Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 12.03.2019 nr 6-2/623-1 Ühistaotluse esitamine Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium esitavad riigieelarve strateegia 2019. aasta läbirääkimiste raames ühistaotluse rahvuskaaslaste programmi osas. Taotluse on koostanud kaks ministeeriumi ühiselt. Palume toetada ühistaotluses esitatud ettepanekuid RESi läbirääkimistel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Indrek Reimand Kultuuriministeeriumi kantsler Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika) kantsleri ülesannetes Lisa: Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine lisataotlus RESi Mall Saul 628 2261 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Lisataotluse lisainfo vorm 1. LISATAOTLUSE ÜLDANDMED Lisataotluse number Ei tea Põhiteenuse kood/ sisemise Rahvuskaaslastele suunatud tegevuste lisataotlus tugiteenuse puhul asutuse kood Kaasatud valitsemisalad Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2. SISULINE VAJADUS JA MÕJU 2.1. Vajaduse/probleemi ja lahenduse detailsem selgitus, sh ulatus (valitsemisalade ja valdkondade ülene vms) Mis on probleemi olemus ja milleks on lisavahendeid vaja? Eestist väljaspool elab hinnanguliselt 200 000 rahvuskaaslast. Eesmärk on tagada välismaal elavate rahvuskaaslaste side Eesti riigi ja eesti kultuuriga ning luua eeldused väliseestlaste võimalikult lihtsamaks repatrieerumiseks. Eesti diasporaa on võimalik ressurss kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamisel ja rahvusvahelise kogemuse kasutamisel Eestis. Eesti riigi peamine välismaal elavatele eestlastele suunatud meede on Rahvuskaaslaste programm. Väliseestlaste tagasirände motiveerimiseks ja sideme hoidmiseks Eesti ning eesti kultuuriga, tuleb toetada eesti kultuuriseltside tegevust välismaal, viia ellu sihtgrupile suunatud kommunikatsioonitegevusi ja tõsta nende huvi Eestis elamise ja töötamise vastu: pakkuda kergesti leitavat, lihtsat, arusaadavat ja kompaktset infot Eesti ning Eestis töötamise ja õppimise võimaluste kohta. Igal eestlasel või Eesti kodanikul on põhiseaduslik õigus kodumaale tagasi pöörduda (põhiseaduse § 36). Pärast Eesti taasiseseisvumist ja ELiga liitumist, vajab välismaale asunud sihtgrupp proaktiivset lähenemist ehk riigipoolset konkreetset eesmärgistatud tegevust. Kuna selles sihtrühmas on palju lühiajaliselt välismaale tööle ja õppima asunud noori, on tagasirände puhul tegemist kõige olulisema ja programmi meetme osas perspektiivikaima rühmaga. Programmi olemasolev rahaline maht ei ole piisav, eriti arvestades Eestist väljaspool elavate rahvuskaaslaste arvu kiiret kasvu viimasel kümnendil. Vajalik on toetuste suurendamine olemasolevates valdkondades ning ka uute tegevuste, teenuste ja valdkondade lisamiseks programmi meetmetesse, mida senised rahvuskaaslaste programmid ei ole katnud. Täiendavat eelarvelist tuge vajavad: 1) väliseesti kultuuriseltside tegevuse toetamine; 2) väliseesti lastele ja noortele keele- ja kultuurilaagrite korraldamine Eestis; 3) tagasipöördumistoetuste maksmine; 4) tagasipöördujate nõustamis- ja kohanemisteenuse väljaarendamine ja kommunikatsiooni tõhustamine. Toetus väliseesti kultuuriseltside tegevuseks on püsinud alates 2009. aastast samal tasemel, mistõttu on taotlusvooru mahu suurendamine hädavajalik. 2018. aastal suudeti esitatud taotlustest osaliselt rahastada vaid 54% ja 39% küsitud eelarvelisest mahust. 2019. a lõppes Riigikantselei EV100 aastapäevaga seotud täiendav rahastamine väliseestlaskonnaga seotud kultuurialasteks tegevusteks. Rahvuskaaslaste programmi tagasipöördujatele suunatud tegevusi (tagasi- pöördumistoetuste maksmine, tagasipöördujate nõustamine) viib ellu Integratsiooni Sihtasutus. Perioodil 2014-2017 sai tagasipöördumistoetust keskmiselt 107 inimest aastas. Kasvavas trendis on kodumaale tagasipöördumise põhjuseks töötus, samuti Eestis elava pere juurde naasmine. Eesti diasporaa suunal puudub üks ja ainus kontaktpunkt, mis suudaks ellu viia sihipäraseid teavitustegevusi, et hoida sidet väliseestlaskonnaga ja teavitada Eesti avalikkust väliseestlaskonna tegevustest, samuti kasvatada võrgustikku ja teadlikkust partnerite seas, kes rahvuskaaslasi puudutavate teemadega kokku puutuvad (nt KOVid, koolid, mittetulundusühingud jt). Integratsiooni Sihtasutuses on kavas seetõttu luua rahvuskaaslaste keskus, mis pakub teenuseid nn one-stop-shop põhimõttel. Vajalik on Eesti kui hea töö- ja elukohariigi turundus välismaal, sh rahvuskaaslaste seas, koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Sh, kas on ajutine või püsiv? Rahastusvajaduson püsiv. Kas ja kuidas on varem proovitud lahendada? 1) Rahvuskaaslaste programmi nõukogu on tõstatanud programmi valdkondliku tegevuse laiendamise ja täiendava rahastamise vajaduse Vabariigi Valitsuse tasandil, samuti Riigikogu väliskomisjonis. 2) Täiendavat tähelepanu rahvuskaaslaste tagasipöördumisele ja rahvuskaaslaste poliitika kujundamisele on toonud välja ka Rahvuskaaslaste programmi 2008-2013 mõjuuuring, mis viidi läbi 2013.aastal: https://www.hm.ee/sites/default/files/ty_rahvuskaaslaste_uuring.pdf. Uuring märgib, et programmi tegevused on rahvuskaaslaste programmis kujundatud pigem lühiajalisi eesmärke silmas pidades, samuti tuleks poliitikakujundamisel enam arvesse võtta pikemaajalist mõju rahvuskaaslaste sidemete säilitamisele Eestiga. Rahvuskaaslaste Eestisse tagasipöördumise toetamine on programmi ja kogu valdkonna üks problemaatilisemaid tegevusi. Tagasipöördujate saabumine Eestisse ja siin kohanemine pärast pikaajalist välismaal viibimist on keeruline. Lisaks tõi uuring välja, et tagasipöördunud peredele ja lastele on seni vähe tähelepanu pööratud ning raskendatud on tagasipöördujate sotsiaalkultuuriline toimetulek, samuti kohanemine kodueestlaste väärtushinnangute ja kommetega. 3) Riigikontrolli 2015. a aruanne „Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest“ leidis, et riik peaks senisest efektiivsemalt tegelema tagasirände soodustamise ja samuti väljarände vähendamisega. Eesti tööturuprobleemid on muutnud tööturu ja majanduse arenguga aktuaalsemaks ka rahvuskaaslaste programmi kontekstis. Rahvuskaaslaste programm ei tegele oma eelarve piiratuse tõttu otseselt tagasipöördumise propageerimisega, samuti puudub tagasipöördujatele kohanemis- ja nõustamisteenus. Lisaks on vajalik pakkuda koolitusi sihtgrupiga kokku puutuvatele ametkondadele ja luua kohanemist toetavaid tugivõrgustikke. 4) 2018.a märtsis esitasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium Rahandusministeeriumile ühistaotluse Rahvuskaaslaste programmi täiendavate tegevuste ja eelarve suurendamise kohta. Lisataotlus jäeti rahuldamata. 5) Täiendavate vahendite ja eelarve suurendamise vajadust on käsitletud Eesti diasporaa esinduskogu, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, täiskogudel 2014.-2019.a. Lühidalt kirjeldada avalike teenuste puhul kui suur on sihtgrupp tervikuna vs kui paljudele täna pakume teenust.  Sihtgrupp on välismaal elavad eestlased ja Eesti kodanikud. Hinnanguliselt elab välismaal 200 000 eestlast ehk 15% Eesti elanikkonnast.  Sihtgrupp on eesti kultuuriseltsid välismaal.  Sihtgrupp on Eesti avalikkus kommunikatsioonitegevuste osas.  Sihtgrupp on tööandjad seoses tööturupoliitika kujundamisega. Kavandatavad sekkumised, lahendused vms (nt kas plaanitakse avatud taotlusvooru, tegevused ise ellu viia vms). Täiendavat eelarveressurssi vajavad: 1) väliseesti kultuuriseltside tegevuse toetamine; 2) väliseesti lastele ja noortele keele- ja kultuurilaagrite korraldamine Eestis; 3) tagasipöördujate rahaline toetamine; 4) tagasipöördujatele suunatud kohanemisteenuse pakkumine. Tegevused viib ellu Integratsiooni Sihtasutus, kes rakendab taotlusvoorusid, viib ellu nõustamis- ja kommunikatsioonitegevusi ning korraldab hankeid lastelaagrite korraldamiseks. 1.Väliseesti kultuuriseltside toetamine (täiendav vajadus 70 000 eurot) Eesmärk on toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning luua eeldused väliseestlaste lihtsamaks repatrieerumiseks. Toetus kultuuriseltside tegevuseks on püsinud alates 2009. aastast samal tasemel, mistõttu on taotlusvooru mahu suurendamine hädavajalik. 2018. aastal suudeti laekunud taotlustest osaliselt rahastada vaid 54% laekunud taotlustest ja 39% küsitud eelarvelisest mahust. Väliseesti kultuuriseltsidele suunatud taotlusvooru olemasolev maht on 40 000 eurot. Eesmärk on suurendada seda summat 70 000 euro võrra, ehk toetada väliseesti kultuuriseltse mahus 110 000 eurot aastas perioodil 2020+. 2.Väliseesti noortele keele- ja kultuurilaagrite korraldamine (täiendav vajadus 62 000 eurot) Keelelaagris võimaldatakse väljaspool Eestit elavatel noortel saada organiseeritud ja sihipärast keeleõpet, suhelda laagrikeskkonnas oma kodueestlastest eakaaslastega, osaleda eakohastes ühistegevustes, saada osa sportimis- ja isetegevusvõimalustest, tutvuda Eesti ja eesti kultuuriga ning osaleda ekskursioonidel. Kultuuriministeeriumi toetus summas 21 000 eurot ei ole kasvanud alates 2009. aastast. Tegevust rahastab ka Haridus- ja Teadusministeerium summas 42 000 eurot (seega on teenuse maksumus kokku praegu 63 000 eurot). Ilma täiendava toetuseta ei ole võimalik katta idadiasporaa laagrist osavõtjate kulusid ja toetada kultuuriasutuste külastamist ja kultuuriüritustest osavõttu laagris viibimise jooksul. 2019. aastal toimub 3 laagrivahetust, kuid optimaalne laagrivahetuste arv oleks 5 eesti keele ja kultuurilaagrit juunis, juulis, augustis. Vajalik on täiendav rahastus summas 62 000 eurot. Viie laagrivahetuse elluviimine maksab 125 000 eurot. Tegevust rahastas 2018. aastal Haridus- ja Teadusministeerium summas 42 000 eurot, Kultuuriministeerium summas 21 000 eurot (kokku olemasoleva teenuse maksumus summas 63 000 eurot). Arvestuslik alus: 5 laagrivahetust (1 vahetus maksab ca 25 000 eurot) x 25 000 eurot=125 000 eurot, millest Haridus- ja Teadusministeerium kannab 42 000 eurot. 3.Tagasipöördumistoetuste maksmine (täiendav vajadus 32 000 eurot) Sisseränne Eestisse suureneb ka Eesti kodanike tagasirände tõttu. Töötus asukohariigis on üks olulistest tagasipöördumise põhjustest, nagu ka Eestis elava pere ja vanemate juurde naasmine ja soov pakkuda oma lastele eestikeelset haridust. Eesmärgiks on toetada majanduslikesse raskustesse sattunud lastega peresid Integratsiooni Sihtasutuse toetusmeetme kaudu. Toetusmeetme maht 2019. aastal on 70 000 eurot aastas. Keskmiselt on toetatud perioodil 2014-2017 107 inimest aastas (keskmine toetuse maht oli 640 eurot taotleja kohta.). Arvestuslik alus: tagasirände rahaline toetust inimese kohta on 640 eurot, millest olemasoleva mahu juures (70 000 eurot aastas) on võimalik toetada 110 inimest. Eesmärk on toetada aastas täiendavalt 50 inimest): 50 x 640 eurot = 32 000 eurot (täiendav vajadus eelarveks). 4. Tagasipöördujatele kohanemisteenuse pakkumine ja kommunikatsioon (täiendav vajadus 60 000 eurot) Eesti tööturuprobleemid on muutnud tööturu ja majanduse arenguga aktuaalsemaks ka rahvuskaaslaste programmi kontekstis. Tagasipöördujate jaoks, kes on Eesti kodanikud, kuid kes on väga erineva rahvusvahelise taustaga ning Eestist eemal viibinud enam kui kümme aastat, puudub kohanemis- ja nõustamisteenus. Vajalik on pakkuda koolitust ka sihtgrupiga kokkupuutuvatele ametkondadele ja luua kohanemist toetavaid tugivõrgustikke, sh kontaktvõrgustikke väliseesti erialaspetsialistide ja väliseestlastest ettevõtjate vahel. Eesmärk on arendada Integratsiooni Sihtasutuse juures välja rahvuskaaslaste keskus, mis pakub Eesti diasporaale järgmisi teenuseid: 1) Süsteemse abi pakkumine lõimumiseks ühiskonda: professionaalne nõustamine ja tugiisikuteenus tagasipöördujatele; toetatakse tagasipöördujate laste ja perede kohanemist Eestis (sh keelekursused, psühholoogi ja/või tugiisiku võimaldamine). 2) Koostöö- ja kontaktvõrgustike loomine erialaspetsialistide ja ettevõtjatega, tööturu- ja majandusvaldkonnaga. 3) Koolitused ja teabe pakkumine, sh infomaterjalide loomine kohalikele omavalitsustele, sotsiaalkindlustusametnikele, tööturu- ja migratsiooniametnikele, välisesinduste töötajatele jt tagasipöördujate probleemide lahendamiseks. 4) Positiivse suhtumise kujunemise toetamiseks rahvuskaaslastesse, tutvustatakse Eestis elavatele inimestele rahvuskaaslaste tegevust väljaspool Eestit. 5) Rahvuskaaslaste kaasamiseks Eesti majanduse arengusse luuakse online keskkond rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni komplekseks ja ajakohaseks kajastamiseks ja suurendatakse saatkondade, ettevõtete, eestluse säilitamisega tegelevate organisatsioonide ja erinevate ministeeriumite kaasamist ja infovahetust. Täiendav toetus rahvuskaaslaste nõustamiskeskuse arendamiseks on mahus 60 000 eurot lisaks olemasolevale 60 000 eurole (kaks töökohta 2019. aastast alates). Arvutuskäik:  30 000 eurot infomaterjalide loomine, teavitusürituste ja koolituste korraldamine ametnike paremaks informeerimiseks, kogemusnõustamise võrgustiku väljaarendamine.  30 000 eurot rahvuskaaslastele suunatud teenuste kaardistamine ning teabeportaali loomine ja haldamine. Lisavajadused rahvuskaaslastele suunatud tegevuste arendamiseks kokku:  Kultuuriseltside taotlusvoor 70 000 eurot.  Väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrid 62 000 eurot.  Tagasipöördumistoetuste maksmine 32 000 eurot.  Rahvuskaaslaste nõustamiskeskuse arendamine 60 000 eurot. Kokku 224 000 eurot. Vähemalt esimese aasta kohta täpsem aja- ja tegevuskava (sh nii, et oleks võimalik aru saada, millised tekkepõhised kulud esimesel aastal kaasnevad). Tegevusi viib ellu Integratsiooni Sihtasutus 1) Väliseesti kultuuriseltside toetamine: taotlusvooru väljakuulutamine 2019 – 40 000 eurot, 2020 – 40 0000 + 70 000 eurot; 2021 – 110 000 eurot; 2022 – 110 000 eurot. 2) Väliseesti noortele keele- ja kultuurilaagrite korraldamine: hanke läbiviimine viie noortelaagri korraldamiseks 2019 – 21 000 eurot, 2020 – 21 000+62 000 eurot, 2021 – 83 000 eurot; 2022 – 83 000 eurot. 3) Tagasipöördumistoetuste maksmine: toetust on eraldatud 150 inimesele 2019 – 70 000 eurot, 2020 – 70 000+32 000 eurot; 2021 – 102 000 eurot; 2022 – 102 000 eurot. 4) Rahvuskaaslaste keskuse arendamine: loodud on väliseestlastele suunatud infoportaal, nõustamisteenus ja kohanemisprogramm, välja arendatud koostöövõrgustikud ja kogemusnõustamine, koostatud teabe- ja infomaterjalid sihtgrupile 2019 baas – 60 000 eurot, 2020 – 60 000+60 000 eurot, 2021 – 120 000 eurot, 2022 – 120 000 eurot. 2.2. Mõju eesmärkidele, tulemustele ja mõõdikutele Kuidas mõjutab eesmärke ja tulemusi ehk mis muutub paremaks?  On loodud paremad tingimused eesti keele ja kultuuri säilimiseks väliseestlaskonnas, mis on eelduseks tagasipöördumise motiveerimiseks.  Kaardistatud on eri poliitikvaldkondade teenused, mis on suunatud väliseestlastele ja loodud on väliseestlastele suunatud infoportaal, kus toimub rahvuskaaslasi puudutava informatsiooni kompleksne ja ajakohane kajastamine ühel veebilehel.  Välja on töötatud tagasipöördujate kohanemis- ja nõustamisteenus, samuti on loodud kogemusnõustajate võrgustik.  Toimub infovahetus saatkondade, ettevõtete, eestluse säilitamisega tegelevate organisatsioonide ja erinevate ministeeriumite vahel; koostööprojektid erinevates valdkondades nt hariduses ja teaduses, majanduses; külastused ja konverentsid, mis on suunatud väliseestlastele ja Eestis elavatele Eesti kodanikele.  Suureneb Eesti ühiskonna side Eesti diasporaaga. Oodatava panuse vajaduse ja põhjendatuse analüüs (mõõdiku sihttaseme seadmise metoodika). Hinnatakse olemasoleva Rahvuskaaslaste programmi mõju ja võrreldakse tulemusi programmis https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf ning TERE lõimumisprogrammis seatud eesmärkide ja mõõdikutega:  Toetatud kultuuriürituste arv 26 (2017), 30 (2020): uus tase 45 (2021)  Eraldatud tagasipöördumistoetuste arv: 110 (2017), uus tase 150 (2020), uus tase 150 (2021)   Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisüksus (rahvuskaaslaste keskus) on rakendatud (2020).  Loodud on üks väliseestlastele suunatud infoportaal (2020).  Koostatud on infomaterjalid kohalikele omavalitsustele, välissaatkondadele jt koostööparneritele (5 000 tk). 2.3. Struktuurne reform/muudatus või sellega seotud Jah/ ei, sh tuua välja, kas toimub käivitamine või jätkamine Toimub tegevuste jätkamine ja uute teenuste väljaarendamine. 2.4. Mõju teistele valdkondadele/ muud mõjud Lühidalt, sh kaudne mõju ja mõju teistele valdkondadele ja nende programmidele. Rahvuskaaslaste kaasamine Eesti majanduse arengusse toob kaasa erinevate osapoolte vahelise koostöö, parema infovahetuse saatkondade, ettevõtete, eestluse säilitamisega tegelevate organisatsioonide ja erinevate ministeeriumite vahel, toimivad koostööprojektid kultuuris, hariduses, teaduses ja majanduses. Välismaal õppivad magistrid ja doktorandid pöörduvad Eestisse tagasi – positiivne mõju teadusele, innovatsioonile ja majandusele. Kasvab Eesti diasporaariikidest tagasipöördujate arv – positiivne mõju Eesti demograafiale ja majandusele. Suureneb Eesti ühiskonna avatus ja sallivus – positiivne mõju lõimumispoliitikale. Kasvab ettevõtlus ja suureneb talentide, oskustööliste ja rahvusvahelise kogemusega töötajate arv – positiivne mõju majandus- ja ettevõtluspoliitikale. Käesoleval hetkel toimivad rände- ja lõimumisvaldkondades peamiselt neli (tugi)võrgustikku, milles osalevad nii avaliku, era- kui kolmanda sektori asutused/organisatsioonid, ning mille eesmärgiks on ühel või teisel moel toetada võrgustikes osalevaid liikmeid: - Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) poolt juhitav vähelõimunute nõustamis- ja infosüsteemi võrgustik – siia lisatakse ka tagasipöördujatele suunatud teenus; - Siseministeeriumi (edaspidi SiM) poolt juhitav uussisserändajate tugivõrgustik; - Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti võrgustik; - SiM-i poolt juhitav pagulaspoliitika koordinatsioonikogu ja sotsiaalpartnerite võrgustik. Lisaks avati 2018. aasta novembris talendipoliitikat toetav Rahvusvaheline maja, kus samuti pakutakse nõustamisteenuseid uussisserändajatele. 2.5. Kas lisataotlus on seotud valitsemisalade/asutustega läbi räägitud ja omavahel eelnevalt kokku lepitud? Kas lisataotlus on laiapõhjalise toetusega? Jah, lisataotlus on läbi räägitud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalminis- teeriumiga. 2.6. Seos riigipõhiste soovituste ja/või EE2035 arenguvajadustega (sh viide) Kas panustab soovituse või arenguvajadusse lahendamisse? Tegevused panustavad EE2035 arenguvajadustesse: „Eesti roll ja tegevus maailmas“; Sidus ühiskond“; „Ressursside tõhus kasutamine ja väärindamine“  2.7. Vajadusel täiendavad selgitused 3. KULU ARVESTAMISE ALUSED JA MÕJU RIIGIEELARVELE 3.1. Lisavajaduse arvestuse alused Kuidas on arvutatud kulu, sh baaseelarve maht? Kulu-tulu vms analüüs. Lisavajadused rahvuskaaslastele suunatud tegevuste arendamiseks kokku: 1) Väliseesti kultuuriseltside toetamine: 2019 (baas) – 40 000 eurot, 2020 – 40 0000 + 70 000 eurot; 2021 – 110 000 eurot; 2022 – 110 000 eurot. 2) Väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamine: 2019 (baas) – 21 000 eurot, 2020 – 21 000+ 62 000 eurot, 2021 – 83 000 eurot; 2022 – 83 000 eurot. 3) Tagasipöördumistoetuste maksmine: toetust on eraldatud 160 inimesele: 2019 (baas) – 70 000 eurot, 2020 – 70 000+32 000 eurot, 2021 – 102 000 eurot, 2022 – 102 000 eurot. 4) Rahvuskaaslaste keskuse arendamine: infoportaal, nõustamisteenus ja kohanemisprogramm, koostöövõrgustikud, teabe- ja infomaterjalid sihtgrupile: 2019 baas – 60 000 eurot, 2020 – 60 000+60 000eurot, 2021 – 120 000 eurot, 2022 – 120 000 eurot. 3.2. Positiivne mõju riigieelarvele ja vastavad arvestuse alused Lisataotluse rahuldamisel kasvavad näiteks tulud, vähenevad x aastast kulud vms, sh arvestuse alused.  Tulu on maksude näol, laekub enam makse riigieelarvesse rahvastiku kasvuga seoses, tagasi pöördub ca 500 Eesti kodakondsusega inimest aastas;  väliseesti valdkondlike erialaspetsialistide koostöövõrgustike ja väliseestlastest ettevõtjate kontaktvõrgustike arendamist – suureneb rahvusvaheline ettevõtlus Eestis;  kasvab Eesti tuntus välismaal väliseesti kultuuriseltside tegevuse ja kultuuriekspordi kaudu. 3.3. Täiendav rahaline vajadus teistele valdkondadele/programmidele Kui käesoleva taotluse rahuldamisel kaasneb täiendav kulu teistele valdkondadele/ programmidele, siis tuua siin välja.  Välisministeerium panustab sidemete loomisesse väliseestlaskonnaga ja on esmaseks teabeallikaks Rahvuskaaslaste programmile: Vabariigi Valitsuse välispoliitika arengukava 2030.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Work in Estonia tegevuskava.  Haridus ja Teadministeerium: Eesti keelepoliitika põhialused, Haridus- ja teadusstrateegia 2035.  Siseministeerium: STAK 2021-2030.  Sotsiaalministeerium: Heaolu arengukava 2016-2023.  Kultuuriministeerium: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030, Lõimuv Eesti 2030.  Riigikantselei: Eesti 2035. 3.4. Rahastamisallikas Valitsemisala hinnang sobivaima allika valikuks, sh miks on või ei ole otstarbekas rahastada nt välisvahenditest (kogemuslikud kitsaskohad vms)(välisallikad nt EL2021+, sh kesksed või jagatud fondid; EL 2014-2020 tulemusreserv vms). Disporaapoliitika ei kuulu reeglina Euroopa Liidu tugimeetmete alla. Eesti diasporaa elab ka väljaspool Euroopa Liidu riike.