Aruanne

Saatja: Ingrid Spitz <[email protected]> Saadetud: 13.03.2019 12:47 Adressaat: Kultuuriministeerium <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Ida-Viru_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2018.asice Tähtsus: Tavaline Manused: Ida-Viru_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2018.asice Tere! Saadan Ida-Virumaa raamatukogude aastaaruande 2018. Lugupidamisega Ingrid Spitz Jõhvi Keskraamatukogu direktor IDA-VIRU MAAKONNA RAHVA RAAMATUKOGU DE 2018 . AASTA TEGEVUSE ARUANNE Jõhvi 2018 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc531015109 \h 4 1. Põhilised tegevussuunad PAGEREF _Toc531015110 \h 4 2. Juhtimine 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 5 2.2 Eelarve 7 2.3 Projektid 8 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 10 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 11 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 12 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 15 2.4.4 Erialahariduse omandamine 16 2.4.5 Töötajate tunnustamine 16 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine 16 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 18 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 18 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 20 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 26 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 28 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 29 4.3 RVL teenindus 32 4.4 Laste- ja noorteteenindus 33 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 34 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 35 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 36 4.4.4 Laste- ja noorteüritused 37 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 39 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 40 4.6.1 kohalikul tasandil 40 4.6.2 riiklikul tasandil 43 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 44 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 44 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 46 4.9 Andmebaasid 48 5. 2019. aasta tegevused 48 LISA 1. Personali koolitus 50 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 50 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 51 LISA 4. Laste ja noorteüritused 52 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 54 Sissejuhatus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.17) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Teeninduspunktide arv Kokku Ida-Viru maa 142720 8 20 13 7 4 0 2018. aastal vähenes Ida-Virumaal rahvaraamatukogude arv 5 võrra. Avinurme, Ulvi, Lohusuu ja Piilsi raamatukogud läksid Jõgeva maakonda ning Aseri raamatukogu Lääne-Virumaale. Aasta lõpus oli maakonnas 20 rahvaraamatukogu, neist 14 küla-, 2 linna- ja 4 keskraamatukogu, sh 1 maakonna keskraamatukogu. Haruraamatukogusid oli 13. Põhilised tegevussuunad Jätkus haldusreformiga seotud raamatukoguvõrgu korrastamine. Raamatukogusid liideti kahes omavalitsuses. Ühes omavalitsuses tehti ettevalmistusi raamatukogude liitmiseks: korrastati dokumentatsiooni ja peeti läbirääkimisi. Suleti üks teenindus punkt. Alajõe, Kohtla-Nõmme ja Tudulinna raamatukogu d kolis id uutesse ruumidesse. Oli kogude korrastamise ja inventuuride aasta. Inventuur viidi läbi 4 raamatukogus, millest 3-s olid abiks maakonnaraamatukogu töötajad . Kogude puhastamise käigus k anti maha üle 9 0 000 teaviku . Jõhvi Keskraamatukogu Viidi läbi mi tmeid uuenduslikke üritusi – luulerännak, vaksalikontsert, verandakohvikud , käpiknukkude töötoad . Jätkus töö raamatufondiga. Lisarahastuse saamisel oli projektitoetuste taotlemisel jätkuvalt oluline roll. Raamatu koguhoidjate pädevuse hoidmisel ja tõstmisel oli maakonnaraamatukogul jätkuvalt kandev roll. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Mitmete ürituste ja näitustega tähistati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja k ultuuripärandiaastat Tegevust alustas keelekohvik . Jätkati eelmisel aastal alustatud väga populaarseks osutunud arvutialaseid individuaalseid algkoolitusi vanemaealistele. Kasvas lugejate ja laenutuste arv ning suurenes laste külastuse arv. Sillamäe Raamatukogu Eesmärgiks oli raamatukogu tegevuse korraldamine uues asukohas. Paljude üritustega tähistati Eesti Vabariigi 100. juubel it. Toetati raamatukogu juures tegutsevate klubide tegevust , sh uut noorte d ebatiklubi . Narva Keskraamatukogu Tegeleti r aamatufondi ga : l iideti kunsti- ja tehnikakirjanduse osakond, korrastati lasteosakond ning täielikult paigutati ümber Energia raamatukogu kogu . Arendati MakerLabi . Raamatukogus tegutses inglise keele klubi, kus toimusid keelekon sultatsioonid ja suhtlusringid. Jätkusid iganädalased kohtumised koerteklubiga „Lucky“, mille eesmärgiks on funktsionaalse lugemisoskuse kujunemise toetamine . T egevused kultuuripärandiaastal. Kultuuripärandiaastat tähistati raamatukogudes erinevate sündmustega. Aasta algul tutvustas Annela Laaneots ( Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht Eestis ) maakonna raamatukogutöötajate seminaril teema-aasta ettevõtmisi. Teemakohaseid üritusi viidi läbi Iisakus ( „Vanad fotod jutustavad“ ) ja Kuremäel ( pärimuslugude päev ). Kohtla-Järvel toimus üritus "Ukraina tradi tsioonid ja kultuuridevaheline side Eestiga", Sinimäel meisterdati rahvuslike elementidega käsitööesemeid. Enamikes raamatukogudes korraldati teemakohaseid näitusi ja väljapanekuid. Vokas oli d väljas rahvuslikud kirivööd ja lilltikand id , Pagaril vanad käsitööesemed . Kohtla-Järvel olid väljas näitused "Esivanemate pärand raamatutes “, "Rikas loodus, rikas inimene", "Kes selle tamme istutas?", "Esivanem ate pärand - kallis aare". Kiiklas ilmus kohalike inimeste mälestuste põhjal trükis „ Kiigeta küla “ , mis hõlmab mälestusi kiigekultuurist ja kultuurist Kiikla külas 20. sajandi 2. poolel. Narva- Jõesuu tegevuste eesmärgiks oli tutvustada rohkem eesti kirjandust. Narvas alustati uut koduloosarja „Narva ajaloost“ ning täiendati kodulehe rubriike kodulooli s t e materjalidega. K oostöö s Henrich Hanseni Ni melise Narva Muinsuste Seltsiga korralda ti väljaantavate almanahhide ja raamatute esitlusi ning seltsi kohtumisi. Ürituste korraldamisse kaasa ti kohalike koduloouurijaid. Aasta jooksul korralda ti loengui d Narva ajaloo kohta töötutele. Kultuuripärandi aasta lõpetati Kultuurikeskuse rändnäitusega „Pärand elab“ . 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud : Raamatukoguvõrgus toimusid muudatused Alutaguse ja Toila vallas ning Narva-Jõesuu linnas. 2017.aasta algusest liideti Mäetaguse valla raamatukogud Mäetaguse huvikeskuse koosseisu. Seoses uue Alutaguse valla loomisega nimetati 1. jaanuarist 2018 Mäetaguse huvikeskus ümber Alutaguse huvikeskuseks, mille struktuuri kuuluvad valla raamatukogud, kultuuritöötajad ja noortekeskus ed . Iisaku ja Tudulinna raamatukogud jäid esialgu iseseisvateks, kuid aasta jooksul liideti samuti huvikeskuse struktuuri. Oktoobrist koordineerib raamatukogude tööd Kurtna raamatukogu juhataja, kes allub Alutaguse Huvikeskuse juhatajale. Teiste valla raamatukogutöötajate a metinimetusi pole veel muudetud. Haldusreformi järgselt sai Vaivara vallast Narva-Jõesuu linn . Endised Vaivara valla raamatukogud tulid huvikeskuse alluvusest Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu harukogud eks . Direktoriks sai senine Sinimäe raamatukogu peaspetsialist. Statistiliselt on nüüd tegemist linnaraamatukoguga, mille harukogudeks on 3 külaraamatukogu. Eelmise aasta detsembris kinnitas Toila Vallavolikogu Toila Vallaraamatukogu põhimääruse ja kasutamiseeskirjad. 1. jaanuarist 2019 on neli Toila vallas asuvat raamatukogu viidud ühtse juhtimise alla – Toila Vallaraamatukogu struktuuri kuuluvad haruraamatukogud Voka raamatukogu, Kohtla-Nõmme raamatukogu ja Saka raamatukogu. Koondati Kiikla raamatukogu juhataja ametikoht, raamatukoguhoidja ülesandeid asus täitma rahvamaja juhataja . Seoses lugejate vähesusega suleti Tudulinna raamatukogu Oonurme laenutuspunkt . Alajõe , Kohtla-Nõmme ja Tudulinna raamatukogu d kolis id uutesse ruumidesse. Lüganuse valla kultuurijuht kohtus kõigi valla raamatukogude esindajatega, kuid ümberkorraldustega ei kiirustata. Pigem võetakse asja rahulikult. Raamatukogu nõukogud on olemas ainult keskraamatukogudes. Mitmed raamatukogutöötajad leiavad, et nõukogude tegutsemiseks puudub vajadus. Leitakse, et probleemide tekkimisel saab pöörduda omavalitsuste volikogude haridus- ja kultuurikomisjoni poole. Kuremäe raamatukogus avaldavad lugejad soove nii ürituste korraldamisel kui raamatute ja ajakirjade tellimisel . 2019. aastal on kavas moodustada Toila Vallaraamatukogu nõukogu . Sillamäe Raamatukogu nõukogu liikmed on aktiivsed ja osalevad ka raamatukogu ürituste läbiviimisel. Jõhvi Keskraamatukogu s k innitati arengukava aastateks 2018-2022. Koostati ka „Isikuandmete töötlemise kord“, mis on avalikustatud kodulehel ning täideti isikuandmete töötlemistoimingute register. N õukogu käis 2018. aastal koos ühel korral. Päevakorras oli nõukogu esimehe ja aseesimehe valimine, raamatukogu arengukava kinnitamine ja kirjandusfestivali Prima Vista ürituste korraldamine. Seose pidevate võimuvahetustega Jõhvi vallas on mitu korda muutunud ka nõukogu liikmeskond, seda just vallavalitsuse ja volikogu esindajate osas. Narva Keskraamatukogu 2018. aastal jäi Narva Keskraamatukogu struktuur samaks. Narva Keskraamatukogu nõukogu koosolek toimus 1 kord. Aasta alguses saadi nõukogu heakskiit elektrooniliselt, kus kinnitati 2018. aasta arengukava tegevuskava, 2018. aasta ürituste kava ning 2017. aasta tegevuskava aruanne. Teisel korral nõukogu koosolekul kiideti heaks Energia raamatukogu tööaeg, mis ühtlustus keskraamatukogu tööajaga. Samuti arutati Narva Keskraamatukogu logo kujundust, mis kiideti samuti nõukogu poolt heaks. 2018. aastal kinnitati direktori käskkirjaga MakerLabi „Ohutusjuhend laserlõikuriga töötamisel“, „Ohutusjuhend 3D printeriga töötamisel kaitsetingimused“, Narva Keskraamatukogu logo kasutamise tingimused“ . 2.2 Eelarve Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Põhieelarve Seisuga 31.12.17. € Seisuga 31.12.18 € Muutus % Eelarve kokku 2683,258 2711,877 1% sh keskraamatukogu 308,58 346,86 12% Personalikulu 1777,365 1882,233 6% sh keskraamatukogu 230,8 268,76 16% Kompl ekteerimiskulu 373,783 363,474 -3% sh KOV-lt 138,013 134,753 -2% sh riigilt 233,76 226,15 -3% sh keskraamatukogu 35,62 35,88 1% sh KOV-lt 12,84 12,65 -1% sh riigilt 22,16 22,11 0 Infotehnoloogiakulu 54,196 49,434 -9% sh keskraamatukogu 6,46 6,79 5% 2018.a eelarve summad pole eelmise aastaga võrreldavad, kuna haldusreformi käigus lahkus Ida-Virumaa koosseisust kolm valda oma 5 raamatukoguga. 2017.a eelarve sisaldab ka nende 5 raamatukogu arve. Siiski on raamatukogude eelarve kokkuvõttes tõusnud (kokku 1%), kuigi 5 raamatukogu on vähem. Personalikulud on kasvanud 6%. Maakonna keskraamatukogude (4 tk) eelarve on kasvanud 3% ja tööjõukulud 11%. Jõhvi Keskraamatukogu eelarve tervikuna suurenes 12%. Rõõmu tegi personalikulude kasv 16%. Lisaks riigipoolse toetuse suurenemisele oli palgatõus ka valla eelarvest palka saavatel töötajatel, kuigi riigi poolt soovitatud keskmisest kultuuritöötaja palgast jäävad need veel kaugele maha. Lisafinantseeringuna saadud mitmed projektitoetused tõstsid oluliselt eelarve mahtu ning sellest oli tingitud majandamiskulude kasv. Kahjuks on vallapoolsed komplekteerimisrahad olnud juba mitmed aastad ühel tasemel, jäädes riigipoolsest toetusest kõvasti maha. Kohtla-Järve Keskraamatukogu eelarve kasvas üldiselt ja ka alaliikide osas (11,09%). Personalikulude üldise tõusu tingis alampalga tõus. Vaatamata sellele, et raamatukogu palgafond eraldati taas 11 kuu arvestusega, said siiski kõik töötajad väikese palgatõusu. Rõõmustas linna poolt antud suurenev komplekteerimiskulu (11,86%). Sillamäe raamatukogu e elarve tervikuna vähene s (-26%) võrreldes eelmise aastaga . 2017. aastal toimus raamatukogu kolimine, mis nõudis täi e ndatavaid kulutusi. Tõusid ka omavalitsuse poolt eraldatud komplekteerimissummad (27%). Personalikulud olid praktiliselt samal tasemel (+2%). Palgatõus oli vaid miinimumpalka nõudvatel ametikohtadel. Sillamäe raamatukogu töötajate palgad on endiselt kogu vabariigi võrdluses kõige madalamad. Narva Keskraamatukogu 2018. aasta eelarvest moodustasid tulud omavalitsuselt 755970 eurot (kasv eelmise aastaga võrreldes 10.1%) ning tulud riigilt 78080 eurot (-5.91%), tulu muudest allikatest oli kokku 23330 eurot (-37.81%). Tööjõukulu oli 632950 eurot (võrreldes eelmise aastaga + 11,92%). Komplekteerimiskulud (97780 eurot) katsid kohalik omavalitsus (19,84%), riigi rahastus (79,34%) ja muud allikad (0,82%). Kohaliku omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud rahastus võimaldas tasuda RIKSi ja viirusetõrjeprogrammi eest. Lisarahastust infotehnoloogia ostuks saadi Ameerika Ühendriikide projektist. 2.3 Projektid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Kiikla raamatukogu projekt trükise „Kiigeta küla“väljaandmine Rahvakultuurikeskus 850,00 Toila raamatukogu ühisprojekt „Wabariigi lapsed“ ERÜ Mai – okt. 2018 200,00 420,00 Maakogude toetused KOKKU 1050,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Emakeelepäeva tähistamine“ KulKa Ida-Viru ekspertgrupp 12.03.-31.03.2018 350,00 860,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Eesti suurima kirjandusfestivali Prima Vista üritused Jõhvis“ KulKa Ida-Viru ekspertgrupp 05.04.-30.05.2018 450,00 2195,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Eesti suurima kirjandusfestivali Prima Vista üritused Jõhvis“ HMN 02.05.-30.05.2018 1000,00 2195,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Ida-Viru raamatukoguhoidjate õppereis Setomaale“ Kultuuriministeerium 14.05.-17.06.2018 907,00 2534,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Raamatulaada korraldamine Jõhvi Mihkli laadal“ KulKa Ida-Viru ekspertgrupp 17.09.-15.10.2018 300,00 502,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Ida-Virumaa laste suvelugemise programm“ HMN 03.09.-16.11.2018 800,00 983,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Üle-eestiliste raamatukogupäevade tähistamine Jõhvi KRK“ KulKa Ida-Viru ekspertgrupp 01.10.-26.11.2018 370,00 675,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „TÕN-i tähistamine Jõhvi KRK“ KulKa Ida-Viru ekspertgrupp 19.10.-15.11.2018 350,00 622,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Ida-Viru raamatukoguhoidjate jõuluseminar Illuka mõisas“ Kultuuriministeerium 01.12.-21.12.2018 380,00 579,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Teatrikunst Jõhvi KRK“ Tallinna KRK 01.09.- 20.12.2018 1200,00 1293,00 Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Tagastuskastiga välisukse paigaldamine“ PRIA Leader meede 16.08.2016-12.03.2018 4622,00 5136,00 Jõhvi Keskraamatukogu toetused KOKKU 10729,00 Sillamäe raamatukogu projekt „ Noorte loomekonkurss Kirev ja elav klassika” KulKa Ida-Viru ekspertgrupp November 2018 300,00 626,00 Sillamäe raamatukogu projekt „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt“ Integratsiooni Sihtasutus Detsember 2018 1113,00 1299,00 Sillamäe raamatukogu toetused KOKKU 1413,00 Narva Keskraamatukogu projekt „Jõulukoolivaheaeg Narva KRK“ KulKa 12.11.2018-05.01.2019 250,00 334,00 Narva Keskraamatukogu projekt „ Aarete saart otsimas: intellektuaalne turniir R.L. Stevensoni romaani ainetel” HMN 01.10.-25.11.2018 670,00 800,00 Narva Keskraamatukogu projekt „Sügiskoolivaheaeg Narva KRK“ KulKa 10.09.-27.10.2018 200,00 267,00 Narva Keskraamatukogu projekt „Isetehtud diafilmid eesti lastekirjanduse ainetel“ KulKa 01.09.- 23.12.2018 300,00 400,00 Narva Keskraamatukogu projekt „ Raamatukogu sõidab lasteaiale külla” HMN 03.09.2018-07.06.2019 530,00 610,00 Narva Keskraamatukogu projekt „ Suvi, raamat, jäätis” Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis 02.05.-01.09.2018 800,00 800,00 Narva Keskraamatukogu projekt „ Lauamängude Klubi Narva KRK” Kultuuriministeerium 01.01.-31.12.2018 280,00 280,00 The Embassy of the United State of America Grant № S-EN 100-17-GR-051 06.09.2017 -31.12.2018 37516,00 Kõvaketaste soetamine Narva KRK 22.10.2018 -31.12.2018 812,00 Narva Keskraamatukogu toetused KOKKU 41538,00 Tabelist nähtub, et eelmisel aastal said projektitoetust 5 maakonna raamatukogu. Jõhvi Keskraamatukogu suurimateks projektideks 2018.aastal olid kirjandusfestivali Prima Vista üritused ja laste suvelugemise lõpuürituse korraldamine. Prima Vista raames viidi läbi mitmeid erinevaid ettevõtmisi: 2 verandakohvikut, luulerännak aherainemägedele, vaksalikontsert punkmuusikaga. See kõik oli raamatukogu jaoks uuenduslik ja seetõttu ka paras väljakutse. Laste suvelugemise lõpupidu koos Lottega tõi raamatukogusse kokku üle 90 lapse, mis on meie ruumide jaoks rekordarv, samas ka mahutavuse piir. Positiivne tagasiside lapsevanematelt ja lastelt näitab, et lastele ja noortele suunatud projektid on alati oodatud ning vajalikud. Tänu PRIA Leader meetme projektile sai raamatukogu lisaks uuele välisuksele ka tagastuskasti. Uue teenuse on raamatukogu külastajad hästi vastu võtnud ja kasutavad seda aktiivselt. Projekti „Kunst raamatukokku“ raames soetati 2 õmblusmasinat, millega uuel aastal jätkatakse erinevate töötubade korraldamist. Kohtla-Järve Keskraamatukogul projektitoetusi polnud, kuid Kohtla-Järve aukodanikuks valitud hr.Valeri Korb annetas selle nimetusega kaasneva rahalise toetuse 2000 eurot lastekirjanduse osakonnale. Selle summa eest soetati lasteosakonna lugemissaali nuti-TV, mängukonsool, graafikalaud ja mängud. Paranesid laste vaba aja veetmise valikud. Sillamäe raamatukogu p rojekt is „Kirev ja elav klassika” osales ligi 160 õpilast . Konkurss aitas avastada laste loomingulisi ande id ning laiendas noorte teadmisi kirjanduse tähtsusest maailmakultuuris. Projekti „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt“ eesmärgiks oli koostöö arendamine Sillamäe ja teiste Eesti rahvaraamatukogude vahel. Sillamäe Raamatukogu kutsus kaheks päevaks külla 10 kolleegi Võrumaa lt , Raplamaa lt ja Tallinna st Narva Keskraamatukogu sai projektide elluviimiseks k õige suuremat lisarahastust Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnalt läbi Grant № S-EN 100-17-GR-051, summas 37516,01. Teised toetusprogrammid ja lasteosakonna projektid olid suunatud rohkem koolieelikutele, algklasside ja põhikoolide õpilastele. Tänu projektitoetustele said lapsed tutvuda Eesti kultuuriga, osaleda hariduslikel üritustel ja koolivaheaegade õpitubades. Kõige populaarsemaks osutus projekt „Suvi jäätisega“, mida jätkatakse ka 2019. aastal. Tänu Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna toetusele viidi läbi huvitavaid üritusi, vestlusklubi kohtumisi, 3D printeri- ja laserlõikuri õpitubasid. Kõige populaarsemaks osutus fotoklubi koolitus „Mobiiltelefoniga pildistamine täiskasvanutele“, kus käidi koos 10 korda ning kursus lõppes õpilaste tööde näitusega. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 2018 . a lõpuks oli maakonnas 152 raamatukoguhoidjat, neist osalise tööajaga 23 raamatukoguhoidjat. Töötajate vanuseline koosseis k äesoleva aasta alguse seisuga näitas seda, et kõige rohkem oli raamatukoguhoidjaid vanuses 55-64 (62) . 40 tööta jat o li vanuses 45-54, 17 töötajat vanuses 35-44, 7 inimest vanuses 25-43 ja 1 inimene vanuses 18-24. Üle 65. aastaseid raamatukoguhoidjaid on maakonnas tööl 13. Vabatahtlikke tegutses raamatukogude juures 18, neist linnades 11 ja külakogudes 7. E ndised Vaivara valla raamatukogud liideti Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu harukogudeks. Direktoriks sai senine Sinimäe raamatukogu peaspetsialist. Narva-Jõesuu raamatukogu juhataja ametinimetus on nüüdsest peaspetsialist, Olgina ja Vaivara raamatukogutöötajad jäid peaspetsialistideks. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus suleti internetipunkt ja koondati üks töötaja. Oktoobrist koordineerib Alutaguse valla raamatukogude tööd Kurtna raamatukogu juhataja, kes allub Alutaguse Huvikeskuse juhatajale. Teiste valla raamatukogutöötajate ametinimetusi pole veel muudetud. Kiiklas täidab s enise täiskohaga raamatukogu juhataja asemel raamatukoguhoidja ülesandeid rahvamaja juhataja. Jõhvi Keskraamatukogus hakkas aasta algusest kehtima uus töötajate struktuur, mis muutis alluvusvahekordi teenindus-ja lasteosakonnas. K ogu teenindusvaldkonda juhib teenindusjuht . Lasteosakonna juhataja ametikoha asemel loodi lastetöö spetsialisti ametikoht. Jagati ümber ka mitmeid tööülesandeid. Aasta on näidanud, et muudatused on end igati õigustanud. Sillamäe Raamatukogu p ersonali k oosseis ei muutunud. Personali üldkoosolekutel arutleti 2017.a töötulemuste ja probleemide üle, pandi paika 2018.a eesmärgid. Toimus töötajate töötervishoiu, töö- ning tuleohutusalane juhendamine. Probleemiks jääb endiselt s petsialistide mittekonkurentsivõimeline töötasu, mis on vastuolus raamatukogutööle esitatavate kõrgete kvalifikatsiooninõuetega . Samuti teeb see keerul iseks järelkasvu kindlustamise. Narva Keskraamatukogu Raamatukogude arv Narva linnas ei muutunud. Samuti polnud s uuri muudatusi personali korralduses. 31.12.2018 seisuga töötas Narva Keskraamatukogus 59 töötajat, sh 32 raamatukoguhoidjat (20 kõrghariduse ja 10 keskeriharidusega), 1 kõrgharidusega bibliograaf . 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 Raamatukogutöötajad osalesid 129 erineval koolitusel, kokku 2455 tunni ulatu ses ning koolitustele kulus 4407 eurot. Enamik koolitusi olid seotud erialase kompetentsi tõstmisega. Koolitustel käimist takistab see, et sellel ajal on ühe töötajaga raamatukogu kasutajatele suletud. Samuti on väikevaldade raamatukogude puhul takistuseks koolitusraha nappus ning halb transpordiühendus. Sageli olid ainsad koolitused maakonnaraamatukogu õppepäevad. Veebikoolitustel, mis on lühemad, säästavad aega ja sõidukulusid, keegi ei osalenud. Lisaks erialastele koolitustele käisid raamatukogutöötajad töökorralduslikel kohustuslikel koolitustel. Osaleti üleriigilistel üritustel, r aamatukogutöötajate laagrites, konverentsidel, infopäevadel. Üheskoos sõideti koolitustele Lääne-Virumaa Keskraamatukokku ning maaraa matukoguhoidja päevale . Jõhvi Keskraamatukogu: Osaleti 22 põhiliselt erialastel koolitusel. Üks töötaja osales Rahvusraamatukogus läbiviidud kutsekoolitusel. Läbi aasta jätkati maaraamatukogude nõustamist telefonitsi, meilitsi ning raamatukogudes kohapeal raamatufondi korrastamise osas, Urrami uuenduste tutvustamisel ja teistes erialastes küsimustes. Kurtna, Kohtla-Nõmme ja Toila r aamatukogu de s aidati läbi viia inventuuri . Kohtla-Järve Keskraamatukogu Osaleti 34 koolitusel, mis on võrreldes eelmise aastaga veidi suurem (2017 – 28). Koolitustunde oli 865 (eelmisel aastal 542 akad.tundi ). Kokku said koolitust 23 töötajat. Koolitust saadi paljudel erinevatel teemadel: mälu, tervislik töökoht, digipädevus, raamatukoguteenuste disain ja juhtimine jpm. Koolitajateks Rahvusraamatukogu, Lääne-Virumaa KRK, Eesti Lastekirjandusekeskus, Jõhvi KRK, ANDRAS , Tallinna KRK . Suurematest koolitustest võib välja tuua viiepäevase praktika Tallinna KRK, kus osales 1 töötaja, maakonnaraamatukogu korraldatud õppereis i Setomaale ja suveseminar i Saaremaal. 2 töötajat võtsid osa raamatukoguhoidjate kongressist. Sillamäe Raamatukogu Tänu Jõhvi Keskraamatukogu ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu poolt korraldatud koolitustele said Sillamäe raamatukogutöötajad end pidevalt erialaselt täiendada. Praktika Tallinna Keskraamatukogus andis raamatukogu töötajatele juurde nii erialaseid teadmisi kui ka eesti keele praktikat. Häid praktilisi oskusi ning inspiratsiooni andsid jätkuvalt raamat ukogude suveseminarid. Osaleti Ida-Viru maakonna raamatukogutöötajate õppesõidul Setomaal ning r ahvaraamatukogude suveseminar-laagris Saaremaal. Kasutati võimalust osal eda tasuta koolitustel, näiteks ESFi projekt i raames eesti keele kursustel. Narva Keskraamatukogu R ohkem pöörati tähelepanu infopädev use, uute e-teenuste kasutamise ja digioskuste koolitustele. Raamatukoguhoidjad osalesid Vaata Maailma Nutiakadeemia koolitustel. Võ eti osa nii maakondlikest kui ERÜ poolt korraldatud koolitustest. Raamatukoguhoidjad jätkasid eesti keele omandamist kursustel. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 07.02 Haldusreformi teemaline infopäev Veikko Lu halaid, IVOLi juhatuse esimees 4 ak.t 19/8 20,00 13.03 Kultuuripärandi aasta Eestis . L iikumisvõimaluste toetamine organisatsioonis Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandi aasta projektijuht Eestis , Liina Pääbo, Tervise Arengu Insituut 4 ak.t 14/ 7 12,18 04.04 Tähelepa nu, lu gemine ja mälu Tauri Tallermaa 6 ak.t 28/9 259,56 17.-18.05 Õppeekskursioon Setomaale 12 ak.t 32/8 2534,5 06.09, 10.09 ja 07.09, 11.09 E-kodaniku juhendaja koolitus raamatukoguhoidjatele Andrus Koka, BCS Koolitus 16+16 ak.t 15/5+15/3 0 10.10 Z-põlvkonnast . V aimset tervist toetava keskkonna kujundamine töökohal Kristi Goldberg , Ida-Viru Ettevõtluskeskus Kaire Piirsalu-Kivihall , Tervise Arengu Instituut 5 ak.t 22/8 60,00 08.11 Leedust ja leedu kirjandusest , kirjanike tuur: Tarmo Teder, Pille Õnnepalu, Olev Remsu, Reet Kudu Tiina Kattel 6 ak.t 24/7 125,00 12.12 Jõuluseminar Illuka mõisas: Tulemuslikud läbirääkimised Reet Valgmaa, koolituskeskus Tõru 4 ak.t 34/9 409,5 0 KOKKU 3420,74 Koolitustel õpiti orienteeruma eesti ja leedu kirjanduses, korraldama infovahetust ja ühistegevust , arendama koostööd erinevate raamatukogudega ja partneritega, suhtlemispsühholoogia t ja läbirääkimiste oskust. Lisaks õpiti analüüsima ra amatukogutööd, raamatukogu juhtimist ja lugejateenind ust. Viidi läbi üldharivaid igapäevatööks vajalikke koolitusi nagu näiteks „ Tähelepa nu, lugemine ja mälu“ ja „ Z põlvkond “. Kahepäevasel arvutik oolitusel oli võimalus lihvida oma oskusi arvuti ja nutiseadmete kasutamisel, õppida tõhusamalt kasutama tekstitöötlusprogrammi Word ja tabeltöötlusprogrammi Excel, mitmeid e- teenuseid, ID-kaarti ja mobiil-ID ning tundma küberruumi riske. Õppepäevadel räägiti alati ka erialastel päevakajalistel teemadel , näiteks haldusreformist ja sellega kaasnevatest muudatustest raamatukogudele. Koolitusteemade valikul lähtuti muuhulgas ka maaraamatukogude ettepanekutest ja soovidest. Koolituste tagasisidet on saadud suuliselt ja maaraamatukogude aruannetest. Sel aastal korraldati traditsioonilise suveseminari asemel kahepä evane õppeekskursioon Setomaale, kus kogemuste saamise eesmärgil tutvuti setode elujõulise kultuuriga. Traditsiooniliselt sõideti üheskoos maaraamatukoguhoidja päevale. Info täienduskoolituste kohta on avaldatud m aakonnaraamatukogu kodulehel . Aasta lõpus väljastas keskraamatukogu osalejatele koolitustõendi aasta jooksul läbitud koolituste kohta. Keskraamatukogu korraldatud koolitused ja õppeekskursioonid tasuti põhiliselt omavalitsuste ja Jõhvi Keskraamatukogu eelarvest. Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmi toetusel viidi läbi kahepäevane õppesõit Setomaale ning jõuluseminar Illuka mõisas. Vähene koolitusraha või selle puudumine raamatukogude eelarves seab keskraamatukogule väljakutse otsida võimalikult soodsaid, kuid heal tasemel koolitusi. Asjatundlike lektorite koolitustasud on aga mitu korda kõrgemad sellest, mida on võimalik maksta. Jätkuvalt kasutati koostööpartnerite abi , kes paku va d tasuta harivaid koolitusi . K oostöös Tervise Arengu Instituudiga korraldati 2 koolitust , Rahvusraamatukoguga „ E-kodaniku juhendaja koolitus“ . Keskraamatukogu koolitused on ja jäävad ilmselt ka järgnevaks aastaks enamusele ainsaks enesetäiendamise võimaluseks. Osavõtjate arvule seab piirid raamatukogu seminarisaal, kus koolitused toimuvad. Saal mahutab max 25 inimest. Suurema osavõtjate arvu korral jääb saal kitsaks ja umbseks. Samas suurte keskraamatukogude, eriti Kohtla – Järve ja Sillamäe töötajate poolne huvi koolitustel osalemiseks on suurem, kui me võimaldada saame. Seetõttu oleme sunnitud aeg - ajalt piirama keskraamatukogude töötajate osavõtjate arvu. Samal põhjusel viisime eelmisel aastal 3 koolitust läbi väljaspool raamatukogu: Jõhvi Vallavalitsuse saalis, endise Maavalitsuse saalis ning Päästeameti saalis, kus on avaramad ruumid. Samuti toimus õppeekskursioon ja jõulu seminar. Seega kaheksast maakonna raamatukogutöötajate koolitusest toi musid raamatukoguruumides vaid 3,5 . Koolitusruumide probleem ei lahene enne raamatukogu juurdeehituse valmimist. Kuna koolituste korraldamine on maakonna keskraamatukogudele seadusega määratud ülesanne, siis ei peaks ruumide küsimus olema ainult Jõhvi vallavalitsuse lahendada. Kõikidel koolitus-ja teabepäevadel osalesid ka Jõhvi Keskraamatukogu töötajad. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised : ettekanded, loengud, koolitused. LISA 2 Avalikult tuli sõna võtta enamusel maaraamat ukoguhoidjatest, kes korraldasid suuremaid üritusi. Lo engute ja ettekannetega esinesid vähesed. Tublimaks esinejaks oli eelmisel aastal jätkuvalt Toila raamatukogu juhataja Lea Rand, kes on ühtlasi ka ERÜ maaraamatukogude sektsiooni esinaine. Lea tegi kokkuvõtte ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevusest ERÜ aastakoosolekul ja maaraamatukogude sektsiooni teabepäeval. Lisaks ilmus Lea sulest ajakirjas Raamatukogu maaraamatukogude tegemistest kolm artiklit: „Jälg ajalukku raamatukogude ühistegemisest EV 100 puhul.” L. Rand Raamatukogu 2/2018 „Maaraamatukogude kevadine teabepäev.” L. Rand Raamatukogu 3/2018 „Maaraamatukogude suveseminar tõi Valgamaale.” L. Rand Raamatukogu 4/2018 Kohtla-Järve Keskraamatukogu Esinemas käidi Kohtla-Järve Pensionäride Päevakeskuses, kus tutvustati uudiskirjandust ja Ahtme Pensionäride Päevakeskuses esineti kirjandusliku kohviku vormis. Jõhvi Keskraamatukogus anti töötajatele näpunäiteid teemal "Soovitusi individuaalkoolituse läbiviimiseks". Sillamäe Raamatukogu Raamatukogutöötajad esinesid Kingissepa (Venemaa) Keskraamatukogu konverentsil teemal „Vabatahtlike panus Sillamäe raamatukogu tegevusse“, Kingissepa-Jamburgi Ajalooseltsi konverentsil teemal „Sillamäe – linn, mida polnud ka a rdil“. R aadio4 saates räägiti raamatukogu suvesündmustest ja projektist „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt“. Te ma a ti liste ettekannete ja loengutega kultuuritegelastest ja nende loomingust, rahva-kalendripäevadest, kaasaegsest kirjandusest jt käidi esinemas seenioride klubis Optimist, pensionäride päevakeskustes Fööniks ja Merelaine, kokku 19 korral. Narva Keskraamatukogu Raamatukogutöötajad esinesid erinevates asutustes ja organisatsioonides raamatukoguhoidja ameti ning raamatukogu teenuste tutvustamise ja populariseerimise eesmärgil. Jätkati loengusarjaga Narva üldhariduskoolides. D irektor ja asedirektor esinesid ERR Raadio4 stuudios , ETV-s ja PBK-s, samuti Narva Kolledžis ettekandega „Koduloo tegevus Narva Keskraamatukogus ja interaktiivsete tehnoloogiate kasutamine“. Esineti ettekannetega Peterburis, Kingisepas, Lugas, Petrozavodskis . 2.4.4 Erialahariduse omandamine . Kurtna raamatukogu juhataja õpib Tartu Ülikooli Avatud ülikoolis infokorralduse eriala l. Tudulinna raamatukogu juhataja õpib Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis Majandusinfosüsteemide korraldamise eria lal. Sillamäe Raamatukogu raamatukoguhoidja lõpetas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse infotehnoloogia eriala. Üks töötaja õpib Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Narva Keskraamatukogu raamatukoguhoidja omandab Tartu Ülikooli Narva Kolledžis kõrgharidust. 2.4.5 Töötajate tunnustamine . Kultuurkapitali Ida-Virumaa eksperdigrupi tunnustuspreemiad said Kiviõli Linnaraamatukogu direktor Urve Eskor kultuurielu rikastamise ja raamatukogu elu edendamise eest ning Kiikla rahvamaja juhataja ja raamatukoguhoidja Ruth Linnard kultuurielu edendamise eest. Kurtna raamatukogu juhataja Jaana Toss pälvis Tallinna Keskraamatukogu poolt välja antava A. Sibula stipendiumi. Toila raamatukogu juhataja Lea Rand sai Rahvusarhiivi tänukirja Toila topot eegi avamise ja arendamise eest. Narva-Jõesuu r aamatukogu tunnustati omavalitsuse t änukirjaga Eesti Vabariigi 100 . aastapäeva puhul. Jõhvi Keskraamatukogu: Komplekteerimisjuht Piret Kallas sai Jõhvi vallavalitsuse tänukirja südamega tehtud töö eest. Lasteosakonna raamatukoguhoidja Gerri Orgma sai 2 tänukirja: o salemise e es t võistlusel „Infootsing internetist 2018“ ning Jõhvi vene p õhikooli lt t ulemusliku koostöö eest. Ida-Viru Keskhaigla Vereteenistuse tänukiri raamatukogule hea koostöö eest. Sillamäe Raamatukogu Neli juubilari said Sillamäe linna tänukirja. Direktor Elviira Sidorova sai Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia. Narva Keskraamatukogu Tamara Lukka sai seoses pikaajalise ja suure panuse eest Narva keskraamatukogu arengusse Kultuuriministeeriumi tänukirja . Raamatukogus valiti kaks „Aasta tegijat“, kelleks said Olga Frolova ja Vladslava Stepanova. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine . Kõik raamatukogud on kohalike omavalitsuste halduses. Asukohti peetakse üldjuhul heaks. Paljud asuvad keskustes samas hoones mõne muu asutusega (lasteaed, rahvamaja, kool, vallamaja). Alajõe, Kohtla-Nõmme ja Tudulinna raamatukogu d kolis id uutesse ruumidesse. Kohtla- Nõmme ja Tudulinna raamatukogu d asuvad nüüd koolimajas. Ruumid on remonditud ja avaramad. Alajõe raamatukogu kolis end isesse vallamajja, kus asub lisaks raamatukogule teenuskeskus. Seoses Toila vallamaja ruumide renoveerimisega ja lisaruumide vajadusega kadus samas majas asuvast raamatukogust ära AIPi ruum, mille asemel on nüüd vallavalitsuse arhiiv. Kiviõlis tehti korda katus ja raamatukogu tagumine sissepääs. Sondas te hti sanitaarremont raamatukogu kahes koridoris ning olmeruumides. Käesoleval aastal on plaanis ruumide värskendamist jätkata . M aid las vahetati välja valvesüsteem, kuid juba pikemat aega vajab parandamist välisfassaad. Ka küttesüsteem ei taga külmaperioodil normtemperatuuri. Talvine kütmine on murekohaks ka Pagaril. Voka raamatukokku paigaldati turvavalgustussüsteem. Narva-Jõesuus soetati 12 uut tooli ja lauatelefon. 2019. aastal on plaanis elektrilaevalgustite paigaldamine, raamatukogu sissekäigu parandamine ja vaipkatte vahetamine. Varja laenutuspunktis on kavas välja vahetada la e kandetala. Jõhvi Keskraamatukogus valitseb jätkuvalt ruumipuudus. Ruumipuudusele lahenduse leidmine võtab veel päris palju aega, aga hetkel peame leppima sellega, et Jõhvi Keskraamatukogu füüsiline keskkond meenutab pigem raamatute ladu ega kutsu inimesi, eeskätt noori, siia vaba aega veetma. Probleemiks on endiselt keldrikorrusel asuv hoidlaruum, mis ulatub väljaspoole raamatukogu hoonet ja selle lagi laseb mitmest kohast vett läbi. 2018.a hakkas läbi laskma raamatukogu katus lasteosakonna kohalt. Katust parandati lausa mitu korda, kuid lekkekohta pole siiani täielikult suudetud likvideerida. Seetõttu lükkus uude aastasse lasteosakonna lae remont. Kui eelmisel aastal oli arutluse all võimalus kolida raamatukogu lasteosakond eesti põhikooli renoveeritavatesse ruumidesse, siis 2018.a lõpuks langes see ära. Põhikool lammutatakse täielikult ja asemele ehitatakse riigi toetusel uus koolimaja. Uue ideena pakuti vallavõimude poolt välja täiesti uue raamatukogu ehitamine Jõhvi hariduslinnakusse. Idee on hea ja samuti ka asukoht, kuid reaalne võimalus idee teostumiseks on õhkõrn. Samas on positiivne see, et probleem on jätkuvalt üleval ja sellest räägitakse ka poliitikute tasemel. Jääb loota, et teema on üleval ka pärast valimisi. Vastukaaluks võib öelda, et e elmisel aastal läbi viidud kasutajauuring näitas, et enamus vastajatest (77,4%) olid praeguse asukohaga rahul. Kohtla-Järve Keskraamatukogu ja harukogude asukohad on head ja hästi ligipääsetavad. Suuremaid ruume vajab jätkuvalt keskraamatukogu laenutusosakond. Remondivajadus on suuremal või väiksemal määral kõigis osakondades. Remondirahad, mis algselt olid planeeritud Keskraamatukogu (Pärna 27) remonditöödeks tuli seoses Ahtme HRK elektripaigaldiste halva seisukorraga kasutada seal vajalike tööde tegemiseks. Sillamäe Raamatukogu u ue Viru tn raamatukogu asukoht ja füüsiline keskkond on lugemist ja ühistegevust soodustav. Haruraamatukogu vana hoone on rahuldavas olukorras. Narva Keskraamatukogu paikne b 4 hoones, üldpin naga 4705 m2 (Energia raamatukogu, Kreenholmi raamatukogu ja Narva Laste Loomemaja lastekirjanduse teeninduspunkt). Narva Keskraamatukogu aadressil Malmi 8 ruumid ja Energia raamatukogu ruumid vajavad remonti ning valgustuse välja vahetamist. 2018 . aastal viidi l äbi Elektripaigaldise audit, mida raamatukogu ei läbinud. Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 2018. aastal 99223 eurot. 2018. aastal kulutati remonditöödeks 6298 eurot – pisiremont tehti Narva Keskraamatukogu maja fassaadil, ühes kabinetis ning toimus ventilatsio oni süsteemi automaatika remont. NKR 4 korrus kujundati ümber ürituste korraldamise kohaks, näitusesaaliks ja Eesti keele maja õppeklassiks. Tänu Narva koduloouurijatele saime tasuta kasutatud väljapanekuvitriinid. Haldustegevus piirdus maja töökorras hoidmisega ja võimaldas tasuda kommunaaltee nus te eest ja haruraamatukogude üüri . . Muret tekitab Narva Keskraamatukogu tasuta parkimiskohtade vähesus, mis tekkis Narva linnas uue parkimiskorra kehtestamisega. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele . Juurdepääs liikumispuudega i nimesele on hetkel tagatud 7 maakonna raamatukogus (Mäetaguse, Maidla, Kiviõli, Vaivara, Kohtla-Nõmme, Narva KRK ja Kohtla-Järve KRK). Teistes raamatukogude s on juurdepääs tagatud o saliselt või puudub. Põhjus on selles, et enamus raamatukogusid asuvad vanades raamatukogu jaoks kohaldatud majades, kus on kõrge välistrepp ning seetõttu ka kaldtee paigaldamine raskendatud. 5 raamatukogu asuvad ilma liftita hoone II korrusel. Narva-Jõesuu raamatukoguhoidjad on lugejaid teenindanud ka õues. Jõhvi Keskraamatukogu Ratastooliga külastajad pääsevad raamatukokku mööda kaldteed, mis on piisavalt madal. Siseruumides on liikumispuudega inimestele tagatud juurdepääs vaid kuni lugemissaalini. Lugemissaalis asuvat avalikku internetipunkti saab kasutada ka ratastoolis inimene. Kahjuks puudub raamatukogus invatualett. Tammiku raamatukogusse, mis asub rahvamaja II korrusel, on liikumispuudega inimesel väga raske minna, kuna üles viiv trepp on järskude ja kõrgete astmetega. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Liikumispuudega inimestel on raskusi Oru ja Sompa haruraamatukokku pääsemisega, kuigi viimasesse (Sompa klubis) on paigaldatud klubi treppidele liikumist kergendavad käsipuud. Ülejäänud raamatukogudes on sissepääsemiseks kaldteed. KRK lugemissaalis käib küllaltki palju erivajadustega inimesi – Multipleksis OÜ, Invaliidide Ühenduse liikmeid. Kuna Keskraamatukogu lugemissaali ürituste saal asub teisel korrusel, siis on liikumispuudega inimesel raskendatud sinna pääsemine. Sel juhul aitab teda raamatukogutöötaja. S illamäe Raamatukogu Kesk raamatukogus on ratastoolis külastajatele juurdepääs tagatud. Külastajate jaoks on puiestee poolt mugav sissepääs koos kaldteega. Kõik ruumid asuvad esimesel korrusel. Haruraamatukogus on liikumispuudega inimestele tagatud juurdepääs 1.korrusele. Narva Keskraamatukogu Narva Keskraamatukogus ja Kreenholmi haruraamatukogus ning Laste Loomemaja laenutuspunktis on tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Maakonna 3 raamatukogu ja nende haruraamatukogud kasutavad raamatukogutarkvara RIKS (Kiviõli, Sillamäe, Narva), teised raamatukogu d kasutavad raamatukogutarkvara URRAM. Suuremaid arendustegevusi ei olnud. Võeti kasutusele programmide URRAM ja RIKS tootjate poolt tehtud arendusi ja uuendusi. Enamikes raamatukogudes on Wi-Fi olemas, puudub Iisaku, Kiikla , Soonurme ja Toila raamatukogu de s. Iisakus loodetakse käesoleval aastal Wi-Fi leviala luua. Maakonna külaraamatukogudes infotehnoloogilise riist- ja tarkvara soetamisel olulist edasiminekut ei toimunud. Väiksemaid ostusid siiski tehti. P rojekti „Uus algus“ kaudu said Lüganuse ja Püssi raamatukogud kasutajatele mõlemad 2 arvutit. Antud projekt o li hea võimalus uuendada arvuteid, sest Swedbank jaga s raamatukogudele kasutusel olnud töökorras äriklassi arvuteid. Vokas ja Iisakus soetati uued töö arvuti d . Narva-Jõesuu s osteti lauaarvuti komplekt, sülearvuti, fotoaparaat ja lauaskänner . P üssi s soetati uu s printer ,millega saab ka koopiaid teha. Tudulinnas lisandusid töövahendite hulka ka skänner ja paljundusaparaat. Jõhvi Keskraamatukogus on 1 5 arvutitöökohta personalile ja 9 kasutajatele. Raamatukogus on WIFI leviala. Töökohtade ergonoomikast lähtuvalt jätkati 201 8 .a töötajate monitori de väljavahetamist suuremate vastu (osteti 3 uut monitori). Oste ti 3 töökoha arvuti t ja 2 AIP -i töökoha arvuti t . Lisaks paigutati AIP-i üks läbi PRIA projekti saadud arvuti. S ellega paranes oluliselt arvutikasutamise teenuse kvaliteet raamatukogus. Tulemuseks on järjekordade kadumine kiirete toimingute tegemiseks arvutis ning järjekordade lühenemine nende arvutite kasutamisel, kus toimingute pikkuseks on lubatud üks tund. Uuen dada tuleb AIP-i arvutite terminali server või leida muu tehniline lahendus. Kindlasti on vaja jätkata töötajate arvut ite uuendamist. Lugemissaali eriilmeliste ürituste korraldamise käigus on kerkinud vajadus erineva tehnika järele (mikrofonid, võimendus, võimsam videoprojektor, suurem ekraan). Selle kõige jaoks korraga raha ei jätku, kuid püüame leida ka lisarahastust läbi projektide. Kohtla-Järve Keskraamatukogu k õik raamatukogud on varustatud internetiühendusega arvutitega (s.h. vähemalt 1 arvuti lugejate kasutuses). Riistvara uuendamine toimub vastavalt vajadusele ja võimalustele. WiFi võrgu kasutamisvõimalus on Keskraamatukogu peamajas, lugemissaalis, lasteosakonnas ning Ahtme haruraamatukogus. K ingitustena saadi Vaata Maailma SA -lt NutiAkadeemia projekti raames tahvelarvuti ja projekti Uus Algus raames 6 kasutatud lauaarvutit. Sillamäe Raamatukogu s on kaasaegne arvutitehnika ja internetiühendus, mille tag ab kiirem ja turvalisem server. WiFi levi on olemas kõikides raamatukogu osakondades. A meerika Suurs aatkonnalt saadi kolm uut printerit. Narva Keskraamatukogu e elarve piiratud võimalused ei võimaldanud suuremahulist arendustegevust infotehnoloogia vallas . K ohaliku omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud rahastus võimaldas tasuda RIKSi ja viirusetõrjeprogrammi eest ja osta ü he videokaamera. Läbi koo stöölepingu Vaata Maailma SA saadi 12 ning Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna annetusena 14 kasutatud arvutit ning 6 printerit. P rojektitegevuse ga soetati 1 tšekiprinter, 1 monitor , laserprinter, 2 3D pr interit, 1 multimeediaprojektor. 4 korruse näitusesaali paigaldati turvakaamera. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine Valla raamatuk ogudele (välja arvatud Iisaku ) ja nende harukogudele (kokku 20 raamatukogu) komplekteerib teavikud maakonna keskraamatukogu ülesannetes Jõhvi K eskraamatukogu. 2 l innakogu Kiviõli ja Narva-Jõesuu komplekteerivad oma teavikud iseseisvalt. Oma komplekteerimisosakonnad on ka maakonna 3 suure linna Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva keskraamatukogudel. Eestikeelsete raamatute valimine toimub iganädalaste Rahva Raamatu ja Apollo uudi skirjanduse nimekirjade põhjal. Jõhvi keskraamatukogu tellib mõnedest nimetustest näidiseksemplare, et siis ostuotsus teha. Nimekirjad on info saamiseks. Tellimused esitatakse palju suuremale hulgale tarnijatest. Iga raamatu puhul võrreldakse hindu mitme erineva tarnija omaga. Välja on kujunenud koostöö osade kirjastustega (Varrak, Ersen, Kirjastuskeskus, Koolibri), kust saab raamatuid osta odavamalt kui hulgipakkuja käest. Venekeelsete raamatute valimine toimub Jõhvi ja Kohtla-Järve keskraamatukogus Rahva Raamatu nimekirja alusel ja vahendusfirma Sinonim OÜ näidiste järgi. KPD kirjastuse puhul tellitakse raamatuid otse kirjastusest. Narva keskraamatukogu jätkas ostmist lisaks nimetatutele OÜ-lt Lomelius. Narvas on uued tarnijad Inforing Media OÜ ja LibPlanet (seoses sellega lahenes probleem venekeelse audioraamatuga) . Narva-Jõesuus on üheks vene raamatu tarnijaks OÜ LeFortum. Inforing Media OÜ alustas 2018. aasta lõpupoole oma teenuste aktiivset tutvustamist raamatukogudele. Jõhvi raamatukogu tegi aasta lõpus proovitellimuse raamatutele, mida teistel tarnijatel pakkuda polnud. Firma plussiks oli kiirus, millega tellimus täideti. Kui võrrelda teiste tarnijatega kattuvate raamatute hindu, siis peaks firma raamatukogudele pakutavat soodusprotsenti kõvasti suurendama. Ingliskeelseid raamatuid on ostetud suhteliselt tagasihoidlikult, kuigi noortel on huvi olemas. Kuna Jõhvi ja Kohtla-Järve keskraamatukogu peavad niigi kahes keeles komplekteerima, siis lihtsalt raha ei jätku. Ingliskeelsete raamatute tarnijateks on lisaks hulgifirmadele raamatukauplused Krisostomus ja Allecto. Järelkomplekteerimine toimub jooksvalt . Komple kteerimisotsust e tegemisel osalesid nii maa-, harukogude kui keskkogude erineva te o sakondade töötajad . Kõik teavikud on alates komplekteerimisfaasist sisestatud URRAMi programmi (Jõhvi ja Kohtla-Järve keskraamatukogu). Kiviõli raamatukogu, Sillamäe ja Narva keskraamatukogu kasutavad programmi RIKS. Venekeelsete raamatute töötlemine ( kirje te koostamine ) on võrreldes eestikeelsega palju aeganõudvam . Läbi haldusreformi 5 raamatukogu võrra vähenenud komplekteerimispiirkond on Jõhvi keskraamatukogu komplekteerimisosakonnale tekitanud võimaluse tegeleda senisest enam raamatukoguprogrammi URRAM andmebaasi korrastamisega (nt kirjete dublettide kokkutõstmine ja nende redigeerimine). Haldusreformi käigus lisandus URRAMisse hulganisti uusi raamatukogusid. Seoses sellega on palju dublettkirjeid ning päris palju on uuesti üleredigeerimist vajavaid kirjeid. Perioodikat tellivad kõik raamatukogud iseseisvalt erinevate tellimissüsteemide (otse väljaandjalt, Express Post, Ühinenud Ajakirjad, ajakirjad24.ee, tellimine.ee, Omniva jt ) kaudu. Erand on ajakiri „Raamatukogu“, mis on maaraamatukogudele tellitud Jõhvi keskraamatukogu poolt riigi rahast koondtellimusena. Venekeelset perioodikat te llitakse peamiselt Lehepunktist ja Edusamm Postist . Teavikute komplekteerimiskulu I da -Viru maakonnas oli 2018.a. 363 474 eurot, mis võrreldes 2017.a. summaga 373 783 €, oli 2,83% vähem. Sellest riigiraha 226 150 € (võrreldes 2017.a. -7610 € ehk -3,4%) OV raha 134 753 € (võrreldes 2017.a. -3260 € ehk -2,4%) muudest allikatest 2571 € (võrreldes 2017.a. +561 € ehk + 21,8 %) Raha vähenemise põhjuseks on seoses haldusreformiga viie raamatukogu lahkumine maakonnast. Seetõttu pole ka arvud eelmise aastaga võrreldavad. Kesk- ja linnaraamatukogud sa i d jätkuvalt riigilt raha rohkem kui omavalitsustelt, vallaraamatukogud vastupidi. Linnaraamatukogude hulgas on erand Narva-Jõesuu, mille OV eraldas raha rohkem kui riik. Raamatukogu ise on erand teiste linnaraamatukogude hulgas. Nimelt koosneb Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu neljast erinevast raamatukogust (olemuselt 3 külaraamatukogu ja 1 linnaraamatukogu), mis peale haldusreformi koondati ühtse juhtimise alla. Eraldi raamatukogude kaupa võttes on siingi nn maapiirkonnas olevatele raamatukogudele OV raha rohkem ja N-Jõesuu linnas asuvale raamatukogule vähem. Ühinenud Lüganuse valla raamatukogudes oli teistest oluliselt suurema OV rahastusega Sonda raamatukogu (endine Sonda vald). Ülejäänud sama valla raamatukogud loodavad, et 2019.a. komplekteerimissummad ühtlustuvad. Komplekteerimisrahast kulus maakonnas tervikuna 79,2% raamatutele. Komplekteerimiskulu 1 elaniku kohta oli linna raamatu kogudest suurim ( 4,5 € ) Narva-Jõesuu raamatukogul (asukohtadega N-Jõesuus, Olginas, Sillamäel ja Vaivaras, mis kõik kokku moodustavad Narva-Jõesuu linnaraamatukogu) ja madalaim Narva keskraamatukogul (1,7 €). Jõhvi keskraamatukogu komplekteerimissumma elaniku kohta oli 3,1 €, Kohtla-Järvel 2,3 €, Sillamäel 3 € ja Kiviõlis 3,5 €. Maakogudest kõrgeim Kurtna raamatukogul (9,2 €), järgnevad Iisaku (9,00 €) ja Pagari (7,1 €). Madalaim Saka l (2, 00 €). P eale haldusreformi Toila val la koosseisu kuuluv Kohtla-Nõmme raamatukogu sai esmakordselt ka OVlt raha raamatute ostmiseks. Seni pidi raamatukogu leppima ainult riigirahaga. Seoses sellega tõusis Kohtla-Nõmme komplekteerimiskulu elaniku kohta eelmise aasta 2,4 eurolt 3,9 eurole. Tudulinna raamatukogu sai uuelt omavalitsuselt raamatute soetamiseks 1100 € rohkem kui 2017.a. Raamatukogufondide üldsuurus o li 1 344 714 teavikut. Sellest: raamatuid 1 312 452 ehk 97,60% ajakirju 18 601 ehk 1,38% auviseid 2452 ehk 0,18% elektroonilisi teavikuid 566 ehk 0,04% muid teavikuid 1441 ehk 0,1% Ilu- ja lastekirjanduse osakaal o li 776 383 eksemplari ehk 57,7%. Keelte järgi : 496 301 (37,8%) eestikeelset 816 151 (62,2 %) võõrkeelset eksemplari, sellest venekeelset 801 103 (98%) eks. Eestikeelse kirjanduse osakaalu languse (-3,2%) põhjus peitub haldusreformis. Viiest lahkunud raamatukogust neli olid eestikeelse ja üks segafondiga. Võõrkeelse kirjanduse suur ülekaal tule neb maakonna eripärast, kus suurtel keskraamatukogudel on ülekaalus venekeelne kirjandus. Sillamäel on see 92%, Narvas 89%, K ohtla -Järvel 59%. Jõhvi venekeelse kirjanduse % on 24. Proportsioonid on 2017. a. võrreldes samal tasemel. Narva-Jõesuus raamatukogude (N-Jõesuu, Sinimäe, Olgina ja Vaivara) venekeelse keskmine protsent on 53,5. Need raamatukogud ühinesid seoses haldusreformiga ühtseks raamatukoguks. Sinimäe ja Vaivara on nimetatud raamatukogudest kakskeelse, Narva-Jõesuu (vanas mõistes) ja Olgina peamiselt venekeelse fondiga. Kiviõli raamatukogu venekeelse kirjanduse osakaal on muutumatult 55% . Maakogudest on venekeelse fondiga Alajõe raamatukogu. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Raamatukogude fonde komplekteeriti, lähtudes rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtetest, kultuuriministri 09.01.2015. a määruses nr 1 sätestatud tingimustest, omavalitsustega sõlmitud lepingutest. O luline oli maakonna elanike rahvusliku kooss eisu ning kasutajate sihtgruppide vajaduste ja eripäraga arvestamine, lugejate nõudlus. Hangiti Ida-Virumaad puudutavaid ja Ida-Virumaaga seotud inimeste raamatuid, teavikuid mille teemaks kodulugu, mälestused jms. Jõhvi keskraamatukogus on välja tööt atud Ida-Virumaa raamatukogude komplekteerimispõhimõtted. Iisaku, Sinimäe ja Sillamäe raamatukogu asuvad koolimajas ja kannavad seetõttu osaliselt kooliraamatukogu funktsiooni. Seepärast püüti neis kogudes arvestada nii kooli- kui lasteaia õpetajate soove metoodilise kirjanduse tellimisel . Aasta lõpus kolisid koolimajja Kohtla-Nõmme ja Tudulinna raamatukogu. Koolide ja lasteaedade lähikonnas olevatele raamatukogudele (Lüganuse, Püssi, Maidla, Mäetaguse, Olgina, Sonda, Toila ja Voka) soetati teistest enam lastekirjandust. Hea koostöö uute raamatute tellimuste kooskõlastamisel oli Alutaguse vallas Kuremäe ja Kurtna ning Pagari, Mäetaguse ja Kiikla raamatukogude vahel. See andis võimaluse piirkonda rohkem erinevaid teavikuid soetada. Sama valla Tudulinna raamatukogu asub teistest niivõrd kaugel, et see raamatukogu asubki täiesti omaette piirkonnas. Lüganuse valla viit raamatukogu käsitleti raamatute komplekteerimisel samuti kolme erineva piirkonnana: Lüganuse ja Püssi, Maidla ja Soonurme ning Sonda. Kallimate ja vähem populaarsete raamatute puhul peeti naabritega nõu, milline raamatukogu konkreetse raamatu tellib, siis teine jätab ostmata. Kõrgkoolide õppe- või seda toetavat kirjandust komplekteerivad valdavalt keskkogud. Need on ka pidevalt välja laenutatud. 2018.a. osteti muud liiki teavikuid (nt lauamänge) 94 arvestusüksust rohkem kui 2017.a. Mõned raamatukogud laenutavad neid ka koju, teistel on ainult kohalmängimiseks. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust Annetuste osakaal üldisest teavikute juurdetulekust oli 4764 arvestusüksust ehk 10,92% kogu maakonna peale (+3,62% võrreldes 2017.a.) Suure panuse selleks andis Kultuuriministeerium, kes toetas EV100 raamatusarja jõudmist paljudesse raamatukogudesse. Jõhvi raamatukogul on hea koostöö KulKa Ida-Viru ekspertgrupiga, kes annetab raamatukogude tarbeks 1-10 eksemplari raamatutest, mille väljaandmist nad on toetanud. Ida-Viru Omavalitsuste Liit rahastab Virumaa kirjandusauhinnale kandideerivate raamatute ostmist. Algselt on need žüriiliikmetele lugemiseks. Peale auhinna võitja väljakuulutamist võtame maakogudele annetusena arvele. Annetajad olid veel Hoiu raamatu kogu, Soome Suursaatkond, Välisluureamet, Statistikaamet, Rahva Raamat, Kaitseliit, MTÜ Virumaa Instituut, eraisikud. Narvas lisaks eelpool nimetatutele Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Eraisikute poolt annetatud heas korras raamatutega uuendasime fondide väljanägemist, st vahetasime kulunud raamatu parema väljanägemisega eksemplari vastu välja . -kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Piirkonna teenindatavate elanike arvust kasutas raamatukogu teenuseid 20,4% (19,5 % maal ja 20,5 % linnades) inimesi. Linna- ja maakogude protsenti eelmise aast a omaga võrrelda ei saa, kuna 2018.a muutus Narva-Jõesuu linnaraamatukogu struktuur ja Olgina, Sinimäe , Vaivara raamatukogu de andmed on näidatud selle all (eelmisel aastal maaraamatukogude all). Linnaraamatukogudest suurima hõlvega oli Sillamäe raamatukogu (37,2%), järgneb Jõhvi (23,8%). Alla keskmise jäävad Kohtla-Järve ja Narva. Maaraamatutukogudest oli parim hõlve Iisaku (32,5) ja Kurtna (31,6) raamatukogul Alutaguse vallast. Alla keskmise jäävad Alajõe ja Tudulinna raamatukogu Alutaguse vallast, samuti linnalähedased Kohtla-Nõmme, Saka ja Voka Toila vallast. Üha enam mõjutab inimese raamatukogu valikut töö või kooli asukoht. Kogude ringlus oli endiselt madal. Maakonnas kokku 0,6. Linnakogudes 0,7 ja maakogudes 0,2. Linnakogudest oli kõige parema näitajaga Kiviõli linnaraamatukogu (1,3) ja ehk jõuab Jõhvi keskraamatukogu järgmisel aastal 1 peale. 2018.a oli see 0,9. Maakogudest ringlesid teistest enam Kuremäe ja Kurtna raamatud (0,4). Eestikeelsetes kogudes on populaarne eesti ilukirjandus, ka välismaine krimi- ja põnevuskirjandus, eriti põhjamaade autorid. Suur huvi nn armastusromaanide vastu näitab raugemise märke. Endiselt loetakse hästi elulugusid Venekeelsed lugejad on läbi aegade armastanud rohkem vene autoreid. Kohtla-Järve keskraamatukogu märgib oma aruandes eesti keele õpiku te populaarsust . Väikelaste vanemad laenutavad aktiivselt sellele vanusegrupile välja antud raamatuid. Kooliõpilased laenutavad peamiselt kohustuslikku kirjandust. Tarbekirjanduse järgi on nõudlus vähenenud, kuna inimesed otsivad infot internetist. Muu liigilise kirjanduse tellimisega ollakse maakogudes väga tagasihoidlik ud . Pigem ostetakse seda järelkomplekteerimise käigus või tellitakse RVL teel. Lugejaid huvitab rohkem (paikkonniti erinevalt) filosoofia, ühiskonnateaduste, ajaloo, meditsiini ja kunstiliikide alla käiv kirjandus. Populaarne on reisikirjandus. Kurtna raamatukogu 2017 .a esoteerikaalaste raamatute nõudluse kasv vaibus 2018.aastal. Kõige vähem tuntakse huvi põllumajanduse (63) ja usuteaduse vastu. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) 2018.a. lisandus kogu maakonna fondidesse 42065raamatut. Erinevaid nimetusi sellest 35713. Kogu teavikute juurdekasvust on see 96,38%. Annetuste osakaal eksemplaride arvust on 12,34%. Keskraamatukogudest sai võrreldes eelmise aastaga oluliselt rohkem raamatuid Narva (+4121 eks) ja Sillamäe (+3743 eks) keskraamatukogu. Jõhvi keskraamatukogu sai 100 raamatut rohkem. Kohtla-Järve keskkogu sai 347 raamatut vähem. Maakogud said peaaegu kõik rohkem raamatuid kui 2017.a. Osaline panus oli selles ka Kultuuriministeeriumil, kes toetas EV100 sarja raamatute jõudmist raamatukogudesse. Ostetud raamatu keskmine hind oli 7,63 €. (2017.a. 9,03 €). Kesk- ja linnaraamatukogudes 7,12 € (201 7 .a. 8,16 €) Maaraamatukogudes 11,13€ (2017.a. 10,89 €) Maaraamatukogude ja kesk- ning linnaraamatukogude keskmist hinda eelmise aastaga hästi võrrelda ei saa, kuna maakogude hulgast on kolm (end Vaivara vald, nüüd N-Jõesuu linn) raamatukogu aruandeaastal linnaraamatukogude arvestusse läinud. Kesk- ja linnaraamatukogude madalam keskmine hind tuleneb paljus ki (Kiviõli, K-Järve) või enamuses (Narva-Jõesuu, Sillamäe, Narva) venekeelsest kirjandusest, mille hind on tunduvalt madal am kui eestikeelsel . Üldise keskmise hinna langusele aitas kaasa kevadel alanud hulgitarnijate hinnasõda, mis käis stiilis „kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal“. Osad maakogud (tublimad Pagari, Kuremäe, Voka, Sonda) kasutasid aktiivselt sooduspakkumisi. Keskkogudel on üldjuhul raamat juba kohe pärast ilmumist ostetud. Allahindlustele ei saa alati lootma jääda, sest mõnedel nimetustel on tiraažid väga väikesed ja saavad kiiresti otsa. Olgina raamatukogu soetas aasta lõpus järelkomplekteerimise käigus hea hulga venekeelset reiskirjandust ja klassikateoseid. Maakogud on muutumas fondi sisult väga eriilmelisteks, sest juba aastaid püüavad naaberraamatukogud dubleerimist vältida. Sellest tulenevalt on ühe nimetuse eksemplaarsus maakonna peale tuntavalt langenud. Üldiselt ostavad Jõhvi ja Kohtla-Järve keskraamatukogu raamatuid (osakonna kohta) 1 eksemplaris. Lugejanõudluse kasvades on Kohtla-Järve võimalusel eksemplare juurde ostnud. Sama on mõnede nimetuse puhul teinud ka Jõhvi, aga on kasutanud ka hetkelise lugemishuvi tõusu leevenduseks maakogudest RVLi teel tellitud eksemplare. Jõhvi keskraamatukogus osteti oktoobris järeltellimusena juurde kooli kohustuslikku (soovituslikku) kirjandust. 2019.a on vaja uuendada tehnika ja täppisteaduste alaseid raamatuid nii eesti kui vene keeles. Samuti on Kohtla-Järve kooliprogrammi toetavate raamatute eksemplaarsust suurendanud. Jõhvi raamatukogu vajaks osa õppekirjandust (pedagoogika-, õigusalane) vähemalt 2 eksemplaris, kuna vastava kirjanduse soovijatel on seda tavaliselt üheaegselt ja kiiresti vaja. Senisest enam on vajadus inglisekeelse (noorte)ilukirjanduse järgi. Sillamäe raamatukogul on s uureks probleemiks vene keelde tõlgitud eesti lastekirjanduse nappus . Narva keskraamatukogu pööras erilist tähelepanu lasteosakonna kogu komplekteerimisele. Sellele lugejarühmale osteti arendavaid interaktiivseid raamatuid ja illustreeritud lastekirjanduse klassika teoseid . Ilu- ja lastekirjanduse osakaal juurdetulnud raamatute hulgast oli 73,6%. Keskkogudel 72,8, linnakogud (Kiviõli, N-Jõesuu) 79,7 ja maakogud ja maakogud 73,9%. Keelte järgi raamatute juurdetulek: Eesti keeles 13032 eksemplari Võõrkeeltes 29033, sellest vene keeles 28806 eksemplari Maakonna eripärast lähtudes on ülekaalus venekeelse raamatu juurdetulek: Sillamäe keskraamatukogus 90,45% (2017.a. 94%) Narva keskraamatukogus 89,6% võõrkeelset (2017.a. 89%) Kohtla –Järve keskraamatukogus 64% võõrkeelset (2017.a. 71%) Jõhvi keskraamatukogus 33,9 % võõrkeelset (2017.a. 29%) Linnaraamatukogudest on Narva –Jõesuu võõrkeelse juurdetuleku protsent 57,9% (2017.a. 67% ja Kiviõlis 70,68 (2017.a . 68%) Narva-Jõesuu venekeelse kirjanduse 12% langus tuleneb jällegi ühinenud raamatukogudest, millest Sinimäe raamatukogu juurdetulnud raamatud on valdavalt eestikeelsed ja Vaivara pooleks eestikeelsetega. Jõhvi raamatukogus komplekteeris lasteosakond tavapärasest rohkem venekeelset kirjandust. E-raamatuid ostetud ei ole. Jõhvis ja Narva-Jõesuus on e-lugeritesse laetud autorikaitse alt vabanenud ja vabalt saadaval e-raamatud. Jõhvi lasteraamatukogu on suunanud õpilasi lugerites olevat klassivälist kirjandust lugema, aga ikkagi on huvi nende vastu väga tagasihoidlik. 2018.a. laenutati e-lugereid vaid 2 korda. Paljud venekeelsed e-raamatud on internetist tasuta kättesaadavad. Seda võimalust kasutavad lugejad aktiivselt ilma raamatukogu vahenduseta. Üleüldine nõudlus e-teavikute järele puudub. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et kättesaadav oleks Eestis ilmuv perioodika, v.a väheväärtusliku sisuga väljaanded. Tellitakse enam huvipakkuvaid väljaandeid. Võõrkeelset perioodikat komplekteeritakse lugejate soove arvestades vast avalt vajadusele ning võimaluse le. Perioodikat soetati maakonna raamatukog udesse kokku 1540 aastakäiku, sellest 1188 ajakirju ja 352 ajalehti Ajakirjandust laenutati maakogudes kohati rohkemgi kui raamatuid . Populaarsemad ajakirjad olid laenutuste järgi Naisteleht, Eesti Naine, Imeline Ajalugu, Maakodu, Kodutohter. Laste hulgas Täheke, Barbie, Том и Джерри . Suurenenud on teadust tutvustavate ajakirjade laenutused . Ajalehtedest olid populaarsemad Õhtuleht, Maaleht, Postimees, Eesti Ekspress ja Põhjarannik. Kahjuks pidi Maidla raamatukogu rahapuudusel loobuma ajakirja Imeline Ajalugu tellimisest. Venekeelsete lugejate hulgas o lid populaarsed Argumentõ i Faktõ , Semja, Огонек , MK-Estoni a . Kultuuriperioodika o li suuremates raamatu kogudes tellitud, aga nende laenutused jä id tagasihoidlikuks. Nt. 2017. aastal ajakirjade laenutustes 25-ndal kohal olnud Täheke on 36. kohale langenud. Loomingu Raamatukogu ost sid mõned raamatukogud ka üksiknumbritena. Ajakiri Raamatukogu o li jätkuvalt maakogudele tellitud Jõhvi keskraamatukogu poolt koondtellimusena riigirahast. 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid saadi juurde 244 eks (2017. a 142) , sellest 192 keskkogudesse, 2 linna - ja 50 maakogudesse. Rohkem soetasid Narva keskraamatukogu (100, neist 96 audioraamatut), Sillamäe (53) ja Jõhvi (30, millest pooled olid koduloolise tähtsusega video- ja helisalvestised). Püssi raamatukogu sai annetusena 38 eksemplari „Eesti filmiklassika“ DVD-sid. Elektroonilisi teavikuid lisandus 8, kõik Kohtla-Järve raamatukogus. Sillamäe r aamatukogu elektrooniline kogu koosneb kodulooandmebaasi alla la e tud digitaliseeritud raamatute osadest ning perioodika artiklitest, 2018.a liideti 271 sisuüksust. 3.2 inventuurid, mahakandmised Inventuur toimus Iisaku, Kurtna, Kohtla-Nõmme ja Toila raamatukogus. 2019. a on see kavas Sonda, Tudulinna ja Kuremäe raamatukogus. Teised maakogud plaanivad veel järgmise aasta jooksul tegeleda aktiivselt fondi puhastamisega ja pärast seda teha inventuur. Maaraamatukogudes kustutati aruandeaastal 40362 arvestusüksust (2017.a. 35041). Kohtla-Nõmme raamatukogus kanti maha 21657 teavikut. Sellesse raamatukokku oli aastate jooksul kokku kogunenud nelja erineva raamatukogu fond . Seetõttu oli palju topelteksemplare. Seoses raamatukogu kolimisega uutesse ruumidesse, kanti kõik üleliigne ja aegunud maha. Kahjuks läks kolimise käigus kaotsi ka uuemat kirjandust. Toila raamatukogu inventuur i käigus kanti maha 6355 eksemplari raamatuid, mis moodustas 41% raamatukogu fondist . Nii suure mahakandmise põhjuseks oli see , et inventuuri käigus vaadati kriitiliselt üle kogu fond ja kanti maha palju aegunud kirjandust . Linnaraamatukogudest Narva-Jõesuu linna raamatukogudes kustutati 2821 teavikut ja Kiviõlis 3442 (2017.a. 730) teavikut. Keskraamatukogudes kustutati 46937 teavikut s.t 6893 vähem kui 2017.a. Suurim kustutaja oli Narva keskraamatukogu (30139 eks). Seal ühendati kunsti- ja tehnikaosakond. Fondi korrastamine toimus ka Energia haruraamatukogus. Järgnes Kohtla-Järve (8537 eks). Jõhvi keskraamatukogu kustutas 7772 eks ja Sillamäe 489 eks. Sillamäe raamatukogul oli suur kustutamine 2017.a, kui toimus kolimine uutesse ruumidesse . Paljud raamatud leids id ka taaskasutuse . Jõhvi keskraamatukogu korraldas jätkuvalt kaks korda aastas tasuta raamatute laata. Raamatuid annetati ka koolide l e, lasteaedade l e või lastekodule. Jõhvi raamatukogul õnnestus väike osa liigseid raamatuid müüa. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Suuri muudatusi 2018 .aastal ei olnud, pakuti traditsioonilisi raamatukoguteenuseid: kojulaenutust, kohallugemist, RVL-i ning interneti kasutamist. Raamatukoguteenust kasutas maakonnas tervikuna 20,4% elanikest, külakogudes 19,5 %. Kõige madalam hõlve oli Sakal (4 ,6%), mille tegelik teeninduspiirkond on kordades väiksem kui talle määratud endise Kohtla valla territoorium. K õige kõrgem hõlve oli linnadest Sillamäel (37,2%) ning maakogudest Iisakus (32,5 %) ja Kurtnas (31,6 % ). Kasutajatest oli täiskasvanuid maakonnas tervikuna 68%, külakogudes 76,5 %. Enamikes raamatukogu des on võimalik teha koopiaid ja on printimisvõimalus. Lisat eenused on valdavalt tasulised ja tasutakse vastavalt kehtestatud hinnakirjadele. Endiselt abistatakse inimesi veebiteenuste osas: pangatehingutel, tulu- ja tervisedeklaratsioonide täitmistel, CV-de koostamistel jm. Muukeelsetel inimestel aidatakse orienteeruda Eesti seadusandluses tutvustades portaali Riigi Teataja. Postiteenust pakutakse Tammiku, Saka, Olgina, Kohtla-Nõmme , Voka, Sinimäe ja Mäetaguse raamatukogudes . Mäetaguse raamatukogu juhataja sõnul on raamatukogutöö muutunud teisejärguliseks, kuna postipunkti külastatavus on päris suur. Pagaril jääb samuti raamatukogutööks küllaltki vähe aega, kuna raamatukoguhoidja kohuseid täidab osalise tööajaga seltsimaja juhataja. Tammiku , Tudulinna ja Alajõe raamatukogu d tegutsevad ka valla infopunktina, kus inimesed saavad esitada avaldusi ja saada infot vallavalitsuse tegevuse kohta. Soonurme, Kurtna ja Vaivara raamatukogud pakuvad teenusena saali üürimist. Kuremäe raamatukogu saalis saavad soovijad läbi viia eraüritusi ja koosolekuid, vaadata filmi. Sinimäel sõidutatakse koostöös sotsiaalosakonnaga iga kuu teisel neljapäeval valla inimesed raamatukokku, kus nad saavad ise endale meelepärase lugemisvara valida. Narva-Jõesuu raamatukogu lõpetas 2018.a suvel sõidupiletite vahendamise, kuna maakonnas kehtestati tasuta transport. Kogemus näitab , et erinevate teenuste, näiteks postipunkti, piletite müügi jm pakkumine raamatukogus suurendab külastuste arvu. Inimesed, kes muidu ei satukski raamatukokku, avastavad näiteks postipaki järele tulles raamatukogude võimalused ning neist võivad saada lugejad. Kuremäel telliti raamatutele v öö tkoodid ja v öö tkoodilugeja, mis hoiab aega kokku nii raamatute vormistamisel kui laenutamisel. Alutaguse vald on võtnud eesmärgiks kõigil raamatukogudel lõpetada inventariraamatute pidamine ja minna üle vöötkoodidele. Lugejate rahulolu-uuringuid aruandea asta jooksul maakogudes läbi ei viidud. Jõhvi Keskraamatukogu 2014. aastast laenutab raamatukogu kasutajatele e-lugereid. Kahjuk s on neid laenutatud vähe: viie aasta jooksul on kolme e-lugerit laenuta tud vaid 22 korral, sh eelmisel aastal kaks korda. Üheks põhjuseks on kindlasti lugerites puuduv kaasaegne kirjandus. Uute e-raamatute ostmiseks puudub ka nende lugemis- ja laenutuskeskkond. Tänu PRIA projektile sai raamatukogu raamatute tagastuskast i , mis valmistati erijooniste järgi koos uue välisuksega. See võimaldab lugejatel tagastada raamatuid ka väljaspool raamatukogu lahtiolekuaega ning ka lugemissaali ürituste ajal, mil raamatukogu on suletud. A asta jooksul kasutati seda võimalust väga aktiivselt Tasulise teenusena rendib raamatukogu välja seminarisaali. Kahjuks mahutab saal, kus viiakse läbi ka maakonna raamatukogutöötajate seminare, max 25 inimest ja on läbikäidav . Samas on ei ole Jõhvi linnas väikeseid koolitusruume just palju, nii et raamatukogu saali rentimisel on tekkinud püsikliendid, nt koolitusfirma Algus keelekohvikute läbiviimiseks. Eelmisel aastal viis Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi üliõpilane raamatukogus läbi r ahuloluuuring u. Küsitluses osales kokku 230 18 - aastast ja vanemat raamatukogu kasutajat, mis moodustas 12,7% täiskasvanute kasutajate koguarvust (1809). Teenuste kasutamise küsitlusest selgus, et 97 % vastajatest laenasid koju raamatuid või perioodikat, 30 % vastajatest osalesid üritustel ja näitustel ning 25,7% lugesid lugemis saalis ajalehti ja ajakirju. 8 - 12 % vastanutest printis ja/või skaneeris, tegi koopiaid infoallikatest ja kasutas raamatukogus asuvaid arvuteid. Väga väike osa vastajatest kasutas koduteenindust (1,7%), samuti RVL-i teenust (0,4%) ja osales arvutikoolitustel (0,4%). Küsitlus näitas, et raamatukogu pakub teenuseid, mis vastavad igas vanuses inimeste vajadustele. Samuti võib järeldada, et raamatukokku jõudnud inimesed tunnevad, et kogu kasutamine on mugav, sest nad on seal käinud juba mitu aastat, mõned isegi rohkem kui 10 aastat. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Tasuliste teenustena pakutakse koopiate valmistamist, skanneerimist, internetist trükkimist. Kuna teaviku eksemplaarsus on jäänud väiksemaks ja igasse harukogusse ei tellita kõiki nimetusi, siis sellest tingitult kasutatakse pidevalt süsteemisisest laenutamist. Aasta alguses viidi KRK lugemissaali lugejate hulgas läbi küsitlus nende lugemiseelistuste kohta, et milliseid ajakirju ja ajalehti nad tahaksid lugeda. Sellega arvestati 2018. a. plaanide koostamisel. Samuti viidi lugejate hulgas läbi küsitlus, millistel teemadel soovitakse üritusi korraldada ja milliste inimestega soovitakse kohtuda. Liigialasest kirjandusest laenutati nagu eelmistelgi aastatel kõige rohkem eesti keele õpikuid - "Igapäevane eesti keel", "Kõik on korras!" jt. Neile järgnesid S. Hirsjärvi "Uuri ja kirjuta" ning O. Raunam "Joonistamise ja maalimise õpik". Kui jätta välja keeleõpikud ja laste kohustuslik kirjandus, siis edetabeli tipus on väliskirjandusest N. Thayer "Külalismaja" ning M. Richmond "Abielupakt", eesti kirjandusest laenutati kõige rohkem V. Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" , K. Pauts i "Tulekandja", A. Lembit u "Katlakütja, kelner ja operatiiv-töötaja" jt. Vene keeles loeti peale keeleõpikute С. Логинова "Криминальная Эстония" . Ilukirjandusest olid populaarsed vene autorite põnevusromaanid. Lastekirjandusest loeti lisaks kohustuslikule kirjandusele kõige rohkem J. Wieslanderi, S. Nordqvisti, F. Simoni raamatuid. Eesti kirjandusest olid loetavamad E. Petrone, I. Tomuski, R. Reinausi, K. Priilinna teosed. Terve detsembrikuu võis meie raamatukogudesse tagastada raamatuid viivisevabalt. Võlglastele helistati, saadeti e-maile, samuti ilmusid artiklid kohalikus pressis, info oli üleval ka kodulehel ja FB-s. Sillamäe Raamatukogu Raamatukogu funktsioonid laienevad iga aastaga . Lisaks oma põhiteenustele on raamatukogu linna elanike jaoks kultuuri-, õppimis-, harrastustegevuse- ja vaba aja veetmise koht. Kasvav külastatavus näitab, et raamatukogu l on linna kultuurielu s oluline osa . T a on avatud huvitavatele algatustele ja koostööle teiste asutuste ning eraisikutega. Keskraamatukogu uus asukoht on kasutajate kaasamiseks soodne, sh liikumispuudega inimestele . Samuti muutus paremaks kogude kättesaadavus lugejale, kuna kõik kogud on avariiulitel. Raamatukogu peab jätkuvalt oluliseks pidevat raamatukoguteenuste ja ürituste reklaami. Veebilehe ja M-RIKSi abil saab kasutada e-teenuseid: r eserveerida teavikuid, pikendada laenutusi, teha otsingut raamatukogukataloogist jne. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . Avalik teave on kättesaadav ka valdade veebilehtedel. Lisaks on paljudes kohtades vallalehed. Raamatukogu on üldjuhul kogu kohaliku elu puudutava informatsiooni vahendaja. Avatud internetipunktid on olemas kõikide raamatukogude juures. Selle kasutamine on eri paigus erinev, kuid valdavalt täheldatakse kasutamise langust. I nternetipunkti olemasolu on siiski vajalik just erinevate e-teenuste kasutamiseks. Jõhvi Keskraamatukogu Raamatukogus on tasuta internetiühendus, mis tagab juurdepääsu avalikule teabele. Teabe otsijale on põhiliselt abiks bibliograaf ja lugemissaali töötaja, seda eriti Riigi Teataja kasutamisel. Lugemissaalis on väljas aruteluks valla detailplaneeringud, volikogu otsused ja määrused. Lasteosakonna infotahvlitel on üleval noortele oluline info mitmesugustest noorteüritustest, konkurssidest, noortevahetustest ja projektidest. Lugemissaalis on neli AIPi arvutit ning on võimalik kasutada ID-kaardi lugejat kõigis arvutites. Kuigi AIPi kasutamine on 2017. aastaga võrreldes vähenenud – 2017. aastal 2514 kasutajat, 2018. aastal 2172 kasutajat - on olukord kaugel sellest, et AIPi poleks vaja. Lasteosakonnas asuva kahe AIP arvuti kasutamine on vähenenud, sest arvutid on aeglased ja vanad. Raamatukokku kogunetakse oma telefonidega ja mängitakse omavahel. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Keskkogus ja haruraamatukogudel on kokku 46 arvutit, neist lugejate kasutuses avaliku teabe kättesaamiseks 15. WiFi võrgu kasutamisvõimalus on Keskraamatukogu peamajas, lugemissaalis, lasteosakonnas ning Ahtme haruraamatukogus. Raamatukoguhoidjad õpetavad lugejaid kasutama lugejaandmebaasi URRAM, artiklite andmebaas DIGAR ja teiste raamatukogude elektronkatalooge. Sillamäe Raamatukogu Raamatukogus on tagatud juurdepääs avalikule teabele, kohaliku omavalitsuse ja riigi e-teenustele. Kohapeal on võimalik saada esmast arvutiõpet – infootsing, elektronpost, e-teenused. Jätkuvalt abistatakse inimesi CV-de koostamistel, pangatehingutel, tuludeklaratsioonide täitmistel jm. Kasutajaid aidatakse orienteeruda Eesti seadusandluses, tutvustades portaali Riigi Teataja ja venekeelset õigusinfosüsteemi EstLex. Sillamäe linna avalik teave on kättesaadav linnavalitsuse veebilehel. Raamatukogutöötaja on üldjuhul informatsiooni vahendaja. AIPi ja Wi-Fi võimalusi kasutavad aktiivselt ka linna külalised, turistid. Kokku kasutasid külastajad AIPi teenuseid aasta jooksul 1701 korda (2017.a – 1530). Narva Keskraamatukogu AIP arvuteid on 4 tehnika kirjanduse osakonnas ja 4 lasteosakonnas ning 8 sülearvuti t Make rLab’is. Võrreldes 2017. aastaga on kasu tajate arv suurenenud. Põhjuseks on arvutite osalin e väljavahetamine ning ühe arvuti paigaldus Energia haruraamatuko kku . 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused . Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 Raamatu-kogu Lugejad 201 7 Lugejad 201 8 Muutus (+-) * Linna/maak. rmtk 31148 29087 -2061 Sh keskk 2603 2783 +180 *Peale haldusreformi Raamatu- K ogu Külastused 201 7 Külastused 201 8 Muutus (+-) * Virtuaal-külast. 201 7 Virtuaal-külast. 201 8 Muutus (+-) * Linna/maak. rmtk 450138 415713 -34425 96350 27835 -68515 Sh keskk 36002 36545 +543 5814 1497 -4317 *Peale haldusreformi Raamatu- K ogu Laenut-d 201 7 Laenut-d 201 8 Muutus (+-) * Päringud* * 201 7 Päringud* * 201 8 Muutus (+-) * Linna/maak. rmtk 998601 918471 -80130 19331 22067 + 2736 Sh keskk 78132 77920 -212 363 357 -6 Põhi näitajad on maakonnas languses. Arvud on langenud nii linna kui külakogudes. Suuri üldistusi ja analüüsi aruandeaasta statistiliste näitajate põhjal teha ei saa, kuna haldusreformi tagajärjel vähenes maakonna raamatukogude arv 5 võrra. Külastuste langusel võib olla paikkonniti täiesti erinevad põhjused. Mõju avaldab mingi teenuse kadumine nt. Narva-Jõesuu külastuste languse põhjus eks või s olla asjaolu, et alates juuli kuust ei väljastanud raamatukogu seoses tasuta transpordiga enam p ensionäridele bussisõidukaarte. Teiseks põhjuseks o li Internetipunkti sulgemine. Külastused vähenesid ka laste seas. Lapsed eelista si d külastada samas majas asuvat noortekeskust, kus on heledad ja avarad ruumid ning sealsete huviringide tööst noorte juhendajate eestvedamisel võtavad lapsed huviga osa . Sinimäel on l aenutuste ja külastajate hulk kasvanud suuresti see tõttu, et ollakse kooliga ühes majas. Ka Tudulinnas on tõusnud külastuste arv, sest eelmisel aastal koliti koolimajja. Mäetagusel on täiskasvanute külastused tõusnud postipunkti külastajate arvelt. Lapsed külastavad seal rohkem internetipunkti ja veedavad aega bussi oodates . Püssis kasvas külastuste arv tänu soetatud kahele uuele arvutile. Virtuaalkülastused näitavad suurt langust, kuid tegelikult on see ekslik. Põhjus on selles, et Narva Keskraamatukogul sattus statistilisse aruandesse ekslikult virtuaalkülastuste arv uks 0, kuid tegelik ult oli see arv 117092. Jõhvi Keskraamatukogu Rõõmu teeb see, et külastuste arv kasvas 543 võrra. Laenutuste arv on jätkuvalt lang u s e trendis. Külastuste arvu tõusu üheks põhjuseks on kindlasti ürituste arvu suurenemine, millest mitmed püstitasid osavõtjate arvu poolest rekordeid. Külastuste arvu suurenemine võib olla seotud ka Nukitsa konkursiga, mille käigus toimub lastekirjanduse põhjalik tutvustamine põhikooli kõigile astmetele. Samuti laenutati mitmeid suuri näitusi väljapoole raamatukogu. Virtuaalkülastuste arvu suur langus on tingitud sellest, et raamatukogu kodulehe loendur ei töötanud mitu kuud . Kasutajate arvu tõus 180 võrra on tõenäoliselt tingitud Urrami statistika muutumisest. 2018.a registreeriti 357 infopäringut , mis samas suurusjärgus eelmise aastaga. Kliente huvitasid enam tasuta ühistranspordi võimalused ning sõidugraafikud. Otsiti ka artikleid ja seadusi, viimaseid enamasti venekeelseid. Materjali oma tööde jaoks otsisid ka õpilased ja üliõpilased ning sooviti URRAMi, ESTERi, DIGARi andmebaaside kasutamise tutvustamist. Samuti toimus klientide abistamine digilugu.ee ja riik.ee saitide kasutamisel. Pangatoimingute läbiviimiseks tuli lugejaid juhendada ka ID-kaardi kasutamisel. Jõhvi Keskraamatukogu koostas eelmisel aastal enim laenutatud eesti kirjanduse edetabeli liites kõigi Ida-Virumaa rahvaraamatukogude andmed. 2018.a eesti kirjanduse l aenutuste TOPP- 10 maakonnas oli: Vahur Afanasjev. Serafima ja Bogdan ( 243 laenutust) Katrin Pauts. Hull hobune (161 laenutust) Eva Koff. Sinine mägi (150 laenutust) Leelo Tungal. Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa (139 laenutust) Erik Tohvri. Sõbrad ja hallikirju koerake (138 laenutust) Mart Sander. Litsid: Teine raamat (137 laenutust) 7. -8. Katrin Pauts. Tulekandja (136 laenutust) 7.-8. Rein Sikk. Minu Virumaa: üks poiss, üks vanne, üks maa ( 136 laenutust) 9. Mart K adastik. Luikede järv (130 laenutust) 10. Mart Sander. Litsid: Esimene raamat/naiste sõda (117 laenutust) Kohtla-Järve Keskraamatukogu Eelmi sel aastal tõusid kõik näitajad v.a. külastuste arv. Tõusnud on lugejate arv, seda nii täiskasvanute kui ka laste hulgas. Suurenenud on laste külastuste arv, samal ajal kui täiskasvanutel on see mõnevõrra langenud. Laenutuste arv kogu süsteemis on suurenenud 22177 laenutuse võrra. Osakondadest on laenutuste arv suurenenud Ahtme ja Oru HRK ning KRK lugemissaalis. Infopäringute arv suureneb igal aastal. Kokku oli süsteemis 13995 päringut . Päringuid tehakse p aljudel erinevatel teemadel. Näiteks: loodusliku hambapasta valmistamine , Eesti viipekeelest , 60. -70. - ndate fotod Kohtla-Järvest , venelaste osast Eesti Vabariigi loomisel , e tnograafia kui uurimisviis jne. Sillamäe Raamatukogu Vaatamata sellele, et Sillamäe linna elanike arv vähenes 323 inimese võrra, raamatukogu kasutajate arv kasvas 157 inimese võrra, külastuste arv kasvas 6186 võrra. 2018. aastal oli linna elanike arvuks 13419 (2017.a -13742) inimest, ne i st raamatukogu kasutajaid 4997 inimest, st 37% (2017.a 4840 , st 35%) linna elanikest. Külastusi ühe kasutaja kohta (v.a virtuaalkülastused) oli 2018.aastal 14 (2017.a 13), laenutusi 28 eks. (2017.a 31 eks.). Kasvas perioodika laenutuste arv , 2018.a laenutati 14398 eks. (2017.a 9433 eks.) . Seoses u ue raamatukogu avamisega vähenes haruraamatukogu kasutamine . K õik näitajad on suures miinuses. Samal ajal uues raamatukogus need kasvasid . K asutajate ja külastuste ü ldarv võrreldes möödunud aastaga on suurenenud. Probleemiks jääb teismeliste lugemisele kaasamine. Raamatukogu üritustel osalevad n a d hea meelega, kuid raamatuid laenutada ei soovi. Probleemiks on endiselt mitteadekvaatsed raamatukogu külastajad, kes segavad teisi ja ei reageeri raamatukoguhoidja märkustele. Infopäringute üldarv langes. Keskraamatukogus see kasvas, haruraamatukogus vähenes tunduvalt. Põhjus on peamiselt selles, et juhtkond ei kontrollinud haruraamatukogu infopäringute registreerimist. See viga tuleb 2019.aastal paranda d a. Narva Keskraamatukogu R aamatukogu teenuseid kasutas 105 37 lugejat (17,96 % elanikest), kellest 38,4% (2017. a 39,3%) olid lapsed. Külastusi oli 138250. Ühe kasutaja kohta oli 10,98 k ülastust (2017. a 11,09). Koju l aenutati 253459 raamatut, ajakirja, heli- ja videosalvestist. L aenutuste arv langes võrreldes eelmise aastaga 18,73 %. Kojulaenutusi ühe elaniku kohta oli 4,32 (2017. a 5,04) , ühe kasutaja kohta 24,05 (2017. a 24,14) , ühe laenaja kohta 35,05 (2017. a 36,83) . Koju laenutatu d teavikutest 8,77 % olid eesti keelsed ja 90,37 % vene keelsed . Ilukirjanduse osa laenutatud teavikutest moodustas 77,79%. Lisaks keele õpikutele loeti eesti kirjandusest kõig e rohke m järgmisi raamatuid: R einla, A. „Pätu“, Pervik, A. „Kunksmo or, Kunksmoor ja Kapten Trumm“ , Luts, O. „Kevade“, Pervik, A . „Kol lane autopõrnikas sõidab ringi“, Raud, E. „Kalevipoeg“, Kivirähk, A. „Leiuta jateküla Lotte“. Vene keeles eelistati j ärgnevaid teoseid: Яхина, Г. „Зулейха открывает глаза“, Метлицкая, М. „ Можно я побуду сч астливой“ ja „Миленький ты мой“, Устинова, Т. „ Сто ле т пути“ ja „Вселенский заговор“, Логинова, С. „Криминальная Эстония“ . Populaarseimad eestikeelsed perioodikaväljaanded olid „Kroonika“, „Eesti Naine“, „Hor isont“, „Kodutohter“, „Kodu &amp;Aed “ ja venekeelsed „Вестник ЗОЖ“, „Мой прекрасный сад“, „Караван историй“, „Спид-Инфо“, „ О че м врачи вам не говoрят“, „Лиза“ . Lugejate bibliograafiline teenindus jaguneb üldiselt kaheks: traditsiooniline, kus päring esitatakse kohapeal ning päringule leitakse kohe vastus, ning üha leviv e-teenindus, kus päring esitatakse e-maili kaudu või kasutades raamatukogu kodulehel valikut „Tagasiside”. Infopäringutele vastamisel kasutatakse põhiliste allikatena raamatukogu e-kataloogi, e-kataloogi ESTER, seadusandlike dokumentide andmebaasi Estlex ja erinevaid interneti ressursse. Efektiivne bibliograafiline töö põhineb e-kataloogi korrastatusel. 2018. aastal esitati 1478 infopäringut. Mõned näited: Деятель ность Красного Креста в Эстонии, Численность и национальный состав населения Ида-Вирумаа в 1991-2017 гг. Reeglina on päringud muutunud erialaselt ühelt poolt väga kitsapiirilisteks, teiselt poolt interdistsiplinaarseteks, olles mitmete ainevaldkondade kokkupuutepiiril. Lisaks tudengitele ja aineõpetajatele on päringute esitajate hulgas õpilased, kes kirjutavad koolides üha keerulisemaid uurimistöid ja referaate. 4.3 RVL teenindus RVL teenuse kasutamine on jätkuvas tõusujoones. 2018.a oli RVL välja 2630 ( 2017.a. 2683 eks ) ja RVL sisse 2957 (2017.a. 2723 eks). Suurimad RVL väljaandjad on keskkogudest Jõhvi (Tammiku) ja maakogudest Alajõe . Maakogudest on aktiivsemad RVL sisse kasutajad Iisaku, Püssi, Sonda , Kuremäe ja Voka raamatukogud. 9 maakogu pole teistelt raamatukogu delt tellinud ühtegi raamatut, 6 raamatukogu pole saanud ühtegi tellimust. Enamik raamatukogusid hangivad fondis puuduvad teavikud naaberkogudest ja keskraamatukogust (Voka, Kuremäe, Lüganuse, Toila, Pagari, Kiikla, Sonda, Maidla, Narva-Jõesuu, Tammiku). Üksikute venekeelsete lugejate soovide täitmiseks kasutatakse RVLi - Iisaku Alajõe raamatukogust, Voka, Kiikla, ja Tudulinna Jõhvi keskraamatukogust. Voka raamatukogu teeb RVLi põhiliselt kahele sihtrühmale. Üks grupp lugejad, kellele on vaja palju armastusromaane ja teine grupp laia lugemishuviga lugejaid, kellele on tarvis rohkem erinevat liigikirjandust, aga selle soetamiseks endal raha napib. Õppekirjandust või muud populaarteaduslikku kirjandust tellivad ka teised maakogud valdavalt Jõhvi keskraamatukogust. Oma maakonna piires toimetatakse raamatud kätte vabatahtlike abiga ja nö käest kätte raamatukoguhoidjate seminaridel. Vahel käivad maaraamatukoguhoidjad ise keskraamatukogust tellitud raamatuid ära toomas. Kahjuks takistab RVLi kasutamist oma maakonna piires transpordi puudus, sest lugeja soovib tihti teavikut kätte saada kiiresti. Näiteks Mäetaguse raamatukogu kasutajad eelistavad pigem ise raamatutele teisse raamatukokku järgi minna, sest nii saavad nad selle kiiremini kätte. Iisakus kasutasid RVLi teenuseid eeskätt kõrgkoolide õppurid, kelle jaoks telliti vajaminevaid teavikuid Eesti Rahvusraamatukogust, Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust ja Tartu Ülikooli Raamatukogust. Viimasetel aastatel on õppijate arv vähenenud. RVL-i laenutused fikseeritakse raamatukoguprogrammis, kuid Urrami-välised tellimused ka käsikirjaliselt. Jõhvi Keskraamatukogu 201 8 .aasta l saadi tellimusi kokku 1 530, mis on praktiliselt eelmise aasta tasemel . Teistelt raamatukogudelt telliti 1698 teavikut , mis on 982 võrra rohkem kui 201 7 . a. RVL sisse kasutab aktiivselt Jõhvi raamatukogu Eakate päevakeskuses asuv laenutuspunkt. Tihe omavaheline RVL toimub ka Kohtla-Järve raamatukoguga. Jõhvi raamatukogu tellis RVL kaudu nii mõnigi kord maakogudest abieksemplare, leevendamaks pikka järjekorda oma raamatukogus. Lasteosakond tellib RVL-i teel raamatuid küllatki harva, sest läheduses on kaks suuremat raamatukogu lasteosakonda, kuhu lapsevanemad on nõus koheselt pöörduma. Eelmisel aastal telliti maakogudest koolikohustuslikku kirjandust. Lugejate rahuloluuuringust selgus, et e namus lugejaid ( 54,8% ) peab RVL-i võimalus t väga oluliseks. 21 ,7% vastajatest leidsid , et RVL-i teenus pole nende jaoks oluline. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Kogu süsteemi peale kokku oli RVL laenutusi: RVL välja – 490 , RVL sisse – 356 . RVL võimalust kasutasid keskraamatukogu, lugemissaal, Ahtme ja Sompa HRK. Keskraamatukogu laenutusoskonnast laenutati välja 335 teavikut. Eesti erinevatest raamatukogudest telliti peamiselt venekeelset ilu - ja liigikirjandust. Ida-Virumaa raamatukogudest vahetati teavikuid Jõhvi, TalTech Virumaa Kolledži, Kiviõli Linnaraamatukoguga, Narva-Jõesuu ja Narva keskraamatukoguga. Mujalt Eestist olid tellijateks Lääne Maakonna ja Põlva keskraamatukogud. Sillamäe Raamatukogu tellis RVLi teel 2 raamatut Rahvusraamatukogust . Narva Keskraamatukogu Teistelt raamatukogudelt telliti 4 ja välja saadeti 2 raamatut . RVL teenuse mahtu mõjutab lugejate nõ udlus ja Narva linna kompaktsus - inimesed tulevad ise keskraamatukokku raamatutele järgi. RVL-i teenust väljaspool linna mõjutab postiteenuse hind. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 2018.aastal oli läbivaks teemaks Eesti Vabariigi 100.aastapäev ja kultuuripärandi aasta. Kõikides raamatukogudes toimusid aastapäeva üritused ja näitused. Narvas projektid „Tuttav ja tundmatu Eestimaa“, „100 luuletust Eestimaast“. Sillamäel koos Sillamäe Eesti Põhikooliga „Vanad geograafiaõpikud ja raamatud Eestimaast“. Kohtla-Järvel „Esivanemate pärand - kallis aare“, „Kaunid eesti rahvarõivad sõnas ja pildis“. Jõhvis koostöös Jõhvi Põhikooli ja Jõhvi Muuseumi Seltsiga näitused “Vanad Eesti lasteraamatud“, „Loetud 1918-2018“. Kaitseliidu 100.aastapäeva puhul meisterdati Alutaguse malevaga lindudele pesakaste, räägiti Kaitseliidu ajaloost ja tutvustati sõduri rännakvarustuse kasutamist metsas ning valmis Eesti esimese soomusauto „Estonia“ pabermakett. Iisakus loeti lasteaialastele ette luuletusi Eestimaast. Kurtnas loeti koos lasteaia lastega aasta jooksul 100 tundi Eesti sünnipäeva auks lasteraamatuid. Mäetagusel tutvuti raamatukogu 100 - aasta se ajalooga. Narva-Jõesuus toimus viktoriin ja meisterdamispäev „Koos Eesti lipuga“ ning tutvustati eesti lastekirjanduse tõlkeid vene keelde. Sondas oli koolilaste ja õpetajate fotonäitus „Eesti-100“. Toila ja Voka raamatukogu koostööna viidi läbi perepäev „Wabariigi lapsed“. Ettelugemispäeva konkursi võitis Jõhvi Põhikooli õpilane, kes esindas Ida-Virumaad Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Osaleti Tartu Ülikooli joonistusvõistlusel „Joonistame emakeelt“. 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noortekirjandust komplekteeritakse vastavalt tellimisplaanidele 1-3 eksemplari. Valiku teevad raamatukogud ise vastavalt rahalistele võimalustele. Kahjuks puudub Urramis võimalus eraldi välja võtta aasta jooksul komplekteeritud lasteraamatute arv. Pärast haldusreformi on valdade sisesed raamatukogud hakanud koostama dubleerimise vältimiseks ühist nimekirja tellitavast kirjandusest, mida hiljem omavahel jagatakse. Eriti puudutab see koolikohustuslikku kirjandust , mida napib kõikides koolide läheduses asuvates raamatukogudes. Palju on ostetud lauamänge ja teisi vaba aja veetmise vahendeid. Suuremates raamatukogudes pööratakse üha rohkem tähelepanu heale aimekirjandusele väikelastest põhikooli lõpuni (Narva, Jõhvi, Sillamäe). Palju ilmub nn klappraamatuid, kus klapi avamisel ilmub uut põnevat ja harivat materjali. Ilmus esimene äpiga lasteraamat „Urra“, mis osutus pärast lapsevanematele tutvustamist populaarseks jõulukingiks . Kirjanduse tellimisel eelistatakse jätkuvalt algupärandeid, auhinnatud ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt soovitatud raamatuid. Populaarseks on kujunenud raamatusarjad „LasseMaia detektiivibüroo“, „Kepler62“, „Hirmus Henry“, „Luuseri päevikud“. Noorte puhul ka uued ulme- ja fantaasiasarjad. Huvitutakse ka õuduslugudest (juba eelkoolieas), filmiraamatutest nii eesti, vene kui inglise keeles. Muutunud on laste lemmikkirjanikud. Kui eesti ja vene noortel on ühised autorid püsinud mitmed aastad samad (Cass, Clare), siis venekeelsed lapsed ei huvitu enam niivõrd vene autoritest, vaid eelistavad lugeda teiste maade kirjanikke. Vabalugemise eelistused hakkavad kattuma eesti laste eelistustega - Holly Webb, Martin Widmark, Sven Nordqvist, Bobbie Peers (Jõhvi, Kohtla-Järve, Iisaku). Aimekirjanduse tellimisel eelistatakse nooremat ja keskmist kooliiga, kellele ilmub palju kvaliteetset kirjandust heade illustratsioonide, fotode ja viidetega internetis. Paranenud on ka väikelaste aimekirjanduse kvaliteet. Järk-järgult võetakse koolides kasutusele uuendatud kirjandusõpikuid, kus on sees juba uued raamatud. Seetõttu tuleb mitmetele raamatutele teha järeltellimusi või kasutada RVL -i . Paraku pole veel kuhugi kadunud õpetajate nõudmised väga vana kirjanduse läbilugemiseks. Vastavalt maakonna eripärale pannakse suurt rõhku eesti lastekirjanduse tõlgetele vene keeles ning muretsetakse need suurematesse raamatukogudesse. Järelkomplekteerimist teostatakse raamatupoodide ja kirjastuste sooduspakkumiste ajal. On saadud mõningaid annetusi nii eraisikutelt kui ka teiste maakonna raamatukogude fondide puhastamise käigus ülejäänud raamatuid. Venekeelsed lapsed ja koolid loevad üha enam eestikeelset kirjandust. On juhtumeid, kus õppekava kattumise tõttu loevad nii eesti kui vene koolide õpilased üheaegselt samu raamatuid. Venekeelne koolikohustuslik väliskirjandus on piisavalt kättesaadav internetis(Sillamäe, Narva). Suurenenud on ingliskeelse kirjanduse tellimine, kuna mitmed noored lugejad ei jõua ära oodata raamatu tõlget eesti keelde. Vene noorte seas sama tendentsi seni märgata ei ole. Mõelda tuleb kriitilisemalt vanemate raamatute mahakandmisele, kuna aastate möödudes võivad need jälle õppekavasse tulla. Raamatute hinnatõus (eriti venekeelsete puhul) sunnib raamatukogusid hoolega valima ostetavat või kasutama pigem RVL -i teenust. Toimub pidev fondide puhastamine, mis on tingitud pigem ruumipuudusest kui mittevajaminevast kirjandusest. Tõsiseks probleemiks on varasema eesti lastekirjanduse venekeelsete tõlgete kordustrükkide vähesus (Narva, Sillamäe). Puudu on E.Raua, F.Tuglase, J.Rannapi, D.Normeti, I.Marani lasteraamatute tõlgetest, mida sisaldavad vene koolide õppeprogrammid. Perioodikat ilmub lastele vähe, noortele peaaegu puudub (eesti kui vene keeles). Keskkogudes tellitakse 10-14 nimetust laste perioodikat. Enamus raamatukogudesse on tellitud Täheke ja Hea Laps. Ajakiri Täheke ilmus venekeelsena üks kord aastas ja seda jagati annetusena vene koolidele (1.klassi õpilased), lasteaedadele ja raamatukogudele. Vähenenud on nõudlus auviste järele, kuna palju materjali on internetis tasuta saadaval ja autorikaitse seadus ei luba paljusid laenutada. Põhjus, miks tellitakse venekeelset kirjandust rohkem, on selles, et Venemaa raamatuturg on tohutu valikuga ning seda just noorematele mõeldud hea aimekirjanduse osas (Jõhvi). Suuremates raamatukogudes arvestatakse lasteaedade, koolide, noorte huvikeskuste töötajate soovidega ning komplekteeritakse vastavat metoodilist kirjandust. Vähenenud on väikelaste pappraamatute, kleepsu- ja värviraamatute ostmine. Neid soovitatakse lapsevanematel endil osta. Raamatukogud ostavad mõningaid kindlatel teemadel ja tuntud lasteraamatute põhjal tehtud kleepsu- või värvimisraamatuid (Eestimaa, uudsed leiutamisraamatud). 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d 2017 Lug-d 2018 Muutus (+-) * Külast-d 2017 Külast-d 2018 Muutus (+-) * Laenut 2017 Laenut 2018 Muutus (+/-) * Linna/maak. rmtk 10091 9303 -788 137.193 130.582 -6611 145.055 136.082 -8973 Sh keskk 706 849 +143 9402 11377 +1975 14543 17800 3257 Tabelist nähtub maakonna lasteteeninduse põhinäitajate suur langus. Sellest ei saa teha mingeid järeldusi, kuna 2018.a aruandes on 5 raamatukogu vähem . Maakonna raamatukogude lugejatest moodustavad lapsed ja noored (kuni 16a) 32%, mis püsib stabiilsena mitu aastat. Külastustest 31,1% (2017.a 29,4%), laenutustest 14,8% (linnades 18,2%). Enamus raamatukogudes kahaneb laste arv (elanikkond lahkub maakonnast ja haldusreformi mõjud). Tuleb rõhutada, et kui 1989.a oli 0-14 aastaste laste arv Ida-Virumaal 43.079, siis 2018.a oli see langenud juba 18.985 (2017.a 19.893). Vanuses 15-19 aastat on noorte arv püsinud 6300 piires viimased kolm aastat. Suurem langus saabub prognoosi kohaselt Ida-Virumaal paari lähima aasta jooksul (Statistikaameti koduleht). Mitmete raamatukogude juures puuduvad lasteasutused ja lapsed jõuavad kodukohta alles hilisõhtul. Raamatuid käiakse laenutamas (eriti lapsevanemad) linnaraamatukogudes. Võimalusel löövad need raamatukogud kaasa naabruses oleva rahvamaja töös, kus organiseeritakse ka lastele tegevust (Kiikla, Pagari, Kurtna, Sompa). Toimunud on ka vastupidine protsess, kus raamatukogu on üle viidud kooli, huvikeskuse või lasteaia juurde (Sillamäe, Kohtla-Nõmme, Narva-Jõesuu, Sinimäe,Tudulinna), kus lastel on võimalus koolipäeva jooksul viibida raamatute ja mängude seltsis. Raamatukogudes on loodud vastavalt võimalustele mugavaid lastenurki, muretsetud lisaks lauamänge, joonistus- ja käsitöövahendeid (Iisaku, Maidla). Sillamäe raamatukogu sai kaasaegsed ruumid ja hea internetiühenduse. Vaatamata külastatavuse järsule tõusule lange s seal laenutuste arv. Laste lugemishuvi ärgitamiseks algatas raamatukogu aktsiooni „Jäta hiir, võta raamat!“. Raamatukogudesse satub erivajadustega ja toimetulekuraskustega lapsi, kellel puudub püsivus ja lugemisharjumus. Nende korrale kutsumiseks kulub üha enam aega. Paljud lapsevanemad registreerivad juba enne kooli oma lapsed lugejateks, et teha tutvust raamatutega ja harjutada last läbi käima teiste piirkonna lastega raamatukogu ringides. Kahjuks tuleb jätkuvalt toonitada õpetajate vähest huvi ilmuva kirjanduse vastu. On paiku, kus kirjandusõpetaja pole raamatukogusse kordagi jõudnud. Samas on palju lapsevanemaid, kes on nõus koheselt sõitma lähedal asuvasse raamatukokku kui ootama RVL-i teel saabuvat koolikohustuslikku raamatut (Jõhvi, Kohtla-Järve, Toila). Maakonnas, Eestis ja vallas toimuvatest laste- ja noorteüritustest jagavad infot raamatukogud oma infostendidel , viidates vastavatele kodulehtedele internetis. Maakonna linna raamatukogu sid külastavatest lastest pärinevad üle poolte vene keelt kõnelevatest peredest. Üha enam neist lastest käivad kümblusklassides ja loevad eesti keeles. Maal seevastu on põhilisteks raamatukogu kasutajateks eesti perede lapsed. Mitmed raamatukogud märgivad, et vaatamata päringute vähenemisele on need muutunud keerulisemaks. Näiteks: Eesti teadlased ; mida loeti Eestis 1918-2018 ; kustukummi tootmisprotsess (Narva, Jõhvi). Narva Keskraamatukogu lasteosakonnal on oma koduleht „Lastekas”. Oma üritustest antakse teada koolide Stuudiumi keskkonnas, jagatakse kutseid ja plakateid, kuulutatakse kodulehel ja Facebookis. Palju infot levib raamatukogu tegemistest tuttavate kaudu, kes mõnel raamatukogu üritusel on osalenud ja seda teistele soovitavad. Infot levitatakse ka kohalikes ajalehtedes ja raadios. Sillamäel, Narvas ja Kohtla-Järvel on harukogudes lasteosakonnad. Laenutuspunktidena tegutseb koolides, huvikeskustes, lasteaias Narva, Jõhvi, Lüganuse, Maidla raamatukogu. Projektid said rahastuse Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel („Kunst raamatukokku”, „Raamatukogu sõidab lasteaiale külla”, „Isetehtud diafilm eesti lastekirjanduse teemadel”, „Kirev ja elav klassika”). Koolid on tunde raamatukogus läbi viinud Mäetagusel (meediatunnid), Sillamäel, Lüganusel. Vabatahtlikke on raamatukogus kasutanud Toila, Jõhvi, Narva, Sillamäe, Voka. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Lapse lugemisharjumus saab alguse varases lapsepõlves kodust. Ka lapse esimene külaskäik raamatukokku peaks jääma eelkooliikka ja algklassidesse. Raamatukogudes korraldatakse perepäevi, raamatukoguhoidjaid on kutsutud esinema laste lugemise suunamisest ja uuemast lastekirjandusest (Sillamäe, Narva). Aruannetest nähtub, et kõige rohkem tehti kohalikul tasandil koostööd lasteaedadega, koolidega, noorte huvikeskustega (Narva-Jõesuu, Maidla, Kurtna, Toila). Mainitakse ka kogukondlikku koostööd (Pagari, Voka, Kiviõli, Kuremäe). Lastele lugemist soosiva õhkkonna loomiseks on kõik raamatukogud vaeva näinud. Vastavalt võimalustele on loodud lugemisnurgad ja -pesad, lisaks raamatutele ja ajakirjadele on muretsetud uusi arendavaid lauamänge, auviseid, meisterdamisvahendeid. Lapsed tulevad tihti raamatukokku pigem aega veetma, koolibussi ootama. Nutitelefoni näppimise kõrval lehitsetakse kohapeal õnneks veel raamatuid ja perioodikat. Raamatute koju laenutamiseks selliste õpilaste puhul tuleb palju vaeva näha ja koos huvitavaid raamatuid otsida, nendest vestelda. See eeldab raamatukogutöötajatelt raamatute läbilugemist ja huvitava arutelu läbiviimist. Raamatukogudesse satub palju erivajadustega ja toimetulekuraskustega lapsi (Jõhvis MTÜ Päikesekiir vaimupuudega ja seaduskuulmatud noorukid MTÜ Corrigost kord kuus, Narvas alustasid tööd väiksed rühmad erivajadustega lastele, Narva-Jõesuus ja Kiiklas külastavad raamatukogu SOS lasteküla lapsed). Lastetele on raamatukogu kättesaadavam neis kohtades, mis asuvad kooli või lasteaiaga samas hoones või selle lähedal (Sillamäe, Iisaku, Kiviõli, Sinimäe, Sonda, Tudulinna). Raamatukogudes, mis jäävad lasteasutustest kaugele viiakse tegevusi läbi koostöös kohaliku huvikeskusega (Olgina, Kiikla). Häid kontakte noortekeskusega märgivad Kurtna ja Narva raamatukogu, erivajadustega hoolekandeasutustega ja SOS-lasteküladega Narva-Jõesuu, Kiikla, Sillamäe. Narvas tegutseb maskott Julius ja lugemiskoerad. Tublimaid lugejaid peavad meeles aukirjaga Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused LISA 4 Kõikides lapsi teenindavates raamatukogudes korraldati raamatukogutunde, kirjandushommikuid, raamatute tutvustusi, ettelugemisi, näitusi, meisterdamise päevi. Kohtla-Järvel toimus 95 üritust 2685 lapsele, Narvas 407 üritust 7729 lapsele, Jõhvis 106 üritust 2429 lapsele. Raamatukogude s korraldati kohtumis i - Jaanus Vaiksoo Iisaku, Mihhail Stalnuhhin Kiviõli; Ilona Martson, Svetlana Paun, Eduard Kont, Polina Tšerkassova, Katerina Razina Sillamäel; Mikä Keränen, Sulev Oll, Ülle Meister Jõhvis; Mihhail Jasnov, Veronika Kivisild, Svetlana Paun Narvas. Lastekirjanike ja lastekirjanduse tähtpäevi tähistati kõikides raamatukogudes. Toimus järjekordne Nukitsa konkurss, millest võttis osa 5 raamatukogu 271 osalejaga. Lastenäidendeid lavastati Kiiklas, Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Mäetagusel. Kahel päeval nädalas toimuvad koolide pikapäevarühmad Kiviõli raamatukogus. Koolivaheaegadel toimusid tegevused kõigis suuremates raamatukogudes (lauamängude ja meisterdamispäevad Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Jõhvi). Suvel viidi Narvas läbi Ameerika Suursaatkonna toel suve lugemise programm „Suvi jäätisega” 507 lapsele. Raamatute tutvustusi ja uudiskirjanduse nimekirju tutvustatakse internetis, paberkandjal. Sügisest alustasid üle-eestilise „Lugemisisu” projektiga Kurtna ja Voka raamatukogud. Huvi on tundnud ka teised raamatukogud (Kiviõli, Kohtla-Järve), kuna raamatutundide läbiviimiseks on olemas materjalid , mis on kasutatavad ka projektiga kaasas olnud inventarita (riiulid). Palju tehakse koostööd kohaliku kogukonnaga pereürituste läbiviimisel (Kuremäe, Kurtna, Olgina, Pagari, Püssi, Toila, Voka). Oma fotosid, laste joonistusi ja käsitööd on koolid välja pannud Sondas, Sillamäel, Jõhvis, Kurtnas. Ettelugemispäeva Eesti rahvusloomast „Kus hundist räägid...“ märkisid ära enamus raamatukogusid. Põhjamaade raamatukogunädalat peeti Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narvas. Iisakus toimub ühe klassiõpetajaga raamatute ettelugemise sari „Järjejutu minutid”. Kiiklas etendati kolm lastenäidendit. Kiviõlis oli võimalik nukumajade näituse põhjal lastel ise oma maja disainida. Kuremäel tehakse koostööd pereüritustel Puhatu küla kogukonnaga. Narva-Jõesuus oli aastaringselt väljas raamatunäitus „Eesti-100”. Pagaril oli näitus „Arhitektuur paberis ja paberist”, kus lapsed said ise proovida ruumiliste raamatute tegemist. Püssis tegutseb raamatukogus esmaspäeviti kultuurimaja laste loovring. Sondas käi si d lasteaialapsed kord kuus lugemas E.Raua raamatut „Sipsik”. Toilas ja Vokas viidi ühiselt läbi projekt „Wabariigi lapsed” Voka noortekeskusega. Tudulinnas peetakse kord kuus tüdrukuteõhtut. Vokas viidi lastele läbi üritus koos näitusega „Kalevipoeg Ida-Virumaal” , kus tutvustati eepost ja loeti raamatust lugu „Teekond maailma otsa”. Jõhvi Kesk raamatukogus toimuvad üle kümne aasta Euroopa nädala üritused tutvustamaks Euroopa Liitu ja selle liikmesmaid. Suvelugemisprojekt lõpetati lustimisega koertüdruk Lotte seltsis. Osalet i järjekordsel Jõhvi mängude festivalil ja isadepäeva üritusel Jõhvi Kontserdimajas ning beebipiknikul. Raamatukogus tegutseb laste jututuba ja beebikool külastab kord kuus raamatukogu. Aasta jäi meelde raamatukogu jaoks uudsete lasteürituste poolest . Suvelugemise programmi lõpupeol osales 90 last, see on maksimum, mida Jõhvi keskraamatukogu ruumid võimaldavad. Heameel o li ka õpilastele korraldatud haridusprogrammist, mida elavdas interaktiivse multimeediumi kasutamine. Haridusprogrammi üheks osaks oli ka raamatukogus avatud loodusteemaline fotonäitus. Väga head tagasisidet said ka õpilastele korraldatud teatriteemalised töötoad (projekt „Kunst raamatukokku“). Kohtla-Järve lasteosakonnale kingiti Nuti-TV, mängukonsool, graafikalaud ja mängud. Populaarsed on meisterdamispäevad ja kirjandushommikud koos viktoriinidega. Sillamäe l katsetati uut ürituse vormi „Raamatukohvik”, kus toimuvad nii raamatututvustused kui loengud. Ettelugemispäeval korraldati lugemiskiiruse võistlus „Loe ja võidad!”. Narvas peetakse tähtsaks korraldada üritusi Eesti iseseisvuspäeval ja kodanikukuul lähendamaks lapsi oma kodumaaga. Kuuendat aastat jätkub projekt „Raamatukogu kotis”, kus tutvustatakse lastekirjandust. Koostöös Narva Meremeeste klubiga tutvustatakse lastele kuulsaid Eesti meresõitjaid. Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusega „Kartul- meie teine leib” kaasnes kaks õpituba muuseumitöötajate poolt. Uue teenusena alustati algklassidele töötubade korraldamist Innovatsiooni laboris MakerLab. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Eelmisel aastal osutasid teavikute ko juviimise teenust Ida-Virumaal 6 raamatukogu: Sonda , Kuremäe, Narva-Jõesuu, Toila ja Tammiku ja Kiviõli . Mitmes raamatukogus viivad eakatele ja kaugemal elavatele lugejatele koju kirjandust teised lugejad, naabrid või sugulased ning sotsiaaltöötajad. K iikla ja Narva-Jõesuu raamatukogud pakuvad mahakantud teavikuid kõige esimesena kohalikule hooldekodule . Alutaguse hooldekeskusesse viib Mäetaguse raamatukogust lugemist hoolekeskuse huvitegevuse juht. Hooldustöötajatega teevad koostööd ka Kiviõli ja Jõhvi raamatukogud. Koos valitakse liikumisraskustega lugejatele raamatuid. Jõhvi Keskraamatukogu Erivajadustega inimeste teenindamine kohapeal on Jõhvi keskraamatukogu igapäevane töö, kuid koduteenindust raamatukogu 2018. aastal ei pakkunud. Küll aga käidi uue teenusena tervishoiu- ja sotsiaalasutuses Corrigo puuetega inimes tele raamatuid ette lugemas . Ettelugemised toimusid kümnel korral ning kokku teenindati 82 inimest. Raamatukogul on sõlmitud koostööleping OÜ Corrigo ja ettelugemisteenust on plaanis jätkata. Eakate keskuse laenutuspunktis toimuvad üks kord kuus eakatele loengud või kohtumised neid huvitavatel teemadel. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Koduteenindust pakkusid keskraamatukogu laenutusosakond, Ahtme ja Sompa HRK- d. Kokku sai koduteenindust 15 lugejat. Ühele halva nägemisega lugejale käis raamatukoguhoidja raamatut ette lugemas. Seega on tekkinud nõudlus audioraamatute järele. Ühele lugejale osutatati koduteenindust individuaalses arvutiõppes. Tegemist on eaka liikumisraskusega inimesega. Aasta jooksul k ülastati teda 32 korda. Üritusi korraldati Kohtla-Järve ja Ah tme pensionäride päevakeskuses ja Kohtla Ajalooringis. Sillamäe Raamatukogu H oolekandeasutuse „Sügis“ päevakeskuse vaimupuudega noored on olnud raamatukogu püsikülastajad läbi aasta . Neile korraldati 16 adapteeritud te maatil ist tundi/vestlust. Tasandusklassi õpilastele korraldat i 6 üritust. Se e nioride päevakeskustes viidi läbi vestlusi, meistritubasid, uute raamatute ülevaateid. Linnas on hästi toimiv sotsiaalabisüsteem. Erivajadustega inimestele laenutavad raamatuid ja perioodikat tugiisikud või sotsiaaltöötajad. Narva Keskraamatukogu Uue teenusen a alustati väikekla s sidele töötubade korraldamist Innovatsiooni l aboris MakerLab. Valge jalutuskepi päeval koostati Vaegnägijate ühingule audioraama tute ülevaade ning tutvustati raamatukogu teenuseid. Narva Parkinsoni haig et e Seltsi proj ektis osales raamatukogu kaas partnerina ürituste korraldamises. Raamatukogu jätkab koduteeninduse teenuse pakkumist. Antud teenuse laienemist piirab endiselt raamatukogu transpordi puudumine. 2018-2019. aasta talv el koguti ise tehtud postkaarte ja jõulukingitusi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Jumalaema Narva Ikooni Koguduse seegis elavatele vanuritele. Aktsioon toimus juba k uuendat aastat, sel aastal koguti lisaks postkaartidele ka suurel hulgal kingitusi - suveniire , toiduaineid ja esmatarbekaupu . Raamatukogu teeb koostööd laste päevakeskus LAD MTÜga ja Rehabilitatsiooni keskusega, kelle jaoks on välja töötatud erineva i d üritusi ja töötubasid arvestades sihtrühma vajadustega. Mängu ja arenduskeskus „Matveika“ korraldas raamat ukogus oma liikmete kontserdi . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 375 1996 6 6 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv 10 7 1 1027 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil 2018. aastal korraldati maakonna raamatukogudes 1826 üritust, neist 182 külakogudes. Üritustel osales 35946 , neist külakogudes 2849 inimest. Raamatunäitusi ja -väljapanekuid koostasid kõik raamatukogud. Aasta jooksul sai raamatukogudes vaadata 1219 näitust või väljapanekut. Kultuuriürituste korraldamisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse ja teiste paikkonna kultuuriasutustega, samuti oma piirkonda jäävate koolide ja lasteaedadega. Suuremateks koostööpartneriteks on ka rahvamajad ja seltsid. Iisaku s jätkusid traditsioonilised sündmused: „Huvitavate kohtumiste klub i“, populaarsed eluloo- ning luuleõhtud ning Trepigalerii näitused. Toila raamatukogu korraldab ruumipuuduse tõttu juba teist hooaega üritusi seltsimaja saalis. Toimusid igakuised Salongiõhtud , kus kohtuti teiste seas Triin Soometsa ja Tiit Borniga, Indrek Koffi ja Tuule Kanniga, Jaan Söödi ja Peeter Volkonskiga. Enim publikut tõid Eeva ja Villu Talsi. Suurematest ettevõtmistest võib veel nimetada EV 100 raames korraldatud projekti „Wabariigi lapsed” koostöös Voka Avatud Noortekeskusega ja Toila pasunakoori asutamise 150. aastapäevaks korraldatud ajalooõhtu t . Raamatukoguhoidja osales ERÜ maaraamatukogude sektsiooni algatuses „100 tundi ett elugemist Eestile sünnipäevaks”, kus e rinevates kohtades ettelugemisi kogunes viie tunni jagu. Viiendat hooaega raamatukogus kooskäiv Kella Kuue Kohtumiste Klubi käis koos seitsmel korral. Kolmandat korda toimus raamatukogus perepäev . Narva -Jõesuu Linnaraamatukogu l on jätkuvalt hea koostöö kohaliku Hahni nimelise luul eühinguga, vene kultuuriseltsiga “Allikas” , eestlaste s elts iga “Kalju” ning h uvikeskus ega . Koostöös korraldati L. Koidula 175 sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu : ”Mäleta oma kallist kodukanti ” . Eestlaste Seltsi „Kalju” naisansambel esines raamatukogus kahel korral . Sonda raamatukogus toimuvad ELKS Sonda osakonna loodusõhtud . Vo ka raamatukogus on populaarsed näitused väljaspool raamatukogu. Näiteks raamatukogu hoone fuajees eksponeeriti droonifoto sid, kultuurikeskuse petangihallis olid üleval l oodusfoto d Väino Aulilt ja Jüri Saarelt. Kuremäe raamatukogul oli hea koostöö Puhatu küla kogukonnaga, kes kasutas üritusteks raamatukogu ruume. Menukaim üritus oli oktoobris küpsetusvõistlus „Sügis taldrikul”. Püssi raamatukogu kutsus koostöö s Ingeborg Studioga lugejaid raamatukogusse hom mikukohvile raamatu ja kreemiga, kus loeti raamatuid ja osaleti meigikoolituse l. Kurtna raamatukogus oli üleval Tunne Kelami fotonäitus ning taasiseseisvumisaegseid sündmusi meenutasid pastor Avo Kiir ja poetess Virve Osila. Pagari raamatukogus kujunes p õnevaks sündmuseks juba traditsiooniks saanud naljapäev, mis sellel korral kan dis nime „Kõrtsilood ja laulud“. Oktoobris toimus sündmus „Hakkame kokkama. Tervislik peet meie to idulaual – 5 käiku punapeedist“. Jõhvi Keskraamatukogu 2018 .a korraldati 94 näitust ja väljapanekut ning 151 üritust, millest võttis osa 3227 inimest. Kõige suuremaks ettevõtmiseks oli maikuus kirjandusfestivali Prima Vista üritus te korraldamine . Kokku toimus 2 päeva jooksul lausa 6 erinevat üritust: lastele kohtu mine Mika Keränen iga, 2 kirjanduslikku verandakohviku t , vene publikule O.Einasto ja E.Neumanni kontsert Bulat Okudžava loomingust, noorte luulerännak aheraine mägedele , kohtumine punkluuletaja Freddy Grenzmanniga ja suur vaksalikontsert, kus esines ansambel Alice Tisler ja Merca koos Urve Voitkaga. Traditsiooniliselt korraldati 2 tasuta raamatute laata. Kevadine laat toimus esmakordselt raamatukogu lugemissaalis. Meeleolumuusikat pakkusid Jõhvi muusikakooli lapsed ja lõõtspillimängija. Sügisesel laadal oli uuendusena avatud mikrofon, kus sai lugeda oma lemmikluulet. Tänu projektitoetustele said lugejad kohtuda Hendrik Relve ja Siiri Sisaskiga, vaadata MTÜ Vilde Teater etendust „Minejad“ ning kohtuda autor Janno Puusepaga. Eesti Vabariik - 100 auks korraldatud tänukontsert, kus esines Kiviõli kunstide kooli kanneldajate ansambel, sai palju positiivset tagasisidet . Kõige populaarsemaks näituseks osutus õpilastööde näitus „Kuulsused“, mille baasil korraldas raamatukogu Facebookis interaktiivse mängu, et kasvatada sotsiaalmeedias Jõhvi keskraamatukogu postituste haaret. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Näitusi/väljapanekuid tehti kogu süsteemis kokku 383. Suur osa näitustest oli seotud kultu uriinimeste sünniaastapäevadega ning teemadeks Eesti Vabariigi 100 . sünnipäev ja Kultuuripärandiaasta. 2018. aasta huvitavamad raamatunäitused: "Ooperimaailma legendid" (KRK laenutsusosakond) "Kodumaa sünnipäevaks. Minevikupildid eesti kirjanduses (samas) "Palju õnne, Eestimaa!" (KRK lasteosakond) " Эстония - моя любовь!" ( samas) "Kaunid eesti rahvarõivad sõnas ja pildis" (samas) "Kolm juubilari - Eesti, Läti, Leedu" (Ahtme HRK) "Inimesed ja sündmused" (Oru HRK) "Mere ääres, metsa taga. Hando Runnel 80" (samas) "Ajalooline augustipäev" (Sompa HRK) "Ee sti keel ja eesti meel" (samas Üritusi oli kokku 135, nendel osalenute arv oli 3437. Näited suurematest üritustest: "Teel mägedesse" : Helme Suuk Литературно-музыкальная гостиная «Анекдот — дело серьезное» Николай Павленко и Jelena Sinimets "Meil on külas Anu Pahka" Kohtumisõhtu. Looduskirjanik ja loodusraamatute autor Kristel Vilbaste «Хлеб — всему голова» meistriklass Olga Gerassimova Meil on k ülas Irje Karjus. Herbaatika võimalused enesetervendamisel. Ahtme harukogus toimus kord kuus „Reedene jututuba“. Peamised koostööpartnerid on linna pensionäride päevakeskused, koolid ja lasteaiad; ajalehed Põhjarannik, Infopress, Inforing; Vene Literaatide Eesti Ühing „ Русское слово» , Naiskoor „Lada“ , K-Järve Ukraina selts „ Два кольори» , Peipsi Vene Kultuuri Selts „Logovest“ , Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakond , Kohtla Ajalooring Sillamäe Raamatukogu T egevust jätkasid raamatuk ogu klubid – L uulejate klubi, Fotograafide klubi ja Eesti keele kohvik. Raamatukogus sa id kokku linna Noortenõukogu ja Debati klubi. Jätkuvalt on head koostööpartnerid linna haridus- ja kultuuriasutused, rahvusseltsid, linna ajaleht, seenioride keskused, eraisikud. Raamatukogu ruumides eksponeerivad oma loomingut nii harrastajad kui ka professionaalid. Sillamäe Huvi- ja Noorte Keskuse kunstiosakond korrald as raamatukogus mitu korda oma õpilaste tööd e näitusi . Suur huvi oli Sillamäe Muuseumi näituse vastu , kus olid väljas Eestimaa erinevates rahva riietes nukud. Üks kooliõpetaja vii s sel le näituse põhjal läbi õppetun n i . Uus algatus oli Kolmapäevane retro-kino. Igal kolmapäeval näita ti suurel ekraanil hästi taastatud van u film e sarjast „Mosfilmi kuld“. Filmid on internetis tasuta kättesaadavad. Meistrit ubasi d vii d i läbi nii oma töötajate kui kutsutud meistrite juhendamisel. Erili st huvi pakkus meie töötaja kodu leiva valmistamise töötuba ja külalismeistri korraldatud liivaga joonistamise töötuba . Kohtla-Järve raamatukogu kutsel käis meie töötaja leivavalmistamise tarkust näita ma s ka nende üritusel. Sillamäe linna ajalugu ei ole pikk . Kuna linn oli kaua aega suletud, on se lle ajalugu vähe kajastatud . Seetõttu pöörati e rilist tähelepanu koduloo andmebaasile. Sisestati pidevalt uu si materjal e, digiteeriti trükimaterjal e ja foto sid. Need paigaldati PDF formaadis veebilehele , et kasutajad saaks id vaadata mitte ainult kirjeldus i , vaid ka sisu. Eelmisel a astal si sestati 271 üksust. Raamatukogu esindaja osales Virumaa kirjandusauhinna žürii töös. Narva Keskraamatukogu Aasta jooksul toimusid erinevad EV100 üritused , eesti keelele ning laulu- ja tantsupeole pühendatud lo engud ja väljapanekud. Alustati projektiga „Eesti kirjanikud Narva“. Seoses kodu loonurga loomisega korraldati kirjanduslik k e ja ajaloolisi üritusi nii raamatukogus kui väljaspool maja. P eamised koostööpartnerid olid l inna kultuuri- ja haridusasutused, huvikoolid, meedia (ajalehed, raadio ja TV, linnakantselei infoteenistus), SA Narva Linna Arendus TÜ Narva Kolledž, Eesti Selts, Ida-Virumaa Integratsiooni Sihtasutuse Keskus, Narva linnavalitsus, Narva linna rahvuskultuuride seltsid, Narva Laste Loomemaja, Narva Kutseõppekeskus, Narva Muuseum, Eesti Töötukassa, Politsei-ja Piirivalveamet, Narva Haigla SA, OÜ Multicom, MTÜ Sophia, õppekeskus VESTIFEX, Henrich Hanseni Nimeline Narva Muinsuste Selts, Kultuurikeskus Geneva OÜ, Vesiroosi galerii, Pitsi Gild MTÜ. 4.6.2 riiklikul tasandil Kultuuriministeerium – keskraamatukogu koolitusprojektide rahastamine Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus – koolitused, vabariiklikud lasteprojektid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing – erialased koolitused Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus - Põhjamaade raamatukogupäevade tähistamine Eesti Kirjanike Liit ja Rahvusraamatukogu - kirjanike tuuri läbiviimine Elukestva õppe edendamisel tegid maakonna raamatukogud koostööd ETKA Andras - Täiskasvanud Õppija Nädala ajal ürituste läbiviimine . Jõhvi Keskraamatukogu Koolitus-ja nõustamisprojekti NutiAkadeemia nutiseadmete k oolitused„Saa nutikaks “ Tervise Arengu Instituut – tervist edendavate töökohtade võrgustiku koolitused Kohtla-Järve Keskraamatukogu Peamised koostööpartnerid on: Eesti Lastekirjanduskeskus ETKA ANDRAS Nutiakadeemia Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis OÜ „Urania“ Eesti Hoiuraamatukogu Sillamäe Raamatukogu P aljud loovinimesed ja ühendused pakuvad ise k oostööd Sillamäe raamatukoguga. Näiteks, koostöös kunstistuudioga Bastor (Tallinn) korraldati Eesti Vabariigi juubelile pühendatud maalide näitus „Eesti vanasõnad“, „Läti, Leedu, Eesti -100“ oli Baltimaade lapitöömeistrite näitus, kunstnik Aleks Kase (Tallinn) esitas oma akvarell e , Suur b ritannia astrofotograaf Clifford Markus oma fotosid . Polaaruurija - järveökoloog Enn Kaup rääkis lugejatele oma tööst Antarktikas; antropoloog, muusik ja muinasjutuvestja Polina Tšerkassova põimis muinasjutte oma muusikaga; kirjanik Natalja Veeber tutvustas oma uu t raamatu t Raimond Valgrest jne. Arenevad sidemed Sillamäe ja Eesti teiste rahvaraamatukogude vahel. Näiteks, toimusid Tapa ja Sillamäe raamatukogu de vahetusnäitused. Sillamäe elanikud hindasid väga kõrgelt Tapa harrastusfotograafi Kaidi Krooni loodus foto si d, T apal oli üleval Sillamäe linna tutvustav fotonäitus. Rapla Keskraam atukogu korraldas Sillamäel projekti, kus osalesid Leedu, Läti ja Raplamaa ning Sillamäe raamatukogude töötajad. Aasta jooksul külastasid Sillamäe raam atukogu Tartumaa, Lääne-Virumaa ja Viimsi kolleegid. Projektis „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt“ osalesid raamatukogutöötajad Tallinnast, Võrust ja Raplast. Projekti raames andis Tartu Ülikooli Raamatukogu töötaja Olga Einasto Sillamäe rahvale suurepärase kontserti Bulat Okudžava lauludest. Kuulajaid oli üle saja inimes e . Raamatukogupäevadel kutsusime lähiümbruse kolleeg id koosviibimisele „Rõõmsameelsed raamatukoguhoidjad“. Narva Keskraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Kultuuriministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri „Täheke“, Eesti Rahva Muuseum, Riigikantselei, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Kirjastuste Liit, Ida–Virumaa keskraamatukogud, Viljandi Linnaraamatukogu, Saare Maakonna Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Maksu- ja Tolliamet, Kaitseliit, ETKA Andras. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Enamusel maakonna raamatukogudest rahvusvahelisel tasandil koostööpartnereid pole, kuigi Põhjamaade raamatukogunädala raames korraldasid üritusi mitmed raamatukogud. Samuti lüüakse kaasa oma kodukandi sõprusvaldadega ühisüritustel. Sillamäe Raamatukogu Head töösuhted on Sillamäe sõpruslinna Kingissepa (Venemaa, Leningradi obl.) keskraamatukoguga ning Kingissepa-Jamburgi Ajalooseltsiga . A asta jooksul toimus mitu kahepoolse t külastust. Sillamäe elanikud kuulasid suure huviga Kingissepa-Jamburgi Ajalooseltsi esimehe, ajaloolase Vadim Aristovi loengut „Narva – Peeter I olematu merepealinn“. Eesti keele kohviku üritusest „Saame tuttavaks“ võtsid osa külalised Sri Lankast, Angoolast ja Itaaliast. Palju positiivseid emotsioone andis kuulajatele Moskva laulja Larissa Novoseltseva loominguline õhtu. Astrofotograaf Suur b ritanniast Clifford Markus rääkis oma hobist ja esit les Sillamäe raamatukogus kosmose pilte; Moskva ajakirjanik Ljudmila Kruglova näitas Eesti põhjaranniku foto sid . Pihkva Oblasti Teadusraamatukogu kutsel osales Sillamäe raamatukogu rahvusvahelises projektis „Suvine veebialbum Päik s eline maailm“. Oma videoklipiga osaleti Hakassia Vabariigi (Venemaa) ühe raamatukogu projektis „Kaks sajandit Puškiniga“. Narva Keskraamatukogu Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Soome Suursaatkond, Taani Saatkond, Norra Saatkond, Tšehhi Vabariigi Suursaatkond, Poola Vabariigi Suursaatkond, Põhjamaade ministrite nõukogu, Leningradi Oblasti Teadusraamatukogu, Kingissepa Linna Keskraamatukogu (Vene Föderatsioon), Venemaa Peakonsulaat Narvas, Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis, Povilas Višinskise nimeline Šiaulai raamatukogu, Espo Sello raamatukogu (Soome), Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . 2018. aastal viidi maakonna raamatukogudes läbi 168 rühmakoolitust 2533 inimesele, neist maakogudes 9 rühmakoolitust 115 inimesele. Rühmakoolitusi tehti peamiselt õpilastele, kellele õpetati raamatukogu, teatmeteoste ja andmebaaside kasutamist. Raamatukogutunde, kus tutvustati raamatukogu kasutamist, viidi läbi ka algklasside- ja lasteaialastele. 18 raamatukogus (2017 -14 ) ei viidud läbi ühtegi rühmakoolitust. Indi viduaalkoolitusi viidi läbi 1919 , neist maakogudes 40. K eskkogudes suurenes koolituste arv 520 võrra . Individuaalkoolitusi tehakse valdavalt vanemaealistele. Raamatukoguhoidja abi oodatakse erinevate e-teenuste kasutamisel, näiteks digiallkirjastamisel, e-kaubamajast tellimisel, internetipanga kasutamisel ja e-riigis toimetamisel. Vanemaealistel kasutajatel on tihti vaja raamatukogutöötaja tuge, abi või heakskiitu. Kahjuks juhtub nii mõnigi kord, et inimene on järgmisel raamatukogukülastusel õpitu unustanud ja õpetamine algab otsast peale. Vene elanikkonnale on tõlgitud erinevaid materjale eesti keelde ja aidatud täita eestikeelseid dokumente. Individuaalkoolitusi viiakse läbi ka lugeja esmakordsel lugejaks registreerimisel. 8 raamatukogus ei viinud läbi ühtegi individuaalkoolitust. Jõhvi Keskraamatukogu Individuaalkoolitusi toimus Jõhvi keskraamatukogus eelmisel aastal 8 2, millel osales 97 inimest. See on praktiliselt eelmise aastaga samal tasemel. Oleme eesmärgiks võtnud järgmisel aastal individuaalkoolituste arvu tõsta. 2018.a oligi selleks ettevalmistumise aasta. Töötajad läbisid nutiseadmete koolituse, e-juhendajate koolituse ning lisaks käis praktilisi nõuandeid jagamas Kohtla-Järve Keskraamatukogu peaspetsialist, kelle eestvõtmisel on arvutikoolitused hästi käima läinud ja on populaarsed. Kuna raamatukogus suur ruumipuudus , pole rühmakoolituste läbiviimine võimalik, küll on aga võimalik pakkuda senisest palju rohkem individuaalkoolituste teenust. Rühmakoolitusi toimus 11 kokku 221 osalejale. Need on enamasti raamatukogutunnid õpilastele. Kohtla-Järve Keskraamatukogu Lugejakoolitusi viidi läbi vastavalt vajadusele. Kuna 2017. a lõpus alustatud eakamatele suunatud arvutialased individuaalkoolitused muutusid väga populaarseks, jätkati sellega keskraamatukogu lugemissaalis ka 2 018 a. Arvutialast individuaalkoolitust viidi läbi 190 tundi, koolitatavaid oli 33 . Lisaks õpetatati kasutama raamatukoguprogrammi „Urram“ võimalusi ning kataloogide „Ester“ ja „DIGAR“ otsivõimalusi. Pensionäridele korraldatati infotunde. Individuaalkoolitusi viidi 2018.aastal läbi 1063 (osalejaid 1073), rühmakoolitusi 28 (osalejaid 464). 2017 oli individuaalkoolitusi 710 (osalejaid 722) ja rühmakoolitusi 46 (osalejaid 710). V ähenes rühmakoolituste arv , kuid kasvas individuaalkoolituste arv. Lugejatele, põhiliselt eakamatel e, meeldib enam individuaalõpe. Sillamäe Raamatukogu Individuaalsete arvutikoolituste peamine sihtgrupp on eakad inimesed, kes soovivad arvutikasutamise alg õpet. Koolitusi vajati e-riigi ja e-teenuste kasutamisel, digiallkirjastamisel, CV-de koostamisel, õnnitluskaartide kujundamisel. Raamatu ja roosi päeval tehti aktiivsematele se e nioridele, kes olid tublid arvutiõpi lased , väike pidu . Noortele tutvustati kodulooandmebaasi ja RIKSi. Raamatukogus täiendasid oma teadmisi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse praktikandid, kes õpivad infotehnoloogiat. Narva Keskraamatukogu Viidi läbi 354 koolitust 2154 inimesele 373 tunni ulatuses . Suur osa individuaa lkoolitustest olid seotud arvuti oskuste ja infokirjaoskuse arendamisega. Tutvustati raamatukogu e-kataloogi ja ESTLEXi andmebaasi. Rühmakoolituste seas olid popul aarseimad MakerLabi koolitused, kus viidi läbi 123 üritust, millest võttis osa 760 inimest. Ameerika klubis, mis pakub tasuta inglise keele õppe võimalusi, toimus 14 kohtumist, mida külasta s 2 37 inimest. Ameerika klubi kõrval toimusid ka inglis e keele suhtlusklubi kohtumised, mida külas tas 479 osalejat. Klubide tegevust viis läbi USA vabatahtlik. Kokku toimus 15 suhtlusklubi ja 6 lugemisklubi kohtumist. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Teenustest ja sündmustest teavitamiseks kasutatakse mitut liiki kanaleid, varieerides neid vastavalt sihtrühmale. Elektroonilised infokanalid: Kõigi raamatukogude andmed (lahtiolekuajad, kontaktid, põhimäärus, kasutuseeskirjad) on leitavad omavalitsuste kodulehtedel lingi all “Haridus ja kultuur” või “Raamatukogud”. Mitmed raamatukogud reklaamivad valla kodulehtedel ka raamatukoguüritusi. Koduleht on olemas Iisaku, Kiviõli ja Toila raamatukogudel. Noorema ja töötava inimeseni jõuab info paremini sotsiaalmeedia kaudu. Sotsiaalmeedia kaudu antakse infot raamatukogu lahtiolekuaegadest, raamatukogusse saabunud uutest raamatutest ja jagatakse meedias ilmunud artikleid ja raamatututvustuste arutelusid ning soovitusi. Interaktiivsete teenuste arv on möödunud aastal külakogudel jäänud samaks. Facebooki konto on maakogudest To ila, Sonda, Sinimäe , Kuremäe, Kurtna, Kiviõli ja Narva - Jõesuu raamatukogudel. Meedia: Mitmed raamatukogud teevad koostööd kohalike ajalehtedega, kus reklaamivad ja kajastavad oma teenuseid, üritusi või raamatukokku saabunud uusi raamatuid . Tasuta ilmub ürituse info maakonnalehe Põhjarannik kultuuriküljel . Suurtel Ida-Virumaa linnadel on olemas kohalik televisioon, mille võimalusi aktiivselt kasutatakse. Lisaks elektroonilistele kanalitele ja meediale reklaamivad raamatukogud üritusi traditsioonilisel viisil. P aberreklaam (plakatid, flaierid) ning kohalikud väljaanded on suunatud rohkem vanemaealistele asjast huvitatutele. Kuremäe, Kurtna, Toila ja Voka raamatukogude ü rituste kuulutused on väljas valla infotahvlitel. Narva- Jõ esuu Linnaraamatukogu ürituste kuulutused on üleval SPA hotellide reklaamitahvlitel Mitmed raamatukogud peavad turunduse seisukohalt tähtsaks individuaalseid vestlusi. Kiviõli raamatukogutöötajad helistavad enne iga üritust inimestele ja kutsuvad nad raamatukokku. Tuleb nõustuda paljude raamatukoguhoidjate arvamusega, et parim reklaam on raamatukoguhoidja ise, kes võlub oma professionaalsuse ja säravate silmadega. Toila raamatukogu juhataja koostas näituse ”Wabariigi lapsed” kataloogi ja aitas teha korrektuuri Nikolai Pavlenko raamatule ”Kastepiisk ristikulehel” (ilmus 2019. aasta alguses). Koostöös Iisaku Muuseumi Sõprade Seltsiga publitseeriti Iisaku raamatukogu juhataja Hille Väljaotsa koostatud raamat kohaliku suurmehe Voldemar Kuljuse elust „Voldemar : Voldemar Kuljuse elu- ja loometee“ . Jõhvi Keskraamatukogu I nfo jagamise kohad on jäänud endiseks vastavalt sihtgrupile. Elektroonilised infokanalid: raamatukogu Facebooki lehel Aktiivse ürituste turundamise tagajärjel oli aasta lõpul raamatukogu FB üle 1000 jälgija. veebilehekülg (http://rk.johvi.ee/) – elektronkataloog ja informatsioon raamatukogus toimuva kohta raamatukogu lugejate meililist Jõhvi valla kodulehe sündmuste kalender ja kultuurikalender Meedia: Jõhvi keskraamatukogu üritustest pälvisid mullu enim meediakajastust koostöös Eesti kirjanike liidu Tartu osakonnaga korraldatud Prima Vista kirjandusfestivali üritused Jõhvis, aga ka õpilaste käsitöönäitus „Kuulsused”. „Kuulsuste” baasil korraldati lisaks sotsiaalmeedias äraarvamismäng, kus auhinnaks olid raamatud. Mõlemad üritused näitasid, et hea turunduse korral on võimalik meediakajastust pälvida mitte ainult maakondlikus lehes, vaid ka üle-eestilistes väljaannetes (antud juhul Maalehes), raadios (antud juhul Klassikaraadios) ja televisioonis (antud juhul „Terevisioonis” ja venekeelses uudistesaates „Aktuaalne kaamera”) ning suurendada sotsiaalmeedias postituste jälgijate arvu. Ürituste turundamiseks kasutati tasuta teavitamise võimalusi ve nekeelses väljaandes Infopress. Jätkuvalt on meie partnerid kohalikud ajalehed Põhjarannik ja Jõhvi Teataja. Jõhvi Keskraamatukogu üritustest ja teenustest kirjutati maakonnalehes Põhjarannik 1 6 korral. Raamatukoguürituste lühiinfo ilmub tasuta igal neljapäeval ajalehes Põhjarannik ilmuvas rubriigis Vaba aeg. K aks korda kuus ilmuvas vallalehes Jõhvi Teataja ilmusid reklaamid raamatukogu üritustest. I nfo raamatukogu üritustest on üleval Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kultuurikalendris. Muud võimalused: Ü rituste kuulutusi saadetakse ülespanemiseks naaberraamatukogudesse Kohtla-Järvel ja Ahtmes . Reklaamina on hästi toiminud järgmise ürituse flaierite jagamine toimuval üritusel ning samuti ürituse suusõnaline tutvustamine. Rahuloluuuringust selgus, et p eaaegu pooled ehk 40,9% (94) vastajatest ei jälgi raamatukogu tegevust. Ülejäänud vastajad jälgivad raamatukogu tegevust ja mõned nei st ka mitmetest allikatest: Facebook ́is t 24,3% , Jõhvi Keskraamatukogu koduleh elt 20,9% , ajalehtedest või ajakirjades t 33,5% . Kohtla-Järve Keskraamatukogu Raamatukogu ja raamatuürituste reklaamiks kasutati kohalikku ajakirjandust (Põhjarannik, Инфопресс , Панорама ). Infot ürituste kohta jagati raamatukogu kodulehel ja FB-s. Raamatukogu külastajatele jagati flaiereid saabuvate ürituste kohta. Sillamäe Raamatukogu Linna elanike arvu pideva languse tingimustes on tähtis arendada raamatukoguteenuse tase t . Sel eesmärgil tuleb jätkuvalt aktiivselt reklaamida raamatukogu teenuseid ja üritusi, suunates neid erinevatele vanusegruppidele nii raamatukogus kui ka mujal. Informatsiooni raamatukoguteenuste ja ürituste kohta annab raamatukogu veebileht, Sillamäe linna veebileht, postitused sotsiaalvõrgustikes Facebook, Youtube, Blogger, Google+, Calameo, blogides. Raamatukogu sündmustest oli informatsioon Raadio4-s . L inna ajaleh es Sillamäeski Vestnik ilmub neljapäeviti raamatukogu ürituste kava. Kodulehel pakutakse järgmisi andmekogusid: Kirjanikud - laureaadid, i nfo õpetajale (raamatukogu poolt pakutavate loengute nimekiri). Narva K eskraamatukogu Turunduse eesmärgil laiendati ürituste reklaamimist läbi sotsiaalmeedia (Facebook, Vkontakte, Youtube). Raamatukoguga seonduva info edastamiseks kasutatakse linnalehti, ERRi ETV+ kohalikku stuudiot, Raadio 4 saateid, infoportaali Seti.ee, Stena.ee, Tema.ee, Narva linna kodulehekülge, raamatukogu kodulehekülge ja infostende. Samuti kasutati kaubanduskeskuste Astri, Prisma ja Fama infostende. Uuenduse na võeti kasutusele keskraamatukogu fuajees ekraanilt loetavad üritusi kajastavad reklaamklipid. Narva Keskraamatukogu tegevust kajastati meedias 27 korral. K oostati ajalooline interaktiivne mäng „Vana Narva tänavad“ ja dokumentaalfilm „Narva Keskraamatukogu ajalugu“. 4.9 Andmebaasid . Enamus maakonna raamatukogusid uusi andmebaase ei loonud. Täiendatakse andmebaase RIKS ja Urrami koduloo andmebaasi kodulooliste artiklitega. Ainsa raamatukoguna maakonnas on Toila raamatukogu l oma topoteek . Maakonna keskraamatukogude põhitähelepanu oli jätkuvalt suunatud kodulooandmebaaside täiendamisele. Toimus pidev e-kataloogi korrastamine: trüki- ja kirjavigade parandus, korduvate kirjete kustutamine jne. Keskraamatukogude kodulehtede vahendusel on lugejatel ligipääs erinevatele andmekogudele: ESTER, DIGAR, DIGAR Eesti ajalehed, ISE, Eesti Veebiarhiiv, Riigi Teataja jne. Kohtla-Järve Keskraamatukogu s tehti kodulooandmebaasi 298 uut kirjet. Sillamäe Raamatukogu arendas a asta jooksul koduloo andmebaasi, kuhu lisati skaneeritud dokumente, sh digiteeritud „vanad“artiklid kohalikust ajalehest, linnaelanike mälestused, dokumendid ja fotod perearhiividest jt. Narva Keskraamatukogu pakub k odulehe vahendusel lugejatele juurdepääsu raamatukogu e-kataloogile. Toimus pidev e-kataloogi korrastamine: trüki- ja kirjavigade parandus, korduvate kirjete kustutamine jne. Infopäringutele vastamisel kasutatakse põhiliste allikatena raamatukogu e-kataloogi, e-kataloogi ESTER, seadusandlike dokumentide andmebaasi Estlex ja erinevaid interneti ressursse. 5. 2019. aasta tegevused 2019 .a jätkuvad tõenäoliselt haldusreformiga seotud muudatused raamatukoguvõrgus. Alustab tööd Toila Vallaraamatukogu uue põhimäärus e ja kasutamiseeskirja ga . Kõik valla raamatukogud toimivad ühtse juhtimise all. See tähendab suuremat koostööd valla raamatukogude vahel ja ühisürituste korraldamist. Toilas on kavas moodustada Toila Vallaraamatukogu nõukogu. Alutaguse valla raamatukogude uue dokumentatsiooni (kasutamiseeskiri, ametijuhendid jne) koostamine ja kinnitamine. Arutelud Lüganuse valla raamatukogude võimalikust ühendamisest ühtse juhtimise alla või muu lahenduse pakkumine (linnaraamatukogu eraldi ja külaraamatukogud koos). Jätku b töö raamatufondiga. Kiikla, Narva-Jõesuu, Iisaku, Mäetaguse, Kiviõli, Maidla, Tammiku, Lüganuse ja Pagari raamatukogudel on plaanis korrastada raamatufondi , Kuremäel läbi viia inventuur. Voka, Kiviõli ja Kurtna raamatukogud jätkavad laste lugemisprogrammidega . Kiiklas on kavas jätkata kodulooliste materjalide kogumist. Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu eesmärgiks on erinevate ürituste läbi väärtustada eesti keelt. Jõhvi Keskraamatukogu Jätkatakse k ogude korrastami s t (hoidla, Tammiku varufond). Pööratakse suuremat tähelepanu i ndividuaal koolituste läbiviimi s e le . Jätkatakse e rinevate töötubade korraldami st huvilistele. Alustatakse n oorteala sisustami s e ga raamatukogus (PRIA projekt) . Ürituste korraldamisel lähtutakse eesti keele aasta temaatikast . Kohtla-Järve Keskraamatukogu Jätkatakse kogude igapäevast korrastamist. Jätkatakse individuaalko o litustega. Selleks, et aidata abivajajaid nutiseadmete kasutamisel, pööra takse enam rõhku personali di gi pädevuse tõstmisele. Ürituste korraldamisel on põhirõhk eesti keele ning laulu- ja tantsupidude teema-aastal. Sillamäe Raamatukogu Plaanis on korraldada ettevõtmisi, mis on pühendatud eesti keele aastale. T ähtsaks peetakse eesti keelt võõrkeelena rääkivatele inimestel e eesti kirjanduse ja kultuuri tutvustamist. Erilist tähelepanu pööratakse laste- ja noorteteenindusele, sh erivajadustega lastele. Koostöö arendamine teiste Eestimaa rahvaraamatukogudega . Narva Keskraamatukogu Suuremat tähelepanu pööratakse rahvusvahelistele projektidele ja part n erite kaasamisele väljaspool Eestit. Aasta jooksul toimuvad erinevad EV100 üritused. Osaletakse üle-eestilistes üritustes, kaasatakse koostööpartnereid, rahvusseltse ja erinevaid kultuuri- ja haridusasutusi. Jätkatakse koostööd Ida - Viru Kutsehariduskeskuse infotehnoloogia tudengite praktikabaasiks olemisel, keda kaasatakse ürituste korraldamisse ja uute tehniliste võimaluste rakendamisse raamatukogus. Toetatakse erivajadustega inimeste koolitamist infot ehnoloogia valdkonnas, korraldatakse õpitubasid, ekskursioone, individuaalõpet jm. Korraldatakse kirjanduslik k e ja ajaloolisi üritusi nii raamatukogus kui väljaspool maja. Laiendatakse MakerLabi tegevust , s oetatakse uusi tehnilisi v ahendeid robootika valdkonnas. Luuakse soodsamad tingimused eesti keele klubi tegevuse arendamiseks. Tehakse koostööd Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Keele majaga . Koostajad : Anne Kippar, Piret Kallas, Reet Kaldur Direktor Allkiri ……………… / Ingrid Spitz / LISA 1 . Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud Iisaku 4 18 105 Kiviõli 8 42 288 Kuremäe 1 2 0 Pagari 3 45 0 Toila 4 55 180 Voka 1 6 0 Jõhvi Keskraamatukogu 22 326,5 1500 Kohtla-Järve KRK 33 865 873 Sillamäe Raamatukogu 10 625 1320 Narva Keskraamatukogu 43 470,5 141 KOKKU 129 2455 4407 LISA 2 . Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Toila raamatukogu juhataja Lea Ranna ettekanded ERÜ maaraamatukogude sektsiooni tegevusest ERÜ aastakoosolekul ja maaraamatukogude sektsiooni teabepäeval. Iisaku raamatukogu juhataja Hille Väljaotsa esines Kurtna raamatukogu-seltsimajas, kus tegi ülevaate oma käsitööharrastusest ja viis läbi õpitoa. Kohtla-Järve Keskraamatukogu töötaja viis läbi k oolitus e "Soovitusi individuaalkoolituse läbiviimiseks" . Töötajate e ttekannete teemad: Daam eesti luuleinterjööris : Betti Alver Kes Te olete, Urmas Ott? Frida Kahlo: Mehhiko draama Maria Arbatova, "Minu nimi on Naine" Eesti - Terra incognita Poeetiliselt täpne sõna - Doris Kareva Paradoksid, fantaasia, eklstravagantsus... See on Jelena Skulskaja Joe Dassin, inimene, kes jäädvustas end muusika ja meie elu keskkonda Sillamäe Raamatukogu töötaja ettekanne „Sillamäe – linn, mida polnud ka a rdil ” Kingissepa-Jamburgi Ajaloos eltsi rahvusvahelisel konverents il «Города и районы Принаровья: социально-экономическое развитие в ХХ веке и в настоящее время» . Kingissepa Keskraamatukogu konverents il „Vabatahtlikud raamatukogus“ e ttekanne “Vabatahtlike panus Sillamäe Raamatukogu tegevusse ”. Raadio4 esinemine teemal „ Suvi Sillamäe raamatukogus “ ja Sillamäe Raamatu kogu projekt i „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt“ tutvustamine. Sillamäe se e nioride päevakeskus tes ning – klubid es esineti 19 t em a a tilise e ttekandega kultuuri tegelast est ja nende loomingust, rahva kalend ri täht päevadest, kaasaegsest kirjan dusest jt. Narva Keskraamatukogu töötajate avalikud esinemised : direktor ja asedirektor esinesid TÜ Narva Kolledžis ettekandega „Koduloo line tegevus ja Narva Keskraamatukogus interaktiivsete tehnoloogiate kasut amine “. direktor ja asedirektor esinesid Raadio 4, kus tutvustati raamatukogu teenuseid ja räägiti raa matukogu arendamise võimalusi, samuti esineti ETV ja PBK uudistes . r aamatukogu töötajad esinesid 9 korral rahvusvahelistel konverentsidel (Sankt-Peterburg, Kingisepp, Petrozavodsk) . T. Klimina esines rahvusvahelises konverentsil „Narva vald: Ajalooarengu etapid, piirid, rahvastik“ ettekandega „Narva areng 1944 – 1991“ . T. Klimina esines loenguga „Narva jõgi: ajaloo, piir, laevandus“ VIII Rahvusvahelis e l teadus-praktili sel konverents il „Laevanduse ajalugu“ T. Krivolap esines loenguga „Peeter Suure nimeline merekooli ajaloo (1873-1918 a.)“ . T. Klimina esi tlus „Zinovjevi aadelkond ja Narva“ üritusel „ Rahvusvahelised teaduslik – praktilised Peterburi lugemised “ . T. Klimina ja T. Krivolap esitlused „ Venekeelne haridus Eestis. Ajalugu ja tänapäev“ . T. Krivolap esitlus „Koostöö vabatahtlikega Narva Keskraamatukogus“ üritusel „XVI Jamburgi raamatukogu koduloolised lugemised “ Esitlus Skype vahendusel : T. Krivolap „Keele kohvikud kui eesti keele omandamise toetus“. Ümarlaud „Põgenike kultuuriline kohandamine ja nende integratsioon: raamatukogu projektid ja programmid“. Petrozavodsk. Tsentraliseeritud raamatukogu süsteem. Esitlused Skype vahendusel : J. Moisejeva „Üldkättesaadav innovatiivne labor MakerLab Narva Keskraamatukogus “ , E. Marova „Projekt „Kunst raamatukokku “: noorte kunstike loomingulise tegevuse toetuse võimalus“. II. Foorum-klubi „Raamatukogu Freelife“ SP Kirovi rajooni keskraamatukogu s . LISA 3 . Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (201 8 ) Kohtla_Järve KR Ahtme HRK Soojussõlmes automaatika komplekti vahetamine Valgustite vahetus teenindussaalides ja fuajees, kahe elektrikilbi vahetus Narva Keskraamatukogu V entilatsiooni süsteemi automaatika remont Ühe kabineti kosmeetiline remont Narva Keskraamatukogu maja fassaadi remont NKR 4 korrus kujundati ümber ürituste korraldamise kohaks, näitusesaaliks ja Eesti keele maja õppeklassiks. LISA 4 . Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Jõhvi Keskraamatukogu Euroopa nädala üritused „Päevaga läbi Euroopa“ Jõhvi ja Illuka koolidele 311 „Kus hundist räägid...“ Jõhvi ja Illuka Põhikoolis 100 Näituse“Eesti Roos“- jalgpallifännidelt lastele“ tutvustamine Jõhvi koolides 120 Laste Jututuba 37 korda 377 Emakeelepäeva üritused koos näitusega Jõhvi Põhikooli, Jõhvi Vene Põhikooli ja Pillerkaare lasteaiale 237 Suvelugemise lõpupidu koos Lottega 90 Projekt „Kunst raamatukokku“ meisterdamis- ja nukuteatri tegemise töötoad 38 Laste meisterdamispäevad (jõulude ja kevadpühade eel, lindude pesakastide valmistamine) koos vanematega 134 Beebikool Pandake 61 Voka raamatukogu Kalevipoeg Ida-Virumaal. 19 Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu Muinasjutuhommik „Eno Raua muinasjututegelased” 24 Kirjandushommik „ Onu Stjopa” ja Sergei Mihhalkov 16 Mäetaguse raamatukogu Lasteraamatupäeva tähistamine, 35 Keisri uued rõivad, Printsess herneteral lavastamine 24 Kurtna raamatukogu Perepäev raamatukogus 75 Kiviõli raamatukogu Virumaa viguriga lood 38 Elas kord üks küünal” – meisterdamispäevad 92 Heli Männi nukumajad 273 Iisaku raamatukogu Sari „Muinasjutuga ümber maailma“: Jaapan, Filipiinid, Vietnam jt maad (11 üritust) 123 Sari „Järjejutu minutid“ (15) 169 Loeme Eestile sünnipäevaks ette 12 Kohtumine lastekirjanik Jaanus Vaiksooga 44 Kohtla-Järve Keskraamatukogu Koolivaheaegade meisterdamine 186 Kirjanduslik hommik ”Minu oma Jussike” 126 Meistrite tuba”Ilus oled Eesti“ 73 Viktoriin ”Armastatud lastekirjanik E.Uspenski” 58 Teemahommik ”Esivanemate pärand-meie kalleim aare” 50 Meistrite tuba “Nõidadel on pidu” 85 Muinasjutuhommikud 636 Viktoriinid 144 Eesti Vabariik-100 55 Aabitsapidu “Lupsti lugema!” 54 Sillamäe Raamatukogu Noorte loomekonkurss “Elav klassika” 165 Noorte Debatiklubi 129 Meistrituba”Võluliiv- joonistamine liivaga” 41 Kirjaoskuspäev. Põnevad testid 107 Ökotunnid gümnasistidele 205 Narva Keskraamatukogu Loeme koos lugemiskoeraga 130 Une-Mati lood 153 Kartul - meie teine leib 172 Tuttav ja tundmatu Eestimaa 67 Animatsiooniõpituba: „Lemmiktegelaste seiklused“ 19 Järjehoidjate ajalugu 102 Teatri aabits 89 Minu lemmik sõber on koer 173 Eesti meresõitjad ja meri 351 Isetehtud diafilm 143 Taani, Rootsi ja Norra päevad 89 Punane pihlakas 153 LISA 5 . Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Kogude komplekteerimine ja töötlemine Toimub maakonnaraamatukogu ja KOV vahel sõlmitud rahalise lepingu alusel, kus mõlemad osapooled fikseerivad ära oma õigused ja kohustused. Samas on seal kindlalt fikseeritud raha kulutamise mõlema poole aruandlus. Ida-Viru maakonnas on lepingute süsteem hästi toiminud, arusaamatusi omavalitsustega pole olnud. Komplekteerimisosakond analüüsib järjepidevalt maaraamatukogude fondide sisulist koosseisu ja teeb ettepanekuid teavikute kustutami se ks. 2018.a on kogude korrastamisega tegelenud kõik raamatukogud. Eriti suur töö oli Kohtla-Nõmme raamatukogu fondi korrastamine, uutesse ruumidesse kolimine ja inventuuri tegemi ne, millele andis panuse päris suur hulk keskraamatukogu töötajaid. Aruandlus Kõik maakonna raamatukogud esitavad lisaks statistilisele aruandele ka sõnalise aruande, mis on aluseks maakonna koondaruande kirjutamisel. Jõhvi Keskraamatukogu pan eb maakogude aruanded oma kodulehele välja. Keskraamatukogu koostab igal aastal p õhinäitajate tabelid ja saa dab need ka kõigile raamatukogudele. Maakonna raamatukogutöötajate teabepäeval tehakse kokkuvõtte i d eelmise aasta aruannetest. Täiendkoolitused Keskraamatukogu poolt läbi viidud õppepäevad on paljude maaraamatukogude jaoks ainukesed koolitused, kus osaletakse. Keskraamatukogu on püüdnud korraldada koolitusi 1 kord kuus. Jätkuvalt on hea deks partneri teks tasuta koolituste pakkumisel ETKA Andras ja Tervise Arengu Instituut. Eriti hinnatud on loengud erinevate maade kirjandusest, samuti klienditeenindusest. Vajalik on raamatukogutöötajate digioskuste pidev arendamine. Head meelt teeb see, et valdavalt on maaraamatukogud rahul neile korraldatud koolitustega ning rahul on olnud ka maakonna suurte keskraamatukogude töötajad.