Kiri

Riigihalduse ministri … veebruari 2019. a määruse nr …... „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–75 punkti Projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne energiasääst (MWh/aastas). Mida suurem on aastane summaarne energiasääst, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (ESt - ESmin) / (ESmax – ESmin) * 75, kus ESt = taotleja hoone aastane summaarne energiasääst; ESmin = taotlusaluste hoonete vähim. aastane summaarne energiasääst; ESmax = taotlusaluste hoonete suurim aastane summaarne energiasääst. Kui keskvalitsus kasutab hoonet osaliselt, arvestatakse hindamisel hoone summaarsest aastasest energiasäästust proportsionaalne osa vastavalt keskvalitsuse poolt kasutatava hoone kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetritest. Kriteerium 2 – kokku 0–25 punkti Olemasoleva hoone prioriteetsus hoonet kasutava keskvalitsuse üksuse valitsemisala kinnisvara juhtimiskavas. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (JO – HP) / (JO – 1) * 25, kus JO = valitsemisala kinnisvara juhtimiskava objektide arv; HP = hoone prioriteetsus valitsemisala kinnisvara juhtimiskavas. Kui valitsemisala kinnisvara juhtimiskava objektide arv on 1, siis punktide summa = 25. Kui valitsemisala kinnisvara juhtimiskava ei sisalda taotlusalust hoonet või taotlusalune hoone ei oma valitsemisala kinnisvara juhtimiskavas prioriteetsuse numbrit, siis punktide summa = 0. Kui projekti on kaasatud mitu olemasolevat hoonet, siis prioriteetsuse hindamisel võetakse aluseks kõrgeima prioriteetsusega hoone prioriteetsus.  Riigihalduse ministri … veebruari 2019. a määruse nr …... „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 2 Pidevaks kasutamiseks ette nähtud siseruumide sisekliima parameetrid ruumide kasutusajal Sisekliima parameeter Väärtus Ruumitemperatuur kütteperioodil (välja arvatud 20–24 eriotstarbelised ruumid), °C Ruumitemperatuur jahutusperioodil (välja arvatud 23–26 eriotstarbelised ruumid), °C Süsihappegaasi (CO2) suurim lubatud kontsentratsioon (välja 900 arvatud eriüritused ja suure inimtihedusega ruumid), ppm  MÄÄRUS 28.02.2019 nr 1.1-1/10 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022” meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015–2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suuruse osa keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks kasutamise tingimused ja kord. (2) Meetme rakendamisel on seatud eesmärgiks keskvalitsuse kasutuses olevatesse hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks antakse toetust. (3) Kui määruse alusel antav toetus on energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ette nähtud komisjoni riigiabi määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)), artikli 38 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiatõhususarv – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud tähenduses; 2) energiatõhususe tööd – olemasoleva hoone energiatõhusust parandavad, kasvuhoonegaaside heidet vähendavad, hoonesse tarnitud energiat ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavad ning taastuvenergia kasutust edendavad rekonstrueerimis- ja ehitustööd; 3) hoone – ehitusseadustiku § 3 lõikes 2 sätestatud tähenduses; 4) kasulik üldpõrandapind – energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 17 sätestatud tähenduses; 5) keskvalitsus – riigi ametiasutused ja hallatavad riigiasutused; 6) kinnisvara juhtimiskava – pikaajaline pidevalt uuendatav dünaamiline andmete kogum valitsemisala teenuste osutamiseks vajaliku kinnisvararessursi juhtimiseks; 7) projekt – tegevus või tegevuste kogum, mille osaliseks või täielikuks finantseerimiseks toetust käesoleva määruse kohaselt taotletakse. § 3. Meetme rakendaja (1) Meedet rakendab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Meetme rakendamisega seotud kulud nähakse ette § 10 lõike 4 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 4. Toetatav tegevus (1) Meetme raames toetatakse: 1) olemasoleva hoone energiatõhususe töid; 2) uue liginullenergiahoone ehitamist ja olemasoleva ehitise laiendamist (edaspidi hoone ehitus) sellise olemasoleva hoone (hoonete) asemele, mis pärast projekti elluviimist müüakse, lammutatakse või kõrvaldatakse keskvalitsuse kasutusest. (2) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. (3) Energiatõhususe tööde või hoone ehituse tulemusel peab vähenema keskvalitsuse kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatule. (4) Enne projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses olevale hoonele esitatakse järgmised nõuded: 1) vähemalt 250 m² hoone kasulikust üldpõrandapinnast kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsus; 2) hoone ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele; 3) hoone ei kuulu energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete hulka; 4) hoone kuulub energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt rekonstrueerimisele kuuluvate keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete hulka; 5) hoone kajastub kinnisvara juhtimiskavas; 6) hoone köetava pinna suurus on kantud ehitisregistrisse. (5) Pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses olevale hoonele esitatakse järgmised nõuded: 1) hoone jääb keskvalitsuse kasutusse vähemalt viieks aastaks projekti lõpetamisest arvates; 2) hoone kasulikust üldpõrandapinnast vähemalt 250 m² kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsus; 3) kui keskvalitsus ei kasuta kogu hoonet, tagab taotleja kogu hoone vastavuse pärast projekti lõpetamist energiatõhususe miinimumnõuetele; 4) kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbega hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale; 5) siseruumide, mis on ette nähtud pidevaks kasutamiseks seoses elamise, töötamise, tervishoiu, õppimise, puhkamise, sportimise või meelelahutusliku tegevusega, sisekliima parameetrite väärtused ruumide kasutusajal vastavad arvutuslike sise- ja välisparameetrite korral määruse lisas 2 sätestatud väärtustele; 6) hoone köetava pinna suurus on kantud ehitisregistrisse. (6) Kui keskvalitsus ei kasuta pärast projekti elluviimist kogu hoonet, siis sellises hoones toetatakse energiatõhususe töid või uue hoone ehitust proportsionaalselt keskvalitsuse kasutuses oleva hoone osa kasuliku üldpõrandapinna osatähtsusega kogu hoone kasulikust üldpõrandapinnast. (7) Meetme rakendamiseks eraldatud vahenditest ei toetata projekte, mille elluviimisel kasvuhoonegaaside heide suureneb. (8) Kui projekti tulemusel väheneb lisaks keskvalitsuse kasutatavale energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavate hoonete kasulikule üldpõrandapinnale ka energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete pind, rakendatakse määruses sätestatut proportsionaalselt energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava kasuliku üldpõrandapinna osakaalule kogu kasulikust üldpõrandapinnast, mis projekti elluviimise tulemusel keskvalitsuse kasutusest välja läheb. § 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on projekti rahastamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud abikõlblikud kulud ja esitatakse aruanne. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui 2022. aasta 31. august. § 6. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, energiatõhususe tööde tegemiseks või uue hoone ehitamiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja. (3) Olemasolevas hoones energiatõhususe tööde tegemisel on abikõlblikud: 1) ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmete loetelus nimetatud energiasäästumeetmete kulud; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu, sealhulgas § 4 lõike 5 punktis 5 nimetatud sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ja hoone osalise lammutamise kulu; 3) energiakasutusega või sisekliima tagamisega seotud seadmete ja sisseseade ning nende paigaldamise kulud; 4) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud; 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise ja ehitustöödeaegse omanikujärelevalve kulud. (4) Uusehitise ehitamisel on abikõlblikud: 1) ehitamise kulu; 2) energiakasutusega või sisekliima tagamisega seotud seadmete ja sisseseade ning nende paigaldamise kulud; 3) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu; 4) punktides 1–3 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise ja ehitustöödeaegse omanikujärelevalve kulud. (5) Abikõlblikud ei ole: 1) riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud kulud; 2) projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud, sealhulgas kulu sisustusele; 3) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 4) taotleja projektijuhtimise ja õigusabi kulud; 5) hoone energiaauditi ja energiaarvutuse kulud. § 7. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse maksimaalne suurus on 700 eurot pärast projekti elluviimist hoones keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta, kuid mitte rohkem, kui §-s 6 nimetatud abikõlblike kulude summa. (2) Kui hoone ei ole keskvalitsuse omandis, korrutatakse lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalne suurus kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta teguriga, mis saadakse, kui jagatakse keskvalitsuse poolt hoone kasutamiseks sõlmitud lepingu kestus aastates (taotluses toodud projekti lõppemisest arvates) kümnega. Kui keskvalitsuse poolt hoone kasutamiseks sõlmitud lepingu kestus ületab kümmet aastat, loetakse tegur võrdseks ühega. (3) Projekti abikõlblikud kulud, mis ületavad toetuse suuruse, kannab taotleja. omafinantseeringuna. (4) Kui taotleja ei ole keskvalitsuse üksus ja määruse alusel antav toetus on riigiabi, siis ei arvestata omafinantseeringuna Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi. (5) Toetuse maksimaalne summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded § 8. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks võib olla pärast projekti elluviimist keskvalitsuse poolt kasutatava hoone omanik, riigile kuuluva hoone puhul riigivara valitseja. (2) Kui lõikes 1 nimetatud omanik ei ole keskvalitsus, peab: 1) taotluse esitamise hetkel olema hoone omaniku ja keskvalitsuse üksuse vahel sõlmitud eelkokkulepe hoone kasutamiseks pärast projekti elluviimist või tähtajaline kasutusleping vähemalt viieks aastaks projekti elluviimisest arvates; 2) enne toetuse või selle esimese osa väljamakse tegemist olema hoone omaniku ja keskvalitsuse üksuse vahel sõlmitud tähtajaline kasutusleping hoone kasutamiseks pärast projekti elluviimist vähemalt taotluses toodud tähtajaga. (3) Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. (4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. (5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja netovara peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele. § 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Toetuse taotleja esitab taotluse digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma taotletav summa, projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga ning projekti elluviimise tähtaeg; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 5 sätestatud perioodil; 3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 4) taotlusest peab selguma pärast projekti elluviimist keskvalitsuse poolt kasutatava hoone asukoht, kogu kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv, keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv ning keskvalitsuse poolt pinna kasutamise alus; 5) taotlusest peab selguma keskvalitsuse üksuse poolt taotluse esitamise ajal kasutatava hoone asukoht ja keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv. (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) omavahendite kasutamise vajadusel kinnitus omavahendite planeerimise ja nende allika kohta; 2) kinnisvara juhtimiskava ja hoonet kasutava keskvalitsuse üksuse kirjeldus, kuidas projekti elluviimine aitab kaasa kinnisvara juhtimiskava elluviimisele; 3) tegeliku energiatarbimise andmetel põhinev olemasoleva hoone energiamärgise koondinformatsiooni vormil olev kehtiv energiamärgis, mis on antud ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatu kohaselt; 4) projekti elluviimise tulemusel hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid (sealhulgas projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne energiasääst, MWh/aastas), mille aluseks võetakse enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone tegelikud ja tõendatud viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed, mis on taandatud ühe aasta keskmiseks, ning pärast projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone projekti elluviimise järgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed; 5) projekti elluviimise järgse kalendriaasta kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise prognoosi kalkulatsioon; 6) projekti tegevuste, sealhulgas tööde, mille tegemiseks toetust taotletakse, loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega; 7) kinnitus, et enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses olev hoone vastab § 4 lõikes 4 toodud nõuetele. (5) Lõike 4 punktides 4 ja 5 nimetatud kalkulatsioonid peab olema teinud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral diplomeeritud energiatõhususe spetsialist (vähemalt tase 7, tervikkutse) ja uue hoone ehitamise korral diplomeeritud energiatõhususe spetsialist (vähemalt tase 7, osakutse energiakasutuse modelleerija). Pärast projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone energiakasutuse kalkulatsioonid võib koostada lihtsustatult, võttes aluseks saavutatava energiatõhususarvu piirmäärast tuleneva soojus- ja elektrienergia vajaduse hoone tüüpsel kasutusel. (6) Lõike 4 punktis 6 nimetatud tööde loetelust peab selguma kulude abikõlblikkus. (7) Kui projekti tulemusel rekonstrueeritav või ehitatav hoone ei ole keskvalitsuse omandis, peab taotleja taotlusele lisama ka § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud eelkokkuleppe või kasutuslepingu. (8) Kui olemasolev või ehitatav hoone on ainult osaliselt keskvalitsuse kasutuses, tuleb lõike 4 punktides 4–6 nimetatud andmed esitada nii kogu hoone kohta kui ka taandatuna ainult keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suuruse kohta. (9) Kui projekti elluviimisel ehitatakse uus hoone, esitatakse lõike 4 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed uue ja olemasoleva hoone andmete võrdlusena. (10) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.  4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus. Informatsioon taotluste esitamise kohta avaldatakse vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel. (2) Taotleja esitab vormikohase taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu, kus taotlus registreeritakse. (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. (4) Taotlusvooru rahalise mahu ning meetme rakendamisega seotud rakendusüksuse kulude mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse hindamine; 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (2) Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus on nõuetele vastav, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4) taotluses käsitletud projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt § 5 lõikes 2 sätestatud tähtajaks. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud. (4) Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral või puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise ja rahuldamata jätmise otsuse. § 13. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid määruse lisas 1 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumide eest antavad punktid ümardatakse täpsusastmega kaks kohta pärast koma ja liidetakse kokku. (2) Hindamise tulemusena reastatakse taotlused punktide kogusummade põhjal pingeritta. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused § 13 lõike 2 kohaselt koostatud pingerea alusel. (2) Võrdsete punktide kogusummaga taotluste korral eelistatakse taotlust, millega kaasneb keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suurem summaarne aastane energiasääst. Võrdsete punktide kogusummaga taotluste korral, millega kaasneb keskvalitsuse kasutuses oleva pinna võrdne summaarne aastane energiasääst, eelistatakse taotlust, millise puhul väheneb keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus rohkem. (3) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega riigieelarve vastuvõtmiseni Riigikogus, kui projekti elluviimiseks on vaja, et taotleja teeks kulusid, milleks nähakse rahalised vahendid ette riigieelarves. (4) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale elektrooniliselt teatavaks viivitamata pärast otsuse tegemist. (5) Kui pärast taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib toetuse jääk, teavitab rakendusüksus pingereas esimest väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejat taotluse rahuldamise võimalusest. (6) Kui lõike 5 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab toetuse jagamisel otsustamiseks vaba raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu kasutamise üle, arvestades pingerea aluseks olevate hindamiskriteeriumide sisendväärtuste muutumist ja sellest tulenevat pingerea võimalikku muutumist. § 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus; 5) hoone, millega seotud tööde toetamist taotletakse, asukoht; 6) toetuse maksimaalne summa; 7) projekti elluviimise periood; 8) vaidluste lahendamise kord; 9) viide komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014, kui antav toetus on riigiabi; 10) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotlus ei vasta nõuetele, taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet; 3) toetuse taotleja loobub toetusest. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus; 5) hoone, millega seotud tööde toetamist taotletakse, asukoht 6) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 7) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 8) otsuse vaidlustamise kord. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale elektrooniliselt teatavaks viivitamata pärast otsuse tegemist. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 17. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt §-le 15 ja kulude abikõlblikkus vastavalt §-le 6. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja makstud. (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse toimumist ja selle eest tasumist tõendava dokumendiga. (3) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summale, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud. (4) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. (5) Toetust võib välja maksta ühe maksega (lõppmakse) või osade kaupa (vahemaksed ja lõppmakse). (6) Vahemaksete tegemise tingimused on järgmised: 1) vahemakseid ei tehta sagedamini kui üks kord kvartalis; 2) vahemakse suurus ei ületa maksetaotluse koostamise ajaks tehtud abikõlblike kulude suurust. (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti elluviimist ja lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus ei või olla väiksem kui 10% toetuse kogusummast. Lõppmakse maksetaotlusele peab taotleja lisama lõpparuande. (8) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust, sealhulgas koos lõppmakse maksetaotlusega esitatavat lõpparuannet, kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. § 18. Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev tulemus Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse taotluses märgitud tööde kohta koostatud ja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, millel on märgitud tehtud tööde loetelu koos maksumustega. 6. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 19. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri; 3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust; 4) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 5) kui keskvalitsus on hoones üürnik, siis hoidma hoonet keskvalitsuse kasutuses vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates, seejuures ei või tõsta üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest; 6) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde teostaja dokumentidega; 7) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 8) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged; 9) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 10) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates või riigiabi ja vähese tähtsusega abi saamisel kümme aastat abi saamisest arvates; 11) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms); 12) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtaegselt. § 20. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projektipiirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel pindalaga vähemalt 0,4 m², millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) tööde valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Eesti riik näitab eeskuju hoone energiatõhusamaks muutmisel“; 5) Rahandusministeeriumi ja rakendusüksuse logo. 7. peatükk Lõpparuande esitamine § 21. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande hiljemalt toetuse otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval. (2) Lõpparuanne esitatakse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel. (3) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja projekti nimi, projekti number ja hoone asukoht; 2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, väljamaksed ning eesmärkide täitmine; 3) andmed projektile tehtud toetuse väljamaksete kohta; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 8. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel esitatud sellekohase avalduse alusel. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise; 2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega; 3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise hiljemalt § 5 lõikes 2 nimetatud kuupäevaks. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. § 23. Toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud – kuni 100% väljamakstud toetusest; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust – kuni 100% väljamakstud toetusest, mis on kasutatud mitteabikõlblike kulude eest tasumiseks; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides, sealhulgas §-s 19 sätestatut, või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel – kuni 10% määratud toetusest igakordse rikkumise kohta; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud – kuni 10% määratud toetusest igakordse rikkumise kohta; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata – kuni 10% määratud toetusest; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta – kuni 100% väljamakstud toetusest; 7) keskvalitsus lõpetab hoone kasutamise hoone omaniku algatusel enne taotluses märgitud lepingu tähtaja möödumist – kuni 100% väljamakstud toetusest; 8) keskvalitsus lõpetab hoone kasutamise omal algatusel enne taotluses märgitud lepingu tähtaja möödumist – kuni 50% väljamakstud toetusest. (2) Toetuse saaja peab otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega võib kõigil lõikes 1 nimetatud juhtudel otsustada toetuse veel välja maksmata summa jätta välja maksmata. (4) Rikkumiseks ei loeta projekti muutuseid, mille tulemusel taotluses toodud aastane summaarne energiasääst ei vähene. 9. peatükk Vaidemenetlus § 24. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. Janek Mäggi Riigihalduse minister Veiko Tali Kantsler Lisa 1 Taotluste hindamiskriteeriumid Lisa 2 Pidevaks kasutamiseks ette nähtud siseruumide sisekliima parameetrid ruumide kasutusajal