Kiri

15.02.2019 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I SISSEJUHATUS 14. juulil 2015. a ettevõtlusministri käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustumise toetamiseks. Toetuse andmise tingimuste käskkirja eelnõu töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Vastavalt STS § 16 lõikele 1 kehtestab rakendusasutuse (edaspidi: RA) juht rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT). Vastavalt STS § 16 lõikele 6 esitatakse nimetatud käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Käskkirja eelnõuga tehakse muudatused meetme nr 4.2. „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr. 4.2.6. „Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades.“ toetuse andmise tingimustes. 2018. a. ilmnes, et ühe programmi alamtegevuse elluviimiseks on vajalik partneri lisamine käskkirja. Nimelt on teadmine ja kompetents ärikiirendite hanke elluviimiseks koondunud Sihtasutus KredEx tütarühingusse AS SmartCap. Ka esimest ärikiirendi ühishanget viis läbi AS SmartCap. Teise kiirendihankekorraldamiseks ei ole mõistlik dubleerida teadmist kahes organisatsioonis, vaid lisada AS SmartCap vastava alategevuse puhul toetusskeemi partneriks. Need muudatused väljenduvad käskkirja punktides 1.4.–1.6., 2.1., 6.1., 6.4–6.5, alljärgnevalt on selgitatud muudatused nii sisus kui numeratsioonis. Samuti sai selgeks, et 2015.a. kirja pandud tegevuste kirjeldus ja struktuur vajab ajakohastamist. Tegevuste kirjeldus vajab uuendamist, sest iduettevõtluse ökosüsteem on hoogsalt arenenud ning aastatel 2015–2018 fookuses olnud tegevused – iduettevõtjale vajalike teenuste arendamine – on jõudnud järgmisesse etappi. Enamasti jääb tegevuste sisu samaks, ent enam ei ole näiteks probleemiks iduettevõtjatele pakutavate tugiteenuste osaline puudumine, vaid nende kvaliteet. Samuti on otstarbekas muuta tegevuste struktuur arusaadavamaks ja viia kooskõlla rahvusvahelise praktikaga iduettevõtluse ökosüsteemide arendamisel. Üksikuid muudatusi on ka toetusskeemi muudes elementides, kuid toetusskeemi eesmärk, oodatavad tulemused, kogueelarve ning põhilised tingimused ei muutu. TAT-i muutmise käskkirja eelnõu koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Mikk Vainik (e-post: [email protected], telefon: 625 6392). Eelnõu koostamisel 1 osales ministeeriumi struktuurivahendite valdkonna juht Andres Võrang (e-post: [email protected], telefon: 625 6390), Sihtasutuse KredEx „Startup Estonia“ juht Maarika Truu ([email protected],) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse spetsialist Kristiina Niilits ([email protected], telefon: 738 6009). Õiguslikke ettepanekuid tegi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], telefon: 625 6351). II TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KÄSKKIRJA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Uue redaktsiooniga muudetakse TATi järgnevaid punkte: punkt 1.2., milles on kirjeldatud toetuse andmise eesmärk; punkt 1.3, mis sõnastab toetusskeemi elluviimise tulemuse; punkt 1.4., mis selgitab toetusskeemi vajalikkust; punkt 1.5, mis käsitleb termineid; punkt 1.6, mis kajastab toetusskeemi eelarvet; punkt 2, kus on kirjeldatud tegevused; punkt 3, milles määratakse toetusskeemi väljundnäitajad; punkt 4, mis räägib toetusskeemi mõjust läbivatele teemadele ning mis on käskkirja uuest redaktsioonist eemaldatud; punkt 5, mis kirjeldab seose prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega ning mis on käskkirja uuest redaktsioonist eemaldatud; punkt 6.2, (nüüd 4.2.) kus kirjeldatakse toetusskeemi elluviijat ja partnerit; punkt 6.4, (4.4.) mis annab ülevaate rakendusüksuse õigustest ja kohustustest; punkt 6.5, (4.5.) mis loetleb elluviija õigused ja kohustused; punkt 6.6, (4.6.) mis selgitab toetusskeemi juhtimist; punkt 6.8, (4.8.) mis nimetab toetusskeemi abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Järgnevalt on kirjeldatud olulisemate muudatuste põhjused ning selgitatud muutusi punktide numeratsioonis. Punkt 1.2. „Toetuse andmise eesmärk“. Senise sõnastuse ning tegelikkuses otstarbekate sekkumisviiside vahel on väiksed, ent toetusskeemi tulemuste hindamisel potentsiaalselt olulised ebakõlad. Kui senise sõnastuse järgi on eesmärk „kasvuvaldkondade arendamiseks pakkuda teenuseid iduettevõtjate elukaarel ideealgest kuni kasvuni“, siis uuendatud sõnastuses oleks eesmärk „kasvuvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtjatele ja potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalikke teenuseid.“. Erinevus seisneb selles, et toetusskeemi sekkumisloogikaks pole mitte teenuste pakkumine Startup Estonia poolt, vaid koostöös turuosalistega teenuste arendamine, et kasvaks turuosaliste võimekus ja eraturu pakutavate teenuste vastavus sihtrühma reaalsetele vajadustele. Teiseks on soovitav laiendada sõnastust, et eesmärk kohalduks kogu toetusskeemi sihtrühmale – seni on sõnastusest jäänud välja potentsiaalne iduettevõtja. 2  Punkti 1.3. „Toetuse elluviimise tulemus“ esimene muutus lisab punkti 1.3.1. sõnastusse „potentsiaalsete iduettevõtjate“, et tagada kooskõla toetusskeemi sihtrühmaga. Teiseks on lihtsustatud punkti 1.3.3., mis senises sõnastuses rõhutab, et sihtrühm peaks suutma kaasata „ka investoritelt omakapitali“. Arvestades ja toetades kapitalituru mitmekesistumist ning eri instrumentide (sh. ka laenu- ja käendusinstrumentide, ühisrahastusplatvormide jm) potentsiaalset sobivust sihtrühmale, on parem sõnastada lihtsamalt: „kaasates seejuures vajadusel ka kapitali.“ Viimaks on alapunktist 1.3.1. eemaldatud näitlik tegevuste loetelu, sest tegevusi võib olla teisigi. Punkti 1.4. „Toetusskeemi vajalikkus“ muudatused on kõige põhjalikumad, jagunedes struktuurseteks (I) ja sisulisteks (II). Kokkuvõttes annavad need kaks muudatust lihtsama ning ajakohastatud tausta toetusskeemi vajalikkuse kohta. Käskkirjas on kirjeldatud üldine loogika, siin seletuskirjas on muudatused detailsemalt lahti kirjeldatud. Selline jaotus tuleb asjaolust, et üldine loogika on vajalik toetusskeemi elluviimisel ja selle üle kontrolli teostamisel, ent detailsem muutuste kirjeldus on vajadusel leitav seletuskirjast. (I) Toetusskeemi vajalikkus on senises sõnastuses küll põhjalik, ent raskesti hoomatav ja kohati ka aegunud. Toetusskeemi muutmise järel katab punkt väga põgusalt, mis sekkumised on meetme eesmärgi saavutamiseks vajalikud, võttes aluseks rahvusvahelise praktika. Selle kokkuvõtte aluseks on TNVO (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud) analüüsi loogika, mille alusel iduettevõtluse ökosüsteemide arengut struktureeritakse ja mõõdetakse. Kui ei ole viidatud teisiti, tugineb toetusskeemi vajalikkuse põhjendus nii siin kui käskkirjas rakendusasutuse ja elluviija poolt 2018.a. I pooles tehtud konsultatsioonidele turuosalistega ning iduettevõtjaid kaasava analüüsi tulemustele1. Inimkapitali kättesaadavus Tugevused Nõrkused Eestis on algatusi noorte kaasamiseks Noorte kaasamine on mitmekesine, kuid puudub iduettevõtlusesse ning insenerihariduse strateegiline, nii avaliku kui ka erasektori populariseerimiseks ning noortel on huvi olla algatusi hõlmav juhtimine (iduettevõtluseks) tehnoloogia loojad. vajalike oskuste arendamisel, sh. ümber- ja täiendõppe abil. Eesti tippteadus ja teadusasutused on globaalselt tunnustatud. Inimkapitali kättesaadavuses on avalikes teenustes olulisi lünki, mis pärsivad Avalikus sektoris on juba toimivaid meetmeid iduettevõtluseks vajalike oskuste arendamist. talendipoliitika ja elukestva õppe arendamiseks, Näiteks on tehnoloogia osakaal huvihariduses nende mõju avaldub lähiaastatel üha enam.2 jätkuvalt madal3, grandikeskne TA süsteem ei 1 Vt. konsultatsioonide kokkuvõte „Estonia as a Service“, https://issuu.com/rivoriistop/docs/se_estaas_ (kättesaadav seisuga 24.10.2018). 2 Näiteks IKT programm, startup viisa skeem, programm „Vali IT!“. 3 Vt. http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/10/Terje_teadushuviharidus-2013-2017.pdf (kättesaadav seisuga 24.10.2018). 3  soosi seoseid ettevõtlusega, iduettevõtluseks Startup Genome 2016.a. Eesti raporti järgi on sobiv kohanemisteenus on välja kujundamata. siinseteks tugevusteks ligipääsetavus, head programmeerimisoskused, konkurentsi- Startup Genome 2016. a. raporti järgi on Eesti võimeline palgatase, arendustöötajate oluliseks arengutakistuseks kasvufaasi mitmekesisus. kogemustega inseneride puudujääk. Samuti asjaolu, et Eesti pole rahvusvahelise talendi jaoks piisavalt tuntud. Lisaks on puudujääke toote- ja ärijuhtimise oskustes ning müügivõrgustike ehitamise ja kasutamise oskustes. Hilisemad analüüsid kinnitavad seda. Võimalused Ohud Kaardistada juba toimivaid (nii avaliku kui Talendipoliitikal kui tervikul puudub omanik ja erasektori) algatusi ja võimendada nende selge siht. Näiteks puudub ülevaade talendi koosmõju. kujunemisest alates haridussüsteemi varasematest etappidest kuni iduettevõtjaks Huvi ettevõtluse kui elukutse vastu tõuseb, sh kujunemise eelduste väljakujunemise ja noorte seas, ülesandeks on selle potentsiaali realiseerimiseni. realiseerimine. Muu hulgas tuleb kaaluda haridusinnovatsiooni võimalusi. Tuleb Ehkki Eesti oskustööjõu kvaliteet on tugev, rakendada projekte, mis lahendavad puudub kriitiline mass oskustööjõudu, mis haridussüsteemi kui TA süsteemi puudusi ja võimaldaks ökosüsteemil arenguhüpet teha, arendavad ökosüsteemi, näiteks: eriti tugev on puudujääk kasvukogemusega - Viia süsteemselt kokku (potentsiaalsed) tööjõu puhul. Tech.eu „State of European iduettevõtjad ja (üli)õpilased kogenud Tech“ 2017.a. raport4 paigutab Eesti 40 uuritud iduettevõtjatega. riigi viimasesse kvartiili kogenud arendajate - Eelinkubatsiooni tegevustes arendada hulga poolest. ettevõtlusesse suunamise motivatsioonipakette sihtrühma-põhiselt, näiteks eristada akadeemilise karjääri eri etapid. - Noorte iduettevõtlusesse kaasamisele suunatud algatuste jätkuv kasv ja valdkonna süsteemne juhtimine. Startup Genome andmeil on Eestil loodud eeldused ressursside ligimeelitamiseks. Need eeldused tuleb ambitsioonikalt ja paindlikult ära kasutada. Ökosüsteemi üldine areng 4 Vt https://2017.stateofeuropeantech.com/ (kättesaadav seisuga 24.10.2018). 4 Tugevused Nõrkused Startup Estonia roll valdkonna andmete Eesti turul puuduvad väga suured tehnoloogia- haldamisel (sh andmebaas) tugevneb, ootused ettevõtted, kellest kujuneks TA tellijad ning selle arendamisele ja juhtimisele on kasvamas. uusettevõtluse täiendav kasvulava. Puudub Eestis on juba tekkinud edukaid regulatsiooni väärtuspakkumine selliste ettevõtete Eestisse kaasajastamise näiteid. toomiseks või Eestis arendamiseks. Kogukonna (kogenud iduettevõtjad, investor- Startup Genome hinnangul on Eesti nõrkusteks võrgustikud) roll ökosüsteemi arendamisel on väike ökosüsteem, siinsete iduettevõtjate kasvukursil. edukate müükide vähesus, kehv füüsiline ligipääsetavus, iduettevõtjate kiire kolimine Eestil on tugev e-riigi ja startup ökosüsteemi mujale (peakontori juriidiline ümberasumine), maine ja ka sisuline edumaa e-teenuste osas. sariettevõtjate vähesus. Eesti puhas looduskeskkond on tugev konkurentsieelis. Eestil on tugev iduettevõtjate suhtarv rahvastikku. Startup Genome’i raport hindab Eesti tugevuseks kasvupotentsiaali, väga kõrge väärtusega iduettevõtjate suhtarvu, kogukonna ühendatust nii omavahel kui rahvusvaheliselt, globaalset mõtteviisi kasvu planeerimisel. Võimalused Ohud Eesti kui tehnoloogiariigi maine sihikindel Eesti maksusüsteem ei soosi kõrgepalgaliste arendamine ITL sektori eeskujul, sh seniste töökohtade loomist ning tööjõunappus pärsib edulugude tulemuslikum võimendamine, konkurentsivõimet. sektori eestvedajate avalik tunnustamine, selge rollijaotus avaliku ja erasektori vahel. Rahvusvahelistel (EL välistel) iduettevõtjatel on raskusi teenuste (nt finantsteenused, Eesti kui paindliku, ettevõtjasõbraliku ja elamispinnad, koolikohad) kättesaadavusega, kiiretele lahendustele orienteeritud riigi maine mis ohustab väärtuspakkumist kui tervikut. võimendamine, näiteks sellele tugineva unikaalse väärtuspakkumise väljatöötamine või regulatiivse paindlikkuse võimaldamine kindlate konkurentsieeliste kiireks arendamiseks. Tervikliku väärtuspakkumise kujundamine esmalt varase faasi iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks ja seejärel kasvufaasi ettevõtjatele ning selleks vajalike tingimuste kujundamine. Startup Genome’i (2016) järgi on Eesti iduettevõtluse ökosüsteem aktiveerumise faasis 5 ning järgnevatesse arengufaasidesse edenemisel on üheks põhiliseks väljakutseks kohaliku tasandi võrgustamine, sh. suhted ettevõtjate, investorite ja teiste huvipoolte vahel. Kohalik kogukond on ressurss, mille omavaheline läbikäimine ja suhtluse arendamine võib anda olulise arengutõuke. Kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr Tugevused Nõrkused Kapitaliturg on kiires arengus ja pakub üha TA pakkumise järele puudub kvaliteetne laialdasemaid võimalusi, sh. ka regulatiivselt. nõudlus ning pakkumise lisandväärtus jääb Investorvõrgustikud on aktiivsed ökosüsteemi madalaks. arengusse panustajad. Investorite rahvusvaheline haare kasvab ja ambitsioonid on Eraturul pole piisavalt jõudlust eel- kõrged. kommertsialiseerimise etapi finantseerimiseks (nii TA asutustes kui ettevõtetes endis), seega TA tegevuse baasfinantseerimise mudel on kõrgtehnoloogilist ettevõtlust on vähe. muutunud rohkem ettevõtluskoostööd Eraturg on suutnud varase faasi investeerimis- soosivaks, TA pakkumine kasvab. mehhanismidesse kaasata nii era kui avalikest allikatest eeldatust rohkem kapitali ning Eesti on lähiregioonis (Kesk- ja Ida-Euroopa suhestatuna kvaliteetsete projektide arvuga riigid) juba tunnustatud asukoht madala võib tekkida varase faasi kapitali ülekülluse kulubaasi ja sisenemislävendiga iduettevõtjate oht. jaoks. Eestisse ümber asunud välismaiste asutajate jaoks on ligipääs investeeringutele piiratud. Startup Genome järgi on Eestis puudus kogenud ja hea võrgustikuga riskikapitali pakkujatest ja keskmine investeeringu suurus on väike. Samuti on Eesti iduettevõtjale väga raskesti kättesaadavad jätkuinvesteeringud kiire kasvu faasiks (Series B ja edasi), sh. põhjusel, et kuigi paljud ei jõua selle arengufaasini. Võimalused Ohud Turuosaliste huvi eel-kommertsialiseerimise Kapitaliturg vajab järjepidevat ja mitmekesist etapi senisest tulemuslikumaks mõjutamiseks, arendamist, sh. on vaja monitoorida uute et võimaldada rohkemate kõrgtehnoloogiliste finantstehnoloogiate (nt ICO - initial coin iduettevõtjate loomist. offering) mõju Eesti kapitaliturule. Era – ja avaliku sektori koostöö kvaliteetsete Ettevõtlushariduses ja TA võrgustikes on iduettevõtjate hulga kasvatamiseks ning investorite kaasatus nõrk, seega olulised Eestisse ümber asunud iduettevõtjate kompetentsid ei täienda teineteist. 6  kaasamiseks kogukonda. Eesti äriseadustiku iseärasused, näiteks Kapitalituru ja investorkogemuse süsteemne regulatiivsed ja järelvalvekohustustest arendamine koos erasektoriga, sh. tulenevad nõudmised, ei stimuleeri ettevõtete pensionifondide kasvava investeerimishuvi juriidilist paiknemist Eestis ja piiravad kasutamiseks. investeerimisvõimalusi. Ettevõtete juriidilise asukoha liikumine Eestist väljapoole vähendab Iduettevõtjatel ja kohalikel riskikapitali kapitalitehingute hulka, mis muude pakkujatel keskenduda kapitali kaasamise kriteeriumite (turulähedus jm) alusel võiks voorudes rahvusvaheliste tuntud ja jääda Eestisse, panustades otsesemalt siinsesse institutsionaalsete kapitali pakkujate majandusse. kaasamisele. Kui kvaliteetsete iduettevõtete hulk oluliselt ei kasva või investeerimispiiranguid ei leevendata, siis kapitali-instrumentide tulemused kannatavad ning kapitalituru areng soikub. (II) Sisu poolest on nii toetusskeemi kui ka muude tegurite mõjul alates toetusskeemi kehtestamisest toimunud hulk muutusi. Näitamaks, mis on toetusskeemiga seonduvalt või muudel põhjustel Eesti iduettevõtluse hoogustamisel muutunud, annab seletuskiri alljärgnevalt neist muutustest ülevaate: Senine probleemipüstitus Muutuse põhjendus Lahendus uuendatud toetusskeemis toetusskeemis Erinevate uuringute raames on Allikad, millele tuginedes Eemaldame sissejuhatava lõigu kaardistatud Eesti iduettevõtluse Eesti iduettevõtluse ning selle asemel viitame ökosüsteem ning ka laiemalt kogu Eesti ökosüsteemi hinnata, on allikatele iga eraldiseisva ettevõtluskeskkonna tugevused, toetusskeemi elluviimise probleemi juures. nõrkused, arenguvajadused ja - jooksul oluliselt uuenenud: võimalused (nt Eesti Arengufondi Startup Genome’i raport, koostatud “Globaalne Startup Heatmap 2016 ja ettevõtlusmonitooring5 (GEM) 2013 Startup Heatmap 2017, Startup Eesti raport“, The Global Estonia teostatud ökosüsteemi Entrepreneurship and Development kaardistused ja analüüs (2017, Institute (GEDI) koostatud “Towards a 2018). More Entrepreneurial Estonia. Call for Action.6“). Uuringute kohaselt on kogu ettevõtluse Üldisel tasemel on olukord Üldise kommentaari asemel potentsiaali avaldumise peamised sama, kuid uus struktuur viitame konkreetsetele takistavad tegurid seotud inimeste võimaldab väljendada puudujääkidele ning allikatele, ettevõtlusalaste hoiakute ning oskustega probleemi konkreetsemalt. millele need väited tuginevad. 5 GEM kodulehekülg, Lisa 4. GEM raport (kättesaadav seisuga: 18.10.2018). 6 GEDI kodulehekülg, Lisa 5. GEDI raport (kättesaadav seisuga: 18.10.2018). 7 (üldine puudujääk kogemustest ja Senises sõnastuses lõigu järele oskustest ettevõtja äritegevuse vajadust ei ole. globaalseks kasvatamisel ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste toodete arendamisel), mis ei soodusta piisavalt ettevõtlusega tegelemist. Tänane haridussüsteem ei anna Probleemid on mõnevõrra Uus lähenemine ja sellega efektiivselt edasi iduettevõtja loomiseks muutunud. Haridussüsteemis seotud tegevused on vajalikke teadmisi ja oskusi ning suunab on nt. „Ettevõtlusteadlikkuse“ vajalikkuse põhjenduse all õppureid valima pigem teisi programmi kui ka eraalgatuste alapunktis „Inimkapitali karjäärivõimalusi kui ettevõtjana mõjul toimunud muutusi, mille kättesaadavus“ tegutsemine. Puudusena tuleb välja ka jätkuv ja tugevdatud toetamine globaalse äri kasvatamiseks vajaliku võimaldaks iduettevõtluseks rahvusvahelise kogemusega vajalikke teadmisi ja oskusi spetsialistide puudus ning oskus efektiivselt edasi anda. rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi Rahvusvaheliselt tooteid luua ja arendada. Probleemi konkurentsivõimeliste toodete süvendab Eesti vähene võimekus loomiseks ja arendamiseks meelitada talente väljastpoolt ning vajalike spetsialistide puudus üldiselt välismaiste isikute vähene on jätkuv. Toetusskeemi osalemine Eesti ettevõtluses. Lühikese kaasabil loodud startup viisa ettevõtlusajaloo tõttu on Eestis vähe skeem on olukorda ettevõtjaid, kellel on varajase faasi leevendanud. Lühikese investeerimise äriline teadlikkus, ettevõtlusajalooga seotud kogemus ja vajalik võrgustik. probleemide leevenemine on pikaajaline protsess, probleemid pole oluliselt muutunud ning toetusskeemi võimalused seda mõjutada on piiratud. Samuti puudub kriitiline mass edukaid Olukord ei ole oluliselt Kirjeldus on ümber iduettevõtjaid, kes oleksid täna valmis muutunud. Kriitiline mass struktureeritud ning olukord täiel määral tegutsema äriinglina või edukaid iduettevõtjaid, kes selgitatud „Kapitali oleks valmis astuma kättesaadavus ja kulukuse panustama oma teadmiste, oskuste ja ökosüsteemi arendamisel uude määr“ all. võrgustikuga uute iduettevõtjate rolli, puudub ka täna, ehkki arendusse. Eesti äriinglite olukord on parem kui investeerimisalane võimekus on veel toetusskeemi loomisel. piiratud riskialti kapitali mahu ning Äriinglite võimekus, kogemus, ingelinvesteeringute-alaste ebapiisavate võrgustik ja teadmised on teadmiste tõttu. Eesti äriinglite hulk on samuti jätkuvalt piiratud ja vajab jätkuvat tuge viimastel aastatel mitmekordistunud, arendamisel. Nii toetusskeemi, näidates investorite huvi valdkonna muude sekkumiste (sh. vastu. Seejuures on liiga vähe EstFund äriinglite 8 lisandunud piisava valdkondliku kaasinvesteerimisfondi) kui ka kogemusega investoreid, kelle kogemus erasektori toel on olukord tehnoloogiapõhisest kasvavast ärist oleks vaikselt paranemas. piisav, et kasumlikult investeeringuid teha ning oma võrgustikuga iduettevõtjale olulist kasu lisada. Seetõttu on oluline uute ja potentsiaalsete äriinglite kokkuviimine juba tegutsevatega ning tuua Eestisse mujal toimivaid koolitusformaate äriinglite arendamiseks. Seeläbi paraneksid äriinglite teadmised iduettevõtjatesse investeerimisest, iduettevõtjatel on aga rohkem kasu heade teadmiste ja oskustega investoritest. Eestis ei ole täna akumuleerunud Olukord on muutunud vaid Selles lõigus nimetatud piisavalt teadmisi ja kogemusi ning selle osaliselt. Edukate sari- probleeme saab pigem edasikandumine (spill-over) ei toimi veel iduettevõtjate teke võtab väga lahendada kaudsete palju aega, seni puudub sekkumistega, sest tegu on väga efektiivselt. Samuti on puudujääke kriitiline mass, mis teadmiste pikaajaliste protsessidega, ettevõtjate vahelises koostöös, ja kogemuste edasikandumist mille eestvedajad on võrgustumises (networking) ning võimaldaks. Ettevõtjate turuosalised ise. Toetusskeemil mitteformaalsete klastrite vahelise koostöö ning jääb alategevuse „Ökosüsteemi moodustamisel. võrgustumise võimalustes on üldine areng“ vahendusel toimunud olulisi arenguid. võimalus tegevusi võimendada. Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi Probleem on jätkuvalt Toetusskeemi kontekstis on osalejalt saadud info ning Eesti aktuaalne, seejuures on oluline eristada toetusskeemi ökosüsteemi rahvusvaheliselt võrdlevate täienenud andmestik, millele otsesed (st. hangete, tugineda. Toetusskeemi konkursside jm tegevuste indeksite ja uuringute (nt. OECD STRI elluviimine on andnud kaudu) ja kaudsed (st. indeks7 ja Startup Manifesto Policy täiendavat infot Eesti toetusskeemi koostöö teiste Tracker8) alusel on saanud selgeks, et iduettevõtluse ökosüsteemi meetmete ja eraalgatusega) Eesti ökosüsteemi arendamiseks ning mõju kohta majandusele ja sekkumised. Andmete toetusskeemi eesmärkide täitmiseks võib maksutuludele. Trendid korjamine toetusskeemi olla vajalik muuta iduettevõtlusega panganduses, jm ettevõtlusega raames, sh. selleks vajalike lähedalt seotud sektorites on tööriistade (nt. startupide 7 OECD STRI indeksi kodulehekülg http://www.oecd.org/tad/services-trade/services-trade-restrictiveness-index.htm (kättesaadav seisuga: 18.10.2018). 8 Startup Manifesto Policy Tracker analüüs Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi kohta, http://www.europeandigitalforum.eu/startup-manifest- policy-tracker/country/EE-13 (kättesaadav seisuga 18.10.2018). 9 seonduvat regulatiivset keskkonda tekitanud uusi probleeme (nt. andmebaas) arendamine on Eestis. pangakontode avamine otsene sekkumine, mis vajab mitteresidentidele, kapitali tähelepanu ka edaspidi. kaasamise võimalused Toetusskeemist laiemate välisinvestoritelt), mis vajavad probleemide (nt trendid lahendamist. Täiendavalt on panganduses) lahendamisel arenenud võimalused, kuidas saab tuge pakkuda näiteks tagada ökosüsteemi areng just analüüside ja teema kasvuvaldkondade iseärasusi eestkõnelejana, kuid silmas pidades. muudatused regulatsioonides ei ole tegevuste skoobis. Arengufond viis 2014 suvel-sügisel läbi Startup Estonia programmi Toetusskeemi kontekstis on täiendava Eesti iduettevõtluse toel on Eesti iduettevõtluse oluline eristada toetusskeemi ökosüsteemi kaardistuse, mille käigus ökosüsteemi kaardistusi läbi otsesed (st. hangete, viidud ka hiljem (2017 ja konkursside jm tegevuste koguti infot iduettevõtjate arengusse 2018). Varem kirjeldatud kaudu) ja kaudsed (st. panustavatelt organisatsioonidelt (veebis probleemide olukord täna: toetusskeemi koostöö teiste avaldatud info ja läbiviidud intervjuud). Iduettevõtjate, sh. meetmete ja eraalgatusega) Kokkuvõtvalt toodi välja kuus iduettevõtetes töötavate sekkumised. kitsaskohta: inimeste hulk on oluliselt (I) Tegevus jätkub nii kasvanud, ent n-ö otseste kui kaudsete ● iduettevõtjate vähene pealekasv - asutajameeskondade teke pole võtete abil. Eestist ei teki piisaval hulgal uusi piisavalt kiirenenud, et (II) Olukord vajab otsest iduettevõtjaid, kelle meeskond, toode, kitsaskohta lahendatuks sekkumist, kuid klient, ärimudel oleks piisavalt ette lugeda. Prototüübiraha ja koostöös (sh. kapitali valmistatud, et jõuda oma arengus tugiteenuse sidustamatus on pakkuvate) partneritega järgmisse etappi; jätkuvalt probleemiks. Eesti oludele sobiva Riskikapitalituru areng on mudeli ● prototüübiraha ja tugiteenus toimunud ning Eesti turule on väljatöötamiseks ja sidustamata – Eestis ei ole nii riigi kaasabil kui iseseisvalt rakendamiseks. prototüüpimise raha pakkumise järel tekkinud varase faasi (III) Toetusskeem panustab turul teenuseid, mis aitaksid eel- riskikapitali pakkujaid. Eesti sellesse kaudselt, iduettevõtjal liikuda iduettevõtja ärikiirendite turg on oluliselt pigem on tegemist etappi; muutunud, kuid pika kapitalituru arendamise arendustsükli tõttu on väga vajadusega. Otsene ● iduettevõtjate projektide kvaliteet on keeruline hinnata, kas turu sekkumine on mõeldav madal ning kohalikel investoritel praegune pakkumine vastab iduettevõtjate investeerimiskogemust vähe, seetõttu nõudlusele ning on pikas projektide kvaliteeti on vähene ka kohaliku kapitali perspektiivis tõstvate teenuste pakkumine pärast esmast konkurentsivõimeline. (V) arendamiseks investeeringut – 25 000–50 000 eurot Eesti äriinkubaatorid on mõne võimaluste pakkumise on võimalik Eesti turult leida, ent aasta taguse ajaga võrreldes kaudu. oluliselt rohkem (IV) Toetusskeemi mõju on järgmise investeerimisvooru spetsialiseerunud ning otsene alategevuse kaasamine on keeruline; arendanud „Kapitali kättesaadavus 10 ● Eesti ärikiirendite pakutavad investorvõrgustikke, Jätkuvalt ja kulukuse määr“ teenused ei ole rahvusvaheliselt ei kuulu pakutava kaudu. konkurentsivõimelised - Eestisse ei inkubatsioonimudeli juurde (V) Toetusskeemi mõju on investeeringut, küll aga kaudne. suudeta tuua maailmatasemel iduettevõtjate (VI) Toetusskeemi mõju on meeskondi (pakutav iduettevõtjate ettevalmistamine investeeringu kaudne. arenguprogramm ja kapital on kaasamiseks. (VI) Jätkuvalt lühiajalised – tavapärane on pole tekkinud põlvkonda kolmekuuline arenguprogramm koos kogenud iduettevõtjaid, kel kuni 20 000 eurose investeeringuga) oleks valmidus oma kogemust ning Eesti kohalike iduettevõtjate arv, edasi jagada. kes oleksid investeeringuvalmid, on väike; ● äriinkubaatorid ei investeeri - tulenevalt Eesti inkubaatorite tegevusmudelist ja omanike struktuurist ei investeerita oma portfelliettevõtetesse, mistõttu ei ole ka inkubaatorite meeskonnas töötavad inimesed rahvusvahelise äriarenduse/riskikapitali kogemusega ning pakutavad teenused ei aita efektiivselt kaasa iduettevõtja järgmisesse etappi jõudmisel. Äriinkubaatorid on keskendunud oma tegevustega iduettevõtja elukaare faasidele, kus nende pakutava teenuse lisandväärtus jääb väheseks. ● Eesti iduettevõtluse ökosüsteem on alles arenemisjärgus. Pole põlvkonda iduettevõtjaid, kes on oma edu korranud ja valmis panustama ökosüsteemi tagasi (teadmisi, oskusi ning kapitali). Nutika spetsialiseerumise valdkondlikud Toetusskeemi raames on Toetusskeemi kontekstis on raportid kirjeldavad nutika kasvuvaldkondade probleeme oluline eristada toetusskeemi spetsialiseerumise valdkondade barjääre. lahendatud valdkonna- otsesed (st. hangete, Need raportid on valdkonna-, mitte spetsiifiliselt. Oluline areng on konkursside jm tegevuste meetmepõhised. Lühiintervjuude käigus toimunud valdkondades, kus kaudu) ja kaudsed (st. nutika spetsialiseerumise turuosalised (sh. toetusskeemi koostöö teiste valdkonnajuhtidega selgus, et valdkondlikult T&A arengu meetmete ja eraalgatusega) 11 iduettevõtjate valdkondlikud barjäärid eest vastutavad sekkumised. Otsene on sarnased GEDI raportis ministeeriumid) on üles sekkumine jätkub väljatoodutega: valdkondades, mis on näidanud initsiatiivi ning kasvuvaldkondades ja niššides, enam arenenud ja kus on tekkinud Startup Estonia toel on välja kus turuosalistel on selge huvi, iduettevõtluse ökosüsteem (peamiselt töötatud ja ellu viidud selgelt kirjeldatavad eesmärgid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna-spetsiifilisi ja n-ö omanikud, kes koos (edaspidi IKT)), on täna kitsaskohtadeks tegevusi. Nii on oluline Startup Estoniaga tulemuste seemnefaasi kapitali vähene pakkumine, ökosüsteemi areng IKT saavutamise eest seisavad ja spetsialistide puudus ning teadmiste ja valdkonnas jätkunud vastutavad. oskuste puudus rahvusvaheliselt toetusskeemist sõltumata, konkurentsivõimelise äri/toote toetusskeemi mõjul alanud ja Olulisemad tegevused kasvatamisel ja arendamisel. toimunud rohetehnoloogiate toetusskeemi raames on Teaduspõhistes valdkondades algavad ning kübervaldkonnas, kuid kaudsed, kuid mõne probleemid sellest, et pole kriitilist massi süsteemseid ökosüsteemi konkreetse tühimiku täitmisel ettevõtlikke inimesi ja teadlasi, kelle loomise tegevusi pole võib olla ka toetusskeemi roll, ideede elluviimist toetaks ökosüsteem, toimunud näiteks näiteks teaduspõhiste ideede mille tulemusena ei arene uued tervisetehnoloogiate arendamisele keskenduv teadussaavutused ja -avastused valdkonnas. kiirendi. prototüüpideks ja ärideks. Seega eristatakse IKT valdkonnas tehtavaid Teaduspõhistes valdkondades tegevusi teistest nutika on probleemid suuresti spetsialiseerumise valdkondadest - e- muutumatud, sest ettevõtlust tervise ja ressursside valdkondades on soosivate muutuste juhtimine vaja süstemaatiliselt alustada tegevusi peaks algama märksa ökosüsteemi loomiseks. Võimaluseks on varasemas faasis e. alustada tegevustega eel-iduettevõtjate ettevõtlusõppe abil kas üld-, etapis: spetsiaalsed kohtumised kesk- või kõrghariduses, ettevõtluse võimaluste tutvustamiseks, samuti akadeemilise karjääri projektikonkursid nt tarkvara- mudelis tervikuna. Seega üks arendusvõistluste (nn. hackathonide) väljakutse vajab vormis, süstemaatilised koolitused, mis (potentsiaalsete) iduettevõtjate aitavad algelised ideed ja meeskonnad kujundamiseks süsteemset eel-iduettevõtjaks arendada, sekkumist haridustee eri ärivõimaluste tutvustamine maailma etappides. Vähemalt sama parimatest praktikatest ja senistest oluline väljakutse kriitiline edulugudest. Teadusmahukamates mass inimesi, kellele need valdkondades võtab toimiva prototüübi sekkumised mõju peaks välja töötamine üldjuhul 5–7 aastat aega, avaldama. Võimalikud võtted seejuures suurimaks kitsaskohaks on teaduse ja äri seostamise puudulikult komplekteeritud motiveerimiseks on sarnased – meeskonnad, kes on motiveeritud näiteks arendusvõistlused, tegelema äri asemel pigem teadusega. koolitused, ärivõimaluste süsteemne tutvustamine. Viimaks Eesti iduettevõtluse Toetusskeemi senine tegevus Toetusskeemi kontekstis on ökosüsteemi järgmisele arengutasemele on kirjeldatud loogikast - oluline eristada toetusskeemi 12 tuleb üheaegselt kaasa aidata uute kohalike ideealgete kasvamise otsesed (st. hangete, kohalike ideealgete kasvamisele toetamine ja Eestisse konkursside jm tegevuste investeerimisvalmiks iduettevõtjaks, rahvusvaheliselt kaudu) ja kaudsed (st. luua võimalused Eestisse konkurentsivõimeliste toetusskeemi koostöö teiste rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste meeskondade toomine – meetmete ja eraalgatusega) meeskondade toomiseks välisriikidest, lähtunud. Olukord, st sekkumised. Kohalike kes panustaks iduettevõtja arengusse läbi väljakutsed ja võimalused on ideealgete toetamiseks tuleb oma teadmiste, kogemuste, kontaktide ja samad, kuid on saanud välja töötada nii otseste kui kapitali ning kaasata kogenud selgemaks, mida Eestil ühele kaudsete tegevuste komplekt. iduettevõtjaid ja äriingleid ökosüsteemi. või teisele sihtrühmale Rahvusvaheliselt pakkuda on. konkurentsivõimeliste tiimide Eestisse toomiseks on otseste ja kaudsete tegevuste komplekt juba varasemalt toetusskeemi tegevuste tulemusena olemas, kuid seda tuleb edasi arendada. Terviklikus ja hästi tasakaalustatud Need väited vastavad tõele ka Toetusskeemi kontekstis on ökosüsteem annab kõigile osapooltele täna, ehkki toetusskeemi oluline eristada toetusskeemi võimaluse keskenduda oma tugevustele kaasmõjul on suhtlus otsesed (st. hangete, (igas iduettevõtja elukaare etapis on osapoolte vahel ning konkursside jm tegevuste olemas teenuseosutajad, mis teadlikkus eri osapoolte kaudu) ja kaudsed (st. keskenduvad oma tuumik- rollidest juba oluliselt toetusskeemi koostöö teiste kompetentsidele ning loovad eelnevate paranenud. (I) Iga ökosüsteemi meetmete ja eraalgatusega) ja järgnevate etappide teenuseosutajatega osaline täidab kindlat rolli, sekkumised. Toetusskeemi roll tervikliku väärtuspakkumise eel- kuid n-ö sillad teenuspakkujate paremini sidustatud iduettevõtluse ja iduettevõtluse jaoks). vahel on arenenud üsna ökosüsteemi arendamisel saab Hetkel panustab iduettevõtluse juhuslikult. olla nii otsene (nt ökosüsteemi ökosüsteemis iga osaline üksikult kohtumiste korraldamine, iduettevõtja mingi etapi arengusse. ökosüsteemi osapooltele Saavutamaks terviklik ja tasakaalus arenguvõimaluste pakkumine) ökosüsteem on vaja luua sillad kui ka kaudne, sõltuvalt iduettevõtja arengufaaside vahele ning ökosüsteemi osapoole senisest luua võimalused turuosaliste koostööks. integreeritusest ning Näiteks kutsuda ellu arenguprogrammid, ökosüsteemi kui terviku mis süstemaatiliselt aitavad indiviide ja arendamisel tekkivatest meeskondi iduettevõtja erinevateks väljakutsetest. arengufaasideks ette valmistada, pöörates olulisel määral tähelepanu meeskonna kui iduettevõtja selgroo ja selle kompetentside arendamisele. Punktis 1.5. „Terminid“ on tehnilised muudatused. Käskkirjas asendatakse termin „eel- iduettevõtja“ terminiga „potentsiaalne iduettevõtja“, tagamaks kooskõla sõnakasutusega käskkirja ülejäänud osades (nt. sihtrühm). Termini sisu jääb samaks. 13 Termini „elukaar“ on eemaldatud. Termini „ökosüsteem“ juurest on eemaldatud näitlik loetelu (sh ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, äriinglid, iduettevõtjad, potentsiaalsed iduettevõtjad, inkubeerimis- ning kiirenditeenust pakkuvad ettevõtjad, avaliku sektori asutused, kogemusi jagavad ettevõtjad, investorid ja investeerimisfondid, regulatsioonid) eemaldatud. Eemaldatud on mõiste 1.5.6. „arenguprogramm“, sest see on üldine mõiste, millel pole spetsiifilist määratlust selles käskkirjas. Punkt 1.6. „Tegevuste eelarve“ jääb kogumahus samaks, kuid on toimunud olulisi muudatusi eelarve ülesehituses ning eelarve muutmise tingimustes. Esiteks peegeldab eelarve uuendatud tegevuste struktuuri ning partneri lisamist käskkirja. Teiseks on ümber struktureeritud projekti tulemusmõõdikud ja nende väljendamine eelarves: panus rakenduskava indikaatoritesse ei ole muutunud, kuid toetusskeemi enda mõõdikud on muutunud seniseid tulemusi ja edasisi tegevusi arvestades. Kolmandaks on teiste meetmete eeskujul sätestatud, kes ja kui palju võib TATi muutmata tegevuste vahel eelarvet muuta ning kaotatud on viide juhtkomiteele, sest selline juhtimisvorm ei õigustanud ennast. Punkt 2. „Tegevuste kirjeldus, ülesanded ja eesmärgid tulemuste saavutamiseks“ on samuti põhjalikult uuendatud. Esiteks on sätestatud, et punkti ülesehitus tugineb alapunktile „Toetusskeemi vajalikkus“, loomaks selget seost sisuliste muudatustega. Teiseks on tegevused senisest paremini liigendatud, võttes aluseks toetusskeemi vajalikkuses ja siin seletuskirjas kirjeldatud probleemid ja võimalused. See on vajalik, et kuni rakendamisperioodi lõpuni oleks elluviija ja partneri ülesannete loend selgemas vastavuses vajalikkuse põhjendusega. Kolmandaks on loodud seos planeeritavate tegevuste ning võimalike TATi-järgsete sekkumistega iduettevõtluse hoogustamisel. See võimaldab TATi rakendamisel tagada, et ülesanded on jätkusuutlikud – need saavad TATi lõppemisel täidetud ja lõpetatud või vajadusel saab teha ettevalmistusi TATis loetletud ülesannete jätkamisele pärast TATi lõppemist. TATi raames lahendamist vajavad probleemid on kirjeldatud ülesannetena elluviijale ja partnerile. Ülesanded on struktureeritud vastavalt sellele, millise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamisel vajaliku komponendiga ülesanded seonduvad. Punkti lõpus ning punktis „Indikaatorid“ on kirjeldatud tegevuste oodatavad tulemused. Seejuures on oluline, et igal alategevusel on oma mõõdik, mida kirjeldatakse ja järgitakse iga- aastase tegevuskava tasandil. Kõik alategevused kokku panustavad TATi enda mõõdikutesse. Punkt 3 „Indikaatorid“ on nimetatud punktiks „Väljundnäitajad“ juures on rakenduskava indikaatori maht jäänud samaks, kuid muutunud on toetusskeemi tulemusindikaatorid. Esiteks on täpsustatud indikaatorite täitmise viis. Teiseks on seniste tegevuste hindamise baasil muudetud sihttasemeid. Kolmandaks on nimetuses senisest paremini tagatud kõigi sihtrühmadega arvestamine. 14 Punkt 4 „Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele“ on tõstetud käesolevasse seletuskirja (peatükk III). Sisulisi muudatusi peatükis ei ole. Punkt 5 „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega“ on eemaldatud, sest puudub volitusnorm selle punkti kajastamiseks käskkirjas. Sellega seonduvalt on käskkirja numeratsioon seni kehtinud käskkirjaga võrreldes kahe võrra nihkes. Punkti 4.2. (varem punkt 6.2.) sõnastuseks on nüüdsest „Toetusskeemi elluviija ja partner“. Alates 01.07.2016 on kõiki toetusskeemi tegevusi ellu viinud Sihtasutus KredEx ning projektil ei ole olnud eraldi partnerit STS tähenduses. Toetusskeemi raames viiakse ellu erinevaid tegevusi, sealhulgas ärikiirendite teenuse hange (käskkirja punkti 1.6 alapunktis 1.3 nimetatud tegevused), milleks toetusskeemi eelarves on ette nähtud 3 834 352,48 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub kaudsete kuludena (ühtse määra alusel) 26 167 eurot (koos käibemaksuga). 2016. aasta sügisel viisid Sihtasutus KredEx ja AS SmartCap (Early Fund II fondivalitsejana tegutsev ja Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja, mille ainuaktsionär on sihtasutus) läbi ärikiirendite teenuse ühishanke, mille eesmärgiks oli moodustada kaks riskikapitalifondi ning pakkuda kiirendi teenuseid moodustatavate fondide portfelliettevõtjatele. Hanke tulemusena moodustati üks riskikapitalifond, millesse AS SmartCap investeeris 4,2 miljonit eurot ning mille raames Sihtasutus KredEx rahastab fondi portfelliettevõtjate arengu kiirendamiseks vajalikke teenuseid summas 1 677 744 eurot (koos käibemaksuga). Teise riskikapitalifondi moodustamine ja selle fondi portfelliettevõtjatele vajalike teenuste tellimine on kavandatud toetusskeemi edasistes tegevustes. Kiirendihanke sujuvaks läbiviimiseks on otstarbekas eristada AS SmartCap ning SA KredEx tegevused nende kompetentse arvestades. Kiirendi hankeks vajalik oskusteave ja personal on SmartCapis olemas ning SmartCap juba viib ellu ühishankega ette nähtud investeerimistegevusi. Teise kiirendihanke korraldamiseks on mõistlik korraldada investeerimistegevused ning kiirendi teenused (nii juba moodustatud fondi kui ka uue moodustatava fondi osas) viisil, et need jääksid ühe juriidilise isiku, st AS-i SmartCap hallata. Selliseid ülesandeid saab AS SmartCap täita projekti partnerina (STS § 2 p 10 tähenduses). Eeltoodu tähendab, et ärikiirendite teenuste hanke tegevusi hakkab korraldama AS SmartCap, kelle abikõlblikeks kuludeks on võimalik lugeda kõik selle tegevuse juhtimise ja korraldamisega seotud kulud va ärikiirendite hange ise ja selle raames sõlmitav hankeleping. Ärikiirendi teenuste hanke kulude suurusel (eelarves kogusummas 3 384 000 eurot koos käibemaksuga) on võimalik negatiivne mõju AS-i SmartCap kui väikefondivalitseja likviidsuspositsioonile ja läheb välja AS SmartCap põhitegevusest. Seetõttu jääb Sihtasutus 15 KredEx vastava alategevuse elluviijaks ja kiirendi teenuste hanke kulud loetakse Sihtasutuse KredEx abikõlblikeks kuludeks. Arvestades eeltoodut, samuti AS-i SmartCap eelnevat kogemust kiirendi teenuste ühishanke läbiviimisel ning soovi investeerida ka teise riskikapitalifondi, määratakse AS SmartCap toetusskeemi partneriks alates käskkirja jõustumisest, käskkirja punkti 1.6. alapunktis 1.3. nimetatud alategevuse „Ärikiirendite teenuse hange“ osas. Punktides 4.4.–4.6. (varem 6.4.–6.6.) on väiksemaid muudatusi seoses sellega, et Startup Estonial ei ole enam juhtkomiteed. Praktikas on hõlpsam korraldada muutusi formaalse juhtkomiteeta. Toetusskeemi juhtimine toimub jätkuvalt tegevuskava ja eelarve kaudu, vastavalt alapunktile 4.6. Punktis 4.8. „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“ (varem 6.8.) on lisatud, et abikõlblike kulude loend kehtib nii elluviijale kui partnerile. Punkt 4.13. „Toetusskeemi rakendamine tagasiulatuvalt“ sätestab, et muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. Selle tingib partneri vajadus korraldada käskkirjaga seotud ülesandeid kogu kalendriaasta vältel. III TOETUSSKEEMI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE Toetusskeem omab puutumust kõigi läbivate teemadega, kuid sihtgrupi valikul neid eraldi ei käsitleta, vaid eelkõige on fookuses nutika spetsialiseerumise kasvualad. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Kaudne mõju: Iduettevõtlus on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti, kuna ärimudelid on eskaleeritavad ning ei pea olema asukohapõhised. Infoühiskonna edendamine Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama IKT kasvuala arendamisse. Panustatakse ennekõike läbi uute IKT lahenduste loomise või olemasolevate IKT lahenduste täiustamise ning nende rakendamise teistes 16  majandusvaldkondades. Seejuures võivad loodavad IKT lahendused omada mõju kõikidele horisontaalsetele teemadele. Näiteks IKT kasutamine tööstuses (automaatika ja robotiseerimine), küberturvalisus, tarkvara arendamine jne. Keskkonna- ja kliimapoliitika Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on ressursside efektiivne kasutamine, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama nimetatud kasvuala arendamisse. Ennekõike läbi uute ressursisäästlike toodete või teenuste loomise või olemasolevate toodete/teenuste täiustamise. Näiteks materjaliteadus- ja tööstus, „tark maja“, keemiatööstus jne. Võrdsete võimaluste tagamine Toetav mõju: Eesmärk on hoogustada Eesti elanike hulgas iduettevõtlusega tegelemist. Tegevuse elluviimisel arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Programm on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju: Programmi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Samuti on toetatava tegevuse puhul arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavate tegevustega, et vältida võimalikke kattuvusi, kuid tagades integreerituse ja koordineerituse tegevuste elluviimisel. III KÄSKKIRJA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE 17 Käskkiri on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320— 469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1—8). IV KÄSKKIRJA MÕJUD Käskkirjal on mõju elluviija (KredEx) ja partneri (AS SmartCap) töökorraldusele. Mõju tuleneb AS SmartCapi partneriks nimetamisest ning uus töökorraldus on kirjeldatud ülal seletuskirja peatükis II. Teine muutus kõigi osapoolte, sh. rakendusasutuse ja rakendusüksuse jaoks on seotud juhtkomitee kaotamisega. See vähendab TATi rakendamisega seotud halduskoormust, sest puudub vajadus juhtkomitee jaoks materjale ette valmistada ning regulaarselt koosolekuid läbi viia. Mõju ei ole väga oluline. Käskkirja muutmisel ei ole olulist mõju iduettevõtluse ökosüsteemi osapooltele, st. teenusepakkujatele nagu inkubaatorid, koostöötamiskeskused, konverentside korraldajad, õigusbürood, äriinglid. Seda põhjusel, et koostöö kolmandate osapooltega jääb samaks, täpsustub vaid selle koostöö sisu. Muud mõju käskkirjas tehtavatel muudatustel ei ole. V KÄSKKIRJA KOOSKÕLA SEIREKOMISJONI VALIKUKRITEERIUMITEGA Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega on selgitatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. 18 VI KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud on kajastatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. Uue lisa kehtestamine ei muuda käskirja rakendamisega seotud tegevusi, vajalikke kulusid ega rakendamise eeldatavaid tulusid. VI KÄSKKIRJA JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt. VII TOETUSSKEEMI KOOSKÕLASTAMINE Käskkirja eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon toimus 2018.a. I–III kvartalis otsesuhtluses turuosalistega ning tuginedes koos sihtrühmaga läbi viidud analüüsidel, sh. „Estonia as a Service“.9 9 https://issuu.com/rivoriistop/docs/se_estaas_ (kättesaadav seisuga: 18.10.2018). 19  KÄSKKIRI DateSet nr DocNumber Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ lisa järgmises sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  2 Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkiri nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ Lisa (muudetud sõnastuses) 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1. Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020 1.1.1. Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade1 arendamiseks. 1.1.4. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on teadus- ja arendustegevusega (edaspidi: TA) panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. 1.1.5. Meetme tegevus Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvualades. 1.1.6. Meetme tegevuse tulemus Meetme tegevuse tulemusena soodustatakse Eesti ettevõtjaid tegelema aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. 1.2. Toetuse andmise eesmärk 1 Kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine.  3 Toetuse andmise eesmärk on kasvuvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtjatele ja potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. 1.3. Toetusskeemi elluviimise tulemus Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 1.3.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla; 1.3.2. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli; 1.3.3. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali; 1.3.4. Eestis on käivitunud ärikiirendid, mis pakuvad iduettevõtjatele sobilikke arendavaid teenuseid ja kapitali iduettevõtja arendamiseks. 1.4. Toetusskeemi vajalikkus Meetme eesmärki ning meetme tegevust arvestades sõltub toetusskeemi vajalikkus asjaoludest, mida iduettevõtluse hoogustamiseks on võimalik ja vajalik teha, et TA oleks Eestis suunatud riigi, ühiskonna ja majanduse vajadustele. Tuginedes iduettevõtluse ökosüsteemide hindamisel tunnustatud metodoloogiatele, näiteks Startup Heatmap ning Startup Genome, jagunevad iduettevõtluse hoogustamisel olulised komponendid (s.o. märkimisväärse tähtsusega hinnanguliselt vähemalt 50% sihtrühma jaoks) järgnevalt: 1. inimkapitali kättesaadavus; 2. ökosüsteemi üldine areng; 3. kapitali kättesaadavus ja 4. kulukuse määr. Startup Heatmap (2016) järgi on inimkapitali kättesaadavus areng iduettevõtjate jaoks asukoha valikul põhilised valikukriteeriumid. Arenguks vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus areneb aeglaselt ning vajadused on ajas muutuvad. Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt nii vajalikku oskustööjõudu turule tuua, ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi meelitada. Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust (Startup Heatmap 2016), kuid ka avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on areng pigem aeglane. Iduettevõtjatele arengukeskkonna valikul on üldine areng aga inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis. OECD järgi2 on õigusraamistikul ja võrdset ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui väljakujunenud ettevõtetele. 2 Vt https://www.oecd.org/sti/ind/Policy-Note-No-Country-For-Young-Firms.pdf (kättesaadav seisuga 24.10.2018).  4 Kapitali kättesaadavus sõltub sellest, kuivõrd on kohalikud ja rahvusvahelised investorid valmis kohalikku ökosüsteemi investeerima. Kapitali kaasanud ettevõtted on potentsiaalselt edukamad ettevõtte edasisel arendamisel kui kapitali mitte kaasanud ettevõtted. Kulukuse määr viitab kasutusel oleva kapitali suhtelisele hinnale, sealhulgas. elukallidus, maksukeskkond ja iduettevõtja arenguks vajalike teenuste hind. Kapitali kättesaadavus ja kulukuse määr on ettevõtte asukoha valikul tähtsad kriteeriumid olulised kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt alginvesteeringut ning mitmekesist taristut eeldavate iduettevõtete arenguks. 1.5. Terminid Lisas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1.5.1. iduettevõtja (startup) – Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine; 1.5.2. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtjale eelnev arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse iduettevõtjaks; 1.5.3. ökosüsteem – kõiki iduettevõtjate tegevusega seotud osapooli hõlmav arengukeskkond; 1.5.4. ärikiirendi – investeerimisettevõte, mis lisaks kapitalile pakub iduettevõtjale arenguprogramme, et aidata iduettevõtjal edu saavutada; 1.5.5. võistlev dialoog – terminit kasutatakse riigihangete seaduse §-s 63 sätestatud tähenduses. 1.6. Tegevuste eelarve MEETME TOETATAVAD TEGEVUSED3 ja Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste TEGEVUSE kindlaksmääratud kulukohad eelarve VÄLJUNDNÄITAJA 5 globaalset 1. Inimkapitali kättesaadavuse iduettevõtjat ja 1156 parandamine alustavat ning tegutsevat KOKKU 1 386 747,81 iduettevõtjat Eestis 2. Ökosüsteemi arendamine KOKKU 989 241,19 3. Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine KOKKU 3 384 000 4. Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse Elluviija kulud Partneri kulud määra alusel) 107 008,26 26 167 3 Vastavalt tegevuste kirjeldusele alapeatükis 2.1.  5 5. Otsene personalikulu Elluviija kulud Partneri kulud 713 387,74 174 448 6. Lähetused Elluviija kulud Partneri kulud 90 000 9000 7. Sisseostetud projektijuhtimine Elluviija kulud Partneri kulud 0 120 000 KOKKU 910 396 329 615 KOKKU EELARVE (koos KM) 7 000 000 1.6.1. Toetatavaid tegevusi rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 1.6.2. Käskkirja muutmata võib tegevuste vahel summasid muuta kuni 20% (kaasa arvatud) ulatuses toetusskeemi kogueelarvest. Seejuures on elluviijal õigus summasid muuta üksnes elluviija tegevuste ja eelarve ulatuses ning partneril üksnes partneri tegevuste ja eelarve ulatuses, kui elluviija ja partner ei lepi kokku teisiti. 1.6.3. Eelarve muutmiseks suuremas määras kui 20% toetusskeemi eelarvest tuleb muuta käskkirja, selleks ette nähtud sätetele tuginedes. Toetusskeemi eelarvet võib muuta mitte tihemini kui iga kuue kuu tagant. 1.6.4. Toetusskeemi tegevusi viiakse ellu järgneva ajakava alusel. Tegevuse nr Tegevuse sisu Teostaja Periood 1.1 Inimkapitali kättesaadavus Elluviija 14.07.2015– 31.10.2023 1.2. Ökosüsteemi arendamine Elluviija 14.07.2015– 31.10.2023 1. 3. Kapitali ja kulukuse määra Elluviija ja Partner 14.07.2015– kitsaskohtade lahendamine 31.10.2023 1.7. Toetusskeemi sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupiks on: 1.7.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed või potentsiaalsed iduettevõtjad; 1.7.2. iduettevõtjad, kes vajavad oma ärikontseptsiooni süsteemseks arendamiseks teadmisi, kontakte või kapitali; 1.7.3. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varases arengufaasis iduettevõtjatele teadmisi, kontaktvõrgustikku või kapitali.  6 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS, ÜLESANDED JA EESMÄRGID TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS 2.1. Toetatavad tegevused Iduettevõtluse arendamine toetub punktis 1.4. kirjeldatud vajalikkuse põhjendustele. Tegevused peavad toetama nii allkirjeldatud ülesannete lahendamist kui ka valmistumist toetusskeemi lõpetamiseks abikõlblikkuse perioodi lõpu lähenemisel või vahendite ära kasutamisel. Seejuures peab tegevuste mõju olema jätkusuutlik ning vajadusel panustama järgneva perioodi sarnaste eesmärkidega seotud meetmete ettevalmistamisse. Toetusskeemi elluviimiseks täidavad elluviija ja partner järgmisi ülesandeid: 2.1.1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Toetatavad tegevused: 2.1.1.1. seirata ja parandada iduettevõtluseks vajaliku tööjõu kättesaadavust Eestis; 2.1.1.2. koostöös turuosalistega töötada välja süsteemne lähenemine ja rakendada seda Eesti haridussüsteemis osalevate inimeste kaasamisele iduettevõtluse ökosüsteemi; 2.1.1.3. hõlbustada iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu olevatest riikidest. 2.1.2. Ökosüsteemi arendamine Toetatavad tegevused: 2.1.2.1. tervikliku väärtuspakkumise kujundamine varase faasi ja kasvufaasi iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks ja selle rakendamine; 2.1.2.2.tervikliku väärtuspakkumise kujundamine kasvufaasis iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks ja nende arengu tagamiseks Eestis ja selle rakendamine; 2.1.2.3. kohaliku kogukonna arendamine ja kogukonna tegevuste võimendamine; 2.1.2.4. arengusuundade ühine eesmärgistamine ja koostöö tulemuste saavutamisel; 2.1.2.5. regulaarsete kogukonna kohtumiste korraldamine, turuosalistele täiendõppe võimaluste pakkumine ja korraldamine; 2.1.2.5. ökosüsteemi arendamise jaoks vajalikud kommunikatsiooni- ja teadlikkuse tegevused; 2.1.2.6. kogukonna vajaduste analüüsimise baasil ökosüsteemi arengut toetavate riiklike tegevuste soovitamine; 2.1.2.4. investorite ja kogenud iduettevõtjate kaasamine ettevõtlusharidusse ja teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) võrgustikesse; 2.1.2.5. kõigi ülesannete täitmiseks Eesti iduettevõtluse keskkonna rahvusvaheline turundamine; 2.1.2.6. kaardistada võimalusi tehnoloogia kommertsialiseerimise eri etappide mõjutamiseks meetme eesmärgi saavutamisse panustamiseks; 2.1.2.7. investorite ja kogenud iduettevõtjate kaasamine ettevõtlusharidusse ja TA võrgustikesse; 2.1.2.8.investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine; 2.1.2.9.innovatsiooni märkamine ja arendamine valdkondades, kus riiklikest prioriteetidest tulenevalt on vajadus arendada iduettevõtluse ökosüsteemi konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks. 2.1.3. Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine  7 Toetatavad tegevused: 2.1.3.1. Elluviija tegevus on toetada partnerit ärikiirendiprogrammidega seotud tegevustes vastavalt partneriga sõlmitud kokkuleppele. 2.1.3.2. Partneri tegevus on pikaajaliste ärikiirendiprogrammide tellimise korraldamine ja elluviimise monitoorimine kasvualades. Ärikiirendiprogrammi elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja tehakse muid tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise.4 2.2. Toetatavate tegevuste raames on igal tegevusel oma spetsiifiline mõõdik või mõõdikud, mis kirjeldatakse iga-aastases tegevuskavas iga tegevuse kohta. Kõigi ülesannete tulemusena kokku: 2.2.1. kasvab potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate arv ja edukus; 2.2.2. kasvab välistöötajate ja -ettevõtjate arv Eesti iduettevõtjate kogukonnas; 2.2.3. on ärikiirendiprogrammis osalenud ettevõtjad kolme aasta jooksul pärast abi saamist kaasanud rahvusvahelist kapitali rohkem kui 1 miljon eurot; 2.2.4. on toetatud ettevõtjad tutvustanud turu jaoks uusi tooteid või teenuseid. 2.3. Käesoleva lisa punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused meetme tegevuse tulemuste saavutamiseks koos eelarve ja ajaraamiga sätestatakse iga- aastases tegevuskavas, mis lepitakse elluviija poolt eelnevalt kokku rakendusasutusega vastavalt käesoleva lisa punktile 4.6. 2.4. Käesoleva lisa punktis 2.1. nimetatud ülesandeid võib täita väljaspool Eestit, tingimusel, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013), artikli 70 punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud. 3. VÄLJUNDNÄITAJAD Meetme tegevuse väljundnäitajad vastavalt STS § 14 punktile 3 ning toetusskeemi indikaatorid on: Indikaator Indikaatori Toetatav Algtase Sihttase 2023 nimetus tegevus Meede Toetatud Ökosüsteemi 0 3 panustab ettevõtted arendamine rakenduskava (kokku), kes on väljundindikaat tutvustanud turu oritesse jaoks uut toodet proportsionaals või teenust elt Abi saavate ettevõtete 0 1156 arv (kokku)* 4 Toetusskeemi väliselt on ärikiirendiprogrammis osaleval iduettevõtjal võimalik lisaks koolitustele, nõustamisele ja mentorlusele kaasata omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringu näol kapitali äriidee arendamiseks.  8 Indikaator Indikaatori Algtase Sihttase Sihttase nimetus 2019 2023 Toetusskeemi Ettevõtjad on Kapitali ja 0 2*** 5 tegevuse kolme aasta kulukuse määra tulemusindikaat jooksul pärast abi kitsaskohtade or saamist kaasanud lahendamine rahvusvahelist kapitali rohkem kui 1 miljon eurot Toetusskeemi Potentsiaalsete ja Inimkapitali 0 5000 8000 tegevuse tegutsevate kättesaadavuse väljundindikaat iduettevõtjate parandamine or arv** *Tegemist on rakenduskava tulemusraamistiku indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuses abi saanud ettevõtteid ärikiirendi teenuse kui ka iduettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise tegevustes osalemisel. Ärikiirendi tegevuses osalenud ettevõtete puhul loetakse ettevõtteid kasu saajaks ühe korra. 2.1.1-2.1.2. tegevustes võivad ettevõtted olla abi saanud ka korduvalt. **Tegemist on indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuse raames korraldatud tegevustes osalejate arvu kokku ehk arvestatakse osaluskordi. Kui osaleja osaleb kahes tegevuses, panustab ta kahe ühikuga. *** Seoses asjaoluga, et esimene ärikiirendi käivitus 2018, saavutatakse konkreetse indikaatori sihttase 2 aastaks 2021. 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 4.2. Toetusskeemi elluviija ja partner Toetusskeemi elluviijaks on Sihtasutus KredEx (edaspidi ka elluviija). Toetusskeemi partner tegevuse „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ osas on AS SmartCap. 4.3. Vähese tähtsusega abi 4.3.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), mõistes, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.3.2. VTA ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe vahetult eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud  9 ettevõtjatele toetuse andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhtes. 4.3.3. Toetusskeemist antava toetusega ei anta abi, mida oleks võimalik käsitleda VTA-na põllumajandussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 alusel (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54). 4.3.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud. 4.3.5. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega ületada 500 000 eurot. 4.3.6. Toetusskeemist ei anta toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 toodud tingimustel välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele, välistatud tegevustele ja ettevõtjatele. 4.3.7. Toetusskeemi ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 4.3.8. Toetusskeemist ei anta toetust, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata. 4.4. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 4.4.1. Rakendusüksuse õigused: 4.4.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.4.1.2. teostab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid; 4.4.1.3. võib nõuda igal ajal elluviijalt ja partnerilt tema ülesannete ulatuses informatsiooni toetusskeemist toetatavate tegevuste elluviimise kohta; 4.4.1.4. annab puuduste avastamisel elluviijale ja partnerile korraldusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 4.4.2. Rakendusüksuse kohustused: 4.4.2.1. kontrollib toetusskeemi elluviimist, samuti elluviija ja partneri raamatupidamist ning  10 toetusskeemi tingimuste täitmist, sealhulgas teostab toetusskeemi järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid; 4.4.2.2. kinnitab elluviijaga eelnevalt läbi räägitud aruandluse andmekoosseisu, mis sisaldab vähemalt punktis 4.10 kirjeldatud informatsiooni; 4.4.2.3. kinnitab toetusskeemi vahearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsust; 4.4.2.4. menetleb maksetaotlusi, sh teostab kulude abikõlblikkuse kontrolli; 4.4.2.5. annab elluviijale ja partnerile toetusskeemi puudutavates küsimustes selgitusi; 4.4.2.6. kontrollib toetuse andmise õiguspärast ja selle otstarbekat kasutamist, sh teeb ettekirjutusi ning jälgib nende täitmist; 4.4.2.7. teavitab rakendusasutust rikkumistest; 4.4.2.8. täidab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud rakendusüksuse kohustusi. 4.5. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused 4.5.1. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused: 4.5.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.5.1.2. vajadusel kaasab tegevuse elluviimisel eksperte; 4.5.1.3. maksab võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluse puhul pakkujatele osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks vastavalt elluviija väljatöötatud ja dialoogi alustamise ettepanekus avaldatud tingimustele. 4.5.2. Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule, on elluviijal järgmised kohustused: 4.5.2.1. viib toetatavad tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning vastutab tegevuste ja nende elluviimiseks tehtud kulude abikõlblikkuse eest; 4.5.2.2. vastutab seatud eesmärkide ja indikaatorite saavutamise eest ning toetatava tegevuse elluviimiseks iga-aastase tegevuskava vastavuse eest valdkonna arengukava ja struktuurivahendite rakenduskava eesmärkidele; 4.5.2.3. koostab eesmärke arvesse võttes järgneva(te) aasta(te) tegevuskava, mis sisaldab vähemalt detailset ülesannete loetelu, täpset sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta; 4.5.2.4. koostab vahearuande kalendriaasta kohta ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks. Aruande esitamise nõuded on toodud käesoleva lisa punktis 4.10; 4.5.2.5. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist; 4.5.2.6. esitab vahearuande ja lõpparuande pärast rakendusüksuselt saadud kinnitust 10 tööpäeva jooksul rakendusasutusele; 4.5.2.7. esitab rakendusüksusele tähtaegselt maksetaotluste menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni; 4.5.2.8. kontrollib VTA määruse mõistes abi saajate VTA seisu enne toetuse andmist vastavalt kehtestatud korrale ning teavitab abi saajat kui antav abi on VTA;  11 4.5.2.9. kontrollib enne VTA andmist, kas abi saaja on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.2.2014, lk 1—78) artikli 2 punkti 18 tähenduses; 4.5.2.10. kontrollib enne VTA andmist, et ettevõtja suhtes ei ole Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust ega toetus ei ole tähtajaks tagasi maksmata; 4.5.2.11. säilitab abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates käesoleva lisa alusel viimasest abi andmise päevast; 4.5.2.12. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat. 4.5.3. Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 25 ja 26 lõige 6 sätestatule, on partneril järgmised kohustused: 4.5.3.1. teostab ülesande pikaajaliste ärikiirendiprogrammide elluviimine kasvuvaldkondades projektijuhtimise tegevusi, sh valmistab ette nimetatud tegevusega seotud dokumendid, analüüsid ja muud vajalikud tööd; 4.5.3.2. esitab elluviijale õigeaegselt dokumendid ja andmed, mis on vajalikud elluviija nimel ärikiirendi teenuse hanke väljamaksete tegemiseks teenuste osutajatele; 4.5.3.3. esitab elluviijale õigeaegselt dokumendid, mis on vajalikud toetusskeemi raames partneri tehtud abikõlblike kulude hüvitamiseks ning elluviija, rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudel tõendab kulude abikõlblikkust. 4.6. Toetusskeemi tegevuskava kinnitamine ja muutmine 4.6.1. Tegevuskava on toetusskeemi juhtimisinstrument, tagamaks tegevuste vastavust toetusskeemi eesmärkidele. 4.6.2. Tegevuskava esitab elluviija rakendusasutusele ja rakendusüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 30. novembril vahetult järgneva kalendriaasta kohta. Elluviija esitatud tegevuskava kooskõlastavad rakendusüksus ja rakendusasutus kirjalikult. Rakendusüksus ja rakendusasutus kooskõlastavad tegevuskava 10 tööpäeva jooksul, mida võib e-kirja teel pikendada 10 tööpäeva võrra. Tegevuskava loetakse 20 tööpäeva jooksul esitamisest sobivaks, kui rakendusasutus või rakendusüksus ei ole selle aja jooksul esitanud elluviijale tegevuskava puudujääkide kohta põhjendusi. 4.6.3. Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab tegevuskavas puudujääke, esitatakse need koos põhjendustega elluviijale, kes esitab 10 tööpäeva jooksul alates info saamisest täiendatud või muudetud tegevuskava, mille rakendusüksus ja -asutus kinnitavad 10 tööpäeva jooksul. Kui tegevuskava ei vasta jätkuvalt toetusskeemi eesmärkidele, on rakendusüksusel ja -asutusel õigus kinnitada tegevuskava osaliselt. 4.6.4. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija või partner. 4.7. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood  12 4.7.1. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood algab 17. juunil 2015. aastal ning lõpeb 31. oktoobril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril 2024. aastal. 4.7.2. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. 4.8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas lisas sätestatud tingimustele. 4.8.2. Juhul, kui elluviija teenib elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 sätestatut. 4.8.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning elluviimiseks vajalikud elluviija ja partneri kulud: 4.8.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 4.8.3.2. lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatule ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud piirmääradele; 4.8.3.3. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, artikli 68 lõike 1 punktile b; 4.8.3.4. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsiks, sh ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiisidega seotud kulud, sh uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine; 4.8.3.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide ning potentsiaalsete koostööpartnerite koolitusprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine, uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud; 4.8.3.6. koolituste, pikaajaliste koolitusprogrammide, seminaride, töötubade, (välis)praktika, avalike esinemiste ja konverentside, veebi kaudu ja muude läbiviidavate ürituste korraldamise kulud, kaasa arvatud ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, näiteks esinejatele, moderaatoritele, mentoritele, nõustajatele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, toitlustusele ja muule ürituse eesmärkide saavutamiseks vajalikule, neil üritustel osalemine ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulu; 4.8.3.7. teavituskampaaniate, sh meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, sh ettevõtluskonkursside kulud, sh ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine, tulemuste levitamine; 4.8.3.8. reklaami- ja meediakulud, publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide  13 kulud, sh eelnevate kulude koostamine, tootmine ja levitamine, vajadusel selleks veebilehtede loomine ja arendamine; 4.8.3.9. õppereiside ja kontaktreiside kulud, sh ettevalmistus, läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.8.3.10. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade jm koostöövormide kulud, sh algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.8.3.11. teavituskeskkondade loomise, arendamise ja haldamise kulud; 4.8.3.12. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega; 4.8.3.13. valdkondliku arendustegevusega ja võimekuse tõstmisega seotud, sh koolituskulud; 4.8.3.14. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.8.3.15. võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluses hankes osalejatele makstavad osalemistasud. 4.8.4. Kulude tekkimise aega arvestatakse ühendmääruse § 2 lõigete 3, 4 ja 5 alusel. 4.8.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.8.5.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 4.8.5.2. liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; 4.8.5.3. kinnisasja soetamise kulud; 4.8.5.4. amortisatsioonikulud; 4.8.5.5. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 4.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.9.1. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13−15 ja 18 ning käesolevas lisas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4.9.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse. 4.9.3. Toetust makstakse elluviija esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija esitab maksetaotlusi rakendusüksusele sagedusega kord kvartalis. 4.9.4. Toetuse maksmise eeldusteks on: 4.9.4.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine; 4.9.4.2. eelnimetatud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 4.9.4.3. elluviija poolt rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. 4.9.5. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud.  14 4.9.6. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust mitte kauem kui 20 tööpäeva arvates maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduses esitamisest. 4.9.7. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 4.9.7.1. esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 4.9.7.2. kulu ei ole tekkinud abikõlblikkuse perioodil, ei vasta tegevustele või toetusskeemi eesmärkidele; 4.9.7.3. läbiviidud tegevused ei vasta käesolevas lisas toodud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. 4.9.8. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 4.9.9. Toetust võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 5 ja ühendmääruse § 18 lõikele 4 maksta mitteriigiabi ettemaksena (edaspidi ettemakse). Ettemakseid tehakse vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1. 4.9.10. Ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele koos maksetaotlusega ettemakse summa, mis põhineb käesoleva lisaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade prognoosil, koos vastavate lepingutega. 4.9.11. Iga järgneva ettemakse saamiseks peab käesoleva lisa punktis 4.9.13. nimetatud aruande põhjal olema eelnevatest samal alusel saadud ettemaksetest vähemalt 80 protsenti kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, välja arvatud, kui punktis 4.9.13. sätestatud tähtaeg pole saabunud. 4.9.12. Kui toetuse saaja ei täida punktis 4.9.11. nimetatud kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole toetuse saaja esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja toetuse saaja on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. 4.9.13. Toetuse saaja esitab ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega ettemakse kasutamise kohta abikõlblike kulude lõikes ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 4.9.14. Kui toetuse saaja ei täida käesoleva lisa punktis 4.9.13. sätestatud aruande esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole toetuse saaja esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja toetuse saaja on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. 4.9.15. Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist nõuetekohaselt tõendanud, loetakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud makstuks toetuse saajale tehtud ettemakse arvelt. 4.9.16. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimisel. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele või tööprotseduuridele. 4.9.17. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lõppmakse suurus ei ole määratud.  15 4.10. Aruannete esitamine 4.10.1. Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande ja lõpparuande. Vahe- ja lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmist teavet: 4.10.1.1. hinnang tegevuste elluviimise edukusele (tegevus, ülesanne, sihtgrupp, tegevuste elluviimise aeg); 4.10.1.2. hinnang kavandatud eelarve täitmisele; 4.10.1.3. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks võetud sammud ning ettepanekud järgmiseks aastaks; 4.10.1.4. hinnang toetusskeemi indikaatorite saavutamisele (siht ja saavutustasemed); 4.10.1.5. tegevusi kokkuvõtvat lühiülevaadet tegevuste elluviimise algusest kuni vahe- või lõpparuande esitamiseni. 4.10.2. Elluviija koostatud lõpparuanne peab lisaks punktis 4.10.1 väljatoodule sisaldama hinnangut toetusskeemi kogumõjule. 4.11. Toetuse tagasinõudmine 4.11.1. Rakendusüksus teeb struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. 4.11.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. Viivist rakendatakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-s 49 sätestatule vaid juhul kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. 4.11.3. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab käesoleva lisa punktis 1.6 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat käesoleva lisa muudatust ei ole veel tehtud. 4.12. Toetusskeemi muutmine 4.12.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetusskeemi elluviija, partneri, rakendusüksuse või enda algatusel. 4.12.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käesoleva lisa muudatus, kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti. 4.13 Toetusskeemi rakendamine tagasiulatuvalt 4.13.1 Toetusskeemi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019.  Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 06.03.2019 nr 24.2-11/18-0349/1940 Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise kooskõlastamine Lugupeetud ministeeriumid Lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikest 3 edastame kooskõlastamiseks käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust eelnõule kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) käskkiri (15 lk); 2) seletuskiri (19 lk). Mikk Vainik 625 6392 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0231 - Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5866f432-f5c6-4124-8393-0d58aa064d08 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5866f432-f5c6-4124-8393-0d58aa064d08?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main