Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha kultuurimälestiseks tunnistamine

Lisa 1. Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha asukoht. Koordinaadid: Nr X Y 1 6464786.14 386995.86 2 6464789.02 387071.84 3 6464810.88 387110.87 4 6464799 387178.71 5 6464769 387170.14 6 6464732.3 387134.81 7 6464720.85 387073.4 8 6464691.86 387021.57 9 6464683.9 386971.4 10 6464720.85 386960.99  Lisa 2. Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha kaitsevööndi asukoht. Koordinaadid: Nr X Y 1 6464915.19 387230.47 2 6464898.25 387279.15 3 6464863.33 387308.79 4 6464817.82 387325.72 5 6464749.03 387332.07 6 6464703.52 387325.72 7 6464637.9 387271.75 8 6464584.99 387164.85 9 6464546.5 387072.42 10 6464538.68 387058.83 11 6464544.05 387051.2 12 6464549.55 387045.2 13 6464557.26 387037.5 14 6464563.28 387029.48 15 6464568.37 387020.73 16 6464570.06 387016.5 17 6464571.43 387011.55 18 6464577.69 386987.76 19 6464587.21 386967.08 20 6464609.49 386941.91 21 6464623.58 386924.67 22 6464636.6 386890.19 23 6464648.96 386850.92 24 6464654.93 386840.95 25 6464672.14 386819.43 26 6464791.3 386820.49 27 6464921.54 386919.32 28 6464933.18 386995.52 29 6464940.59 387106.65  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 11.03.2019 nr 55 Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha (Saare maakond Saaremaa vald Viidu-Mäebe küla, Viidumäe looduskaitseala 19, KÜ 30101:005:0457; Mäepea, KÜ 30101:005:0005). 2. Kehtestan mälestise asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1 ning mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.1 Mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2014. aasta mais avastati Saare maakonnas Kihelkonna vallas Mäebe külas asuvalt Mäepea maaüksuselt rauaaegsele kalmele ja ohverdamiskohale viitavaid leide (inimluud, odaotsad, nooleotsad, noad, ehted). 2014. aasta suvel viidi leiukohal läbi arheoloogilised uuringud. 1 Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). Välitöödel saadud andmete põhjal otsustas Muinsuskaitseamet algatada Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu läbi ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu põhjal vastab Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on arheoloogilisi leide, teaduslikku informatsiooni ja inimluid sisaldav kultuurkiht. Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht on matmiseks ja rituaalideks kasutatud looduslik pühapaik. Tegemist on ainulaadse maastikuobjektiga, kus on säilinud rauaaegsetele matustele ja ohverdamisele viitav inimluid ja arheoloogilisi leide sisaldav pinnasekiht. Uuringute käigus avastatud leidude põhjal on kalme ja ohverdamiskoht olnud kasutusel ajavahemikul 600–900 pKr. Sellest perioodist on Eestist teada väga vähe otseselt matmiskombestikuga seotud leiuainest. Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht on rauaaegse matusekombestiku, usundi, ohverdamise ja eluolu uurimisel hindamatu väärtusega ainulaadne muistis. Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht on maa-alaline mälestis, mille asukoht ehk piirid on vaja määrata. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad võimalikele arheoloogilistele leidudele. Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ulatus on määratud vastavalt väliuuringute tulemustele. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide, antud juhul arheoloogilise kultuurkihi säilimine ruumilises kontekstis. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja teabemahukus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevalt mälestise alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Menetlusosaliste seisukohad Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikke mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga 30.10.2015. Maaomanikelt kirjalikke vastuväiteid Viidumäe kalme ja ohvrikoha mälestiseks tunnistamise osas Muinsuskaitseametile ei laekunud. Muinsuskaitseamet küsis Kihelkonna Vallavalitsuselt kirjalikku seisukohta Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha mälestiseks tunnistamise kohta 30.10.2015, millele Kihelkonna Vallavalitsus vastas nõusolekuga 16.11.2015. 03.09.2018. tutvustas Muinsuskaitseamet maaomanikele Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha kultuurimälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu. Keskkonnaamet vastas sellele nõusolekuga 10.09.2018 saadetud e-kirjas. Mäepea kinnistu esindaja esitas 15.10.2018 täiendavaid küsimusi e-kirjaga, märkides, et ei nõustu kaitsevööndi loomisega ettepaneku ulatuses, vaid väiksemas ulatuses. Samuti märkis ta, et tegu on juba looduskaitsealaga, kus kehtivad olulised piirangud. Muinsuskaitseamet põhjendas 26.10.2018 e-kirjaga kaitsevööndi piiri ettepanekut. Viidumäe kalmel ja ohverdamiskohal koguti arheoloogilisi leide raskestimääratletava loodusega laial alal. Ilma arheoloogiliselt läbi kaevamata on kultuurkihi täpset piiri keeruline kindlaks määrata, kuid läbi kaevamine omakorda põhjustaks kultuurkihi hävitamise. Kaitsevöönd võimaldab säilitada oma algses asukohas ja edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks ka neid leide, mis asuvad kalme (mälestise) alast väljaspool. Ala kuulumine Viidumäe looduskaitseala koosseisu ei taga arheoloogilise kultuurkihi säilimist. Samuti selgitas Muinsuskaitseamet veelkord arheoloogiamälestisega kaasnevaid piiranguid. Mälestis ega selle kaitsevöönd ei ole ehituskeeluala, vaid seal toimuv tegevus peab olema Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud ning kaevetöödele peab eelnema arheoloogiline uuring. Muinsuskaitseameti täiendavale kirjale vastust ei laekunud. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht vastab arheoloogiamälestise tunnustele: muistis tervikuna omab ja sisaldab arheoloogilist ja muud teaduslikku teavet rauaajast ning on oma olemuselt ainulaadne allikas selle perioodi (600–900 pKr) Eesti esiajaloo mõistmiseks. Muistise kultuurkiht sisaldab teadusliku väärtusega arheoloogilisi leide. Arvestades asjaolu, et muistis sisaldab peamiselt metallist esemeid, on objekt ohustatud salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste tõttu. Alal on juba toimunud arheoloogilisi rüüsteid, kuid kultuurkiht ja pinnavormid on säilinud. Mälestiseks tunnistamisega tagatakse Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusega maastikuobjektina. Kinnismälestisel kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1 ja 2. Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7. Mälestiseks tunnistamine ei piira kinnismälestisel ega selle kaitsevööndis senist väljakujunenud maakasutust. Seda võib jätkata samas mahus. Mälestiseks tunnistamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise, milles märgitakse arheoloogiamälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Arheoloogiamälestisel tehakse leevendused kitsendustes, mis ei seondu arheoloogiaga. Vastavalt Muinsuskaitseameti eksperdihinnangule tehakse Viidumäe kalme ja ohverdamiskoha alal leevendus muinsuskaitseseaduse § 24 lg 2 punktist 1, st mullatöödeks ja maaharimiseks, mis ei ületa 10 cm, ei ole vajalik Muinsuskaitseameti luba. Kaitsevööndis tehakse leevendus muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 punktist 1, st Muinsuskaitseameti luba ei pea taotlema ehitus-, mulla- ja kaevetöödeks, mille sügavus ei ületa 20 cm. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar