dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 28. mai 2020
Viit
15-2/18/17821-5
Registreeritud
28. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Merike Joonsaar (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. juuni 2020

Failid

  • 📎14-11785-5 04.05.2020 Väljaminev kiri (1).bdoc496 KB
  • 📎E-kiri.pdf423 KB
  • 📎Joonis 4_Põhijoonis.pdf1177 KB
  • 📎Joonis 6_Liikluskorraldus.pdf1201 KB
  • 📎Seletuskiri_Joa tee 43.pdf6412 KB
  • 📎Ärimaa kinnistule juurdepääsuks olemasoleva mahasõidu võimaldavate tin...asice9253 KB

Sisu (failidest)

Jaanus Saat Teie 30.03.2020 nr 6-1/19-68 Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 04.05.2020 nr 14-11/785-5 [email protected] Kloogaranna küla Joa tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneering Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 30.03.2020 kirjaga nr 6-1/19-68 Rahandusministeeriumile Kloogaranna küla Joa tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalid (edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Detailplaneeringu materjale on lähtuvalt Rahandusministeeriumi 26.06.2019 kirjas nr 14-11/2296-7 toodud seisukohtadele ja märkustele täiendatud ning arvestatud on ka mõningaid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid. Rahandusministeeriumile on edastatud ka Lääne-Harju Vallavalitsuse 15.04.2020 kiri nr 6-1/19-69 Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Seltsile. Planeeritav ala, suurusega u 2 ha, asub Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee, Liiva tee ja Muru tee ning Treppoja oja vahelisel alal. Joa tee 43 kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 16 988 m²) on hoonestamata. Varasemalt on maad kasutatud pioneerilaagrite staadionina. Planeeringulahenduses on Joa tee 43 kinnistu jagatud neljaks krundiks, millest kaks on elamumaa, üks ärimaa ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega. Ehitusõigus on kavandatud elamumaa kruntidele ühepereelamute või paarismajade, ärimaa krundile kahe multifunktsionaalse hoone (äri- ja spordihoone) ja maatulundusmaa krundile kuni 50 m2 suuruse ehitisealuse pindalaga abihoone rajamiseks. Juurdepääs on ette nähtud Liiva teelt ja Muru teelt. Liiva tee algusesse on planeeritud jalgtee. Veevarustuseks on planeeritud puurkaev hooldusala raadiusega 10 m. Reovesi on ette nähtud koguda kogumismahutitesse. Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu kohaselt on antud kinnistul määramata maa juhtotstarve. Senine sihtotstarve on maatulundusmaa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse osas määrates osale maast äri- ja elamumaa sihtotstarbe. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek ja põhjendused on toodud planeeringu seletuskirja punktides 2.2 ja 2.4 ning joonisel nr 7. Detailplaneering algatati Keila Vallavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 369/0917. Sama otsusega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH). Detailplaneeringu PlanS § 87 kohane avalik väljapanek toimus ajavahemikul 08.02.2019 kuni 10.03.2019, mille kestel esitasid kirjalikke arvamusi ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta M. Vaho ja A. Vaho, V. Örd, P. Ernits, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 P. Kuhlbars, Keskkonnaamet, K. Laast ja A. Rüütel, mida kohalik omavalitsus käsitles kirjalike arvamustena planeerimisseaduse tähenduses. Keskkonnaametile esitati ettepanekule vastavalt parandatud lahendus 06.05.2019 kirjaga nr 6-1/19-43 ning Keskkonnaamet teatas Rahandusministeeriumile 11.11.2019 kirjas nr 6- 2/19/4977-6, et nõustub Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt planeeringu menetluse käigus antud vastustega ning planeeringusse tehtud muudatusega. Kohalik omavalitsus vastas arvamustele, ettepanekutele ja vastuväidetele kirjalikult ning korraldas detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 10.04.2019. Vastuväiteid esitanud isikud ja kohalik omavalitsus esitatud vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus 14.11.2019 arutelu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamiseks. Vastuväite esitaja K. Laast avalikul arutelul ei viibinud, vaid saatis 11.11.2019 e-kirja teatades, et on nõus, et tema esitatud arvestamata jäetud kirjalikud vastuväited lahendatakse järelevalve teostaja poolt arutelu järgselt läbiviidava kirjaliku menetluse käigus. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel avaldasid nii kohaliku omavalitsuse esindajad kui ka arvamusi ja ettepanekuid esitanud isikud (P. Kuhlbars, M.Vaho, A. Vaho ja P. Ernits) valmisolekut otsida tasakaalustatud kompromisslahendust. Tulenevalt asjaolust, et vaidlevad osapooled nägid võimalusi kompromisslahenduse leidmiseks, saatis järelevalve teostaja kohalikule omavalitsusele Rahandusministeeriumis toimunud arutelu protokolli ja tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele võimaliku kompromisslahenduse kokkuleppimiseks ja väljatöötamiseks. Kompromisslahenduse leidmise ja väljatöötamise või selle saavutamise võimatuse tuvastamise järel palus järelevalve teostaja esitada detailplaneering uuesti heakskiitmiseks, et seejärel anda seisukohad lahenduseta jäänud ettepanekute osas. 03.02.2020 kirjas Rahandusministeeriumile (registreeritud dokumendiregistris 03.02.2020 nr 14-11/785-1 all) teavitas Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts 13.01.2020 toimunud kogukonna, arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahelise detailplaneeringu menetluse kompromissarutelu nurjumisest. Kirjas on välja toodud detailplaneeringuga seotud probleemid ning palutud järelevalve teostaja hinnangut, kas detailplaneeringu algatamisel ja menetlemisel on täidetud kõiki selleks ettenähtud seadusi. Lisaks on kirjas tõstatatud keskkonda puudutavaid probleeme, vaidlustatud eelnimetatud koosoleku protokoll ning leitud, et senine planeeringumenetlus on väljendanud kohaliku omavalitsuse ja arendaja soovimatust arvestada elanike ja kogukonna seisukohtadega. Järelevalve teostaja käsitleb avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi, millest ei ole loobutud, üles jäänud arvamustena ning annab tulenevalt PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 4 alusel nende osas oma kirjaliku seisukoha. Ka detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi, mille esitajad arutelul ei osalenud, käsitleb Rahandusministeerium arvamustena, millest ei ole loobutud. Seisukoha kujundamisel on arvestatud ka pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut esitatud ettepanekuid ja seisukohti (P. Sarv, 25.06.2019 ja Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, 2 20.05.2019 ja 03.02.2020). Kuna arvamused suures osas kattuvad, käsitleb järelevalve teostaja neid koos teemade kaupa. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuskirjade kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukohad 1. Üldplaneering ja detailplaneeringu lahendus V. Örd ning M. Vaho ja A. Vaho on oma kirjades leidnud, et Liiva tee koos ümbruskaudsete kruntidega kuulub üldplaneeringu järgi kõrghaljastuse ja II kategooria vääriselupaiga säilitamise kohustusega piirkonda, ning on teinud ettepaneku detailplaneeringu koostamisel lähtuda kehtivast üldplaneeringust ja kohaliku elanikkonna eelistustest. Kuna Lääne-Harju valla arengukava näeb samuti ette juba olemasoleva ajaloolise miljöö, kõrghaljastuse ja väljakujunenud arhitektuurse maastikuga arvestamist, siis on palutud detailplaneeringu menetluse käigus arvestada nende aspektidega, mis on kooskõlas üldplaneeringuga ning kohaliku kogukonna sooviga. A. Rüütel on märkinud, et lahendus ei ole mõistlik ega piisavalt läbi mõeldud ning küsinud, miks peaks ärimaale rajatav suuremahuline ärihoone tõstma seni looduslikult kauni ja kõrghaljastusega Treppoja piirkonna kinnistute väärtust. Tenniseväljakud on Laulasmaal olemas ning seega ei peaks olema mingit põhjust sellise väljaku rajamiseks antud kinnistule. P. Ernits on kirjutanud, et piirkond on Harjumaa hinnalisemaid miljööväärtuslikke piirkondi, mida on varasemalt püütud kaitse alla võtta. Olemasolevatest suvilatest olulisemalt kõrgemate hoonete rajamine miljööväärtuslikule alale on lubamatu ning seetõttu on ta vastu detailplaneeringu kehtestamisele ja peab vajalikuks, et volikogu arvestaks kohalike elanike arvamusega. Kohalik omavalitsus selgitas, et eksliku arvamuse nagu kuuluks Liiva tee koos ümbruskaudsete kruntidega üldplaneeringu järgi kõrghaljastuse ja II kategooria vääriselupaiga säilitamise kohustusega piirkonda on põhjustanud üldplaneeringu põhijoonise 2A „Tiheasustusalade tsoneerimine“ vääriselupaiga ja aiandus- ja suvilakruntide maa tähise sarnasus. Looduskeskkonna kohta antud info on toodud Keila valla üldplaneeringu joonisel 4A „Looduskeskkond“, millelt nähtub, et antud alal ei leidu looduslikke väärtusi. Üldplaneeringu joonise 5A „Funktsionaalne tsoneerimine“ alusel on antud ala kasutamine puhkemajanduslikel eesmärkidel lubatud. Seega on planeeringus kavandatavad tegevused kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga kavandatud maa kasutamise otstarbega. Liiva tee ääres on mitmeid kultuurimälestiste hulka kuuluvaid XX sajandi arhitektuuri esindavaid hooneid, kuid Keila valla üldplaneeringu järgi ei ole tegemist miljööväärtusliku piirkonnaga. Tenniseväljakul toimuva müra suhtes on tehtud müra mõõtmisi ja uuringuid, mis näitavad, et müra ekvivalenttasemed jäävad lubatud piiresse 45-50 dB ja üksikutel juhtudel maksimaalselt tugeval löögil võivad hetkeväärtused ulatuda 60-70 dB. Seega on mure ennatlik ja ületähtsustatud. Järelevalve teostaja märgib, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seega on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes erandlikult ning printsiibina ei poolda 3 Rahandusministeerium hoonestuse planeerimist selleks üldplaneeringuga mitte ettenähtud kohta. Detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil valitsevat olukorda. Antud juhul on tegemist pea 15 aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringuga, milles on jäetud määramata maa juhtotstarve jättes ruumi erinevatele ala kasutamise ettepanekutele. PlanS § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Antud juhul on kohalik omavalitsus üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendanud. Põhjendused on toodud detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.2. Tänaseks on moodustatud uue haldusüksusena Lääne-Harju vald Keila valla, Padise valla, Vasalemma valla ja Paldiski linna liitmisel ning alustatud on uue üldplaneeringu koostamisega, mille eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustatult suunavate põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Lääne-Harju valla kodulehel saab tutvuda Lääne- Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 „Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ning üldplaneeringu koostamisega seotud materjalidega. Kohaliku omavalitsuse esindaja sõnul vastab detailplaneering Lääne- Harju valla ruumilise arengu vajadustega ning detailplaneeringuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. 2. Liiva tee ja Muru tee liiklus, piirdeaiad ja haljastus V. Örd ning M. Vaho ja A. Vaho on oma kirjades teinud ettepaneku mitte rajada Joa tee 43 kinnistu teenindamiseks Liiva teele ja Muru teele transpordimaad koos uute, liiklusohtu kujutavate ristmikega ega jalgteed Liiva tee sissesõidu alale olemasolevate piirdeaedade küljele ning säilitada ajalooline ja miljööväärtuslik kõrghaljastus senisel kujul. P. Ernits on kirjutanud, et soovib maalilise suurte puudega Muru tee säilimist praegusel kujul, ning et valgusreostust tänavavalgustuse kujul ei tuleks. M. Vaho ja A. Vaho on leidnud, et sellise tee planeerimisel puudub igasugune seos arendatava alaga ning lisaks lõhuks see ära juba restaureeritud piirdeaia. V. Örd on leidnud, et lisaks müra ja keskkonnasaastele lõhuks kavandatav planeering Liiva tee ja Muru tee ajaloolised piirdeaiad. Kohalik omavalitsus selgitas, et Liiva tee asub reformimata riigimaal ja on juurdepääsuks Liiva tee ja Treppoja vahelise ala kinnistutele. Liiva tee on puude vahel kulgev, kitsas, avaliku kasutusega kohalik tee. Kergliiklustee on kavandatud Liiva tee 2 ja Liiva tee 4 kinnistute poolsele küljele, kuna sellel poolel on vähem kõrghaljastust. Samuti on sellise asetuse puhul vähem hargnevate teede ületamisi ja sellel poolel asub ka Klooga Noortelaager. Kergliiklustee kavandamine lähtub arengutest, et hooajaliste elamute asemel tulevad piirkonda aastaringselt kasutatavad elamud. Liiva tee on oluline avaliku juurdepääsu tagamiseks jalgsi mere rannale ja kaunile luitelisele maastikule. Kloogaranna rannaala detailplaneeringuga on varasemalt lahendatud juurdepääs autodega rannaalale Ranna tee ja 4 Mere tee kaudu ja autode parklate asukohad. Lääne-Harju Vallavolikogu 27.18.2018 otsusega nr 160 on algatatud Liiva tee 12 kinnistu detailplaneering, milles nähakse ette Liiva tee laiendamine ja kergliiklustee kavandamine. Liiva tee ja Treppoja vahelisel alal on 38 elamumaa krunti, mis on hoonestatud suvilate ja aastaringselt kasutatavate elamutega. Nendele kinnistutele on ainuke juurdepääs Liiva tee ja sellelt hargnevad Kalda tee ja Muru tee. Seetõttu on Liiva teel ohutu liiklemise tagamine arenguperspektiive arvestades oluline lahendamist vajav ülesanne. Kergliiklustee ärajätmine ei taga jalakäijatele turvalise liiklemise võimalust, kuna Liiva tee on kitsas ja jalakäijad peavad liikuma sõiduteel. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu on vajalik selleks, et oleks võimalik tee ehitamine ja projekteerimine. Kergliiklustee kavandamine on vajalik, kuid selle rajamist võib kaaluda edaspidi, kui on lahendatud kergliiklustee Liiva tee ääres täies pikkuses. Kõiki puid ei ole võimalik säilitada. Muru teel on võimalik säilitada puud, mis ei jää ette kruntide juurdepääsudel ja trassidele. Millised puud on võimalik säilitada, selgub edaspidi tööprojekti käigus. Tekkivate kruntide juurdepääsuteede asukoha määramisel arvestatakse puude paikemist. Ettepanek tänavavalgustust mitte rajada on arusaamatu ning vajab otsustamiseks täiendavat põhjendamist. Järelevalve teostaja juhib tähelepanu, et PlanS § 126 lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Järelevalve kompetentsi kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine kuid ei saa otsustada kohaliku omavalitsuse planeerimisotsuse otstarbekuse üle oma territooriumi kujundamisel, kui seadusi ja teisi õigusakte ei ole rikutud. Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et osaliselt on eeltoodud ettepanekutega arvestatud: - Detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.7 „Välisvalgustus“ selgub, et tänavavalgustust detailplaneeringu alale ei kavandatud, kuna sellest loobumist palusid piirkonna elanikud planeeringu avalikustamise käigus. Põhjenduseks see, et haakuks küla miljööga. - Kohalik omavalitsus on Rahandusministeeriumile 31.03.2020 saadetud kirjas nr 6-1/19-68 märkinud, et Muru tee laiust on vähendatud kõrghaljastuse maksimaalne säilimise tagamiseks. Jooniselt nr 5 „Tehnovõrkude joonis“ (täiendatud 13.02.2020) nähtub, et Muru tee sõidutee laiuseks on planeeritud 3.6 m (varasemalt, 18.04.2019 joonisel 5 m). Seletuskirja peatükis 5 „Kuritegevuse riske vähendavad abinõud“ on nähtavuse ja vaatvälja lõigus muu hulgas kirjas, et „Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed ka majaesised tuleks valgustada. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust“. Juhin tähelepanu, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 11 kohaselt on üks detailplaneeringu ülesanne ka kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. Palun täpsustada, kuidas on tagatud tänava piisav valgustatus, kui tänavavalgustust ei planeerita. 5 3. Juurdepääs riigiteelt V. Örd ning M. Vaho ja A. Vaho on teinud oma kirjades ettepaneku lahendada ligipääs Joa tee 43 kinnistule riigimaanteelt sealse olemasoleva laia asfaltkattega mahasõidu kaudu. Kohalik omavalitsus on selgitanud, et ettepanek planeerida mahasõit riigimaanteelt detailplaneeringu kruntide teenindamiseks ei vasta Maanteeameti lähtetingimustele ja liiklusohutusele. Järelevalve teostaja lisab, et detailplaneeringu algatamise esialgne eskiis nägi juurdepääsu ärikrundile ette Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teelt. Detailplaneeringus on juurdepääs lahendatud lähtuvalt Maanteeameti 22.06.2017 nr 15-2/17-00012/329 antud seisukohtade punktist 5: „Juurdepääs planeeritavale alale tuleb näha ette kohaliku teedevõrgu kaudu, so kohalikult 2952630 Liiva teelt ja Muru teelt. Selgitame, et kinnistutele juurdepääsude kavandamisel lähtub Maanteeamet eelkõige liiklusohutuse tagamise kaalutlustest, mille üheks põhimõtteks on riigiteedel konfliktpunktide vähendamine. Riigiteel konfliktpunktide vähendamise üheks võimaluseks on kinnistutele juurdepääsude lahendamine madalama klassi teelt, so kohalikelt teedelt, mille funktsiooniks on kohaliku liikluse korraldamine. Kuna Joa tee 43 kinnistule on võimalik tagada juurdepääs kohalikelt teedelt, siis eeltoodust lähtuvalt tuleb liiklusohutuse kaalutlustel likvideerida olemasolev mahasõit riigiteelt 11390 km 35,446 (mis rajati maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu teenindamiseks)“. Antud juhul on kohalike elanike vastuseis Liiva tee muutmise osas. Planeeringulahenduses kavandatud juurdepääs ärimaa krundile muudab oluliselt liikluskoormust u 70 m ulatuses Liiva teel. Järelevalve teostaja hinnangul muudaks uurdepääs riigimaanteelt ärimaa krundile planeeringulahenduse ja krundistruktuuri lihtsamaks ning detailplaneeringu lahenduses oleks võimalik säilitada ärimaale juurdesõidu ja parkimisalale jääv kõrghaljastus ning Liiva tee rahulik külamiljöö, mida piirkonna elanikud hindavad. Maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punkti 5 kohaselt on üks maakorralduse läbiviimise nõuetest kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. Järelevalve teostaja ettepanek on toodud käesoleva kirja kokkuvõttes. 4. Hoonestusest ja maakasutusest V. Örd tegi ettepaneku mitte muuta Joa tee 43 kinnistu maatulundusmaa sihtotstarvet ärimaa sihtotstarbega kinnistuks, või kui üldse planeerida, siis kavandada planeeritavale alale üksnes elamumaa sihtotstarbelisi kinnistuid. Üksnes elamumaa sihtotstarbeliste kinnistute planeerimist soovisid ka M. Vaho ja A. Vaho. Kohalik omavalitsus selgitas, et ärimaa sihtotstarbega krundi asendamine elamumaa sihtotstarbega kruntidega riigimaantee 11390 Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna äärde ei ole otstarbeka maakasutuse seisukohalt põhjendatud. Maanteeäärsel alal on kõrgendatud müratase ja kahjulikud mõjud, mis ei soodusta elamute rajamist selles mõjualas. Seetõttu on ärimaa sihtotstarve kavandamine sobilikum maakasutus. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on Kloogaranna küla käsitletud linnalise asustusega alana. Ruumilise arengu põhimõtted millega on arvestatud käesoleva detailplaneeringu koostamisel on maakonnaplaneeringu seletuskirjas sõnastatud järgmiselt: 6 - Linnalise asutusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasi, äripiirkondi kui ka tihedale asutusele omaseid puhkealasid. - Asutuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelisatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. - Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad). Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka omaniku õigustatud huvidega, seadustest tulenevate planeerimisnormidega, aga ka vaadeldava piirkonna tervikmiljöö ja planeeringuala kontaktvööndisse jäävate hoonete ehitusmahtudega ning jõudma erinevaid huvisid ja väärtusi tasakaalustava lahenduseni. Kohalik omavalitsus on Rahandusministeeriumile 31.03.2020 saadetud kirjas nr 6-1/19-68 märkinud, et ärimaa kasutamise otstarbeid on vähendatud. Seega on säilinud planeeritud maakasutus spordihoone- ja kompleksi maa ja kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Ära on jäetud majutushoone maa. Lääne-Harju Vallavalitsuse 13.01.2020 korraldatud detailplaneeringu kompromiss- ettepanekute arutelu protokollist nähtub, et „räämas staadioni asemele on kavas ehitada uued ehitised. Majutusasutust ei tule, selgelt spordi eesmärgil ehitatav hoone, kus on tenniseväljakud, kohvik ja tennisetarbeid müüv spordipood (analoogne Tallinnas Tere Tennisekeskus ja Viimsis Karulaugu Spordikeskus“). Eelnimetatud analooge silmas pidades jääb arusaamatuks, miks on kavandatud maatulundusmaale, tenniseväljakust kõige kaugemasse hoonestusalaga tähistatud ossa tenniseväljakute teenindamiseks ühekorruseline abihoone ehitisealuse pindalaga kuni 50 m2. Detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu ka maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse kasutustingimused, sh kas maaüksus jääb avalikuks kasutamiseks? Palun detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. 5. Kanalisatsioonilahendus ja vee tarbimine 5.1 Kanalisatsioon P. Kuhlbars küsis, kas on teostatud keskkonnauuringud omapuhasti rajamiseks ja kuidas on tagatud, et lähiümbruse kinnistute salvkaevude vee kvaliteet ei halvene ning kas on kaalutud ka reovee tarvis mahutite rajamist. P. Sarv on teinud ettepaneku lahendada reovee kogumine kogumismahutitega nagu detailplaneeringu koostamise lähtetingimustes ette on nähtud või koostada uus keskkonnamõjude hindamise eelhinnang, kus arvestatakse, et reovesi suunatakse Treppojja. Kloogaranna kogukond ja MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts on tõstatanud küsimuse, kuidas on tagatud lisanduvate isikute joogivee ja reovee ärajuhtimise varustuskindlus. Antud juhul asuvad puurkaev/puhasti eraldi maaüksusel. Arendaja vahetumisel /pankrotistumisel toob tavapäraselt selline lahendus kaasa konflikte ning teenuse kallinemise. Tegemist ei ole lahendusega, mis oleks reeglina arendusala elanike huvides. Lisaks tuleks juhtida tähelepanu, et elanike arvuga 50 ja enam muutub puurkaevu omanik 7 sisuliselt vee ettevõtjaks ning karmistuvad ka muud nõuded. Kohalik omavalitsus selgitas, et kanalisatsiooni lahenduse muudatuse võimalikkus selgus planeeringu koostamise käigus ja sellele lahenduse võimalikkuse kohta on andnud 11.05.2018 arvamuse Keskkonnaamet kirjaga 6-2/18/5566-2 ja 06.03.2019 kirjaga nr 6-2/18/5566-4. Selline lahendus on energiatõhus ja keskkonnasäästlik ning paremini kontrollitav võrreldes kogumismahutiga. Seetõttu ei nõustutud kogumismahutiga kanalisatsiooni lahenduse ettepanekuga ärimaa krundil. Järelevalve teostaja lisab, et Keskkonnaameti 06.05.2019 kirjas 6-2/19/4977-3 Kloogaranna külakogukonnale avaldatud seisukoht on, et kui kohtpuhasti rajamisel lähtutakse õigusaktides seatud nõuetest ja asukoha valimisel arvestatakse kohalikke olusid, ei ole eeldada, et detailplaneeringu elluviimisel Treppoja oja vee kvaliteet halveneks või põhjustaks probleeme allavoolu jäävate salvkaevude omanikele. Samas on kohalik omavalitsus Rahandusministeeriumile 31.03.2020 saadetud kirjas nr 6-1/19-68 teatanud, et detailplaneeringu kanalisatsiooni lahendus on muudetud väikepuhasti asemel kogumismahutiga lahenduseks. Seetõttu on vastuväiteid tekitanud probleem ära lahendatud. 5.2 Vee tarbimine P. Sarv tõstatas küsimuse kavandatava puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuse osas. Detailplaneeringu kohaselt rajatakse kinnistule uus puurkaev mahuga 10 m3 päevas kuni 50 inimese vajaduseks. Arvestades kinnistule planeeritud objekte - spordirajatised, majutus, kohvik, elamud - ei rahulda planeeritav kaev nende objektide veetarvet. Ka ei tohi olla puurkaevu sanitaarkaitsealas majandustegevust ning sanitaarkaitseala suurus peaks olema 50 meetrit. Kloogaranna kogukond ja MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts leidsid, et planeeringujärgne veekasutuskoormus on tegelikust palju suurem kui planeeringu dokumentides väidetakse. Antud (1800 m2) ärihoone ühes kõrvalhoonete ning eramutega tarbib põhjavett tõenäoliselt kordades rohkem kui vaid 10 m3 ööpäevas (antud number on piirnäit sanitaarkaitseala vähendamiseks 10 meetrile, vastasel juhul ei mahuks ärihoone lihtsalt kinnistule ära). Kohalik omavalitsus selgitas, et ärimaa krundi puhul on lähtutud arendaja poolt ette antud külastajate arvust – spordihoones 30 külastajat päevas, kohvikus 30 külastajat päevas, Arvutuslik keskmine veetarve on kuni 3,3 m³/d ja maksimaalse tunni veetarbimine on 1,0 m³/h (personali ja külastajate arvutuslik tarbimine võrdub 21 inimese keskmise veetarbimisega). Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneeringus on veevarustuseks planeeritud puurkaev hooldusala raadiusega 10 m. KSH eelhinnangus on kirjeldatud, et piirkond on suuremas osas kaitsmata põhjaveega ala ning edasises planeerimismenetluses on vajalik näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Keskkonnaamet on 16.06.2017 kirjas nr 6-5/176632 juhtinud tähelepanu, et kaevu ja reovee kogumismahuti planeerimisel tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate kitsendustega (sanitaarkaitseala ja kuja), et vältida põhjaveereostuse võimalikkust. Kuna Keskkonnaametilt ei ole arvamust küsitud reovee kohumismahutitega lahenduse kohta, ning on tõstatatud planeeritava puurkaevu sanitaarkaitseala teema, palun enne 8 detailplaneeringu kehtestamist küsida Keskkonnaametilt täiendavalt arvamust kanalisatsiooni ja veelahenduse sobivuse kohta. Asjakohane on käsitleda detailplaneeringu seletuskirjas Kloogaranna kogukonna ja MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Seltsi tõstatatud – puurkaevu omaniku kui vee- ettevõtja küsimusi. 6. Detailplaneeringu menetlusest 6.1 K. Laast on leidnud, et seoses väga tõsise menetlusnormi rikkumisega, millega ei ole teavitatud avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt ega kaasatud avalikkust piisavalt menetlusse, teeb ettepaneku lugeda antud avalik väljapanek nurjunuks ja kuulutada välja uus, seadustele vastav avalik väljapanek. Lisaks ei olnud teda teavitatud detailplaneeringu avalikust väljapanekust õigeaegselt, st hiljemalt 14 päeva enne väljapaneku algust, vaid vastati alles tema järelepärimisele väljapaneku ajal, ehkki oli varasemalt soovi avaldanud (11.01.2019) olla detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Kohalik omavalitsus ei pidanud vajalikuks uue väljapaneku korraldamist, seoses arvamuse esitaja mitteõigeaegse kaasamise ja avaliku väljapaneku ajaleheteadete osaliselt puuduva teate sisu tõttu, kuna seda ei peetud nii oluliseks menetlusveaks, mis oleks võinud mõjutada avalikustamise tulemusi. Avaliku väljapaneku teated avaldati Harju Elus 18.01.2019 ja Lääne- Harju Valla Lehes 24.01.2019 lühendatult, kuid neis oli viide kodulehele, millel oli vastav info avaldatud. Teade avaliku väljapaneku korraldamisest avaldati Lääne-Harju valla kodulehel 24.01.2019. Materjalid detailplaneeringu kohta avaldati kodulehel juba 11.01.2019. Avalik väljapanek korraldati ajavahemikul 08.02.2019 kuni 10.03.2019. Seega teated avaldati vähemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Info on saadetud ettepaneku esitajale 20.02.2019. Kuna Vallavalitsus on täitnud avalikustamisel seaduses sätestatud avalikustamise nõudeid ja on vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1 ja 2 kaasanud valitsusasutuse ning puudutatud isikud ja arvestades asjaolu, et avalikul väljapanekul laekus 6 ettepanekut, siis puudub vajadus avaliku väljapaneku kordamiseks. Harju Elu on ajaleht, mis vastab planeerimisseaduse § 135 lõikes 7 toodud tingimustele. 6.2 M. Vaho ja A. Vaho viitavad detailplaneeringu raames toimunud menetlustoimingute rikkumisele, kuna neile kui piirinaabritele pole saadetud teadet detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta. Kohalik omavalitsus on vabandanud detailplaneeringu koostamise algstaadiumis ekslikult kaasamata jäänud isikute ees. 6.3 P. Kuhlbars on kirjutanud, et teda kui piirinaabrit ei ole detailplaneeringu koostamisse kaasatud, ning on detailplaneeringust ja selle avalikust väljapanekust teada saanud alles 28.02.2019 telefonikõne ja kirja põhjal. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu algatamisest teavitati teda kui piirinaabrit 17.10.2017 kirjaga nr 7-4 /17/4220-1, mis on kätte saadud 07.11.2017. Avaliku väljapaneku teade saadeti e-posti aadressil. Kuna tagasisidet kättesaamise kinnitusega ei saabunud, võeti ühendust telefonitsi ning saadeti täiendav teade teisel e-posti aadressil. 9 6.4 Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Seltsi arvates on tehtud vigu detailplaneeringu menetlusel ning seetõttu on palutud järelevalve teostaja hinnangut, kas detailplaneeringu algatamisel ja menetlemisel on täidetud kõiki selleks ettenähtud seadusi. Järelevalve teostaja märgib, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid. - Vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Antud juhul on koostatud KSH eelhinnang, millele andsid oma seisukohad Harju Maavalitsus (19.06.2017), Keskkonnaamet (16.06.2017) ja Maanteeamet (22.06.2017) - Kohalik omavalitsus on teavitanud detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest puudutatud isikuid ja asjaomaseid asutusi 17.10.2017 kirjaga nr 7-4/17/4220-1. Kirjas on lisaks teave, millal ja kus on võimalik otsuse ja detailplaneeringu materjalidega tutvuda: valla kodulehel ja geoinfosüsteemis ning tööpäeviti Keila Vallavalitsuses. Teavitatud ei ole Liiva tee 4 ja Rüütli tee 1 omanikke. Teade on ilmunud 27.10.2017 ajalehes Harju-Elu ja 22.10.2017 ajalehes Keila Valla Leht ning16.10.2017 Avalikes Teadaannetes. - PlanS § 82 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohast detailplaneeringu eelnõu /eskiisi avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu kohalik omavalitsus ei korraldanud. - Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 1 koostatakse detailplaneering koostöös valitsus- asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringule on andnud arvamused Maa-amet (11.05.2018) ja Keskkonnaamet (11.05.2018) ning kooskõlastused Elektrilevi OÜ (06.07.2018), Telia Eesti AS (20.04.2018), Päästeamet (17.05.2018), Maanteeamet (06.06.2018) ja Terviseamet (04.09.2019). - PlanS § 87 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohane detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 08.02. 2019 kuni 10.03.2019 Laulasmaa kooli raamatukogus ja Lääne- Harju Vallavalitsuse ruumides. Kohalik omavalitsus on teavitanud detailplaneeringu avalikust väljapanekust puudutatud isikuid ja asjaomaseid asutusi 09.01.2019 kirjaga nr 6-1/19-19 lähtuvalt PlanS § 87 lõikest 5 hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Antud juhul teavitati isikut, kes oli avaldanud soovi olla kaasatud, hiljem kui planeerimisseaduses ette nähtud (20.02.2019). - Avaliku väljapaneku teated avaldati 18.01.2019 ajalehes Harju Elu ja jaanuaris 2019 ajalehes Lääne-Harju Valla Leht ning 24.01.2019 Lääne-Harju valla kodulehel. Teadete sisu peab vastama PlanS 87 lõiketes 6 ja 7 esitatud nõuetele. Antud juhul oli 10 teavitatud avaliku väljapaneku aeg ja koht, kuid oli jäetud avaldamata PlanS 87 lõike 7 kohane teave detailplaneeringu sisu kohta. Teadetes oli viide valla kodulehele, millel oli vastav info avaldatud. - Vastavalt PlanS 87 lõikele 9 vastas detailplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ajavahemikul 12.03. 2019 kuni 27.03.2019. Antud juhul vastati hiljem kui planeerimisseadus ette näeb Keskkonnaametile. - Kohalik omavalitsus korraldas 17.04.2019 PlanS § 88 lõigete 1 ja 4 kohase avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu (planeerimisseaduses 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) ning teavitas avalikust arutelust asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi 01.04.2019 kirjaga nr 6-1/19-35 lähtuvalt PlanS § 88 lõikest 5 hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu. - Informatsioon detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ja avaliku arutelu toimumisest avaldati 22.03.2019 ajalehes Harju Elu ja märtsis 2019 ajalehes Lääne- Harju Valla Leht ning avaliku arutelu tulemustest 10.05.2019 ajalehes Harju Elu ja mais 2019 ajalehes Lääne-Harju Valla Leht. Eeltoodut kokku võttes on planeerimisseaduse kohase menetluse vigadeks seigad, et detailplaneeringu algatamisest ei teavitatud kõiki puudutatud isikuid; ei korraldatud PlanS § 82 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohast detailplaneeringu eelnõu /eskiisi avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu; detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajalehtede teadetes ei olnud kajastatud kogu planeerimisseaduses ette nähtud informatsiooni ning isikut, kes soovis olla detailplaneeringu menetlusse kaasatud, teavitati hilinenult, st avaliku väljapaneku ajal. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Vastavates ajalehtedes on kohalik omavalitsus avaldanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aja ja koha. Seega on vastuväiteid esitanud isikud planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab vastuväitekirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Järelevalve teostaja hinnangul ei ole otstarbekas korraldada uut detailplaneeringu avalikku väljapanekut, kuivõrd hinnates esitatud planeeringumaterjale kogumis, ei ole järelevalve käigus tuvastatud muid olulisi menetlusvigu, mis takistaksid heakskiidu andmise üle otsustamist. Sellegipoolest ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks antud puudus heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, ning palub kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevaid menetlusnõudeid edaspidi hoolikamalt järgida. 11 Kokkuvõte PlanS § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et mingil ajahetkel on kõik planeeringu osapooled ja puudutatud isikud olnud valmis koostööks ja kompromisslahendusteks. Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts on esile tõstnud Lääne-Harju rohelise valla kuvandi, mille eesmärk, nagu valla kodulehel kirjas, on kutsuda üles senisest enam mõtlema loodus- ja kultuuriväärtuste peale igal tasandil – kogukondades, omavalitsuses, ettevõtjate seas. Suuremaks eesmärgiks on luua inimsõbraliku, säästliku ja nutika elukorraldusega omavalitsuse mudel. Rahandusministeeriumi 2020. aastal väljatöötatud „Ruumilise planeerimise roheline raamat“1 käsitleb muu hulgas ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetse elukeskkonna planeerimist. Välja on toodud, et „parim võimalik ruumilahendus konkreetse asukoha konkreetseid asjaolusid arvestades saavutatakse siis, kui kõik planeeringu koostamises osalevad pooled tegutsevad parima teadmise ja oskusega parima ruumilahenduse nimel“. Lisaks eeltoodud ettepanekutele ja märkustele palun kohalikul omavalitsusel: 1. Hinnata tulenevalt PlanS § 4 lõikest 5 planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvat mõju, sh piiratud kasutusevõimalusega sprordikompleksi rajamise otstarbekust. 2. Lähtuvalt koostatava valla üldplaneeringu arengusuundadest, sh tiheasutusala moodustamise detailplaneeringu piirkonnas, millega seoses muutuvad tõenäoliselt ka liiklustingimused, kaaluda teisi variante juurdepääsuks ärimaale. Teen ettepaneku pöörduda veelkord Maanteeameti poole, et välja selgitada, millised on alternatiivid: näiteks perspektiivis liikluskiiruse piirangu osas, kui asula areneb tiheasutusalaks või on võimalik projekteerida Liiva tee ristmik laiemaks nii, et selle kaudu tagataks juurdepääs ka ärimaa krundile. Täiendavalt juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud planeerimise põhimõtetele, millest tuleb ka detailplaneeringu koostamisel lähtuda. Plans § 12 lõike 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. PlanS §-s 10 on sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtted. Kus muuhulgas on toodud, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. 1 Ruumilise planeerimise roheline raamat, Rahandusministeerium, 2020,4,9,28 12 Juhin tähelepanu, et alates 01.11.2019 kehtib Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ mille § 7 kohaselt enne määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata detailplaneering peab selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. novembrist vastama nimetatud määruse nõuetele. Pärast eeltoodud märkustega arvestamist ja vajalike toimingute läbiviimist palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada Kloogaranna küla Joa tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneering Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, K. Laast, M. Vaho, A. Vaho, V. Örd, A. Rüütel, P. Ernits, P. Kuhlbars, P. Sarv, Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, OÜ Entec Eesti Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 13 Saatja: Enna Juhkam <[email protected]> Saadetud: 28.05.2020 14:11 Adressaat: Enna Juhkam <[email protected]> Teema: FW: Ärimaa kinnistule juurdepääsuks olemasoleva mahasõidu võimaldavate tingimuste täpsustamine Manused: Ärimaa kinnistule juurdepääsuks olemasoleva mahasõidu võimaldavate tin...asice; Joonis 6_Liikluskorraldus.pdf; 14-11785-5 04.05.2020 Väljaminev kiri (1).bdoc; Seletuskiri_Joa tee 43.pdf; Joonis 4_Põhijoonis.pdf From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, May 28, 2020 11:22 AM To: [email protected] Subject: Ärimaa kinnistule juurdepääsuks olemasoleva mahasõidu võimaldavate tingimuste täpsustamine Tere Lääne-Harju vallavalitsus edastab kirja. Lugupidamisega Janika Roosileht juhiabi LÄÄNE-HARJU VALD, KLOOGARANNA KÜLA, JOA TEE 43 KINNISTU DETAILPLANEERING OÜ ENTEC EESTI 2020 LÄÄNE-HARJU VALD, KLOOGARANNA KÜLA, JOA TEE 43 KINNISTU DETAILPLANEERING ALGATATUD: 29. september 2017. a Keila Vallavolikogu otsusega nr 369/0917 VASTUVÕETUD: 27. detsember 2018. a Lääne-Harju vallavolikogu osusega nr 158 KEHTESTATUD: ......................................................................................................................... TÖÖ NUMBER: 1115/17 TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus PROJEKTIJUHT: Janne Tekku OÜ Entec Eesti; 11317 Tallinn, registrikood: 10449959 tel 617 7430; e-mail: [email protected] OÜ Entec Eesti 2020 TEKST JA JOONISED: JANNE TEKKU JA ÜLAR JÕESAAR KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB KOPEERIDA LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA. Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 SISUKORD SISUKORD ...................................................................................................................................................................1 EESSÕNA .....................................................................................................................................................................3 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................4 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT .........................................................................................................................4 1.2 OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................................................5 1.3 KONTAKTVÖÖNDI RUUMILISED, FUNKTSIONAALSED JA VISUAALSED SEOSED ..................................................7 2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .......................................................................... 10 2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................................................................... 10 2.2 ÜLDPLANEERINGU PÕHILAHENDUSE MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS .................................................. 10 2.3 KRUNDIJAOTUS JA KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ............................................................................................... 12 2.3.1 Hoonete rajamise tingimused ja üldised arhitektuurinõuded ............................................................... 14 2.3.2 Piirete rajamise tingimused ................................................................................................................. 15 2.4 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ..................................................................................................... 15 2.5 HALJASTUSLAHENDUS .................................................................................................................................... 16 2.6 LIIKLUSKORRALDUS ....................................................................................................................................... 16 2.6.1 Parkimise põhimõtted ........................................................................................................................... 18 2.6.2 Liikluse prognoos ................................................................................................................................. 18 2.6.3 Ühistransport ....................................................................................................................................... 19 2.7 TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................................................... 20 3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .................................................................................................................. 22 3.1 VEEVARUSTUS................................................................................................................................................ 22 3.2 REOVEEKANALISATSIOON .............................................................................................................................. 23 3.3 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................................................................. 23 3.4 SADEMEVEEKANALISATSIOON........................................................................................................................ 24 3.5 ELEKTRIVARUSTUS ......................................................................................................................................... 24 3.6 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................................... 24 3.7 VÄLISVALGUSTUS .......................................................................................................................................... 25 3.8 SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................................ 25 4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................................................. 26 4.1 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMISEKS............................................................... 26 4.2 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................................... 28 5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ............................................................................. 29 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................... 31 MENETLUSDOKUMENDID LISAD LISA 1 TEHNILISED TINGIMUSED JOONISED JOONIS 1 ASENDISKEEM JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDI PLAAN JOONIS 3 TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 4 PÕHIJOONIS M 1:500 JOONIS 5 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 JOONIS 6 LIIKLUSKORRALDUS M 1:500 JOONIS 7 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 1 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 ILLUSTRATSIOON KOOSKÕLASTUSED S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 2 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 EESSÕNA Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on OÜ Helenium poolne algatamise taotlus, mille sisuks on soov muuta nende kasutuses oleva Joa tee 43 kinnistu (katastritunnusega 29501:007:0665) maa sihtotstarvet, jagades kinnistu neljaks krundiks ning andes kruntidele ehitusõigus. Planeeringu koostamise eesmärk on maaüksusele elamu-, äri- ja maatulundusmaa kruntide kavandamine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, samuti nende toimimise tagamiseks vajalike teede ning tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Detailplaneering on osaliselt üldplaneeringut muutev. Detailplaneering on algatatud Keila Vallavolikogu otsusega nr 369/0917 29. september 2017. aastal (vt Menetlusdokumendid). Eesti omavalitsuste haldusreform käigus toimusid Eestis 2017. aastal kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised. Keila, Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski linna ühendamisel moodustati 2017. aastal Lääne- Harju vald. Planeeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus: • Janne Tekku –projektijuht, arhitekt-planeerija (OÜ Entec Eesti); • Kerttu Kõll – maastikuarhitekt (Sfäär Planeeringud OÜ); • Ülar Jõesaar – vee- ja kanalisatsiooni insener (OÜ Entec Eesti); • Roland Mäe – teede projekteerija (Selektor Projekt OÜ); • Heigi Lomp – elektrivarustuse insener (Stik-Elekter AS). Töösse oli kaasatud vallavalitsuse spetsialist Ado Pallase, OÜ Helenium esindaja Erkki Ots ja EON GRUPP OÜ esindaja Eveli Sassi. Planeeringu koostamise aluseks võeti algatamise otsus, lähteülesanne ja mõõdistusalus (koostaja Geodeesiakeskus G.E.Point, mõõdistatud 15.03.2016. a, töö nr 16-G099) ning kehtivad seadused ja õigusaktid. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 3 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD 1.1 Planeeritava ala asukoht Käsitletav planeeringu ala paikneb Lääne-Harju vallas (endises Keila vallas), Kloogaranna külas, kinnistul Joa tee 43 (katastritunnusega 29501:007:0665). Kinnistu suurus on 16 988 m², sihtostarve maatulundusmaa. Planeeritav ala piirneb põhjas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teega (vt Foto 1), idas Rüütli tee 1 (katastritunnus 29501:007:0006) kinnistuga ja riigi reservmaa piiriettepanekuga AT021204049, kagus ja lõunas Treppoja tee 4b (katastritunnus 29501:007:0680) kinnistuga, lõunas Lehola (katastritunnus 29501:007:1036) kinnistuga, läänes kohaliku tee Muru teega ja loodes Liiva teega (vt. Joonis 1 – Asendiskeem). Foto 1. Vaade Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele. Teisel pool maanteed asub planeeritav kinnistu. Fotol paistab kinnistu servas kasvavad puud. Foto 2. Vaade planeeritavale alale S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 4 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 3. Vaade Liiva teele. Planeeritav Joa tee 43 kinnistu jääb paremale poole tee äärde Foto 4. Vaade Muru teele 1.2 Olemasolev olukord Joa tee 43 maaüksus on hoonestamata. Alal asub endine pioneerilaagri staadion, mis ei ole kasutuses ning mis hakkab võssa kasvama (vt Fotod 5 ja 6). Ala keskosa on valdavalt kõrghaljastusest vaba. Kõrghaljastust asub maaüksuse ääreosadel ja lõunaosas. Alal kasvab lehtpuid (kask, lepp, toomingas, jne) kui ka okaspuid (mänd, kuusk). Maaüksus piirneb lõunas Treppoja ojaga (vt Foto 7). Treppoja oja kalda kallasrada on 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Lisaks eelnimetatule lasuvad planeeritaval alal järgmised piirangud ja kitsendused: riigimaantee nr 11390 teekaitsevöönd 30 m; elektri õhuliini alla 1 kV kaitsevöönd; sideehituse maakaabli kaitsevöönd. Juurdepääs alale on tagatud kõigilt kolmelt teelt: Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teelt, Liiva teelt ja Muru teelt. Tehnovõrkudest asuvad alal sidekaabel (põhjaosas) ja elektri õhuliin (lõunaosas). S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 5 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 5. Vaade kinnistu idaosale, kus on kasvama hakanud noored männid Foto 6. Vaade kinnistul asuvale vanale staadionile, mis hakkab võsastuma Foto 7. Vaade kinnistu lõunaosas paiknevale Treppoja ojale S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 6 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 8. Vaade Treppoja ojale 1.3 Kontaktvööndi ruumilised, funktsionaalsed ja visuaalsed seosed Planeeritav kinnistu Joa tee 43 asub Kloogaranna külas Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee, Liiva tee ja Muru tee ning Treppoja oja vahelisel alal. Planeeritava kinnistu vahetusse lähedusse ehk kontaktvööndisse jäävad elamu-, maatulundus- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega maaüksused (vt Joonis 2 – Kontakt- vööndiplaan). Piirkonnas paiknev hoonestus (elamumaa kruntidel) enamus on kasutusel suvilatena. Sotsiaalmaa sihtotstarbega aladel tegutseb Kloogaranna noortelaager. Lähimad hooned planeeritavast kinnistust asuvad Liiva tee ja Muru tee ääres (vt Fotod 9-11). Lähimad elamud asuvad Liiva tee 4 ja Rüütli tee 1 kinnistutel (vt Fotod 13 ja 14). Piirkonda jäävatel kruntidel puudub ühtne krundistruktuur. Elamumaa kruntide suurused varieeruvad, jäädes vahemikku ca 1200 m² kuni 2 ha. Teede äärde jääval hoonestusel puudub selge ehitusjoon ning piirkonna hoonestusel puudub ühtne arhitektuurne stiil. Valdavalt on tegu puithoonetega. Esineb nii lame- kui ka viilkatuseid. Planeeringualast ca 65 m kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres asub lähim ühistranspordi peatus „Klooga noortelaager“. Lähim kool, lasteaed, apteek ja kauplus asuvad Laulasmaal (ca 4 km). Kloogaranna noortelaager asub Liiva tee ääres ca 200 m kaugusel planeeritavast Joa tee 43 kinnistust. Kontaktvööndis on kehtestatud kaks detailplaneeringut (vt Joonis 2): 1. Metsotsa tee 2, Treppoja tee 1a ja lähiala detailplaneering; 2. Metsamaja-2 maaüksuse detailplaneering. Planeeritaval ala ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 7 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 9. Vaade Muru tee 6 kinnistul paiknevale suvilale Foto 10. Vaade Muru tee 4 kinnistul paiknevale hoonele Foto 11. Vaade Kaluri tee 1 kinnistul paiknevale suvilale S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 8 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 12. Vaade Liiva tee 6 kinnistul paiknevale hoonele Foto 13. Vaade Liiva tee 4 kinnistul paiknevale elamule Foto 14. Vaade Rüütli tee 1 kinnistul paiknevale elamule S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 9 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 2.1 Planeeringu koostamise eesmärk Planeeringu koostamise eesmärk on Joa tee 43 maaüksusele 2 elamu-, 1 äri- ja 1 maatulundusmaa krundi kavandamine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, samuti nende toimimise tagamiseks vajalike teede ning tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Planeeringus määrati moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigused ja lubatud ehitisealused pinnad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarbed, haljastuse ja juurdepääsu tingimused. Samuti tehti planeeringuga ettepanek muuta osaliselt Joa tee 43 kinnistu maa sihtotstarvet. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. 2.2 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek ja põhjendus Kehtiva Keila Valla üldplaneeringu kohaselt on Joa tee 43 kinnistul määramata maa juhtotstarve. Üldplaneeringu põhijoonisel Tiheasutuse tsoneerimine on Joa tee 43 kinnistu osas jäetud määratlemata kasutamise sihtotstarve ja on märgitud, et säilub senine sihtotstarve ehk maatulundusmaa (vt Pilt 1 ja Pilt 2). Praegusel ajal puudub vajadus kinnistut kasutada maatulundusmaana ning võimalus laagri staadionina. Üldplaneeringus ei ole määratud kinnistule otsest maakasutust ja tulenevalt käesolev planeeringu eesmärgist on muudatus käsitletav üldplaneeringu muudatusena. Pilt 1. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu põhijoonisest kaardist tiheasustusalade tsoneerimine (koostaja OÜ Maaplaneeringud, kehtestatud 13.10.2005. a). Ala asukoht tähistatud punase noolega. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 10 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pilt 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu põhijoonise leppemärkidest Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Keila valla üldplaneeringu osaliseks muutmiseks Joa tee 43 kinnistu põhja- ja keskosas. Täpsemalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta Joa tee 43 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioonideks ärimaaks (krunt 1 osas) ja elamumaaks (krunt 2 ja 3 osas). Osaliselt säilib kogu alast maatulundusmaa sihtostarve (krunt 4 osas, mille osakaal kogu planeeritavast kinnisust on 27%). Planeeringu eesmärk on võtta kinnistu kasutusse leides alale toimiva funktsiooni ja heakorrastada võsastunud ala. Planeeringulahenduse elluviimine loob sportimis- võimalusi kohalikele elanikele ja annab võimaluse uute elanike tekkeks. Antud krundi korrastamine tõstab ümbritseva ala väärtust ning turvatunnet. Planeeritav lahendus sobitub antud piirkonda, ärimaa funktsioon jääb maantee äärsele alale ning planeeritavad elamumaa krundid rohkem ala sisemusse sobitudes paremini olemasolevate elamumaa kruntidega. Olemasolevat teedevõrgustiku ei muudeta, välja arvatud jalgtee vajaduse planeerimisega Liiva tee äärde. Detailplaneering on koostatud vastavuses üldplaneeringuga osas, mis näeb ette uue hoonestuse rajamise tingimusi tiheasustusalale, nendeks on: • Tiheasustusalale on uute kinnistute moodustamise ning olemasolevate kinnistute piiride muutmise aluseks koostatud detailplaneering; • uute ehitusõigusega kruntide minimaalseks suuruseks on 3000 m²; • uue hoonestuse planeerimisel on lähtutud väljakujunenud pinnaveerežiimist. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 11 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Üldplaneeringu muudatusettepanek kajastub Joonis 7 - Üldplaneeringu muutmise ettepanek. 2.3 Krundijaotus ja kruntide ehitusõigused Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4 – Põhijoonis. Kruntidele on määratud ehitusõigused, hoonete üldised arhitektuurinõuded, piirangud ja servituudi vajadusega alad. Planeeringuga moodustatakse planeeringualale 4 krunti. Osaliselt on planeeringu- alasse kaasatud Liiva tee ja Muru tee alune maa, et planeerida antud teedelt juurdepääsud ning koostada liikluslahendus. Krunt 1 – planeeritud suurus 6387 m². Krundile on antud ehitusõigus äri- ja spordihoonete ehitamiseks. Krunt 1 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: spordihoone- ja kompleksi maa 70% (katastri järgi ärimaa, tähis AS); kaubandus- ja toitlustushoone maa 30% (katastri järgi ärimaa, tähis BT) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 900 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m Hoonete lubatud korruselisus: 2 k Krundil 1 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Teekaitsevöönd 30 m; • Treppoja oja kalda piiranguvöönd 100 m; • Treppoja oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m; • Treppoja oja kalda veekaitsevöönd 10 m; • Treppoja oja kalda kallasrada, 4 m lai; • Sidekaabli kaitsevööndi ala suurus ca 170 m². Krundile 1 seatud kitsendused: • Puurkaevu sanitaarkaitseala (ala suurus ca 314 m²). • Tehnovõrkude servituudi vajadusega ala suurus ca 210 m². Juurdepääs krundile on antud Liiva teelt. Krunt 2 – planeeritud suurus 3001 m². Krundile on antud ehitusõigus nii ühe- pereelamu kui ka paarismaja ehitamiseks. Krunt 2 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamu maa 100% (katastri järgi elamumaa, tähis EP 2) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1 (elamu) + 2 (abihoonet) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 350 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (elamu) ja 4 m (abihoone) Hoonete lubatud korruselisus: 2 k (elamu) ja 1 k (abihoone) S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 12 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Krundil 2 asub olemasolevad seaduse järgne kitsendus - Treppoja oja kalda piirangu- vöönd 100 m. Juurdepääs krundile on tagatud Liiva ja Muru teelt. Krunt 3 – planeeritud suurus 3011 m². Krundile on antud ehitusõigus nii ühepereelamu kui ka paarismaja ehitamiseks. Krunt 3 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamu maa 100% (katastri järgi elamumaa, tähis EP 2) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1 (elamu) + 2 (abihoonet) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 350 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (elamu) ja 4 m (abihoone) Hoonete lubatud korruselisus: 2 k (elamu) ja 1 k (abihoone) Krundil 3 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Treppoja oja kalda piiranguvöönd 100 m; • Treppoja oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m. Juurdepääs krundile on tagatud Muru teelt. Krunt 4 – planeeritud suurus 4607 m². Krundile on antud ehitusõigus ühe hoone ehitamiseks. Krunt 4 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: looduslik haljasmaa 100% (katastri järgi maatulundusmaa, tähis HL) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1 Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 50 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 4 m Hoonete lubatud korruselisus: 1 k Krundil 4 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Treppoja oja kalda piiranguvöönd 100 m; • Treppoja oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m; • Treppoja oja kalda veekaitsevöönd 10 m; • Treppoja oja kalda kallasrada 4 m; • Elektri õhuliini kaitsevöönd, ala suurus ca 130 m². Krundile on kavandatud avalikult kasutatav tee, et tagada juurdepääs Treppoja ojale. Juurdepääs krundile on tagatud Muru teelt. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 13 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Krunt 5 – planeeritud suurus 1502 m². Krunt on moodustatud Liiva teele. Ehitusõigust krundile antud ei ole, krundile võib rajada tehnovõrke ja teid. Liiva tee on avaliku kasutusega. Krunt 5 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: tee ja tänava maa 100% (katastri järgi transpordimaa, tähis LT) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: puudub Hoonete lubatud korruselisus: puudub Krundil 5 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Elektri õhuliini kaitsevöönd, ala suurus ca 77 m²: • Sidekaabli kaitsevööndi ala suurus ca 234 m². Krundile 5 on seatud tehnovõrkude servituudi ala suurus ca 359 m². Krunt 6 – planeeritud suurus 2236 m². Krunt on moodustatud osaliselt Muru teele. Ehitusõigust krundile antud ei ole, krundile võib rajada tehnovõrke ja teid. Muru tee on avaliku kasutusega. Krunt 6 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: tee ja tänava maa 100% (katastri järgi transpordimaa, tähis LT) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: puudub Hoonete lubatud korruselisus: puudub Krundil 6 asub elektri õhuliini kaitsevööndi ala suurusega ca 246 m². Lisaks on krundile seatud tehnovõrkude servituudi ala suurus ca 403 m². 2.3.1 Hoonete rajamise tingimused ja üldised arhitektuurinõuded Planeeringualal hoonete rajamiseks on määratud järgnevad arhitektuurinõuded: • Joonis 5 Põhijoonis on kajastatud hoonestusala, mis on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja maapinnast kõrgemaid rajatisi; • Hoonestusala piires on lubatud rajada krundile 1 maksimaalselt 2 hoonet, mis on kuni 2-korruselised ja kõrgusega 9 m. Maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud 900 m²; • Krundile 1 rajatava spordihoone kavandamisel tuleb eriliselt jälgida, et see sobituks arhitektuuriliselt antud piirkonda; • Hoonestusala piires on lubatud krundile 2 ja krundile 3 rajada maksimaalselt 1 eluhoone ja 2 abihoonet. Elamute korruselisuseks on lubatud 2 korrust ning kõrguseks 8 m. Abihooned võivad olla 1 korruselised ja 4 m kõrgused. Maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud kruntidel 350 m²; S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 14 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 • Hoonestusala piires (väljapoole ehituskeeluvööndit) on lubatud krundile 4 rajada ühekorruselise hoone, mille kõrguseks on 4 m ja ehitisealuseks pinnaks on lubatud 50 m²; • Hoonete paiknemine hoonestusalade sees on vaba; • Paarismajad peavad moodustama ühtse arhitektuurse terviku; • Hoonete lubatud katuse kalle on 20-45 ̊; • Sobilikeks katusekatte materjalideks on: valtsplekk, puit, kivi, erinevad rullmaterjalid; • Hoonete välisviimistluses kasutada puitlaudist, krohvi, fassaadikivi (soovitavalt heledad toonid). 2.3.2 Piirete rajamise tingimused Kruntidele 1, 2 ja 3 võib rajada piirdeid. Krundile 4 ei ole lubatud piirdeaedu rajada. Elamumaa kruntidele 2 ja 3 on lubatud piirete rajamine (nt krundi piirile). Piirdeaia maksimaalseks kõrguseks on lubatud 1,5 m. Sobilikeks materjalideks on: puidust lattaed, võrkpiire, metallist varbaed. Samuti on lubatud piirdena heki kasutamist. Tihedat laudispiiret ei ole lubatud kasutada. Ehitusloa taotlemisel tuleb esitada piirdeaia fragmentjoonis koos projektiga vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Ärimaa sihtotstarbega krundile1 võib rajada piirdeid mõne krundiosa piiritlemiseks, näiteks spordiväljakute piiramiseks. Lubatud on krundile spordiväljakute ümbritse- miseks rajada kuni 3 m kõrguseid piirdeid. 2.4 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringu lahendus teeb ettepaneku kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks seoses üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks. Osaliselt määratakse planeeritava ala piires elamumaa ja ärimaa sihtotstarbed. Treppoja oja äärse ala sihtotstarve jääb endiselt maatulundusmaa. Üldplaneeringu muutmise tingib soov ala kasutusele võtta ning anda võimalus alale kaasaegsete vajadustele vastavate rajatiste ja hoonete ehitamiseks. Alal asuvat staadioni tänasel hetkel kasutada ei saa, see on amortiseerunud. Samuti pole sellisena staadioni kasutamiseks piirkonnas nõudlust. Kloogaranna noortelaagril on oma territooriumil olemas spordiväljakud (korvpalli- ja võrkpalli väljakud). Lisaks kasutatakse suvisel perioodil sportimiseks ranna äärsele liivaribale rajatud spordiväljakuid (võrpalli- ja jalgpalli väljakuid). Küll on aga kohalike elanike poolt soov lisaks olemasolevatele sportimisvõimalustele mängida tennist ning harrastada siseruume vajavaid tegevusi (jooga, vehklemine, jne). Planeeringuga nähakse ette võimalused ärimaa krundile kahe multifunktsionaalse hoone rajamiseks. Lisaks spordiväljakutele ja spordisaalile nähakse ette võimalus kohvik-kaupluse hoone rajamiseks. Planeeringuala on soov võtta kasutusse ja heakorrastada. Liiva tee vajab liikluskorralduslikku head lahendust, kus turvaline liiklemine oleks tagatud ka jalakäijatele. Ala korrastamine ja aktiivselt kasutusele võtmine tõstab piirkonna väärtust. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 15 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Eramukruntidele on planeeritud rajada paariselamud. Elamukruntide rajamist saab käsitleda olemasoleva elamupiirkonna laiendusena. Planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse ala lõunaosas olemasolev looduskeskkond ja kõrghaljastus. Käesoleva planeeringulahenduse elluviimisel säilub minimaalselt 25% kogu planeeringu alast looduslikuna (lisaks elamu- ja ärimaa kruntidel hoonete vahelistel aladel paiknevad haljasalad). Detailplaneeringus määratud ehitusõigus, hoonete arhitektuursed- ning ehituslikud tingimused, piirdeaedade rajamise nõuded ja keskkonnatingimused võimaldavad peale detailplaneeringu teostumist hoonestusalade vahelist ala säilitada osaliselt olemasolevat väärtusliku kõrghaljastust. Planeeringulahendus arvestab piirkonnas väljakujunenud teedevõrguga luues ühendused olemasolevatelt teedelt. 2.5 Haljastuslahendus Planeeritaval kinnistul ja selle ei paikne ühtegi looduskaitsealust objekti. Kõrg- haljastust, mida saaks säilitada kasvab osaliselt planeeringuala põhja-, lõuna- ja lääneosas. Säilitada tuleb I, II ja võimalikult palju III väärtusklassi hinnatud leht- ja okaspuid. Ala keskosas on tegemist valdavalt avatud rohumaaga. Uut kõrghaljastust võiks planeerida krundile 1 rajatava parkla liigendamiseks. Planeeritud haljastus pakub varju päikese eest ning on kaitseks ka tuulte eest ja võtab kinni tolmu. Rajatava haljastuse osas võib koostada haljastusprojekt, mis on alal ehitamise aluseks. Haljastusprojektiga võib täpsustada planeeringus illustratiivsena toodud teede ja kõrghaljastuse paiknemise asukohti. Krundi 1 lõunapiiril ja krundil 4 paikneva oja äärsel alal tuleb säilitada võimalikult palju väärtusliku kõrghaljastus. Lubatud on hooldusraie vastavate lubade olemasolul. Kruntide ehitusõigused on määratud käesoleva detailplaneeringuga. Haljastusprojektis käsitletavad teemad: • Haljastuse põhimõtted (rajatava haljastuse paiknemine, mahud ja liigid; raiete plaan – eemaldamisele kuuluvad puud ja põõsad jms); • Vaadete avamine; • Teed ja platsid (paiknemine, mõõtmed, katendite liigid, vajadusel lõiked); • Välisvalgustus (valgustite tüübid ja paiknemine); • Väikevormid ja rajatised (põhijoonised või soovitused toote valikuks, toodete spetsifikatsioonid) ; • Piirded; • Vertikaalplaneerimine. 2.6 Liikluskorraldus Planeeritava ala külgneb 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega. Nimetatud maanteedel on 30 m laiune tee kaitsevöönd. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 16 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee kaitsevööndis on keelatud: • paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; • korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; • kaevandada maavara ja maa-ainest; • teha metsa lageraiet; • teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Planeeringulahendusega kavandatakse kõikidele kruntidele juurdepääsud kohalikelt teedelt, Liiva ja Muru teelt. Liiva tee ja Muru tee on avaliku kasutusega. Liiklusohutuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt on ette nähtud anda krunt 1 juurdepääs samuti Liiva teelt ning ette on nähtud likvideerida olemasolev mahasõit riigiteelt. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Planeeringule on Maanteeamet väljastanud kirjaliku seisukoha 22.06.17 nr 15-2/17- 00012/329 (vt Lisa 1), millega on tee omanik (Maanteeamet) planeeringu koostajat teavitanud riigimaantee liiklusest põhjustatud häiringutest ning andnud infot, et tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigimaantee liiklu- sest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Loe lisaks ptk 4. Keskkonna- tingimused. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud liiklusrajatiste (riigitee laiendamine, uute ristmike kavandamine, olevate ristmike rekonstrueerimine, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne) väljaehitamiseks. Liiva tee sõidutee osa planeeritav laius on 5,0 m. Muru tee planeeritav laius on 3,6 m (kitsam, et haakuks küla miljööga). Täpne lahendus ja teede laiused selguvad projekteerimise faasis. Sõidukiiruse rahustamisele peaks ka mõtlema edasisel projekteerimisel. Maantee ääres on olemas kergliiklusteede võrgustik. Antud planeeringu lahenduses on välja pakutud jalgtee (või kergliiklustee) rajamine Liiva tee äärde, täpne liikluslahendus vajab projekti tasemel lahendust. Jalgtee peab sobituma piirkonda ja võimaldama jalakäijatele mugava ja ohutu liikumise. Jalakäijate liiklus on aktiivsem suvisel perioodil. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 17 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 2.6.1 Parkimise põhimõtted Parkimine on lahendatud planeeringuala sees. Parkimine maanteel ja teede ääres on keelatud. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Standardi kohaselt on võetud tabelis 1 parkimiskohtade arvutuse aluseks asukohaks väike-elamute ala. Normatiivse KOKKU Hoone või krundi parkimiskohtade kavandatud Krundi nr kasutusotstarve vajaduse arvutus parkimiskohtade (brutopind/n) arv Krunt 1 Spordisaal (ca 600 m²) 600/25=24 26 Kauplus-kohvik (ca 200 m²) 200/80=2,5 Krunt 2 Paarismaja (eramu) 3 3 Krunt 3 Paarismaja (eramu) 3 3 Krunt 4 Abihoone (kuur ca 50 m²) - 1 Autode parkimiskohtade arv kokku: 32,5 33 Tabel 1. Parkimiskohtade kontrollarvutus Parkimislahendus kruntidel kajastub Joonis 6 - Liikluskorraldus. Märkused tabeli 1 kohta: 1. Kavandatud parkimiskohad peavad mahtuma kruntidele. Teede ääres parkimist ette nähtud ei ole. 2. Krundile 1 on kavandatud kokku 26 parkimiskohta. Kui selgub täpne hoone funktsioon ja suurused siis täpsustatakse parkimiskohtade vajadus ehitusprojektiga. 2.6.2 Liikluse prognoos Viimase 10 aastaga on liiklussagedus riigimaanteel nr 11390 kasvanud ligikaudu 2 korda. Aastal 2016 oli AKÖL: 2113 autot ööpäevas, sõiduautosid 99%. Aastal 2005 oli AKÖL 1276 autot ööpäevas. Vastavalt normidele võetakse liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Seega oleks aastaks 2036 eeldatav liiklussagedus 3499 autot ööpäevas. Võttes arvesse parkimiskohtade arvu võiks eeldada, et arendusala tekitatud täiendav liikluskoormus oleks ligikaudu 30 autot/tunnis. Kui võtame eelduseks, et tipptunni liiklussagedus on ligikaudu 10% ööpäevasest liiklussagedusest, siis on riigimaantee nr 11390 ja Liiva tee ristumisala teenindustase on A. Kui ristmiku kõikide suundade liiklussageduste summa on <400 sõidukit, siis on teenindustase alati „A“, ükskõik kui ebasoodsalt ka pöörded ei jaguneks. Sellisel juhul tuleb kasutada tüüplahendusi või piiravate tingimuste olemasolul sobivaid lahendusi. See tähendab, et puudub vajadus ristumisala ümber ehitamiseks. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 18 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pilt 3. Liiklussageduse kasv riigimaanteel nr 11390 2.6.3 Ühistransport Arendusala asub väga heas ühistransporditsoonis. Lähim peatus asub arendusalast linnulennult 100 m kaugusel ja peatus on arendusalaga ühendatud kergliiklusteega. Kokku teenindab peatus 5 bussiliini. Teoreetiliselt on võimalik liikumisnõudluse rahuldamiseks kasutada ka rongi. Rongipeatus asub arendusalast linnulennult ca 1,2 km kaugusel. Alljärgnevas tabelis on toodud teepikkuse soovituslikud normide arendusala ja bussipeatuse vahel. Tabel 2 - Jalgsikäigu teepikkuse soovituslikud normid Liiklusintervall lähtepeatusest kesklinna suunduvatel liinidel alla 8 min 8–15 min üle 15 min Kesklinnas 400–500 m 300–400 m 200–300 m Elamurajoonis, kus valdav on 600–700 m 500–600 m 300–400 m kõrgehitus, tööstusrajoonis Individuaalelamurajoonis 900–1000 m 600–800 m 400–600 m S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 19 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pilt 4. Lähim peatus arendusalast (Klooga noortelaager) 2.7 Tuleohutusnõuded Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele ning tuletõrje- veevõtu kohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Kinnistutele ja neil olevate rajatiste juurde peab olema tagatud alaline ligipääs alarmsõidukitele (päästeteenistus, kiirabi, politsei vms). Tuletõrje veevarustuse põhimõtted on toodud ptk 3.3. Lahendus kajastub Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis. Tuleohutusest tulenevalt kuuluvad eluhooned (üksikelamu) I kasutusviisiga ehitiste hulka. I kasutuviisiga ja 9 m kõrgusega ning 2 korruselise ehitise lubatud tuleohutuse klass on TP2 või TP3. Ärihoone (spordisaal, kauplus) kuulub IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Kui hoone kasutajate arv on üle 50 inimese siis peab hoone tuleohutusklass olema TP2. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 20 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele hoonetele eraldatakse hooned üksteisest tuleohutuskujadega. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada: • Standard EVS 812-7:2008/AC:2011 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. • EVS 812:6:2012 Tuletõrjeveevarustus. • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (RT I, 04.04.2017, 14). S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 21 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 3.1 Veevarustus Tsentraalse veevarustuse tagamine planeeritavatele kruntidele pole võimalik kuna piirkonna vee-ettevõttel AS Lahevesi puudub piirkonnas ühisveevõrk (vt Meelis Baumani e-kiri Lisa 1). Elamumaa kruntide 2 ja 3 arvutuslik keskmine veetarve on 2,4 m³/d ja maksimaalse tunni veetarbimine on 0,7 m³/h (arvutuslik keskmine elanike arv on 16). Ärimaa krundi nr 1 arvutuslik keskmine veetarve on kuni 3,3 m³/d ja maksimaalse tunni veetarbimine on 1,0 m³/h (personali ja külastajate arvutuslik tarbimine võrdub 21 inimese keskmise veetarbimisega). Planeeritud ala arvutuslik keskmine veetarve on kokku 5,7 m³/d (arvutuslik keskmine tarbijate arv kokku on 37 inimest). Planeeritud puurkaevu asukohaks on valitud krunt 1 hoonestusalast lõunapoole jääv osa, kus asub ehituskeeluvöönd. Puurkaevu orienteeruv asukoht on toodud Joonisel 5.- Tehnovõrkude joonis. Veeseaduse §148 lg 2 kohaselt põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala. Alale rajatavale puurkaevule on näidatud hooldusala ulatusega 10 m. Puurkaevu täpne asukoht ja tootlikkus määratakse koostatavas puurkaevu projektis. Veetorustikud rajatakse moodustatavatele kinnistutele. Torustike täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus, võttes aluseks hoonete arvutusliku veetarbimise. Lisaks muudele nõuetele järgida edasisel projekteerimisel valla ehitusmäärust ja Eesti projekteerimisnorme. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada alljärgnevaga: • Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“. • Ehitusseadustiku1 § 127 lg 3 kohaselt kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse selle puurkaevu ja puuraugu kasutusteatises lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule: 1) keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; 2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; 3) puurkaevu või -augu hooldusjuhend. Kui perspektiivselt võimaldatakse kruntidele liitumine ühisveevõrguga siis on otstarbekas sellega liituda ja rajatud puurkaevu saab kasutada kastmisvee allikana. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 22 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 3.2 Reoveekanalisatsioon Elamumaa kruntide 2 ja 3 arvutuslik keskmine reoveekogus on 2,4 m³/d ja ärimaa krundi nr 1 arvutuslik keskmine reoveekogus on kuni 3,3 m³/d. Planeeringualal puudub tsentraalne reoveekogumissüsteem ning lähipiirkonna ühendamist ühiskanalisatsiooniga pole ette nähtud. Ühiskanalisatsiooni rajamisel piirkonda on otstarbekas sellega liituda. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt nähakse ette koguda kruntide reovesi kogumismahutitesse. Nii ärimaa krundile 1 kui ka elamumaa kruntidele 2 ja 3 paigaldada eraldi kogumismahutid. Ärimaa krundile võib paigaldada mitu kogumismahutit. Kui elamumaa kruntidele rajatakse paarismajad, siis on vajalik paigaldada mõlemale paarismaja osale oma vesikäimlate reovee kogumismahuti. Planeeritud kogumismahutite ja kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike täpsed asukohad ning torustike läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus, võttes aluseks reovee arvutuslikud vooluhulgad. Lisaks muudele nõuetele järgida edasisel projekteerimisel valla ehitusmäärust ja Eesti projekteerimisnorme. Kogumismahutite orienteeruvad asukohad on toodud Joonisel 5.- Tehnovõrkude joonis. 3.3 Tuletõrjeveevarustus Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Kruntidele 2 ja 3 on planeeritud ehitusõigus paarismaja ehitamiseks kõrgusega kuni 9 m (2 korrust) ja abihoonele kõrgusega kuni 4 m. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tule- ohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Krundile 1 planeeritud ärihoone (spordisaal, kauplus) suurim lubatud pindala on 900 m² ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9 m (2 korrust). Ärihoone kuulub IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Kui hoone kasutajate arv on üle 50 inimese siis peab hoone tuleohutusklass olema TP2. Ärihoone eeldatav tuletõkkesektsiooni piirpindala on kuni 800 m². Vastavalt standardi EVS 812-6:2012 tabelile 1 on kuni 8-korruselisel I ja IV kasutusviisiga hoonel põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 800 m² vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h. Välistulekustutuseks vajalik veekogus kokku on 108 m3. Välistulekustutuseks vajalik veekogus on tagatud osaliselt Liiva tee 6 kinnistul asuva olemasoleva tuletõrjevee mahutiga mahuga 50 m3. Kogu vajaliku veekoguse tagamiseks tuleb krundile 1 täiendavalt paigaldada tuletõrjevee mahuti mahuga 60 m3. Mahutist vee S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 23 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 kättesaamiseks paigaldada kuivhüdrant või maapealne tuletõrjehüdrant, mis on mahutiga ühendatud imitarnetoruga. Mahuti täitmine toimub rajatava puurkaevu veega. Täitmine peab olema tagatud 72 tunni jooksul tühjendamise järgselt. Krundile 1 planeeritud välistulekustutusvee mahuti ja hüdrandi orienteeruv asukoht on toodud Joonisel 5.- Tehnovõrkude joonis. 3.4 Sademeveekanalisatsioon Ärimaa krundi 1 katuste sademeveed juhtid haljasalale ja immutada. Krundi parkla sademeveed juhtida teekalletega hoonestusalast eemale küvetti. Laugete nõlvadega küvett rajada parkla põhjaküljele. Sademevee imbumise soodustamiseks on soovitav parkimiskohad rajada murukivikatendiga. Elamumaa kruntide 2 ja 3 sademeveed katustelt ning teedelt juhtida haljasalale ja immutada. Ka elamukruntide juurdepääsuteed ja parkimiskohad on soovitav rajada murukivikatendiga. 3.5 Elektrivarustus Planeeringu koostamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 11.06.2018. a tehnilised tingimused nr 312741 (vt Lisa 1). Planeeringulahendus on koostatud väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt. Planeeritavatele kinnistute varustamine elektrienergiaga toimub olemasolevast rekonstrueeritavast Klooga rand-5: (Tabasalu) alajaamast. Toide jõuab kinnistuteni 0,4 kV maakaabliga kuni liitumiskilpideni mööda Kalda ja Liiva tee äärt pidi. Maakaabli täpne asukoht määratakse edaspidise projekteerimise käigus. Liitumiskilpide asukohad on planeeritud krundipiiride vahetusse lähedusse (teealasse). Liitumiskilbid on vabalt teenindatavad. Planeeritud eeldatav võrguühenduse läbilaskevõime on planeeritud selliselt, et Krundile 1 planeeritava segakasutusega ärimaa (spordi- ja kaubandushoone) tarbimiseks on arvestuslikult ca 3x250A. Krundile 2 ja 3 planeeritavatele elamu kinnistutele on planeeritud maksimaalselt tarbimiseks kummalegi 2x(3x20A). Lisaks on arvestada vaja planeeritava puurkaevu tarbimisega, mis arvestuslikult jääb 3x20A peakaitsme piiridesse. 3.6 Sidevarustus Planeeringu koostamiseks on Telia Eesti AS väljastanud 12.12.2017. a tehnilised tingimused nr 29467042 (vt Lisa 1). Detailplaneeringuga rajatava uue hoonestuse tarvis on planeeringu mahus ära näidatud trassikoridorid siderajatiste projekteerimiseks. Olemasolev lähim siderajatise liitumiskoht on tee 11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee ja Liiva tee ristmiku juures asuv olemasolev ELASA sidekaev 094K93. Planeeritud sideühendusena on ette nähtud välja ehitada sidekanalisatsioonitrass, millest on ette nähtud rajada individuaalsed ühendused kõikidele hoonetele, s.h. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 24 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 paarismaja kummalegi elamupoolele eraldi ühendus. Lisaks on planeeritud sidekaabli pikendused Kaluri tee 1, Muru tee 4 ja 6 ning Liiva tee 4 ja 6 kinnistu piirideni. Liiva teel paiknevad olemasolevad sidekaablid tuleb ümber paigutada, kui planeeritakse tee ümberehitamist kõvakattega teeks. Lahendus koostatakse eraldi tööprojektiga. Täpsem siderajatise lahendus antakse hiljem tööprojekti koostamiseks sidevõrgu valdaja väljastatavates tehnilistes tingimustes. Siderajatise väljaehitamisel eelistatud lahenduseks on sidekanalisatsioon. Ristumistel teedega on ette nähtud kasutada tugevdatud seinaga sidetorusid. 3.7 Välisvalgustus Tänavavalgustust detailplaneeringu alale ei kavandatud kuna sellest loobumist palusid piirkonna elanikud planeeringu avalikustamise käigus. Põhjenduseks see, et haakuks küla miljööga. Tänavavalgustus on elukeskkonna oluline osa, et tagada elanikele turvaline liikumine, seetõttu on soovitav tänavavalgustuse lahenduse võimalusi kaaluda edasisel projekteerimisel (võimalus paigaldada nutikad lahendused, mis võtavad vähe energiat ja ei tekita valgusreostust). Tehnilised lahendused võimaldavad piirkonda tänavavalgustuse rajamist (teede ääres piiravalt ruumi valgustuse maakaabli trassikoridorile ning alajaamas piisav võimsus olemas). 3.8 Soojavarustus Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks tagada tsentraalset soojavarustust. Ärihoone ja elamute soojavarustus on mõtekas lahendada individuaalküttena. Selleks võib olla puit, pellet-, õli- või elektriküte samuti ka maaküte. Mõttekas on kombineerida kokku erinevaid kütte liike. Samuti on lubatud kasutada puukütte baasil hoone sisest keskkütet (puidugraanuleid, hakkpuitu, pellteid vms) ning erinevaid passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme. Maaküte on soovitav paigaldada sissesõidutee ja parkimiskohtade ning hoovis oleva muruala alla nii et jääks alasid kõrghaljastuse rajamiseks ja säilitamiseks. Maaküte kavandamiseks ettenähtud ala, tuleb määrata hoone projekti asendiplaanil. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 25 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Planeeringu algatamise otsuses 29. september 2017. a nr 369/0917 on ära toodud, et detailplaneeringule ei ole vaja koostada keskkonna mõjude strateegilist hindamist (vt Menetlusdokumendid). 4.1 Keskkonnanõuded planeeringus kavandatu elluviimiseks Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida on arvestatud detailplaneeringu koostamisel: • Määratud on hoonete ja piirete rajamise tingimused (vt ptk 2.4.1 ja 2.4.2); • Säilitatud on Treppoja äärne ehituskeeluvöönd ja piirangud. Planeeringule on Terviseamet väljastanud kooskõlastuse 04.09.2019 nr 9.3- 1/19/4516-2 (vt Kooskõlastused), millega on antud planeeringule teatud tingimused. Järgnevalt on ära toodud Terviseameti poolt ja üldised olulisemad nõuded, mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks: • Selleks, et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud teed ja tehnovõrgud. • Hoonete rajamine on lubatud hoonestusaladele, mis on kavandatud väljapoole Treppoja oja ehituskeeluvööndit. • Hoonete rajamisel ja projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga. Piirkonnas on valdavalt tegemist madala või normaalse radoonisisaldava pinnasega 0-30 kBq/m³ (Eesti Geoloogiakeskuse andmetel 2008 aastast), kuid antud piirkonnas võib ka asuda diktüoneemakilda ja fosforiidi avamus. Kas see läbib planeeritavat ala pole täpselt teada. Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal läbi viia radooni tasemete mõõdistus. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei jaotu pinnases ühtlaselt. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. • Alal kasvavat kõrghaljastust tasub säilitada (teede ja hoonete vahelistel aladel). Säilitatavate puude läheduses tuleb vältida pinnase olulist tõstmist võra alla jääval ala (See viib puude hävinemiseni). Pinnase tõstmise vajaduse korral tuleb puu piirata tugimüüriga ja tõsta või langetada pinnast puust kaugemal. • Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002. a määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. • Planeeritava ala piirkonnas elavaid inimesi on soovitav teavitada mürarikaste tööde teostamise ajast ja kestuses. • Planeeritavates hoonetes tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS- S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 26 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ ja EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ toodule. • Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada. Soovitav on alale rajada uut kõrghaljastust, mis arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks sellega. Soovitav on dekoratiivseks haljastuseks eelistada kohalike looduslähedasi puu- ja põõsaliike. • Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala kõrval asub kõrvalmaantee, tuleb planeeringualal tegutseval ettevõttel ja ka perspektiivsetel elanikel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Elamualal tuleb tagada liiklusmüratasemete vastavus keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud II kategooria sihtväärtustele. Vibratsiooni tasemed peavad planeeritavates elamutes vastama sotsiaalministri 17.05.2002. a määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühis- kasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. Vajadusel tuleb rakendada müra ja vibratsiooni leevendavaid meetmeid. • Hoonete siseruumides saab normidejärgse mürataseme tagada ennekõike läbi mürapidavate ehitus-konstruktsioonide kasutamise. Kui tagada kaasaegsetele nõuetele vastavad piirde-konstruktsioonid, on reeglina tagatud ka nõuete kohane müratase elu- või teenindusruumideks kasutatavates siseruumides. Hoonete siseruumides peavad müratasemed vastama sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Lisaks rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. • Tehnoseadmetest (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon) ning äri- ja kaubandustegevusest tulenevad müratasemed peavad nii planeeritaval kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtusele. • Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et vähendada elanike kulutusi elamute kütmisele ning tagada rajatava hoonestuse võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. • Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Planeeringule on Maanteeamet väljastanud seisukohad 22.06.17 nr 15-2/17- 00012/329 (vt Lisa 1), millega on tee omanik (Maanteeamet) planeeringu koostajat teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning andnud infot, et tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 27 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et detailplaneerinuga kavandatud tegevuse elluviimisel, juhul kui selleks rakendatakse eeltoodud keskkonnatingimusi, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 §22 tähenduses olulist ja tõenäolist keskkonnamõju ei kaasne: keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördu- matuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 4.2 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted Lääne-Harju valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust, korraldatud jäätmevedu, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korda Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (Lääne-Harju vallavolikogu määrus 29.05.2018 nr 11), mille eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Lääne-Harju valla haldusterritooriumil jäätme- hoolduseeskirja täitmine kohustuslik Jäätmed tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa, vältides nende segunemist teiste jäätmete või muude, erinevate omadustega materjalidega. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Kloogaranna küla kuulub vastavalt jäätmehoolduseeskirjale jäätmeveo piirkonda. Korraldatud jäätmevedu Lääne-Harju vallas korraldab vallavalitsus ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mitte- tulundusühingut korraldama riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni. Kloogaranna külas osutab korraldatud jäätmeveo teenust alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 AS Eesti Keskkonnateenused. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 28 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Läbi planeeringu on võimalik anda soovitusi turvalisuse tõstmiseks planeeringu elluviimise ja/või edaspidise projekteerimise käigus. Turvalisus ja kaitstus on inimväärse elu eeldus. Kuriteoennetus on püüe kõrvaldada või vähendada kuritegevuse põhjused ja soodustegurid, vähendada võimalusi kuri- tegelikuks käitumiseks, hoida ära või raskendada kuritegude toimepanemist riiklike institutsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanikkonna koostöös. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitusi edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka elanike huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeoleku-poliitika tulemus. Peamised riskid käesolevas planeeringus käsitletaval alal võivad olla sisse-murdmised, vargused, vandalism, autodega seotud kuritegevus (vargused parkivatest autodest). Alale tulijad on siiski valdavalt need, kes tulevad tegema sporti ja kasutama seal pakutavaid teenuseid. Elamukruntidel on privaatsem kasutus elanike näole. Treppoja oja äärsele alale on tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ka kõrvalistele isikutele. Korrashoid ja ala kasutamine. Heakord on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. On tähtis, et oja äärne ala ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks. Elavus. Piirkonna üldine hea hooldatus ja kasutusaktiivsus suurendavad heaolutunnet, luues mulje tugevast järelevalvest. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Erinevate funktsioonide põimumine (nt elumajad ja ühiskondlikult kasutatavad alad kõrvuti) aitab luua nii päeval kui öösel elavama naabruskonna, see aga suurendab kontrollitunnet ja vähendab vandalismi. Ümbritsevate elamute paiknemine piirkonnas on hea, sest nii on ala kasutuses aastaringselt. Piirkonnas on ka palju suvilaid. Aastaringselt kasutatava spordihoone rajamine elavdab piirkonna kasutust. Nähtavus ja vaateväli. Tuleks vältida tänavaäärseid läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad, kõrge hekk) ning võimalike peidupaiku ründajatele. Puudulikust valgustusest või varjulistest nurgatagustest tingitud raskendatud jälgimine suurendab inimeste ebakindlust. Liikumine läbi sellise ala, võib olla hirmutavaks kogemuseks, kuna inimestel on vähe kontrolli olukorra üle. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed ka majaesised tuleks valgustada. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 29 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Sama oluline on ka selge liikumisteede süsteemi loomine. Vältida tuleks eraldatud või umbsopiga lõppevaid alasid. Liikumisteed peab olema selgelt ühendatud teiste piirkonnas väljakujunenud teedevõrgustikuga. Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on vähem nähtavad. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski või siis riskialtis tsoonis piirata juurdepääsu ustele. Signalisatsioon ja naabrivalve. Lukustatavad aiad ja tõkkepuud teedele ei anna reeglina tulemusi vaid võivad hoopis tekitada probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral päästeteenistuse autodele. Parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses (nt naabrivalve) ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja aknad ning signalisatsioon. Kui kodudes on väärisesemeid või kui lähipiirkonnas pannakse toime palju vargusi, peaks paigaldama signalisatsiooni. See on tõhus vahend sissetungija eemale- tõrjumiseks. Nähtavale kohale paigaldatud signalisatsioon või signalisatsiooni olemasolust märku andev kleeppilt sunnib sissetungijat põhjalikult kaaluma, kas on mõtet edasi tegutseda. Naabrivalve on tegevus, mille käigus ühe elamupiirkonna elanikud peavad üksteisega kokkulepitult oma naabruskonnal silma peal. Silmahakanud korrarikkumistest või kahtlustäratavatest juhtumitest teatatakse politseile, kes oskab vastavalt laekunud teatele kiirelt tegutseda. Korrarikkumiste ennetamiseks ja oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks saavad naabrivalves osalejad teha ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. Naabrivalve edu aluseks on koostöö ja infovahetus elanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 30 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimiseks peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb teostada järgmised toimingud: • Lepingute sõlmimine ja vajadusel servituutide seadmine, millele vastavalt toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine; • Katastriüksuste moodustamine; • Vajalike lubade ja tingimuste taotlemine (nt veeloa taotlemine heitvee juhtimiseks Treppoja ojja); • Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks • Ehitusprojektide koostamine; • Ehituslubade taotlemine. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 31 LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Maanteeamet Teie 06.06.2018/18/17821-4 [email protected] Meie 28.05.2020 nr 6-1/19-74 Ärimaa kinnistule juurdepääsuks olemasoleva mahasõidu võimaldavate tingimuste täpsustamine Seoses kohalike inimeste vastuseisule ärimaa kinnistu juurdepääsu lahendusele Liiva teelt palume teil üle vaadata detailplaneeringu lahendus ja täpsustada tingimused milliste rakendamisel oleks võimalik kasutada Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 35,39-35,44 olemasolevat mahasõitu juurdepääsuks ärimaa krundile pos 1. Detailplaneeringu järelevalve menetluse käigus toimus täiendav kokkusaamine MTÜ Kloogaranna kultuuripärandi ja looduskaitse seltsi ja huvitatud isiku esindaja vahel, mille tulemusel muudeti ärimaa krundi kanalisatsiooni lahendust - väikepuhasti asendati kogumismahutiga lahendusega ja vähendati Muru tee laiust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Seletuskiri 2. Põhijoonis 3. Liikluskorralduse joonis …….4. Rahandusministeeriumi 30.03.2020 kiri nr 14-11/785-5 Ado Pallase 679 0604 [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 LÄÄNE-HARJU VALD, KLOOGARANNA KÜLA, JOA TEE 43 KINNISTU DETAILPLANEERING OÜ ENTEC EESTI 2020 LÄÄNE-HARJU VALD, KLOOGARANNA KÜLA, JOA TEE 43 KINNISTU DETAILPLANEERING ALGATATUD: 29. september 2017. a Keila Vallavolikogu otsusega nr 369/0917 VASTUVÕETUD: 27. detsember 2018. a Lääne-Harju vallavolikogu osusega nr 158 KEHTESTATUD: ......................................................................................................................... TÖÖ NUMBER: 1115/17 TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus PROJEKTIJUHT: Janne Tekku OÜ Entec Eesti; 11317 Tallinn, registrikood: 10449959 tel 617 7430; e-mail: [email protected] OÜ Entec Eesti 2020 TEKST JA JOONISED: JANNE TEKKU JA ÜLAR JÕESAAR KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB KOPEERIDA LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA. Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 SISUKORD SISUKORD ...................................................................................................................................................................1 EESSÕNA .....................................................................................................................................................................3 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................4 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT .........................................................................................................................4 1.2 OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................................................5 1.3 KONTAKTVÖÖNDI RUUMILISED, FUNKTSIONAALSED JA VISUAALSED SEOSED ..................................................7 2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .......................................................................... 10 2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................................................................... 10 2.2 ÜLDPLANEERINGU PÕHILAHENDUSE MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS .................................................. 10 2.3 KRUNDIJAOTUS JA KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ............................................................................................... 12 2.3.1 Hoonete rajamise tingimused ja üldised arhitektuurinõuded ............................................................... 14 2.3.2 Piirete rajamise tingimused ................................................................................................................. 15 2.4 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ..................................................................................................... 15 2.5 HALJASTUSLAHENDUS .................................................................................................................................... 16 2.6 LIIKLUSKORRALDUS ....................................................................................................................................... 16 2.6.1 Parkimise põhimõtted ........................................................................................................................... 18 2.6.2 Liikluse prognoos ................................................................................................................................. 18 2.6.3 Ühistransport ....................................................................................................................................... 19 2.7 TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................................................... 20 3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .................................................................................................................. 22 3.1 VEEVARUSTUS................................................................................................................................................ 22 3.2 REOVEEKANALISATSIOON .............................................................................................................................. 23 3.3 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................................................................. 23 3.4 SADEMEVEEKANALISATSIOON........................................................................................................................ 24 3.5 ELEKTRIVARUSTUS ......................................................................................................................................... 24 3.6 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................................... 24 3.7 VÄLISVALGUSTUS .......................................................................................................................................... 25 3.8 SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................................ 25 4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................................................. 26 4.1 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMISEKS............................................................... 26 4.2 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................................... 28 5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ............................................................................. 29 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................... 31 MENETLUSDOKUMENDID LISAD LISA 1 TEHNILISED TINGIMUSED JOONISED JOONIS 1 ASENDISKEEM JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDI PLAAN JOONIS 3 TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 4 PÕHIJOONIS M 1:500 JOONIS 5 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 JOONIS 6 LIIKLUSKORRALDUS M 1:500 JOONIS 7 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 1 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 ILLUSTRATSIOON KOOSKÕLASTUSED S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 2 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 EESSÕNA Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on OÜ Helenium poolne algatamise taotlus, mille sisuks on soov muuta nende kasutuses oleva Joa tee 43 kinnistu (katastritunnusega 29501:007:0665) maa sihtotstarvet, jagades kinnistu neljaks krundiks ning andes kruntidele ehitusõigus. Planeeringu koostamise eesmärk on maaüksusele elamu-, äri- ja maatulundusmaa kruntide kavandamine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, samuti nende toimimise tagamiseks vajalike teede ning tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Detailplaneering on osaliselt üldplaneeringut muutev. Detailplaneering on algatatud Keila Vallavolikogu otsusega nr 369/0917 29. september 2017. aastal (vt Menetlusdokumendid). Eesti omavalitsuste haldusreform käigus toimusid Eestis 2017. aastal kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised. Keila, Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski linna ühendamisel moodustati 2017. aastal Lääne- Harju vald. Planeeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus: • Janne Tekku –projektijuht, arhitekt-planeerija (OÜ Entec Eesti); • Kerttu Kõll – maastikuarhitekt (Sfäär Planeeringud OÜ); • Ülar Jõesaar – vee- ja kanalisatsiooni insener (OÜ Entec Eesti); • Roland Mäe – teede projekteerija (Selektor Projekt OÜ); • Heigi Lomp – elektrivarustuse insener (Stik-Elekter AS). Töösse oli kaasatud vallavalitsuse spetsialist Ado Pallase, OÜ Helenium esindaja Erkki Ots ja EON GRUPP OÜ esindaja Eveli Sassi. Planeeringu koostamise aluseks võeti algatamise otsus, lähteülesanne ja mõõdistusalus (koostaja Geodeesiakeskus G.E.Point, mõõdistatud 15.03.2016. a, töö nr 16-G099) ning kehtivad seadused ja õigusaktid. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 3 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD 1.1 Planeeritava ala asukoht Käsitletav planeeringu ala paikneb Lääne-Harju vallas (endises Keila vallas), Kloogaranna külas, kinnistul Joa tee 43 (katastritunnusega 29501:007:0665). Kinnistu suurus on 16 988 m², sihtostarve maatulundusmaa. Planeeritav ala piirneb põhjas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teega (vt Foto 1), idas Rüütli tee 1 (katastritunnus 29501:007:0006) kinnistuga ja riigi reservmaa piiriettepanekuga AT021204049, kagus ja lõunas Treppoja tee 4b (katastritunnus 29501:007:0680) kinnistuga, lõunas Lehola (katastritunnus 29501:007:1036) kinnistuga, läänes kohaliku tee Muru teega ja loodes Liiva teega (vt. Joonis 1 – Asendiskeem). Foto 1. Vaade Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele. Teisel pool maanteed asub planeeritav kinnistu. Fotol paistab kinnistu servas kasvavad puud. Foto 2. Vaade planeeritavale alale S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 4 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 3. Vaade Liiva teele. Planeeritav Joa tee 43 kinnistu jääb paremale poole tee äärde Foto 4. Vaade Muru teele 1.2 Olemasolev olukord Joa tee 43 maaüksus on hoonestamata. Alal asub endine pioneerilaagri staadion, mis ei ole kasutuses ning mis hakkab võssa kasvama (vt Fotod 5 ja 6). Ala keskosa on valdavalt kõrghaljastusest vaba. Kõrghaljastust asub maaüksuse ääreosadel ja lõunaosas. Alal kasvab lehtpuid (kask, lepp, toomingas, jne) kui ka okaspuid (mänd, kuusk). Maaüksus piirneb lõunas Treppoja ojaga (vt Foto 7). Treppoja oja kalda kallasrada on 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Lisaks eelnimetatule lasuvad planeeritaval alal järgmised piirangud ja kitsendused: riigimaantee nr 11390 teekaitsevöönd 30 m; elektri õhuliini alla 1 kV kaitsevöönd; sideehituse maakaabli kaitsevöönd. Juurdepääs alale on tagatud kõigilt kolmelt teelt: Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teelt, Liiva teelt ja Muru teelt. Tehnovõrkudest asuvad alal sidekaabel (põhjaosas) ja elektri õhuliin (lõunaosas). S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 5 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 5. Vaade kinnistu idaosale, kus on kasvama hakanud noored männid Foto 6. Vaade kinnistul asuvale vanale staadionile, mis hakkab võsastuma Foto 7. Vaade kinnistu lõunaosas paiknevale Treppoja ojale S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 6 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 8. Vaade Treppoja ojale 1.3 Kontaktvööndi ruumilised, funktsionaalsed ja visuaalsed seosed Planeeritav kinnistu Joa tee 43 asub Kloogaranna külas Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee, Liiva tee ja Muru tee ning Treppoja oja vahelisel alal. Planeeritava kinnistu vahetusse lähedusse ehk kontaktvööndisse jäävad elamu-, maatulundus- ja sotsiaalmaa sihtotstarbega maaüksused (vt Joonis 2 – Kontakt- vööndiplaan). Piirkonnas paiknev hoonestus (elamumaa kruntidel) enamus on kasutusel suvilatena. Sotsiaalmaa sihtotstarbega aladel tegutseb Kloogaranna noortelaager. Lähimad hooned planeeritavast kinnistust asuvad Liiva tee ja Muru tee ääres (vt Fotod 9-11). Lähimad elamud asuvad Liiva tee 4 ja Rüütli tee 1 kinnistutel (vt Fotod 13 ja 14). Piirkonda jäävatel kruntidel puudub ühtne krundistruktuur. Elamumaa kruntide suurused varieeruvad, jäädes vahemikku ca 1200 m² kuni 2 ha. Teede äärde jääval hoonestusel puudub selge ehitusjoon ning piirkonna hoonestusel puudub ühtne arhitektuurne stiil. Valdavalt on tegu puithoonetega. Esineb nii lame- kui ka viilkatuseid. Planeeringualast ca 65 m kaugusel Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres asub lähim ühistranspordi peatus „Klooga noortelaager“. Lähim kool, lasteaed, apteek ja kauplus asuvad Laulasmaal (ca 4 km). Kloogaranna noortelaager asub Liiva tee ääres ca 200 m kaugusel planeeritavast Joa tee 43 kinnistust. Kontaktvööndis on kehtestatud kaks detailplaneeringut (vt Joonis 2): 1. Metsotsa tee 2, Treppoja tee 1a ja lähiala detailplaneering; 2. Metsamaja-2 maaüksuse detailplaneering. Planeeritaval ala ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 7 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 9. Vaade Muru tee 6 kinnistul paiknevale suvilale Foto 10. Vaade Muru tee 4 kinnistul paiknevale hoonele Foto 11. Vaade Kaluri tee 1 kinnistul paiknevale suvilale S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 8 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Foto 12. Vaade Liiva tee 6 kinnistul paiknevale hoonele Foto 13. Vaade Liiva tee 4 kinnistul paiknevale elamule Foto 14. Vaade Rüütli tee 1 kinnistul paiknevale elamule S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 9 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 2.1 Planeeringu koostamise eesmärk Planeeringu koostamise eesmärk on Joa tee 43 maaüksusele 2 elamu-, 1 äri- ja 1 maatulundusmaa krundi kavandamine, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, samuti nende toimimise tagamiseks vajalike teede ning tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Planeeringus määrati moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigused ja lubatud ehitisealused pinnad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarbed, haljastuse ja juurdepääsu tingimused. Samuti tehti planeeringuga ettepanek muuta osaliselt Joa tee 43 kinnistu maa sihtotstarvet. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. 2.2 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek ja põhjendus Kehtiva Keila Valla üldplaneeringu kohaselt on Joa tee 43 kinnistul määramata maa juhtotstarve. Üldplaneeringu põhijoonisel Tiheasutuse tsoneerimine on Joa tee 43 kinnistu osas jäetud määratlemata kasutamise sihtotstarve ja on märgitud, et säilub senine sihtotstarve ehk maatulundusmaa (vt Pilt 1 ja Pilt 2). Praegusel ajal puudub vajadus kinnistut kasutada maatulundusmaana ning võimalus laagri staadionina. Üldplaneeringus ei ole määratud kinnistule otsest maakasutust ja tulenevalt käesolev planeeringu eesmärgist on muudatus käsitletav üldplaneeringu muudatusena. Pilt 1. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu põhijoonisest kaardist tiheasustusalade tsoneerimine (koostaja OÜ Maaplaneeringud, kehtestatud 13.10.2005. a). Ala asukoht tähistatud punase noolega. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 10 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pilt 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu põhijoonise leppemärkidest Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Keila valla üldplaneeringu osaliseks muutmiseks Joa tee 43 kinnistu põhja- ja keskosas. Täpsemalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta Joa tee 43 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioonideks ärimaaks (krunt 1 osas) ja elamumaaks (krunt 2 ja 3 osas). Osaliselt säilib kogu alast maatulundusmaa sihtostarve (krunt 4 osas, mille osakaal kogu planeeritavast kinnisust on 27%). Planeeringu eesmärk on võtta kinnistu kasutusse leides alale toimiva funktsiooni ja heakorrastada võsastunud ala. Planeeringulahenduse elluviimine loob sportimis- võimalusi kohalikele elanikele ja annab võimaluse uute elanike tekkeks. Antud krundi korrastamine tõstab ümbritseva ala väärtust ning turvatunnet. Planeeritav lahendus sobitub antud piirkonda, ärimaa funktsioon jääb maantee äärsele alale ning planeeritavad elamumaa krundid rohkem ala sisemusse sobitudes paremini olemasolevate elamumaa kruntidega. Olemasolevat teedevõrgustiku ei muudeta, välja arvatud jalgtee vajaduse planeerimisega Liiva tee äärde. Detailplaneering on koostatud vastavuses üldplaneeringuga osas, mis näeb ette uue hoonestuse rajamise tingimusi tiheasustusalale, nendeks on: • Tiheasustusalale on uute kinnistute moodustamise ning olemasolevate kinnistute piiride muutmise aluseks koostatud detailplaneering; • uute ehitusõigusega kruntide minimaalseks suuruseks on 3000 m²; • uue hoonestuse planeerimisel on lähtutud väljakujunenud pinnaveerežiimist. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 11 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Üldplaneeringu muudatusettepanek kajastub Joonis 7 - Üldplaneeringu muutmise ettepanek. 2.3 Krundijaotus ja kruntide ehitusõigused Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4 – Põhijoonis. Kruntidele on määratud ehitusõigused, hoonete üldised arhitektuurinõuded, piirangud ja servituudi vajadusega alad. Planeeringuga moodustatakse planeeringualale 4 krunti. Osaliselt on planeeringu- alasse kaasatud Liiva tee ja Muru tee alune maa, et planeerida antud teedelt juurdepääsud ning koostada liikluslahendus. Krunt 1 – planeeritud suurus 6387 m². Krundile on antud ehitusõigus äri- ja spordihoonete ehitamiseks. Krunt 1 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: spordihoone- ja kompleksi maa 70% (katastri järgi ärimaa, tähis AS); kaubandus- ja toitlustushoone maa 30% (katastri järgi ärimaa, tähis BT) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 900 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m Hoonete lubatud korruselisus: 2 k Krundil 1 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Teekaitsevöönd 30 m; • Treppoja oja kalda piiranguvöönd 100 m; • Treppoja oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m; • Treppoja oja kalda veekaitsevöönd 10 m; • Treppoja oja kalda kallasrada, 4 m lai; • Sidekaabli kaitsevööndi ala suurus ca 170 m². Krundile 1 seatud kitsendused: • Puurkaevu sanitaarkaitseala (ala suurus ca 314 m²). • Tehnovõrkude servituudi vajadusega ala suurus ca 210 m². Juurdepääs krundile on antud Liiva teelt. Krunt 2 – planeeritud suurus 3001 m². Krundile on antud ehitusõigus nii ühe- pereelamu kui ka paarismaja ehitamiseks. Krunt 2 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamu maa 100% (katastri järgi elamumaa, tähis EP 2) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1 (elamu) + 2 (abihoonet) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 350 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (elamu) ja 4 m (abihoone) Hoonete lubatud korruselisus: 2 k (elamu) ja 1 k (abihoone) S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 12 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Krundil 2 asub olemasolevad seaduse järgne kitsendus - Treppoja oja kalda piirangu- vöönd 100 m. Juurdepääs krundile on tagatud Liiva ja Muru teelt. Krunt 3 – planeeritud suurus 3011 m². Krundile on antud ehitusõigus nii ühepereelamu kui ka paarismaja ehitamiseks. Krunt 3 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamu maa 100% (katastri järgi elamumaa, tähis EP 2) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1 (elamu) + 2 (abihoonet) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 350 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8 m (elamu) ja 4 m (abihoone) Hoonete lubatud korruselisus: 2 k (elamu) ja 1 k (abihoone) Krundil 3 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Treppoja oja kalda piiranguvöönd 100 m; • Treppoja oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m. Juurdepääs krundile on tagatud Muru teelt. Krunt 4 – planeeritud suurus 4607 m². Krundile on antud ehitusõigus ühe hoone ehitamiseks. Krunt 4 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: looduslik haljasmaa 100% (katastri järgi maatulundusmaa, tähis HL) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: 1 Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: 50 m² Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: 4 m Hoonete lubatud korruselisus: 1 k Krundil 4 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Treppoja oja kalda piiranguvöönd 100 m; • Treppoja oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m; • Treppoja oja kalda veekaitsevöönd 10 m; • Treppoja oja kalda kallasrada 4 m; • Elektri õhuliini kaitsevöönd, ala suurus ca 130 m². Krundile on kavandatud avalikult kasutatav tee, et tagada juurdepääs Treppoja ojale. Juurdepääs krundile on tagatud Muru teelt. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 13 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Krunt 5 – planeeritud suurus 1502 m². Krunt on moodustatud Liiva teele. Ehitusõigust krundile antud ei ole, krundile võib rajada tehnovõrke ja teid. Liiva tee on avaliku kasutusega. Krunt 5 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: tee ja tänava maa 100% (katastri järgi transpordimaa, tähis LT) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: puudub Hoonete lubatud korruselisus: puudub Krundil 5 asuvad olemasolevad seaduse järgsed kitsendused: • Elektri õhuliini kaitsevöönd, ala suurus ca 77 m²: • Sidekaabli kaitsevööndi ala suurus ca 234 m². Krundile 5 on seatud tehnovõrkude servituudi ala suurus ca 359 m². Krunt 6 – planeeritud suurus 2236 m². Krunt on moodustatud osaliselt Muru teele. Ehitusõigust krundile antud ei ole, krundile võib rajada tehnovõrke ja teid. Muru tee on avaliku kasutusega. Krunt 6 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: tee ja tänava maa 100% (katastri järgi transpordimaa, tähis LT) Hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pindala: puudub Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast: puudub Hoonete lubatud korruselisus: puudub Krundil 6 asub elektri õhuliini kaitsevööndi ala suurusega ca 246 m². Lisaks on krundile seatud tehnovõrkude servituudi ala suurus ca 403 m². 2.3.1 Hoonete rajamise tingimused ja üldised arhitektuurinõuded Planeeringualal hoonete rajamiseks on määratud järgnevad arhitektuurinõuded: • Joonis 5 Põhijoonis on kajastatud hoonestusala, mis on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja maapinnast kõrgemaid rajatisi; • Hoonestusala piires on lubatud rajada krundile 1 maksimaalselt 2 hoonet, mis on kuni 2-korruselised ja kõrgusega 9 m. Maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud 900 m²; • Krundile 1 rajatava spordihoone kavandamisel tuleb eriliselt jälgida, et see sobituks arhitektuuriliselt antud piirkonda; • Hoonestusala piires on lubatud krundile 2 ja krundile 3 rajada maksimaalselt 1 eluhoone ja 2 abihoonet. Elamute korruselisuseks on lubatud 2 korrust ning kõrguseks 8 m. Abihooned võivad olla 1 korruselised ja 4 m kõrgused. Maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud kruntidel 350 m²; S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 14 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 • Hoonestusala piires (väljapoole ehituskeeluvööndit) on lubatud krundile 4 rajada ühekorruselise hoone, mille kõrguseks on 4 m ja ehitisealuseks pinnaks on lubatud 50 m²; • Hoonete paiknemine hoonestusalade sees on vaba; • Paarismajad peavad moodustama ühtse arhitektuurse terviku; • Hoonete lubatud katuse kalle on 20-45 ̊; • Sobilikeks katusekatte materjalideks on: valtsplekk, puit, kivi, erinevad rullmaterjalid; • Hoonete välisviimistluses kasutada puitlaudist, krohvi, fassaadikivi (soovitavalt heledad toonid). 2.3.2 Piirete rajamise tingimused Kruntidele 1, 2 ja 3 võib rajada piirdeid. Krundile 4 ei ole lubatud piirdeaedu rajada. Elamumaa kruntidele 2 ja 3 on lubatud piirete rajamine (nt krundi piirile). Piirdeaia maksimaalseks kõrguseks on lubatud 1,5 m. Sobilikeks materjalideks on: puidust lattaed, võrkpiire, metallist varbaed. Samuti on lubatud piirdena heki kasutamist. Tihedat laudispiiret ei ole lubatud kasutada. Ehitusloa taotlemisel tuleb esitada piirdeaia fragmentjoonis koos projektiga vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Ärimaa sihtotstarbega krundile1 võib rajada piirdeid mõne krundiosa piiritlemiseks, näiteks spordiväljakute piiramiseks. Lubatud on krundile spordiväljakute ümbritse- miseks rajada kuni 3 m kõrguseid piirdeid. 2.4 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringu lahendus teeb ettepaneku kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks seoses üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks. Osaliselt määratakse planeeritava ala piires elamumaa ja ärimaa sihtotstarbed. Treppoja oja äärse ala sihtotstarve jääb endiselt maatulundusmaa. Üldplaneeringu muutmise tingib soov ala kasutusele võtta ning anda võimalus alale kaasaegsete vajadustele vastavate rajatiste ja hoonete ehitamiseks. Alal asuvat staadioni tänasel hetkel kasutada ei saa, see on amortiseerunud. Samuti pole sellisena staadioni kasutamiseks piirkonnas nõudlust. Kloogaranna noortelaagril on oma territooriumil olemas spordiväljakud (korvpalli- ja võrkpalli väljakud). Lisaks kasutatakse suvisel perioodil sportimiseks ranna äärsele liivaribale rajatud spordiväljakuid (võrpalli- ja jalgpalli väljakuid). Küll on aga kohalike elanike poolt soov lisaks olemasolevatele sportimisvõimalustele mängida tennist ning harrastada siseruume vajavaid tegevusi (jooga, vehklemine, jne). Planeeringuga nähakse ette võimalused ärimaa krundile kahe multifunktsionaalse hoone rajamiseks. Lisaks spordiväljakutele ja spordisaalile nähakse ette võimalus kohvik-kaupluse hoone rajamiseks. Planeeringuala on soov võtta kasutusse ja heakorrastada. Liiva tee vajab liikluskorralduslikku head lahendust, kus turvaline liiklemine oleks tagatud ka jalakäijatele. Ala korrastamine ja aktiivselt kasutusele võtmine tõstab piirkonna väärtust. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 15 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Eramukruntidele on planeeritud rajada paariselamud. Elamukruntide rajamist saab käsitleda olemasoleva elamupiirkonna laiendusena. Planeeringulahenduse kohaselt säilitatakse ala lõunaosas olemasolev looduskeskkond ja kõrghaljastus. Käesoleva planeeringulahenduse elluviimisel säilub minimaalselt 25% kogu planeeringu alast looduslikuna (lisaks elamu- ja ärimaa kruntidel hoonete vahelistel aladel paiknevad haljasalad). Detailplaneeringus määratud ehitusõigus, hoonete arhitektuursed- ning ehituslikud tingimused, piirdeaedade rajamise nõuded ja keskkonnatingimused võimaldavad peale detailplaneeringu teostumist hoonestusalade vahelist ala säilitada osaliselt olemasolevat väärtusliku kõrghaljastust. Planeeringulahendus arvestab piirkonnas väljakujunenud teedevõrguga luues ühendused olemasolevatelt teedelt. 2.5 Haljastuslahendus Planeeritaval kinnistul ja selle ei paikne ühtegi looduskaitsealust objekti. Kõrg- haljastust, mida saaks säilitada kasvab osaliselt planeeringuala põhja-, lõuna- ja lääneosas. Säilitada tuleb I, II ja võimalikult palju III väärtusklassi hinnatud leht- ja okaspuid. Ala keskosas on tegemist valdavalt avatud rohumaaga. Uut kõrghaljastust võiks planeerida krundile 1 rajatava parkla liigendamiseks. Planeeritud haljastus pakub varju päikese eest ning on kaitseks ka tuulte eest ja võtab kinni tolmu. Rajatava haljastuse osas võib koostada haljastusprojekt, mis on alal ehitamise aluseks. Haljastusprojektiga võib täpsustada planeeringus illustratiivsena toodud teede ja kõrghaljastuse paiknemise asukohti. Krundi 1 lõunapiiril ja krundil 4 paikneva oja äärsel alal tuleb säilitada võimalikult palju väärtusliku kõrghaljastus. Lubatud on hooldusraie vastavate lubade olemasolul. Kruntide ehitusõigused on määratud käesoleva detailplaneeringuga. Haljastusprojektis käsitletavad teemad: • Haljastuse põhimõtted (rajatava haljastuse paiknemine, mahud ja liigid; raiete plaan – eemaldamisele kuuluvad puud ja põõsad jms); • Vaadete avamine; • Teed ja platsid (paiknemine, mõõtmed, katendite liigid, vajadusel lõiked); • Välisvalgustus (valgustite tüübid ja paiknemine); • Väikevormid ja rajatised (põhijoonised või soovitused toote valikuks, toodete spetsifikatsioonid) ; • Piirded; • Vertikaalplaneerimine. 2.6 Liikluskorraldus Planeeritava ala külgneb 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega. Nimetatud maanteedel on 30 m laiune tee kaitsevöönd. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 16 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee kaitsevööndis on keelatud: • paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; • korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; • kaevandada maavara ja maa-ainest; • teha metsa lageraiet; • teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Planeeringulahendusega kavandatakse kõikidele kruntidele juurdepääsud kohalikelt teedelt, Liiva ja Muru teelt. Liiva tee ja Muru tee on avaliku kasutusega. Liiklusohutuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt on ette nähtud anda krunt 1 juurdepääs samuti Liiva teelt ning ette on nähtud likvideerida olemasolev mahasõit riigiteelt. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Planeeringule on Maanteeamet väljastanud kirjaliku seisukoha 22.06.17 nr 15-2/17- 00012/329 (vt Lisa 1), millega on tee omanik (Maanteeamet) planeeringu koostajat teavitanud riigimaantee liiklusest põhjustatud häiringutest ning andnud infot, et tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigimaantee liiklu- sest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Loe lisaks ptk 4. Keskkonna- tingimused. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud liiklusrajatiste (riigitee laiendamine, uute ristmike kavandamine, olevate ristmike rekonstrueerimine, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne) väljaehitamiseks. Liiva tee sõidutee osa planeeritav laius on 5,0 m. Muru tee planeeritav laius on 3,6 m (kitsam, et haakuks küla miljööga). Täpne lahendus ja teede laiused selguvad projekteerimise faasis. Sõidukiiruse rahustamisele peaks ka mõtlema edasisel projekteerimisel. Maantee ääres on olemas kergliiklusteede võrgustik. Antud planeeringu lahenduses on välja pakutud jalgtee (või kergliiklustee) rajamine Liiva tee äärde, täpne liikluslahendus vajab projekti tasemel lahendust. Jalgtee peab sobituma piirkonda ja võimaldama jalakäijatele mugava ja ohutu liikumise. Jalakäijate liiklus on aktiivsem suvisel perioodil. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 17 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 2.6.1 Parkimise põhimõtted Parkimine on lahendatud planeeringuala sees. Parkimine maanteel ja teede ääres on keelatud. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Standardi kohaselt on võetud tabelis 1 parkimiskohtade arvutuse aluseks asukohaks väike-elamute ala. Normatiivse KOKKU Hoone või krundi parkimiskohtade kavandatud Krundi nr kasutusotstarve vajaduse arvutus parkimiskohtade (brutopind/n) arv Krunt 1 Spordisaal (ca 600 m²) 600/25=24 26 Kauplus-kohvik (ca 200 m²) 200/80=2,5 Krunt 2 Paarismaja (eramu) 3 3 Krunt 3 Paarismaja (eramu) 3 3 Krunt 4 Abihoone (kuur ca 50 m²) - 1 Autode parkimiskohtade arv kokku: 32,5 33 Tabel 1. Parkimiskohtade kontrollarvutus Parkimislahendus kruntidel kajastub Joonis 6 - Liikluskorraldus. Märkused tabeli 1 kohta: 1. Kavandatud parkimiskohad peavad mahtuma kruntidele. Teede ääres parkimist ette nähtud ei ole. 2. Krundile 1 on kavandatud kokku 26 parkimiskohta. Kui selgub täpne hoone funktsioon ja suurused siis täpsustatakse parkimiskohtade vajadus ehitusprojektiga. 2.6.2 Liikluse prognoos Viimase 10 aastaga on liiklussagedus riigimaanteel nr 11390 kasvanud ligikaudu 2 korda. Aastal 2016 oli AKÖL: 2113 autot ööpäevas, sõiduautosid 99%. Aastal 2005 oli AKÖL 1276 autot ööpäevas. Vastavalt normidele võetakse liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Seega oleks aastaks 2036 eeldatav liiklussagedus 3499 autot ööpäevas. Võttes arvesse parkimiskohtade arvu võiks eeldada, et arendusala tekitatud täiendav liikluskoormus oleks ligikaudu 30 autot/tunnis. Kui võtame eelduseks, et tipptunni liiklussagedus on ligikaudu 10% ööpäevasest liiklussagedusest, siis on riigimaantee nr 11390 ja Liiva tee ristumisala teenindustase on A. Kui ristmiku kõikide suundade liiklussageduste summa on <400 sõidukit, siis on teenindustase alati „A“, ükskõik kui ebasoodsalt ka pöörded ei jaguneks. Sellisel juhul tuleb kasutada tüüplahendusi või piiravate tingimuste olemasolul sobivaid lahendusi. See tähendab, et puudub vajadus ristumisala ümber ehitamiseks. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 18 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pilt 3. Liiklussageduse kasv riigimaanteel nr 11390 2.6.3 Ühistransport Arendusala asub väga heas ühistransporditsoonis. Lähim peatus asub arendusalast linnulennult 100 m kaugusel ja peatus on arendusalaga ühendatud kergliiklusteega. Kokku teenindab peatus 5 bussiliini. Teoreetiliselt on võimalik liikumisnõudluse rahuldamiseks kasutada ka rongi. Rongipeatus asub arendusalast linnulennult ca 1,2 km kaugusel. Alljärgnevas tabelis on toodud teepikkuse soovituslikud normide arendusala ja bussipeatuse vahel. Tabel 2 - Jalgsikäigu teepikkuse soovituslikud normid Liiklusintervall lähtepeatusest kesklinna suunduvatel liinidel alla 8 min 8–15 min üle 15 min Kesklinnas 400–500 m 300–400 m 200–300 m Elamurajoonis, kus valdav on 600–700 m 500–600 m 300–400 m kõrgehitus, tööstusrajoonis Individuaalelamurajoonis 900–1000 m 600–800 m 400–600 m S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 19 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pilt 4. Lähim peatus arendusalast (Klooga noortelaager) 2.7 Tuleohutusnõuded Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele ning tuletõrje- veevõtu kohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, rajatakse viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Kinnistutele ja neil olevate rajatiste juurde peab olema tagatud alaline ligipääs alarmsõidukitele (päästeteenistus, kiirabi, politsei vms). Tuletõrje veevarustuse põhimõtted on toodud ptk 3.3. Lahendus kajastub Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis. Tuleohutusest tulenevalt kuuluvad eluhooned (üksikelamu) I kasutusviisiga ehitiste hulka. I kasutuviisiga ja 9 m kõrgusega ning 2 korruselise ehitise lubatud tuleohutuse klass on TP2 või TP3. Ärihoone (spordisaal, kauplus) kuulub IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Kui hoone kasutajate arv on üle 50 inimese siis peab hoone tuleohutusklass olema TP2. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 20 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele hoonetele eraldatakse hooned üksteisest tuleohutuskujadega. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada: • Standard EVS 812-7:2008/AC:2011 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. • EVS 812:6:2012 Tuletõrjeveevarustus. • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (RT I, 04.04.2017, 14). S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 21 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 3.1 Veevarustus Tsentraalse veevarustuse tagamine planeeritavatele kruntidele pole võimalik kuna piirkonna vee-ettevõttel AS Lahevesi puudub piirkonnas ühisveevõrk (vt Meelis Baumani e-kiri Lisa 1). Elamumaa kruntide 2 ja 3 arvutuslik keskmine veetarve on 2,4 m³/d ja maksimaalse tunni veetarbimine on 0,7 m³/h (arvutuslik keskmine elanike arv on 16). Ärimaa krundi nr 1 arvutuslik keskmine veetarve on kuni 3,3 m³/d ja maksimaalse tunni veetarbimine on 1,0 m³/h (personali ja külastajate arvutuslik tarbimine võrdub 21 inimese keskmise veetarbimisega). Planeeritud ala arvutuslik keskmine veetarve on kokku 5,7 m³/d (arvutuslik keskmine tarbijate arv kokku on 37 inimest). Planeeritud puurkaevu asukohaks on valitud krunt 1 hoonestusalast lõunapoole jääv osa, kus asub ehituskeeluvöönd. Puurkaevu orienteeruv asukoht on toodud Joonisel 5.- Tehnovõrkude joonis. Veeseaduse §148 lg 2 kohaselt põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala. Alale rajatavale puurkaevule on näidatud hooldusala ulatusega 10 m. Puurkaevu täpne asukoht ja tootlikkus määratakse koostatavas puurkaevu projektis. Veetorustikud rajatakse moodustatavatele kinnistutele. Torustike täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus, võttes aluseks hoonete arvutusliku veetarbimise. Lisaks muudele nõuetele järgida edasisel projekteerimisel valla ehitusmäärust ja Eesti projekteerimisnorme. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada alljärgnevaga: • Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“. • Ehitusseadustiku1 § 127 lg 3 kohaselt kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse selle puurkaevu ja puuraugu kasutusteatises lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule: 1) keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele; 2) omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed; 3) puurkaevu või -augu hooldusjuhend. Kui perspektiivselt võimaldatakse kruntidele liitumine ühisveevõrguga siis on otstarbekas sellega liituda ja rajatud puurkaevu saab kasutada kastmisvee allikana. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 22 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 3.2 Reoveekanalisatsioon Elamumaa kruntide 2 ja 3 arvutuslik keskmine reoveekogus on 2,4 m³/d ja ärimaa krundi nr 1 arvutuslik keskmine reoveekogus on kuni 3,3 m³/d. Planeeringualal puudub tsentraalne reoveekogumissüsteem ning lähipiirkonna ühendamist ühiskanalisatsiooniga pole ette nähtud. Ühiskanalisatsiooni rajamisel piirkonda on otstarbekas sellega liituda. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt nähakse ette koguda kruntide reovesi kogumismahutitesse. Nii ärimaa krundile 1 kui ka elamumaa kruntidele 2 ja 3 paigaldada eraldi kogumismahutid. Ärimaa krundile võib paigaldada mitu kogumismahutit. Kui elamumaa kruntidele rajatakse paarismajad, siis on vajalik paigaldada mõlemale paarismaja osale oma vesikäimlate reovee kogumismahuti. Planeeritud kogumismahutite ja kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike täpsed asukohad ning torustike läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus, võttes aluseks reovee arvutuslikud vooluhulgad. Lisaks muudele nõuetele järgida edasisel projekteerimisel valla ehitusmäärust ja Eesti projekteerimisnorme. Kogumismahutite orienteeruvad asukohad on toodud Joonisel 5.- Tehnovõrkude joonis. 3.3 Tuletõrjeveevarustus Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Kruntidele 2 ja 3 on planeeritud ehitusõigus paarismaja ehitamiseks kõrgusega kuni 9 m (2 korrust) ja abihoonele kõrgusega kuni 4 m. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tule- ohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Krundile 1 planeeritud ärihoone (spordisaal, kauplus) suurim lubatud pindala on 900 m² ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9 m (2 korrust). Ärihoone kuulub IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Kui hoone kasutajate arv on üle 50 inimese siis peab hoone tuleohutusklass olema TP2. Ärihoone eeldatav tuletõkkesektsiooni piirpindala on kuni 800 m². Vastavalt standardi EVS 812-6:2012 tabelile 1 on kuni 8-korruselisel I ja IV kasutusviisiga hoonel põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 800 m² vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h. Välistulekustutuseks vajalik veekogus kokku on 108 m3. Välistulekustutuseks vajalik veekogus on tagatud osaliselt Liiva tee 6 kinnistul asuva olemasoleva tuletõrjevee mahutiga mahuga 50 m3. Kogu vajaliku veekoguse tagamiseks tuleb krundile 1 täiendavalt paigaldada tuletõrjevee mahuti mahuga 60 m3. Mahutist vee S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 23 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 kättesaamiseks paigaldada kuivhüdrant või maapealne tuletõrjehüdrant, mis on mahutiga ühendatud imitarnetoruga. Mahuti täitmine toimub rajatava puurkaevu veega. Täitmine peab olema tagatud 72 tunni jooksul tühjendamise järgselt. Krundile 1 planeeritud välistulekustutusvee mahuti ja hüdrandi orienteeruv asukoht on toodud Joonisel 5.- Tehnovõrkude joonis. 3.4 Sademeveekanalisatsioon Ärimaa krundi 1 katuste sademeveed juhtid haljasalale ja immutada. Krundi parkla sademeveed juhtida teekalletega hoonestusalast eemale küvetti. Laugete nõlvadega küvett rajada parkla põhjaküljele. Sademevee imbumise soodustamiseks on soovitav parkimiskohad rajada murukivikatendiga. Elamumaa kruntide 2 ja 3 sademeveed katustelt ning teedelt juhtida haljasalale ja immutada. Ka elamukruntide juurdepääsuteed ja parkimiskohad on soovitav rajada murukivikatendiga. 3.5 Elektrivarustus Planeeringu koostamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 11.06.2018. a tehnilised tingimused nr 312741 (vt Lisa 1). Planeeringulahendus on koostatud väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt. Planeeritavatele kinnistute varustamine elektrienergiaga toimub olemasolevast rekonstrueeritavast Klooga rand-5: (Tabasalu) alajaamast. Toide jõuab kinnistuteni 0,4 kV maakaabliga kuni liitumiskilpideni mööda Kalda ja Liiva tee äärt pidi. Maakaabli täpne asukoht määratakse edaspidise projekteerimise käigus. Liitumiskilpide asukohad on planeeritud krundipiiride vahetusse lähedusse (teealasse). Liitumiskilbid on vabalt teenindatavad. Planeeritud eeldatav võrguühenduse läbilaskevõime on planeeritud selliselt, et Krundile 1 planeeritava segakasutusega ärimaa (spordi- ja kaubandushoone) tarbimiseks on arvestuslikult ca 3x250A. Krundile 2 ja 3 planeeritavatele elamu kinnistutele on planeeritud maksimaalselt tarbimiseks kummalegi 2x(3x20A). Lisaks on arvestada vaja planeeritava puurkaevu tarbimisega, mis arvestuslikult jääb 3x20A peakaitsme piiridesse. 3.6 Sidevarustus Planeeringu koostamiseks on Telia Eesti AS väljastanud 12.12.2017. a tehnilised tingimused nr 29467042 (vt Lisa 1). Detailplaneeringuga rajatava uue hoonestuse tarvis on planeeringu mahus ära näidatud trassikoridorid siderajatiste projekteerimiseks. Olemasolev lähim siderajatise liitumiskoht on tee 11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee ja Liiva tee ristmiku juures asuv olemasolev ELASA sidekaev 094K93. Planeeritud sideühendusena on ette nähtud välja ehitada sidekanalisatsioonitrass, millest on ette nähtud rajada individuaalsed ühendused kõikidele hoonetele, s.h. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 24 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 paarismaja kummalegi elamupoolele eraldi ühendus. Lisaks on planeeritud sidekaabli pikendused Kaluri tee 1, Muru tee 4 ja 6 ning Liiva tee 4 ja 6 kinnistu piirideni. Liiva teel paiknevad olemasolevad sidekaablid tuleb ümber paigutada, kui planeeritakse tee ümberehitamist kõvakattega teeks. Lahendus koostatakse eraldi tööprojektiga. Täpsem siderajatise lahendus antakse hiljem tööprojekti koostamiseks sidevõrgu valdaja väljastatavates tehnilistes tingimustes. Siderajatise väljaehitamisel eelistatud lahenduseks on sidekanalisatsioon. Ristumistel teedega on ette nähtud kasutada tugevdatud seinaga sidetorusid. 3.7 Välisvalgustus Tänavavalgustust detailplaneeringu alale ei kavandatud kuna sellest loobumist palusid piirkonna elanikud planeeringu avalikustamise käigus. Põhjenduseks see, et haakuks küla miljööga. Tänavavalgustus on elukeskkonna oluline osa, et tagada elanikele turvaline liikumine, seetõttu on soovitav tänavavalgustuse lahenduse võimalusi kaaluda edasisel projekteerimisel (võimalus paigaldada nutikad lahendused, mis võtavad vähe energiat ja ei tekita valgusreostust). Tehnilised lahendused võimaldavad piirkonda tänavavalgustuse rajamist (teede ääres piiravalt ruumi valgustuse maakaabli trassikoridorile ning alajaamas piisav võimsus olemas). 3.8 Soojavarustus Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks tagada tsentraalset soojavarustust. Ärihoone ja elamute soojavarustus on mõtekas lahendada individuaalküttena. Selleks võib olla puit, pellet-, õli- või elektriküte samuti ka maaküte. Mõttekas on kombineerida kokku erinevaid kütte liike. Samuti on lubatud kasutada puukütte baasil hoone sisest keskkütet (puidugraanuleid, hakkpuitu, pellteid vms) ning erinevaid passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme. Maaküte on soovitav paigaldada sissesõidutee ja parkimiskohtade ning hoovis oleva muruala alla nii et jääks alasid kõrghaljastuse rajamiseks ja säilitamiseks. Maaküte kavandamiseks ettenähtud ala, tuleb määrata hoone projekti asendiplaanil. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 25 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Planeeringu algatamise otsuses 29. september 2017. a nr 369/0917 on ära toodud, et detailplaneeringule ei ole vaja koostada keskkonna mõjude strateegilist hindamist (vt Menetlusdokumendid). 4.1 Keskkonnanõuded planeeringus kavandatu elluviimiseks Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida on arvestatud detailplaneeringu koostamisel: • Määratud on hoonete ja piirete rajamise tingimused (vt ptk 2.4.1 ja 2.4.2); • Säilitatud on Treppoja äärne ehituskeeluvöönd ja piirangud. Planeeringule on Terviseamet väljastanud kooskõlastuse 04.09.2019 nr 9.3- 1/19/4516-2 (vt Kooskõlastused), millega on antud planeeringule teatud tingimused. Järgnevalt on ära toodud Terviseameti poolt ja üldised olulisemad nõuded, mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks: • Selleks, et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringualale kavandatud teed ja tehnovõrgud. • Hoonete rajamine on lubatud hoonestusaladele, mis on kavandatud väljapoole Treppoja oja ehituskeeluvööndit. • Hoonete rajamisel ja projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga. Piirkonnas on valdavalt tegemist madala või normaalse radoonisisaldava pinnasega 0-30 kBq/m³ (Eesti Geoloogiakeskuse andmetel 2008 aastast), kuid antud piirkonnas võib ka asuda diktüoneemakilda ja fosforiidi avamus. Kas see läbib planeeritavat ala pole täpselt teada. Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal läbi viia radooni tasemete mõõdistus. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei jaotu pinnases ühtlaselt. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. • Alal kasvavat kõrghaljastust tasub säilitada (teede ja hoonete vahelistel aladel). Säilitatavate puude läheduses tuleb vältida pinnase olulist tõstmist võra alla jääval ala (See viib puude hävinemiseni). Pinnase tõstmise vajaduse korral tuleb puu piirata tugimüüriga ja tõsta või langetada pinnast puust kaugemal. • Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002. a määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. • Planeeritava ala piirkonnas elavaid inimesi on soovitav teavitada mürarikaste tööde teostamise ajast ja kestuses. • Planeeritavates hoonetes tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS- S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 26 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ ja EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ toodule. • Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada. Soovitav on alale rajada uut kõrghaljastust, mis arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks sellega. Soovitav on dekoratiivseks haljastuseks eelistada kohalike looduslähedasi puu- ja põõsaliike. • Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala kõrval asub kõrvalmaantee, tuleb planeeringualal tegutseval ettevõttel ja ka perspektiivsetel elanikel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Elamualal tuleb tagada liiklusmüratasemete vastavus keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud II kategooria sihtväärtustele. Vibratsiooni tasemed peavad planeeritavates elamutes vastama sotsiaalministri 17.05.2002. a määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühis- kasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. Vajadusel tuleb rakendada müra ja vibratsiooni leevendavaid meetmeid. • Hoonete siseruumides saab normidejärgse mürataseme tagada ennekõike läbi mürapidavate ehitus-konstruktsioonide kasutamise. Kui tagada kaasaegsetele nõuetele vastavad piirde-konstruktsioonid, on reeglina tagatud ka nõuete kohane müratase elu- või teenindusruumideks kasutatavates siseruumides. Hoonete siseruumides peavad müratasemed vastama sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Lisaks rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. • Tehnoseadmetest (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon) ning äri- ja kaubandustegevusest tulenevad müratasemed peavad nii planeeritaval kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtusele. • Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et vähendada elanike kulutusi elamute kütmisele ning tagada rajatava hoonestuse võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. • Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Planeeringule on Maanteeamet väljastanud seisukohad 22.06.17 nr 15-2/17- 00012/329 (vt Lisa 1), millega on tee omanik (Maanteeamet) planeeringu koostajat teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning andnud infot, et tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 27 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et detailplaneerinuga kavandatud tegevuse elluviimisel, juhul kui selleks rakendatakse eeltoodud keskkonnatingimusi, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 §22 tähenduses olulist ja tõenäolist keskkonnamõju ei kaasne: keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördu- matuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 4.2 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted Lääne-Harju valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust, korraldatud jäätmevedu, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korda Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (Lääne-Harju vallavolikogu määrus 29.05.2018 nr 11), mille eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Lääne-Harju valla haldusterritooriumil jäätme- hoolduseeskirja täitmine kohustuslik Jäätmed tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa, vältides nende segunemist teiste jäätmete või muude, erinevate omadustega materjalidega. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Kloogaranna küla kuulub vastavalt jäätmehoolduseeskirjale jäätmeveo piirkonda. Korraldatud jäätmevedu Lääne-Harju vallas korraldab vallavalitsus ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mitte- tulundusühingut korraldama riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni. Kloogaranna külas osutab korraldatud jäätmeveo teenust alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 AS Eesti Keskkonnateenused. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 28 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Läbi planeeringu on võimalik anda soovitusi turvalisuse tõstmiseks planeeringu elluviimise ja/või edaspidise projekteerimise käigus. Turvalisus ja kaitstus on inimväärse elu eeldus. Kuriteoennetus on püüe kõrvaldada või vähendada kuritegevuse põhjused ja soodustegurid, vähendada võimalusi kuri- tegelikuks käitumiseks, hoida ära või raskendada kuritegude toimepanemist riiklike institutsioonide, kohalike omavalitsuste ning elanikkonna koostöös. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitusi edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka elanike huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeoleku-poliitika tulemus. Peamised riskid käesolevas planeeringus käsitletaval alal võivad olla sisse-murdmised, vargused, vandalism, autodega seotud kuritegevus (vargused parkivatest autodest). Alale tulijad on siiski valdavalt need, kes tulevad tegema sporti ja kasutama seal pakutavaid teenuseid. Elamukruntidel on privaatsem kasutus elanike näole. Treppoja oja äärsele alale on tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ka kõrvalistele isikutele. Korrashoid ja ala kasutamine. Heakord on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. On tähtis, et oja äärne ala ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks. Elavus. Piirkonna üldine hea hooldatus ja kasutusaktiivsus suurendavad heaolutunnet, luues mulje tugevast järelevalvest. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Erinevate funktsioonide põimumine (nt elumajad ja ühiskondlikult kasutatavad alad kõrvuti) aitab luua nii päeval kui öösel elavama naabruskonna, see aga suurendab kontrollitunnet ja vähendab vandalismi. Ümbritsevate elamute paiknemine piirkonnas on hea, sest nii on ala kasutuses aastaringselt. Piirkonnas on ka palju suvilaid. Aastaringselt kasutatava spordihoone rajamine elavdab piirkonna kasutust. Nähtavus ja vaateväli. Tuleks vältida tänavaäärseid läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad, kõrge hekk) ning võimalike peidupaiku ründajatele. Puudulikust valgustusest või varjulistest nurgatagustest tingitud raskendatud jälgimine suurendab inimeste ebakindlust. Liikumine läbi sellise ala, võib olla hirmutavaks kogemuseks, kuna inimestel on vähe kontrolli olukorra üle. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed ka majaesised tuleks valgustada. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 29 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Sama oluline on ka selge liikumisteede süsteemi loomine. Vältida tuleks eraldatud või umbsopiga lõppevaid alasid. Liikumisteed peab olema selgelt ühendatud teiste piirkonnas väljakujunenud teedevõrgustikuga. Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on vähem nähtavad. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski või siis riskialtis tsoonis piirata juurdepääsu ustele. Signalisatsioon ja naabrivalve. Lukustatavad aiad ja tõkkepuud teedele ei anna reeglina tulemusi vaid võivad hoopis tekitada probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral päästeteenistuse autodele. Parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses (nt naabrivalve) ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja aknad ning signalisatsioon. Kui kodudes on väärisesemeid või kui lähipiirkonnas pannakse toime palju vargusi, peaks paigaldama signalisatsiooni. See on tõhus vahend sissetungija eemale- tõrjumiseks. Nähtavale kohale paigaldatud signalisatsioon või signalisatsiooni olemasolust märku andev kleeppilt sunnib sissetungijat põhjalikult kaaluma, kas on mõtet edasi tegutseda. Naabrivalve on tegevus, mille käigus ühe elamupiirkonna elanikud peavad üksteisega kokkulepitult oma naabruskonnal silma peal. Silmahakanud korrarikkumistest või kahtlustäratavatest juhtumitest teatatakse politseile, kes oskab vastavalt laekunud teatele kiirelt tegutseda. Korrarikkumiste ennetamiseks ja oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks saavad naabrivalves osalejad teha ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. Naabrivalve edu aluseks on koostöö ja infovahetus elanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 30 Lääne-Harju vald, Kloogaranna küla, Joa tee 43 kinnistu detailplaneering Töö nr 1115/17 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimiseks peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb teostada järgmised toimingud: • Lepingute sõlmimine ja vajadusel servituutide seadmine, millele vastavalt toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine; • Katastriüksuste moodustamine; • Vajalike lubade ja tingimuste taotlemine (nt veeloa taotlemine heitvee juhtimiseks Treppoja ojja); • Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks • Ehitusprojektide koostamine; • Ehituslubade taotlemine. S:\Planeeringud\Projektid\1115_Kloogaranna, Joa tee 43\Seletuskiri\Seletuskiri_Joa tee 43_11 dp.doc 31 Jaanus Saat Teie 30.03.2020 nr 6-1/19-68 Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 04.05.2020 nr 14-11/785-5 [email protected] Kloogaranna küla Joa tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneering Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 30.03.2020 kirjaga nr 6-1/19-68 Rahandusministeeriumile Kloogaranna küla Joa tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalid (edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Detailplaneeringu materjale on lähtuvalt Rahandusministeeriumi 26.06.2019 kirjas nr 14-11/2296-7 toodud seisukohtadele ja märkustele täiendatud ning arvestatud on ka mõningaid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid. Rahandusministeeriumile on edastatud ka Lääne-Harju Vallavalitsuse 15.04.2020 kiri nr 6-1/19-69 Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Seltsile. Planeeritav ala, suurusega u 2 ha, asub Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee, Liiva tee ja Muru tee ning Treppoja oja vahelisel alal. Joa tee 43 kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 16 988 m²) on hoonestamata. Varasemalt on maad kasutatud pioneerilaagrite staadionina. Planeeringulahenduses on Joa tee 43 kinnistu jagatud neljaks krundiks, millest kaks on elamumaa, üks ärimaa ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega. Ehitusõigus on kavandatud elamumaa kruntidele ühepereelamute või paarismajade, ärimaa krundile kahe multifunktsionaalse hoone (äri- ja spordihoone) ja maatulundusmaa krundile kuni 50 m2 suuruse ehitisealuse pindalaga abihoone rajamiseks. Juurdepääs on ette nähtud Liiva teelt ja Muru teelt. Liiva tee algusesse on planeeritud jalgtee. Veevarustuseks on planeeritud puurkaev hooldusala raadiusega 10 m. Reovesi on ette nähtud koguda kogumismahutitesse. Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu kohaselt on antud kinnistul määramata maa juhtotstarve. Senine sihtotstarve on maatulundusmaa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse osas määrates osale maast äri- ja elamumaa sihtotstarbe. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek ja põhjendused on toodud planeeringu seletuskirja punktides 2.2 ja 2.4 ning joonisel nr 7. Detailplaneering algatati Keila Vallavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 369/0917. Sama otsusega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH). Detailplaneeringu PlanS § 87 kohane avalik väljapanek toimus ajavahemikul 08.02.2019 kuni 10.03.2019, mille kestel esitasid kirjalikke arvamusi ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta M. Vaho ja A. Vaho, V. Örd, P. Ernits, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 P. Kuhlbars, Keskkonnaamet, K. Laast ja A. Rüütel, mida kohalik omavalitsus käsitles kirjalike arvamustena planeerimisseaduse tähenduses. Keskkonnaametile esitati ettepanekule vastavalt parandatud lahendus 06.05.2019 kirjaga nr 6-1/19-43 ning Keskkonnaamet teatas Rahandusministeeriumile 11.11.2019 kirjas nr 6- 2/19/4977-6, et nõustub Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt planeeringu menetluse käigus antud vastustega ning planeeringusse tehtud muudatusega. Kohalik omavalitsus vastas arvamustele, ettepanekutele ja vastuväidetele kirjalikult ning korraldas detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 10.04.2019. Vastuväiteid esitanud isikud ja kohalik omavalitsus esitatud vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus 14.11.2019 arutelu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamiseks. Vastuväite esitaja K. Laast avalikul arutelul ei viibinud, vaid saatis 11.11.2019 e-kirja teatades, et on nõus, et tema esitatud arvestamata jäetud kirjalikud vastuväited lahendatakse järelevalve teostaja poolt arutelu järgselt läbiviidava kirjaliku menetluse käigus. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel avaldasid nii kohaliku omavalitsuse esindajad kui ka arvamusi ja ettepanekuid esitanud isikud (P. Kuhlbars, M.Vaho, A. Vaho ja P. Ernits) valmisolekut otsida tasakaalustatud kompromisslahendust. Tulenevalt asjaolust, et vaidlevad osapooled nägid võimalusi kompromisslahenduse leidmiseks, saatis järelevalve teostaja kohalikule omavalitsusele Rahandusministeeriumis toimunud arutelu protokolli ja tagastas detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele võimaliku kompromisslahenduse kokkuleppimiseks ja väljatöötamiseks. Kompromisslahenduse leidmise ja väljatöötamise või selle saavutamise võimatuse tuvastamise järel palus järelevalve teostaja esitada detailplaneering uuesti heakskiitmiseks, et seejärel anda seisukohad lahenduseta jäänud ettepanekute osas. 03.02.2020 kirjas Rahandusministeeriumile (registreeritud dokumendiregistris 03.02.2020 nr 14-11/785-1 all) teavitas Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts 13.01.2020 toimunud kogukonna, arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahelise detailplaneeringu menetluse kompromissarutelu nurjumisest. Kirjas on välja toodud detailplaneeringuga seotud probleemid ning palutud järelevalve teostaja hinnangut, kas detailplaneeringu algatamisel ja menetlemisel on täidetud kõiki selleks ettenähtud seadusi. Lisaks on kirjas tõstatatud keskkonda puudutavaid probleeme, vaidlustatud eelnimetatud koosoleku protokoll ning leitud, et senine planeeringumenetlus on väljendanud kohaliku omavalitsuse ja arendaja soovimatust arvestada elanike ja kogukonna seisukohtadega. Järelevalve teostaja käsitleb avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi, millest ei ole loobutud, üles jäänud arvamustena ning annab tulenevalt PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 4 alusel nende osas oma kirjaliku seisukoha. Ka detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi, mille esitajad arutelul ei osalenud, käsitleb Rahandusministeerium arvamustena, millest ei ole loobutud. Seisukoha kujundamisel on arvestatud ka pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut esitatud ettepanekuid ja seisukohti (P. Sarv, 25.06.2019 ja Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, 2 20.05.2019 ja 03.02.2020). Kuna arvamused suures osas kattuvad, käsitleb järelevalve teostaja neid koos teemade kaupa. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuskirjade kokkuvõte ning järelevalve teostaja seisukohad 1. Üldplaneering ja detailplaneeringu lahendus V. Örd ning M. Vaho ja A. Vaho on oma kirjades leidnud, et Liiva tee koos ümbruskaudsete kruntidega kuulub üldplaneeringu järgi kõrghaljastuse ja II kategooria vääriselupaiga säilitamise kohustusega piirkonda, ning on teinud ettepaneku detailplaneeringu koostamisel lähtuda kehtivast üldplaneeringust ja kohaliku elanikkonna eelistustest. Kuna Lääne-Harju valla arengukava näeb samuti ette juba olemasoleva ajaloolise miljöö, kõrghaljastuse ja väljakujunenud arhitektuurse maastikuga arvestamist, siis on palutud detailplaneeringu menetluse käigus arvestada nende aspektidega, mis on kooskõlas üldplaneeringuga ning kohaliku kogukonna sooviga. A. Rüütel on märkinud, et lahendus ei ole mõistlik ega piisavalt läbi mõeldud ning küsinud, miks peaks ärimaale rajatav suuremahuline ärihoone tõstma seni looduslikult kauni ja kõrghaljastusega Treppoja piirkonna kinnistute väärtust. Tenniseväljakud on Laulasmaal olemas ning seega ei peaks olema mingit põhjust sellise väljaku rajamiseks antud kinnistule. P. Ernits on kirjutanud, et piirkond on Harjumaa hinnalisemaid miljööväärtuslikke piirkondi, mida on varasemalt püütud kaitse alla võtta. Olemasolevatest suvilatest olulisemalt kõrgemate hoonete rajamine miljööväärtuslikule alale on lubamatu ning seetõttu on ta vastu detailplaneeringu kehtestamisele ja peab vajalikuks, et volikogu arvestaks kohalike elanike arvamusega. Kohalik omavalitsus selgitas, et eksliku arvamuse nagu kuuluks Liiva tee koos ümbruskaudsete kruntidega üldplaneeringu järgi kõrghaljastuse ja II kategooria vääriselupaiga säilitamise kohustusega piirkonda on põhjustanud üldplaneeringu põhijoonise 2A „Tiheasustusalade tsoneerimine“ vääriselupaiga ja aiandus- ja suvilakruntide maa tähise sarnasus. Looduskeskkonna kohta antud info on toodud Keila valla üldplaneeringu joonisel 4A „Looduskeskkond“, millelt nähtub, et antud alal ei leidu looduslikke väärtusi. Üldplaneeringu joonise 5A „Funktsionaalne tsoneerimine“ alusel on antud ala kasutamine puhkemajanduslikel eesmärkidel lubatud. Seega on planeeringus kavandatavad tegevused kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga kavandatud maa kasutamise otstarbega. Liiva tee ääres on mitmeid kultuurimälestiste hulka kuuluvaid XX sajandi arhitektuuri esindavaid hooneid, kuid Keila valla üldplaneeringu järgi ei ole tegemist miljööväärtusliku piirkonnaga. Tenniseväljakul toimuva müra suhtes on tehtud müra mõõtmisi ja uuringuid, mis näitavad, et müra ekvivalenttasemed jäävad lubatud piiresse 45-50 dB ja üksikutel juhtudel maksimaalselt tugeval löögil võivad hetkeväärtused ulatuda 60-70 dB. Seega on mure ennatlik ja ületähtsustatud. Järelevalve teostaja märgib, et planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seega on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes erandlikult ning printsiibina ei poolda 3 Rahandusministeerium hoonestuse planeerimist selleks üldplaneeringuga mitte ettenähtud kohta. Detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil valitsevat olukorda. Antud juhul on tegemist pea 15 aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringuga, milles on jäetud määramata maa juhtotstarve jättes ruumi erinevatele ala kasutamise ettepanekutele. PlanS § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Antud juhul on kohalik omavalitsus üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendanud. Põhjendused on toodud detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.2. Tänaseks on moodustatud uue haldusüksusena Lääne-Harju vald Keila valla, Padise valla, Vasalemma valla ja Paldiski linna liitmisel ning alustatud on uue üldplaneeringu koostamisega, mille eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustatult suunavate põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Lääne-Harju valla kodulehel saab tutvuda Lääne- Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 „Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ning üldplaneeringu koostamisega seotud materjalidega. Kohaliku omavalitsuse esindaja sõnul vastab detailplaneering Lääne- Harju valla ruumilise arengu vajadustega ning detailplaneeringuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. 2. Liiva tee ja Muru tee liiklus, piirdeaiad ja haljastus V. Örd ning M. Vaho ja A. Vaho on oma kirjades teinud ettepaneku mitte rajada Joa tee 43 kinnistu teenindamiseks Liiva teele ja Muru teele transpordimaad koos uute, liiklusohtu kujutavate ristmikega ega jalgteed Liiva tee sissesõidu alale olemasolevate piirdeaedade küljele ning säilitada ajalooline ja miljööväärtuslik kõrghaljastus senisel kujul. P. Ernits on kirjutanud, et soovib maalilise suurte puudega Muru tee säilimist praegusel kujul, ning et valgusreostust tänavavalgustuse kujul ei tuleks. M. Vaho ja A. Vaho on leidnud, et sellise tee planeerimisel puudub igasugune seos arendatava alaga ning lisaks lõhuks see ära juba restaureeritud piirdeaia. V. Örd on leidnud, et lisaks müra ja keskkonnasaastele lõhuks kavandatav planeering Liiva tee ja Muru tee ajaloolised piirdeaiad. Kohalik omavalitsus selgitas, et Liiva tee asub reformimata riigimaal ja on juurdepääsuks Liiva tee ja Treppoja vahelise ala kinnistutele. Liiva tee on puude vahel kulgev, kitsas, avaliku kasutusega kohalik tee. Kergliiklustee on kavandatud Liiva tee 2 ja Liiva tee 4 kinnistute poolsele küljele, kuna sellel poolel on vähem kõrghaljastust. Samuti on sellise asetuse puhul vähem hargnevate teede ületamisi ja sellel poolel asub ka Klooga Noortelaager. Kergliiklustee kavandamine lähtub arengutest, et hooajaliste elamute asemel tulevad piirkonda aastaringselt kasutatavad elamud. Liiva tee on oluline avaliku juurdepääsu tagamiseks jalgsi mere rannale ja kaunile luitelisele maastikule. Kloogaranna rannaala detailplaneeringuga on varasemalt lahendatud juurdepääs autodega rannaalale Ranna tee ja 4 Mere tee kaudu ja autode parklate asukohad. Lääne-Harju Vallavolikogu 27.18.2018 otsusega nr 160 on algatatud Liiva tee 12 kinnistu detailplaneering, milles nähakse ette Liiva tee laiendamine ja kergliiklustee kavandamine. Liiva tee ja Treppoja vahelisel alal on 38 elamumaa krunti, mis on hoonestatud suvilate ja aastaringselt kasutatavate elamutega. Nendele kinnistutele on ainuke juurdepääs Liiva tee ja sellelt hargnevad Kalda tee ja Muru tee. Seetõttu on Liiva teel ohutu liiklemise tagamine arenguperspektiive arvestades oluline lahendamist vajav ülesanne. Kergliiklustee ärajätmine ei taga jalakäijatele turvalise liiklemise võimalust, kuna Liiva tee on kitsas ja jalakäijad peavad liikuma sõiduteel. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu on vajalik selleks, et oleks võimalik tee ehitamine ja projekteerimine. Kergliiklustee kavandamine on vajalik, kuid selle rajamist võib kaaluda edaspidi, kui on lahendatud kergliiklustee Liiva tee ääres täies pikkuses. Kõiki puid ei ole võimalik säilitada. Muru teel on võimalik säilitada puud, mis ei jää ette kruntide juurdepääsudel ja trassidele. Millised puud on võimalik säilitada, selgub edaspidi tööprojekti käigus. Tekkivate kruntide juurdepääsuteede asukoha määramisel arvestatakse puude paikemist. Ettepanek tänavavalgustust mitte rajada on arusaamatu ning vajab otsustamiseks täiendavat põhjendamist. Järelevalve teostaja juhib tähelepanu, et PlanS § 126 lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Järelevalve kompetentsi kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine kuid ei saa otsustada kohaliku omavalitsuse planeerimisotsuse otstarbekuse üle oma territooriumi kujundamisel, kui seadusi ja teisi õigusakte ei ole rikutud. Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et osaliselt on eeltoodud ettepanekutega arvestatud: - Detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.7 „Välisvalgustus“ selgub, et tänavavalgustust detailplaneeringu alale ei kavandatud, kuna sellest loobumist palusid piirkonna elanikud planeeringu avalikustamise käigus. Põhjenduseks see, et haakuks küla miljööga. - Kohalik omavalitsus on Rahandusministeeriumile 31.03.2020 saadetud kirjas nr 6-1/19-68 märkinud, et Muru tee laiust on vähendatud kõrghaljastuse maksimaalne säilimise tagamiseks. Jooniselt nr 5 „Tehnovõrkude joonis“ (täiendatud 13.02.2020) nähtub, et Muru tee sõidutee laiuseks on planeeritud 3.6 m (varasemalt, 18.04.2019 joonisel 5 m). Seletuskirja peatükis 5 „Kuritegevuse riske vähendavad abinõud“ on nähtavuse ja vaatvälja lõigus muu hulgas kirjas, et „Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed ka majaesised tuleks valgustada. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust“. Juhin tähelepanu, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 11 kohaselt on üks detailplaneeringu ülesanne ka kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. Palun täpsustada, kuidas on tagatud tänava piisav valgustatus, kui tänavavalgustust ei planeerita. 5 3. Juurdepääs riigiteelt V. Örd ning M. Vaho ja A. Vaho on teinud oma kirjades ettepaneku lahendada ligipääs Joa tee 43 kinnistule riigimaanteelt sealse olemasoleva laia asfaltkattega mahasõidu kaudu. Kohalik omavalitsus on selgitanud, et ettepanek planeerida mahasõit riigimaanteelt detailplaneeringu kruntide teenindamiseks ei vasta Maanteeameti lähtetingimustele ja liiklusohutusele. Järelevalve teostaja lisab, et detailplaneeringu algatamise esialgne eskiis nägi juurdepääsu ärikrundile ette Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teelt. Detailplaneeringus on juurdepääs lahendatud lähtuvalt Maanteeameti 22.06.2017 nr 15-2/17-00012/329 antud seisukohtade punktist 5: „Juurdepääs planeeritavale alale tuleb näha ette kohaliku teedevõrgu kaudu, so kohalikult 2952630 Liiva teelt ja Muru teelt. Selgitame, et kinnistutele juurdepääsude kavandamisel lähtub Maanteeamet eelkõige liiklusohutuse tagamise kaalutlustest, mille üheks põhimõtteks on riigiteedel konfliktpunktide vähendamine. Riigiteel konfliktpunktide vähendamise üheks võimaluseks on kinnistutele juurdepääsude lahendamine madalama klassi teelt, so kohalikelt teedelt, mille funktsiooniks on kohaliku liikluse korraldamine. Kuna Joa tee 43 kinnistule on võimalik tagada juurdepääs kohalikelt teedelt, siis eeltoodust lähtuvalt tuleb liiklusohutuse kaalutlustel likvideerida olemasolev mahasõit riigiteelt 11390 km 35,446 (mis rajati maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu teenindamiseks)“. Antud juhul on kohalike elanike vastuseis Liiva tee muutmise osas. Planeeringulahenduses kavandatud juurdepääs ärimaa krundile muudab oluliselt liikluskoormust u 70 m ulatuses Liiva teel. Järelevalve teostaja hinnangul muudaks uurdepääs riigimaanteelt ärimaa krundile planeeringulahenduse ja krundistruktuuri lihtsamaks ning detailplaneeringu lahenduses oleks võimalik säilitada ärimaale juurdesõidu ja parkimisalale jääv kõrghaljastus ning Liiva tee rahulik külamiljöö, mida piirkonna elanikud hindavad. Maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punkti 5 kohaselt on üks maakorralduse läbiviimise nõuetest kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. Järelevalve teostaja ettepanek on toodud käesoleva kirja kokkuvõttes. 4. Hoonestusest ja maakasutusest V. Örd tegi ettepaneku mitte muuta Joa tee 43 kinnistu maatulundusmaa sihtotstarvet ärimaa sihtotstarbega kinnistuks, või kui üldse planeerida, siis kavandada planeeritavale alale üksnes elamumaa sihtotstarbelisi kinnistuid. Üksnes elamumaa sihtotstarbeliste kinnistute planeerimist soovisid ka M. Vaho ja A. Vaho. Kohalik omavalitsus selgitas, et ärimaa sihtotstarbega krundi asendamine elamumaa sihtotstarbega kruntidega riigimaantee 11390 Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna äärde ei ole otstarbeka maakasutuse seisukohalt põhjendatud. Maanteeäärsel alal on kõrgendatud müratase ja kahjulikud mõjud, mis ei soodusta elamute rajamist selles mõjualas. Seetõttu on ärimaa sihtotstarve kavandamine sobilikum maakasutus. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on Kloogaranna küla käsitletud linnalise asustusega alana. Ruumilise arengu põhimõtted millega on arvestatud käesoleva detailplaneeringu koostamisel on maakonnaplaneeringu seletuskirjas sõnastatud järgmiselt: 6 - Linnalise asutusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasi, äripiirkondi kui ka tihedale asutusele omaseid puhkealasid. - Asutuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelisatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. - Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad). Järelevalve teostaja nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ning lisab, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka omaniku õigustatud huvidega, seadustest tulenevate planeerimisnormidega, aga ka vaadeldava piirkonna tervikmiljöö ja planeeringuala kontaktvööndisse jäävate hoonete ehitusmahtudega ning jõudma erinevaid huvisid ja väärtusi tasakaalustava lahenduseni. Kohalik omavalitsus on Rahandusministeeriumile 31.03.2020 saadetud kirjas nr 6-1/19-68 märkinud, et ärimaa kasutamise otstarbeid on vähendatud. Seega on säilinud planeeritud maakasutus spordihoone- ja kompleksi maa ja kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Ära on jäetud majutushoone maa. Lääne-Harju Vallavalitsuse 13.01.2020 korraldatud detailplaneeringu kompromiss- ettepanekute arutelu protokollist nähtub, et „räämas staadioni asemele on kavas ehitada uued ehitised. Majutusasutust ei tule, selgelt spordi eesmärgil ehitatav hoone, kus on tenniseväljakud, kohvik ja tennisetarbeid müüv spordipood (analoogne Tallinnas Tere Tennisekeskus ja Viimsis Karulaugu Spordikeskus“). Eelnimetatud analooge silmas pidades jääb arusaamatuks, miks on kavandatud maatulundusmaale, tenniseväljakust kõige kaugemasse hoonestusalaga tähistatud ossa tenniseväljakute teenindamiseks ühekorruseline abihoone ehitisealuse pindalaga kuni 50 m2. Detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu ka maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse kasutustingimused, sh kas maaüksus jääb avalikuks kasutamiseks? Palun detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. 5. Kanalisatsioonilahendus ja vee tarbimine 5.1 Kanalisatsioon P. Kuhlbars küsis, kas on teostatud keskkonnauuringud omapuhasti rajamiseks ja kuidas on tagatud, et lähiümbruse kinnistute salvkaevude vee kvaliteet ei halvene ning kas on kaalutud ka reovee tarvis mahutite rajamist. P. Sarv on teinud ettepaneku lahendada reovee kogumine kogumismahutitega nagu detailplaneeringu koostamise lähtetingimustes ette on nähtud või koostada uus keskkonnamõjude hindamise eelhinnang, kus arvestatakse, et reovesi suunatakse Treppojja. Kloogaranna kogukond ja MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts on tõstatanud küsimuse, kuidas on tagatud lisanduvate isikute joogivee ja reovee ärajuhtimise varustuskindlus. Antud juhul asuvad puurkaev/puhasti eraldi maaüksusel. Arendaja vahetumisel /pankrotistumisel toob tavapäraselt selline lahendus kaasa konflikte ning teenuse kallinemise. Tegemist ei ole lahendusega, mis oleks reeglina arendusala elanike huvides. Lisaks tuleks juhtida tähelepanu, et elanike arvuga 50 ja enam muutub puurkaevu omanik 7 sisuliselt vee ettevõtjaks ning karmistuvad ka muud nõuded. Kohalik omavalitsus selgitas, et kanalisatsiooni lahenduse muudatuse võimalikkus selgus planeeringu koostamise käigus ja sellele lahenduse võimalikkuse kohta on andnud 11.05.2018 arvamuse Keskkonnaamet kirjaga 6-2/18/5566-2 ja 06.03.2019 kirjaga nr 6-2/18/5566-4. Selline lahendus on energiatõhus ja keskkonnasäästlik ning paremini kontrollitav võrreldes kogumismahutiga. Seetõttu ei nõustutud kogumismahutiga kanalisatsiooni lahenduse ettepanekuga ärimaa krundil. Järelevalve teostaja lisab, et Keskkonnaameti 06.05.2019 kirjas 6-2/19/4977-3 Kloogaranna külakogukonnale avaldatud seisukoht on, et kui kohtpuhasti rajamisel lähtutakse õigusaktides seatud nõuetest ja asukoha valimisel arvestatakse kohalikke olusid, ei ole eeldada, et detailplaneeringu elluviimisel Treppoja oja vee kvaliteet halveneks või põhjustaks probleeme allavoolu jäävate salvkaevude omanikele. Samas on kohalik omavalitsus Rahandusministeeriumile 31.03.2020 saadetud kirjas nr 6-1/19-68 teatanud, et detailplaneeringu kanalisatsiooni lahendus on muudetud väikepuhasti asemel kogumismahutiga lahenduseks. Seetõttu on vastuväiteid tekitanud probleem ära lahendatud. 5.2 Vee tarbimine P. Sarv tõstatas küsimuse kavandatava puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuse osas. Detailplaneeringu kohaselt rajatakse kinnistule uus puurkaev mahuga 10 m3 päevas kuni 50 inimese vajaduseks. Arvestades kinnistule planeeritud objekte - spordirajatised, majutus, kohvik, elamud - ei rahulda planeeritav kaev nende objektide veetarvet. Ka ei tohi olla puurkaevu sanitaarkaitsealas majandustegevust ning sanitaarkaitseala suurus peaks olema 50 meetrit. Kloogaranna kogukond ja MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts leidsid, et planeeringujärgne veekasutuskoormus on tegelikust palju suurem kui planeeringu dokumentides väidetakse. Antud (1800 m2) ärihoone ühes kõrvalhoonete ning eramutega tarbib põhjavett tõenäoliselt kordades rohkem kui vaid 10 m3 ööpäevas (antud number on piirnäit sanitaarkaitseala vähendamiseks 10 meetrile, vastasel juhul ei mahuks ärihoone lihtsalt kinnistule ära). Kohalik omavalitsus selgitas, et ärimaa krundi puhul on lähtutud arendaja poolt ette antud külastajate arvust – spordihoones 30 külastajat päevas, kohvikus 30 külastajat päevas, Arvutuslik keskmine veetarve on kuni 3,3 m³/d ja maksimaalse tunni veetarbimine on 1,0 m³/h (personali ja külastajate arvutuslik tarbimine võrdub 21 inimese keskmise veetarbimisega). Järelevalve teostaja märgib, et detailplaneeringus on veevarustuseks planeeritud puurkaev hooldusala raadiusega 10 m. KSH eelhinnangus on kirjeldatud, et piirkond on suuremas osas kaitsmata põhjaveega ala ning edasises planeerimismenetluses on vajalik näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Keskkonnaamet on 16.06.2017 kirjas nr 6-5/176632 juhtinud tähelepanu, et kaevu ja reovee kogumismahuti planeerimisel tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate kitsendustega (sanitaarkaitseala ja kuja), et vältida põhjaveereostuse võimalikkust. Kuna Keskkonnaametilt ei ole arvamust küsitud reovee kohumismahutitega lahenduse kohta, ning on tõstatatud planeeritava puurkaevu sanitaarkaitseala teema, palun enne 8 detailplaneeringu kehtestamist küsida Keskkonnaametilt täiendavalt arvamust kanalisatsiooni ja veelahenduse sobivuse kohta. Asjakohane on käsitleda detailplaneeringu seletuskirjas Kloogaranna kogukonna ja MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Seltsi tõstatatud – puurkaevu omaniku kui vee- ettevõtja küsimusi. 6. Detailplaneeringu menetlusest 6.1 K. Laast on leidnud, et seoses väga tõsise menetlusnormi rikkumisega, millega ei ole teavitatud avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt ega kaasatud avalikkust piisavalt menetlusse, teeb ettepaneku lugeda antud avalik väljapanek nurjunuks ja kuulutada välja uus, seadustele vastav avalik väljapanek. Lisaks ei olnud teda teavitatud detailplaneeringu avalikust väljapanekust õigeaegselt, st hiljemalt 14 päeva enne väljapaneku algust, vaid vastati alles tema järelepärimisele väljapaneku ajal, ehkki oli varasemalt soovi avaldanud (11.01.2019) olla detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Kohalik omavalitsus ei pidanud vajalikuks uue väljapaneku korraldamist, seoses arvamuse esitaja mitteõigeaegse kaasamise ja avaliku väljapaneku ajaleheteadete osaliselt puuduva teate sisu tõttu, kuna seda ei peetud nii oluliseks menetlusveaks, mis oleks võinud mõjutada avalikustamise tulemusi. Avaliku väljapaneku teated avaldati Harju Elus 18.01.2019 ja Lääne- Harju Valla Lehes 24.01.2019 lühendatult, kuid neis oli viide kodulehele, millel oli vastav info avaldatud. Teade avaliku väljapaneku korraldamisest avaldati Lääne-Harju valla kodulehel 24.01.2019. Materjalid detailplaneeringu kohta avaldati kodulehel juba 11.01.2019. Avalik väljapanek korraldati ajavahemikul 08.02.2019 kuni 10.03.2019. Seega teated avaldati vähemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Info on saadetud ettepaneku esitajale 20.02.2019. Kuna Vallavalitsus on täitnud avalikustamisel seaduses sätestatud avalikustamise nõudeid ja on vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1 ja 2 kaasanud valitsusasutuse ning puudutatud isikud ja arvestades asjaolu, et avalikul väljapanekul laekus 6 ettepanekut, siis puudub vajadus avaliku väljapaneku kordamiseks. Harju Elu on ajaleht, mis vastab planeerimisseaduse § 135 lõikes 7 toodud tingimustele. 6.2 M. Vaho ja A. Vaho viitavad detailplaneeringu raames toimunud menetlustoimingute rikkumisele, kuna neile kui piirinaabritele pole saadetud teadet detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta. Kohalik omavalitsus on vabandanud detailplaneeringu koostamise algstaadiumis ekslikult kaasamata jäänud isikute ees. 6.3 P. Kuhlbars on kirjutanud, et teda kui piirinaabrit ei ole detailplaneeringu koostamisse kaasatud, ning on detailplaneeringust ja selle avalikust väljapanekust teada saanud alles 28.02.2019 telefonikõne ja kirja põhjal. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu algatamisest teavitati teda kui piirinaabrit 17.10.2017 kirjaga nr 7-4 /17/4220-1, mis on kätte saadud 07.11.2017. Avaliku väljapaneku teade saadeti e-posti aadressil. Kuna tagasisidet kättesaamise kinnitusega ei saabunud, võeti ühendust telefonitsi ning saadeti täiendav teade teisel e-posti aadressil. 9 6.4 Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Seltsi arvates on tehtud vigu detailplaneeringu menetlusel ning seetõttu on palutud järelevalve teostaja hinnangut, kas detailplaneeringu algatamisel ja menetlemisel on täidetud kõiki selleks ettenähtud seadusi. Järelevalve teostaja märgib, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid. - Vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Antud juhul on koostatud KSH eelhinnang, millele andsid oma seisukohad Harju Maavalitsus (19.06.2017), Keskkonnaamet (16.06.2017) ja Maanteeamet (22.06.2017) - Kohalik omavalitsus on teavitanud detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest puudutatud isikuid ja asjaomaseid asutusi 17.10.2017 kirjaga nr 7-4/17/4220-1. Kirjas on lisaks teave, millal ja kus on võimalik otsuse ja detailplaneeringu materjalidega tutvuda: valla kodulehel ja geoinfosüsteemis ning tööpäeviti Keila Vallavalitsuses. Teavitatud ei ole Liiva tee 4 ja Rüütli tee 1 omanikke. Teade on ilmunud 27.10.2017 ajalehes Harju-Elu ja 22.10.2017 ajalehes Keila Valla Leht ning16.10.2017 Avalikes Teadaannetes. - PlanS § 82 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohast detailplaneeringu eelnõu /eskiisi avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu kohalik omavalitsus ei korraldanud. - Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 1 koostatakse detailplaneering koostöös valitsus- asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringule on andnud arvamused Maa-amet (11.05.2018) ja Keskkonnaamet (11.05.2018) ning kooskõlastused Elektrilevi OÜ (06.07.2018), Telia Eesti AS (20.04.2018), Päästeamet (17.05.2018), Maanteeamet (06.06.2018) ja Terviseamet (04.09.2019). - PlanS § 87 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohane detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 08.02. 2019 kuni 10.03.2019 Laulasmaa kooli raamatukogus ja Lääne- Harju Vallavalitsuse ruumides. Kohalik omavalitsus on teavitanud detailplaneeringu avalikust väljapanekust puudutatud isikuid ja asjaomaseid asutusi 09.01.2019 kirjaga nr 6-1/19-19 lähtuvalt PlanS § 87 lõikest 5 hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Antud juhul teavitati isikut, kes oli avaldanud soovi olla kaasatud, hiljem kui planeerimisseaduses ette nähtud (20.02.2019). - Avaliku väljapaneku teated avaldati 18.01.2019 ajalehes Harju Elu ja jaanuaris 2019 ajalehes Lääne-Harju Valla Leht ning 24.01.2019 Lääne-Harju valla kodulehel. Teadete sisu peab vastama PlanS 87 lõiketes 6 ja 7 esitatud nõuetele. Antud juhul oli 10 teavitatud avaliku väljapaneku aeg ja koht, kuid oli jäetud avaldamata PlanS 87 lõike 7 kohane teave detailplaneeringu sisu kohta. Teadetes oli viide valla kodulehele, millel oli vastav info avaldatud. - Vastavalt PlanS 87 lõikele 9 vastas detailplaneeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ajavahemikul 12.03. 2019 kuni 27.03.2019. Antud juhul vastati hiljem kui planeerimisseadus ette näeb Keskkonnaametile. - Kohalik omavalitsus korraldas 17.04.2019 PlanS § 88 lõigete 1 ja 4 kohase avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu (planeerimisseaduses 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) ning teavitas avalikust arutelust asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi 01.04.2019 kirjaga nr 6-1/19-35 lähtuvalt PlanS § 88 lõikest 5 hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu. - Informatsioon detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ja avaliku arutelu toimumisest avaldati 22.03.2019 ajalehes Harju Elu ja märtsis 2019 ajalehes Lääne- Harju Valla Leht ning avaliku arutelu tulemustest 10.05.2019 ajalehes Harju Elu ja mais 2019 ajalehes Lääne-Harju Valla Leht. Eeltoodut kokku võttes on planeerimisseaduse kohase menetluse vigadeks seigad, et detailplaneeringu algatamisest ei teavitatud kõiki puudutatud isikuid; ei korraldatud PlanS § 82 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohast detailplaneeringu eelnõu /eskiisi avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu; detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajalehtede teadetes ei olnud kajastatud kogu planeerimisseaduses ette nähtud informatsiooni ning isikut, kes soovis olla detailplaneeringu menetlusse kaasatud, teavitati hilinenult, st avaliku väljapaneku ajal. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Vastavates ajalehtedes on kohalik omavalitsus avaldanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aja ja koha. Seega on vastuväiteid esitanud isikud planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab vastuväitekirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Vastuväiteid esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et vastuväiteid esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Järelevalve teostaja hinnangul ei ole otstarbekas korraldada uut detailplaneeringu avalikku väljapanekut, kuivõrd hinnates esitatud planeeringumaterjale kogumis, ei ole järelevalve käigus tuvastatud muid olulisi menetlusvigu, mis takistaksid heakskiidu andmise üle otsustamist. Sellegipoolest ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks antud puudus heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, ning palub kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevaid menetlusnõudeid edaspidi hoolikamalt järgida. 11 Kokkuvõte PlanS § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna või valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et mingil ajahetkel on kõik planeeringu osapooled ja puudutatud isikud olnud valmis koostööks ja kompromisslahendusteks. Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts on esile tõstnud Lääne-Harju rohelise valla kuvandi, mille eesmärk, nagu valla kodulehel kirjas, on kutsuda üles senisest enam mõtlema loodus- ja kultuuriväärtuste peale igal tasandil – kogukondades, omavalitsuses, ettevõtjate seas. Suuremaks eesmärgiks on luua inimsõbraliku, säästliku ja nutika elukorraldusega omavalitsuse mudel. Rahandusministeeriumi 2020. aastal väljatöötatud „Ruumilise planeerimise roheline raamat“1 käsitleb muu hulgas ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetse elukeskkonna planeerimist. Välja on toodud, et „parim võimalik ruumilahendus konkreetse asukoha konkreetseid asjaolusid arvestades saavutatakse siis, kui kõik planeeringu koostamises osalevad pooled tegutsevad parima teadmise ja oskusega parima ruumilahenduse nimel“. Lisaks eeltoodud ettepanekutele ja märkustele palun kohalikul omavalitsusel: 1. Hinnata tulenevalt PlanS § 4 lõikest 5 planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvat mõju, sh piiratud kasutusevõimalusega sprordikompleksi rajamise otstarbekust. 2. Lähtuvalt koostatava valla üldplaneeringu arengusuundadest, sh tiheasutusala moodustamise detailplaneeringu piirkonnas, millega seoses muutuvad tõenäoliselt ka liiklustingimused, kaaluda teisi variante juurdepääsuks ärimaale. Teen ettepaneku pöörduda veelkord Maanteeameti poole, et välja selgitada, millised on alternatiivid: näiteks perspektiivis liikluskiiruse piirangu osas, kui asula areneb tiheasutusalaks või on võimalik projekteerida Liiva tee ristmik laiemaks nii, et selle kaudu tagataks juurdepääs ka ärimaa krundile. Täiendavalt juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud planeerimise põhimõtetele, millest tuleb ka detailplaneeringu koostamisel lähtuda. Plans § 12 lõike 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. PlanS §-s 10 on sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtted. Kus muuhulgas on toodud, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. 1 Ruumilise planeerimise roheline raamat, Rahandusministeerium, 2020,4,9,28 12 Juhin tähelepanu, et alates 01.11.2019 kehtib Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ mille § 7 kohaselt enne määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata detailplaneering peab selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. novembrist vastama nimetatud määruse nõuetele. Pärast eeltoodud märkustega arvestamist ja vajalike toimingute läbiviimist palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada Kloogaranna küla Joa tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneering Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, K. Laast, M. Vaho, A. Vaho, V. Örd, A. Rüütel, P. Ernits, P. Kuhlbars, P. Sarv, Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, OÜ Entec Eesti Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 13
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel