Aruanne

Saatja: Keskraamatukogu <[email protected]> Saadetud: 13.03.2019 14:46 Adressaat: Kultuuriministeerium <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; Ülle Talihärm <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Tallinna Keskraamatukogu aastaaruanne 2018 Manused: Tallinna_Keskraamatukogu_aastaaruanne_2018.asice Kultuuriministeerium Koopia: Tallinna Kultuuriamet Eesti Rahvusraamatukogu Edastan Tallinna Keskraamatukogu 2018. a aastaaruande (lisatud manusena). Milvi Jenson Tallinna Keskraamatukogu sekret�r 683 0900 2 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ...................................................................................................... 4 2. Juhtimine............................................................................................................................... 6 2.1 Raamatukogu tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud ...................................... 6 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 6 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................... 9 2.4.2 Tallinna Keskraamatukogu koolitused kolleegidele ................................................. 9 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused ...... 10 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Tegevused töötajate järelkasvu tagamiseks .............. 11 2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 11 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 12 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 14 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine ......................................................................... 16 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused ................................................................. 18 3.1.1 Raamatute komplekteerimine .................................................................................. 19 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 22 3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 23 3.1.4 Annetused ................................................................................................................ 23 3.2 Inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 24 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ...................................................................... 25 4.1 Teenuste arendus ja uued teenused ................................................................................ 25 4.1.1 RBdigital e-raamatukogu ........................................................................................ 25 4.1.2 Innovatsioonilabor ja fotostuudio............................................................................ 25 4.1.3 Robootika-, tehnika- ja IT-alased huvitegevused .................................................... 26 4.1.4 Spordivahendite laenutus ........................................................................................ 26 4.1.5 Töö seenioridega ..................................................................................................... 26 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 27 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 27 4.2.1 Lugejad ja laenajad .................................................................................................. 28 4.2.2 Külastused ............................................................................................................... 29 4.2.3 Laenutused .............................................................................................................. 30 4.2.4 Teavikutele järjekorda panek ja A-st B-sse teenus ................................................. 32  3 4.2.5 Infoteenindus ........................................................................................................... 32 4.3 RVL teenindus................................................................................................................ 34 4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 35 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 35 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 36 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 37 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 39 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 41 4.5.1 Teenuste tutvustused, raamatukogutunnid ja üritused ............................................ 41 4.5.2 Koduteenindus ......................................................................................................... 41 4.5.3 Rändkoguteenus ...................................................................................................... 42 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 42 4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 44 4.6.2 riiklikul tasandil....................................................................................................... 46 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil........................................................................................... 48 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 48 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 50 4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 52 5. 2019. aasta tegevused ......................................................................................................... 53 LISA 1. Projektitoetused ja nende kasutamine 2018 ............................................................... 55 LISA 2. Personali koolitus ....................................................................................................... 58 LISA 3. Koolitused, seminarid, konverentsid .......................................................................... 59 LISA 4. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised (ettekanded, koolitused) ....................... 62 LISA 5. Raamatukoguruumide renoveerimine ........................................................................ 64 LISA 6. Hangitud inventar ja seadmed .................................................................................... 65 LISA 7. Olulisemad laste- ja noorteüritused ............................................................................ 66 LISA 8. Veebilehed, Facebooki ja Instagrami kontod, blogid, YouTube ................................ 72 LISA 9. 2018. aastal laenutatud teavikute esikümme .............................................................. 73  4 Tabel 1. Üldandmed Maakonna/linna Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude arv Kokku nimi (01.12.17) raamatukogude arv Harju/Tallinn 448 715 1 17 + 18 raamatukogubuss 1. Põhilised tegevussuunad Tallinna Keskraamatukogu missiooniks on edendada elukestvat õpet, kasvatada rõõmu lugemisest igas eas inimeses, pakkuda inspiratsiooni ja elamusi, luua võimalusi eneseväljenduseks ja arendamiseks ning suhtlemiseks üksteise ja maailmaga. Meie raamatukogu visioon on: muudame koos elu rikkamaks. Meie riigi 100. sünnipäeva tähistamise keskpunktis olid kogu Eestis lapsed ja noored, nemad olid fookuses ka meie raamatukogu tegemistes. Koordineerisime üle-eestilist projekti „Kunst raamatukokku“, mille raames avasid noortele kunstnikele oma näitusepinnad lisaks Tallinna Keskraamatukogule ka teised raamatukogud üle Eesti. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas said vene koduse keelega lapsed ürituste sarja „Eesti kirjanikelt lastele“ raames tuttavaks eesti lastekirjanike ning nende vene keelde tõlgitud raamatutega. Pääsküla raamatukogus toimus luulekonkurss „Eesti luule 100“ noortele. 2018. aasta oli Euroopa kultuuripärandiaasta, mille eesmärgiks oli innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet. Teema-aastale pühendasime ürituste sarja „Muinasjutt algab”, mille raames tutvustati osalejatele Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolisi taustu. Teema-aastat tähistasime Luulemaratoni korraldamisega ning meie oma kultuuripärandit tutvustavate üritustega üleriigiliste raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus“ raames. Lugemine ja elukestev õppimine on nii inimese kui ka ühiskonna vajadus. Raamatukoguteenuse arendamisel peame oluliseks pakkuda erinevaid alternatiive, mille hulgast saab inimene valida endale sobivaima võimaluse lugemiseks. Laiendasime e- raamatukogudes ELLU ja Overdrive olevate teavikute valikut. Avasime uue võõrkeelseid e- ajakirju sisaldava e-raamatukogu RBdigital. Innustasime inimesi rohkem lugema kampaaniaga „Laena korraga 30 teavikut“. Meie üks olulisemaid prioriteete on töö noortega. Pidades silmas riikliku arengukava „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ eesmärke – loome noortele võimalusi loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks, vähendame ebavõrdsete olude mõju nende arengule ning aitame kaasa tööturul vajalike oskuste omandamisele – arendasime eelmisel aastal noortele huvipakkuvaid huvitavaid teenuseid. Laiendasime laenutatavate spordi- ja liikumisvahendite valikut, täiendasime Overdrive’i e-raamatukogu just noortekirjandusega ja noorte seas populaarsete e-audioraamatutega, pakkusime robootika ja digioskustega seotud tegevusi, arendasime innovatsioonilabori teenuseid, tegelesime fotostuudio teenuse loomisega. Katsetasime mitmeid noori köitvaid ja kaasavaid üritusteformaate nagu mõrvamüsteeriumid, LARP’id jne. Raamatukoguga oli seotud rekordarv noori vabatahtlikke, kes aitasid raamatukoguhoidjatel korraldada raamatutega seotud tegemisi oma eakaaslastele ja noorematele.  5 Koolituste korraldamisel lähtusime „Infoühiskonna arengukava 2020“ ja „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ eesmärgist saavutada olukord, kus kõigil Eesti inimestel on piisavad IKT-alased teadmised ja oskused, et tõsta oma elukvaliteeti ja heaolu ning võtta vastu uusi väljakutseid tööl. Inimeste teadlikkus sellest, et raamatukogu IKT-alaseid koolitusi pakub, on tõusnud ning nii on oluliselt tõusnud ka nõudlus meie koolituste järele, näiteks nutiseadmete kasutamise koolituste arv kasvas võrreldes 2017. aastaga pea neli korda. Töötasime välja uusi koolitusi, mis olid seotud robootikaga, innovatsioonilabori seadmetega ja arvutigraafikaga. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ peab oluliseks tagada, et kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas. Eelmisel aastal käivitatud projekti „Õnnelik seenior – tegevus- ja vestlushommikud raamatukogus” eesmärk on anda seeniorile teadmisi teda huvitavates valdkondades, võimaldada suhelda ja olla aktiivne ühiskonnaliige. Viisime läbi „Liitu koduteenindusega“ kampaania neile Tallinna linna elanikele, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu ise külastada, aga sooviksid raamatute ja ajakirjade koju toomise teenust. Olulisel kohal olid jätkuvalt lõimumisega seotud tegevused, toetamaks arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist. 2018. aastal toimus hulgaliselt keelekohvikuid, vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele ja noortele mõeldud kohtumistesari „#minaloenagasina?!”/„#ячитаюаты?!“ jm. Alguse sai pagulasperede lastele suunatud projekt „Raamatukoguga sõbraks“. Mitmes haruraamatukogus toimusid eesti keele õppe ringid muukeelsetele lastele. Lõimumine toimub ka kaudselt – näiteks kakskeelsete robootikaringide ning laste- ja kogupereürituste kaudu. ÜRO säästva arengu eesmärkide 2015-2030 kirjeldustes nimetatakse säästva eluviisi toetamist igal ühiskonnatasandil ning raiskava ja ressursse liigselt kulutava eluviisi vähendamise propageerimist nende asutuste ja isikute poolt, kelle tegevuse hulka kuulub elanikkonna harimine. Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine on „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ üks eesmärkidest. Säästva eluviisi propageerimisel ja inimeste harimiseks vajalike tegevuste korraldamisel on raamatukogud ideaalsel positsioonil. Tähistasime 2018. aastal esmakordselt rahvusvahelist taaskasutuspäeva, tehes vestlusringi ja töötoa läbiviimisel koostööd keskkonnaspetsialistidega; samuti korraldasime pop-up õmblustoa, et tutvustada raamatukogu poolt pakutavaid õmblusmasinate jt seadmete ja vahendite korduvkasutamise võimalusi.  6 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogu tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud Tallinna Keskraamatukogul on kaks nõukogu: komplekteerimisnõukogu ja töökeskkonnanõukogu. Komplekteerimisnõukogu arutas 2018. aasta koosolekutel digiperioodika laenutuskeskkonna valimist ning vaatas üle 2019. aasta perioodika tellimisnimekirjad. Töökeskkonnanõukogu tegeles töökohtade ergonoomika ja töötajate töötingimuste parandamisega ning nõukogu juhendamisel hangiti uusi töötoole, reguleeritava kõrgusega kuvareid, randmetoega hiirematte jms. Tallinna linn on MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) liige. ELNET Konsortsiumi üldkoosolekul teostab Tallinna linna liikmeõigusi Linnavalitsuse korralduste alusel Keskraamatukogu direktor. Keskraamatukogul on sõlmitud koostööleping Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Linnaarhiivi ja Tallinna Loomaaiaga, kes kasutavad samuti integreeritud raamatukogusüsteemi SIERRA, kelle teavikud kajastuvad e-kataloogis ESTER ning kellele meie raamatukogu pakub tuge raamatukogusüsteemi kasutamisel. 2018. aastal arutasime võimalust kajastada oma kogu e-kataloogis ESTER ka Tallinna Botaanikaaiaga, praeguste plaanide järgi alustab Botaanikaaed üleminekut SIERRAle 2019. aasta I pooles. Raamatukogu tööd reguleerivates õigusaktides jm dokumentides 2018. aastal suuri muudatusi ei olnud. Kehtima hakkas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, millest lähtudes töötati välja raamatukogu privaatsuspoliitika põhimõtted. 2018. aastal kinnitati direktori käskkirjad „Andmekaitse kontaktisik“, „Lastega töötamise piirangu järgimine“ ja „Riigihanke ja ostumenetluse korraldamine ning nende kooskõlastamine“. Uuendati mitmeid teenindusega seotud käskkirju, nt „Sisekord“, „Innovatsioonilabori kasutamine“, „Innovatsioonilabori seadmete kasutus- ja ohutusjuhend“, „Spordivahendite laenutamine“ jt. 2.2 Eelarve 2018. aasta eelarvest moodustasid tulud omavalitsuselt 3 740 467 eurot (sisaldab ka omatulu ja investeeringuid). Kasv oli eelmise aastaga võrreldes 17,5%. Tulud riigilt olid kokku 426 280 eurot (kasv eelmise aastaga võrreldes 1,6%), sellest toetus teavikute ostmiseks 373 158 eurot. Tulud muudest allikatest olid kokku 16 389 eurot (projektitoetused fondidest, rahvusvaheline koostööprojekt, annetused). Tabel 2. Eelarve 2018 Põhieelarve * Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.17 € 31.12.18 € Eelarve kokku 3 614 540 4 075 512 12,7% Tööjõukulu (sh erisoodustused, 2 113 721 2 554 816 20,9% tööjõukuludega kaasnevad maksud) Komplekteerimiskulu 723 260 748 679 3,5% sh KOV-lt 351 158 365 669 4,1% sh riigilt 364 617 373 157 2,3% Infotehnoloogiakulu 86 883 107 200 23,4%  7 * Tabelis toodud jooksvad kulud (ei sisalda ehitusinvesteeringuid). Omatulu laekus 162 382 eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 8%). Lugejate võlgnevustest laekus kokku 104 059 eurot, kommunaalteenuste edasimüügist 29 047 eurot, tasuliste teenuste eest 16 862 eurot, raamatukogu ruumide ja inventari kasutamise eest 9878 eurot. Raamatukogule mittevajalike teavikuid müüsime summas 17 102 eurot (vähenemine eelmise aastaga 13,7%), laekunud tulu kasutati uute teavikute ostmiseks. Ehitusinvesteeringuks eraldas linn 200 000 eurot, millest 2018. aastal kasutasime 107 623 eurot (vt p 2.5). 2.3 Projektid Tabel 3. Projektidest saadud toetussummad ja nende kasutamine kokku aastal 2018 Projektid, toetused Eraldatud Kasutatud Projekti summa, € 2018, € üldmaksumus, € Kultuurkapital 19 110 11 109 26 864,91 Kultuuriministeerium jm riigi 46 008 41 831,99 53 406,2 toetusega projektid Muud projektid ja toetused 6805 5247,16 6805 Kokku 71 923 € 57 228,15 € 87 076,11 € Joonis 1. Projektidest saadud rahastus 2014-2018 Projektidest saadud rahastus 2014-2018 100000 90000 80000 70000 60000 71607 71923 50000 40000 45780 30000 39440 36610 20000 10000 2014 2015 2016 2017 2018 Projektide loetelu on toodud Lisas 1. Suurt osa projektitoetustest kasutatakse esinejatele (kirjanikud, kunstnikud jne) tasu maksmiseks Projektitoetused võimaldasid raamatukogul korraldada erinevatele sihtrühmadele üritusi ja tegevusi, mis laiendasid tallinlaste võimalusi saada osa kultuurist ja tegeleda enesearendamisega. Mitmed projektitoetused olid toeks laste lugemisoskuse arendamisel ja lugemisharjumuse kujundamisel. Tänu projektitoetustele sai  8 raamatukogu pakkuda noortele tekstiloome ja STEAM-oskusi, arendasime ning tutvustasime oma teenuseid (spordi- ja liikumisvahendite kogu täiendamine, projekt pagulasperede lastele). Raamatukoguhoidjate jaoks on projekti juhtimine väljakutse, igapäevatööd rikastav ja uusi oskusi andev ülesanne. Igast positiivse tulemusega projektist oleme saanud edasist motivatsiooni, kogemused on andnud vilumuse ja võimaldanud arendada protseduurid, mis aitavad vähendada projekti ja aruande kirjutamiseks kuluvat aega. Kaheaastasele rahvusvahelisele koostööprojektile „CreaTeams in Library“ (Nordplusi programm) tõmbasime aasta lõpuks joone alla ning tegime samade partneritega plaane järgmiseks koostööprojektiks. Osalemine rahvusvahelises koostööprojektis on väljakutse ja arenguvõimalus meie töötajatele, kogemusi annab projektidokumentatsiooni menetlemine linna välisprojektide andmebaasis. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 31.12.2018 seisuga töötas Tallinna Keskraamatukogus 159 töötajat, sh 129 raamatukoguhoidjat (vastavalt riikliku statistika juhendile sisaldab see arv ka administratsiooni töötajaid). 129-st raamatukoguhoidjast 106 on ülikooliharidusega, neist 63-l raamatukogundusharidus. Peale 2010. aastat on omandanud raamatukoguhoidja kutsetunnistuse kaheksa raamatukoguhoidjat, 15 raamatukoguhoidjat on omandanud kutsetunnistuse enne 2010. aastat. Tunnetame üha enam, et tööturul suureneb konkurents kvalifitseeritud tööjõu leidmisel, samas ei ole me võimelised pakkuma pealinnas konkurentsivõimelist palka, motivatsioonipaketti pikema puhkuse, spordikulude hüvitamise jmt-ga või kompenseerima õhtusel ajal ja laupäeval töötamist kõrgema töötasuga. Meie raamatukogust töölt lahkumise peamised põhjused on soov töötada esmaspäevast reedeni, kuni kella 17ni, paindlikuma tööajaga, osaliselt kodus ning muidugi saada töö eest kõrgemat palka. 2018. aastal tuli meil läbi viia 20 värbamiskonkurssi vaba ametikoha täitmiseks. Meile väga olulise spetsialisti, laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja töökoha täitmiseks nurjus kaks värbamiskonkurssi ning sobiva töötaja leidmine võttis aega üle nelja kuu. Iga uue töötaja sisseelamine ja tööülesannete omandamine võtab aga aega ning nii peame arvestama pidevalt pingelisema töögraafikuga või arenduste venimisega. 2018. aastal võimaldas linn tõsta kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega raamatukoguhoidja töötasu täistööaja korral 1150 euroni (tõus 22,08%). Keskmiselt tõusis töötajate palk 17%, töötasu tõus toimus alates 1. jaanuarist. Töötasu alammäär tõusis 6,38% (470 eurolt 500le), alampalgaga võrdsustatud töötasu saavad meil koristajad jt haldustöötajad. 2018. aastal palgatõusuks antud vahendid võimaldasid tõsta ka haruraamatukogude ja osakonnajuhatajate ning peaspetsialistide töötasu kõrgharidusega raamatukoguhoidjatega võrreldavas mahus. Kahjuks ei ole see varasematel aastatel alati võimalik olnud, mistõttu on juhtide ja kõrgharidusega raamatukoguhoidjate töötasu vahe muutunud väga väikeseks, mis aga vähendab motivatsiooni asuda suurema vastutusega töökohale. Pidev töötajate vahetus on tõstnud meie võimet talente leida ja sotsialiseerida uusi töötajaid. Saame olla uhked, et meie töötajaid motiveerib soov olla uuenduslike raamatukoguteenuste arendajateks ja saada hakkama pealinnaraamatukogule iseloomuliku suure töömahuga. Seda, et meie raamatukogus jagub noortele motiveerivaid väljakutseid, näitab meie raamatukoguhoidjate vanuseline koosseis. Vanusegrupis 18-34 eluaastat on meil 39 raamatukoguhoidjat, mis moodustab 40,6% kõigist Eesti rahvaraamatukogude sellesse vanusegruppi kuuluvatest raamatukoguhoidjatest (kõigist Eesti rahvaraamatukogude  9 raamatukoguhoidjatest töötab meie raamatukogus 10,7%, aluseks Kultuuriministeeriumi poolt 2019. aasta alguses tehtud küsitlus raamatutukoguhoidjate vanuselise koosseisu kohta). 2018. aastal suurenes raamatukogu koosseis seoses sotsiaalsete töökohtade projekti ümberkorraldusega, nii suurenes eestikeelse kirjanduse osakonna koosseis raamatukoguhoidja abi töökoha võrra ja töötlusosakonna koosseis teavikute kiletaja töökoha võrra. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 2018. aastal osalesid töötajad 130 koolitusel (sh sisekoolitused). Koolitustel osales 162 töötajat, koolituste kogukestuseks oli 1222 koolitustundi. Kokkuvõte koolitustel osalemistest vt Lisa 2 ; info koolitusteemade, seminaride ja konverentside kohta Lisa 3. Koolitustel osalemise võimalusi vähendab vajadus tagada esmajärjekorras teenindus. Haruraamatukogust saab koolitusel korraga olla vaid üks töötaja, kolleegi haigestumine tähendab üldjuhul, et koolitusel osalemisest tuleb loobuda. E-koolitused ja sisekoolitused võimaldavad mõningast paindlikkust ja koolituseelarvet säästlikumalt kasutada. 2018. aastal arendati raamatukoguhoidjate infopädevuse, digitehnoloogiate ja andmekaitse alaseid, samuti lastele ja noortele ning pagulastele suunatud teenustega seotud teadmisi ja oskusi. Tartu Ülikooli infopädevuse e-koolitusel osales 76, infoallikate koolitusel 28, e- kodaniku juhendajate koolitusel 35 raamatukoguhoidjat. Innovatsioonilabori ja robootika koolitusel osales 43, 3D disaini ja 3D printimise koolitusel 8, nutilahenduste noorsootöös kasutamise koolitusel 12 raamatukoguhoidjat. 22 keskastmejuhti osales konfliktide lahendamise teemalisel koolitusel, 117 töötajat läbis andmekaitseteemalise koolituse, 14 töötajat koolituse „Turunduse ja kommunikatsioonivõimalused raamatukogus“. Kaks meie raamatukoguhoidjat tegid kaasa õppereisi Taani ja Rootsi raamatukogudesse koos Tartu Linnaraamatukogu kolleegidega. Koolitusteemade valikuga olid töötajad rahul, haruraamatukogude ja osakonnajuhatajad hindasid, et koolitused olid toeks igapäevaste tööülesannete täitmisel, andsid uusi ideid ning suurendasid valmisolekut täita uusi ülesandeid. Raamatukoguhoidjad tõstsid läbitud koolitustest enam esile infopädevuse e-koolitust, käitumisraskustega laste ja noorte teenindamise koolitusi, koolitust teemal „Nutilahenduste kasutamine töös noortega“ ning nutinõustamiste koolitaja koolitust. Arvestades meie raamatukoguhoidjate oskusi infotehnoloogia kasutamisel ja lugejate juhendamisel, siis hinnati madalamalt e-kodaniku juhendaja koolituse sobivust ja vajalikkust. 2019. aastal jätkatakse teeninduse, kirjanduse, digioskuste, laste- ja noortetöö alaste koolituste korraldamist. 2.4.2 Tallinna Keskraamatukogu koolitused kolleegidele Oktoobri algul osales üheksa raamatukoguhoidjat Eesti erinevatest rahvaraamatukogudest meie raamatukogus viiepäevasel praktikal, mille käigus tutvusid nad meie kui Eesti suurima rahvaraamatukogu töökorralduse ja tegevustega. Praktika võimaldas saada kogemuse tsentraalse ülesehitusega raamatukogusüsteemi tööst, reaalselt töötada teistsugustes tingimustes, proovida teistsuguseid seadmeid ja lahendusi kui oma raamatukogus, tulla välja oma igapäevasest töörutiinist ning saada uusi ideid. Eesmärgiks oli ka tihendada kontakte sarnast tööd tegevate kolleegide vahel, mis võimaldab edaspidi vajadusel kohe julgesti ühendust võtta. Tagasiside osalejatelt on olnud väga positiivne, mis julgustab meid ka edaspidi kolleege praktikale kutsuma. Tutvustasime oma raamatukoguteenuseid kolleegidele Leedust, Soomest, Hollandist.  10 Traditsiooniline Aleksander Sibulale pühendatud erialapäev oli sel korral kirjandusteemaline ja pühendatud A. Sibula sõbra, kirjanik A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäevale. Koostöös Tallinna Kirjanduskeskusega korraldatud konverentsil esinesid Maarja Vaino, Paavo Matsin, Urmas Lennuk, Martin Küttim, Cristopher Moseley, Juhani Salokannel, Elle-Mari Talivee, Janika Ojamäe ja Toomas Haug. Tabel 4. Aleksander Sibula erialapäev rahvaraamatukogude töötajatele Koolituse Koolituse teema Koolitaja Koolituse Osalejate Eelarve/Kool aeg maht arv ituseks kulutatud summa 02.11.2018 „Kes on preili Kurella?: Tallinna 6 71 488 140 aastat Tammsaare Kirjandus- sünnist“ keskus 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused Raamatukogutöötajad keskendusid oma esinemistel peamiselt meie raamatukogu teenuste tutvustamisele. Pikemat ülevaadet raamatukoguhoidjate esinemisest vt Lisa 4. Osalesime kolmandat korda Euroopa Parlamendis toimuval näitusel Generation Code: Born at the Library, mis tutvustab innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mida kaasaegsed raamatukogud üle Euroopa kasutavad. Meie väljapanek pakkus seekord võimalust katsetada robootika- ja leiutajakomplekte Lego WeDo, Strawbees, Quirkbot ja Makey Makey; samuti õpetasime, kuidas graafikalaudade abil arvutigraafikaprogrammis Inkscape karikatuure ja taimeornamente joonistada. Euroopa Parlamendi töötajatele ja külastajatele jagasid uusi teadmisi Kännukuke raamatukogu juhataja Kristi Veeber ning raamatukoguhoidjad Kirsti Aarniste ja Elena Kopylova. Näituselt astusid läbi muuhulgas Euroopa Parlamendi saadikud Igor Gräzin ja Yana Toom koos assistendiga, kes proovisid järgi ka kõik meie poolt pakutavad tegevused. Direktor Kaie Holm osales Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud seminaril „IKT haridus ja oskused“, mis kuulus Infoühiskonna arengukava 2020 uuendamist ettevalmistavate seminaride sarja ja mille eesmärk oli vaadata üle seni antud valdkonnas saavutatu ja leida ühiselt lahendused uutele väljakutsetele. Direktor Kaie Holm oli SA Kutsekoda OSKA kultuuri valdkonna eksperdikogu liige. Valdkonna eksperdikogu ülesandeks on hinnata tulevikutrende ja -mõjureid, mis enim mõjutavad valdkonna töötajate oskuste vajadust Eestis kümne aasta perspektiivis, ning määratleda, milliste oskustega töötajaid vajab kultuuri valdkond lähiajal ja kümne aasta vaates, ning nendest tulenevalt sõnastada ettepanekud valdkondliku tööturu koolitustellimuse kujundamiseks. Direktor andis ka ekspertintervjuu OSKA programmi raames teostatava kultuuri valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsis. Direktor osales novembris Balti Uuringute Instituudi ja Siseministeeriumi poolt läbiviidava vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu rühmaarutelus, mille eesmärk oli koguda erinevate organisatsioonide kogemusi ja mõtteid vabatahtlike kaasamisega seotud teemadel. Uuringu eesmärgiks on anda ülevaate vabatahtlikus tegevuses osalemise muutustest ajas, valdkonna probleemidest ning võimalikest tulevikutrendidest. Saadud sisendit  11 kasutatakse vabatahtlikku tegevust toetavate meetmete väljatöötamiseks, sh kodanikuaktiivsuse tõstmiseks ja kodanikuühiskonna programmi 2021–2030 koostamiseks. Direktor Kaie Holm ja võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Nadezhda Geryak osalesid Integratsiooni Sihtasutuse algatusel kooskäiva nõustamis- ja infosüsteemi võrgustiku töös. Samuti osalesid nad fookusintervjuul, mille eesmärgiks oli arutleda, kuidas toetusprogrammi „Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuri- ja spordisündmuste“ on panustanud „Eesti lõimumiskava 2020“ eesmärkide saavutamisesse. 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Tegevused töötajate järelkasvu tagamiseks 2018. aastal õppis Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguhoidja kutseõppes kaks raamatukoguhoidjat ja Tartu Ülikoolis õppis infokorralduse erialal üks raamatukoguhoidja. Tasemeõppes muudel erialadel täiendas ennast viis raamatukoguhoidjat Tallinna Ülikoolis magistriõppes. Praktika läbisid meie juures kaks Tallinna Ülikooli infoteaduse tudengit, kaks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilast, üks Kopli Ametikooli puhastusteeninduse õpilane. Novembris toimus traditsiooniline Tallinna Ülikooli infoteaduse I kursuse tudengite õppekäik. Raamatukoguhoidja tööpraktika Töötukassa kaudu läbis meie juures üks tööotsija Ida- Virumaalt. Töövarjupäeval „Hüppa üle oma varju“ jälgisid 7.-9. klassi õpilased Harjumaalt raamatukoguhoidjaid eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduses, Kännukuke, Nõmme ja Pirita raamatukogudes. Päeva lõpuks tunnistasid kõik noored, et müüdid raamatukogutööst said põhjalikult murtud. 2.4.5 Töötajate tunnustamine 2018. aastal said Kultuuriministeeriumi tänukirja Torupilli raamatukogu juhataja Siiri Alvela, direktor Kaie Holm, töötlusosakonna raamatukoguhoidjad Reet Sepp ja Aive Alamaa, võõrkeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Eha Elmi, eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Alvar-Jaanus Tamm, Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja Ingrid Aavik ning Pelguranna raamatukogu raamatukoguhoidja Niina Porfjontseva. 23. oktoobril 2018. aastal tunnustati Tallinna raekojas Tallinna aasta vabatahtliku tiitliga Ly Meret, kes töötab nüüd Pirita raamatukogu raamatukoguhoidjana. 2018. aastal pälvisid Tallinna Keskraamatukogu aastapreemia eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Mirjam Kaun ja Kännukuke raamatukogu juhataja Kirsti Aarniste. Parima lastetöö eest tunnustati Sääse raamatukogu ja parima noortetöö eest Kalamaja raamatukogu kollektiivi. 2018. aastal jõudis Tallinna Keskraamatukogu esindaja Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja Merle Neeser üleriigilisel infootsingu võistlustel esimese 10 hulka. Tallinna Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate omavahelisest infootsingu võistlusest võttis osa 20 töötajat. Infootsinguvõistlusel saavutas 2018. aastal I koha eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Triinu Rannaäär, II koha Kalamaja raamatukogu raamatukoguhoidja Stiina Sild ja III koha Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja Virve Edro.  12 Traditsiooniliselt tunnustati kolleegipreemiatega kaastöötajaid. 2018. aastal tunnustati hea koostööpartnerina töötlusosakonna pearaamatukoguhoidjat Eva Suiki, ideede generaatorina Väike-Õismäe raamatukogu juhatajat Svea Nuoraneni, tubli uustulnukana Sõle raamatukogu raamatukoguhoidjat Sigrid Teppartit, tubli noortöötajana Männi raamatukogu raamatukoguhoidjat Siret Saavat, usina töömesilasena eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidjat Triinu Rannaäärt, vapra raamatukoguhoidjana Kännukuke raamatukogu raamatukoguhoidjat Janne Savimaad, IT-targana võõrkeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidjat Katrin Antonenkot, aasta parima projekti läbiviijana eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidjat Mirjam Kauna, majahaldjana majandusosakonna koristajat Jelena Abinat, kindla toena sekretär Milvi Jensoni ja usina mesilasperena Kännukuke raamatukogu. KoodiTunni läbiviimise eest 2018. aastal andis Vaata Maailma SA koos koostööpartneritega Tallinna Keskraamatukogule tänukirja. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Tallinna Keskraamatukogu raamatukogud paiknevad üle linna 19 hoones, üldpinnaga 14 390,9 m², neist neli hoonet on Tallinna Keskraamatukogu bilansis (Estonia pst 8 hoone, Pääsküla, Kännukuke ja Pelguranna raamatukogu) üldpinnaga 6942,4 m². Hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 2018. aastal 352 113 eurot, sh remonttöödeks 21 105 eurot (sisaldab ka korteriühistute remondifondi makstavaid tasusid). Investeeringuteks eraldati 200 000 eurot, millest kasutasime ära 107 624 eurot. Tänu eraldatud investeeringuvahenditele saime ära teha mitmed vajalikud ja seni aina edasilükatud tööd nagu näiteks Pääsküla raamatukogu kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ning raamatukogubussi garaaži katuse remont koos garaaži laes ja seintel läbijooksude tagajärgede korrastamisega. Investeeringute eelarvest korrastasime Estonia pst 8 hoone IV korruse tööruumide läbijooksvaid katuseaknaid ning värskendasime esimese korruse teenindusruume. Estonia pst 8 hoonel varises ootamatult Reaalkooli poolne katusekarniis, peale mida tuli kiiruga taastada sadeveesüsteem ja kontrollida, ega ei ole jäänud lahtist krohvi, mis võiks veel alla kukkuda. Tellisime katusekarniisi lagunemise põhjuste selgitamiseks ekspertiisi (valmib 2019 I kvartali lõpuks). Tellisime võõrkeele kirjanduse osakonna keldrikorrusel tekkinud pragude tekkepõhjuste tuvastamiseks eksperthinnangu. Pöördusime algselt Tallinna Kesklinna Valitsuse kui meie poolt kasutatavate ruumide omaniku poole palvega teostada vajalikud uuringud, et saada kinnitust, et vajumine ja tekkinud suured praod ei ole muutnud hoonet ja ruume ohtlikuks. Paraku tuli audit tellida meil siiski endil, et saaksime tagada kindlustunde osakonna töötajatele. Läbiviidud katsed näitasid, et betoonpõrandad on koos täitebetooni ja pinnasega vajunud, kuid praod ei kujuta siiski hoonele varinguohtu. Anti soovitusi seinte pragunemise peatamiseks ja põrandate kallete tasandamiseks, kuid kuna tegemist on kuluka ettevõtmisega ning praod on keldris, mida kasutavad ainult töötajad, siis esialgu tööde teostamist me ei plaani. Investeeringud jäid 2018. aasta eelarves kavandatud mahus täitmata seoses haldusjuhi vahetumisega, mistõttu saime tööde kavandamisega tegelema hakata alles teises kvartalis. Mitmete tööde osas sõlmisime küll lepingud 2018. aastal, kuid materjalide pika tarneaja või töö ajanõudlikkuse tõttu jäi tööde teostamine ja vastuvõtmine 2019. aasta algusesse. 2018. aastast ülekantavad investeeringute vahendid on kavas kasutada 2019. aastal Nurmenuku raamatukogu pidevalt allakukkuvate katetega lampide vahetamiseks ökonoomsemate LED- valgustite vastu; Estonia pst 8 hoone katusekarniisi lagunemise ekspertiisi teostamiseks;  13 Kännukuke raamatukogu lagunenud ja soojakadu põhjustavate akende vahetamiseks ning ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks, et viia see vastavusse ruumides toimunud muutustega, sh innovatsioonilabori seadmete nõuetega. Nii investeeringute kui tegevuseelarvest tehtud tööde ülevaade on toodud Lisas 5. Raamatukogubuss tähistas oma kümnendat sünnipäeva ja see on ühe sõiduki jaoks juba väga kõrge vanus. 2018. aastal kulus bussi remontimiseks 9700 eurot. Hädavajalik on alustada investeeringu planeerimist uue buss hankimiseks. Pirita, Nurmenuku, Pääsküla ja Kännukuke raamatukogus kohandati hoidlad rühmaruumideks ning hangiti nende sisustamiseks ratastel kokkupandavaid laudu, et tagada ruumide mitmeotstarbeline kasutamine. Pelguranna raamatukogu teise korruse teenindussaalis tõstsime mööblit ringi, nii et tekkis mõningast eraldatust pakkuv ala noortele, kus on riiulid noortekirjandusega, tumbad ja arvutitöökoht. Aasta lõpuks sai osaliselt tühjaks tehtud ka hoidlaruum, kuhu loome noortele võimaluse mängida videomänge. Raamatukogudesse hangiti peamiselt noortele ja lastele sobivat inventari nagu mugavad tumbad, ergonoomilised ja liikumisvabadust võimaldavad Hokki taburetid ning Philippe Starcki kujundatud koerakujulised tool-kirjutuslauad Le Chien Savant. Uuendati Kännukuke ja Kalamaja raamatukogude tugitoolide katteid, Kännukuke raamatukogu 30 vineertooli polsterdati ja kaeti kangaga. Alustasime eestikeelse kirjanduse osakonna hoidlast vabanenud metallriiulite paigaldamist Torupilli raamatukokku, kus seni olid kasutusel väga vanad ja kulud riiulid. Meie riigi sünnipäeva puhul hankisime raamatukogudesse laualipud ning kartongist kuubikuid EV100 sümboolikaga; kuubikuid plaanime edaspidigi kasutada, kleepides need üle teenuseid tutvustava infoga. Hankisime uusi töötoole töötajatele. Raamatukogudesse hangitud inventar ja seadmed on toodud Lisas 6. Ootame endiselt kassasüsteemide uuendamist, mis võimaldaks praegu aeganõudvaid tööprotsesse automatiseerida ja tagada finantsteenistusele operatiivsem ülevaade sularaha laekumisest. Kahjuks on linn algselt plaanitud ajagraafikust maas. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Liikumispuudega inimene saab külastada enamikke Tallinna Keskraamatukogu raamatukogudest. Ratastooliga on ligipääsetavad eestikeelse kirjanduse osakond, võõrkeelse kirjanduse osakond, Kalamaja, Kännukuke, Laagna, Männi, Männiku, Nurmenuku, Nõmme, Pelguranna, Pirita, Pääsküla, Sõle, Sääse, Tondi ja Väike-Õismäe raamatukogud ning raamatukogubuss (viimases olemas invatõstuk). Ratastooliga liikuv inimene ei saa külastada Kadrioru, Paepealse ja Torupilli raamatukogu. Automaatselt avanevaid uksi ei ole üheski raamatukogus. Keskraamatukokku (Estonia pst 8) ei saa liikumispuudega inimene siseneda peauksest ning majas saab ta liikuda ainult koos raamatukoguhoidjaga. Kahjuks puudub võimalus pääseda teisele korrusele raamatukoguteenuseid kasutama mitmekorruselistes raamatukogudes – Kännukuke, Pääsküla ja Sõle raamatukogus. See tähendab, et Sõle ja Pääsküla raamatukogus puudub ligipääs II korrusel asuvatele arvutitöökohtadele, perioodika kohallugemisteenusele ning lastele pakutavatele teenustele. Kännukuke raamatukogus asub teisel korrusel võõrkeelne kirjandus, noortele suunatud teenused ning ka innovatsioonilabor – kõigile nendele teenustele puudub liikumispuudega inimestel ligipääs. Aasta jooksul mingeid märkimisväärseid töid liikumispuudega inimestele juurdepääsu parandamiseks ei olnud võimalik teha. Tänu haruraamatukogudes tööle rakendatud uutele sülearvutitele on võimalik nüüd Sõle, Kännukuke ja Pääsküla raamatukogus, kus lugejate arvutitöökohad on teisel korrusel, anda liikumispuudega inimesele  14 kasutada sülearvuti. Kuid probleemi see ei lahenda, kuna sama sülearvutut kasutatakse ka esitlusteks ning nii võib juhtuda, et ürituste ja koolituste ajal ei ole meil võimalik arvutitöökoha kasutamise teenust liikumispuudega inimesele pakkuda. Eelmisel aastal tuli meile tööle sotsiaalpedagoogika haridusega raamatukoguhoidja, tema abil kaardistasime raamatukogude probleemkohti ja vajadusi, kuidas saaksime parandada erivajadustega lugejate ligipääsetavust raamatukogudes. Alanud aastal seame endale eesmärgiks korda teha meile rahaliselt jõukohased puudused nagu näiteks uste valgustamine, täiendavate käsipuude paigaldamine, ustel märgistuste parandamine jms. Tallinna linn algatas 2018. aastal ligipääsetavuse programmi, mille eesmärk on luua ligipääsetavam ja takistuste vabam keskkond erinevate vajadustega inimestele. Keskraamatukogu sellesse programmi ei ole seni kaasatud. Liikumispuudega autojuhi või liikumispuudega või pimedat inimest teenindava juhi sõiduki parkimine raamatukogude lähedal võib olla raskendatud. Kuna liiklus pealinnas on tihe, autosid palju, siis võib raamatukogu lähedale autole parkimiskoha leidmine olla vahel üsna keeruline. Raamatukogu veebilehel on alarubriik ”Erivajadustega lugejale”, kus on toodud vajalik info ratastoolis lugejale. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Andmesidekiirust tõsteti Kalamaja raamatukogus (30/30 Mbps), tegime ettevalmistusi kiiruse tõstmiseks Pirita ning Pääsküla raamatukogus alates 2019. aasta algusest. Männiku raamatukogus andmesidekiiruse saime peale teenusepakkuja vahetamist küll mõnevõrra paremaks, kuid jääme ootama, et teenusepakkuja vahetaks 2019. a olemasoleva vasekaabli optilise vastu, mis tagaks raamatukogule veelgi kiirema ühenduse. Terve aasta kulus Kännukuke raamatukogu andmesideprobleemide lahendamisele. Kahjuks ei saanud me linnakantselei IT-teenistuselt nõusolekut Kännukuke raamatukogule optilise kaabli paigaldamiseks. Alternatiivina testiti Tele2 4G ühendust, mis ei olnud aga piisavalt stabiilne raamatukogu tööks. Lõpptulemusena jäi tööle Telia 4G ühendus, mille kiirus on piiratud 20/10 Mbit/s peale. Kokkuvõttes kiirus siiski ei ole piisav ja 2019. aasta alguses on plaanis sinna teine 4G ühendus juurde panna. Laiendasime Wifi leviala Kadrioru, Kalamaja, Paepealse, Pirita ja Sõle raamatukogus, Keskraamatukogus ja võõrkeelse kirjanduse osakonnas. Seoses ümberkorraldustega teenindusruumides ja rühmaruumide loomisega tuli teha kaabeldustöid. Hankisime esitlustehnika Männiku ja Pirita raamatukogule ning moodsa digitahvli võõrkeelse kirjanduse osakonnale. Paika pandi 2017. aasta lõpus hangitud sülearvutid – Pelguranna raamatukogu koolitusklassi sülearvutid vahetati kaasaegsemate vastu, eestikeelse kirjanduse osakonna arvutiklass sai juurde viis sülearvutit, kümnes haruraamatukogus tööle rakendatud sülearvutid on seadistatud nii, et neid saab kasutada erinevatel eesmärkidel, sh anda lugejatele kasutamiseks, kui lauaarvutitöökohad on kõik hõivatud. Tallinna linna IT-teenistuselt saime 25 uut arvutit amortiseerunud arvutite asendamiseks. Koostööprojekti “Nutiakadeemia” raames saime SA-lt Vaata Maailma kingiks 10 tahvelarvutit, mida peamiselt kasutame nutinõustamiste läbiviimiseks. Ostsime kolm tahvelarvutit Nurmenuku raamatukogus robotitega seotud tegevuste käivitamiseks.  15 Uuendasime ka töötajate töövahendeid – veebihaldur sai uue ja võimeka lauaarvuti, millega saab vajadusel videoid töödelda, ning uue videotöötlusprogrammi Corel Videostudio Pro versiooni; kunstnikule vajalikku kvaliteetset värviprinterit kasutame rendilepingu alusel. ELLU arendamistööde käigus muutsime sisselogimist, et lugejad pääseksid ELLU kontole sama kasutajatunnuse ja salasõnaga, mida kasutatakse e-kataloogis ESTER ja e-raamatukogus OverDrive. Samuti tehti uuendusi süsteemis, millega tõusis e-raamatukogu ELLU veebilehe ja lugemiskeskkonna kiirus. Muutsime e-raamatute lugemiskeskkonna välimust ja funktsionaalsust – paranes automaatse ja käsitsi lisatava järjehoidja täpsus; lugeja näeb e- raamatu lugemise progressi graafiliselt ja protsendina; sõnaotsingu tulemused kuvatakse nimekirjas jm. Seoses ID-kaardi uue versiooni kasutuselevõtuga tuli testida selle toimist meie lahendustes ja tarkvarades, arendada tuli lepingugeneraatori tarkvara. ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukoguna saame pakkuda alates eelmise aasta oktoobrist oma lugejatele kasutamiseks mobiilisõbralikku e-kataloogi. Alates 1. detsembrist 2018 väljastatava ID-kaardi kasutamiseks vajaliku ELNET-ID tarkvara arenduse viibimine avaldas mõju ka meie lugejateenindusele ning teatud aja jooksul ei saanud uue ID-kaardi omanikud vormistada seda dokumenti raamatukogukaardiks, vaid pidid omandama plastkaardi. Ka praegu ei ole kaardilt andmete lugemiskiirus meie teenindusele sobiv, kuid selle saab lahendada riik kui ID-kaardi tellija ja meile teadaolevalt on riik teinud tarnijale ettepaneku tõsta andmete kaardilt lugemise kiirust. Arendati kasutajate registreerimise ja autentimise süsteemi KRAS, et parandada kasutajate mobiil-ID kasutamise võimalusi kõikide veebilehitsejatega. Uue ID-kaardiga Minu ESTERisse sisselogimist võimaldav arendustegevus venis planeeritust pikemaks, uuendust said lugejad kasutama hakata alates 2019. a veebruarist. 2018. aasta sügisel algas ka KRASi sidustamine Smart-IDga, et laiendada kasutajatele Minu ESTERisse sisselogimise võimalusi, uuendus käivitus samuti 2019. aasta veebruarist. 24.-26. juunini oli ELNET Konsortsiumi serveri kõvaketta rikke tõttu raamatukogutarkvara SIERRA töös katkestus. Tallinna Keskraamatukogu oli üks vähestest raamatukogudest, kes jätkas sellel ajal teavikute kojulaenutamist, kasutades selleks tabeltöötlusprogrammi Excel. Katkestus tõi lisatööd nii haldurile kui ka raamatukoguhoidjatele, viimastele oli suureks tööks kahe päeva laenutuste käsitsi ümbertõstmine Sierrasse. Alustasime ettevalmistusi RFID tehnoloogial põhineva teavikute tuvastamis- ja kaitsesüsteemile üleminekuks. Analüüsisime teiste raamatukogude kogemusi RFID kasutuselevõtul ning viisime läbi RFID lahenduse turu-uuringu. Tutvustasime seda, milliseid investeeringud on vajalikud ning millised võimalusi teenuste arendamiseks üleminek RFIDle võimaldab, sügisel ka Tallinna linna IT teenistusele. Kahjuks jäi vajalik toetus linnavalitsuselt 2019. aasta eelarve raames protsessi käivitamiseks tulemata.  16 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine 2018. aastal eraldati Tallinna Keskraamatukogule teavikute hankimiseks 738 897,16 eurot (2017. aastal 715 781,90 eurot), kasv võrreldes eelmise aastaga 3,2%. Eraldised jaotusid järgnevalt:  linnaeelarvest 365 739,16 eurot (2017. aastal 351 164,90 eurot; kasv 4,1%), sellest mittevajalike raamatute müügist 17 102,35 eurot;  riigieelarvest 373 158,00 eurot (2017. aastal 364 617,00 eurot; kasv 2,3%). Annetusi saadi 2018. aasta jooksul 9 852,32 euro väärtuses (2017. aastal 7 484,68 euro väärtuses; kasv 24,1%). Neist raamatute annetusi oli 9291,32 euro väärtuses (2017. aastal 7025,18) ning auviste annetusi 561,00 euro väärtuses (2017.aastal 459,50). Komplekteerimiskulud jagunesid:  Raamatute ost 552 904,74 eurot (2017. aastal 552 086,32 eurot),  Perioodika ost 115 155,02 eurot (2017. aastal 111 760,81 eurot),  Auviste ost 5617,75 eurot (2017. aastal 4125,90 eurot),  Filmide laenutuslitsentsid 290,04 eurot (2017. aastal 736,13 eurot),  Elektroonilistele väljaannete ost 64 859,39 eurot (2017. aastal 47 065,96 eurot). Joonis 2. Komplekteerimiskulude jaotumine 2017. aastal Komplekteerimiskulud 2017 Auvised Elektroonilised 1% väljaanded 6% Perioodika 16% Raamatud 77%  17 Joonis 3. Komplekteerimiskulude jaotumine 2018. aastal Komplekteerimiskulud 2018 Auvised Elektroonilised 1% väljaanded 9% Perioodika 15% Raamatud 75% Komplekteerimiskulude jaotuses on toimunud väike muutus – 3% võrra on tõusnud elektrooniliste väljaannete osakaal trükitud raamatute ning perioodika arvelt. 2017. aasta 1. detsembri seisuga oli Tallinna Keskraamatukogu teenindatavate arv 448 715 elanikku, seega sai Tallinna Keskraamatukogu 2018. aastal teavikute soetamiseks ühe teenindatava kohta 1,65 eurot (sellest linnalt 0,82 eurot). Komplekteerimise rahastus on võrreldes eelnevate aastatega pisut tõusnud. Joonis 4. Raha teavikute soetamiseks ühe elaniku kohta aastatel 2008-2018 (eurodes) Raha teavikute soetamiseks ühe elaniku kohta 1,7 1,6 1,65 1,5 1,6 1,58 1,61 1,53 1,53 1,55 1,4 1,51 1,3 1,38 1,2 1,23 1,23 1,1 1 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2018. aastal kujunes ühe paberkandjal raamatu keskmiseks hinnaks 11,06 eurot, mis on 2,6% odavam kui eelneval aastal (2017. aasta keskmine 11,36 eurot). Eestikeelse raamatu  18 keskmiseks hinnaks kujunes 12,61 eurot, mis on 0,8% kõrgem kui eelneval aastal (2017. aastal 12,51 eurot). Venekeelse raamatu keskmine hind oli 7,00 eurot ehk 15,8% madalam kui eelneval aastal (2017. aastal 8,1 eurot). Teistes võõrkeeltes raamatutel oli keskmine hind 12,04 eurot, mis on 5,6% madalam kui eelneval aastal (2017. aastal 12,75 eurot). E-raamatute keskmiseks hinnaks kujunes 14,49 eurot, mis on 6,7% kõrgem kui aasta varem (2017. aastal 13,58 eurot). Nagu näha jooniselt 4, on e-raamatute keskmine hind aastate jooksul üsna kiires tempos tõusnud. Seejuures peab ka arvestama, et e-raamatute käibemaksumäär on endiselt 20%, mitte 9% nagu paberraamatute puhul. Arvutivõrgus olevate audioraamatute keskmine hind eksemplari kohta oli 56,74 eurot, mis on 49,9% rohkem kui eelneval aastal (2017. aastal 37,86 eurot). 2017. aastal testisime lugejate huvi audioraamatute vastu ja valisime pigem odavama hinnaga raamatud. 2018. aastaks oli selge, et nõudlus nende osas on väga suur ja seega hakkasime komplekteerima erineva hinnaga, sh kallimaid audioraamatuid. Joonis 5. Tallinna Keskraamatukogusse ostetud raamatute ja e-raamatute keskmine hind eurodes 2008 – 2018* Raamatute keskmine hind Paberkandjal raamat Eestikeelne paberkandjal raamat E-raamatu litsents 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 * Joonisel ei ole näidatud e-audioraamatute hinda, kuna see on võrreldes teistes formaatides raamatutega kordades kallim. Auviste keskmiseks hinnaks kujunes 2018. aastal 12,77 eurot, mis on 43,97% kõrgem kui eelneval aastal (2017. aastal 8,87 eurot). 2018. aasta lõpuks oli Tallinna Keskraamatukogu süsteemis 861 858 raamatut ja brošüüri, 14 426 auvist, 290 elektroonilist teavikut, 15 447 e-raamatut, 85 arvutivõrgus olevat audioraamatut, 71 e-jadaväljaannet ning 120 e-nooti. 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused  19 Nagu eelnevatelgi aastatel toimus 2018. aastal komplekteerimine vastavalt Tallinna Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtetele ja kultuuriministri 09.01.2015 määrusele nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“. Sarnaselt eelnevale aastale eraldati 2018. aastal riigieelarveline toetus kahes osas: toetus rahvaraamatukogule teavikute komplekteerimiseks ning täiendav toetus laste- ja noorteteavikute komplekteerimiseks. Teavikuid 701 ja 702 koodidega, mida vastavalt määrusele peab ostma 30% ulatuses toetuse summast, soetati vajalikus mahus. Tallinna Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtete järgi toimub kirjanduse komplekteerimine valikuliselt, prioriteetideks on eesti autorite ilukirjandus ning tõlkekirjandusest väärtkirjandus, samuti laste- ja noortekirjandus. Teadmiskirjandusest on eelistatud Eestit puudutav kirjandus ning tarbekirjandusest laiemale lugejaskonnale huvipakkuvad teavikud. Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et kättesaadav oleks Eestis ilmuv perioodika, v.a väheväärtusliku sisuga väljaanded. Võõrkeelset perioodikat komplekteeritakse vastavalt vajadusele ning võimalustele. Teavikute komplekteerimisel arvestatakse linnaosa haruraamatukogude omavahelise koostööga. Lõplikud komplekteerimisotsused teevad osakondade ja haruraamatukogude juhatajad, võttes arvesse oma teeninduspiirkonna sotsiaal-demograafilist profiili. Tallinna Keskraamatukogu kogude vastavust lugejate soovidele ja vajadustele näitavad eelkõige laenutused. Kõik osakonnad ja haruraamatukogud jälgivad kogude kasutamist jooksvalt. Kui mõne raamatu puhul on näha suurt lugejate huvi (nimetusele on järjekorrad, eksemplarid on pidevalt välja laenatud), siis võimalusel ostame jooksvalt juurde nende raamatute lisaeksemplare. Eraldi järelkomplekteerimist oleme teinud laste- ja noortekirjanduse kättesaadavuse parandamiseks. Komplekteerimisel arvestame ka lugejate tellimissoovitustega, mida on raamatukogule võimalik saata näiteks e-kataloogi ESTER vahendusel. Kõigis osakondades ja haruraamatukogudes tehakse regulaarselt nimekirju teavikutest, mida lugejad ei ole viie aasta jooksul vajanud, ning nende põhjal toimub teavikute müüki suunamine või üleandmine (kaaludes küll iga teaviku puhul eraldi selle sisu ja väärtust). Eraldi tähelepanu all on juurdetuleku kasutatavus, mida analüüsime jooksvalt. Põhilise uuenduse komplekteerimisse tõi 2018. aastal kaasa võõrkeelseid e-ajakirju sisaldava e-raamatukogu RBdigital avamine (lähemalt p 3.1.2.2 ja p 4.1.1). 3.1.1 Raamatute komplekteerimine 3.1.1.1 Trükiste ost 2018. aastal saime raamatute nimetusi ostudena juurde 7 704 (2017. aastal 6 953):  eesti keeles 2905 nimetust ehk 37,7% (2017. aastal 2951 ehk 42,4%),  vene keeles 2196 nimetust ehk 28,5% (2017. aastal 1801 ehk 25,9%),  teistes võõrkeeltes 2603 nimetust ehk 33,8% (2017. aastal 2201 ehk 31,7%).  20 Joonis 6. Ostetud nimetuste keeleline jagunemine 2018. aastal Raamatute nimetuste keeleline jagunemine vene keeles 28,5% eesti keeles 37,7% teistes võõrkeeltes 33,8% eesti keeles vene keeles teistes võõrkeeltes Kokku saime 2018. aastal ostudena juurde 49 986 eksemplari:  eesti keeles 33 474 eksemplari ehk 67% (2017. aastal 32 188 ehk 66,2%),  vene keeles 13 499 eksemplari ehk 27% (2017. aastal 13 185 ehk 27,1%),  teistes võõrkeeltes 3013 eksemplari ehk 6% (2017. aastal 3231 ehk 6,6%). Joonis 7. Ostetud raamatute keeleline jagunemine 2018. aastal Raamatute eksemplaarsuse keeleline jagunemine [PERCENTAGE] eesti keeles [PERCENTAGE] vene keeles [PERCENTAGE] teistes võõrkeeltes eesti keeles vene keeles teistes võõrkeeltes Ühte nimetust osteti keskmiselt 6,5 eksemplari (2017. aastal 7 eksemplari), seejuures eestikeelseid raamatuid 11,5 eksemplari (2017. aastal 10,9 eksemplari), venekeelseid raamatuid 6,1 eksemplari (2017. aastal 7,3 eksemplari) ning teistes võõrkeeltes 1,2 eksemplari (2017. aastal 1,5 eksemplari). Seega on pisut vähenenud üldine eksemplaarsus, seda võõrkeelse, eriti venekeelse kirjanduse arvelt; eestikeelse kirjanduse eksemplaarsus on veidi suurenenud.  21 Eestikeelse kirjanduse osakonna kojulaenutusse osteti ühte nimetust keskmiselt 2,7 eksemplari (2017. aastal 2,9 eksemplari) ning laste- ja noorteteenindusse 2,6 eksemplari (2017. aastal 2,4 eksemplari). Võõrkeelse kirjanduse osakonda osteti ühte nimetust keskmiselt 1,5 eksemplari (2017. aastal 1,6 eksemplari). Keskraamatukogu teenindusosakondades tervikuna oli ühe ostetud nimetuse keskmine eksemplaarsus 1,8 ning haruraamatukogudes 1,1 – täpselt nii nagu eelnevalgi aastal. Võrreldes 2017. aastaga on toimunud mõningad muudatused teadmis- ja ilukirjanduse osakaalus. Ostetud teadmiskirjanduse osakaal tõusis peale viit aastat kestnud langust kahe protsendi võrra, olles 2018. aastal 29%. Muude võõrkeelte (v.a vene keel) puhul muutus osakaal ühe protsendi võrra ilukirjanduse kasuks: ilukirjanduse osakaal oli 63% ja teadmiskirjandus 37%. Kui 2017. aasta venekeelsetest ostudest moodustas teadmiskirjandus 15%, siis 2018. aastal olid teadmis- ja ilukirjanduse osakaaludeks 16% ja 84%. Tähelepanuta ei saa jätta haruraamatukogude juhatajate hinnangut, et venekeelne lugeja eelistab ilukirjandust ning huvi teadmiskirjanduse vastu ei ole suur. 3.1.1.2 E-raamatute ja e-audioraamatute ost 2018. aastal said lugejad e-raamatuid laenata e-raamatukogudest ELLU ja OverDrive. ELLUs on laenamiseks Eestis välja antud e-raamatud, OverDrive’is on inglis- ja venekeelsed e- raamatud, mida annavad välja välisriikide kirjastused. ELLUsse osteti e-raamatuid Eesti Digiraamatute Keskuse (EDRK) vahendusel. Enamik kirjastajaid müüb e-raamatute litsentse 10 laenutuskorra kehtivusega. 20 laenutuskorraga litsentse müüb jätkuvalt kirjastus Tänapäev ning 2018. aastal saime pärast pikka vaheaega sama soodsatel tingimustel litsentse kirjastustelt Readme ja Aleksandr Kents. Läbirääkimiste tulemusel on ELLU kogus 20 laenutust litsentsi kohta kõrgkooliõpikul „Infoteadused teoorias ja praktikas“, mille on välja andnud Tallinna Ülikooli kirjastus. Heli Kirjastus müüs e- raamatu „Mina, supernaine, jään ellu!“ litsentse kehtivusega 15 laenutuskorda, ülejäänud samalt kirjastuselt ostetud nelja nimetuse litsentsid kehtivad 10 laenutuskorda. E-raamatuid osteti kokku 83 kirjastajalt (2017. aastal 62 kirjastajalt). Enim e-raamatuid osteti kirjastuselt Varrak (231 nimetust, 1274 eksemplari, mis moodustab ostetud eksemplaridest 37,4%). Sellele järgnesid kirjastused Petrone Print (75 nimetust, 345 eksemplari), Eesti Raamat (60 nimetust, 342 eksemplari), Tänapäev (46 nimetust, 171 eksemplari), Pikoprint (33 nimetust, 158 eksemplari), Pilgrim Group (39 nimetust, 155 eksemplari) ja Fantaasia (38 nimetust, 139 eksemplari). ELLUsse ostetud e-raamatute keskmine hind 2018. aastal oli 14,38 eurot (2017. aastal 13,91 eurot), keskmine hind tõusis aastaga 3,38%. Kuna e-raamatute litsentside kehtivus on seotud laenutuskordadega, mõjutab e-raamatute hinnatõus laenutuse keskmist maksumust. 2018. aastal ELLUsse ostetud e-raamatute laenutuse keskmiseks hinnaks kujunes 1,37 eurot, mis on 9,6% kõrgem kui aasta varem (2017. aastal 1,25 eurot). Võrreldes 2015. aastaga, kui suuremale osale litsentsidele kehtis 20 laenutuskorra piirang, on laenutuse keskmine hind tõusnud 90,3% (2015. a 0,72 eurot). 2018. aastal osteti Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogusse ELLU 733-le e-raamatu nimetusele (2017. aastal 566 nimetust) kokku 3403 litsentsi (2017. aastal 2819 litsentsi). Ostetud nimetustest 380 lisandusid ELLU-sse esmakordselt, ülejäänud olid juba olemasolevad nimetused, millele hangiti lisalitsentse. Võrreldes eelneva aastaga kasvas ostetud litsentside arv 20,7%. Ostetud e-raamatutest 239 nimetust (2017. aastal 154 nimetust), kokku 960 litsentsi (2017. aastal 574 litsentsi), oli teadmiskirjandus ning 494 nimetust (2017. aastal 412 nimetust), kokku 2443 litsentsi (2017. aastal 2245 litsentsi), oli ilukirjandus. Eestikeelseid e-raamatuid  22 osteti 731 nimetust (2017. aastal 560 nimetust), ingliskeelsed kolm nimetust (2017. a neli nimetust) ning venekeelseid ühe nimetuse (2017. a kaks nimetust). EDRK vahendusel e-raamatute ostmiseks ei antud raamatukogule luba 28 soovitud uue nimetuse (2017. a 31 nimetuse) puhul, mis moodustab kõigist soovitud uutest nimetustest 6,9%. Saamata jäänud raamatutest 10,7% olid eesti autorite poolt kirjutatud ning 89,3% tõlkekirjandus. Negatiivseid vastuseid saadi aasta jooksul 8 kirjastuselt. ELLU-s juba olemasolevatele e-raamatutele lisalitsentside ostmiseks saadi EDRK vahendusel eitav vastus 62 nimetusele, nendest 48 tulenes asjaolust, et kirjastaja jaoks on e-raamatu levitamise õigus lõppenud. Ülejäänud 14 eitavat vastust moodustab uuesti küsitud nimetustest 3,4%. Jättes arvestusest välja kehtivuse kaotanud levitusõigusega e-raamatud, saadi uuesti eitavaid vastuseid kaheksalt kirjastajalt, nendest 28,6% kirjastuselt Hea Lugu (sh koolide lugemisnimekirjadesse kuuluvad teosed „Pál-tänava poisid“ ja „Pea suu! Tõmba uttu!“). 22. mail 2018 täitus aasta OverDrive’i e-raamatukogu avamisest. OverDrive’i kaudu saavad Tallinna Keskraamatukogu lugejad laenata inglis- ja venekeelseid e-raamatuid ja audioraamatuid. Administreerimismooduli kaudu saab e-teavikuid valida nimetuste hulgast, mille ostmiseks on luba olemas, seega ei ole vaja kirjastustelt ostuluba küsida. OverDrive’i e- raamatukogusse osteti 2018. aastal kokku 226 uut nimetust ja 244 litsentsi e-raamatuid (2017. aastal 355 nimetust ja litsentsi). Kirjastajad müüvad raamatukogudele OverDrive’is litsentse erinevate mudelite alusel. 2018. aastal osteti ajalise piiranguga litsentsiga 39 nimetust (2017. aastal 31 nimetust), laenutuskordadega piiratud litsentsidega osteti 49 nimetust (2017. aastal 57 nimetust) ning kombineeritud piiranguga litsentsiga nimetusi 45 (2017. aastal 87 nimetust). Lisaks osteti laenutuste arvu ja ajalise piiranguta ehk One Copy/One User (OC/OU) litsentsiga e-raamatuid 93 nimetust (2017. aastal 180 nimetust). OC/OU litsentsiga nimetused kuuluvad peale ostmist raamatukogu OverDrive’i kogusse mööduvast ajast või laenutuste arvust sõltumata. Kõikide mudelite litsentse saab korraga lugeda üks inimene. 2018. aastal osteti OverDrive’i e-raamatukogusse 42 nimetust (2017. aastal 41 nimetust) ja 44 litsentsi (2017. aastal 41 litsentsi) e-audioraamatuid. Audioraamatutest 7 nimetuse (2017. aastal üks nimetus) litsentsid kehtivad 60 kuud, OC/OU litsentsiga osteti 35 nimetust (2017. aastal 40 nimetust). Ühte audioraamatut saab korraga kuulata üks lugeja. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 3.1.2.1 Trükiväljaanded 2018. aastal telliti ajalehti 41 nimetust (2017. aastal 41 nimetust):  eestikeelseid 33 nimetust,  venekeelseid neli nimetust,  teistes keeltes neli nimetust. Ajakirju telliti 160 nimetust (2017. aastal 182 nimetust):  eestikeelseid 90 nimetust,  venekeelseid 36 nimetust,  teistes keeltes 34 nimetust. 3.1.2.2 E-ajakirjad 2018. aastal avati Tallinna Keskraamatukogu lugejatele võõrkeelseid e-ajakirju sisaldav RBdigitali e-raamatukogu. RBdigitali osteti 40 nimetust e-ajakirju, millest 27 on inglise, 12  23 vene ning üks e-ajakiri hiina keeles. Laste- ja noorteajakirju on neist 4 nimetust. RBdigitali komplekteerimiseelarve 2018. aastaks oli 3 280,99 eurot. Ühe nimetuse aastatellimuse keskmine hind oli 82,02 eurot. E-ajakirjade litsentsimudel erineb ELLU ja OverDrive’i e-teavikute litsentsimudelitest selle poolest, et e-ajakirjadel on lubatud mitu samaaegset kasutajat ning tagastustähtaegu ei ole, st e-ajakirju saab lugeja oma kontol hoida, kuni soovib. Lugeja jaoks laenatavate e-ajakirjade arvu ei piirata, kuid raamatukogu jaoks on piiratud, mitu laenutust saab ühel e-ajakirja numbril olla. Piirang kehtib, kuni on ilmunud järgmised kolm ajakirja numbrit (keskmiselt 3- 12 kuud), seejärel muutub laenutuste arv piiramatuks. 3.1.3 Auviste komplekteerimine 2018. aastal osteti Tallinna Keskraamatukogu kogudesse 406 nimetust auviseid (2017. a 444), kokku 440 eksemplari (2017. a 465). 115 eksemplari olid kombineeritud auvised (DVD-d) ja 325 eksemplari CD-d. Ühte nimetust osteti keskmiselt 1,1 eksemplari. Videosalvestistele kehtivad endiselt autoriõiguse seadusest tulenevad laenutuspiirangud – laenutada tohib vaid vastavat litsentsi omavaid salvestisi. Tasuta ja tähtajatuid laenutuslitsentse taotleti aasta jooksul 32 nimetusele. Positiivne vastus taotlusele saadi 9 nimetuse puhul. Taotlused esitati e-posti teel 15 tootjale/produtsendile (4 juhul korduvalt), neist 8 ei vastanud taotlusele üldse, 5 vastasid jaatavalt. Üks saatis eitava vastuse põhjendusega, et kui on kohapeal vaatamise võimalus, siis pole kojulaenutust vaja ning üks tootja soovis liiga kõrget litsentsitasu, mistõttu jätsime taotlemise pooleli. 2018. aastal andsid keskraamatukogule tasuta ja tähtajatu laenutuslitsentsi järgmised tootjad/produtsendid: Vesilind (Riho Västrik), Kuukulgur Film (Maie Rosmann-Lill), Voldemar Kuslap, Rühm Pluss Null (Erik Norkroos) ning Videomeedia (Toomas Lepp). Tähtajalisi ja tasulisi hetkel kehtivaid litsentsilepinguid on keskraamatukogul sõlmitud ühe tootjaga – Eesti Joonisfilmiga. Tähtajatuid, kuid tasulisi litsentsilepingud on keskraamatukogul sõlmitud levifirmadega Sonatiin (nüüd Tespi OÜ) ja Coomor Kaubandus (tegevuse lõpetanud). Tespilt osteti 2018. aastal 30 filmi laenutuslitsentsid. Iga litsents on ühekordne, kehtib kindlale nimetusele ja eksemplarile. 3.1.4 Annetused 2018. aastal annetati Tallinna Keskraamatukogule 2416 teavikut, millest 2337 olid raamatud (sh 17 nooti) ning 79 auvised. Võrreldes 2017. aastaga suurenes annetatud teavikute arv 40,38%. Annetuste osakaal moodustas 4,4% raamatute juurdetulekust (2017. aastal 3,2%) ning 14,1% auviste juurdetulekust (2017. aastal 9,7%). Annetuste koguse suurenemisele aitas kindlasti kaasa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja antav raamatusari, mida Tallinna Keskraamatukogu sai Riigikantselei juures tegutsevalt EV100 korraldustoimkonnalt 2018. aasta jooksul kingitusena 22 nimetust ja 393 eksemplari. Eraisikutelt saime annetusi 1455 eksemplari, riigiasutustelt 635 eksemplari, äriettevõtetelt 209 eksemplari, Tallinna linna asutustelt 77 eksemplari, mittetulundusühingutelt 37 eksemplari, Tallinna linnaosavalitsustelt 2 eksemplari ning kohalike omavalitsuste asutustelt 1 eksemplari. Äriettevõtetest oli suurimaks annetajaks Varrak (131 eksemplari); Tallinna linna asutustest Tallinna Ettevõtlusamet (34 eksemplari); mittetulundusühingutest Tartu Regiooni Energiaagentuur (16 eksemplari).  24 3.2 Inventuurid, mahakandmised 2018. aastal kustutati Tallinna Keskraamatukogu süsteemis koos sisemise üleandmisega kokku 91 004 eksemplari teavikuid, sh 90 103 raamatut ja 645 brošüüri (2017. aastal 107 306 eksemplari teavikuid, sh 104 440 raamatut ja 2254 brošüüri). Lisaks kustutati 85 eksemplari auviseid ja 171 nooti (2017. aastal 414 eksemplari auviseid ja 198 nooti). Süsteemis kustutatud teavikute koguarv vähenes varasema aastaga võrreldes 15,2%. Kustutamiste languse tõi kaasa müüdud teavikute arvu vähenemine 26,3% võrra, 61% väiksem inventuuride puudujääk ja kustutatud aegunud teavikute koguse vähenemine 48,6%. Samas tõusis põhjusega „liigne eksemplaarsus“ kustutatud teavikute (48%) ja lugejate poolt kaotatud teavikute (273,3%) mahakandmiste arv. 2018. aastal suunati Tallinna Keskraamatukogu kogudest müüki 33 808 eksemplari teavikuid (2017. aastal 52 194). Aasta jooksul võõrandati tasu eest 28 967 eksemplari teavikuid (2017. aastal 39 293), seega müüdi võrreldes eelneva aastaga 26,3% vähem teavikuid, müüki suunati 36,6% vähem teavikuid. Müüki suunatud teavikute arv kasvas aastaid, sest eesmärgiks oli anda varukoguruumid lugejate kasutusse ning vähendada varukogudes vähese kasutusega raamatute hulka. Müüki suunatud teavikute vähenemine annab märku sellest, et varukogude likvideerimine on olnud edukas ja kasutuseta seisvate teavikute arv on vähenenud. Sarnaselt varasemaga korraldati 2018. aasta jooksul mitmeid suuremaid raamatutäikasid, mis mängisid teavikute müügis olulist rolli. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas toimus koostöös töötlusosakonnaga neli kahepäevast raamatutäikat; eestikeelse kirjanduse osakonnas neli ühe- ning üks kahepäevane raamatutäika; lisaks käisid töötajad raamatuid müümas Eesti Kirjandustänava festivalil. Kahe osakonna täikadel müüdi kokku ligi 6750 teavikut. Raamatutäikade korraldamisel ühendasid jõud erinevate linnaosade haruraamatukogud. Juba mitmendat aastat korraldasid ühise täika Männi, Sääse ja Kännukuke haruraamatukogud. Lisaks suurematele raamatutäikadele müüakse teavikuid igapäevaselt haruraamatukogudes ja teenindusosakondades kohapeal.  25 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 4.1 Teenuste arendus ja uued teenused 4.1.1 RBdigital e-raamatukogu 2018. aasta üheks suuremaks uuenduseks oli 24. mail avatud e-raamatukogu RBdigital, mis sisaldab võõrkeelseid e-ajakirju. Teemade valik on lai: käsitöö, tervis, pere, kodu, tehnika, äri, teadus jpm. RBdigitalis on e-ajakirjadel lubatud mitu samaaegset kasutajat ning tagastustähtaegu ei ole, st e-ajakirju saab lugeja oma kontol hoida, kuni soovib. Lugeja jaoks laenatavate e-ajakirjade arvu ei piirata. Laenatud e-ajakirju saab lugeda nii veebilehitsejas kui seadmesse installeeritud RBdigitali rakenduses. Veebilehitsejas lugemiseks on vajalik internetiühenduse olemasolu, rakendusse allalaadimise järel saab e-ajakirju lugeda internetita. E-ajakirjade otsingusüsteem on lihtne: ajakirju on võimalik otsida nime järgi või sirvida keele ja kategooria alusel. 2018. aasta jooksul otsisime võimalusi, et kõiki meie e-raamatukogusid reklaamida ning neid raamatukogu koolituste ja ürituste kaudu tutvustada. E-raamatukogu ELLU laenutuste arvu pidev kasv seitsme aasta jooksul, OverDrive’i e-raamatukogu laenutuste arvu kolmekordne kasv kõigest ühe aasta jooksul ja ka kasutajatelt saadud positiivne tagasiside näitavad, et e- raamatukogudel on järjest suurenev kasutajaskond olemas. RBdigitalist jõudis 169 kasutajat poole aastaga teha 824 laenutust. Töö e-raamatukogude, sh RBdigitali tutvustamisega jätkub 2019. aastal. 4.1.2 Innovatsioonilabor ja fotostuudio 2018. aasta jooksul jätkusid aasta tagasi oktoobris avatud Kännukuke raamatukogu innovatsioonilabori arendus- ja laiendustööd. Kui algselt jäid innovatsioonilaborisse ka avaliku internetipunkti terminalid, siis kevadel viidi need II korruse lugemissaali. Ümberpaigutuse tulemusel tekkis rohkem ruumi innovatsioonilaboriga seotud koolituste ja huviringide läbiviimiseks. Täienes ka seadmete valik. Aasta lõpu seisuga sisaldas innovatsioonilabor järgmist: • 3D-printer Ultimaker 2+, • graafikalaud Wacom Cintiq 22HD, • kilelõikur Roland CAMM-1 GS-24, • lõike- ja pressimismasin Nellie`s Choice Press Boss Pro A4, • märgipress NH4, • termopress Siser TS-BASE, • kaks lauaarvutit arvutiprogrammidega GIMP, CorelDraw, AutoCAD ja 3ds Max (kui innovatsioonilaboris kasutajaid ei ole, on neid võimalik kasutada ka AIP arvutitena). 2018. aasta viimastel päevadel jõudis innovatsioonilaborisse ka laserlõikepink LM500700 ning veel üks lauaarvuti laserlõikeprogrammiga RDWorks. Laserlõikuse ja -graveerimise teenuse väljaarendamine jääb 2019. aastasse. 2018. aasta teises pooles toimusid ettevalmistused, et avada lugejatele Kännukuke raamatukogu I korruse hoidlas suurem rühma- ja ürituseruum, mis sai nimeks loovuse tuba. Uue ruumi eripäraks on aga seal paiknev fotostuudio varustus - portreefotode tegemiseks sobiv stuudiovälkude komplekt ja taust. 2018. aastasse jäid ruumi ettevalmistamine, varustuse ostmine ja kahe töötaja fotokoolitus. Loovuse tuba ja fotostuudio kasutamise teenus avatakse 2019. aastal.  26 4.1.3 Robootika-, tehnika- ja IT-alased huvitegevused 2017. aastal alustanud robootika-, tehnika- ja IT-ringid jätkasid 2018. aastal tegevust ning mitmeid loodi ka juurde. Eestikeelse kirjanduse osakonnas avati SA Vaata Maailma toetusega Digidisaini klubi, kus lapsi õpetatakse kasutama fototöötlus- ja kujundusprogrammi Adobe Photoshop. Kuna huvi selle vastu oli väga suur, jätkab klubi alates 2018. aasta septembrist ühe grupi asemel kahega. Lisaks pakub lugemissaal kõigile soovijatele Adobe Photoshop’i individuaalkoolitusi. 2018. aasta märtsis avati Kännukuke raamatukogus samuti SA Vaata Maailma toetusega Leiutajate ring, kus lapsed saavad leiutada Strawbees loominguliste konstruktorite, Quirkbot robotite, MakeyMakey leiutajakomplektide ning 3D-modelleerimise ja –printimise abil. Samal ajal alustas Kännukuke raamatukogus ka Legoring. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas toimus terve aasta jooksul „Elektrooniline töökoda“, kus ühendati traditsiooniline käsitöö elektrooniliste elementidega. Koostöös Kesklinna noortekeskusega korraldasime ka mobiilirakenduste töötubade sarja „Äpitav“, mille raames tutvuti äppide loomise teoreetilise poolega ja prooviti ise mobiilirakendusi luua. 2018. aasta lõpus toimusid ettevalmistused robootikaringide loomiseks Paepealse ja Nõmme raamatukogus. Ringidevälisel ajal saavad kõik huvilised robootika- ja leiutajakomplekte raamatukogus kohapeal kasutada. Samuti on 2018. aasta jooksul toimunud mitmeid kogu pere robootikapäevi jt teemaga seotud üritusi. Oleme roboteid ja leiutajakomplekte kaasa võtnud ka väliüritustele, kus need on olnud väga headeks tähelepanutõmbajateks ning ühtlasi võimaldanud tutvustada meie teisi teenuseid. Järjest enam leiavad meie raamatukogu laste- ja noortetöös kasutust liitreaalsuse äpid, mängude loomine Scratch platvormil jms. Robootika-, tehnika- ja IT-alaste huvitegevuste eesmärk on anda erinevaid digiteadmisi, tekitada sügavamat huvi matemaatika, mehaanika ja tehnika vastu ning omandada probleemilahendamise- ja koostööoskusi. Tegevused on osutunud äärmiselt populaarseteks, huviringidesse on koguni järjekorrad, ning raamatukokku on nende tõttu jõudnud üsna palju kasutajaid, keda ainuüksi raamatud kohale ei meelita. 4.1.4 Spordivahendite laenutus Spordivahendite kogu täiendasime 2018. aastal uute spordi- ja liikumisvahenditega. Uusi vahendeid hankides pidasime silmas just lapsi ja noori, kes saavad nüüd laenata tõukeratast, rula, mitmesuguseid õuemänge jpm. 4.1.5 Töö seenioridega Lisaks noortele pöörasime 2018. aastal suurt tähelepanu seenioridele. Kevadel viisime selle sihtgrupi seas läbi küsitluse, millega püüdsime välja selgitada tegevusi, mida raamatukogu neile pakkuda võiks. Saadud tagasiside põhjal valmis temaatiline kava ja sündis projekt „Õnnelik seenior – tegevus- ja vestlushommikud raamatukogus”, mida rahaliselt toetas Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekti eesmärk on pakkuda seeniorile võimalusi suhelda, liikuda ja olla aktiivne ühiskonnaliige. Alates 2018. aasta oktoobrist kuni 2019. aasta maini on seeniorid vanuses 60+ oodatud kaks korda kuus raamatukokku tegevus- ja vestlushommikule ja kord kuus mälutreeningule. 2018. aastal toimus kokku 9 üritust, osalejaid oli kokku 176. Tagasiside on olnud väga positiivne ja otsime võimalusi tegevuste jätkamiseks ka peale projekti lõppu. Lisaks „Õnnelik seenior“ tegevus- ja vestlushommikutele toimus 2018. aastal eakamatele veel mitmeid üritusi: jätkus Eesti Õdede Liidu loengutesari „Tunnike tervise heaks“, terviseloenguid pidas lisaks ka psühholoog ja võimlemistreener Reet Pool; haruraamatukogudes käisid koos mitmed pigem sellele sihtgrupile suunatud kirjandus- ja käsitööklubid. Eelkõige eakate vajadusi silmas pidades hankisime mitmele poole meie osakondadesse ja haruraamatukogudesse lugejate „ostukärud“ – ratastel kärud, mis  27 võimaldavad mugavalt riiulite vahel liikuda ning hõlbustavad raamatute valimist ja transporti. Viisime läbi „Liitu koduteenindusega“ kampaania neile Tallinna linna elanikele, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu ise külastada, aga sooviksid raamatute ja ajakirjade koju toomise teenust. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 2018. aastal oli lugejate kasutuses 198 arvutitöökohta (sh ka tahvlid, Xboxid jms). Raamatukogus olevaid laua- ja sülearvuteid kasutati lugejate poolt 77 730 korral. 2017. aastaga võrreldes on arvutite kasutamiskordade arv tõusnud 16,3%. Seansside kestus oli kokku 3 796 062 minutit (2017. aastal 3 762 803). Kasvu on mõjutanud teenuse kvaliteedi paranemine (ka sel aastal jätkus arvutipargi uuendamine), samuti arvutitöökohtade arvu mõningane kasv. Tavapäraselt kasutatakse raamatukogu arvutitöökohti peamiselt internetis surfamiseks, e-posti lugemiseks, digiallkirjastamiseks, e-teenuste kasutamiseks, skaneerimiseks ja mistahes materjalide printimiseks kas veebist, e-postkastist või oma mälupulgalt. Töötajate abi vajasid kasutajad eelkõige e-riigi teenuste, ID-kaardi ja e-postkasti kasutamisel (nt manuste allalaadimine, väljatrükkimine või kirjale lisamine, sertifikaatide uuendamine, failide laadimine e-keskkondadesse jne). Kõikidel soovijatel on raamatukogus kohapeal võimalik kasutada raamatukogu tasuta WiFi võrku. Seda võimalust kasutatakse raamatukogudes üsna palju. Arvutitest ja WiFi arendamisest 2018. aastal pikemalt p 2.6. Dokumendihaldusprogrammis DocLogix registreeriti 2018. a dokumente 42 sarja. Kokku registreeriti dokumendihaldusprogrammis 2005 dokumenti. Tabel 5. Dokumendiregistris aastail 2016‒2018 registreeritud dokumendid Dokumendid 2016, tk 2017, tk 2018, tk Kirjad, volikirjad 645 554 645 Lepingud, aktid, protokollid 247 315 266 Käskkirjad, korraldused 220 208 129 Täitmisavaldused 139 217 190 Ettekirjutused 334 402 348 Teavikute 459 447 427  müügi käskkirjad,  ettepanekud teavikute kõlbmatuks tunnistamiseks,  teavikute kõlbmatuks tunnistamise käskkirjad,  teavikute utiliseerimiseks üleandmise aktid,  teavikute kustutusaktid Kokku registreeritud dokumente 2044 2143 2005 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Kui aastaid 2014-2016 iseloomustas teenindusnäitajate langus, siis aruandeaastal jätkus 2017. aastal alguse saanud tõus. Raamatukogusid üksikult võttes langesid teenindusnäitajad Torupilli, Männi, Pääsküla ja Sääse raamatukogudes, väiksemal määral Väike-Õismäe ja Tondi raamatukogudes. Torupilli raamatukogu külastuste, laenutuste ja lugejate arvu langus oli tingitud Gonsiori tänava remondist – tänav oli 1. juunist kuni 15. novembrini rekonstrueerimistöödeks suletud. Männi ja Sääse raamatukogudes põhjustas languse vähemalt  28 osaliselt see, et linnaosa kolmas ja suurim raamatukogu – Kännukuke raamatukogu – ei olnud 2018. a kollektiivpuhkusel nagu varasematel aastatel, vaid oli avatud terve suve jooksul. Pääsküla raamatukogus olid 2017. aasta kõrgemad näitajad erandlikud, kuna Nõmme raamatukogu suvine remont tõi rohkem külastajaid naabruskonna raamatukogudele; seega 2018. aasta on näitajatelt sarnane varasematele aastatele. Pelguranna raamatukogu külastused vähenesid seal toimunud remondi tõttu. 4.2.1 Lugejad ja laenajad Tabel 6. Lugejate ja laenajate arv 2017-2018 Raamatukogu Lugejad Lugejad Muutus Laenajad Laenajad Muutus 2017 2018 (+-) 2017 2018 (+-) *1. Keskrk 38 234 38 369 135 37 039 37 063 24 2. Kadrioru 2806 2878 72 2786 2853 67 3. Kalamaja 4240 4615 375 4147 4480 333 4. Kännukuke 7807 8032 225 7672 7806 134 5. Laagna 3137 3205 68 3094 3164 70 6. Männi 4485 4181 -304 4419 4097 -332 7. Männiku 2208 2211 3 2153 2109 -44 8. Nurmenuku 5203 5338 135 5050 5169 119 9. Nõmme 5824 6040 216 5721 5884 163 10. Paepealse 5577 5773 196 5413 5538 125 11. Pelguranna 4109 4125 16 3929 3796 -133 12. Pirita 3732 3931 199 3673 3844 171 13. Pääsküla 5022 4899 -123 4961 4805 -156 14. Sõle 4056 4157 101 3917 3975 58 15. Sääse 5806 5693 -113 5701 5535 -166 16. Tondi 2719 2690 -29 2660 2605 -55 17. Torupilli 4629 4184 -445 4563 4102 -461 18. V-Õismäe 5736 5687 -49 5604 5514 -90 Katarina Jee 1306 1467 161 1292 1445 153 ELLU 3261 4374 1113 3012 3620 608 OverDrive 270 704 434 252 510 258 RBdigital - 169 169 _ 169 169 KOKKU 120 167 122 722 2 555 117 058 118 083 1025 Lugejad 71 056 72 346 1 290 68 402 68 986 584 ühekordselt * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, võõrkeelse kirjanduse osakond  29 Registreeritud lugejate arv on 2018. a võrreldes eelmise aastaga kasvanud 1290 lugeja võrra. Kuigi pisut on kasvanud ka laenajate arv, näitab lugejate arvu tõus suuremat huvi just raamatukogu teiste teenuste (arvutitöökohtade ja seadmete kasutamine, koolitused jm) vastu. Lisaks pakume mitmeid raamatukoguteenuseid, mille kasutamine ei eelda lugejaks registreerimist. Nii ei sisalda tabelis 6 toodud arvud nende teenuste kasutajaid, kus lugejaks registreerimine ei ole nõutud ja lugejakaarti esitama ei pea, nt perioodika lugemine raamatukogus kohapeal, üritustel ja raamatukogutundides osalemine, näituste külastamine, infopäringute esitamine jms. 4.2.2 Külastused Tabel 7. Külastuste arv 2017-2018 Raamatukogu Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus 2017 2018 (+-) külast. külast. (+-) 2017 2018 * 1.Keskrk 355 427 365 783 10 356 2. Kadrioru 17 359 17 648 289 3. Kalamaja 34 084 35 137 1 053 4. Kännukuke 76 569 82 797 6 228 5. Laagna 38 566 38 829 263 6. Männi 37 266 36 533 -733 7. Männiku 18 318 18 767 449 8. Nurmenuku 41 563 41 587 24 9. Nõmme 50 998 54 710 3 712 10. Paepealse 68 659 69 957 1 298 1298 11. Pelguranna 76 234 72 712 -3 522 12. Pirita 38 326 45 103 6 777 13. Pääsküla 40 796 38 011 -2 785 14. Sõle 35 052 34 688 -364 15. Sääse 40 501 38 808 -1693 16. Tondi 18 213 18 942 729 17. Torupilli 28 657 23 596 -5061 18. V-Õismäe 57 345 55 579 -1766 Katarina Jee 11 014 13 405 2 391 KOKKU 1 084 947 1 102 592 17 645 472 522 470 940 -1582 * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, avalike suhete osakond ning võõrkeelse kirjanduse osakond  30 Külastuste arv meie raamatukogudes kokku on võrreldes 2017. aastaga kasvanud 1,6%. Kõige enam on külastuste arv tõusnud raamatukogubussis Katarina Jee (21,7%) – kui 2017. aastal mõjutasid raamatukogubussi teenindusnäitajaid negatiivselt raskused bussijuhi töökoha täitmisega, siis 2018. aastal sõitis buss stabiilselt marsruudil. Haruraamatukogudest tõusis külastuste arv enim Pirita raamatukogus (17,7%), Kännukuke raamatukogus (8,1%) ning Nõmme raamatukogus (7,3%). Virtuaalkülastuste (veebilehe külastuste) arv on mitmendat aastat langustrendis. Võrreldes 2017. aastaga oli veebilehe külastatavus 1582 külastuse võrra väiksem. Lastelehe külastusi oli 37 495 (2017. aastal 43 326) ja külastajaid 13 934 (2017. aastal 14 052). Muusikalehe külastusi oli 13 255 (2017. aastal 14 419) ja külastajaid 5107 (2017. aastal 5432). Venekeelse lehe külastusi oli 40 176, mis on sarnane 2016. aastaga – 2017. aastal oli külastuste arv suurem, 46 164. Oluliselt on vähenenud ingliskeelse lehe külastuste arv – 2018. aastal oli see 15 548 (2017. aastal 21 212). Veebilehe lehtede vaatamisi oli 1 029 966 (2017. aastal 1 091 458, 2016. aasta1 250 140). Lastelehe lehtede vaatamisi oli kokku 93 831 (2017. aastal 82 744) ja Muusikalehe lehtede vaatamisi kokku 18 626 (2017. aastal 20 608). Muusikalehe rubriikidest vaadati peale esilehe kõige enam videoteegi ja Pillilaeka (muusikainstrumentide laenutuse) rubriiki. Keskmine külastuse pikkus oli 2 minut ja 1 sekundit (2017. a 1 minutit ja 58 sekundit) Kõige enam vaadatakse veebilehelt infot raamatukogu lahtiolekuaegade kohta. Kuna aga Google’i otsingut tehes kuvatakse Google’i poolt info lahtiolekuaegade ja aadressi kohta, siis võib inimest saadud info rahuldada ja ta ei pruugi edasi raamatukogu veebilehele edasi liikuda. Järjest rohkem kasutatakse end raamatukogu tegemistega kursis hoidmiseks Facebook’i ja Instagram’i abi. 4.2.3 Laenutused Tabel 8. Laenutused *. Raamatukogu Laenut-d Laenut-d Muutus Laenut-d Laenut-d Muutus 2017 2018 (+-) koju koju (+-) 2017 2018 ** 1.Keskrk 519 176 543 337 241 161 508 646 512 025 3379 2. Kadrioru 29 697 36 328 6 631 29 187 29 413 226 3. Kalamaja 52 731 64 704 11 973 50 240 53 451 3 211 4. Kännukuke 130 464 144 654 14 190 121 036 12 7847 6 811 5. Laagna 74 146 73 499 -647 67 002 66 384 -618 6. Männi 55 574 70 315 14 741 54 796 50 413 -4 383 7. Männiku 34 936 40 855 5 919 33 782 34 321 539 8. Nurmenuku 73 908 85 253 11 345 72 401 72 277 -124 9. Nõmme 66 121 81 775 15 654 65 088 72 034 6 946 10. Paepealse 100 829 115 762 14 933 94 851 96 172 1 321 11. Pelguranna 83 612 85 647 2 035 81 060 76 924 -4 136  31 12. Pirita 60 785 66 661 5876 59 339 59 570 231 13. Pääsküla 60 027 65 552 5 525 59 954 58 062 -1 892 14. Sõle 60 317 73 448 13 131 56 927 56 498 -429 15. Sääse 74 982 86 473 11 491 71 118 71 469 351 16. Tondi 36 321 43 476 7 155 36 285 37 151 866 17. Torupilli 53 640 59 867 6 227 50 675 45 311 -5 364 18. V-Õismäe 69 960 76 829 6 869 69 340 69 291 -49 Katarina Jee 16 781 18 084 1303 16 781 18 084 1303 ELLU 23 676 28 601 4 925 23 676 28 601 4 925 OverDrive 931 3 326 2 395 931 3 326 2 395 RBdigital - 824 824 - 824 824 KOKKU 1 678 614 1 865 270 186 656 1 623 115 1 639 448 8 189 * Kõik laenutused, sh kohalkasutuse laenutused * *Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, võõrkeelse kirjanduse osakond Eelmisel aastal laenati meie raamatukogudest koju 1 606 697 raamatut, nooti, perioodilist väljaannet, heli- ja videosalvestist, spordivahendit ja muusikainstrumenti (kasv 2017. aastaga võrreldes 0,5%). E-raamatukogudest laenati 32 751 elektroonilist audio- ja e-raamatut (kasv 2017. aastaga võrreldes 33%), neist elektrooniliste audioraamatute laenutusi oli 1038 (2017. aastal 221 laenutust). Arvestades, et OverDrive’i oleme seni suutnud hankida vaid 85 elektroonilise audioraamatu litsentsi, võib huvi nende vastu lugeda suureks. Spordivahendeid laenati 695 korral (2017. aastal 242 korral) ning muusikainstrumente 322 korral (2017. aastal peale pillilaenutusteenuse käivitumist mais 159 korral). 2015. aasta suvel käivitatud ajalehtede kojulaenutuse vastu on huvi aasta-aastalt kasvanud. 2018. aastal laenati 1 231 ajalehte (2017. aastal 935, 2016 – 531, 2015- 122). Teenuse maht ei ole küll suur, kuid laenutuste arvu kasv 31,7% näitab, et tõus jätkub küllaltki kiires tempos ning teatud osale lugejatest on niisugune lehelugemise võimalus vajalik. Auviste (VHS, CD, DVD, LP) kojulaenutuste arv oli 9 201 ehk 2,3% eelnevast aastast rohkem (2017. aastal 8 995 ehk 12,6% võrra eelnevast aastast vähem). Väike tõus on auviste laenutuse ülemaailmsete langustrendide taustal pigem üllatav, ent näitab, et mitmekesiste võimaluste seas audiovisuaalset sisu tarbida on ka füüsilised infokandjad teatud osale kasutajatest endiselt vajalikud. 2018. aastal tegeleti muusikaosakonnas aktiivselt võimaluste otsimisega Naxose voogedastusteenuse kasutuselevõtuks, mis võimaldaks raamatukogu kasutajatel kuulata internetis väga suurt hulka jazzi ja klassikalise muusika salvestisi. Kahjuks põrkuti tehnilistele raskustele ning töö sellega jätkub loodetavasti 2019. aastal. Kohalaenutusi oli 2018. aastal 225 822 (2017. aastal 55 499). Kohallaenutuste arvu suure kasvu võrreldes eelmise aastaga põhjustas muudatus statistika kogumises – kui varem loeti ainult raamatute kohalkasutusi, siis 2018. aasta algusest arvestati kohalkasutuse hulka ka perioodika ning alates juulist lisaks lauamängude, videomängude ja robootikakomplektide kasutamine. Kindlasti ei ole võimalik kõikide teavikute ja esemete kohapeal kasutamist jälgida (nii igapäevaselt tehtava kui ka valikstatistika puhul) ning osa kohalkasutusi jääb paratamatult registreerimata.  32 4.2.4 Teavikutele järjekorda panek ja A-st B-sse teenus Järjest enam kogub populaarsust nii teadmiskirjandusele kui ka ilukirjandusele järjekorda panek. 2018. aastal kasutati seda võimalust 12 818 korral – 13% enam kui 2017. aastal (11 340). Võrreldes 2015. aastaga (3206) on teenuse kasutamise maht kasvanud neli korda. Selle põhjuseks on ühelt poolt 2016. aasta muudatus, mis võimaldab panna end teadmiskirjanduse kõrval järjekorda ka ilukirjandusele. Teiselt poolt näitab see, et raamatukogu ei suuda pakkuda uudiskirjandust piisavas eksemplaarsuses. Järjekorda panekuks peab lugeja tegema täiendavaid toiminguid, mille tegemisest teatud lugejad nähtavasti loobuvad, kui nad soovitud raamatut kohe riiulilt ei leia. Seega võiks laenutuste arv tõusta oluliselt, kui suudaksime eksemplaarsust tõsta. Meie raamatukogu osutab A-st B-sse teenust – ühest teenindusosakonnast või haruraamatukogust laenatud raamatud on võimalik tagastada ükskõik millisesse teise meie teenindusüksusesse. Teenuse kasutamine 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga pisut langes (vastavalt 112 562 vs 115 747 ühest üksusest teise liikuvat raamatut), ent püsib juba mitmendat aastat umbkaudu samas suurusjärgus (kõikumine kuni 5%). 4.2.5 Infoteenindus Tabel 9. Päringutele vastamine Raamatukogu Päringud Päringud Muutus 2017 2018 (+-) ** 1.Keskrk 9 116 8 732 -384 2. Kadrioru 65 80 15 3. Kalamaja 105 144 39 4. Kännukuke 175 196 21 5. Laagna 504 493 -11 6. Männi 100 106 6 7. Männiku 162 149 -13 8. Nurmenuku 86 145 59 9. Nõmme 208 402 194 10. Paepealse 388 415 27 11. Pelguranna 858 817 -41 12. Pirita 68 134 66 13. Pääsküla 65 69 4 14. Sõle 733 347 -386 15. Sääse 508 303 -205 16. Tondi 212 230 18  33 17. Torupilli 686 661 -25 18. V-Õismäe 399 144 -255 Katarina Jee 18 29 11 KOKKU 14 456 13 596 -860 2018. aasta jooksul esitati haruraamatukogudes ja teenindusosakondades kokku 13 596 päringut, millest 9 674 olid teemapäringud ning 3 922 faktipäringud. Teemapäringute hulka arvestatakse ka sellised päringud, mis ühest küljest on justkui leidumuspäringud, kuid eeldavad siiski põhjalikku otsingut. Päringutest 601 esitati e-posti või veebivormi kaudu, 3 059 telefoni teel ja 270 Skype’i ja chati vahendusel. 2017. aasta oli viimase kolme aasta lõikes kõige parem, võrreldes 2016. aastaga tõusis infopäringute arv siis ligi 2 500 võrra, 14 456 päringuni. 2018. aastal langes see arv 860 võrra. Langenud on ka Skype’i ja chati vahendusel esitatud päringute hulk. Peaaegu kõikides raamatukogudes näitab päringute arv kahanemistendentsi. Küllap usaldavad inimesed pigem enda orienteerumispädevust veebiressurssides. Samas kuuleme sageli oma lugejailt, et korrektse ja õigesti viidatud info leidmine on moodsas, info ülekülluse ühiskonnas keeruline. Seetõttu pöördutaksegi endiselt väga sageli just raamatukoguhoidjate poole. Mis puudutab Skype’i ja chati teel esitatud päringuid, siis ilmselt ei ole reaalajas kirja teel suhtlemine raamatukogu kasutajate hulgas enam väga populaarne, pigem eelistatakse helistada ja suhelda otse inimesega. Huvitav on see, et enamus Skype’i ja chati kaudu laekunud päringutest on esitatud õhtusel ja öisel ajal st ajal, mil raamatukogu on suletud. Tavapäraselt esitasid kõige rohkem päringuid kooliõpilased ja nende vanemad ning täiskasvanud õppijad, kellel oli vaja leida raamatuid või muid infoallikaid uurimistööde ja referaatide kirjutamise jaoks. Lisaks koolitööga seotud päringutele esitati huvialadega seotud küsimusi. Populaarseimad teemad olid kunst, geograafia ja ajalugu, haridus ja etnograafia ning keele- ja kirjandusteadus. Faktipäringutest kõige suurema osa moodustasid taas asutuste aadressid, telefoninumbrid, lahtiolekuajad, kuid küsiti ka erinevate isikute sünni- ja surmadaatumeid ning loomingu andmeid. Lisaks tunti huvi raamatukogude vahelise laenutuse, e-raamatukogude ELLU ja OverDrive vastu. Infoteeninduse alla kuuluvad ka individuaalsed lugemisnõustamised, mida pakub eestikeelse kirjanduse osakond. Lühidaid individuaalseid lugemisnõustamisi tehakse igapäevaselt teeninduse käigus, kuid põhjalikumate soovitustega nõustamisi, mis sisaldasid kirjandusnimestikke, viidi läbi 8. 2018. aastal muudeti individuaalsete lugemisnõustamiste formaati, et pakkuda lugejatele paremat teenust. Lugejatel on raamatukogu veebilehe kaudu võimalik täita ankeet, milliseid raamatuid ta eelistab. Mõned huvitavamad ja lõbusamad päringud ning lugemisnõustamised:  hapniku sisaldus ajus peale südame seiskumist  mis on Rohke Debelaki õige nimi?  mis on Must auk?  raamatud, kus on kangelaseks tüdruk  sääsed ja teised vereimejad  hiiu rahvalaulud klaveri saatel  kriminull varastamisest, kus puudub verine mõrv  34  lugeja soovis soome kirjaniku raamatut "Puujalaga mees" ja “Hamburger“. Õigeks osutusid Reijo Mäki „Kolme jalaga mees" ja „Hot Dog“  soovitage raamatuid, mis on huvitavad, aga mida teised inimesed väga ei loe  ökoloogilise süsteemiteooria mudelid  mis on O. Lutsu „Kevade“ mõte?  kust ma leiaks Luiskaja-Liisa? Piret Raua jutt raamatust „Natuke napakad lood“  milliste raamatute järgi on kokku pandud Vanemuise „Faust“ Üks meeldejäävaim päring tuli Ühendkuningriigist, üks härrasmees otsis informatsiooni oma 1935. aastal traagiliselt hukkunud isa kohta. Tallinna Keskraamatukogu pakub külastajatele kasutamiseks kolme piiratud ligipääsuga andmebaasi: EBSCOhost, ESTLEX ja Oxford Music Online. Andmebaasid on vastavalt kas sisselogimisega (kasutajanimi + parool) või IP-põhise ligipääsuga. EBSCOhost andmebaasidest on Tallinna Keskraamatukogus ligipääs andmebaasidele Academic Search Complete, AHFS Consumer Medication Information, Business Source Complete, ERIC, European Views of the Americas: 1493 to 1750, Health Source - Consumer Edition, Health Source: Nursing/Academic Edition, MasterFILE Premier, MEDLINE ja Regional Business News. 2018. aastal teostati EBSCO andmebaasides kokku 9184 otsingut, mis on 8485 võrra suurem kui 2017. aasta 699 korda. Täistekste loeti 589 korral ning annotatsioone 1044 korral. Kasutuse järsk tõus võrreldes 2017. aastaga on ilmselt tingitud uuurimistöö allikate koolituste läbiviimistest gümnaasiumiklassidele, sest sellel koolitusel antakse ülevaade ka teadusartiklite kasutusvõimalustest. Hea meel on tõdeda, et õpilased on antud andmebaasi kasutanud mitte ainult koolituse ajal vaid ka hiljem, sest lisaks talvistele ja varakevadistele kuudele on kasutus suurenenud ka teistel kuudel. Lisaks võib kasutajate hulka arvestada ka Tallinna Keskraamatukogu oma õppimiskohana kasutavad tudengid, kelle üheks põhiandmebaasiks teadusliku materjali otsimisel on EBSCO. Lisaks on raamatukogu e-ressurside seas tasuta kättesaadavad Eesti ajalehtede ja ajakirjade tasulised veebikeskkonnad: Ekspress Meedia digiväljaanded, Äripäeva käsiraamatud, Äripäev, Postimees+, Деловые ведомости, Finantsuudised jt. Väljaannete kasutamiseks on vajalik sisselogimine. 4.3 RVL teenindus Huvi raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse kasutamise vastu langes 2018. aastal võrreldes varasemate aastatega veelgi. Peamisteks põhjusteks on arvatavasti see, et lugejatel tuleb ise postikulu tasuda ning teistest raamatukogudest tellitud teavikuid võib kasutada vaid raamatukogus kohapeal. Tabel 10. RVL teenindus 2015 2016 2017 2018 Saadud tellimusi 21 13 17 11 sh neist täidetud 21 13 17 11 Tellitud teistelt 5 1 2 1 sh neist saadud 3 1 2 1  35 4.4 Laste- ja noorteteenindus Meie eesmärgiks on kaasa aidata sellele, et raamat oleks lapse igapäevane kaaslane maast madalast peale. 2017. aastal alustatud „Mesilane Miti raamatutaru lasteaias“ teenuse kasutamiseks on lepingu sõlminud 153 Tallinna munitsipaallasteaiast 82, kolm eralasteaeda Tallinnas ja üks eralasteaed Harjumaalt. Lasteaedadele viisime raamatukaste 287 korda ning laenasime 14 937 teavikut. Soovime 2019. aasta lõpuks jõuda selleni, et lepingu on sõlminud enamik munitsipaallasteaedu ning teenustest loobunud lasteaedadele on teenusega liitumise võimalust meelde tuletatud sagedusega kord aastas. Selleks, et lasteaia- ja koolilapsele oleks raamatukogus käimine loomulik tegevus, soovime jõuda kõigi lasteni. Hasartmängumaksu Nõukogult saadud toetus projektile „Raamatukoguga sõbraks“ aitas viia pagulasperede lapsed meie erinevatesse raamatukogudesse. Soovime näidata neile meie riigis veel kohanevatele lastele, et nende uues kodulinnas on turvalisi, aga põnevaid kohti, kus oma vaba aega kvaliteetselt ja arendavalt veeta. Loodame sel moel laste kaudu jõuda ka teise pereliikmeteni. 2018. aasta sügisel toimus kõigepealt infotund pagulasperedele ja nende tugiisikutele. Sügistalvel aset leidnud kahel kohtumisel, milles osales kokku 23 last ja 3 täiskasvanut, võtsid lapsed rõõmuga osa kõikidest tegevustest. Sari jätkub uuel aastal. Ruumipuudus pea kõigis meie raamatukogudes piirab meie võimalusi pakkuda lastele ja noortele vaiksemaid ja rahulikumaid lugemisalasid ning mängu- ja jutustamislusti lubavaid grupialasid. Jätkasime selle mure mõningaseks leevendamiseks ka 2018. aastal haruraamatukogudes varukoguruumide kohandamist rühmaruumideks. Pelguranna raamatukogu II korruse teenindusruumi ümbertõstmine võimaldas luua seal noortele mõnevõrra eraldatust pakkuva ala ning varukoguruumis saavad noored alates 2019.a aasta algusest mängima hakata videomänge. Mitmeid uusi teenuseid oleme muuhulgas arendanud just mõttega muuta raamatukogu lastele ja noortele atraktiivsemaks: spordivahendite laenutus, fotostuudio loomine, robootikaga seonduv. 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Lapsed ja noored on meie kõige olulisem sihtrühm ning meie prioriteediks on neile võimalikult hea kogu kujundamine. Suuresti just lastele ja noortele mõeldes arendame ka oma e-raamatukogusid, luues alternatiivseid ja selle sihtgrupi jaoks atraktiivseid võimalusi raamatuid lugeda või hoopis kuulata. 2018. aastal eraldati kultuuriministri käskkirjaga riigi poolt lisaks tavapärasele teavikute soetamiseks mõeldud toetusele täiendav toetus summas 5 365 eurot laste- ja noorteteavikute ostmiseks. 2018. aastal eraldatud täiendava laste ja noorte teavikute soetamiseks mõeldud toetuse eest ostsime 69 nimetust laste- ja noortekirjandust (kokku 655 eksemplari). Ostsime nii 2018. aastal ilmunud eestikeelseid lasteraamatuid kui ka varasematel aastatel ilmunud ja lugejate poolt enam nõutud lasteraamatute lisaeksemplare, et parandada lastekirjanduse kättesaadavust raamatukogudes. Lisaks soetasime eesti autorite lasteraamatute nii 2018. aastal kui varem ilmunud venekeelseid tõlkeid. Tänu riigieelarvelisele teavikute toetusele on raamatud lastele ja noortele kättesaadavamad, järjekorrad soovitud raamatutele väiksemad. Täiendav toetus laste ja noorte teavikute soetamiseks soosis lugemisprogrammide korraldamist, kuna programmi raames loetavad raamatud olid osalejatele paremini  36 kättesaadavad ning nii oli kergem hoida üleval laste huvi ja motivatsiooni lugemisprogrammis osalemiseks. Tabel 11. 2017. ja 2018. a ostetud laste ja noorte ilukirjandus 2017 2018 Laste Noorte KOKKU Laste Noorte KOKKU Nimetused 1 238 523 1 761 1 591 490 2 081 Eksemplarid 9 882 2 515 12 397 10 706 2 598 13 304 Keskmine eksemplaarsus 8,0 4,8 7,0 6,7 5,3 6,4 Laste- ja noortekirjanduse nimetuste valik ja eksemplaarsus on võrreldes 2017. aastaga suurenenud: nimetusi osteti 320 võrra enam ning eksemplare 907 võrra enam. Paepealse raamatukogu jätkas koomiksite komplekteerimist. Koomiksikogu on nüüdseks kasvanud 1 945 eksemplarini. Sinna kuuluvad traditsioonilised koomiksid, mangad, graafilised romaanid ja koomiksite käsiraamatud nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 2018. aastal kasutas Tallinna Keskraamatukogu kokku 17 371 alla 17-aastast last ja noort, mis moodustab 23,9% Tallinna Keskraamatukogu lugejatest. Lugejaks registreerunud laste ja noorte arv (ühekordselt) tõusis 2017. aastaga võrreldes 1,9%. Tõusnud on ka laste ja noorte külastuste arv – 2,1% võrreldes eelmise aastaga. Ka laste ja noorte poolt tehtud laenutuste arv on tõusnud (2,3%). Tabel 12. 2017. ja 2018. a laste ja noorte lugejate, külastuste ja laenutuste arvud Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus Rmtk 2017 2018 (+-) 2017 2018 (+-) 2017 2018 (+-) *1. Keskrk 7 111 7234 123 66873 68300 1427 50 097 50666 569 2. Kadrioru 680 727 47 5143 5101 -42 4 357 5420 1 063 3. Kalamaja 938 1098 160 7904 8094 190 6 362 7253 891 4. Kännukuke 1 818 1908 90 19695 21184 1489 12 884 14256 1 372 5. Laagna 917 947 30 10976 11558 582 8 780 8713 -67 6. Männi 1 010 902 -108 7875 8343 468 4 769 4445 -324 7. Männiku 582 551 -31 4652 4663 11 4 328 4543 215 8. Nurmenuku 1 258 1222 -36 9849 10000 151 6 558 6058 -500 9. Nõmme 1 565 1589 24 10712 10910 198 9 260 10283 1 023 10. Paepealse 1 721 1812 91 17965 17991 26 15 773 15573 -200 11. Pelguranna 947 1000 53 11155 11192 37 7 748 7531 -217 12. Pirita 1 128 1183 55 10336 10193 -143 7 974 8400 426 13. Pääsküla 1 333 1336 3 10209 11013 804 8 445 7933 -512 14. Sõle 1 080 1191 111 9757 10204 447 7 429 7750 321 15. Sääse 1 433 1424 -9 9304 9501 197 8 251 8965 714 16. Tondi 580 597 17 3744 4052 308 3 236 3170 -66  37 17. Torupilli 1 212 1185 -27 8582 7358 -1224 9 189 7604 -1 585 18. V-Õismäe 1 570 1571 1 9164 8522 -642 9 677 10698 1 021 19. Katarina Jee 334 366 32 4947 5707 760 1 652 1873 221 ELLU 288 238 -50 0 0 OverDrive 17 47 30 0 0 RBdigital 0 0 0 0 KOKKU 27505 28322 532 238842 243886 5044 186769 191134 4 365 Lugejaid ühekordselt 16 588 17371 783 * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, võõrkeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. I klasside õpilastele raamatu kinkimine on olnud üheks meie edukamaks laste lugemisharjumust kujundavaks tegevuseks. Raamatu kättesaamiseks raamatukokku tulek on õpetajate jaoks juba tuttav protsess, paljud õpetajad võtavad varakult ise meiega ühendust ning enamasti tullakse raamatule rõõmuga järgi. Sel korral saavad raamatu „Omad jutud 3“ kingiks 2018. a sügisel kooliteed alustanud 4627 õpilast. Teos on lugejatele kättesaadav ka Lastelehel ning e-raamatukogus ELLU. Raamatu saavad kingiks ka Tallinna koolide raamatukogud (vt pt 4.8). Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel saime eestikeelse kirjanduse osakonnas taas pakkuda väikelastele tuge lugema õppimisel, kasutades selleks Eesti autorite loodud lugemismänge. 2018. aastal viisid raamatukoguhoidjad mitmes haruraamatukogus ise lugemismänge läbi. Kõige väiksematele lugejatele toimusid eestikeelse ja võõrkeelse kirjanduse osakonnas, Kalamaja, Kännukuke, Nurmenuku, Nõmme, Pirita, Pääsküla ja Sõle raamatukogus põnni- ja mudilasringid, kus väikesed tulevased lugejad said omavahel suhelda, tutvuda raamatukoguga ja uute põnniraamatutega. Kaart infoga kinkeraamatu „Pisike puu“ kättesaamise kohta raamatukogust läks imiku hoolduspakki, mille saab linnalt kingituseks Tallinna elanikuks olev värske lapsevanem. Panime oma raamatukogudes „Pisikese puu“ raamatud väljapanekuna hästinähtavatesse kohtadesse ja see aitas raamatute jagamisele kaasa. Kokkuleppel Lastekirjanduse Keskusega kinkisime raamatut ka Tallinna lasteaedade väikelasterühmadele, et nii tagada raamatute jõudmine nende lasteni, kelle vanemad ei ole raamatukokku raamatule järele tulnud. Jätkus koostöö MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga. Lapsed said lugemiskoertele lugemas käia kuues raamatukogus, kokku abistasid meid 8 lugemiskoeratiimi. Aasta jooksul toimus 126 lugemisüritust, programmist sai osa 138 last, kes kokku lugesid 6885 minutit. Tagasiside lapsevanematelt on positiivne ja nõudlus lugemisaegade järgi on suurem, kui meil on võimalik pakkuda. Oleme tänulikud koostööle Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga ning loodame, et koeratiime tuleb juurde, sest lugemiskoeri ootavad ka mitmed teised meie haruraamatukogud. Nii lasteaiad kui alg- ja põhikoolide klassid võtavad rõõmuga osa raamatukogu välja pakutud raamatukogutundidest. Näeme õpetajate huvi just temaatiliste raamatukogutundide vastu, nii meie poolt väljapakutud kui õpetajate poolt algatatud teemadel. Seepärast peame oluliseks teematundide väljatöötamist ka edaspidi. Meil on näiteks Miti mängud, kus erinevate sõna- ja tähemängude abil tähestikku harjutatakse. Muusikalistest raamatukogutundidest ligi pooled tegime õpetajate poolt väljapakutud teemadel: Audacity – helitöötluse ABC; veebitahvel  38 Padlet; noodistusprogramm Noteflight; Kadri kopsib, Kadri kõpsib. Paepealse raamatukogus ja võõrkeelse kirjanduse osakonnas ilmestasid raamatukogutunde nukuetendused ning Väike- Õismäe raamatukogus toimusid koostöös MUPO lumeleopardi Lauriga liiklustunnid. Raamatukogutunnid toimusid üldjuhul eesti ja vene keeles, harvem inglise keeles. Õpetajate palvel toimusid keelekümblus-raamatukogutunnid vene õppekeelega koolidele ja lasteaedadele Laagna, Paepealse ja Pelguranna raamatukogus ning võõrkeelse kirjanduse osakonnas. Lõbusa ja hariva raamatukogutunni käigus kinnistub lastel ka eesti keele oskus ning pannakse alus nende edukale lõimumisele. Põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele toimusid raamatukogutunnid põhiliselt infootsingu vallas. Eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduses kasutati kirjandusteoste tutvustamiseks rollimänge. Nõmme linnaosa raamatukogude koostöös korraldati Nõmme linnaosa koolide 7.-8. klasside õpilastele infootsinguvõistlus, kokku läbis võistluse raames koolituse 24 klassi (2017-2018 õppeaasta jooksul). Peame oluliseks lugemisprogrammide korraldamist – teatud võistlusmoment suurendab laste ja noorte huvi osalemise vastu. Ka raamatukogu jaoks see efektiivne võimalus haarata võimalikult palju osalisi. Korraldasime juba traditsiooniks saanud lugemisprogramme ning algatasime uusi. Igasuvisest laste lugemisprogrammist „Suvi raamatuga“ võttis osa 331 last, neist edukaid lõpetajaid (luges läbi 10 raamatut) oli varasemast rohkem – 248 last. Valikus oli sel aastal Eesti 100. sünnipäevale kohaselt eesti autorite sulest ilmunud raamatud. Programmi jooksul loeti läbi kokku 3130 raamatut. Ülelinnalise 1. – 9. klassidele suunatud lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ neljandast hooajast võttis 2017/2018 õppeaastal osa 64 klassi ehk 1555 õpilast. Programmi jooksul loeti läbi 7472 raamatut. Võrreldes eelmise aastaga oli osalemises märgata õpilaste arvu väikest tõusu, aga raamatuid loeti vähem (2016/2017: 62 klassi ja 7571 raamatut). Kuna oleme täheldanud koolide teatud väsimust sellest programmist, siis otsustasime sellisel moel mitte enam jätkata. Selle asemel käivitasime 2018. aasta novembris klassidele uue lugemisprogrammi, lisades eelmise programmi skeemi Saksa lastekirjaniku Ursel Scheffleri „Raamatutorni“ idee ning nüüd loevad klassid end meie riigi ühe tähtsaima iseseisvuse sümboli, Pika Hermanni tippu. Tippu lugemisel arvestatakse klassi poolt loetud lehekülgi. 1.- 4. klasse viib 1 cm ülespoole üks loetud lehekülg, 5.-9. klasse aga kaks loetud lehekülge. Pika Hermanni kõrgus on 45,6 meetrit ehk noorematele klassidele tähendab see programmi jooksul meeskonna peale 4560 lehekülje lugemist, vanematele klassidele 9120 lehekülje lugemist. Aasta lõpuks oli programmiga liitunud 64 klassi, kes olid lugenud kokku 342 756 lehekülge. Kõik klassid, kes end programmi lõpuks on torni tippu lugenud, osalevad loosimises. Igast linnaosast saab loosi tahtel Pika Hermanni torni külastuse kaks klassi – üks kummastki vanusegrupist. Kummastki vanusegrupist saab eriauhinna, kohtumise kirjanikuga, veel üks klass – see, kes on programmi jooksul kõige rohkem lehekülgi lugenud. 2017/2018 toimunud Lugemisväljakutse noortele ei olnud väga edukas. Võtsime endale koos noorte vabatahtlikega aega põhjalikeks ettevalmistusteks ning etteruttavalt võib öelda, et „Noorte lugemisväljakutse 2019“ alguse tulemused on väga positiivsed. Programmis osalemiseks tuleb lugeda väljakutse teemale (kokku 15 teemat) vastav raamat, jagada väljakutset Facebookis või Instagramis ja teha raamatu kohta oma Facebooki või Instagrami seinale postitus. Loodame, et noori innustab osalema ka see, et väljakutse on veebipõhine. Noortekohtumiste sari „Skype raamatuklubi“ muudab meie noortetöö rahvusvaheliseks. Skype-konverentskõne vahendusel arutlevad Tallinna 10.-12. klasside noored oma eakaaslastega teisest riigist või linnast reaalajas kirjanduse üle. Eelmisel aastal arutlesid Tallinna noored sel moel eakaaslastega Saksamaalt, Venemaalt, Lätist.  39 Lisaks korraldati väiksemaid lugemisaktsioone haruraamatukogudes. Sääse raamatukogus toimus EV100 seotud lugemisaktsioon “Loe oma tammepuu lehte!”- iga loetud raamatu eest said osalejad tammelehe kleepsu, mille kleepisid spetsiaalsele lehele, kus oli peal raagus tammepuu pilt. Mida rohkem raamatuid laps luges, seda rohelisemaks muutus tema tammepuu. Lugemisaktsioonis osales 50 last. Väike-Õismäe raamatukogus lugesid väikelapsed lugemisaktsiooni „Lugude rong“ raames loetud raamatud rongiks. Iga laps sai raamatukogu seinale nimelise veduri ja iga loetud raamat andis ühe vaguni. Päris mitmed lapsevanemad on ütlema tulnud, et need rongikesed olid toredaks motivaatoriks, et laps raamatutest huvituks. Lugemisaktsioonist võttis osa 34 last ja loeti 311 raamatut. Põhja-Tallinna raamatukogude koostöös alustati 2018. a oktoobrist pilootprojektina piirkonna lasteaedadele lugemisprogrammiga „Meie rühma raamat“. Iga lasteaiarühmas loetud raamatu kohta täidetakse leht (joonistatakse, kleebitakse vm). Programm võeti lasteaedade poolt hästi vastu, registreerunud on piirkonna 6 lasteaia 11 rühma. Kuna meil lasteaedadele praegu lugemisprogrammi ei ole, siis kaalume piloodi edukuse korral muuta programm ülelinnaliseks. Laste- ja noortetöö kindlaks osaks on kujunenud lugemise põimimine muu tegevusega. Pea kõigis raamatukogudes toimuvad laupäeviti lastehommikud, kus lisaks üheskoos raamatu lugemisele saab kas nuputada, mängida või meisterdada. Harilikult algavad tunnid loo kuulamisega ning arenevad edasi käeliseks tegevuseks. Raamatute lugemisele ärgitasime väga erinevate tegevuste kaudu loomeringides Laagna, Männiku, Nurmenuku, Paepealse, Pelguranna raamatukogudes. Kõikides raamatukogudes on kohapeal kasutamiseks lauamängud ning neid mängitakse igapäevaselt. Videomänge saab mängida muusikaosakonnas, võõrkeelse kirjanduse osakonnas ning Kännukuke, Paepealse ja Väike-Õismäe raamatukogus, alates 2019. aasta algusest ka Pelguranna raamatukogus. Xboxile oleme leidnud ka muid kasutusvõimalusi, näiteks Väike- Õismäe raamatukogus kasutatakse seda laste liiklustundides ohutusteemaliste multifilmide näitamiseks. Lauajalgpalli saab mängida Kännukuke, Nurmenuku ja Paepealse raamatukogus ning koroonat Kännukuke ja Paepealse raamatukogus. Võimalusel käisime koolides ja lasteaedades kohapeal tutvustamas raamatukoguteenuseid ning uuemat laste- ja noorsookirjandust. Näiteks noorte lugemishuvi tõstmise eesmärgil käis raamatukoguhoidja Mirjam Kaun novembris kampaania „Tagasi kooli“ raames rääkimas raamatukogutööst ja raamatukogu teenustest Järveotsa Gümnaasiumi ja Pääsküla Gümnaasiumi õpilastele. Alates 2013. aastast saavad „Raamatuga priiks“ kampaania raames lapsed ja alla 18aastased noored tähtaja ületanud raamatu(te) tagastamisel viivitatud aja eest tasu maksmise asemel raamatukogus raamatuid lugeda. Nii lugemiskordade kui loetud minutite arv on jätkuvalt langustrendis - 220 korda ja 5774 minutit (2017 – 259 korda ja 11245 minutit, 2016 - 329 korda ja 14087 minutit, 2015 – 347 korda ja 11 615 minutit). Sagedamini hakatakse võlast priiks lugema just suurema võlgnevuse korral, väiksemad summad (lühem lugemisaeg) eelistatakse rahas maksta. Lapsevanemate suhtumine programmi on positiivne, kuna laps tajub enda vastutust vahetumalt. Lugemist ei võeta ainult kui kohustust – ikka ja jälle näevad raamatukoguhoidjad rõõmuga, et raamatukogus viivise pärast alustatud raamat laenatakse kodus lugemise jätkamiseks. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Kultuurkapitalilt, Hasartmängumaksu Nõukogult ja Integratsiooni SA-lt saadud toetused võimaldasid korraldada lugemisharjumust kujundavaid ja lõimumist toetavaid projekte. „Mis  40 uudist, raamatukogu?“ tutvustas osalejatele uudiskirjandust ning ajakirju „Täheke“, „Hea laps“ ja „Värske Rõhk“. Projekti „Kirjanik raamatukogus" raames toimus meie raamatukogudes 2018. aastal 10 kohtumist kirjanikega lastele ja noortele. Tõmbasime selleks korraks joone alla neli aastat kestnud koostööprojektile Eesti Rahvusringhäälinguga, tänu projektile „@raamatuklubi“ on portaalis Lastejaam vaatamiseks huvitavad kohtumised lastekirjanikega. Kalamaja raamatukogu korraldas projekti „Elu nagu raamatus“ raames Kalamaja päevadel ja Merepäevadel kaks LARP-i ehk füüsilises maailmas toimuvat rollimängu üritust noortele. Mitmete projektide eesmärk oli erineva koduse keelega laste ja noorte lõimumise toetamine, näiteks noortele suunatud projekt „„#minaloenagasina?!”/„#ячитаюаты?!“: Eesti kirjanike kohtumised raamatukogudes vene keelt emakeelena kõnelevate õpilastega“ ning Paepealse raamatukogu koomiksitöötubade sari „Sulle on koomiks”. Eesti keele õppimise toetamine on lugemisharjumise kujundamise kõrval oluline eesmärk võõrkeelse kirjanduse osakonnale ja nende linnaosade, kus vene koduse keelega inimesi rohkem elab, raamatukogudele. Võõrkeelse kirjanduse osakonnas toimusid vabatahtlike kaasabil eestikeelsed meisterdamistunnid eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele. Lasnamäel asuva Laagna raamatukogu lastetunni „Eesti keel Mõmmiga“ ja Paepealse raamatukogus keeleringi „Isahiir Huberti jutuhommik“ eesmärgiks on toetada muukeelsetest peredest pärit laste eesti keele õpet mängulises vormis. Lisaks eesti keele õppimisele saavad lapsed ja noored mitmes raamatukogus harjutada ka teisi keeli, näiteks võõrkeelse kirjanduse osakonnas saavad noored õppida kõige levinumat hiina keele murret, mis on tuntud ka mandariini keele nime all. Samas toimub ka vene keele baasil 5-7aastastele lastele inglise keele algõpe. Pelguranna raamatukogus toimuvas laste keelteklubis saab harjutada nii eesti, vene kui inglise keelt, Pääsküla raamatukogus rootsi keelt ning eestikeelse kirjanduse osakonnas alustas sügisel korea keele vestlusring, mis on populaarne just laste ja noorte seas. Koolivaheaja eriprogrammide raames pakkusime lastele ja noortele lahendamiseks nuputamisülesandeid, korraldati võistluseid ja mängiti lauamänge. Väga populaarne oli kummitusliku sügisvaheaeg, kus põgenemistoas sai igal täistunnil kuueliikmeline võistkond oma julguse ja nutikuse proovile panna, et toast etteantud ajaga põgenema pääseda. Kummitushuviliste noortega jalutasime Tallinna vanalinnas, kus uurisime, millistes majades kummitab ja milliseid kummituslugusid nende majade kohta räägitakse, aluseks peamiselt Jaak Juske raamatus „Tallinna vanalinna kummitusmajad“ kirja pandud lood. Kevadisel koolivaheajal olid noored oodatud vaheajalaagrisse - igal laagripäeval külastati ühiselt ühte raamatukogu, kus ootasid koomiksid, JustDance võistlus, õuduste koobas ja leiutajate tund. Aprillis toimus Kalamaja raamatukogus “Nõiduslik vaheaeg”, mille raames toimus põnevate katsete ja ülesannetega “nõidade kool”. Juba traditsiooniks saanud otsimis- ja orienteerumismängu Aardejaht käigus külastavad lapsed erinevaid raamatukogusid ja koguvaid teadmisi. Mängu eesmärgiks on edendada lugemist, õhutada raamatukogudes käimist ja õpetada lastele iseseisvalt raamatukogu kasutamist. Igas raamatukogus saavad lapsed lahendada ristsõnu ja mõistatusi, meisterdada, joonistada ja otsida ka aardeid ehk auhindu. Mängus osales 244 (2017. aastal 256) last, kes külastasid raamatukogusid ja lahendasid seal mõistatusi 1209 (2017. aastal 995) korral. Ühe kuu jooksul külastas vähemalt kaheksat raamatukogu 50 (2017. aastal 47) last, kellest 33 (2017. aastal 11) käisid läbi kõik mängus osalenud raamatukogud. Raamatukogudes käivad regulaarselt koos laste ja noorte lugemis- jm klubid, kus arutletakse üheskoos loetu üle, aga mängitakse ka lugemismänge, õpitakse raamatukogutööd, tähistatakse tähtpäevi ja tehakse just antud vanusegruppi huvitavaid tegevusi. „Harry Potteri klubi“ kohtumistel vaadatakse koos muusikaosakonnas filmikatkendeid, millele järgneb raamatu  41 arutelu (nt filmi erinevus raamatust). Võõrkeelse kirjanduse osakonnas saavad noored kokku nime all „Kes? Kus? Millal?“, eesmärgiks koos õppimine, noored peavad raamatukogu ideaalseks õppimise paigaks, kus kõiksugused infoallikad ja tehnilised vahendid on kohe käeulatuses. Pääskülas jätkusid Nobenäppude Neljapäevad ja muusikaosakonnas Mondo dokfilmiõhtud. Lauamänguklubid ja -õhtud toimuvad lastele ja peredele igas linnaosas. Üks erilisemaid lauamängulaupäevi oli Männiku raamatukogus, kus Jelena Pälling tutvustas omavalmistatud lauamängu “Seiklused dinosauruste radadel“, mängu peategelasteks oli Jelena lapselaps Trevor koos koer Archiga. Abi saab ka õppetükkide tegemisel – mitmes haruraamatukogus tegutsesid erinevad koolitööklubid. Korraldasime omaloomingukonkursse. Krimijuttude konkursi „Valged ööd, tumedad teod“ võidutööd avaldati lasteajakirja „Täheke“ eesti- ja venekeelses numbris. Pääsküla raamatukogu ja Pääsküla noortekeskuse koostöös korraldatud luulekonkursist „Eesti luule 100“ võttis osa 121 last ja noort vanuses 7-26 eluaastat. Mitmete projektidega soovisime lisaks noorte lugemisharjumuse kujundamisele anda teadmisi erinevatest elukutsetest ja pakkuda esinejate näol positiivseid eeskujusid. Kohtumistesarja „Elav kunstiraamat“ raames kohtusid 12-20aastased noored kunstnike, kunstikriitikute, – õppejõudude ja muude kunstiga seotud ametite esindajatega. Projekti „Kirjutamise Klubi“ eesmärgiks oli arendada 14-26aastaste noorte teadmisi ja oskusi erinevate tekstide loomisel ning tutvustada kirjandusega seotud elukutseid. Ülevaade suurema osalejaarvuga laste- ja noorteüritustest on toodud lisas 7. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 4.5.1 Teenuste tutvustused, raamatukogutunnid ja üritused Meie teenindusosakonnad ja haruraamatukogud suhtlevad sotsiaal- ja päevakeskustega ning jagavad infot raamatukogu tegemistest ja teenustest. Erivajadustega õpilastele korraldame raamatukogutunde ja üritusi. Näiteks Kännukuke raamatukogul arenes 2018. aasta jooksul välja tihe koostöö Tallinna Tugikeskusega Juks – toimusid mitmed raamatukogutunnid ja töötoad vaimupuudega noortele ning raamatukogus oli kuu aega üleval ka suur tugikeskuse klientide kunsti- ja käsitöönäitus, mille avamine oli väga rahvarohke ja meeldejääv sündmus. 4.5.2 Koduteenindus Koduteenindus on teavikute koju toomise teenus, mida raamatukogu pakub Tallinna elanikele, kelle tervislik seisund ei võimalda raamatukogu külastada. Teavikuid tuuakse koju üks kord kuus. Koju on võimalik tellida eestikeelse kirjanduse osakonna, võõrkeelse kirjanduse osakonna ja muusikaosakonna kojulaenutatavaid teavikuid (raamatud, ajakirju, CDsid, DVDsid jms), soovi korral ka spordivahendeid ja muusikainstrumente. 2018. aasta alguses oli koduteenindust kasutavaid lugejaid 32. Aasta jooksul kaotasime 6 lugejat – kolm kahjuks surid ja kolm loobusid tervislikel põhjustel. Aasta jooksul aga teenuse kasutajate arv kokku siiski kasvas ning aasta lõpuks oli neid 48. Ligi 20 uut lugejat hakkas koduteenindust kasutama tänu kampaaniale „Liitu koduteenindusega“, mida kajastati erinevates meediakanalites. Näiteks oli 20. mai Prillitoosis lõik, kus raamatute koju toomise teenust tutvustati. Vastavalt lugejate kasvule on tõusnud ka laenutuste arv. Aastal 2018 laenasid koduteeninduse lugejad kokku 1 664 teavikut, sellest ilukirjandust laenati 1 183, ajakirju 71 ja auviseid 39.  42 Tabel 13. Koduteeninduse osutamine 2018. aastal Kordade Teenuste arv Kasutajate Laenutuste arv arv arv Kodu- 290 1. laenutamine 48 1664 teenindus 2. soovitud teosele ootejärjekorda lisamine 3. kirjandusnimestike koostamine kirjanduse soovitamiseks 4. infopäringutele vastamine 5. e-raamatukogude tutvustamine 4.5.3 Rändkoguteenus Osutasime rändkoguteenust 8 asutusele 127 kasutuskorraga (2017 6 asutust, 114 kasutuskorda):  Eesti Hoiuraamatukogu/Eesti Pimedate Raamatukogu (70 kasutuskorda),  Kaitseväe Peastaap (10 kasutuskorda),  Sakala Eragümnaasium (2 kasutuskorda),  Tallinna Laste Turvakeskus (38 kasutuskorda),  Tallinna Kesklinna Vaba Aja Keskus (1 kasutuskord),  Tuleviku Lasteaed (1 kasutuskord),  Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (4 kasutuskorda),  Waldorflasteaed Ilmapuu (1 kasutuskord). Lisaks pakub raamatukogu rändkoguteenust munitsipaallasteaedadele (vt pt 4.4). Tabel 14. Rändkoguteenuse osutamine 2018. aastal Teenused teistele Teenuste arv Kasutajate Kasutus- asutustele arv kordade arv Rändkoguteenus asutustele 1. laenutamine 8 127 2. soovitud teosele ootejärjekorda lisamine 3. infopäringutele vastamine 4. e-raamatukogude tutvustamine Rändkoguteenus 1. laenutamine 82 287 munitsipaallasteaedadele 2. soovitud teosele ootejärjekorda („Mesilane Miti lisamine raamatutaru lasteaias“) 3. infopäringutele vastamine 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond  43 2018. aasta paistis silma ürituste ja üritusel osalejate arvu rohkusega. Võrreldes 2017. aastaga oli üritusi 296 võrra rohkem ja osalejaid 8 546 võrra rohkem. Näituseid ja väljapanekuid toimus 51 võrra rohkem ehk umbes samas suurusjärgus kui eelneval aastal. Tabel 15. Näituste, ürituste ja üritustel osalenute arv aastal 2018 Raamatukogu Näitused/ Üritused sh üritusi sh üritusi Üritustel lastele noortele osalenute virtuaal- vanuses 0- vanuses 14- arv näitused/ 13 26 väljapanekud * 1.Keskrk 269 895 307 162 21 126 2. Kadrioru 67 54 27 1 543 3. Kalamaja 64 48 33 2 815 4. Kännukuke 149 220 107 12 3516 5. Laagna 107 62 30 22 603 6. Männi 76 94 69 7 1437 7. Männiku 61 86 60 3 650 8. Nurmenuku 70 147 98 3 1371 9. Nõmme 85 160 110 9 1646 10. Paepealse 117 127 113 6 1307 11. Pelguranna 67 69 53 7 1164 12. Pirita 60 85 34 3 799 13. Pääsküla 107 109 80 8 1040 14. Sõle 103 79 49 10 618 15. Sääse 98 86 39 5 1811 16. Tondi 80 27 22 5 659 17. Torupilli 62 31 23 5 484 18. V-Õismäe 61 51 38 0 469 Katarina Jee 50 8 0 0 4393 KOKKU 1 753 2 379 1 260 260 3 8547 *Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, avalike suhete osakond ning võõrkeelse kirjanduse osakond ** Ürituste ja üritustel osalenute arvud ei anna struktuuriüksuste lõikes kokku liites õiget tulemust, kuna ühisürituste puhul on statistika kõikide raamatukogude statistikas. KOKKU on arvud antud ühekordselt.  44 4.6.1 kohalikul tasandil 4.6.1.1 Osalemine üritustel ja kogukondlikes ettevõtmistes Olime kohal paljudel Tallinnas toimunud üritustel, et tõmmata tähelepanu ja ning ärgitada inimesi raamatukokku tulema. Meid võis leida Tallinna raamatumessilt, Tallinna päeva üritustelt, Tallinna vanalinna päevadelt, Tallinna merepäevadelt, Kirjandustänava festivalilt, kirjandusürituselt HeadRead Vabaduse väljakul jne. Loomaaias avasime lastekaitsepäeval oma traditsioonilise Looduse lugemissaali ja tähistasime Tallinna Loomaaia sünnipäeva. Noorte tänavakultuurifestivalil avas Tallinna Keskraamatukogu tänavamuusika töötoa, kus nii vabatahtlikud kui ka raamatukoguhoidjad õpetasid soovijatele kohapeal klaverimängu, kitarri, ukulelet ja trummirütme. Lõime kaasa Tallinna esimese moodsa õppimise festivali „iduEDU” korraldamisel. Vabaduse väljakul toimunud Aabitsapeol olime väljas oma telgiga, kus huvilised said tutvuda raamatukogus toimuvate ringide ja klubidega, nuputada ja lahendada viktoriini ja mängida lauamänge. 25. augusti kultuuriööl pakkusid kesklinnas asuvad raamatukogud tegevusi peamiselt lastele ja noortele, näiteks noorteraamatute kohvikus sai „maitsta“ uuema noortekirjanduse parimaid palasid Book-tastingu meetodil. Eestis elavate rahvuslike kogukondade kultuuri, keelt, religiooni ja traditsioone tutvustava rahvuskultuuride nädala raames pakkusime huvitavat programmi kõigis raamatukogudes. Kavas olid töötoad, raamatukogutunnid, kultuuriõhtud, kohtumised rahvusvähemuste esinejatega jne. Nädala avaürituseks oli töötuba 13-17aastastele noortele, kus põneva simulatsiooni abil arutleti selle üle, millised võivad olla kultuuridevahelised erinevused, millised nipid aitavad end teistele paremini arusaadavaks teha ja millised võivad olla suhtlustõkked. Tänu Laagna raamatukogu hoovi MTÜ Lasnaidee eestvedamisel rajatud kogukonnaaiale on hoogustunud Lasnamäe raamatukogude koostöö kohalike elanikega. MTÜ Lasnaidee aktiiviga koostöös toimusid Laagna ja Paepealse raamatukogus mitmed eripalgelised sündmused, näiteks „Elav raamatukogu”, kus nn elavateks raamatutega olid põneva eluloo või taustaga lasnamäelased. Meil on hea meel, et raamatukoguhoidjate erialateadmisi kogukonnas hinnatakse. Raamatukogu esindajaid kutsuti koolide ja lasteaedade etlemiskonkursside žüriidesse. Nurmenuku raamatukogu juhataja osales etlemiskonkursi „Eesti keele kaunis kõla“ Haabersti eelvooru žüriis ning lasteaedade õpetajate luulevõistluse žüriis Veerise lasteaias. Pirita raamatukogu raamatukoguhoidja osales linnaosa lasteaialaste etlemiskonkursil. Sõle raamatukogu juhataja kutsuti Karjamaa Põhikoolis toimunud emakeelepäevale pühendatud ülelinnalise etluskonkursi žüriisse. Võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja osales Tallinna Õismäe Vene Lütseumi ja Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasiumi luulekonkursside žüriides ning Tallinna Lasteaed Sinilill etlemiskonkursi žüriis. Aitame Tallinna koole Eesti riigi sajandale sünnipäevale pühendatud enam kui 40 raamatust koosneva raamatusarja kättesaamisel. Töötlusosakonna ülesandeks on Hoiuraamatukogust saabunud raamatute jaotamine 11 riigi ja 48 kohaliku omavalituse hallatavale koolile. See tähendab kahe aasta jooksul regulaarset suhtlemist koolide raamatukogutöötajatega, Hoiuraamatukogust saabunud raamatute lahti pakkimist ning koolide kaupa uuesti kokku pakkimist ja üleandmist koolide esindajatele.  45 4.6.1.2 Koostööpartnerid raamatukogu ettevõtmistes Teeme koostööd erinevate partneritega, kelle kompetents ja panus aitavad laiendada raamatukogu poolt pakutavat. Koostööprojektide tulemusel on raamatukogu ürituste ja koolituse kava mitmekesisem ning oleme osavamad meile oluliste sihtgruppide haaramisel. Teeme koostööd erasektoriga, kes toetasid peamiselt lugemist propageerivaid ettevõtmisi auhindadega. Pääsküla raamatukogu ja Pääsküla noortekeskuse korraldatud luulekonkurssi toetasid Apollo, REaD ja Keila Tarbijate Ühistu. Lugemisprogrammi „Raamatuga kevadesse“ toetavad raamatukaupluste kett Apollo, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, kirjastus Kuldnööbike ja kirjastus Paradiis. Lugemisprogrammi „Loeme ennast torni tippu“ toetab Riigikogu Kantselei Pika Hermanni torni külastuste korraldamisega. Laste otsimis- ja orienteerumismängu „Aardejaht“ auhinnad pani välja kirjastus Egmont Estonia, Ersen, Petrone Print, Draakon & Kuu, Tallinna Munitsipaalpolitsei, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Loodusmuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Lugemisprogrammi „Meie Rühma Raamat“ toetavad auhindadega Tartu Mänguasjamuuseum ning kirjastus Päike ja Pilv. AS Abakhan Fabrics Eesti varustab Sõle raamatukogu overlokõmblusmasina tarbeks valge, beeži ja musta niidiga. Koostööpartnereid ja toetajaid täname oma veebilehel. Lisaks materiaalsele toetusele panustasid raamatukogu tegemistesse missioonitundest erinevate eluvaldkondade esindajad. Jätkus koostöö Eesti Õdede Liiduga ning psühholoog ja võimlemistreeneri Reet Pooliga terviseloengute korraldamisel. Ka kirjanikud käisid raamatukogus tasuta esinemas. Näiteks ERÜ maaraamatukogude sektsiooni üleskutse kinkida Eesti Vabariigile sünnipäevaks 100 tundi ettelugemist raames käisid keskraamatukogus oma loomingut ette lugemas Ilona Kivirähk, Eva Koff ja Kairi Look. Doris Kareva, Jan Kaus ja Indrek Koff. Jätkus koostöö MTÜ-ga Kammermuusikud tasuta kõrgetasemeliste kammerkontsertide korraldamisel, aasta jooksul toimus selles sarjas 9 kontserti, kus kokku osales 573 inimest. Toimus 44 õpilaskontserti, kus esinejateks olid peamiselt G. Otsa nim Muusikakooli, Tallinna Muusikakooli kui ka Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Tänu Mondo MTÜ-le ja vabatahtlik Evelynile toimusid muusikaosakonnas dokfilmiõhtud noortele, kus näidatakse filme ja arutletakse globaalse ulatusega teemadel nagu inimõigused, lõimumine, arengukoostöö, haridus, keskkonnaprobleemid jne. 4.6.1.3 Koostöö vabatahtlikega Raamatukogu ja kogukonna seotust aitavad suurendada vabatahtlikud. Näeme, et raamatukogu vabatahtlik saab läbi oma tegevuse raamatukogu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. 2018. aastal tegutses raamatukogus 203 vabatahtlikku, kellest 24 oli abiks mitmes raamatukogus korraga. Vabatahtlikud käisid raamatukogus 2657 korda ja panustasid kokku 6047 tundi. Kõige sagedamini käis abiks Anne-Mari Männiku raamatukogus (194 korda), Natalia võõrkeelse kirjanduse osakonnas (77 korda) ja Kalev eestikeelse kirjanduse osakonnas (73 korda). 2018. aastal tõusis noorte vabatahtlike arv hüppeliselt, kokku oli noori vabatahtlikke abiks 49. Meie vabatahtlike koduseks keeleks on peamiselt eesti ja vene keel, aga ka portugali, hiina, hindi, hispaania, leedu, läti ja prantsuse keel. Vabatahtlikuna aitavad meid ka endised raamatukoguhoidjad – Liidia Pelguranna raamatukogus, Inga Tondi raamatukogus ja Jekaterina Laagna raamatukogus. Töölepingu sõlmisime eelmisel aastal nelja vabatahtlikuga. Meie suurimaks väljakutseks on iga vabatahtlikku tundma õppida ning leida tegevus, mis paneb vabatahtlikul silmad särama. Motiveeritud vabatahtlik on huvitatud meiega olema ka pikemalt seotud. Nii on vabatahtlik Triin eestikeelse kirjanduse osakonnas abiks olnud alates  46 2010. aastast, Anne-Mari Männiku raamatukogus alates 2012. aastast, vabatahtlik Aljona Pelguranna raamatukogus alates 2013. aastast ja vabatahtlik Getter Pääsküla raamatukogus aastast 2014. Väga suur abi on vabatahtlikest keelekohvikute ja koolituste läbiviimisel. Vabatahtlikud on abiks koolituste, ürituste ning klubide ja ringide korraldamisel. Samuti kirjutasid vabatahtlikud raamatututvustusi kirjandusblogisse, tutvustasid lugejatele e- raamatukogusid ja raamatukoguteenuseid ning koostasid materjale koolituste jaoks. Erinevate klubide arv meie raamatukogus on järjest kasvanud ning annab märku sellest, et inimesed võtavad järjest enam omaks raamatukogu rolli kogukonnakeskusena. Nagu eelnevalt märgitud, mängivad klubilise tegevuse vedamisel suurt rolli raamatukoguhoidjate kõrval ka vabatahtlikud. 2018. aastal toimusid erinevates osakondades ja haruraamatukogudes lisaks keelekohvikutele ja –ringidele (vt pt 4.6.2) erinevad kirjandus- ja kirjutamise klubid, lauamängu- ja naisteklubid, male-, reisi-, kunsti-, käsitöö-, taaskasutus- ning näiteringid. 4.6.1.4 Näitused Üheks raamatukogu ülesandeks kogukonna tasandil on oma lugejatele näituste korraldamine ja loojatele tasuta näitusepindade pakkumine. 2018. aastal olid meie raamatukogude näitusepinnad peamiselt üle-eestilises projektis „Kunst raamatukokku“ osalevate noorte päralt (vt pt 4.6.2). Siiski jäi ruumi ka teiste näituste jaoks. Mööda meie osakondi ja haruraamatukogusid liikus muuhulgas mitmeid meie endi kokku pandud rändnäituseid, millest enim tõmbas tähelepanu rahvusvahelise projekti „CreaTeams in Library“ partneritega koostöös valminud näitus „My Green ID – Minu roheline ID“. Näitus koosnes 18st nn rohelisest ID-kaardist, millel oli kujutatud erinevate riikide raamatukoguhoidjaid, kes pöörasid tähelepanu erinevatele keskkonnateemadele ja avaldasid toetust rohelisele mõtteviisile (vt p 4.6.3). Kõik meie haruraamatukogud pakuvad võimaluste piires oma piirkonna kollektsionääridele ja hobikunstnikele loodud tööde ja kogude näitamise võimalust ning selline koostöö kohalike inimestega on sooja vastuvõtu osaliseks saanud. Samuti on kõikidel meie teenindusüksustel tihe koostöö nii lasteaedade, koolide kui ka kunsti- ja huvikoolidega, kes oma töid raamatukogus eksponeerida saavad. Torupilli raamatukogu tegi 2018. aastal lisaks koostööd KUMU kunstimuuseumiga: näituseid ja väljapanekuid koostati KUMU uute näitustega haakuvatest kirjandusteostest. Katsetati ka muid põnevaid ideid: näiteks tekitas külastajate seas ning ka sotsiaalmeedias suurt elevust Pirita raamatukogu näitus „Pimekohting raamatuga“, mis koosnes pruuni paberisse pakitud raamatutest, millele oli kirjutatud paar raamatuga haakuvat märksõna ja esimene lause. Inimesed said püüda ära arvata, mis raamatuga tegu, ning julgemad neid ka pimesi laenutada. 4.6.2 riiklikul tasandil Meie raamatukogu koordineeris Eesti riigi sünnipäevale pühendatud üle-eestilist projekti „Kunst raamatukokku“, mille raames avasid rahvaraamatukogud üle Eesti oma näitusepinnad noortele kunstnikele. Projekti eesmärgiks oli anda noortele võimalus näitusega teha oma riigile sünnipäevakingitus ning selle kaudu tugevdada raamatukogude ja noorte koostööd. Riigikantselei saadud toetus võimaldas meil omakorda korraldada projektis osalevatele raamatukogudele projektikonkursi toetuse taotlemiseks näituseinventari hankimiseks ning ürituste ja õpitubade läbiviimiseks. Kokku osales projektikonkursil 10 maakonnaraamatukogu ja 3 linna keskraamatukogu. Projekti raames toimus üle Eesti 2018. aastal ligikaudu 225 näitust (sh Tallinna Keskraamatukogus 84 näitust), mida aitasid luua üle 1000 kunstniku (sh Tallinna Keskraamatukogus 271 kunstniku) Näituse ametlikke avamisi oli 34, kus osalejaid ligikaudu 678. Toimus 10 sündmust 175 osalejaga ning 57 töötuba, millest võttis osa 791 osalist. Meie raamatukogu sai kogemusi üle-eestilise raamatukogude koostööprojekti juhtimisel, projektikonkursi korraldamisest ja koostööst uute partneritega.  47 Euroopa kultuuripärandiaasta tähistas meie raamatukogu Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustava üritustesarja „Muinasjutt algab“ ja Eesti folkloorile pühendatud „Luulemaratoni“ korraldamisega. Kasutasime teemanädalaid ja –päevi meie teenustele tähelepanu tõmbamiseks. Täiskasvanud õppija nädal, Get Online Week`i, Euroopa programmeerimisnädal (Code Week) ja rahvusvaheline algatus KoodiTund (Hour Of Code) aitasid reklaamida koolitusi, Põhjala kirjanduse nädal kirjandust. Tähistasime esmakordselt rahvusvahelist taaskasutuspäeva, mille raames toimunud vestlusringis „Asjad meie elus – kust nad tulevad ja kuhu lähevad, kui me neid enam ei vaja?” arutasid Maailmakoristuse regionaalsete koordinaatorite juht Kadi Kenk ja Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna peaspetsialist Meril Allikivi ning Uuskasutuskeskuse turundusjuht Annika Altmäe muuhulgas nullkuluelu ja pakendivaba elu ja seda, kas Eesti inimesed ostavad liiga palju asju. Korraldasime pop-up õmblustoa ning koostöös Tallinna Keskkonnaametiga töötoa, kus tutvustati tarbetoodetes leiduvaid ohtlikke aineid ning õpetati käepärastest vahenditest valmistama ohutumaid puhastusvahendeid. Eesti lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist toetame jätkuvalt keelekohvikute korraldamisega. Kahe viimase aasta jooksul on meie keelekohvikud saanud väga populaarseks ning neid korraldatakse nüüd juba peaaegu igas teenindusosakonnas ja haruraamatukogus. Kõige rohkem on muukeelsetele eesti keele õppimiseks mõeldud keelekohvikuid, ent järjest on lisandunud ka teistes keeltes vestlusringe: inglise, vene, soome, rootsi, saksa, prantsuse, hispaania, hiina, korea ning isegi võru keele kohvik. Mitmeid neist veavad vabatahtlikud. Eesti keelt õpivad raamatukogus peamiselt vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed, ent osalejaid on näiteks ka Soomest, USA-st, Iirimaalt, Kolumbiast, Süüriast, Afganistanist, Ukrainast, Austraaliast ja Indiast. Keelekohvikutes on külastajaid teismelistest kuni eakateni. Keelekohvikute reklaamimisel oleme teinud koostööd saatkondadega. 2018. aastal testisid meie keelekohvikud keeleõppekaartide komplekte, mida valmistub välja andma Eesti Instituut koostöös Integratsiooni SAga. Ingliskeelne lauamänguklubi noortele ja täiskasvanutele on uus ja väga hästi käima läinud võimalus harjutada inglise keelt ning ühtlasi aidata välismaalastel eesti ühiskonda integreeruda ja sotsialiseeruda. Lauamängude mängimise ajal vesteldakse ka erinevatel Eestit puudutavatel teemadel ning räägitakse kohanemisest meie kultuuri ja elu-oluga. Lastele pakume eraldi keeleõppevõimalusi: nii toimuvad võõrkeelse kirjanduse osakonnas inglise keele kursused vene keele baasil ning araabia keele ring pagulasperedele, mitmel pool haruraamatukogudes eesti keele ringid vene keele baasil. Lõimumist toetab ka pagulasperede lastele suunatud projekt „Raamatukoguga sõbraks“ (vt pt 4.4) ja vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele ja noortele suunatud kohtumistesari „#minaloenagasina?!”/„#ячитаюаты?!“. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ eesmärke silmas korraldasime kirjandusüritusi ning paljud neist said teoks tänu Eesti Kultuurkapitali rahastusele. Teatud projektid nagu näiteks „Kirjanik raamatukogus“, „Luulemaraton“, „Mis uudist, raamatukogu“, „Lugejate neljapäev“ toimuvad Kultuurkapitali toetuse toel juba mitmendat hooaega, see on taganud ürituste regulaarsuse ja loonud nii esinejate kui lugejate jaoks traditsiooni, mida teatakse ja oodatakse. Täiskasvanutele suunatud lugemisprogrammi korraldame eesmärgiga tõsta esile head kirjandust, aidata inimestel orienteeruda tänapäeva kirjandusmaastikul ja julgustada loetu üle arutlema. Kuuendat korda toimunud lugemisprogrammi teemaks oli „Eestlased muutuvas maailmas“ ning see oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Lugemisprogrammis osales 134 inimest, edukaid lõpetajaid oli 56. Võrreldes eelmiste hooaegadega oli seekord lugemisprogrammis rohkem osalejaid. Saadud tagasiside ja lõpuüritusel kogetu põhjal saame väita, et inimesed vajavad sellist lugemisprogrammi ning  48 võimalust raamatute üle arutleda - kuulati üksteise soovitusi ja kirjutati üles, mida võiks veel lugeda. Kirjandusklubisid täiskasvanutele oli meil erinevates raamatukogudes kokku kuus. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Võõrkeelse kirjanduse osakond osales Põhja- ja Baltimaade raamatukogude koostöövõrgustiku kaheaastases ühisprojektis „CreaTeams in Library“ (Nordplusi programm). 2018. aasta tegevuste läbiviimiseks jagati partnerraamatukogud kahte gruppi, meie lõime kaasa grupis, mille ülesandeks oli ühiselt korraldada rohelist mõtteviisi ja säästlikke eluviise propageeriv alamprojekt „My Green ID“ ehk „Minu roheline ID“. Projekti lõppedes hindasid osalised kõrgelt koostööst kasvanud tuge raamatukogu igapäevatööle ning 2019. aasta algul on koostöövõrgustikul kavas esitada uue koostööprojekti nimega „My Green Identity“ taotlus. Osalesime Rahvaraamatukogud 2020 (inglise keeles Public Libraries 2020) võrgustikus. Selle raames võtsime kolmandat korda osa ka Euroopa Parlamendis toimuvast näitusest Generation Code: Born at the Library (vt pt 2.4.3). 2019. aastal jätkame partnerlusega nüüd juba Public Libraries 2030 nime all. Hoidsime EBLIDA-t (Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo/ The European Bureau of Library, Information and Documentation Associations) kursis e- raamatute laenutamise olukorraga Eestis ning osalesime praktikuna NAPLE (Euroopa rahvaraamatukogude eest vastutavate riiklike asutuste foorum/ National Authorities on Public Libraries in Europe) e-raamatute töörühmas. Osalesime ka IFLA MetLib (Metropolitan Libraries Section, linnade, mille elanikkonna arv on 400 000 või suurem, keskraamatukogude koostöövõrgustik) võrgustiku töös. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Tallinna Keskraamatukogus viiakse läbi laias valikus kasutajakoolitusi. 2018. aastal lisandus koolituste nimekirja mitmeid uusi koolitusi, mis põhiliselt olid seotud robootikaga ning Kännukuke raamatukogu innovatsioonilabori seadmetega (erinevate robootika- ja leiutajakomplektide, 3D-printimise, kilelõikuri ja termopressi koolitused). Samuti hakkas Kännukuke raamatukogu sarnaselt eestikeelse kirjanduse osakonnale pakkuma arvutigraafika ja graafikalaudade koolitusi. Eestikeelse kirjanduse osakonna arvutigraafika koolitused täienesid võimalusega õppida kasutama Adobe Photoshop’i. Üldse pakuti 2018. aastal koolitusi järgmistel teemadel:  3D-printimise koolitus,  arvuti algõpe (sh e-posti aadressi tegemine),  arvutigraafika koolitus,  graafikalaudade tutvustus,  e-lugerite tutvustus,  e-raamatukogude tutvustus,  e-teenuste koolitus,  Facebooki algõpe,  ID-kaardi kasutamine,  internet ja infoallikad,  kirjanduse tundmise koolitus,  kilelõikuri ja termopressi koolitus,  kontoritarkvara õppeprogrammid,  49  lauaskannerite tutvustus,  muusikalised raamatukogutunnid,  nutinõustamised (koostöös Vaata Maailma SA-ga),  raamatukogu veebileht,  sisserännanute nõustamine,  sugupuu uurimise koolitus,  tahvelarvutite ja nutitelefonide kasutamise algõpe,  uurimistöö allikate koolitused gümnaasiumi ja põhikooli õpilastele,  Vikipeedia algõppe koolitus, Tabel 16. Koolituste ja koolitustel osalejate arv 2017-2018 Raamatukogu Rühma- Osalejate arv Individuaal- Osalejate arv koolituste arv. koolituste arv 2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018 * 1.Keskrk 685 930 11 214 13 946 1 687 1 728 1 716 1 756 2. Kadrioru 17 17 314 358 13 51 13 51 3. Kalamaja 22 33 815 545 171 171 171 171 4. Kännukuke 48 89 899 1 236 95 284 99 304 5. Laagna 40 35 947 891 479 502 475 463 6. Männi 15 10 290 210 109 106 109 106 7. Männiku 10 16 216 354 42 74 42 74 8. Nurmenuku 38 56 802 1 185 58 180 58 180 9. Nõmme 28 23 706 620 100 272 100 272 10. Paepealse 60 87 1 237 1 423 381 409 381 409 11. Pelguranna 54 73 582 672 384 362 384 362 12. Pirita 18 36 372 636 42 72 42 72 13. Pääsküla 133 145 2015 2 376 26 73 26 73 14. Sõle 63 72 932 1 124 56 147 73 147 15. Sääse 27 43 636 898 350 268 350 268 16. Tondi 1 0 25 0 77 115 77 115 17. Torupilli 27 19 522 365 80 242 80 242 18. V-Õismäe 23 21 445 406 100 123 100 123 Katarina Jee 52 48 807 1000 0 0 0 0 KOKKU 1328 1 753 23 776 28 245 4250 5 131 4296 5 188 * Keskrk – eestikeelse kirjanduse osakond, muusikaosakond, võõrkeelse kirjanduse osakond, avalike suhete osakond  50 Läbiviidud koolituste arv on võrreldes 2017. aastaga tõusnud. Kui 2017. aastal viidi läbi 5 611 koolitust, siis 2018. aastal 6 884 koolitust ehk 1 273 koolitust enam. Neist 5 131 olid individuaalkoolitused ja 1 753 rühmakoolitused. Enim on tõusnud nutiseadmete kasutamise koolituste arv – kui 2017. aastal viidi neid läbi 93, siis 2018. aastal 423. Suures osas on selle numbri nii suur tõus tingitud nutinõustamistest, mida viidi läbi SA Vaata Maailma koostööpartnerina NutiAkadeemia projekti raames. Nutinõustamised jätkuvad 2019. aastal. Lisaks on suur tõus olnud interneti ja infoallikate kasutamise koolituste läbiviimise osas – 2017. a. 461 ja 2018. a. 941 koolitust. Jätkuvalt on populaarsed arvuti algõppe, e-teenuste ja ID-kaardi koolitused. Kõige väiksem oli 2018. aastal (sarnaselt kolme eelneva aastaga) huvi tööotsijatele mõeldud koolituste vastu, vähe leidsid kasutust ka kontoritarkvara õppeprogrammid. Individuaal- ja rühmakoolitustel osalejate arv kokku oli 2018. aastal 34 332 ehk 6 260 võrra suurem kui 2017. aastal (28 072). Samas võib öelda, et koolitustel osalenute arv ei ole tõusnud proportsionaalselt koolituste arvu suurenemisega. Kasutajakoolitusi soovib aina rohkem inimesi, kes eelistavad personaalset lähenemist või kelle soovid on väga spetsiifilised ning seetõttu toimub ka järjest enam individuaalkoolitusi. Sageli vajatakse abi isiklike tahvelarvutite, sülearvutite ja nutitelefonide kasutamisel (seadmega töö alustamisel, seadme enese ja ka postkasti seadistamisel). Jätkuvalt on peamised individuaalselt koolitatavad olnud vanemaealised. Lastele on korraldatud koolitusi (peamiselt erinevaid raamatukogutunde) 1 420 korral ning noortele on korraldatud 596 koolitust. Kuni 13aastaseid lapsi osales koolitustel kokku 17 574 ning noori 2 390. 2018. aastal jätkus koostöö Tallinna erinevate koolide põhikooli- ja gümnaasiumiklassidega, kellele viidi läbi koolitusi nii e-raamatukogu kui ka spetsiaalselt uurimistööde koostamiseks vajalike infoallikate kasutamise osas. Lisaks toimus mitu koolitust Tallinna koolide õpetajatele. Traditsiooniliselt korraldati üle-Euroopaliste algatuste Get Online Week`i, Euroopa programmeerimisnädala (Code Week) ja rahvusvahelise algatuse KoodiTunni (Hour Of Code) ning ka TÕNi raames arvukalt koolitusi erinevatele sihtrühmadele. See on võimaldanud saada suuremat meediakajastust ning nii on inimesed saanud teadlikumaks meie raamatukogu pakutavatest koolitustest ja teenustest laiemalt. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Oktoobris esitlesime üheteistkümnendat meie poolt välja antud kinkeraamatut I klassidele – „Omad jutud 3“. Tegemist on omaloominguraamatuga, mis koosneb aastatel 2014 kuni 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud viie omaloomingukonkursi töödest: „Pokud ja Potsataja päästavad maailma“, „Loomad valivad superstaari“, „Lugude meri“, „Minu isamaa, minu emakeel“, „EV100 luulekonkurss“. Samadel teemadel on raamatusse jutud kirjutanud ka kirjanikud Contra, Ilmar Tomusk, Markus Saksatamm, Reeli Reinaus ja Kairi Look. Illustratsioonid on joonistanud Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased. „Omad jutud 3“ ja ka eelmisel aastal väljaantud kinkeraamatust „Kooliraamat“ tellisime epubi ELLU jaoks. Raamatukogu teenuste, ürituste, projektide jne tutvustamiseks koostati 2018. aastal 36 pressiteadet ( 2017. a 37). Tallinna Keskraamatukogu tegevust kajastati erinevates meediakanalites 260 korda (2017. aastal 257), sh 21 kajastust vene keeles ja kaks inglise keeles. Väga edukas oli Luulemaratoni pressiteade, mida kajastati nii Tallinna meedias  51 (ajalehes Pealinn, Tallinna veebilehel pealinn.ee, Vabaduse väljaku ekraanil) kui ka üleriigilises meedias laiemalt (ERRi kultuuriportaal, Raadio 4, Vikerraadio). Palju positiivset meedia tähelepanu pälvis spordi- ja liikumisvahendeid laenutuse teenust tutvustav pressiteade, mida kajastasid Pealinn, tallinn.ee, tarbja24.postimees.ee, Kuku raadio „Linnatund“, ajakirisport.ee, jooksja.ee, Nõmme Sõnumid, Eesti Päevaleht jne. Meedia tähelepanu köitis traditsiooniliselt ka kinkeraamatu väljaandmine ning auhinna „Järje Hoidja“ üleandmine rahvusvahelisel lasteraamatupäeval kirjanik Anti Saarele. Jõulisemalt reklaamisime eelmise aastal koduteenindust, et tõsta teadlikkust teenusest nii vanemate inimeste kui nende pereliikmete seas. Koduteenindust saime tutvustada „ Pillitoosis“, Kuku raadio Linnatunnis, Raadio 4s, ajakirjas 60+; uudisnupukesed teenuse kohta ilmusid ka linnaosalehtedes, ajalehe Pealinn paber- ja veebiväljaandes, samuti Tallinna linna veebilehel. 2018. aastal möödus 95 aastat kojulaenutuse algusest meie raamatukogus. Seda verstaposti tähistas läbi kogu aasta toimunud kampaania „Laena korraga 30 teavikut“, millega soovisime murda stereotüüpset arvamust, et korraga saab võtta oluliselt vähem teavikuid. Need, kes korraga 30 teavikut laenasid, said raamatukogult kingiks nii mitu kotti, kui palju oli vaja nende raamatute mahutamiseks. Kampaania raames jagasime 128 kotti 88 lugejale. Kampaania toetuseks tehti raamatukogudesse illustreerivaid väljapanekuid 30st raamatust, fotosid kasutasime kampaania tutvustamiseks sotsiaalmeedias. Peamisteks trükimeedia turunduskanaliteks olid Pealinn, linnaosade lehed (kõige parem koostöö on juba aastaid Nõmme Sõnumite ja Mustamäe Lehe toimetajatega), Õpetajate Leht, Sirp. Peamised veebiväljaanded, mis vahendasid raamatukogu uudiseid, oli pealinn.ee, tallinn.ee, opleht.ee, Goodnews, kultuur.err.ee ja postimees.ee. Väga hea koostöö on võõrkeelse kirjanduse osakonnal kanalitega Raadio 4 ja ETV+. Raamatukogu tegemiste kajastamiseks lisasime ise regulaarselt infot portaalidesse ja kultuurisündmuste kalendrisse kultuur.info ja huvi.tallinn.ee. Saatsime järjepidevalt infot koostööpartneritele nende veebilehtedele ja uudiskirjadesse lisamiseks (nt tallinn.ee, Õpetajate Leht, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Haridusamet, Eesti Töötukassa). Viisime raamatukogu infomaterjale sotsiaalkeskustesse, lasteaedadesse, koolidesse jne kultuuri- ja sotsiaalasutustesse. Suurt rõhku panime mais avatud RBdigitali e-raamatukogu tutvustamisele, näiteks tutvustasime teenust Käsitöö ja Õmblustoa ning välismaalastele Kultuurisammu FB grupis. Info saadeti 11-le mootorispordiga tegelevale ühendusele (motoklubid, motomatkajate klubi, mootorrattaspordi föderatsioon), Eesti Kunstiakadeemiale, Tallinna Ülikoolile jne. E- raamatukogu tutvustati koos teiste meie e-raamatukogudega oktoobris vabatahtlike infotunnis ning vabatahtlikud tutvustasid e-raamatukogusid omakorda haridusfestivalil „iduEDU“ . Alates RBdigitali avamisest kuni 2018. aasta lõpuni reklaamiti e-raamatukogu Vabaduse väljaku ekraanil. Lisaks saadeti e-kirjadega infot koolidele, haridusportaalidele, lugemisühingule jne. Vahendame oma lugejatele ja avalikkusele infot oma veebilehtede, Facebooki kontode ja uudiskirja abil (loetelu veebilehtedest, Facebooki ja Instagrami kontodest ning blogidest Lisas 8). Raamatukogu peamise veebilehe arendamisel lisasime otsimisvõimaluse e-kataloogist ESTER ja e-raamatukogudest, muutsime menüüs navigeerimise ülevaatlikumaks, lisasime küpsiste (cookies) teavituse ning tõstsime turvalisuse tõstmiseks veebilehe https-protokolli peale. Kirjandusblogile hankisime tasulise konto, mis vabastas blogi pealetükkivatest reklaamidest, ning blogi sai ka uue kujunduse. Kirjandusblogisse „Lugemiselamused“ lisandus 91 raamatututvustust eesti ja inglise keeles, kirjandusblogi külastati 48 427 korda (2017 – 25 509). Venekeelsesse kirjandusblogisse lisati 7 postitust ning seda külastati 1663 korda.  52 Oluline on näidata raamatukogu kohalolekut linnaruumis. Suuremate ürituse ja projektide kajastamiseks kasutasime Vabaduse väljaku ekraani, kuhu raamatukogu saab infot lisada tasuta. Kevadel ja suvel kasutasime raamatukoguteenuste ja ürituste tutvustamiseks raamatukogu jalgratast. 2018. aastal kasutasid jalgratast graafiku alusel erinevad meie raamatukogud, tänu millele liikus ratas varasematest aastatest enam linnaosades. Väliüritusel osalemiseks ja seal silma paistmiseks on meil soetatud suur telk, surfilipud ja roll-up stendid. 4.9 Andmebaasid Tallinna Keskraamatukogu ei bibliografeeri Eesti artiklite andmebaasi ISE alates 2017. aastast. Seisuga 31.12.2018 on Eesti artiklite andmebaasis ISE Tallinna Keskraamatukogus loodud kirjeid 9936, meie loodud kirjete hulk andmebaasis on 2018. aasta jooksul vähenenud kirjete mestimise tõttu 199 kirje võrra. Tallinna Keskraamatukogu jälgib andmebaasis ISE kasutatavate normimärksõnade muudatusi Eesti märksõnastikus EMS ning vajadusel parandab spordi, vaba aja ja turismi alaseid märksõnu kogu andmebaasis ISE. 2018. aastal oli ELNET Konsortsiumi ISE töörühma põhiteemaks artiklite andmebaasile uue kaasaegsema tarkvara otsimine. Aasta lõpus võeti vastu otsus andmebaas ISE viia üle Innovative Interfaces, Inc. poolt pakutud tarkvarale Sierra, seda plaanitakse teha 2019. aasta jaanuari-veebruari.  53 5. 2019. aasta tegevused 2019. aastal on meie jaoks tähelepanu keskpunktis Tallinna arengukava 2021+ koostamise protsess. Loodame, et töötubades ja ekspertrühmades saavad läbi arutatud ja linna olulisema strateegilise dokumendi tarvis sõnastatud raamatukogu arengu võtmeteemad - haruraamatukogude võrgu kaasajastamine vastavalt linnas toimunud arengutele sh uute raamatukogude loomine Lasnamäel ning Keskraamatukogu hoone laiendamine. Usume, et Helsingi Oodi sütitab ka tallinlastes nõudliku ootuse sarnase raamatukogu järele Tallinna kesklinnas. Ootame linnalt toetust RFID (raadiosagedustuvastus-)-tehnoloogiale ülemineku käivitamiseks. Tegemist on investeeringuga, mida tegemata ei ole võimalik tõsta lugejate jaoks kasutusmugavust ega ka teenindusprotsessi efektiivsust. RFID rakendamine annab põhja, millelt saaksime arendada uusi teenuseid nagu näiteks 24/7 tagastusautomaadid, pikema lahtiolekuajaga osaliselt iseteenindusega raamatukogud või iseteeninduslikud miniraamatukogud linnaruumis. Peame taotlema linnalt investeeringuid uue raamatukogubussi hankimiseks ja alustama ettevalmistusi hanke algatamiseks. 2019. aastal plaanime laiendada eesti- ja võõrkeelsete e- ja audioraamatute valikut ELLUs ja OverDrive´i e-raamatukogus. Samuti on eesmärgiks laiendada ligipääsu võimalusi nii eesti- ja võõrkeelsete ajakirjade ja ajalehtede digiväljaannetele. Kaasajastame e-raamatukogu ELLU veebilehte, lisades funktsioone ja muutes kujundust, viimane on ELLU avamisest alates püsinud peaaegu muutumatuna. Oleme saanud juba hulgaliselt positiivset tagasisidet 2019. a alguses tehtud muudatustele. Teeme rohkem reklaami e-raamatukogudele. Uurime võimalusi Naxos Music Library kasutuselevõtuks. Jätkume tööd varukogude ümberkorraldamisega, et tuua teavikud maksimaalselt avakogusse ning vabanenud ruumi arvel luua võimalusi rühmatööks või täiendavateks lugejakohtadeks. Teeme eestikeelse kirjanduse osakonna lugemissaalis ümberkorraldusi, millega laieneb teenindussaal varukoguruumi võrra. Plaanime teenindussaalidesse hankida uusi mugavaid tugitoole nii noortele kui täiskasvanutele. Jätkame „Mesilase Miti raamatutaru lasteaias“ teenuse tutvustamist lasteaedadele. Soovime 2019. aasta lõpuks jõuda selleni, et lepingu on sõlminud enamik munitsipaallasteaedu ning edaspidi oleme teenustest loobunud lasteaedadele teenusega liitumise võimalust meelde tuletanud sagedusega kord aastas. Raamatukogude andmeside kiiruste tõstmine on tähelepanu all ka sellel aastal. Samuti tahame leida otsinguarvutitele kaasaegsama lahenduse, kus lisaks tavapärasele teaviku leidumusotsingule saaks end lugejaks registreerida, kasutada e-raamatukogusid jne, ning alustada järgmisel aastal ka arvutite uuendamisega. Uurime võimalusi pilveprindi kasutuselevõtuks. Arendame Kännukuke raamatukogu innovatsioonilaborit, hankides sinna uued sülearvutid ning käivitades laserlõikuri teenuse. Kännukuke raamatukogu alustab uute teenustega – fotostuudio ning sünnipäevapeo teenus. Otsime võimalusi projekti “Õnnelik seenior” laiendamiseks kesklinnast ka teistesse linnaosadesse. Ürituste korraldamisel peame silmas teema-aastaid, juhtides tähelepanu ja väärtustades nii laulu- ja tantsupidude traditsiooni kui eesti keele aastat. Eelmisel sügisel alguse saanud ja 2019. aasta 30. aprillini kestva lugemisprogrammi teema on „Terve vald oli kokku aetud”  54 ning on pühendatud XXVII laulu- ja XX tantsupeole „Minu arm”. On hea meel, et Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA on meie lugemisprogrammi toetajaks. 135. aasta möödumist Aleksander Sibula sünnist plaanime märkida uue virtuaalnäitusega. Kuna 2020. aasta saab Eesti olema digikultuuri aasta, siis on just paras aeg alustada ka selleks ettevalmistusi. Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu direktor Koostajad: Aivi Sepp, Kaie Holm, Kristi Veeber, Kristina Rood, Mari Sieberk, Merle Tanilsoo.  55 LISA 1. Projektitoetused ja nende kasutamine 2018 Projektid, toetused Periood Eraldatud Kasutatud Projekti summa 2018 üldmaksumus Kultuurkapital @raamatuklubi lastele: 1.08.2017- 630 430 700 kirjandusüritused 30.06.2018 raamatukogudes ja nende salvestamine ERR lasteportaali Kirjandusürituste sarja „Kirjanik 01.08.2017- 2000 1099,99 2480 raamatukogus“ esinejate tasud 31.10.2018 Venekeelsete kirjandusürituste 02.01.2017- 2000 1069 2345 sarja „Lugejate neljapäev“ 21.06.2018 esinejate tasud „Täna ma jutustan ühe loo...“ 01.08.2017- 800 360 968 jutuvestmise töötoad 31.05.2018 lasteaiakasvatajatele ja -lastele Kirjanduslike ürituste sari 01.11.2017- 2000 1200,01 2225 „Alternatiivajalugu ilu- ja 30.06.2018 aimekirjanduses“ Kirjanduslike kohtumisürituste 02.01.2018- 1500 1500 1670 sari lastele ja noortele „Mis 21.01.2019 uudist, raamatukogu?“ Kohtumiste sari noorte 02.10.2018- 500 500 560 tekstiloomeoskuste 30.06.2018 arendamiseks Luulemaraton rahvusvahelise 01.03.2018- 1500 1500 1738 luulepäeva tähistamiseks 30.04.2018 Tallinna Keskraamatukogus Tallinna Keskraamatukogu 01.10.2018- 3900 1690 4350 kirjandusürituste sarja „Kirjanik 23.09.2019 raamatukogus“ esinejate tasud Eva Suiki osalemine EBLIDA- 28.04.2018- 320 320 1118,76 NAPLE konverentsil ja NAPLE 02.07.2018 e-raamatute töörühmas Maarja Pildre osalemine IFLA 01.05.2018- 320 320 1423,43 Metlib 2018. aasta konverentsil 01.07.2018 ja esinemine ettekandega Venekeelsete kirjandusürituste 01.09.2018- 3040 520 3398 sarja „Lugejate neljapäev“ 20.06.2019 esinejate tasud Põhjamaade kirjanike 01.10.2018- 600 600 3888,72 kohtumised Tallinna 31.12.2018 Keskraamatukogus Kokku Kultuurkapitali projektid 19 110 11 109 26 864,91 Kultuuriministeerium jm riigi toetusega projektid „Elav kunstiraamat“: noorte 01.09.2017- 1500 1000 1700 kohtumised kunstnikega (HMN) 30.12.2018 Rulast raamatuni on lühike maa: 26.01.2018- 6424 6424 9087,79 spordi- ja liikumisvahendid 20.12.2018  56 noortele raamatukogust laenamiseks (HMN) Mängime ja loeme: laste 01.09.2017- 700 400 1170 lugemisoskust arendavad 30.06.2018 lugemismängud raamatukogus (HMN) Kohtumisürituste sari „Lastega 21.10.2017- 400 200 952 loomariigis: milline on meie 31.08.2018 tulevik?“ (HMN) Ürituste sari „Muinasjutt algab“ 08.03.2018- 2100 2100 2100 (Muinsuskaitseamet) 16.12.2018 Spetsialistide osalemised 01.05.2018- 800 800 2536,69 erialastel konverentsidel: 01.07.2018 EBLIDA-NAPLE konverentsil ja NAPLE e-raamatute töörühmas ning IFLA MetLib konverentsil (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Vallaraamatukoguhoidjate 20.04.2018- 2725 2668,36 3356,36 viiepäevane praktika Tallinna 01.12.2018 Keskraamatukogus (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) Sulle on koomiks: kirjandus- ja 01.04.2018- 350 350 430 lõimumisprojekt lastele ja 23.01.2019 noortele (HMN) Raamatukogu arendusprojektid: 02.11.2018- 2226 1550,26 2697,08 Sibula erialapäev ja osalemine 10.10.2018 raamatukoguteenuste messil Euroopa Parlamendis (Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm) „Elu nagu raamatus“ – 01.05.2018- 416 416 490,16 kirjandusel põhinevad 15.08.2018 rollimängud Kalamaja päevadel ja Tallinna Merepäevadel Projekt „Noor, loo, too - kunst 12.04.2018- 22 332 22 332 22 332 raamatukokku!“ (Riigikantselei) 31.01.2019 "#minaloenagasina?!"/„#ячита 01.04.2018- 1935 1935 1935 юаты?!“: Eesti kirjanike 30.11.2018 kohtumised raamatukogudes vene keelt emakeelena kõnelevate õpilastega (Integratsiooni SA) Mobiilirakenduste töötubade 01.06.2018- 800 800 895 sari „Äpitav“ (ERÜ) 01.11.2018 Mängime ja loeme: laste 01.09.2018- 700 300 920  57 lugemisoskust arendavad 31.06.2019 lugemismängud raamatukogus (HMN) Raamatukoguga sõbraks: 01.09.2018- 1600 223,04 1654,12 pagulasperede laste 31.09.2019 lõimumisprojekt (HMN) Õnnelik seenior – tegevus- ja 01.10.2018- 1000 333,33 1150 vestlushommikud raamatukogus 30.06.2019 (Sotsiaalministeerium HMN) Kokku Kultuuriministeeriumi jm riigi 46 008 41 831,99 53 406,2 toetusega projektid Muud projektid ja toetused: Huviring „Nurmenuku 26.02.2018- 675 675 675 robootikaring“ (SA Vaata 30.12.2018 Maailma) Huviring „Digidisaini klubi“ 27.02.2018- 675 675 675 (SA Vaata Maailma) 30.12.2018 Huviring „Leiutajate ring 27.02.2018- 675 675 675 Kännukuke raamatukogus“ (SA 30.12.2018 Vaata Maailma) Projekt „CreaTeams in Library“: 01.09.2017- 4780 3222,16 4780 Programm Nordpluss Adult 30.09.2018 2017 Kokku muud projektid ja toetused: 6805 5247,16 6805  58 LISA 2. Personali koolitus Raamatukogu nimetus Koolituste arv Koolitustundide Koolituseks arv (koolituse maht kulutatud (euro) ) Kadrioru raamatukogu 27 190,5 256,73 Kalamaja raamatukogu 14 95,8 175,77 Kännukuke raamatukogu 30 343,0 1536,97 Laagna raamatukogu 13 106,1 88,50 Männi raamatukogu 8 49,2 52,36 Männiku raamatukogu 9 63,2 52,36 Nurmenuku raamatukogu 20 140,9 200,18 Nõmme raamatukogu 18 169,5 294,06 Paepealse raamatukogu 19 125,9 159,84 Pelguranna raamatukogu 18 125,3 216,68 Pirita raamatukogu 22 326,7 615,38 Pääsküla raamatukogu 19 101,9 177,05 Sõle raamatukogu 13 96,5 190,44 Sääse raamatukogu 12 100,8 170,08 Tondi raamatukogu 14 82,9 251,40 Torupilli raamatukogu 17 114,6 172,31 Väike-Õismäe raamatukogu 16 110,6 234,28 Raamatukogubuss 9 131,5 474,10 Keskraamatukogu 109 916,4 7711,96 kokku 130 1221,86 13443,57  59 LISA 3. Koolitused, seminarid, konverentsid Koolitus, seminar, konverents Koolitusasutus Infopädevus (veebikoolitus) Tartu Ülikool E-kodaniku juhendaja koolitus Tartu Ülikool Meedia ja avalik arvamus (loengusari Turvaline Eesti) Sisekaitseakadeemia Õpetajate teatrihariduse koolituspäev SA Nuku Developing Digital Youth work Archimedes SA Infoallikate koolitus Eestikeelse kirjanduse osakond Töövaidluste lahendamise seadus Tööinspektsioon Palk ja tööjõud küsimustiku esitamine 2018 Statistikaamet Töötervishoiu- ja töökeskkonnaalane täiendkoolitus RA Koolitused OÜ Esmaabi väljaõppe koolitus Marju Karin FIE Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe RA Koolitused OÜ Sotsiaalmeedia turundus mäluasutustes ERÜ Noorteklubi Isikuandmete kaitse üldmäärus ja uue isikuandmete kaitse Linna õigusteenistus Esmaabi täiendõpe Marju Karin FIE Digitaalarhiiv DIGAR ja DIGAR Eesti artiklid Eestikeelse kirjanduse osakond Innovatsioonilabor ja robotid Kännukuke raamatukogu Lastekirjanduse kokkuvõte Eesti Lastekirjanduse Keskus Itaalia disaini päev Eesti Disainerite Liit Erivajadusega lugejad (lapsed) Eesti Lastekirjanduse Keskus Arvutigraafika programmi Inkscape algõpe Kännukuke raamatukogu Emakeelepäeva konverents „Kas rahvuslik intelligents Eesti Rahvusraamatukogu eemaldub eesti keelest?“ Lihtsalt õigekirjast Õigusloome ja eelnõude osakond Turundusplaani koostamine Tartu Ülikool Isikuandmete kaitse üldmäärus ja uue isikuandmete kaitse Linna õigusteenistus Mäluasutuste talveseminar 2018 Tartu Ülikool Lihtsalt õigekirjast Õigusloome ja eelnõude osakond Sisekeskkond ja tervis Tartu Ülikool Täiskasvanuhariduse koostööseminar 2018 ANDRAS Omakultuuriline identiteet Tartu Ülikool Mis tüüpi kodanikud on Eesti noored? Tartu Ülikool Motivatsioon ja mälu Tartu Ülikool Kuidas juhtida virtaalmeeskonda? Tartu Ülikool  60 Kommunikatsioon tähelepanutööstuse ja elamusmajanduse Tartu Ülikool tingimuses Miks ja kuidas arendada õpilase omakultuurilist identiteeti Tartu Ülikool koolieas Loeng „Mitmekeelsus - kas oht või võimalus?“ Tartu Ülikool Loeng „Soome-ugri maailmapilt“ Tartu Ülikool Turunduse ja kommunikatsiooni võimalused raamatukogus ANDRAS Linna hallatavate asutuste juhtide koolitus „Otsusta ja Invicta AS muuda“ Üldpuhastus ja puhastusained Majandusosakond Algupärase lastekirjanduse päev „Kujund ja nihestus Tartu Oskar Lutsu nimeline tänapäeva laste- ja noortekirjanduses“ Linnaraamatukogu Esmaabi täiendõpe Marju Karin FIE Tüpograafiaseminar „Kirjak 6“ Eesti Rahvusraamatukogu Korruptsioonivastane seadus Justiitsministeerium Innovatsioonilabor ja robotid Kännukuke raamatukogu Eesti Raamatukoguhoidjate Lugejate raamatukogu (isikuandmete kaitse raamatukogus) Ühing Lastekirjanduse õpipäev „Isemoodi ja eriline“ Eesti Lastekirjanduse Keskus Kangur Koolitus OÜ, Teeninduse Dokumendihalduse infopäev ja dokumendihalduse osakond Uuem kirjandus Eestikeelse kirjanduse osakond Eesti Raamatukoguvõrgu Seminar Eesti IUG 2018 Konsortsium MTÜ Seminar „Looduspärand kultuuripärandis“ Eesti Maastikuarhitektide Liit Detailplaneeringute seminar Rahandusministeerium Andmekaitse veebikoolitus Tallinna Linnakantselei Lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia 2018 Tartu Ülikool Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia 2018 Tartu Ülikool Paberist meisterdamise koolitus Vivendi MTÜ Rahvaraamatukogude 38. suveseminar Eesti Rahvusraamatukogu Vabavaraline 3D disain ja 3D printimine Robotimeister OÜ Integratsiooni ja Migratsiooni Nõustamisteenused ja teenusepakkujate vaheline koostöö Sihtasutus Arenguvestluste läbiviimine Arikano OÜ Pagulasperedega tegelemise koolitus Võõrkeelse kirjanduse osakond Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses 2019 RA Koolitused OÜ Maksuhaldur selgitab - sõiduautode ja lähetuste, töötajate Maksu- ja Tolliamet sportimise jm kulutuste maksustamine Tartu Ülikooli Kliinikumi Käitumisraskustega laste ja noortega töötamine kliiniline psühholoog Sissejuhatus juhtimisse DVSP Consulting OÜ  61 Lihtsalt õigekirjast Õigusloome ja eelnõude osakond Riigihangete koolitus Advokaadibüroo Lextal Konfliktsete olukordadega toimetulek Bristol & Partnerid OÜ Lumehelbekesed organisatsioonis KOIV INVEST OÜ Tunnustav juhtimine Antero Consult OÜ Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine RA Koolitused OÜ Esmaabi väljaõppe koolitus Marju Karin FIE Esmaabi täiendõpe Marju Karin FIE Spetsialistist juhiks Juunika Koolitus OÜ Nutilahenduste kasutamine töös noortega In Time Training OÜ Esmaabi väljaõppe koolitus Marju Karin FIE Üritusturundus ja ürituste turundus Kulbin Event Consulting OÜ Kohtutäiturite ja Sissetulekute arestimise aktide selgitus Pankrotihaldurite Koda Uus riigihangete register Rahandusministeerium Infomaterjalide kujundamine tasuta veebitööriistadega Äripäev AS Fotograafia Arendus-ja Fotograafia. Lisavälk pildistamisel Koolituskeskus Fotograafia Arendus-ja Fotograafia kiirkursus Koolituskeskus WordPress edasijõudnutele Äripäev AS Tulemuslikud koosolekud Selge Pilt OÜ ELNET koolituspäev: ISE, liigitamine, märksõnastamine, Eesti Raamatukoguvõrgu kataloogimine Konsortsium MTÜ Robootika töötuba. LEGO WeDo 2.0 ja BOOST Eestikeelse kirjanduse osakond Seminar "Laps kirjanduses 6" Eesti Lastekirjanduse Keskus E-kirjadele vastamise koolitus Eestikeelse kirjanduse osakond Uuem kirjandus 2018 (sügis) Eestikeelse kirjanduse osakond Kontoritöö ABC Tööinspektsioon Eesti Raamatukoguhoidjate Raamatukoguteenuste disain ja juhtimine Ühing ANDRAS Raamatukoguhoidjate seminar ANDRAS Karjäär 4.0 Tartu Ülikooli Avatud ülikool Eesti Täiskasvanute Koolitajate Täiskasvanuhariduse edendamise seminar Assotsiatsioon Tööajaarvestus veebis Kantselei-ja personaliosakond Konverents“ Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab Integratsiooni ja Migratsiooni mitmekultuurilises ühiskonnas“ Sihtasutu Seminar „Muuseumid ja raamatukogud avalikus ruumis“ Kultuuriministeerium Hariduse Infotehnoloogia Seminar „Koostöös peitub jõud“ Sihtasutus Loeng „Kuidas teha nutikogemus harivamaks ja Tallinna Ülikool arendavamaks“ Kirjanduskonverents „Kes on preili Kurella?: 140 aastat Juhtkond Tammsaare sünnist“  62 LISA 4. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised (ettekanded, koolitused) Raamatukogutöötaja Ettekande Konverents, seminar Toimumisaeg ja -koht nimi, ametinimetus teema või jne pealkiri Mirjam Kaun, Kunst Läti Vabariik 100 12.05.2018 Riia, Läti eestikeelse kirjanduse raamatukokku Noortekomitee Balti Vabariik osakonna projekti riikide 100. raamatukoguhoidja tutvustamine sünnipäeva tähistamise noortefoorum „Spring of the New Centenary“ Kaie Holm, direktor Raamatukogude SA Kutsekoda ja 15.05.2018 roll Euroopa täiskasvanuõppe täiskasvanuhariduse s kogukonna EPALE korraldatud (mitte) konverents „Õpi nagu filmis: Koolitaja objektiivis“ Maarja Pildre, laste- ja ,,Libraries - IFLA suurlinnade 13.05-15.05 Belgrad, noorteteeninduse United in Arts" sektsiooni (Metlib) Serbia Vabariik pearaamatukoguhoidja konverents 2018 ,,Public Libraries and Community Buildine" Tiina Põldmaa, Pirita Ettekanne Tartu 29.05.2018 Tartu raamatukogu juhataja spordivahendite Linnaraamatukogu laenutamisest ettekandepäev „Asjade raamatukogu“ Eva Suik, E-raamatute NAPLE-EBLIDA 29.05.-31.05.2018 töötlusosakonna laenutamisega konverents „Libraries Strasbourg Prantsuse pearaamatukoguhoidja seotud bridging borders“ ja Vabariik probleemidest NAPLE e-raamatute Eestis. töörühma (ebook woraamatukoguing group) koosolek Maarja Pildre, laste- ja „Sotsiaalmeedia: Eesti 08.10-10.08.201 Türi noorteteeninduse ajaraisk või Raamatukoguhoidjate pearaamatukoguhoidja ajaviide“ Ühingu noorteklubi suveseminar BibliCamp 5 Sille Dammann, „Koostöövahend Eesti 08.10-10.08.2018 Türi infoteeninduse id veebis“ Raamatukoguhoidjate pearaamatukoguhoidja Ühingu noorteklubi suveseminar  63 BibliCamp 5 Maarja Pildre, laste- ja Esinemine XV üleriigilisel 19.09.2018 Rapla noorteteeninduse kokkuvõttega lasteraamatukoguhoidj pearaamatukoguhoidja lastetööst 2017. ate päev aasta aruannete põhjal Kristel Palk, "Tallinn Central Rahvusvaheline 18.10-24.10.2018 võõrkeelse kirjanduse Library - foorum „1st China- Hangzhou, Hiina osakonna juhataja making life CEEC Curators' Rahvavabariik richer". Forum of Libraries Union Kristi Veeber, „Raamatukogu Eesti 18.10‒19.10.2018 teenindusdirektor kui Raamatukoguhoidjate Rakvere Transformer“ XI Kongressil „Raamatukogu on vabadus“ Helena Kostenok, „Keeleoskus on Eesti 18.10‒19.10.2018 Nõmme raamatukogu vabadus“ Raamatukoguhoidjate Rakvere juhataja XI Kongressil „Raamatukogu on vabadus“ Nadezhda Geryak, Keskraamatukog foorum „VII Saint- 15.11.-17.11.2018 võõrkeelse kirjanduse u teenuste Petersburg Peterburg, Venemaa osakonna tutvustamine International Cultural Föderatsioon pearaamatukoguhoidja Forum“  64 LISA 5. Raamatukoguruumide renoveerimine Raamatukogu nimi Teostatud tööd Tallinna - eelmisel aastal restaureeritud peaukse valgmik sai uued aknad; Keskraamatukogu - teostati IV korruse tööruumide niiskust läbilaskvate katuseakende (Estonia pst 8) hooldus ja osaline remont, paigaldati uued rulood; - katuseakende läbijooksust tekkinud kahjustuste likvideerimiseks korrastati ja värviti IT-tööruumi seinad; - hoone läänepoolsel küljel katuse läbijooksu tuvastamine ja likvideerimine ning välisseinal läbijooksust põhjustatud värvikahjustuste likvideerimine; - lugejate garderoobis korrastati lagunenud ja ohtlikuks muutunud trepiastmed, värviti garderoobi seinad; - korrastati Reaalkooli poolse välistrepi astmed ning Mauruse pubi sissepääsutrepi servad; - I korruse teenindusruumides korrastati ja värviti seinu. Kadrioru - lasteteeninduse ruumis värviti seinad; raamatukogu - laiendati elektrivarustust ja tehti kaabeldustöid, et saaksime ümber paigutada arvutitöökohti; - lõpetati 2017. aastal alustatud valgustite vahetamine LED valgustitega. Kalamaja - luminofoorvalgustus asendati LED paneelidega. raamatukogu Pirita raamatukogu - põrandakütte kollektorid varustati automaatikaga, mis võimaldab meil ise kütet reguleerida. Paepealse - võeti maha kasutult seisvad konditsioneerid ja korrastati ripplagi. raamatukogu Pelguranna - garaažis likvideeriti katuse läbijooks ja selle põhjustatud raamatukogu kahjustused, värviti lagi ja seinad; - aastaid tagasi sissemurdmiskatse tagajärjel rikutud peauks asendati uuega ja tehti vajalikud viimistluse taastamised; - teisele korrusele viiva trepikoja seinad ja lagi viimistleti ja värviti. Pääsküla - korrastati välisfassaadi (seene- ja mädanikukahjustuste raamatukogu likvideerimine, lahtiste detailide kinnitamine jms); - korrastati hoone ümbruse (kivisillutise rajamine), hangiti betoonistmed, et takistada parkimist; - värviti üle endise hoidla seinad ja paigaldati lükanduks riiulite ette; - energia kokkuhoiuks asendati elektrikeskküttekatel õhksoojuspumbaga ja ehitati ümber ventilatsioonisüsteemi automaatika; - avariitööna vahetati välja serveriruumis asuv jahutusseade. Sääse raamatukogu - luminofoorvalgustus asendati LED paneelidega. Võõrkeelse kirjandus - telliti audit keldriruumide, kus asuvad hoidlad ja tööruumid, osakond seinte pragunemise põhjuste selgitamiseks; - paigaldati uus kliimaseade ning kaks konditsioneeri (Paepealse raamatukogust demonteeritud). Väike-Õismäe - luminofoorvalgustus asendati LED paneelidega. raamatukogu  65 LISA 6. Hangitud inventar ja seadmed Raamatukogu Hangitud inventar ja seadmed Eestikeelse kirjanduse - raamatukäru osakond - tool-kirjutuslaud väikelastele - seinakellad Kadrioru raamatukogu - väikelastele raamaturiiul, pliiatsikujulised nagid, tool- kirjutuslaud (2) - aktiiv-taburetid (3) lastele - riidestange Kännukuke raamatukogu - kokkupandavad ratastel lauad (3) - ratastel vahesein - paberilõikur PressBoss koos tarvikutega - fotostuudio inventar - laserlõikepink Nurmenuku raamatukogu - väikelasteala sisustamiseks vajalik inventar - mängumatid, kiiktoolid (2), raamaturiiul - rühmaruumi sisustamiseks vajalik inventar – kokkupandavad ratastega lauad (6), toolid (12), riidestange - tumbad noortele (5) - infoalus Nõmme raamatukogu - tumbad (2) noortele - arvutilauad (4) Männiku raamatukogu - esitlustehnika Pelguranna raamatukogu - tumbad (4) noortele - teler, konsool, turvasensor Pirita raamatukogu - väikelastele laud ja toolid, sh aktiiv-taburetid - inventar rühmaruumi sisustamiseks - kokkupandavad ratastega lauad, toolid - silt välisfassaadile - esitlustehnika Pääsküla raamatukogu - ripptoolid (2) - inventar rühmaruumi sisustamiseks - kokkupandavad ratastega lauad (2), toolid - reguleeritava kõrgusega ratastega laud Sõle raamatukogu - tumbad (3) noortele - diivan noortele Sääse raamatukogu - raamaturiiul väikelastele - seinapaneelid rühmatööruumi akustika parandamiseks Torupilli raamatukogu - klapp-toolid ürituste korraldamiseks; - alustasime teenindussaali vanade riiulite asendamist eestikeelse kirjanduse osakonna varukogust vabanenud metallriiulitega Võõrkeelse kirjanduse - inventar koolitusklassi sisustamiseks – kokkupandavad osakond ratastega lauad (6), klapp-toolid - pabertahvel ratastel - raamatukäru - infoalused (3) - digitahvel Samsung Flip 55´´ esitlusteks Väike-Õismäe - Töötoolid raamatukogu  66 LISA 7. Olulisemad laste- ja noorteüritused Osavõtjate Osakond/ haruraamatukogu Ürituse nimi arv Eestikeelse kirjanduse 100 tundi ettelugemist 67 osakond Eestikeelse kirjanduse Aabitsapidu 95 osakond JärjeHoidja üleandmine Tallinna Keskraamatukogus möödunud aastal kõige Eestikeelse kirjanduse loetuma laste- või noorteraamatu autorile, 31 osakond kelleks seekord oli Anti Saar lasteraamatuga „Pärt ei oska saltot”. Eestikeelse kirjanduse Kadrioru tänavafestival 175 osakond Eestikeelse kirjanduse Kohtumiste sari noorte tekstiloomeoskuste 60 osakond arendamiseks Eestikeelse kirjanduse Koolivaheaeg (veebruar-märts) 45 osakond Eestikeelse kirjanduse Kummituslik jalutuskäik vanalinnas 23 osakond Eestikeelse kirjanduse Looduse lugemissaal loomaaias 275 osakond Eestikeelse kirjanduse Lugemiskoerte hooaja avamine 15 osakond Eestikeelse kirjanduse Luulemaraton 65 osakond Eestikeelse kirjanduse LuulePrõmm 2018 Tallinna eelvoor 19 osakond Eestikeelse kirjanduse Projekt „Mis uudist, raamatukogu“ – Jaak 51 osakond Juske Eestikeelse kirjanduse Lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma 100 osakond raamatu““ lõpupidu Eestikeelse kirjanduse Raamatu „Omad jutud 3“esitlus 95 osakond Eestikeelse kirjanduse Siiri Sünd näituse avamine 41 osakond Eestikeelse kirjanduse Snelli Tänavakultuurifestival 56 osakond Eestikeelse kirjanduse Lugemisprogrammi „Suvi raamatuga“ 265 osakond lõpuüritus Kadrioru raamatukogu Kirjandustänava festival 68 Kadrioru raamatukogu Kohtumine kirjanik Kairi Loogiga 18 Kadrioru raamatukogu Kohtumine kirjanik Paavo Matsiniga 29 Kadrioru raamatukogu Külas kunstnik Anne Rudanovski 23 Kalamaja raamatukogu Mudilasring 84 Jaak Juske näitus ja slaidiprogramm „Kalamaja Kalamaja raamatukogu 57 vanadel fotodel” Kalamaja raamatukogu Kalamaja päevad 2018 raames toimunud 117  67 lasteüritused Kalamaja raamatukogu Aardejaht 55 Kalamaja raamatukogu Projekti „Elav kunstiraamat“ kaks kohtumist 54 „100 raamatutegelast – laste lemmikut Kalamaja raamatukogu 2017/2018“ joonistuste kogumiku tutvustus + 49 Sipsiku animatsiooni esitlus Kalamaja raamatukogu Tallinna päeva orienteerumine 46 Näituse „Mis jääb sõelale?“ avamine ja Kalamaja raamatukogu 45 lõpetamine Kalamaja raamatukogu Koolivaheaja üritused 31 Projekti „Elu nagu raamatus“ LARP I ja LARP Kalamaja raamatukogu 29 II Projekti „Mis uudist, raamatukogu?“ Kalamaja raamatukogu 21 kohtumine kirjanik Reeli Reinausiga Kännukuke raamatukogu Robootika ja Leiutajate ringid (46 korda) 322 Kännukuke raamatukogu Projekt „Elav kunstiraamat“- Tauno Kangro 55 Kännukuke raamatukogu Legoring 52 Kännukuke raamatukogu Lugemiskoer (14 korda) 48 Kännukuke raamatukogu Laupäevased lastetunnid (9 korda) 39 Kännukuke raamatukogu Mustamäe Noortekirjanduse Mälumäng 37 Kännukuke raamatukogu „Mis uudist, raamatukogu?“ - Ulla Saar 37 Kännukuke raamatukogu Projekt „#minaloenagasina?!“ - Arvi Tapver 26 Kännukuke raamatukogu Projekt „#minaloenagasina?!“- Kätlin Kaldmaa 23 Kännukuke raamatukogu Põnnide hommik (7) 22 Kännukuke raamatukogu Noortekirjanduse klubi (5 korda) 16 Kännukuke raamatukogu KoodiTund (2 korda) 15 Eesti keelt ja kultuuri tutvustav lasteürituste Laagna raamatukogu 132 sari "Eesti keel Mõmmiga" Laagna raamatukogu Noorte lugemisklubi üritused 22 Laagna raamatukogu Talvise koolivaheaja üritused 17 Laagna raamatukogu Laste lugemisprogramm "Suvi raamatuga" 15 Laagna raamatukogu Lauamänguõhtud noortele 102 Lugemiskoerad Tallinna Raamatukogus „Loe Laagna raamatukogu 18 raamatukoer Alice’ile!“ 50 Muusikaosakond Mufila lasteüritused (14 üritust aasta jooksul) Mondo dokfilmiõhtud noortele (9 õhtut aasta Muusikaosakond 59 jooksul) Männi raamatukogu Eestiteemaline viktoriin eesti ja vene keeles 15 Männi raamatukogu Tallinna päeva tähistamine Männi pargis 44 Lauamängulaupäevad kogu perele eesti ja vene Männi raamatukogu 198 keeles igal laupäeval (v.a suvekuud) Tutvustame uusi eesti- ja venekeelseid Männi raamatukogu lasteraamatuid lastele vanuses 10-12 (4.-6. 26 klass), iga kuu kolmandal laupäeval  68 Tutvustame uusi eesti- ja venekeelseid Männi raamatukogu raamatuid noortele vanuses 13-15 iga kuu 17 neljandal laupäeval Männi raamatukogu Aardejaht 59 Männi raamatukogu Laste lugemisprogramm „Suvi raamatuga“ 11 Nuputamist talvevaheajaks: ristsõnad eesti ja Männi raamatukogu 33 vene keeles Projekt „Kirjanik raamatukogus“ - Jaanus Männiku raamatukogu 41 Vaiksoo Valdeku noortekeskuse siidistuudio Siiditsunft Männiku raamatukogu 13 “ Jaapani motiivid“ näituse avamine Nõmme Loodusmaja näituse lõpetamine koos Männiku raamatukogu 14 piduliku kontsertiga Projekt „Mis uudist, raamatukogu?“ – Ketlin Nurmenuku raamatukogu 63 Priilinn 23 Nurmenuku raamatukogu Seto nuku meisterdamise tund Nõmme raamatukogu Aardejaht 70 Nõmme raamatukogu Joonistusvõistlus „Vapratest vapramad“ 51 Nõmme raamatukogu Koolivaheaja nuputamised ja mängud 291 Nõmme raamatukogu Laste lugemisklubi 163 Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma Nõmme raamatukogu 114 raamatu““ Nõmme raamatukogu Lugemiskoeratund 28 Nõmme raamatukogu Mudilastund 28 Nõmme raamatukogu Paberi taaskasutus töötuba + origami 2 töötuba 18 Nõmme raamatukogu Põhjamaa mäng (lastele) 157 Nõmme raamatukogu Laste lugemisprogramm „Suvi raamatuga“ 32 Tallinna teematund noortele – kohtumine Nõmme raamatukogu 52 Tallinna linnapea Taavi Aasaga Nõmme raamatukogu USA-teemaline viktoriin noortele 46 Paepealse raamatukogu Projekt „Sulle on koomiks“ 133 Rahvusvähemuste päev, soome Paepealse raamatukogu koomiksikultuur, muusika, tutvustas Kivi 24 Larmola Uudse formaadiga sündmus „Elav Paepealse raamatukogu 75 Raamatukogu“ Paepealse raamatukogu Projekt "Kirjanik raamatukogus" 77 Paepealse raamatukogu Projekt "Mis uudist, raamatukogu?" 48 Paepealse raamatukogu Projekt „#minaloenagasina?!/#ячитаюаты?!“ 28 Paepealse raamatukogu Keelering „Isahiir Huberti jutuhommik“ 276 Laupäevased lasteüritused (ettelugemised, Pelguranna raamatukogu 248 meisterdamised, keeleõppelised mängud, jne.) Pelguranna raamatukogu Koolid ja lasteaiad (kirjandushommikud jne.) 847 Pelguranna raamatukogu Koolivaheaja üritused 51 Pelguranna raamatukogu Projekt „Mis uudist, raamatukogu?“ - Katerina 29  69 Razinaga Pelguranna raamatukogu Perepäevad 81 Pelguranna raamatukogu Linnupäev raamatukogus 88 Pirita raamatukogu Linnaosavalitsuse lasteaialaste etlemiskonkurss 47 Pirita raamatukogu Küberturvalisuse koolitus lastele 15 Jaana Ojakääru raamatuesitlus „Minu armas Pirita raamatukogu 28 Südameloom“ Siiri Kumari loeng fotograafiast (Elav Pirita raamatukogu 42 Kunstiraamat) Pirita raamatukogu Kohtumine Margit Sarapikuga 41 Projekt „Mis uudist, raamatukogu?“ - Marja- Pirita raamatukogu 40 Liisa Plats Jaana Ojakääru raamatuesitlus „Pai lapse Pirita raamatukogu 25 loovusele“ Pääsküla raamatukogu Aardejaht 50 Pääsküla raamatukogu Projekt „Elav kunstiraamat“ - Martin Saar 34 Pääsküla raamatukogu Infootsing 7.-8. klassidele, eelvoor 34 Pääsküla raamatukogu Infootsing 7.-8. klassidele, finaal 7 Pääsküla raamatukogu Joonistusvõistlus: „Vapramatest vapramad“ 45 Pääsküla raamatukogu Lugemisprogramm „Loeme ennast torni tippu“ 290 Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma Pääsküla raamatukogu 258 raamatu““ Pääsküla raamatukogu Koolivaheaja üritused 59 Pääsküla raamatukogu Lasteaiaõpetajate mälumäng 12 Pääsküla raamatukogu Keelekohvikud 63 Pääsküla raamatukogu Laupäevased lastetunnid 109 Pääsküla raamatukogu Lugemiskoerale lugemised 61 Pääsküla raamatukogu Lugemisprogramm „Suvi raamatuga“ 36 Pääsküla raamatukogu Lugemisprogramm „Suvi raamatuga“ tunnid 251 Pääsküla raamatukogu Luulekonkurss „Eesti luule 100“ 121 Pääsküla raamatukogu Nukitsa tunnid 107 Pääsküla raamatukogu Origami tunnid 45 Põhjamaade kirjanduse hommikuhämaruse Pääsküla raamatukogu 123 tunnid Pääsküla raamatukogu Põnnide hommikud 85 Pääsküla raamatukogu Uute raamatute tutvustamise tunnid klassidele 51 Raamatukogubuss Paepealse raamatukogu 15 ja bussi 10 52 Raamatukogubuss HeadRead Vabaduse väljakul 75 Raamatukogubuss Tallinna Loomaaed (lastekaitsepäev) 745 Raamatukogubuss Tallinna Merepäevad 1705 Raamatukogubuss Tallinna Loomaaia 79. sünnipäev 581 Raamatukogubuss Kirjandustänava festival 612 Raamatukogubuss Mustamäe päev 552  70 Raamatukogubuss Haridusfestival „iduEDU“ 71 Sõle raamatukogu Aardejaht 51 Sõle raamatukogu Projekt „Kirjanik raamatukogus“ - Elo Selirand 9 Sõle raamatukogu Päkapiku otsimine 85 Sõle raamatukogu Rahvusvähemuste nädal 71 Sõle raamatukogu Tulevikuteadlane Ljudmila Shaposnikova 26 Jutuvestmise töötubade projekt „Täna ma Sõle raamatukogu 23 jutustan ühe loo…“ Sääse raamatukogu Lugemisaktsioon "Loe oma tammepuu lehte!" 64 Raamatukogutunnid "Eesti kirjanikud läbi Sääse raamatukogu 227 aegade" Sääse raamatukogu Projekt „Elav kunstiraamat” - Britt Samoson 32 Projekt "Mis uudist, raamatukogu?" - Sääse raamatukogu 54 kohtumine Kadri Hinrikus Tondi raamatukogu Orienteerumismäng kesklinna raamatukogudes 36 Tondi raamatukogu Projekt „Mis uudist, raamatukogu?“- Heli Viht 20 Koos Tondi raamatukoguga orienteerumismäng Torupilli raamatukogu 37 kesklinna raamatukogudes Soome-ugri kultuuri tutvustus Torupilli raamatukogu 48 (rahvuskultuuride nädal) Torupilli raamatukogu Kohtumine Mart Juurega 65 Võõrkeelse kirjanduse Raamatukogu ekskursioon ja nukuetendus 84 osakond "Sipsik" Lugemisprogrammi "Loeme valmis „Oma Võõrkeelse kirjanduse raamatu"“ vaheüritus ja rinnamärkide 31 osakond kinkimine Võõrkeelse kirjanduse Kaasani kiriku pühapäevakooli kontsert 287 osakond Võõrkeelse kirjanduse Skype raamatuklubi kohtumised 206 osakond Võõrkeelse kirjanduse Luulemaraton (lastele) - Heiki Vilep 30 osakond Võõrkeelse kirjanduse Luulemaraton (noortele) - Igor Kotjuh ja 29 osakond Jürgen Rooste Võõrkeelse kirjanduse Loeng: "Matemaatika õppekava lihtsustatud 32 osakond õppele" Võõrkeelse kirjanduse Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilastööde 66 osakond näituse avamine ja uurimustööde esitlus Võõrkeelse kirjanduse Raamatu "Kõik on kõige targemad" esitlus 63 osakond Võõrkeelse kirjanduse Kesklinna raamatukogude orienteerumismäng 32 osakond Võõrkeelse kirjanduse Pagulasperede laste linnalaagri ekskursioon 13 osakond Võõrkeelse kirjanduse Ingliskeelse laste- ja noortekirjandusega 29 osakond tutvumine Võõrkeelse kirjanduse Noorte kohtumised ühise õppimise sarja „Kes? 104 osakond Kus? Millal?“ raames  71 Võõrkeelse kirjanduse Loovkirjutamise töötuba Rootsi kirjaniku Ida 22 osakond Lindega (projekt „Kirjandus on PÕHIline“ Võõrkeelse kirjanduse Robootika töötuba 15 osakond Võõrkeelse kirjanduse Eesti rahvakalender: tutvustusüritus lastele ja 20 osakond origami töötuba Väike-Õismäe raamatukogu Meisterdamisüritus „Loe ja Loo“ 200 Väike-Õismäe raamatukogu Aardejaht 83 Väike-Õismäe raamatukogu Lugemisaktsioon „Lugude rong“ 52  72 LISA 8. Veebilehed, Facebooki ja Instagrami kontod, blogid, YouTube Veebilehed 1. Tallinna Keskraamatukogu http://keskraamatukogu.ee 2. Lasteleht http://keskraamatukogu.ee/lasteleht 3. Muusikaleht http://keskraamatukogu.ee/muusika Facebooki kontod 1. Tallinna Keskraamatukogu - www.facebook.com/keskraamatukogu 2. Tallinna Keskraamatukogu noortekas - www.facebook.com/keskraamatukogunoortekas 3. Muusikaosakonna veebipäevik - https://www.facebook.com/keskraamatukogumuusika/ 4. Raamatukogubuss Katariina - Jee - www.facebook.com/KatarinaJee 5. Nõmme linnaosa raamatukogud (Männiku, Nõmme ja Pääsküla raamatukogud) - www.facebook.com/NommeRaamatukogud 6. Pirita raamatukogu - www.facebook.com/piritaraamatukogu 7. Lasnamäe linnaosa raamatukogude (Laagna ja Paepealse raamatukogud) - https://www.facebook.com/Lasnam%C3%A4e-raamatukogud-942689142532948/ 8. Põhja-Tallinna raamatukogudele (Kalamaja, Pelguranna ja Sõle raamatukogud) - https://www.facebook.com/pohjatallinnaraamatukogud/ 9. Mustamäe raamatukogud (Kännukuke, Männi ja Sääse raamatukogud) - https://www.facebook.com/MustamaeRaamatukogud/ 10. „Raamatuga kevadesse“ ürituse leht - https://www.facebook.com/raamatugakevadesse/ 11. „Luuleklubi“ ürituse leht - https://www.facebook.com/Luuleklubi/ 12. „Kunst raamatukokku“ ürituse leht - https://www.facebook.com/kunstraamatukokku/ Lisaks oleme loonud Facebooki sündmustelehed Luulemaratoni, raamatuesitluste, Get Online Week, lauamängude õhtute jpt ürituste reklaamiks. Instagram Tallinna Keskraamatukogu laste-ja noorteteenindus haldab kontot https://www.instagram.com/tlnkeskraamatukogunoortekas/ Tallinna Keskraamatukogu töötajate ja vabatahtlikele lugemiselamusi vahendab kirjandusblogi „Lugemiselamused“ https://lugemiselamused.com/, vene keeles „Впечатления от прoчитанного“ https://lugemiselamusedru.wordpress.com/. YouTube Raamatukogul on videote (nt Lugejate neljapäeva üritused, erialapäeva salvestused) vahendamiseks konto videokeskkonnas YouTube: https://www.youtube.com/channel/UCwJriwddaWyL3h5-_iO__Bg/featured  73 LISA 9. 2018. aastal laenutatud teavikute esikümme EESTI ILUKIRJANDUS 1. Kivirähk, Andrus „Rehepapp, ehk, November“ 2. Afanasjev, Vahur „Serafima ja Bogdan“ 3. Pauts, Katrin „Öömees“ 4. Hargla, Indrek „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat : kriminaalromaan vanast Tallinnast“ 5. Pauts, Katrin „Hull hobune“ 6. Õnnepalu, Tõnu „Valede kataloog. Inglise aed“ 7. Pauts, Katrin „Tulekandja“ 8. Tohvri, Erik „Sõbrad ja hallikirju koerake“ 9. Pruuli, Tiit „Minu maailm : romantiku(te) heitlused“ 10.-11. Pauts, Katrin „Politseiniku tütar“ 10.-11. Kangro, Maarja „Klaaslaps“ LUULERAAMATUD 1. Puškin, Aleksandr „Jevgeni Onegin“ 2. Dante Alighieri „Jumalik komöödia. Põrgu“ 3. Ehin, Kristiina „Viimane monogaamlane. [1. köide] : luuletused 2009-2011“ 4. Ehin, Kristiina „Noorkuuhommik = New moon morning“ 5.-6. Kareva, Doris „Deka : ilmunud ja ilmumata luulet 1975-2007“ 5.-6.Viiding, Juhan „Jüri Üdi ja Juhan Viiding : kogutud luuletused“ 7. Kareva, Doris „Olematuse aiad“ 8. Ehin, Kristiina „Kaitseala : Mohni 2004-2005“ 9. Ehin, Kristiina „Emapuhkus“ 10. Alliksaar, Artur „Päikesepillaja“ MINU SARJA RAAMATUD 1. Pruuli, Tiit "Minu maailm : romantiku(te) heitlused" 2. Eomois, Ingrid "Minu Malta : väike ja vägev" 3. Talvik, Gertrud "Minu Lõuna-Aafrika vabariik : katse-eksitusmeetod " 4. Renser, Berit "Minu Indoneesia : maailma makett" 5. Parve, Jesper "Minu Bali : oma väe otsingul" 6. Gavriilidis, Käty "Minu Küpros : põsemusid ja päike" 7. Mõttus, Lembe "Minu Okeaania : tagasi kiviaega?" 8. Prantsus, Margit "Minu Iisrael : kuidas tõlkida sabatit" 9. Masso, Kaisa "Minu Portugal : igatsedes kadunud aega" 10. Pauts, Katrin "Minu Muhumaa : lühike libahuntide ajalugu" ELLU e-RAAMATUD 1. Tungal, Leelo "Seltsimees laps“ 2. Kivirähk, Andrus „Kaka ja kevad“ 3. Pauts. Katrin „Hull hobune. Hiiumaa põnevik“ 4. Pauts, Katrin „Politseiniku tütar“ 5. Roosaare, Jaak „Rikkaks saamise õpik“ 6. Torre, Alessandra „Mustad valed“ 7. Pauts, Katrin „Tulekandja. Muhumaa põnevik“  74 8. Lagercrantz, David „Mees, kes otsis oma varju“ 9. Bulgakov, Mihhail „Meister ja Margarita“ 10.-12. Roosaare, Jaak „Aktsiatega rikkaks saamise õpik“ 10.-12. Dahl, Arne „Piirimaa“ 10.-12. Sigurðardóttir, Yrsa „Pärand“ TEADMISKIRJANDUS 1. Muuli, Kalle „Reketiga tüdruk : Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“ 2. Parve, Jesper „Mees : otse ja ausalt : vägi. Kriis. Naised. Vaim. Isa. Tervis. Sõbrad. Edu“ 3. Andersen, Jens „Astrid Lindgren. Päev nagu elu“ 4. Mikita, Valdur „Kukeseene kuulamise kunst : läänemeresoome elutunnet otsimas“ 5. Torssell, Stefan „Parvlaev Estonia : Rootsi riigi hukk“ 6. Villido, Ingvar „Emotsioonid : inimkonna suurim sõltuvus“ 7. Osolin, Olav „Need näod kõlavad tuttavalt“ 8. Nahkur, Ave „Meie küla eided La Gomeral : üks muhe reisiraamat“ 9. Aru, Jaan „Ajust ja arust : unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“ 10.Šeps, Aleksandr „Meedium: otsides elu mõtet“ TÕLKEILUKIRJANDUS 1. Salinger J. D „Kuristik rukkis“ 2. Golding William „Kärbeste Jumal“ 3. Sophokles „Kuningas Oidipus“ 4. Orwell, George „Loomade farm“ 5. Shakespeare, William „Hamlet“ 6. Remarque, Erich Maria „Läänerindel muutuseta“ 7. Riley, Lucinda „Varjuõde : Stari lugu“ 8. Wilde, Oscar „Dorian Gray portree“ 9.Finn, A. J. „Naine aknal“ 10. Goethe, Johann Wolfgang von „Faust“ LASTERAAMATUD 1. Krüss, James „Timm Thaler, ehk, Müüdud naer : romaan peamiselt nooremale lugejale“ 2. Raud, Eno „Kalevipoeg“ 3. Raud, Piret „Tobias ja teine B“ 4. Molnár, Ferenc „Pál-tänava poisid“ 5. J. K. Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi“ 6. Tomusk, Ilmar „Kolmanda A kriminalistid“ 7. Kvirähk, Andrus „Sirli, Siim ja saladused“ 8. Egner, Thorbjörn „Sööbik ja Pisik“ 9. Pervik, Aino „Kunksmoor“ 10. Lindgren, Astrid „Vahtramäe Emil“ NOORTERAAMATUD 1. Durrell, Gerald „Minu pere ja muud loomad“ 2. Defoe, Daniel „Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“ 3. Dumas, Alexandre, vanem „Kolm musketäri“ 4. Han, Jenny „Kõigile poistele, keda olen kunagi armastanud“ 5. Verne, Jules „Saladuslik saar“  75 6. Meyer, Stephenie „Videvik“ 7. Collins, Suzanne „Näljamängud : triloogia“ 8. Piiper, Kristi „Tõde või tegu. 1. osa, Stella“ 9. Maas, Sarah J. „Rooside ja okaste koda“ 10. Verne, Jules „20 000 ljööd vee all“ NOODID 1. Aive Skuin, Karolina Sepp, Jaak Ojakäär, Anu Sepp „Muusikaõpik 8. klass“ 2. Airi Liiva „Iga ilmaga“ 3. Aive Skuin, Karolina Sepp „Muusikaõpik 9 klass“ 4. „Laulukarusselli parimad laulud : valik laule Eesti Televisiooni laste lauluvõistluselt“ 5. Е. Лёвин „И в праздники, и в будни : народные песни, романсы и танцы в сопровождении баяна (аккордеона)“ 6. Raimond Valgre „Muinaslugu muusikas. A little story in the music“ 7. П. Лондонов „Школа игры на аккордеоне“ 8. Г. Наумов, П. Лондонов „Школа игры на аккордеоне“ 9. Koostanud ja seadnud Arne Oit „Muusikat tantsuks. Esimene kogumik / akordionile või bajaanile“ 10. Koostaja Louise Unsworth „The library of easy piano pop songs“ HELISALVESTISED 1. Rahvapilliorkester Oravapoisid „Lõõtsa ja lauluga“ 2. Mari Kalkun „Ilmamõtsan“ 3. Heino Sõna „Kandlemängija Heino Sõna“ 4. Liis Lemsalu „+1“ 5. Trad.Attack! „Kullakarva“ 6. Taylor Swift „Reputation“ 7. Miljardid „Kunagi läänes“ 8. Jaak Joala „Unustuse jõel“ 9. Kersti Kuusk „Hiirte tants“ 10. Arop „P.O.E.G“ VIDEOSALVESTISED 1. Hotell Transilvaania. 2 2. Smurfid. Legend peata ratsanikust 3. November 4. Oihhh! Noa laev on läinud 5. Sangarid 6. Hotell Transilvaania 7. Igitee 8. Klassikokkutulek 9. Must alpinist 10. Geenius MUUSIKAINSTRUMENDID 1. Ukulele Koki'o Linden U-LLI-YL soprano 2. Väikekannel PROSS Kannel 6-keelne D duur 3. Ukulele Ortega RU5MM-SO soprano  76 4. Kitarr Santander WS55 N 5. -6. Noodipult Lion Style LS-MUS-120 5.-6. Väikekannel PROSS Kannel 6-keelne D duur 7. Digiklaver Yamaha NP 12B 8. Metallofon Santander 2409 9.-12. Võimendi Cherrystone BA-30 9.-12. Meloodika Hohner Melodica Ocean-32 9.-12. Kitarr Yamaha FG800M 9.-12. Viiul Yamaha V3 SKA 4/4 SPORDIVAHENDID 1. Tõukeratas 2. Sammulugeja 3. Rula 4.-5. Kiiver 4.-5. Kõndimiskepid 6. Tasakaalulint 7. Käeraskused 8. Tasakaalupadi 9.-10. Kiiver lastele 9.-10. Mäng Twister