dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 1. märts 2019
Viit
1-12/545-1
Registreeritud
1. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2019 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
8. märts 2019

Failid

  • 📎1.2-237-1 01.03.2019 Õigusakti eelnõu.bdoc1073 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 01.03.2019 nr 1.2-2/37-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame ministeeriumidele ja Eesti Haigekassale arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaat: Eesti Haigekassa Ülle Jordan 626 9139 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 26.02.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, 2019 nr Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruses nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse peatükiga 51. järgmises sõnastuses: „51. peatükk ISIKUTE TEAVITAMINE NENDE ÕIGUSTEST JA KOHUSTUSTEST § 381. Isiku teavitamine tema õigustest ja kohustustest (1) Haigekassa kontrollib haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel isiku kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. (2) Haigekassa teavitab isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustest ja kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollitakse järgmiste andmete alusel: 1) isiku üldandmed – eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht ja kontaktandmed; 2) kindlustuskaitse aluseks olevad andmed – kindlustusliik, kindlustuskaitse tekkimise ja lõppemise kuupäev, kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustuskaitse peatumise algus- ja lõppkuupäev; 3) tervishoiuteenuse osutamise andmed – raviarve andmed.“; 2) paragrahvi 20 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrust nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ (edaspidi põhikiri) sätetega, mis on seotud Riigikogus 20. veebruaril 2019. a vastu võetud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE (edaspidi 778 SE)1, millega muudetakse ka Eesti Haigekassa seadust (edaspidi HKS) ja ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS). Muu hulgas täiendatakse HKS § 2 lõiget 2 punktiga 31, milles sätestatakse haigekassa uus ülesanne, mille kohaselt teavitab Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest. Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud 15.03.2019. Eesti Haigekassa nõukogu arutas eelnõu 2. novembri 2018. a ja 14. detsembri 2018. a koosolekul. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139) ning Eesti Haigekassa juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Käesoleva määrusega muudetakse põhikirja redaktsiooni RT I, 18.08.2018, 5. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on ette valmistatud HKS § 5 lõike 2 alusel. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: määruse muutmissätetest ja jõustumissättest. 778 SE-ga täiendatakse HKS § 2 lõiget 2 punktiga 31, milles sätestatakse haigekassale uus ülesanne, mille kohaselt teavitab haigekassa isikuid haigekassa põhikirjas sätestatud korras elektrooniliselt või muul viisil ravikindlustuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevatest õigustest ja kohustustest. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 1 Seega antakse haigekassale võimalus hakata isikuid personaalselt teavitama nende õigustest, kohustustest ja võimalustest, eelkõige kindlustuskaitse kehtivusest. Säte võimaldab haigekassal võimaluse korral teavitada ka teistest õigustest ja kohustustest, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. Haigekassa ei hakka kohe kõiki isikuid teavitama kõikidest nendega seotud õigustest ja kohustustest. Vastavad arendustööd on pikaajalised ja ressursimahukad, mistõttu alustab haigekassa esmalt isikute õigusi puudutavatest teavitustest, eelkõige teavitused kindlustuskaitse lõppemisest ning isikule osutatud tervishoiuteenustest. Täiendavate võimaluste lisandumise korral täiendatakse vastavalt ka põhikirja. Põhikirja muudatus ei puuduta RaKS § 19 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt võib kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande haigekassa oma algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud ning ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise peale on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul arvates teate kättesaamisest. 778 SE kohaselt viiakse eelnimetatud säte RaKS § 131 lõikesse 3. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse põhikirja 51. peatükiga „Isikute teavitamine nende õigustest ja kohustustest ning §-s 381 sätestatakse isiku teavitamine tema õigustest ja kohustustest. Lõike 1 kohaselt kontrollib haigekassa tema andmekogusse kantud andmete alusel isiku kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. Isiku kindlustuskaitse kehtivuse kontroll võimaldab haigekassal isikut teavitada näiteks peatselt lõppevast kindlustuskaitsest või kui see on juba lõppenud. See on eelkõige isikute huvides, et näiteks kindlustuskaitse puudumine ei tuleks välja enne tervishoiuteenuse osutamist või selle järel, kui teenus on juba osutatud. Sellisel juhul ei ole haigekassal tasu ülevõtmise kohustust. Selleks, et seda ennetada, saadab haigekassa kindlustuskaitset puudutava teabe isikule. Seejärel saab isik reageerida ning uurida, miks tal puudub kindlustuskaitse. Kindlustuskaitse võib puududa näiteks puuduva töösuhte korral, kui andmed ei ole esitatud töötamise registrisse. Kindlustuskaitse tekkimise üldised alused on sätestatud ravikindlustuse seaduses. Lõige 1 sätestab veel haigekassa õiguse võimaluse korral teavitada teistest õigustest ja kohustustest, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel. Sätte teine lauseosa võimaldab paindlikku lähenemist erinevate teavituste saatmiseks. Näiteks on kavas teavitada hambaravihüvitise jäägist ning rahva tervise kaitsega seotud tervishoiuteenustest, mida isikul on õigus saada (TTKS § 61). Haigekassa planeerib edaspidiste arendustööde järgselt hakata isikuid teavitama ka nende kohta esitatud raviarvetest. Lõike 2 kohaselt teavitab haigekassa isikut § 381 lõikes 1 nimetatud õigustest ja kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil. Lõike 3 punktides 1–3 loetletakse andmed, mida haigekassa töötleb (isiku üldandmed, kindlustuskaitse aluseks olevad andmed ja tervishoiuteenuse osutamise andmed) sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituste saatmiseks. Tervishoiuteenuse osutamise õigsuse ja põhjendatuse kontrollimiseks töötleb haigekassa raviarvete andmeid. Raviarvete andmed ja raviarve vormistamise nõuded on sätestatud sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruses nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise 2 kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika”. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse põhikirja § 20 punkt 16 kehtetuks. Kehtiva punkti 16 kohaselt teeb haigekassa juhatus nõukogule ettepaneku ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse kinnitamiseks. 778 SE kohaselt sätestatakse HKS § 2 lõike 2 punktis 3 haigekassa kohustus pidada oma ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu. HKS-i täiendatakse uue peatükiga 41 „Haigekassa andmekogu“, mis asendab senise RaKS-is sätestatud ravikindlustuse andmekogu regulatsiooni. HKS § 465 lõikes 1 sätestatakse, et haigekassa andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab tervise- ja tööminister määrusega. Kehtiva RaKS § 20 lõike 1 kohaselt kehtestas ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse juhatuse ettepanekul haigekassa nõukogu. Sellest tulenevalt tunnistatakse 778 SE-ga kehtetuks ka HKS § 12 lõike 1 punkt 5, mis sätestas, et haigekassa nõukogu kehtestab juhatuse ettepanekul ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse. Lähtudes eeltoodust ei ole ka põhikirja § 20 punktis 16 sätestatud juhatuse ettepaneku regulatsioon enam asjakohane. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määruse jõustumisaeg on 15. märts 2019. a koos 778 SE-ga tehtavate HKS-i ja RaKS-i muudatuste jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul on positiivne roll isikute teavitamisel nende õigustest ja võimalustest. Isiku õigeaegne teavitamine tema kindlustuskaitse lõppemisest võimaldab isikul paremini planeerida oma edaspidist käitumist ning kindlustuskaitse saamist teistel alustel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et haigekassa tunneb hästi andmete töötlemise tingimusi ja nõudeid, kuna töötleb ka oma andmekogus eriliiki isikuandmeid. Haigekassa on kasutusele võtnud meetmed, mis tagavad andmete kaitse, kuna haigekassa töötleb juba samaliiki andmeid. Riskide esinemise tõenäosus on väike. Andmete töötlus ei muutu ja toimub kehtivate protsesside alusel. Andmeid töödeldakse haigekassas vastavalt õigusaktidele. Kuivõrd tegemist on ka eriliiki isikuandmetega, tuleb andmete töötlemisele pöörata kõrgendatud tähelepanu. Andmete väärkasutuse risk on maandatud, sest haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut ning tagada kindlustatute terviseseisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb haigekassa üle vajaduse korral järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab võimalikud rikkumised andmete töötlemisel. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele 3 Sihtrühm: Eesti Haigekassa töötajad, kindlustatud isikud. Sihtrühma võib pidada suureks. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse rakendamine võimaldab inimesel paremini planeerida oma käitumist kindlustuskaitse saamisel. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline, kuna puudutab kõiki kindlustatud isikuid ja nende isikuandmete töötlemist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne haigekassale otseseid lisakulutusi. Arenduskulud kaetakse haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019 koos HKS-i ja RaKS-i vastavate muudatustega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-0221 - Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.03.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4a4626f-5c3d-4abe-803e-a46294ddfe8d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4a4626f-5c3d-4abe-803e-a46294ddfe8d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel