Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine

Lisa 1. Asulakoha rgnr 30977 asukoht. 1. x: 6497218, y: 686119; 2. x: 6497192, y: 686201; 3. x: 6497169, y: 686247; 4. x: 6497131, y: 686294; 5. x: 6497074, y: 686238; 6. x: 6497162, y: 686088; 7. x: 6497196, y: 686108.  Lisa 2. Kaitsevöönd 50 meetrit mälestise piiridest.  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 11.03.2019 nr 52 Asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis asulakoha (Tartu maakond, Peipsiääre vald, Lahe küla, Aru, KÜ 12601:007:0221; Taara talu, KÜ 12601:007:0151; Savimetsa küla, Alatskivi metskond 36, KÜ 12601:007:0337). 2. Kehtestan mälestise asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1 ja kaitsevööndi käskkirja lisas 2.1 Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikke või valdajaid ja kaitsevööndisse jäävate kruntide omanikke ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2018. aasta kevadel avastati Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Lahe külas Aru (12601:007:0221) ja Taara talu (12601:007:0151) katastriüksustelt kiviaegseid leide, mis paljandusid järve süvendamise käigus tehtud mullatöödel välja tõstetud pinnases. 1 Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee) Arheoloogilise kultuurkihi säilimise tagamiseks ja kultuuriväärtuse kindlakstegemiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks võeti leiukoht 04.09.2018. a Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga ajutise kaitse alla. 2018. aasta sügisel ja 2019. aasta alguses viisid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased Muinsuskaitseameti tellimusel Aru, Taara talu ja Alatskivi metskond 36 kinnistutel läbi geoarheoloogilised uuringud, mille käigus tuvastati arheoloogiline kultuurkiht järve kaldajoone lähistel sügavusel 1,3-1,5 meetrit ning 20-25 meetri kaugusel kaldajoonest 2-2,5 m sügavusel. Uuringute aruandega on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.2 Uuringutel saadud andmete põhjal algatas Muinsuskaitseamet asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Koosolekul 14.02.2019 vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada asulakoht kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Muinsuskaitseameti 2019. a eksperdihinnangu põhjal vastab asulakoht arheoloogiamälestise tunnustele, milleks on asulakohale iseloomulikke arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. Asulakoht tervikuna omab ja sisaldab olulist teaduslikku teavet kiviajast ning on oma olemuselt ainulaadne. Asulakohalt on avastatud inimtegevusele viitavaid kiviaegseid kivi- ja luuesemeid, mis viitavad hilismesoliitilisele (7000–5000 a e Kr) ja neoliitiliste (4000–1800 a eKr) asustusele. Arheoloogiline kultuurkiht paikneb järve kaldajoone lähistel sügavusel 1,3-1,5 meetrit ning 20- 25 meetri kaugusel kaldajoonest juba 2-2,5 m sügavusel ning on valdavalt kaetud järvemuda kihiga. Kaldajoone vahetus läheduses on nimetatud kiht suures osas süvendamisel eemaldatud ning settematerjal tõstetud koos arheoloogiliste leidudega kaldapervele. Maa-ameti reljeefikaardi ja georadari andmestiku põhjal on võimalik eristada omaaegset suhteliselt kõrget kaldajoont, millest maismaa suunas tõenäoliselt kiviaegset asustust ei leidu. Leiud avastati Lahepera järve süvendustööde käigus järvest välja tõstetud pinnasest. Lahepera järve süvendamisel välja tõstetud kultuuriväärtusega leide sisaldav pinnas paikneb Aru ja Taara talu kinnistutel. Lahepera asulakoht on hindamatuks allikaks kiviaegse ühiskonna, majanduse ja eluolu uurimisel pikas ajalises perspektiivis. Lisaks inimtegevuse jälgedele sisaldab asulakoha kultuurkiht ka väärtuslikku ja ainulaadset informatsiooni Lahepera järve paleomaastiku rekonstrueerimiseks. Kuna tegemist on märgalal asuva muistisega, siis on selle pikaajaliseks säilimiseks olemas head eeldused. Mälestise piiri ja kaitsevööndi määramine Asulakoht on maa-alaline mälestis, mille piirid on vaja kehtestada. Algselt määratud võimaliku asulakoha piiri täpsustati 2018. – 2019. aastal geoarheoloogiliste uuringutega ja välistati kiviaegse asulakihi leidumine osal ajutise kaitse all olnud territooriumist. Mälestise piir kehtestatakse vastavalt geoarheoloogilistel väliuuringutel saadud andmetele, mis viitavad inimtegevuse tagajärjel ladestunud kultuurkihi olemasolule ja võimalikele arheoloogilistele leidudele. Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, st võimaliku arheoloogilise kultuurkihi 2 T. Hang, A. Rosentau, H. Tõnisson 2019. Geoarheoloogilised uuringud Lahepera järves ja kaldal ajutise kaitse all oleval alal. säilimine asulakoha lähiümbruses. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja teabemahukus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole kultuurkihi ulatust alati võimalik täpselt määrata. Ilma arheoloogiliselt läbi kaevamata on kultuurkihi täpset piiri keeruline kindlaks määrata, läbi kaevamine põhjustaks aga kultuurkihi hävitamise. Seega aitab kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevalt mälestise alalt. Kaitsevööndiga tagatakse mälestise seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Asulakohale määratakse kaitsevöönd 50 meetrit mälestise piiridest. Menetlusosaliste seisukohad Asulakoht jääb Alatskivi metskond 36 (12601:007:0337), Taara talu (12601:007:0151) ja Aru (12601:007:0221) katastriüksustele. Asulakoha kaitsevöönd ulatub Alatskivi metskond 36 (12601:007:0337), Taara talu (12601:007:0151), Aru (12601:007:0221), Kopli (12601:001:0019) ja Lahejärve (12601:007:0191) katastriüksustele. Lisaks jääb asulakoht Lahepera hoiualale. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse maaomanikud, Peipsiääre valla ja Keskkonnaameti ning teavitas neid asulakoha mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga. Maaomanikest vastasid kirjalikult Alatskivi metskond 36 ja Kopli katastriüksuste maaomanikud, kellel ei olnud vastuväiteid asulakoha kaitse alla võtmise osas. Peipsiääre vallavalitsus ja Keskkonnaamet toetavad asulakoha kultuurimälestiseks tunnistamist. Taara talu ja Aru katastriüksuse maaomanik on üks isik, kes arvamust ei avaldanud. Samuti on sama füüsiline isik Lahejärve katastriüksuse maaomanikust juriidilise isiku juhatuse liige. Muinsuskaitseamet edastas maaomanikele tutvumiseks Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku ja ministri käskkirja eelnõu 2019. aasta veebruaris. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on mälestis riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on leitud, et käesoleva käskkirjas punktis 1 nimetatud asulakoht on olulise kultuuriväärtusega ning vastab mälestise tunnustele. Asulakoha kaitse alla võtmise eesmärk on tagada selle pikaajaline säilimine teadusliku ja kultuuriväärtusliku muistisena. Kaitse alla võetava asulakoha puhul on arvestatud selle kultuuriväärtust, mis seisneb selle ainukordses allikaväärtuses, andes informatsiooni kiviaegse ühiskonna, majanduse ja eluolu uurimisel pikas ajalises perspektiivis ja Lahepera järve paleomaastiku rekonstrueerimiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar