Kiri

Rahandusministeerium [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 6-2/625-1 Ühistaotluse esitamine Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium esitavad riigieelarve strateegia läbirääkimiste raames ühistaotluse koolide õppekeskkonna mitmekesistamiseks muuseumiõppe abil. Taotluse on koostanud kaks ministeeriumi ühiselt. Palume toetada ühistaotluses esitatud ettepanekut riigieelarve strateegia 2020–2023 ja 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Mart Laidmets Kultuuriministeeriumi kantsler Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Lisa: Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine lisataotlus RESi õppekeskkonna mitmekesistamiseks muuseumiõppe abil Marju Reismaa 628 2335 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Lisataotluse lisainfo vorm 1. LISATAOTLUSE ÜLDANDMED Lisataotluse number Õppekeskkonna mitmekesistamine muuseumiõppe abil Põhiteenuse kood/ sisemise - tugiteenuse puhul asutuse kood Kaasatud valitsemisalad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium 2. SISULINE VAJADUS JA MÕJU 2.1. Vajaduse/probleemi ja lahenduse detailsem selgitus, sh ulatus (valitsemisalade ja valdkondade ülene vms) Mis on probleemi olemus ja milleks on lisavahendeid vaja? Sh, kas on ajutine või püsiv? Kas ja kuidas on varem proovitud lahendada? Lühidalt kirjeldada avalike teenuse puhul kui suur on sihtgrupp tervikuna vs kui paljudele täna pakume teenust. Kavandatavad sekkumised, lahendused vms (nt kas plaanitakse avatud taotlusvooru, tegevused ise ellu viia vms). Vähemalt esimese aasta kohta täpsem aja- ja tegevuskavaga (sh nii, et oleks võimalik aru saada, millised tekkepõhised kulud esimesel aastal kaasnevad). Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) ning Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on mitmeid aastaid arutanud võimalusi, kuidas muuta muuseumide ja haridusasutuste koostööd süsteemsemaks, et muuseumidesse jõudmisel oleks õpilastel senisest võrdsemad võimalused. Teema on tõstatanud ka Omavalitsuste Koostöökogu ja Riigikogu kultuurikomisjon, kelle sõnul on „vajalik suunata tähelepanu muuseumide õppekäikude süsteemsele õppetööga seostatusele kogu õppeaja jooksul“. Enamik Eesti muuseume pakub muuseumitunde, mille koostamisel on lähtutud riiklikest õppekavadest. Tunnid toetavad erinevate üldpädevuste ning konkreetsemate kooliastmete pädevuste arendamist ja omandamist. Üldjuhul sisaldab muuseumitund ka praktilist ülesannet, et eelnevalt kuuldu/nähtu saaks kinnistuda. Kuigi muuseum kui õppekeskkond on riiklikes õppekavades võrdsustatud klassiruumis toimuva õppega ning põhiharidus peaks olema tasuta, sõltuvad õpilaste võimalused muuseumitundi jõudmisel õpetajate ja koolijuhtide huvist ja motivatsioonist ning lapsevanemate majanduslikust olukorrast (transpordikulud ja muuseumitunni maksumus). Muuseumide kogemus näitab, et on teatud koolid ja klassid, kes käivad muuseumitundides tihti ning samas on koole, mille õpilane ei ole 12 õppeaasta jooksul kordagi koos klassiga muuseumisse sattunud. Muuseumide praegune riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda muuseumitundide pakkumist tasuta. Tasuta on küll kuni 8-aastaste laste näitusekülastus riigimuuseumides ja riigi sihtasutuse muuseumides (muuseumiseadusest tulenev kohustus) ning ka mitmetes KOV-i muuseumides ja eramuuseumides, kuid eriprogrammid ja muuseumitunnid on kõigile tasulised mahus, mis katab muuseumi jaoks nende koostamise ja läbiviimise otsesed kulud. Aastate jooksul on kaalutud erinevaid muuseumitundide riikliku rahastamise süsteeme (nt taotlusvoor muuseumidele, taotlusvoor koolidele). 2018. aasta detsembris HTM-s toimunud kohtumise, kus osalesid ka muuseumide ja koolide esindajad, tulemusena pooldasid erinevad eksperdid kõige väiksema halduskoormusega varianti: toetada koolipidajaid kindla summaga õpilase kohta aastas (alustada süsteemi katsetamist põhikoolidest, mis on kohustuslik üldharidusmiinimum), st mitte seada sisse eraldi toetuse taotlemise süsteemi. Kuna õppekeskkonna kujundamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, siis sarnaselt ujumise algõppe rahale võiks toetus minna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu koolipidajatele ehk kohalike omavalitsustele. Statistikaameti andmetel pakkusid Eesti muuseumid 2017. aastal 2573 erinevat haridusprogrammi, mida viidi kokku läbi 25 743 korda ning milles oli 397 733 kuni 18 aastat osalejat (puuduvad andmed eraldi põhikooli õpilaste kohta). Põhikoolis õpib 2018/2019 õa seisuga 128 000 õpilast. 2.2. Mõju eesmärkidele, tulemustele ja mõõdikutele Kuidas mõjutab eesmärke ja tulemusi ehk mis muutub paremaks? Oodatava panuse vajaduse ja põhjendatuse analüüs (mõõdiku sihttaseme seadmise metoodika). Toetus panustab programmi „Kultuur“ meetmesse „Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine, mille eesmärk on tagada Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ning eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Mõõdiku „Muuseumivaldkond on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav (jah/ei)“ sihttaseme täitmise hindamisel võetakse muu hulgas arvesse:  Haridusprogrammide nimetuste arv (2017: 2573)  Haridusprogrammide toimumiskordade arv (2917: 25 743)  Haridusprogrammides osalejate arv (kuni 18 aastased) (2017: 397 733) Lisaraha koolipidajale võimaldab kõigil põhikooli õpilastele osaleda õppeaasta jooksul kuni kahes muuseumitunnis (ühe muuseumitunni hind sõltub muuseumist ja muuseumitunni sisust). Haridusprogrammide nimetuste arv toetussüsteemi rakendamise tulemusena ilmselt ei suurene ning selle järgi puudub ka vajadus. Suurenema peaksid nii toimumiskordade arv kui ka osalejate arv. Kuna puuduvad andmed eraldi põhikoolide õpilaste muuseumitundides osalemise kohta, siis on täpset kasvu keeruline prognoosida. 2.3. Struktuurne reform/muudatus või sellega seotud Jah/ ei, sh tuua välja, kas toimub käivitamine või jätkamine Jah, käivitamine. Eelarve läbirääkimiste käigus plaanivad KuM ja HTM sõlmida Kohalike Omavalitsuse Liiduga kokkulepe, mis sätestab lisanduva summa kasutamise tingimused. Muu hulgas nt kohustus anda raha edasi ka erakoolidele ning et raha tohib kasutada muuseumitundideks neis muuseumides, mille tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesandele. Muus osas oleks muuseumi valik kooli enda otsustada. 2.4. Mõju teistele valdkondadele/ muud mõjud Lühidalt, sh kaudne mõju ja mõju teistele valdkondadele ja nende programmidele. Hariduspoliitika, riiklike õppekavade rakendamine – toetab muutunud õpikäsitlust. Õppimine muutub lihtsamaks, tõhusamaks ja huvitamaks. Kultuurielus osalemine – muuseumitundide kaudu luuakse alus harjumusele ka edaspidi täiskasvanuna külastada muuseume ning laiemalt kultuuriasutusi kui huvitavate teadmiste ja elamuste allikaid. 2.5. Kas lisataotlus on seotud valitsemisalade/asutustega läbi räägitud ja omavahel eelnevalt kokku lepitud? Kas lisataotlus on laiapõhjalise toetusega? Lisataotlus on valminud KuM-i ja HTM-i koostöös, konsulteerides muuseumide ja koolidega. 2.6. Seos riigipõhiste soovituste ja/või EE2035 arenguvajadustega (sh viide) Kas panustab soovituse või arenguvajadusse lahendamisse? Täita võimalusel (nt EE2035 arenguvajadused valideeritakse 2.2019) Toetus on seotud EE2035 arenguvajadusega „Paindlike ja inimese vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu elu jooksul“, panustades eelkõige järgmistesse tegevustesse: - arendada ühistel väärtustel põhinevat, õppijakeskset ja kaasavat haridussüsteemi, mis võimaldab paindlikke õpiteid; - suurendada formaalse haridussüsteemi sidustamist mitteformaalsega. Seos on ka EE2035 arenguvajadusega „Edukas kohanemine muutustega rahvastikus“, milles on välja toodud, et Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk on tagada eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, kuid kuna Eesti ühiskond muutub järjest mitmekultuurilisemaks, mõjutades sellega nii Eesti keele- kui ka kultuuriruumi, siis on oluline on keskenduda eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamisele. Sinna pannustavad oma tegevusega kõik muuseumid. 2.7. Vajadusel täiendavad selgitused 3. KULU ARVESTAMISE ALUSED JA MÕJU RIIGIEELARVELE 3.1. Lisavajaduse arvestuse alused Kuidas on arvutatud kulu, sh baaseelarve maht? Kulu-tulu vms analüüs. Iga põhikooli õpilase kohta on arvestatud 5 eurot aastas. 2018/2019 õa seisuga õpib põhikoolis 128 000 õpilast. Uute kooliminevate laste arv kõigub järgneval kuuel aastal 500 õpilase piires (nii üles- kui ka allapoole) ning seega ei mõjuta olulisel määral arvestust. Toetus võimaldab sõltuvalt muuseumist ja muuseumitunni sisust (hinnakirja kehtestab iga muuseum ise, maksumused on vahemikus 2–6 eurot) osaleda ühe õppeaasta jooksul ühes kuni kahes muuseumitunnis. Hõlmatud on ainult põhikoolid (nii era, riigi kui ka KOV), kuna põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum. Transpordikulu antud toetus ei hõlmaks. Koguvajadus 2020. aastal on seega 640 000 eurot. Igal järgneval aastal on arvestatud 2%-se kasvuga seoses üldise hinnatõusuga. Tegemist ei ole ainult 4-aastase projektiga, vaid toetus peaks jätkuma püsivalt ka järgnevatel aastatel. 3.2. Positiivne mõju riigieelarvele ja vastavad arvestuse alused Lisataotluse rahuldamisel kasvavad näiteks tulud, vähenevad x aastast kulud vms, sh arvestuse alused. - 3.3. Täiendav rahaline vajadus teistele valdkondadele/programmidele  Kui käesoleva taotluse rahuldamisel kaasneb täiendav kulu teistele valdkondadele/ programmidele, siis tuua siin välja.  Tuua välja ka vastastikku seotud lisataotlused, mida tuleb koos otsustada (st ühe taotluse rahuldamisel tuleks ka teine rahuldada või vastupidi) - 3.4. Rahastamisallikas Valitsemisala hinnang sobivaima allika valikuks, sh miks on või ei ole otstarbekas rahastada nt välisvahenditest (kogemuslikud kitsaskohad vms)(välisallikad nt EL2021+, sh kesksed või jagatud fondid; EL 2014-2020 tulemusreserv vms). Riigieelarve. Kuna õppekeskkonna kujundamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, siis sarnaselt ujumise algõppe rahale võiks toetus minna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu koolipidajatele ehk kohalike omavalitsustele.