti võib koostada vastavat pädevust omav isik. Projekteerimise nõuded väljastab Maanteeamet vastava taotluse alusel; Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Maanteeamet; arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne p laneeringuala le mistahes hoone ehitusloa väljastamist; Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks; kõik arendusega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tul eb kooskõlastada Maanteeametiga. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Äri - ja tootmishoonetel on minimaalne haljastuse (murupin d) protsent krundi pinnast , s.o 15% , ning iga 8 00 m 2 kohta tuleb ette näha 1 puu , mille täiskasvamise kõrgus on 10 m. Kokku näha ette istutada 21 puud. Planeeritavale krundile Õlleköögi tee poolsele alale on ette nähtud kohustu s liku kõrghaljastuse ala, et tekiks sõidutee äärde puudeallee . Põhijoonisel on näidatud planeeritava kõrghaljastuse ligikaudne asukoht. Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 tabeli 10.2 nõuetele. Likvideeritava kasvupinnase käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele. Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” alusel ning Eesti standard EVS 812-7:2018 „ Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ . Lisaks tuleb projekteerimisel lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest standarditest, määrustest ja seadustest. Tuleohutusest tulenevalt on hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m . Hoonete rajamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik sõlmida kinnistuomanike vahel vastav kokkulepe Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaante elt 11503 Lagedi Õlleköögi tee. Välise tulekustutusvee tarbeks on planeeritud mahuti, mille suurus määratakse ehitusprojekti koostamise staadiumis, vahetult puurkaevu juurde, vt joonis AS-05, tehnovõrkude koondplaan. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda . P os 1 Servituudi vajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks; m aakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; t uletõrjevee mahuti ligipääsu servituut, 2 m laiuselt mahuti väliskontuurist; p uurkaevu hooldusala, 10 m laiu selt puurkaevu väliskontuurist. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt välja statud tehniliste tingimustega. Puurkaevu ja tule tõrjevee mahuti asukoht on planeeritud arvesta des alljärgnevaid asjaolusid: tagatud avatud juurdepääs tuletõrje päästeautodele tule kustutuse vee saamiseks lisaks planeeritud hoone le ka vajadusel lähipiirkonna hoonete kustutamiseks; avatud juurdepääs rajatiste teenindamiseks; Peab arvestama puurkaevu rajamisel ka alljärgnevalt kirjeldatud asjaolu tulenevalt sellest, et puurkaev on planeeritud riigimaantee kaitsevööndisse. Maanteeamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). Nimetatud asukohas ei ole puurkaevule võimalik moodustada sanitaarkaitseala juhul, kui soovitakse veetarvet suurendada üle 10 m3. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel tehnovõrkude koondplaan AS-05. Veevarustus ja kanalisatsioon V eevarustus on lahendatud autonoomsete puurkaevu baasil. Eel d atav veetarve kuni 3 m 3 /d Puurkaevule , veevõtuga alla 10 m 3 /d on ette nähtud R = 10 m hooldusala, kus ei või paikneda hooneid, rajatisi, teid, reovee kogumismahuteid ega muid potentsiaalseid reostusallikaid. Puurkaevu rajamisel peab lähtuma keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht täpsustub hoone projekteerimise staadiumis. Kanalisatsioon l ahendatakse lokaalselt. Planeeringuala reoveed kanaliseeritakse biopuhasti või kogumismahuti baasil, mis kuuluvad perioodiliselt väljavedamisele vastavalt sõlmitud lepingutele. Biopuhasti rajamisel jälgida asukoha valikul keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenevaid nõudeid . Kogumismahuti asukoht täpsustub hoonete projekteerimise staadiumis. V ertikaalplaneerimine ja s ademeve e ärajuhtimine Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Maksimaalselt võib maapinda tõsta kuni 0,5 m olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplane erimisega tuleb tagada sademe vee mitte kaldumine naaberkinnistutele. K õvakattega pindadelt ja hoone katustelt kogunenud sademeveed juhitakse planeeritavasse tiiki . Parklast suunatakse sademeveed I klassi õli- ja liivapüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse planeeritavasse tiiki. Hinnanguliselt sademevee hulk kokku max 65 l/s. Planeeritavast tiigist juhitakse sademeveed ülevoolselt kanalisatsioonitrassiga olemasolevasse Kurna-Mõisaküla kraavi . Kraavi juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. s ätestatud nõuetele. Sa deme vee ärajuhtimise täpne lahendus koostada ehitusprojekti staadiumis arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. Elek t rivarustus Planeeringuala elektriga varustamine on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt 12.03.2020 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 344829 . Kavandatud võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on ühe krundi kohta à 3×100 A. Planeeringuala elektrienergiaga varustamine on planeeritud madalpinge maakaabli trass alates Õlleköögi tee 17 kinnistult, kõrvalmaantee 11503 Õlleköögi tee ääres asuvast alajaamast Kurna mõis:(Rae) kuni planeeritava ala sissesõidu juurde planeeritud liitumiskilbini. Vt ka joonis AS-05, tehnovõrkude koondplaan. Liitumiskilbist kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Maakaabelliinidele, liitumiskilbile on määratud servituudi seadmise vajadusega ala. Liitumiskilbile peab olema teenindamiseks vaba juurdepääs. Täiendavad tingimused: t ööjoo nised kooskõlastada täiendavalt; t ööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega . Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS poolt 01 .0 4 .2020 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 33 603798 . Ühinemispunkt sidevõrguga asub üle riigimaantee, 11 Tallinna ringtee, Teliale kuuluvas sidekaevus nr JRI-337. Planeeritud on sidekaab litrass alates sidekaevust JRI- 337 riigimaantee alla paigaldatud side-kanalisatsiooni kaudu kuni riigi kõrvalmaantee 11503 Õlleköögi tee äärde planeeritud sidekaevuni (KKS- 2 tüüp r/b sidekaev). E dasi on planeeritud sidetrass piki Õlleköögi teed kuni planeeritava ala piiril kavandatud elektri liitumiskilbini. Sidevarustuse täpne lahendus, sh sidekaabli trassi asukoht planeeritava ala piirist kuni hooneni anta kse ehitusprojekti koostamisel. Nõuded ehitusprojekti koostamisel: Kasutada olemasolev at toru, mis saab alguse kaevus JRI-337 ja kulge b üle 11 Tallinna ringteest. Olemasoleva toru peale sobival kohal projekteerida KKS-2 tüüpi r/b sideka ev, sõltuvalt toru sügavusest, kas täisprofiil või ülemine osa KKS-2B alusplaadiga. Kasutada „ Telia ” logoga kaevukaa si . Kaev varustada kronsteinide ja konsoolidega. Sidetorud sisestada läbi läbistushüls s i. Kaev jääb Telia omandisse. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal Soojavarustus Planeeritava ala küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritavate hoonete soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. L okaalkatlamaja puhul peab arvestama alljärgnevaga: Õhusaasteloa kohustus on määratletud keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Tänavavalgustus Välisvalgustus lahendatakse ehitusprojektis ning krundi põhiselt. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: n ähtavus , juurdepääsuvõimalus , territoriaalsus , atraktiivsus , vastupidavus , valgustatus . Käesolev planeering soovitab: kinnistu valgustada ja heakorrastada , tagada hea nähtavus , parkida sõidukid oma krundile , kasutada vastupidavaid materjale , paigaldada selged viidad , selgelt eristatavad juurdepääsud. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrusele nr 99 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määruse nr 99 Rae valla jäätmehoolduseeskirja 3. peatükk „Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord“ esitatud nõuetest. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused: p laneeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata; väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub; planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haritav maa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda; teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti; vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 20 00 kaardirakendusele (seisuga 11.02.2020 ) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel p laneeringuala l kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub; vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (1 1.02.2020 ) ei asu p laneeringuala l ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub; vastavalt Maa-ameti geoloog ia kaardirakenduse andmetele (11.02 .20 20 ) on piirkond kaitsmata põhjaveega ala. Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele: k avandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus; müra ja vibratsioon; põhjavesi ja pinnavesi ; radoon. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlikku olukordade vältimiseks: territooriumi korrashoid; territooriumile tagada juurdepääs; ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem . Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed: h oonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R` tr,s,w +C tr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest; ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ” lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga; akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid; arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Maanteeamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Terviseameti nõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks: e daspidisel projekteerimisel tuleb tagada, et elamute välisterritooriumitel vastaksid müratasemed keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratasemete mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “ (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud normtasemetele; arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides “ ; ärihoonele paigaldatavad tehnoseadmed on mürahäiringute vältimiseks soovitav paigutada elamutest võimalikult kaugele (võimalusel sellistele hoone külgedele, mis ei ole suunaga elamute poole); lähedusse jäävate äri- ja tootmistegevuse müratasemed ei tohi detailp laneeringuala l ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra normtasemeid; ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi lähedal asuvatel elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00 – 07.00 vahel II kategooria tööstusmüra piirtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid “ § 3 toodud piirväärtustele. P õhjavesi ja pinnavesi Planeeringuala asub nõrgalt kaits tud põhjaveega ala piirkonnas. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed: mitte immutada reovett haljasaladele; mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele. Veeseaduse § 8 lõike 2 punktide 4 ja 7 kohaselt on s ademeve ega saasteainete juhtimiseks suublasse ja tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse (näiteks truupide paigaldamine) vajalik vee erikasutusloa olemasolu. Järgnevas projekteerimisetapis tuleb jälgida, kas ilmneb asjaolusid ja vajadusi, mis tingivad vee erikasutusloa taotlemist. Radoon Planeeritav ala jääb Põhja-Eesti normaalse radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 30 – 50 kBq/m 3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Võimalik keskkonnamõju hindamine Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Kurna külas Õlleköögi tee 2 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu osas. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks p laneeringuala l maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine koos v ajalike servituutide seadmisega; a valikult kasutatava teede, tehnovõrkude, -rajatiste ja välisvalgustuse projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires välj astab tee ehitusloa Maanteeamet ; arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ; a valikult kasutatava teede, välisvalgustuse ja hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine; p laneeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehitusl ubade taotlemine ning ehitamine; d etailplaneeringuga ettenähtud krundile hoonete ehitamiseks ei esitata Rae Vallavalitsusele ehitusloataotlusi enne, kui krunti teenindav taristu on saanud kasutusloa. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Detailpla neeringuga haaratud maa-ala 1,71 ha Kavandatud kruntide arv 1 Krunditava ala maa bilanss: äri- ja tootmismaa 17 128 m² 100 % Plan eeritud parkimiskohtade arv: 43 Koostas: Keia Kuus tehnik 2 7 .0 5 .2020