Kiri

Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Sissejuhatus Teleauditooriumi Telemõõdikuuringu baasuuringu andmete kogumine toimus Kantar Emor’i CATI- buss. Küsitlus toimus kaheksas laines, iga laine valimi suurus oli ca 550 vastajat kuus. 2018. aastal oli vastajate arv koguvalimis 4400 vastajat. 2018. aasta baasuuring viidi läbi perioodil jaanuar kuni detsember. Baasuuringu eesmärgiks on anda ülevaade Eesti perede telereid ja televaatamist mõjutavaid tunnuseid kirjeldavatest näitajatest: televiisorite arvust, milline on digitelevisiooni ja erinevate kanalite vaatamisvõimalus, millised teleriga seotud seadmeid ning teenuseid omatakse, erinevate digitelevisiooni tüüpide omamine peredes jne. Baasuuringu andmed on aluseks Teleauditooriumi Telemõõdikuuringu üldkogumit kirjeldavate taustatunnuste hindamiseks. Metoodika CATI-buss on Omnibuss-tüüpi regulaarne andmekogumistehnika, mille küsitlus viiakse läbi CAPI (Computer Administrated Telephone Interview) meetodil. CATI-buss on multikliendiuuring, mille küsimustik koosneb erinevate klientide küsimusplokkidest. Registreerime järgmised taustaandmed: vastaja sugu, rahvus, vanus, elukoht (piirkond, asulatüüp), sotsiaalne staatus, haridus, tulutase ja leibkonna suurus. CATI-intervjuu puhul on ankeedi küsimused küsitleja arvuti ekraanil ja vastused sisestab küsitleja kohe arvutisse. Filtrid ja roteerimised on programmeeritud, vähendades nii vigu küsitlemisel. Valim CATI-bussi üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi 15 aastased ja vanemad alalised elanikud (Eesti Statistikaameti seisuga 01.01.2018.a. kokku 1 102 616 inimest). Lisaks perede kaardistamisele kaardistati 2018. aastal eraldi ka kõik pereliikmed. 2018. aastal on andmed kaalutud kahe erineva üldkogumi peale: ▪ Pered – valimi kaalumise aluseks on Eesti Statistikaameti rahvaarvu näitajad seisuga 1. jaanuar 2018 ning leibkondade üldarv on 602 607 leibkonda. Vastajate arv perekaaluga koguvalimis oli 4400 vastajat. ▪ Isikud – valimi moodustavad kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud ning kaalumise aluseks on Eesti Statistikaameti rahvaarvu näitajad seisuga 1. jaanuar 2018. aasta kokku 1 317 762 inimest. Kõigi pereliikmete kaardistamise puhul saadi eraldi andmestik koguvalimiga 11 286 vastajat. Kantar Emori CATI-bussi küsitluse käigus helistame juhuslikult genereeritud mobiilinumbritele, luues nii kõikidele mobiilikasutajatele võrdse võimaluse uuringus osaleda. Nii on Eesti elanikkond parimal võimalikul viisil esindatud. Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaaldemograafilist struktuuri (rahvus, vanus ja sugu) võrdleme vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi kohta. Vajadusel kaalume valimit uuringu üldkogumi jaotusele vastavaks. Autoriõigused Uuringu ja aruande varalised ja isiklikud autoriõigused kuuluvad Kantar Emorile. ERR omandab aruande asutuse-sisese kasutusõiguse. ERRil ei ole õigust Uuringu tulemusi üle anda kolmandatele isikutele ega avaldada ilma Kantar Emor eelneva loata. Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Telerite arv majapidamises Pered Elanikud (4+) 602 607 1 265 370 Töökorras telerite arv majapidamises Töökorras telerite arv majapidamises 60% 2018 2018 51% 31% 25% 12% 11% 7% 7% 2% 4% üks kaks kolm neli või mitte üks kaks kolm neli või mitte 362 (tuh) 149 43 enam ühtegi 647 (tuh) 397 (tuh) 136 enam ühtegi (tuh) (tuh) 9 (tuh) 39 (tuh) (tuh) 31 (tuh) 55 (tuh) 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2014 2015 2016 2017 2018 üks kaks kolm neli või mitte üks kaks kolm neli või mitte enam ühtegi enam ühtegi Omab telerit ja näeb vähemalt ühte kanalit Omab telerit ja näeb vähemalt ühte kanalit Telepered Teleperede liikmed 559 000 1 203 000 66% 55% 45% 34% üks kaks ja üks kaks ja rohkem rohkem Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Telepildi kohalejõudmise viis Telepered Teleperede liikmed (4+) 559 000 1 203 000 Analoog kaabel (36 tuh) Analoog kaabel (68 tuh) Digi (523 tuh) Digi (1135 tuh) 6% 6% 94% 94% % sihtrühmast % sihtrühmast Analoog õhk Analoog kaabel Digi Analoog õhk Analoog kaabel Digi 45% 50% 57% 61% 68% 71% 75% 78% 81% 83% 85% 87% 92% 93% 93% 92% 94% 94% 46% 50% 42% 39% 31% 29% 25% 22% 19% 17% 13% 14% 5% 9% 7% 4% 1% 1% 8% 6% 6% 6% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 % sihtrühmast % sihtrühmast Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Digitaaltelevisiooni kohalejõudmise viis Telepered Teleperede liikmed (4+) Digi (523 tuh) Digi (1135 tuh) 94% 94% Kohalejõudmise viis teleperedest Kohalejõudmise viis teleperede liikmetest (000) (000) Maapealne levi 98 18% Maapealne levi 218 18% IPTV 222 40% IPTV 493 41% SAT 42 8% SAT 115 10% Digi kaabel 174 31% Digi kaabel 358 30% Analoog kaabel 36 6% Analoog kaabel 68 6% 2016 2017 2018 2016 2017 2018 483493 464 383369 358 222 212199218 192200 184 179174 129115 110 98 98 95 93 69 68 35 50 42 48 38 36 Maapealne levi Analoog kaabel Maapealne levi Analoog kaabel SAT IPTV Digi kaabel SAT IPTV Digi kaabel Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Maapealse digitaaltelevisiooni (DTT) kohalejõudmise viis Telepered Teleperede liikmed (4+) Maapealne levi Maapealne levi Muu kohalejõudmise viis Muu kohalejõudmise viis 18% 18% Maapealne digi (DTT) 98 (tuh) Maapealne digi (DTT) 218 (tuh) Lepinguta (FTA) 54 (tuh) Lepinguta (FTA) 30 (tuh) Lepingulised 164 (tuh) Lepingulised 68 (tuh) 20% Ainult FTA 14% Ainult FTA 20 (tuh) 31 (tuh) 25% 30% 10% FTA + leping 11% FTA + leping 10 (tuh) 23 (tuh) 70% 75% Teleperedest Teleperede liikmetest (4+) Lepingulised Lepingulised Lepinguta (vähemalt 1 teleris) Lepinguta (vähemalt 1 teleris) Ainult lepinguta Ainult lepinguta 12% 14% 5% 5% 4% 3% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Baltikumi võrdlus Telepered Eesti Läti Leedu Maksab telepildi eest 97% 97% 64% Ainult analoog kaabel 6% 24% 10% Maapealne levi (Terrestial) 18% 17% 44% 40% 43% 23% IPTV SAT 8% 10% 9% Digi kaabel 31% 9% 22% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Teleriga seotud seadmete ja teenuste olemasolu Telepered 42% 19% DVD Time Sihift Viewing (TSV) 106 (tuh) - 236 (tuh) 50% DVD/BR TSV 40% 30% 20% 10% 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Teleriga seotud seadmete olemasolu Telepered Arvutite olemasolu personaalarvuti 43% 243 (tuh) 2013 69% sülearvuti 2014 70% 64% 357 (tuh) 2015 75% tahvelarvuti 2016 77% 38% 213 (tuh) 2017 82% nutiteler 2018 82% 69% 386 (tuh) Lisaseadmed DVD-mängija 106 (tuh) 19% Mängukonsool 83 (tuh) 15% Väline mäluseade 53 (tuh) 9% Chromecast 27 (tuh) 5% Internetiühendusega meediakeskus 22 (tuh) 4% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Telekanalite katvus (on võimalik kodus vaadata) Telepered, kes vaatavad Telepered tasulist TV-d N (000) % N (000) % Total 559 100 539 100 ETV 533 95,4 516 95,8 ETV2 519 92,8 505 93,7 Kanal 2 508 90,9 508 94,2 TV 3 507 90,7 507 94,0 Tallinna TV 504 90,2 491 91,1 TV 6 480 85,9 479 89,0 Kanal 11 471 84,4 471 87,5 Kanal 12 463 82,9 463 85,9 ETV+ 450 80,6 439 81,5 3+ 364 65,2 364 67,5 Discovery 349 62,6 349 64,8 Pervij Baltiiski kanal (PBK) 320 57,4 320 59,5 National Geographic Channel 316 56,6 316 58,6 RTR Planeta 314 56,3 314 58,3 Animal Planet 314 56,2 314 58,3 NTV Mir 306 54,8 306 56,8 Eurosport 306 54,8 306 56,8 Ren TV Estonia 306 54,7 306 56,7 FOX 302 54,1 302 56,0 TNT (Eestis näidatav) 293 52,4 293 54,3 Fox Life 289 51,8 289 53,7 Sony Channel 286 51,3 286 53,1 Alo TV 272 48,7 272 50,4 Sony Turbo 271 48,5 271 50,2 MyHits 260 46,5 259 48,1 CTC 233 41,8 233 43,3 Kidzone 220 39,5 220 40,9 Cartoon Network 188 33,7 188 35,0 Nickelodeon 187 33,4 187 34,6 Pingviniukas 175 31,3 175 32,5 DOM Kino 148 26,5 148 27,4 Viasat History 141 25,2 141 26,1 TK Orsent 133 23,7 133 24,6 TLC 121 21,6 121 22,4 Viasat Explore 116 20,7 116 21,5 Viasat Sport Baltic 115 20,6 115 21,4 RTV International 113 20,2 113 20,9 TVN 112 20,0 112 20,7 TVC International 111 19,9 111 20,6 TV 1000 102 18,3 102 18,9 Soome TV kanalid 87 15,5 87 16,1 Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Leibkondade profiil Telepered, kes Telepered vaatavad tasulist TV-d N (000) % N (000) % Kokku 559 100 539 100 1 217 38,8 205 38,1 2 159 28,5 154 28,6 Pere suurus 3 83 14,8 81 15,1 4 70 12,5 69 12,7 5+ 30 5,3 29 5,4 Peamise alla keskhariduse 49 8,7 46 8,5 sissetulekutooja keskharidus 314 56,2 303 56,2 haridus kõrgem haridus 196 35,1 190 35,3 Tallinn 178 31,9 176 32,7 Põhja-, Lääne-Eesti 156 27,9 149 27,6 Regioon Tartu piirkond, Lõuna-Eesti 137 24,5 130 24,2 Virumaa 88 15,7 84 15,5 Elanike profiil Teleperede liikmed Teleperede liikmed (4+), kes vaatavad (4+) tasulist TV-d N (000) % N (000) % Kokku 1 203 100 1 172 100 4-14 154 12,8 152 13,0 15-24 117 9,7 115 9,8 Vanus 25-34 172 14,3 168 14,4 35-54 337 28,0 329 28,1 55+ 422 35,1 408 34,8 eestlane 834 69,3 813 69,4 Rahvus mitte-eestlane 369 30,7 359 30,6 Tallinn 381 31,7 377 32,2 Põhja-, Lääne-Eesti 346 28,8 336 28,7 Regioon Tartu piirkond, Lõuna-Eesti 295 24,5 285 24,3 Virumaa 181 15,0 174 14,8 Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Väidetav keskmine teleri kasutamise aeg teleperede hulgas Baasuuring 2018 Tööpäeval Laupäeval Pühapäeval Nädalas Jaanuar 4,6 h 5,6 h 5,7 h 34,3 h Veebruar* n.a. n.a. n.a. n.a. Märts 4,3 h 5,2 h 5,2 h 31,9 h Aprill 4,7 h 5,5 h 5,5 h 34,5 h Mai 3,7 h 4,2 h 4,3 h 27 h Juuni* n.a. n.a. n.a. n.a. Juuli* n.a. n.a. n.a. n.a. August* n.a. n.a. n.a. n.a. September 3,9 h 4,4 h 4,5 h 28,4 h Oktoober 3,8 h 4,4 h 4,4 h 27,8 h November 4,1 h 4,6 h 4,6 h 29,7 h Detsember 4,2 h 4,9 h 5h 30,9 h Baasuuring 2017 Tööpäeval Laupäeval Pühapäeval Nädalas Jaanuar 4,3 h 5,2 h 5,2 h 31,9 h Veebruar* n.a. n.a. n.a. n.a. Märts 4,3 h 5,3 h 5,4 h 32,2 h Aprill 4h 4,6 h 4,6 h 29,2 h Mai* 4h 4,6 h 4,6 h 29,2 h Juuni* n.a. n.a. n.a. n.a. Juuli* n.a. n.a. n.a. n.a. August* n.a. n.a. n.a. n.a. September 4,2 h 4,8 h 4,9 h 30,7 h Oktoober 4,2 h 4,8 h 4,9 h 30,7 h November 4,3 h 5h 5,1 h 31,6 h Detsember 4,1 h 5,1 h 5,2 h 30,8 h Baasuuring 2016 Tööpäeval Laupäeval Pühapäeval Nädalas Jaanuar* n.a. n.a. n.a. n.a. Veebruar 5,2 h 6,1 h 6,1 h 38,2 h Märts I 5,2 h 5,9 h 6h 37,9 h Märts II 5,3 h 6,2 h 6,4 h 39,1 h Aprill 4,4 h 5,2 h 5,3 h 32,5 h Mai* n.a. n.a. n.a. n.a. Juuni* n.a. n.a. n.a. n.a. Juuli* n.a. n.a. n.a. n.a. August 4,4 h 4,8 h 4,8 h 31,6 h September* n.a. n.a. n.a. n.a. Oktoober* n.a. n.a. n.a. n.a. November 4,4 h 5,4 h 5,4 h 32,8 h Detsember* n.a. n.a. n.a. n.a. * sel kuul küsitlustööd ei toimunud Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Vabalevi olemasolu sihtrühmiti Telepered Vabalevi vähemalt ühes teleris Ainult vabalevis (000) (000) KOKKU 33 5,9% 20 3,5% KODUNE KEEL eesti 25 6,3% 14 3,5% vene 8 4,8% 6 3,6% PERE SUURUS 1 liige 16 7,2% 12 5,4% 2 liiget 9 5,7% 5 3,1% 3 liiget 3 4,2% 2 1,8% 4 liiget 3 4,2% 1 1,5% 5 ja rohkem liiget 2 5,2% 1 1,7% REGIOON Tallinn 4 2,0% 2 1,2% Harju-, Rapla-, Järvamaa 6 6,1% 3 3,4% Lääne- Eesti 6 10,4% 3 6,0% Tartu regioon 7 8,0% 4 4,5% Lõuna- Eesti 4 7,5% 3 5,2% Virumaa 6 7,3% 4 4,9% SISSETULEK PERELIIKME KOHTA 350 eurot 3 8,3% 2 5,3% 350 – 500 eurot 9 6,8% 6 4,3% 500 – 900,00 eurot 8 6,5% 5 3,6% üle 900 euro 4 4,3% 2 2,5% sissetulek puudus/keeldus 8 4,8% 5 3,0% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Teleperede profiil vastavalt vabalevi olemasolule Telepered Vabalevi vähemalt ühes teleris Ainult vabalevis KOKKU 100% 100% KODUNE KEEL eesti 71% 77% vene 29% 23% PERE SUURUS 1 liige 59% 48% 2 liiget 25% 28% 3 liiget 8% 11% 4 liiget 5% 9% 5 ja rohkem liiget 3% 5% REGIOON Tallinn 11% 11% Harju-, Rapla-, Järvamaa 17% 18% Lääne- Eesti 18% 19% Tartu regioon 19% 21% Lõuna- Eesti 14% 12% Virumaa 22% 20% SISSETULEK PERELIIKME KOHTA 350 eurot 11% 11% 350 – 500 eurot 29% 28% 500 – 900,00 eurot 23% 25% üle 900 euro 13% 13% sissetulek puudus/keeldus 24% 23% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Teleri vanus Kõikide telerite vanused teleperedes kuni 2 aastane LCD/LED teler 143 (tuh) 26% 2-4 aastane LCD/LED teler 214 (tuh) 38% üle 4 aastane LCD/LED teler 276 (tuh) 49% kineskoop teler 65 (tuh) 12% Kõige uuema teleri vanus teleperedes kuni 2 aastane LCD/LED teler 143 (tuh) 26% 2-4 aastane LCD/LED teler 180 (tuh) 32% üle 4 aastane LCD/LED teler 196 (tuh) 35% kineskoop teler 40 (tuh) 7% Ainult vabalevis olevate teleperede telerite vanus kuni 2 aastane LCD/LED teler 3 (tuh) 16% 2-4 aastane LCD/LED teler 5 (tuh) 24% üle 4 aastane LCD/LED teler 7 (tuh) 38% kineskoop teler 6 (tuh) 28% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Kõikide telerite vanus sihtrühmiti teleperede seas Telepered kuni 2 aasta 2-4 aasta üle 4 aasta vanune LCD, vanune LCD, vanune LCD, tavakines- plasma, LED plasma, LED plasma, LED koobiga teler (õhuke (õhuke (õhuke (vanemat tüüpi televiisor) televiisor) televiisor) teler) (000) (000) (000) (000) kokku 143 26% 214 38% 276 49% 65 12% KODUNE KEEL eesti 105 26% 156 39% 196 49% 42 10% vene 38 24% 58 37% 80 51% 23 15% PERE SUURUS 1 liige 43 20% 68 31% 100 46% 33 15% 2 liiget 43 27% 59 37% 84 53% 19 12% 3 liiget 24 28% 42 50% 41 50% 6 7% 4 liiget 23 33% 32 46% 35 50% 5 7% 5 ja rohkem liiget 11 37% 13 44% 16 55% 2 6% REGIOON Tallinn 44 24% 68 38% 90 50% 19 11% Harju-, Rapla-, Järvamaa 26 26% 38 39% 47 48% 10 10% Lääne- Eesti 16 28% 24 41% 28 49% 6 11% Tartu regioon 21 25% 32 38% 43 51% 9 11% Lõuna- Eesti 12 24% 20 39% 24 47% 8 15% Virumaa 24 27% 32 37% 43 49% 13 15% SISSETULEK PERELIIKME KOHTA 350 eurot 9 22% 14 33% 18 44% 8 19% 350 – 500 eurot 27 20% 43 32% 70 52% 25 18% 500 – 900,00 eurot 34 27% 51 40% 67 53% 11 9% üle 900 euro 32 32% 41 41% 44 45% 6 6% sissetulek puudus/keeldus 41 26% 66 42% 77 49% 15 10% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Teleperede profiil vastavalt teleri vanusele Telepered kuni 2 aasta 2-4 aasta üle 4 aasta vanune LCD, vanune LCD, vanune LCD, tavakines- plasma, LED plasma, LED plasma, LED koobiga teler (õhuke (õhuke (õhuke (vanemat tüüpi televiisor) televiisor) televiisor) teler) kokku 100% 100% 100% 100% KODUNE KEEL eesti 73% 73% 71% 64% vene 27% 27% 29% 36% PERE SUURUS 1 liige 30% 32% 36% 52% 2 liiget 30% 28% 30% 29% 3 liiget 17% 19% 15% 9% 4 liiget 16% 15% 13% 8% 5 ja rohkem liiget 8% 6% 6% 3% REGIOON Tallinn 30% 32% 33% 29% Harju-, Rapla-, Järvamaa 18% 18% 17% 15% Lääne- Eesti 11% 11% 10% 10% Tartu regioon 15% 15% 16% 14% Lõuna- Eesti 9% 9% 9% 12% Virumaa 17% 15% 16% 20% SISSETULEK PERELIIKME KOHTA 350 eurot 7% 6% 7% 12% 350 – 500 eurot 19% 20% 26% 38% 500 – 900,00 eurot 24% 24% 24% 17% üle 900 euro 22% 19% 16% 10% sissetulek puudus/keeldus 29% 31% 28% 23% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Kõikide telerite vanus sihtrühmiti teleperede liikmete seas Teleperede liikmed (4+) kuni 2 aasta 2-4 aasta üle 4 aasta vanune LCD, vanune LCD, vanune LCD, tavakines- plasma, LED plasma, LED plasma, LED koobiga teler (õhuke (õhuke (õhuke (vanemat tüüpi televiisor) televiisor) televiisor) teler) (000) (000) (000) (000) kokku 350 29% 504 42% 619 51% 125 10% SUGU mees 170 30% 239 42% 289 51% 55 10% naine 180 28% 266 42% 330 52% 70 11% RAHVUS eestlane 252 30% 349 42% 428 51% 80 10% muu rahvus 98 27% 155 42% 191 52% 46 12% VANUS 15-24 35 30% 53 46% 59 51% 8 7% 25-34 62 36% 74 43% 73 42% 11 7% 35-49 81 31% 115 43% 140 53% 20 8% 50-74 96 25% 152 40% 207 54% 52 14% 75+ 21 18% 43 37% 60 52% 24 21% REGIOON Tallinn 102 27% 160 42% 201 53% 37 10% Harju-, Rapla-, Järvamaa 56 27% 85 41% 113 55% 18 9% Lääne- Eesti 46 33% 63 45% 71 50% 16 11% Tartu regioon 52 31% 68 41% 83 50% 15 9% Lõuna- Eesti 39 31% 52 41% 60 47% 18 14% Virumaa 56 31% 76 42% 92 51% 22 12% SISSETULEK PERELIIKME KOHTA 350 eurot 27 26% 41 39% 46 44% 15 15% 350 – 500 eurot 52 22% 85 36% 130 55% 38 16% 500 – 900,00 eurot 82 31% 113 43% 147 55% 22 8% üle 900 euro 55 35% 68 44% 76 49% 7 5% sissetulek puudus/keeldus 134 30% 197 44% 220 50% 43 10% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018 Teleperede liikmete profiil vastavalt teleri vanusele Teleperede liikmed (4+) kuni 2 aasta 2-4 aasta üle 4 aasta vanune LCD, vanune LCD, vanune LCD, tavakines- plasma, LED plasma, LED plasma, LED koobiga teler (õhuke (õhuke (õhuke (vanemat tüüpi televiisor) televiisor) televiisor) teler) kokku 100% 100% 100% 100% SUGU mees 49% 47% 47% 44% naine 51% 53% 53% 56% RAHVUS eestlane 72% 69% 69% 64% muu rahvus 28% 31% 31% 36% VANUS 15-24 10% 11% 10% 6% 25-34 18% 15% 12% 9% 35-49 23% 23% 23% 16% 50-74 28% 30% 33% 42% 75+ 6% 9% 10% 19% REGIOON Tallinn 29% 32% 33% 29% Harju-, Rapla-, Järvamaa 16% 17% 18% 14% Lääne- Eesti 13% 13% 11% 13% Tartu regioon 15% 14% 13% 12% Lõuna- Eesti 11% 10% 10% 15% Virumaa 16% 15% 15% 17% SISSETULEK PERELIIKME KOHTA 350 eurot 8% 8% 8% 12% 350 – 500 eurot 15% 17% 21% 30% 500 – 900,00 eurot 23% 23% 24% 18% üle 900 euro 16% 14% 12% 6% sissetulek puudus/keeldus 38% 39% 36% 34% Teleauditooriumi mõõdikuuringu baasuuring 2018  Vabalevi kasutamine teleprogrammide vaatamiseks Jaanuar 2019  Metoodika Üldkogum: üle 15-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud, 1 102 616 elanikku (2018. aasta Statistikaameti andmetel) Valim: kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit, hiljem tulemused kaaluti üldkogumile vastavaks soo, vanusegruppide, rahvuse, piirkonna ja asulatüübi järgi. Meetod: telefoni-intervjuud Turu-uuringute AS telefoniküsitluse keskuses Küsitlusperiood: 8. jaanuar – 5. veebruar 2019 Planeeritud ja tegelik valim: N=2000 2 2  Küsitlusvalim (%) 0 5 10 15 20 25 30 35 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Maakond Sugu Tallinn 33 Mees 46 Harjumaa 12 Hiiumaa 1 Naine 54 Ida-Virumaa 11 Vanusegrupid Jõgevamaa 2 Järvamaa 2 15-29 a. 19 Läänemaa 2 29-49 a. 35 Lääne-Virumaa 4 Põlvamaa 2 50-69 a. 30 Pärnumaa 6 70+ a. 17 Raplamaa 3 Rahvus Saaremaa 3 Tartumaa 12 Eesti 67 Valgamaa 2 Muu 33 Viljandimaa 3 Võrumaa 3 3 3 Tulemused  Kas Te kasutate kodus teleri vaatamiseks … Kõik vastajad N=2000 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Tasulise TV teenuse pakkuja lahendust 81 Ainult tasuta vabalevi kanaleid 8 Internetilahendusi (Netflix, Youtube) 6 Ei vaata telerit 9 5 Müük 5  Vabalevi kasutajate osakaal taustandmete lõikes (%) SISSETULEK PERE LIIKME SUGU KOHTA mees 8 kuni 300 11 naine 7 301-500 13 VANUS 501-1000 4 15+29 8 1000+ 4 30-49 5 STAATUS 50-69 6 70+ 15 Juht, tippsetsialist 3 SUHTLUSKEEL Spetsialist, ametnik 5 eesti 7 Oskustööline 8 muu 8 Lihttööline 8 HARIDUS Mittetöötav 11 alg- v. põhiharidus 12 Pensionär 14 kesk, kesk-eriharidus 8 kõrgharidus 6 Õpilane/ üliõpilane 8 6 0 5 10 15 20 0 2 4 6 8 10 12 14 16 6  Vabalevi kasutajate osakaal taustandmete lõikes (%) 0 2 4 6 8 10 12 14 16 Maakond Tallinn 6 Harjumaa 7 Hiiumaa 8 Ida-Virumaa 9 Jõgevamaa 11 Järvamaa 8 Läänemaa 14 Lääne-Virumaa 4 Põlvamaa 8 Pärnumaa 9 Raplamaa 13 Saaremaa 8 Tartumaa 8 Valgamaa 13 Viljandimaa 3 7 Võrumaa 13 7  Kommentaar Tasuta vabalevi kanalite vaatajaid on küsitletute seas 8 protsenti. Laiendatuna üldkogumile jääb vabalevi vaatajate arv vahemikku 70 000 kuni 95 000 inimest. Vabalevi kasutavad keskmisest enam vanemad (üle 70-aastastest 15%), keskmisest väiksema sissetulekuga (301-500 eurot kuus leibkonna liikme kohta – 15%) ja väiksema haridusega inimesed (alg- või põhiharidusega 12%). Protsentuaalselt rohkem on vabalevi kasutajaid Läänemaal (14%); Raplamaal, Valgamaal ja Võrumaal (13%) ning Jõgevamaal (11%). 8 8  Miks Te kasutate ainult vabalevi kanaleid? (%) Neist, kes vabalevi kasutavad N=145 0 10 20 30 40 50 60 Nendest kanalitest piisab 50 Vaatan telerit vähe 49 Ei soovi maksta 16 Vaatan internetist 16 9 Müük 9  Kasutavad ainult vabalevi kanaleid, sest ei soovi maksta (%) SISSETULEK PERE LIIKME SUGU KOHTA mees 12 kuni 300 20 naine 20 301-500 22 VANUS 501-1000 0 15-29 8 1000+ 12 30-49 17 STAATUS 50-69 11 70+ 24 Juht, tippsetsialist 17 SUHTLUSKEEL Spetsialist, ametnik 12 eesti 23 Oskustööline 0 muu 4 Lihttööline 0 HARIDUS Mittetöötav 9 alg- v. põhiharidus 11 Pensionär 23 kesk, kesk-eriharidus 19 kõrgharidus 13 Õpilane/ üliõpilane 22 10 0 10 20 30 0 5 10 15 20 25 10  Kommentaar Tasuta vabalevi vaadatakse kõige sagedamini selle pärast, et ei olda ulatuslikumast TV jälgimisest huvitatud: telerit vaadatakse vähe (49%) ning vabalevis kättesaadavatest kanalitest selleks piisab (50%). Siiski tunnistab 16% küsitletutest, et vabalevi kasutamise taga on ka majanduslik kalkulatsioon – nad ei soovi teleprogrammide vaatamise eest raha maksta. Sagedamini toovad seda põhjust esile vanemaealised eestlased (üle 70-aastastest 24%) ja keskmisest väiksema sissetulekuga vastajad (301-500 eurot kuus leibkonna liikme kohta – 22%). Majanduslik külg on olulisem pensionäridele (23%) ja õppuritele (22%). Küsimusele “Kui Te peaksite endale täna TV-teenuse pakkuja valima, siis kelle Te valiksite?”, vastab 27% vabalevi kasutajatest, et nad valiksid endiselt vabalevi kanalid. 13% valiks Elisa ja 15% Telia ning 39% ei oska sellele küsimusele vastata. 11 11 Ankeet  Küsimustik KÜSITAKSE KÕIGILT, mitu vastust võimalik. Kas Te kasutate kodus teleri vaatamiseks ... ? 1 Tasulise TV teenuse pakkuja lahendust 2 Ainult tasuta nn vabalevi TV-kanaleid 3 Tasulisi kuumaksupõhiseid internetitelevisiooni ehk voogedastuslahendusi nagu Netflix, Youtube jt 4 Ei vaata telerit 5 EI OSKA ÖELDA Miks Te vaatate ainult vabalevi TV-kanaleid ? Võib mitu vastust. 1 Nendest kanalitest piisab 2 Vaatan telerit vähe 3 Ei soovi maksta 4 Vaatan internetist 5 Muu, mis? ________ 6 EI OSKA ÖELDA 13 13  LISA Andmetabelid: Mis on Teie põhiline Kui suur oli möödunud kuul Teie leibkonna kättesaadud KÕIK Vastaja sugu Vanus Haridus suhtluskeel Eestis? sissetulek ühe inimese kohta? alg- või kutse-, Ei oska Mees Naine 15-29 30-49 50-69 70+ Eesti Muu kesk, kesk- kõrg -300€ 301 - 500€ 501 - 1000 1001+€ põhi öelda eri kaalutud n= 2000 922 1078 378 693 599 330 1343 657 270 1114 616 171 559 575 267 428 kaalumata n= 2000 959 1041 251 703 708 338 1422 578 223 1136 641 165 578 587 278 392 28. Kas Te kasutate kodus teleri vaatamiseks...? Tasulise TV teenuse pakkuja lahendust % 81 79 83 69 80 89 82 85 73 75 82 81 82 82 85 82 75 Vaatan ainult tasuta nn vabalevi TV-kanaleid % 8 8 7 8 5 6 15 7 8 12 8 6 11 13 4 4 6 Tasulisi kuumaksupõhiseid internetitelevisiooni ehk voogedastuslahendusi nagu Netflix, Youtube jt % 6 7 5 12 7 2 1 5 6 5 5 6 2 3 7 11 6 Ei vaata telerit % 9 11 7 19 11 3 1 6 14 9 8 10 5 3 10 9 15 EI OSKA ÖELDA % 1 1 1 2 0 1 2 1 1 2 1 1 1 1 0 0 3 Mis on Teie põhiline Kui suur oli möödunud kuul Teie leibkonna kättesaadud KÕIK Vastaja sugu Vanus Haridus suhtluskeel Eestis? sissetulek ühe inimese kohta? alg- või kutse-, Ei oska Mees Naine 15-29 30-49 50-69 70+ Eesti Muu kesk, kesk- kõrg -300€ 301 - 500€ 501 - 1000 1001+€ põhi öelda eri kaalutud n= 151 75 76 29 36 36 50 97 54 32 84 35 19 73 21 12 27 kaalumata n= 145 74 71 17 36 43 49 100 45 27 82 36 18 71 21 10 25 33. Miks Te vaatate ainult vabalevi TV-kanaleid? Nendest kanalitest piisab % 50 49 52 16 39 57 74 58 37 37 52 57 28 67 47 29 33 Vaatan telerit vähe % 49 48 49 79 52 37 36 43 58 47 54 37 30 42 58 57 68 Ei soovi maksta % 16 12 20 8 17 11 24 23 4 11 19 13 20 22 0 12 11 Vaatan internetist % 16 16 16 36 23 13 2 11 25 14 14 23 13 13 44 8 9 Muu, mis? % 4 5 2 0 8 2 3 6 0 5 1 8 10 2 6 6 0 EI OSKA ÖELDA % 2 1 3 0 0 5 2 1 4 4 2 0 6 0 0 0 6 Vabalevi tv-kanalite vaatajad 14 14  25. Kas Teil on kodus kaabliga KÕIK Regioon Asulatüüp (4) Staatus püsiinternetiühendus ? Põhja- Ida- Lääne- Lõuna- Maakonn Alevik, Ettevõtja, Keskastm Oskustööl Lihttöölin Mitte- (üli- Tallinn Kesk-Eesti Pealinn Suur linn akeskus, juht, tipp- e Pensionil Jah Ei Eesti Virumaa Eesti Eesti küla ine e töötav )õpilane muu linn, spetsialis spetsialis kaalutud n= 2000 651 316 220 231 145 437 651 357 365 627 511 462 261 41 98 483 144 1267 693 kaalumata n= 2000 606 341 216 216 150 471 606 378 399 617 539 454 270 42 90 517 88 1263 699 28. Kas Te kasutate kodus teleri vaatamiseks...? Tasulise TV teenuse pakkuja lahendust % 81 78 83 73 84 86 85 78 79 81 85 84 81 81 81 82 81 70 84 77 Vaatan ainult tasuta nn vabalevi TV-kanaleid % 8 6 6 9 10 11 8 6 9 6 9 3 5 8 8 11 14 8 6 11 Tasulisi kuumaksupõhiseid internetitelevisiooni ehk voogedastuslahendusi nagu Netflix, Youtube jt % 6 7 7 4 4 3 5 7 6 6 3 7 8 6 3 7 1 9 6 4 Ei vaata telerit % 9 13 8 11 4 3 5 13 8 9 4 10 10 10 6 6 3 16 8 10 EI OSKA ÖELDA % 1 1 1 4 2 0 1 1 2 2 1 1 0 0 5 0 2 4 1 1 25. Kas Teil on kodus kaabliga KÕIK Regioon Asulatüüp (4) Staatus püsiinternetiühendus ? Põhja- Ida- Lääne- Lõuna- Maakonn Alevik, Ettevõtja, Keskastm Oskustööl Lihttöölin Mitte- (üli- Tallinn Kesk-Eesti Pealinn Suur linn akeskus, juht, tipp- e Pensionil Jah Ei Eesti Virumaa Eesti Eesti küla ine e töötav )õpilane muu linn, spetsialis spetsialis kaalutud n= 151 39 19 19 22 16 36 39 32 21 58 15 23 20 3 11 68 11 71 76 kaalumata n= 145 31 21 19 19 15 40 31 35 23 56 15 20 20 3 9 71 7 63 78 33. Miks Te vaatate ainult vabalevi TV-kanaleid? Nendest kanalitest piisab % 50 38 52 51 57 63 52 38 51 54 56 53 42 43 0 11 68 23 46 54 Vaatan telerit vähe % 49 62 44 37 41 50 47 62 36 59 43 42 55 63 100 42 36 88 55 44 Ei soovi maksta % 16 7 9 12 40 22 15 7 16 20 21 17 12 0 0 9 23 22 8 24 Vaatan internetist % 16 20 12 15 15 15 16 20 16 8 17 18 22 17 0 51 4 45 23 10 Muu, mis? % 4 0 19 0 5 0 2 0 0 0 9 8 0 4 0 9 3 0 1 5 EI OSKA ÖELDA % 2 0 0 11 0 0 2 0 6 0 1 0 3 0 0 0 3 0 0 4 Vabalevi tv-kanalite vaatajad 15 15  KÕIK Maakond Harju- Ida- Jõgeva- Lääne- Lääne- Põlva- Pärnu- Rapla- Saare- Valga- Viljandi- Tallinn Hiiumaa Järvamaa Tartumaa Võrumaa maa Virumaa maa maa Virumaa maa maa maa maa maa maa kaalutud n= 2000 651 243 13 220 43 49 38 73 43 128 53 52 240 34 66 53 kaalumata n= 2000 606 260 12 216 41 55 36 81 46 118 54 50 256 37 73 59 28. Kas Te kasutate kodus teleri vaatamiseks...? 28. Kas Te kasutate kodus teleri vaatamiseks...? Tasulise TV teenuse pakkuja lahendust % 81 78 83 72 73 86 91 83 86 84 85 83 84 84 84 90 82 Vaatan ainult tasuta nn vabalevi TV-kanaleid % 8 6 7 8 9 11 8 14 4 8 9 13 8 8 13 3 13 Tasulisi kuumaksupõhiseid internetitelevisiooni ehk voogedastuslahendusi nagu Netflix, Youtube jt % 5 6 8 0 3 3 3 9 1 5 5 3 2 6 5 3 2 Ei vaata telerit % 9 13 8 20 11 3 2 0 9 0 4 4 2 6 3 5 4 EI OSKA ÖELDA % 1 1 0 0 4 0 0 3 1 5 0 0 6 0 0 1 0 KÕIK Maakond Harju- Ida- Jõgeva- Lääne- Lääne- Põlva- Pärnu- Rapla- Saare- Valga- Viljandi- Tallinn Hiiumaa Järvamaa Tartumaa Võrumaa maa Virumaa maa maa Virumaa maa maa maa maa maa maa kaalutud n= 151 39 16 1 19 5 4 5 3 4 11 7 4 19 5 2 7 kaalumata n= 145 31 18 1 19 4 4 4 3 4 10 7 4 21 5 2 8 33. Miks Te vaatate ainult vabalevi TV-kanaleid? Nendest kanalitest piisab % 50 38 55 100 51 48 64 69 39 100 39 74 76 65 26 0 25 Vaatan telerit vähe % 49 62 45 0 37 52 59 46 38 50 45 43 32 37 74 0 67 Ei soovi maksta % 16 7 11 0 12 28 0 0 0 0 56 29 55 19 0 0 24 Vaatan internetist % 16 20 7 0 15 0 0 0 39 25 21 33 19 17 19 0 13 Muu, mis? % 4 0 18 0 0 0 0 0 23 0 9 0 0 0 0 52 0 EI OSKA ÖELDA % 2 0 0 0 11 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 48 0 Vaatab vabalevi kanaleid 16 16  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 28.02.2019 kehtiv kuni 28.02.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Rahandusministeerium [email protected] 11.03.2019 nr 6-2/596-1 Vabariigi Valitsuse reservi taotlus Esitame kooskõlastamiseks ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Korralduse eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 1 lehel 3. Lisa 1 Vabalevi mõisted 1 lehel 4. Lisa 2 Andmed Emori baasuuringust 19 lehel 4. Lisa 3 Andmed Turu-Uuringute küsitlusest 16 lehel Riina Uljas 628 2264 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Stenbocki maja 2019 nr Raha eraldamine Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile Eesti Rahvus- ringhäälingu vabalevis telepildi SD ja HD formaadi paralleeledastuse 2019. aasta kulude katteks 199 680 eurot. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu juurde Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) teleprogramme edastab vabalevis AS Levira, kellel on ERRiga kehtiva lepingu järgi õigus kasutada leviteenuse osutamiseks optimaalseimat tehnoloogilist platvormi. Varem edastas AS Levira ERRi kanaleid üle riigi SD-kvaliteedis ja lisaks ilma täiendava tasuta nn HD-testplatvormil, mis kuni selle aasta alguseni kogu Eestit ei katnud. Tänaseks on AS Levira valmis ehitanud uue üle-eestilise levivõrgu, mis töötab tänapäevasel tehnoloogilisel DVB- T2 standardil, mille kaudu on võimalik edastada ERRi programme HD-kvaliteedis. Sellega seoses muutis Levira alates 01.02.2019 DVB-T2 standardi oma põhiliseks edastusplatvormiks (vt mõistete selgitused lisas 1) ning soovib edaspidi ERRi kanaleid vaid sellel platvormil edastada. Kultuuriministeerium mõistab AS Levira soovi võtta kasutusele tänapäevasel tehnoloogial põhinev platvorm, et pakkuda meie elanikele parima kvaliteediga telepilti. Usume, et riiki AS Leviras esindav Rahandusministeerium on arvestanud sealjuures kaasnevate täiendavate kuludega ning toetab raha eraldamist. ERRi ja Levira vahel sõlmitud edastusteenuse kehtiv leping ei kohusta Levirat edastama ERRi telekanaleid paralleelselt mitmel platvormil ehk nii SD kui ka HD-kvaliteedis. Küll aga on ERR saavutanud Leviraga kokkuleppe vanal standardil paralleelse edastusteenuse jätkamiseks täiendava tasu eest, maksumusega 20 800 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Paralleeledastus on vajalik, et tagada ERRi kanalite jõudmine võimalikult suure hulga Eesti inimesteni ning selle puudumisel võib paljudel inimestel ERRi telekanalite nägemise võimalus kaduda. Tänane vabalevi teenuste kasutajate arv jääb kahe olemasoleva uuringu andmetel vahemikku 54 000 kuni 95 000 kasutajat (vt taotluse lisad 2 ja 3). Vabalevi kasutajatest moodustab väga suure osa vanuserühm 70+ (33%), inimesed keskmise sissetulekuga 301–500 eurot kuus pereliikme kohta (48%), maapiirkondades elavad inimesed (39%) ning pensionärid (45%). Seega kuuluvad paljud vabalevi kaudu ERRi kanaleid jälgivad inimesed majanduslikult vähemkindlustatud inimgruppidesse ning küsitluste kohaselt on vabalevi kasutamise üks oluline põhjus soov televiisori vaatamise eest mitte maksta. Tänaseks kasutusel olevatest televiisoritest on vanemad kui neli aastat 61%, vabalevi kaudu ERRi telekanaleid jälgivates peredes lausa 66%. Nende seadmete kasutajate puhul on üsna tõenäoline, et ilma lisainvesteeringuta (uue digiboksi või teleri ostmiseta) nad uue standardi järgset (DVB-T2) telepilti ei näe. Kahjuks puuduvad ERRi eelarves vahendid paralleeledastuse pikemaajaliseks jätkamiseks, mistõttu tuleb lisavahendite mittesaamisel paralleeledastus lõpetada selle aasta aprilli lõpus. Eeltoodut arvestades ei ole mõistlik paralleeledastuse perioodi aprilli lõpus lõpetada, vaid seda tuleks pikendada, soovitavalt 2021. aasta lõpuni. Kui järgnevate aastate rahastust on võimalik taotleda riigi eelarvestrateegia arutelude raames, siis edastuse tagamiseks vähemalt käesoleva aasta lõpuni on vajalik täiendav rahaeraldus. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile ERRi telepildi SD-paralleeledastuse kulude katteks 2019. aasta lõpuni toetust 199 680 eurot, milles sisaldub käibemaks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas (tel 628 2264) ning kunstide osakonna audiovisuaalnõunik Mati Kaalep (tel 628 2238). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister 2(2)  Lisa 1. Terminite selgitus Vabalevi all mõeldakse antenni abil telesignaali vastuvõtu võimalust, mis ei sea vaatajale rahalisi ega lepingulisi kohustusi. Vaataja peab signaali vastuvõtuks vajalikud seadmed (sobiv antenn, kaabeldus, teler, vajadusel digiboks) muretsema aga ise. Tasuline õhukaudne levi ehk nn Zoom-TV, tänaseks üks Elisa pakutavatest televisiooniteenustest, on sama tehnoloogiat kasutav tasuline teenus, kus edastatavad telesignaalid on krüpteeritud ning nende nägemiseks peab kasutaja kuutasu eest lisaks hankima dekodeerimiskaardi või vastava võimekusega digiboksi. Ka Zoom-TV klientideni jõuavad ERRi teleprogrammid eelnimetatud vabalevi kanalite kaudu, st võimalikud muudatused levis puudutavad ka neid televaatajaid. Õhulevi, mis ühendab tehnoloogiliselt mõlemaid eelkirjeldatud vaatajarühmi, kannab ka nimetust digitaalne maapealne televisioon (Digital Terrestrial Television, DTT) või lühendit DVB-T (digital video broadcasting – terrestrial), et eristada seda teistest digitelevisiooni standarditest – DVB-S (satelliit) ja DVB-C (kaabel). Õhulevi ehk DVB-T jaguneb kaheks põlvkonnaks. Esialgne DVB-T kasutas Mpeg2 kodeeringut ja võeti kasutusele üleminekul analoogtelevisioonilt digiedastusele. Hiljem lisandus kodeering Mpeg4, mis annab parema kokkupakkimisvõime. Seda hakkas tähistama DVB-T2. Telepildil on paralleelselt kasutusel kaks resolutsioonistandardit – SD ja HD. Esimesel on igal kaadril 720*480 pikslit, teisel 1920*1080. Digileviga alustati SD-resolutsioonis, kuid tänaseks toodavad juba kõik telejaamad pilti HD-resolutsioonis. Põhimõtteliselt ei välista ka esimese põlvkonna DVB-T standard HD-resolutsioonis pildi edastamist, kuid kuna pakkimisefektiivsus on liiga madal, mahuks neid kanaleid eetrisse kolm-neli korda vähem (raadiosagedused õhus on piiratud ressurss). Seepärast kasutatakse HD edastuseks praktikas DVB-T2 standardit. Vastuvõtuseade on kasutajapoolne elektroonikaseade, mis võimaldab kasutajateni õhulevi kaudu jõudvat telesignaali kuvada teleriekraanil. Selleks võib olla sisseehitatud digituuneriga televiisor või digiboks, mis ühendatakse antenni ja vanematüübilise televiisori vahele. Kahjuks ei ole paljud varem toodetud digi-tv (DVB-T) võimekusega telerid ja digiboksid võimelised DVB-T2 signaali lahti kodeerima ja pilti näitama. DVB-T2 võimekusega seadmeid hakati müüma umbes kümme aastat tagasi ja valdav üleminek poes müüdavatel seadmetel toimus 3–5 aastat tagasi. Vajalik investeering ühe vaatamiskoha üleviimiseks uuele standardile vastavaks algab alates 30 eurost, kui lisada telerile uus digiboks. Väga vanade, HD-võimekuseta telerite omanikel oleks soovitav hankida uus sisseehitatud DVB-T2 toega teler, mille jaehinnad algavad alates 150 eurost.