Rannarootsi Muuseumi tegevuse lõpetamine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 8 Rannarootsi Muuseumi tegevuse lõpetamine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas muuseumiseaduse ja Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. § 1. Tegevuse lõpetamine (1) Seoses vajaduse kadumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse riigiasutuse Rannarootsi Muuseum tegevus alates 1. juunist 2019. a ning tegevuse lõpetava riigiasutuse ülesanded antakse üle Sihtasutusele Rannarootsi Muuseum. (2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium. (3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Rannarootsi Muuseum (registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70006105). § 2. Likvideerimiskomisjon (1) Rannarootsi Muuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon järgmises koosseisus: Rannarootsi Muuseumi direktor; Rannarootsi Muuseumi kuraator; Rannarootsi Muuseumi peavarahoidja; Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja; Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik; Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist; Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Kultuuriministeeriumi üldosakonna personalijuht; Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja- pearaamatupidaja. (2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik. (3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 1. aprillil 2019. a ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi 31. mai 2019. a seisuga, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15. juunil 2019. a. § 3. Töölepingute üleminek Rannarootsi Muuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad 1. maist 2019. a muutumatul kujul üle Sihtasutusele Rannarootsi Muuseum vastavalt võlaõigusseadusele. § 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine Rannarootsi Muuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 1. juunist 2019. a. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 26 „Rannarootsi Muuseumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 5 jõustub 2019. aasta 1. juunil. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Rannarootsi Muuseumi tegevuse lõpetamine“ eelnõu seletuskiri Määruse eesmärk on Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Rannarootsi Muuseum tegevuse lõpetamine Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ punkti 56 alapunkti 2 alusel. Riigiasutuse ülesanded kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana võtab üle Sihtasutus Rannarootsi Muuseum (edaspidi sihtasutus). Eelnimetatud sihtasutuse asutaja on Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Oma nõusoleku selleks andsid Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid asutajad, Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu ja Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu, 21.06.2018 tehtud otsusega ning asutamine toimus 28.01.2019. Kultuuriministri määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335), õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist Andrea Kivi ([email protected], tel 628 2231) ja varahalduse peaspetsialist Erle Toiger ([email protected], tel 628 2229) ning finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas ([email protected], tel 628 2264). 1. Tegevuse lõpetamise põhjendus 12.02.2014. a kinnitas Riigikogu „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mis annab suunised Eesti kultuurivaldkonna arendamiseks aastatel 2014–2020. Muuseumide peatükis sätestatakse, et riik lähtub muuseumivõrgu kujundamisel asutuste tegevuse jätkusuutlikkuse ja muuseumide mitmekesisuse tagamisest ning seejuures kaasatakse partnerina kohalikke omavalitsusi ja erasektorit. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Seitsme aasta jooksul on: - asutatud 11 uut muuseumi sihtasutust (enne muuseumireformi oli ka juba asutatud kaks sihtasutust: SA Virumaa Muuseumid ja SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel – mõlemad 2002); - antud kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka linna või valla asutatud sihtasutuseks) viis endist riigimuuseumi; - kaks endist riigimuuseumi ühendatud Võru Instituudiga; - suletud üks endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum 2013 – kogud läksid üle Eesti Rahva Muuseumile). Lisaks on oma haldusala muuseumidest sihtasutuse moodustanud ka Maaeluministeerium. 25.08.2016. a toimunud kabinetiistungil võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse jätkata muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud riigiülesannete analüüsis välja toodud ettepanekutele. Vastavalt sellele tuleb kõik riigimuuseumid viia üle sihtasutuse vormile või anda üle kohalikule omavalitsusele hiljemalt 31.12.2018. a, jättes vajadusel hallatava riigiasutuse vormis tegutsema Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi. Vabariigi Valitsuse 08.03.2018. a kabinetiistungil heaks kiidetud riigireformi kavaga on seda tähtaega pikendatud kuni 2019. aasta lõpuni. Sihtasutusel kui eraõiguslikul juriidilisel isikul on võrreldes riigi- ja munitsipaalmuuseumiga majandustegevuse korraldamisel teatud eelised, mis annab eeldatavalt ka paremad võimalused muuseumikogu eksponeerimisel ja täiendamisel. Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ning administratiivseteks toiminguteks, ei ole enam sobilik tänapäevasele muuseumile. Külastajasõbraliku muuseumi juurde kuuluvad lisaks kultuuriväärtuste kogumis- ja säilitustööle hariduslik tegevus, erinevad tegevusruumid, samuti muuseumipood ja toitlustamine, mis kõik kokku annavad muuseumile kultuuriettevõtte rolli. Näiteks tegeleb Rannarootsi Muuseum erinevate 1 ürituste korraldamisega, paadisõitude ja teatrietenduste korraldamisega, filmide näitamisega ja kalasuitsetamisega, mis kõik on seotud muuseumikülastajate parema teenindamisega. Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutuseks muudetud muuseumid on suurendanud külastajate arvu ja omatulu. Laiema juhtimiskompetentsi toel on muutud ka kuluefektiivsemaks – s.t et neil on võimalik rohkem panustada muuseumi sisuliste eesmärkide saavutamisse. Need sihtasutused, kus on kaasasutajaks tulnud kohalik omavalitsus, on kindlasti tugevdanud oma positsiooni kogukonnas. Pikem analüüs sihtasutuse eelistest on kättesaadav sihtasutuste asutamisega kaasnenud seletuskirjadest 1 ning Rahandusministeeriumi koostatud riigiülesannete analüüsist2. Rannarootsi Muuseumi 5,5 töötajaga eraldiseisva riigimuuseumina jätkamise küsimus on olnud pikka aega arutlusel. Muuseumi tulevikku on nähtud nii Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid koosseisus uue struktuuriüksusena kui ka eraldiseisva sihtasutusena. Muuseumi juriidilise vormi üle otsustamisel olid kaalukeeleks välismaal elavad eestirootslased, kelle rahaline toetus Rannarootsi Muuseumile on olnud läbi aastate strateegilise tähtsusega. Ajavahemikus 2010–2017 oli erinevate välismaal tegutsevate eestirootslaste organisatsioonide ja üksikisikute toetuste ja annetuste maht kokku u 400 tuhat eurot; sellest viimase viie aasta jooksul u 158 058 eurot. Rannarootsi Muuseumil on täita mitmed olulised eesmärgid, kus välisabil on oluline tähtsus. Muuseum kavandab uue paadimaja ehitust, mis paadiehitus ja -õppekeskusena hoiab ja arendab rannarootsi ajaloolise paadiehituse traditsioone. Ehituse projekteerimine ja finantseerimine on kavandatud eraisiku välistoetuse abil. Riigipoolseid investeeringuid kavandatakse Ruhnu saarel ajaloolise talukompleksi Korsi talumuuseumi restaureerimiseks ja eksponeerimiseks. Ka seda projekti on toetanud Kultuuriministeeriumi kõrval välisorganisatsioonid ja eraisikud ning ka tulevikus nähakse siin sarnase toetusskeemi jätkumist. Arvestades eratoetuste olulisust ning soovi muuta eelarve käsutamist senisest paindlikumaks leidis Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõukogu, et otstarbekas on säilitada Rannarootsi Muuseum eraldiseisva asutusena, muutes samas senist juriidilist vormi. Nõukogu otsustas, et Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kui piirkonna keskmuuseum võtab endale kohustuse asutada Sihtasutus Rannarootsi Muuseum. Kuna Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid asutajad on Kultuuriministeerium ja Haapsalu linn, siis seeläbi on mõlemad kaasatud ka Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum asutamisesse. Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum juhtimisse kaasatakse nõukogu liikmena ning välismaal elavate eestirootslaste esindajana Rootsi Haridusselts (SOV). Kokkuvõttes tagatakse nii Rannarootsi Muuseumi iseseisvus ning saavutatakse suurem organisatsiooniline võimekus. Kultuuriministeeriumi hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega Rannarootsi Muuseumi tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse alates 1. juunist 2019, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast”. 2. Majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigimuuseumi valduses oleva riigivara ning riigimuuseumi tegevuse finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise kasutamise kohta Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada rannarootsi aladega seotud kultuuriväärtusliku materjali hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 1 Vt nt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e792532e-a080-4d6b-8932-701b0a10c281 2 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivalitsemise-reform 2 Sihtasutusele võõrandatakse riigi poolt tasuta tegevuseks vajalik riigiasutuste bilansis olev põhi- ja väikevara ning antakse üle kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel. Kultuuriministeeriumis on ettevalmistamisel Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Kultuuriministeerium taotleb Vabariigi Valitsuselt nõusolekut võõrandada riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 1 ja § 33 lõike 1 punkti 3 alusel otsustuskorras ja tasuta Sihtasutusele Rannarootsi Muuseum tema põhikirjas sätestatud kultuuritööga seotud ülesande täitmiseks järgmised riigile kuuluvad kinnistud: 1) Lääne maakonnas Haapsalu linnas Sadama tn 31 asuv kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1952932, katastritunnus 18301:002:0026, pindala 1157 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV12044); 2) Lääne maakonnas Haapsalu linnas Sadama tn 32 asuv kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1853532, katastritunnus 18301:001:0073, pindala 1240 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, rvok KV39174); 3) Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas asuv Korsi kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 276834, katastritunnus 68901:001:0226, pindala 7129 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, rvok KV23775). Haapsalus Sadama tn 31 ja 32 kinnistutel asuvad muuseumi administratiivhoone ja näitusemaja. Ruhnu saarel asub ajalooline Korsi talumuuseumi kompleks. Põhivara hulka mittekuuluvate väikevarade tasuta võõrandamine ja üleandmine toimub riigiasutuse lõpetamise perioodil vastavalt riigivaraseaduse 37 lõike 6 alusel riigivara valitseja kehtestatud korras. Riigiasutuse Rannarootsi Muuseum muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata. Riigile kuuluvate muuseumikogude kasutamiseks sõlmib Kultuuriministeerium sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu. Sihtasutuse Rannarootsi Muuseumi asutamisel tagatakse muuseumi tegevuse jätkumine riigiasutuste asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata. Riigiasutuse Rannarootsi Muuseum tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse ja varade baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigimuuseumi töötajate töölepingud, mis on kehtivad 30.04.2019. a seisuga, välja arvatud direktori tööleping, lähevad alates 1. maist 2019. a muutumatul kujul üle sihtasutusele. Töötajate tööstaaž jätkub. Muuseumi ülemineku tõttu töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi ei kavandata, kuid edaspidi kinnitab sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu sihtasutuse nõukogu, mis võib kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktori ametikoht kaob, kuna sihtasutuse juhatus määrati asutamisel sihtasutuse asutaja poolt ja edaspidi sihtasutuse nõukogu poolt ning tegemist ei ole töösuhtega töölepingu seaduse mõistes. Sihtasutuse juhatuse liikmena asub ametisse Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kui asutajaõiguste teostaja otsusel Rannarootsi Muuseumi praegune direktor. Seega seoses riigiasutuse tegevuse lõpetamisega täiendavaid personalikulusid ei kaasne. 3 Riigieelarves on riigiasutuse tegevuskulude katmiseks vahendeid kavandatud kuni 2019. aasta maikuu lõpuni (s.t likvideerimisperioodiks). Riigiasutuse likvideerimiskomisjoni töö toimub 01.04.2019- 31.05.2019, asjaajamine ja töötajad antakse 01.05.2019 seisuga sihtasutusele üle. Maikuu lõpuni töötab 0,2 koormusega paralleelselt riigiasutuses edasi ainult direktor, et viia lõpule asutuse tegevuse lõpetamisega seotud toimingud. Sisutegevusi maikuus riigiasutuse kaudu enam ei toimu. Järgnevatel aastatel menetleb Kultuurministeerium sihtasutuse tegevustoetuse taotlusi vastavalt kultuuriministri 08.07.2013. a määrusele nr 35 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“. 3. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides Tulenevalt riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus nr 26 „Rannarootsi Muuseumi põhimäärus”. 4. Kooskõlastamine Haapsalu Linnavalitsus ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Tarvi Sits minister kantsler 4