Leping

Lisa Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse taotlusele Veneetsia Kunstibiennaal on rahvusvaheliselt üks olulisemaid ja vanemaid kaasaegse kunsti sündmusi, kus Eesti osaleb 12. korda. See on rahvusvaheline platvorm, kus Eestil on võimalus silma paista võrdsena teiste seas ja rääkida kaasa kaasaegse kunsti diskursuses. Biennaalil osalemine viib kunstniku karjääri rahvusvahelisele tasemele, mis on Eesti kunsti laiemas tutvustamises väga oluline. Siiamaani on Veneetsia olnud edukaim näide kunstnike arengus ning karjääri hüppelises tõusus. KKEK on vastutav Eesti paviljoni produktsiooni eest Veneetsia kunstibiennaalil. Paviljonide produtseerimine on iga aastaga muutunud professionaalsemaks ja tagaside ning edulood sellevõrra positiivsemaks. KKEKi eesmärgiks on alati luua rahvusvaheliselt kõnekas ja võimekas paviljon, mis jääks silma ka biennaali kontekstis, kus on peaaegu sada rahvuspaviljoni. Eesti paviljon Veneetsia kunstibiennaalil on üks olulisemaid võimalusi eesti kunstnikele rahvusvahelisele areenile sisenemisel ja karjääriredelil tõusmisele ja Eesti kunsti ja kultuuri laiemale tutvustamisele. Mais kogunenud rahvusvaheline žürii valis Eesti esindajaks 2019. aasta Veneetsia biennaalil Kris Lemsalu, kelle esitatud projekt on ambitsioonikas, kunstiliselt põnev, uudne ja terviklik ning suhestub hästi uue paviljoni ruumiga Giudecca saarel. Lemsalule osaks saanud laialdane rahvusvaheline ja kohalik tähelepanu näitab samuti, et otsus oli praegusel ajahetkel väga õige, kuna Lemsalu looming asetub väga hästi hetkel aktuaalsetesse rahvusvahelistesse kunstisuundadesse. Selle aastane zürii tööprotsess oli erandlik ja konkurss oli kahejärguline. Esimene voor oli ideekavandite esitamine ja teise vooru valiti välja kaks kunstnikku, kes kumbki said stipendiumi projektiga edasi töötamiseks ja Veneetsia külastuseks. See oli erandlik juhtum ja see kajastub ka eelarve real. Eesolev biennaal on mitmedki pidi väga uuenduslik ja nö uus tulemine ja pildile tõusmine Eesti paviljonile. Eelmisel, 2017. aastal lõppes pikaaegne üürileping senise näitusepaiga Palazzo Malipieroga ning KKEK koostöös Kultuuriministeeriumiga on otsustanud 2019. aastaks rentida suurejoonelise vana tööstushoone Giudecca saarel, kus lähedal asuvad ka Islandi ja Helsingi ülikooli paviljonid. Uus näitusepaik annab laialdaselt uusi võimalusi oma mastaabi osas, kuid seab ka mitmeid uusi väljakutseid, millest paljud on seotud eelarve lisavajadusega, produktsioonimahu suurendamise ja kommunikatsiooni suunal. Kuna mitmeid aastaid on töötatud suht kitsikuses väikeste tiimidega ja samas on eesti nähtavus ja huvi meie paviljonide vastu aina suurenenud, siis oleks meil hädasti vaja ka ssisemiselt kasvada ja projekti produktsioon vajadustele vastavaks muuta. Uus mastaapne näitusepaik võimaldab kunstnikule luua muljetavaldava installatsiooni ja töötada kontekstis, mis asetuvad rahvusvahelisse kaasaegse kunsti pilti. Uue näitusepaiga tuules on KKEKi eesmärk sel aastal kasvatada nähtavust just rahvusvahelises meedias, et ühelt poolt kinnistada Eesti uue paviljoni asukoht, kuid ka et tõmmata rohkem tähelepanu Eesti esindusnäitusele tänu ainulaadsele toimumispaigale. Suurema rahvusvahelise nähtavuse kaudu soovime tuua Kris Lemsalu ja Eesti kunsti rahvusvahelisele areenile, luua häid edasisi koostöövõimalusi nii kunstnikule kui kuraatorile ja leida biennaali kaudu uusi kontakte, keda Eestisse kutsuda ka teiste kunstnikega koostööks. Eesti meediaga (ERR, Postimees, EPL/Delfi, Müürileht) on KKEKil juba mitu aastat olnud usalduslik ja edukas suhe, mida soovime 2019. aastal jätkata. Ideaalis sooviksime kaasata ka rahvusvahelist PR firmat, mida hetkel eelarve ei võimalda, kuid lisavahendite tekkides sooviksime kindlasti seda kasutada, sest kõikide ümbritsevate paviljonide näitel, kes seda kasutavad, on näha kui tulemuslik see on. Projekti sihtrühm Veneetsia biennaalilt käivad läbi kõik kunstimaailma tipp-professionaalid, ajakirjanikud, kunstikogujad ning hulk kunstihuvilist publikut. Eelmisel, 2017. aastal külastas Eesti paviljoni rekordiliselt ligi 40 tuhat külastajat. Tuleval aastal loodab KKEK panustada Kris Lemsalu näituse ja uue paviljoni ruumiga just professionaalse publiku seas nähtavuse kasvatamisele. Meediaplaan Juuni 2018 Võiduprojekti väljakuulutamine kohalikus ja rahvusvahelises meedias Juuni 2018 tele-, raadio- ja leheintervjuud võiduprojekti liikmetega Juuni-detsember 2018 projekti eeltutvustus kohalikus meedias Aprilli algus 2019 Eestisisene pressikonverents Mai algus 2019 E-Flux teade, rahvusvahelised pressiteated. Mai- November 2019 intervijuud, analüüsid nii kohalikus kui ka rahvusvahelises eriala ja tavameedias. Detsember 2019-jaanuar 2020 aktiivne suhtlus Eesti meediaga projekti Eestisse toomise teemal. Sarnaselt viimastele Veneetsia biennaali näitustele on ka sel aastal plaanis kutsuda biennaali ja Eesti paviljoni näitust kajastama Eesti kultuurimeedia olulisim tuumik (OP, Aktuaalne kaamera, Eesti Päevaleht, Postimees, Müürileht). E-fluxi teade on ülimalt oluline rahvusvahelise nähtavuse jaoks, kuna seda peetakse üldtunnustatud vahendiks rahvusvahelise kunstiprofessionaali kõnetamiseks. Projekti oodatavad tulemused - Projekti tulemusel loodame, et Kris Lemsalul tekib rohkem rahvusvahelisi koostöövõimalusi. - Sealhulgas töötame koostöös muuseumite ja galerii/erakogudega, et Lemsalu teosed ostetaks olulistesse kogudesse. - Soovime saada mitmeid rahvusvahelisi kajastusi ja äramärkimisi erialameedias, mis tooks laiemat tähelepanu Eestile ja tõstaks Eesti fookusesse kui põneva kunstiriigi - Eesti siseses kommunikatsioonis soovime läbi Lemsalu projekti kaasaegset kunsti inimestele lähemale tuua ja huvi äratada. - Pakkuda huvitavat ja väljakutsuvat dialoogi nii kunstikogukonna kui laiema publiku hulgaga. - Kavatseme professionaalsel tasemel tutvustada Eesti kunsti ja äratada rahvusvahelistes tipptegijates huvi selle vastu. Oodatav mõju KKEKi edasisele tegevusele KKEK on olnud Eesti paviljonide produtseeriaks Veneetsias alates 1999. aastast. Pikaajaline kogemus tagab tugeva professionaalse kompetentsi kontoris, head partnervõrgustikud Itaalias, laialdase kontaktide võrgustiku meedias, sponsorite usalduse ja aasta-aastalt jätkuva koostöö ning rahvusvahelise nähtavuse suurenemise. Juba kolm biennaali on olnud väga hea koostöö erinevate kõrgkoolidega ning oleme biennaali ettevalmistus perioodi kui ka avamisaega plaaneerinud praktikavõimalusi, kus tudengid saavad tipp-tegijate käe all koolituse ning osalevad olulise rahvusvahelise projekti tootmises. Eesti paviljoni produktsioon on üks olulisemaid KKEKi tööülesandeid, kuhu investeerime palju aega ja intellektuaalset energiat. Kuna KKEKi üks põhitegevusi on eesti kunsti tutvustamine rahvusvahelisel areenil ja kunstnikele ning kunsti-professionaalidele väljundi leidmine, siis Veneetsia biennaal on ideaalne kontekst nende võimaluste loomiseks, sisseseadmiseks ja kinnitamiseks. Mõõdetavad tulemused Projekti käigus sünnib näitus, mis on üleval Eesti paviljonis Giudecca saarel 8.maist- 24.novembrini 2019. Koostöös rahvusvahelise kirjastusega annab KKEK välja kataloogi. Vaatajanumbriteks ootame 20 - 40 tuhat inimest. Sündmust kajastavad peamised eesti meediaväljaandmed ja ka rahvusvaheline press. Enamjaolt ostetakse biennalilt ka kunstniku teoseid olulistesse kogudesse ja sünnib mitmeid uusi koostööprojekte. Biennaalil osalemine viib kunstniku karjääri kõrgele rahvusvahelisele tasandile.  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-4/2096-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja SIHTASUTUS KAASAEGSE KUNSTI EESTI KESKUS (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2019. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 21.12.2018 käskkirja nr 241 alusel, kooskõlas 2019. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni tegevuskava. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 12.04.2018 kuni 20.02.2020 toetust summas 180000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 15.03.2019. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse vahearuande esitamise tähtaeg on 31.01.2020. Toetuse kasutamise lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt 15.05.2020. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andja siseauditiosakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre, [email protected], 6282242; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Maria Arusoo, [email protected], 6314050. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium SIHTASUTUS KAASAEGSE KUNSTI EESTI KESKUS Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000920 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE517700771000587454 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Hillar Sein Maria Arusoo kunstide asekantsler juhatuse liige kantsleri ülesannetes 3/3