Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 12.03.2019 nr 6-2/622-1 Ühistaotluse esitamine Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium esitavad 2019. aasta riigieelarve strateegia läbirääkimiste raames ühistaotluse hõimurahvaste programmi osas. Taotluse on koostanud kaks ministeeriumi ühiselt. Palume toetada ühistaotluses esitatud ettepanekuid RESi läbirääkimistel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Indrek Reimand Kultuuriministeeriumi kantsler Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler (kõrgharidus, teadus ja keelepoliitika) kantsleri ülesannetes Lisa: Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine lisataotlus RESi Mall Saul 628 2261 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Lisataotluse lisainfo vorm 1. LISATAOTLUSE ÜLDANDMED Lisataotluse number Põhiteenuse kood/ sisemise Soome-Ugri rahvaste maailmakongress tugiteenuse puhul asutuse kood Kaasatud valitsemisalad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium 2. SISULINE VAJADUS JA MÕJU 2.1. Vajaduse/probleemi ja lahenduse detailsem selgitus, sh ulatus (valitsemisalade ja valdkondade ülene vms) Mis on probleemi olemus ja milleks on lisavahendeid vaja? 17.-19. juunil 2020. a toimub Tartus VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress. See on soome-ugri rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile (https://fennougria.ee/esinduskogud/maailmakongressid/1-maailmakongress/deklaratsioon- 2/). Kongressi korraldavad alates 1992. aastast iga nelja aasta järel kordamööda Venemaa, Ungari, Soome ja Eesti. Eestil on tuleval aastal käes teine kord pärast 2004. a kongressi läbi viia. Kongressile Eesti Rahva Muuseumis oodatakse 700 delegaati ja vaatlejat nii soome-ugri aladelt kui ka teistest riikidest, eksperte ja ajakirjanikke. Kohale oodatakse Soome, Ungari ja Venemaa Föderatsiooni presidenti. Vaatlejatena osalevad kongressil parlamentide delegatsioonid ning kultuuri-, haridus- ja välisministeeriumide kõrged ametnikud. Kongressi korraldajaks on MTÜ Fenno-Ugria Asutus, kes koordineerib eestlaste osavõttu maailmakongressidest ja kongresside vahel tegutseva soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee tööst. Kongressi kava on koostatud konsultatiivkomitee koordinaatorite T. Klejerova (Venemaa Föderatsioon), A. Bereczki (Ungari), M. Hannuse (Soome), T. Seilenthali (Eesti) poolt. Konsultatiivkomitee kiitis projekti heaks 27.10.2018. Kutsed soome-ugri riikide (HU, FI, RU) presidentidele saadab Vabariigi Presidendi Kantselei, Kultuuriministeerium saadab kutsed kultuuriministritele ja Riigikogu esimees saadab kutsed parlamentide esimeestele. Kongressi eesmärkideks on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme, leida neile lahendusi ning teostada kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramise õigust kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega. Järgmise kongressi teemaks on „Kultuurimaastikud – keel ja meel“, sektsioonides käsitletakse lisaks keele säilitamise ja edasiandmise temaatikale ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ning massiteabevahendite ja kultuuriinnovatsiooni küsimusi. Kongressi ja selle lisaprogrammide korraldamise eelarve on kuni 250 000 eurot. Viiendiku sellest katavad osavõtutasud, ülejäänud toetus tuleb ministeeriumide eraldistest, kohalikult omavalitsuselt, kultuurkapitalilt ja muudest allikatest. Kongressi ja selle lisaprogrammide ettevalmistamine algas juba 2018. aastal. 2019. aastal on vaja korraldamiseks teha ka suuremaid kulutusi: maksta töötasu projektijuhile, määrata kongressi logistika, toimumiskohad, broneerida majutus ja määrata kongressi teemaistungite sisu, kujundada kongressi logo, luua kongressi mitmekeelne koduleht. 2020. a keskendutakse kongressi praktilisele korraldamisele ja kommunikatsioonile. Sh, kas on ajutine või püsiv? Tegevus on ajutine, kuid mõjutab hõimuliikumise poliitikat tervikuna. Väljundid on ka kultuuri-, haridus- ja välispoliitikas, sest puudutab põlisrahvaste inimõiguste teemat. Kas ja kuidas on varem proovitud lahendada? Eesti korraldas kongressi 2004. aastal. Kongressid on toimunud 1992. a Sõktõvkaris (Komi Vabariik, Vene Föderatsioon), 1996. a Budapestis (Ungari), 2000. a Helsingis (Soome), 2004. a Tartus (Eesti), 2008.a Hantõ-Mansiiskis (Venemaa Föderatsioon), 2012. a Siófokis (Ungari), 2016. a Lahtis (Soome). Lühidalt kirjeldada avalike teenuse puhul kui suur on sihtgrupp tervikuna vs kui paljudele täna pakume teenust. Kongressile Eesti Rahva Muuseumis oodatakse 700 delegaati ja vaatlejat nii soome-ugri aladelt kui ka teistest riikidest. Vaatlejatena osalevad kongressil parlamentide delegatsioonid, kultuuri- , haridus- ja välisministeeriumide kõrged ametnikud. Kavandatavad sekkumised, lahendused vms (nt kas plaanitakse avatud taotlusvooru, tegevused ise ellu viia vms). Tegevused viib ellu Fenno-Ugria Asutus MTÜ. Vähemalt esimese aasta kohta täpsem aja- ja tegevuskavaga (sh nii, et oleks võimalik aru saada, millised tekkepõhised kulud esimesel aastal kaasnevad).  2018. a. Algas maailmakongressi ja selle lisaprogrammide ettevalmistamine rahvusvahelisel tasandil. Teemat arutati 26.oktoobril 2018 maailmakongressi vahekonverentsil Värskas.  18.-19.jaanuar 2019. a. FUA juhatuse mõttetalgud kongressi sisu, eelarve ja korralduse kavandamiseks, eelarve täpsustamine.  Veebruar 2019. a. Tegevused kongressile rahastuse taotlemiseks (Haridusministeerium, Kultuuriministeerium jt). Konsultatsioonid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega konverentsitoetuse saamiseks. Töökohtumine Eesti Rahva Muuseumi konverentsikorraldajatega.  Märts 2019. a. Maailmakongressi kodulehe sisuloome ja arendamine, Maailmakongressi logo kujundamine. Kõrvalprogrammide kavandamine ja partnerite leidmine nende teostamiseks.  Aprill 2019. a. Meediastrateegia ja täpsema kommunikatsiooniplaani koostamine Kõrvalprogrammideks vajalike kohtade leidmine, broneeringute tegemine.  Mai 2019. a. Valmivad maailmakongressi koduleht põhiinfoga ja logo. Maailmakongressi programmi, kodulehe jms esitlemine soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee kohtumisel Hantõ-Mansiiskis, sh plenaaristungite ja teemasektsioonide tegevuse kavandamine konsultatiivkomitees.  Juuni 2019. a. Koostöö Vabariigi Presidendi Kantseleiga Soome, Ungari ja Venemaa Föderatsiooni presidentide kutsumiseks kongressile.  18.juuni 2019. a. Toimub maailmakongressi esimene pressikonverents aasta pärast toimuvast sündmusest eelinformeerimiseks, esitletakse kodulehte ja logo.  September - detsember 2019. a. Kongressi sisuline kavandamine: teemasektsioonide juhatajate ja asejuhatajate valimine. Kongressi kõrvalprogrammi, mh sisuline planeerimine. Taotluse esitamine EAS-le konverentsitoetuse saamiseks.  Oktoober 2019. a. Taotluse esitamine Tartu Linnavalitsusele toetuse saamiseks. Hõimupäevade konverents põliskeeltest (valmistab ette 2020.a. maailmakongressi kõrvalüritust).  Jaanuar - mai 2020. a. Kongressi praktiline korraldamine (registreerimine, viisakutsed, logistika, lisaprogrammid) ja kommunikatsioon. Bännerite ja trükiste kujundamine. Kongressi läbiviimisega seotud ajutiste töökohtade ja alltöövõtu rakendamine.  17.-19. juuni 2020. a. Soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimumine Tartus. 2.2. Mõju eesmärkidele, tulemustele ja mõõdikutele Kuidas mõjutab eesmärke ja tulemusi ehk mis muutub paremaks? Tegevus mõjutab soome-ugri põlisrahvaste inimõigusi. Väljundid mõjutavad kultuuri-, haridus- ja välispoliitikat. Kasvab Eesti tuntus maailmas. Areneb soome-ugri rahvaste hõimuliikumine. Oodatava panuse vajaduse ja põhjendatuse analüüs (mõõdiku sihttaseme seadmise metoodika). Mõõdikuks on VIII soome-ugri maailmakongressi toimumine. 2.3. Struktuurne reform/muudatus või sellega seotud Jah/ ei, sh tuua välja, kas toimub käivitamine või jätkamine Struktuurset reformi ei kaasne. Jätkuvad soome-ugri põlisrahvastele suunatud tegevused. 2.4. Mõju teistele valdkondadele/ muud mõjud Lühidalt, sh kaudne mõju ja mõju teistele valdkondadele ja nende programmidele. Mõju on Eesti kultuuri-, välis- ja haridus- ja teaduspoliitikale. Kasvab Eesti tuntus ja positiivne kuvand välismaal. Kasvab Eesti kui turisminduse sihtriigi tuntus ja seeläbi ka majandus. 2.5. Kas lisataotlus on seotud valitsemisalade/asutustega läbi räägitud ja omavahel eelnevalt kokku lepitud? Kas lisataotlus on laiapõhjalise toetusega? Jah. Teema on läbi räägitud Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 2.6. Seos riigipõhiste soovituste ja/või EE2035 arenguvajadustega (sh viide) Kas panustab soovituse või arenguvajadusse lahendamisse? Lisataotlus toetab järgmised EE2035 arenguvajadusi: „Eesti roll ja tegevus maailmas“, Sidus ühiskond“ 2.7. Vajadusel täiendavad selgitused 3. KULU ARVESTAMISE ALUSED JA MÕJU RIIGIEELARVELE Arvestuslikud alused (koguvajadus): KULUD: Transport 9 600 eurot Majutus 42 036 eurot ERM-i rent 17-19.06.2020 7 200 eurot Tõlge ja tõlketehnika 15 194 eurot Reklaam jm teabematerjalid 10 000 eurot Toitlustus 85 800 eurot IT-kulud 3 000 eurot Haldus- ja sidekulud 1 500 eurot Kingitused 6 000 eurot Haldus, alltöövõtt 69 200 eurot Ekspertide viisakulud 470 eurot Kõrvalprogrammid 20 000 eurot Kokku 270 000 eurot TULUD: HTM Hõimurahvaste programm 20 000 eurot Osalustasud a 100 eurot 60 000 eurot Kultuurkapital 5 000 eurot EAS 25 000 eurot Tartu linn 15 000 eurot Täiendav riigieearveline toetus 145 000 eurot Tulud kokku 270 000 eurot, sh täiendavast riigieelarvelisest toetusest on vajadus summas 145 000 eurot. 3.1. Lisavajaduse arvestuse alused Kuidas on arvutatud kulu, sh baaseelarve maht? Kulu-tulu vms analüüs. KULUD: Transport 9 600 eurot Majutus 42 036 eurot ERM-i rent 17-19.06.2020 7 200 eurot Tõlge ja tõlketehnika 15 194 eurot Reklaam jm teabematerjalid 10 000 eurot Toitlustus 85 800 eurot IT-kulud 3 000 eurot Haldus- ja sidekulud 1 500 eurot Kingitused 6 000 eurot Haldus, alltöövõtt 69 200 eurot Ekspertide viisakulud 470 eurot Kõrvalprogrammid 20 000 eurot Kokku 270 000 eurot TULUD: HTM Hõimurahvaste programm 20 000 eurot Osalustasud a 100 eurot 60 000 eurot Kultuurkapital 5 000 eurot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 25 000 eurot Tartu Linnavalitsus 15 000 eurot Täiendav riigieelarveline toetus 145 000 eurot Kokku 270 000 eurot, sh täiendavast riigieelarvelisest toetusest 145 000 eurot 3.2. Positiivne mõju riigieelarvele ja vastavad arvestuse alused Lisataotluse rahuldamisel kasvavad näiteks tulud, vähenevad x aastast kulud vms, sh arvestuse alused. Lisataotluse rahuldamisel kasvab Eesti tuntus turismi sihtkohana. Eesti paistab silma rahvusvahelisel areenil põlisrahvaste inimõiguste kaitse edendajana. Soome-ugri rahvaid puudutav kultuurikoostöö on sätestatud Eesti-Vene kultuurikoostööprogrammis 2019-2021. 3.3. Täiendav rahaline vajadus teistele valdkondadele/programmidele Kui käesoleva taotluse rahuldamisel kaasneb täiendav kulu teistele valdkondadele/ programmidele, siis tuua siin välja. Hõimurahvaste programm, Eesti välispoliitika arengukava, Kultuur 2020 3.4. Rahastamisallikas Valitsemisala hinnang sobivaima allika valikuks, sh miks on või ei ole otstarbekas rahastada nt välisvahenditest (kogemuslikud kitsaskohad vms)(välisallikad nt EL2021+, sh kesksed või jagatud fondid; EL 2014-2020 tulemusreserv vms). Hõimurahvaste kongress ei ole Euroopa Liidu vahendite prioriteetne tegevus.