Kiri

3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas id Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajandus keskkonna büroo peaspetsialist id Eike Lepmets (tel 625 6564 , [email protected] ) , Reelika Päädam (tel 625 6267, [email protected] ) , Sille Teiter ( [email protected] ) ja Sandra Salom (tel 625 6145 , [email protected] ), Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo peaspetsialist Siim Suure (tel 625 6118 , [email protected] ) ning Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen (tel 625 6533 , [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (tel 625 6127, [email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6 523 , laura.ojava @agri.ee ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõuga muudetakse maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrust nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (edaspidi määrus nr 49 ) , maaeluministri 29 . aprilli 2015. a määrust nr 51 „Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus“ (edaspidi määrus nr 5 1 ) , m aaelumini stri 16. veebruari 2018. a määrust nr 9 „ Piirkondlik veekaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 9 ) , maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (edaspidi määrus nr 53 ) , põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määrus t nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (edaspidi määrus nr 4 ) ja m aaeluminis tri 7. jaanuari 2016. a määrust nr 2 „ Kiviaia taastamise toetus “ (edaspidi määrus nr 2 ) . Eelnõu § 1 punktiga 1 t ehtava muudatusega võib määruse s nr 49 sätestatud taotleja või tema esi ndaja , kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osaled a ka Maaeluministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise alg- ja täienduskoolitustel (edaspidi KSM - i koolitused ) . M uudatus on vajalik selleks, et võimaldada Maaeluministeerium il tellida KSM - i koolituste korraldamist ja läbiviimist eri teenusepakkujatelt . Koolitusel osalemise nõude täitmise kontrollimisel arvestatakse ka alates 2015. kalendriaastast toimunud ja Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK ) korraldatud KSM - i koolitusi. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 49 § 29 lõikega 12, mille kohaselt võib 2019. aastal toetust taotleda ka kuni viie aasta vanuse rohumaa kohta ehk sellise põllumaa kohta, millel kasvatatakse kuni viiel järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi või hoitakse seda maad mustkesas . V ältimaks toetuse mittesihipärast maksmist , kohaldub nimetatud erisus üksnes sellise põllumaa kohta, mille kohta oli 2018. aastal kohustus ja millel 2019. aastal kasvatatakse viiendal järjestikusel aastal heintaimi ning hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumajanduskultuuri või hoitakse seda maad mustkesas. 2018. aasta erandlikest ilmastikuoludest tingitud pikk põuaperiood pärssis rohumaade rajamist ja kahjustas olemasolevaid rohumaid ning vähendas rohusööda koguseid ja kvaliteeti, mis kokkuvõttes tegi loomapidajatel sööda varumise raskeks . Ikaldunud ja kahjustatud rohumaad rajatakse 2019. aastal uuesti , kuid rajamise aastal on rohumaade saak tagasihoidlik. Muudatus annab võimaluse jätta 2019. aastal kohustusega hõlmatud rohumaad üles kündmata , mis võimaldaks kasutada neid alasid sööda varumiseks ja leevendada seeläbi söödapuudust. Eelnõu § -ga 2 täiendatakse määruse nr 51 § 5 lõikega 5 1 , mille kohaselt ei anta keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus t taot leja kohta rohkem kui kümne hektari suurusel põllumaal ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava ) keskkonnasõbraliku aianduse toetus t välja töötades ja selle rahalisi vahendeid planeerides arvati , et toetusega võiks olla seotud umbes pool kogu Eesti puuvilja- ja marjakultuuride, köögivilja, maasika, ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavast põllumajandusmaast . Kuna toetuse väljatöötamise ajal kasvatati nimetatud kultuure Eestis u mbes 3500 hektaril, planeeriti arengukava perioodi lõpuks keskkonnasõbraliku aianduse toetuse sihttasemeks 1700 hektarit toetus ega seotud põllumajandusmaad . Keskkonnasõbraliku aianduse toetuse esimene taotlusvoor toimus 2015. aastal, kokku maksti toetus t 908 hektari kohta , millest ravim- ja maitsetaimed e kasvatamiseks kasutatav põllumajandusmaa moodustas 3,7 h ektarit ehk 0,41 protsenti. Keskkonnasõbraliku aianduse toetuse ga seotud põllumajandusmaa sihttase täideti 53,4 - protsendiliselt . S arnane oli olukord ka 2016. aastal, kui eespool nimetatud näitajad olid 1006,8 ja 11 h ektarit ehk 1,1 protsenti. Keskkonnasõbraliku aianduse toetuse sihttase täideti 59,22 - protsendiliselt . Olukord muutus 2017. aastal, kui toetust taotleti 233,7 hektari aedkoriandri ravim- ja maitsetaimena kasvatamise eest . S elle tagajärjel suurenes ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa pindala 20 protsendini kogu toetusega seotud põllumajandusmaa pin dalast. T oetus ega seotud põllumajandusmaa sihttase täideti 69,4 - protsendiliselt . 2018. aastal aga taotleti keskkonnasõbraliku aianduse toetust 911 h ektari musta kapsasrohu ja 211 h ektari hariliku maarjaohaka kasvatamiseks. See tõstis ravim - ja maitse taimede kasvatamise osakaalu kogu keskkonnasõbraliku aianduse toetuse ga seotud põllumajandusmaa pindal as 52,5 protsendini . P õllumajandusmaa, mille kohta toetust taotleti , kasvas 2186 h ektarini , toetusega seotud põllumajandusmaa sihttase ületati 486 h ektari võrra . Kuna toetuse sihttaseme ületamine tuli just ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa arvelt ja järgmistel aastatel on samuti toetuse eelarve ületam ise oht, tuleb ravim- ja maitsetaimede kasvatamise kohta seada piirang. Kuna enamik ravim- ja maitsetaimede kasvatajatest kasvatab ravim- ja maitsetaimi alla viie hektari suurustel põllumajandusmaadel , jätab kümne hektari piir neile võimaluse ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavat põllumajandusmaa pindala mõningal määral suurendada. Eelnõu § 3 punktiga 1 ja §-ga 4 täiendatakse määruse nr 53 § 27 lõiget 10 ja määruse nr 9 § 23 selliselt, et nii nagu 2018. aasta l ei saa ka 2019. aastal arengukava alusel antavat mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (edaspidi koos mahetoetus ) kohustust asendada arengukava alusel antava piirkondliku veekaitse toetuse kohase maa rohumaana hoidmise kohustusega (edaspidi maa rohumaana hoidmise kohustus ) . Arengukava kohaselt on maaeluministril õigus kehtestada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste ko hta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.07.2014, lk 1–17), artikli 15 lõikega 3 kooskõlas täpsemad kohustuste asendamist puudutavad reeglid. Määruse nr 53 § 5 lõike 2 1 alusel rakendat i 2018. aastast mahetoetusele nitraaditundlikul alal uut, kõrgemat toetusemäära. Määruse nr 53 § 5 lõikes 2 1 on sätestatud, et kui põld asub täies ulatuses põllumassiivil, mis asub täies ulatuses nitraaditundlikul alal, suurendatakse asjakohast ühikumäära 30 protsendi võrra ühe hektari maa kohta, mille kohta taotletakse toetust. Esialgse te 2018. aasta toetuse taotlemise andmete põhjal saab järeldada, et nimetatud ühikumäära suurendamisel oli positiivne mõju ning selle põllumajandusmaa pindala, mille kohta võeti mahetoetuse viie aastane kohustus, suurenes 800 hektari võrra (10 5 13 hektarilt 11 300 hektarini). Seetõttu ei ole mahetoetuse kohustuse asendamise võimaldamine maa rohumaana hoidmise kohustusega põhjendatud. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 53 § 27 lõikega 12 , mille kohaselt võib 2019. aastal toetust taotleda ka kuni nelja aasta vanuse rohumaa kohta ehk sellise põllumaa kohta, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat, lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi või puuvilja- või marjakultuuri. Vältimaks toetuse mittesihipärast maksmist , kohaldub nimetatud erisus üksnes sellise põllumaa kohta, mille kohta oli 2018. aastal kohustus ja millel 2019. aastal kasvatatakse neljandal järjestikusel aastal heintaimi ning hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal § 8 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri. Kuni nelja aasta vanuse rohumaa puhul on mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäär 88 eurot ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär 80 eurot hektari kohta aastas. 2018. aasta erandlikest ilmastikuoludest tingitud pikk põuaperiood pärssis rohumaade rajamist ja kahjustas olemasolevaid rohumaid ning vähendas rohusööda koguseid ja kvaliteeti, mis kokkuvõttes tegi loomapidajatel sööda varumise raskeks . Ikaldunud ja kahjustatud rohumaad rajatakse 2019. aastal uuesti, kuid rajamise aastal on rohumaade saak tagasihoidlik. Muudatus annab võimaluse jätta 2019. aastal kolme aasta vanused rohumaad üles kündmata, mis võimaldaks kasutada neid alasid sööda varumiseks ja leevendada seeläbi söödapuudust. Eelnõu § - de ga 5 ja 6 muudetakse määruses nr 2 ja määruses nr 4 vii teid muinsuskaitseseadusele. Vii dete muutmine on tingitud uue muinsuskaitseseaduse jõust umisest 1. mai 2019. aastal. Määruse nr 4 § 3 lõikes 9 sätestatud kinnismälestiste loetelu , mida põllumajandusmaal tuleb säilitada, jääb samaks. Muutub üksnes viide muinsuskaitseseadusele. Määruse nr 4 § 3 lõikes 9 loetletud kinnismälestised on ka uue muinsuskaitseseaduse tähenduses kinnismälestised (kas ajal oomälestis ed , arheoloogiamälestis ed või ajaloolised looduslik ud pühapaigad ) . Määruse nr 2 § 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse viide kehtiva muinsuskaitseseaduse alusel asutatu d kultuurimälestiste riiklikule registrile viitega uue seaduse alusel asutatavale kultuurimälestiste registrile . Muinsuskaitseseaduse eelnõu § 93 kohaselt viiakse k ultuurimälestiste registri andmed vastavusse uue seaduse nõuetega 2022. aasta 1. jaanuariks. Eelnõu § 7 lõikega 1 sätestatakse, et m ääruse § 1 punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2019. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et alates 1. jaanuarist 201 9 võib keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega , osaleda ka Maaeluministeeriumi korraldatud KSM - i koolitustel . Lõikega 2 sätestatakse, et eelnõu §-d 5 ja 6 jõustuvad 1. mail 2019. aastal. Seda seetõttu, et muinsuskaitseseadus, mis toob kaasa muudatused ka määruses nr 2 ja määruses nr 4, jõustub 1. mail 2019. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 17.12.2013, lk 549–607), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670), komisjoni delegeeritud määrus ega (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), komisjoni delegeeritud määrus ega (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.07.2014, lk 1–17), komisjoni rakendusmäärus ega (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 227, 31.07.2014, lk 18–68), ning komisjoni rakendusmäärus ega (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124). 4. Määruse mõjud Eelnõu § 1 punkti ga 1 t ehtav muudatus võimald ab jätkuvalt parandada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Muudatusega võimaldatakse ka Maaeluministeeriumil korraldada KSM - i koolitus i. Eelnõu § 1 punkti ga 2 ja § 3 punkti ga 2 tehtav muudatus võimaldab põllumajandustootjatel jätta lühiajalised ro huma ad üles kündmata ning kasutada neid alasid loomade karjatamiseks või sööda varumiseks , leevendades 2018. aasta põuast tingitud söödapuudust. Muudatusel on põll umajanduskeskkonnale positiivne mõju , kuna säilivad rohuma ad, mis s oodustavad elurikkust, seovad süsinikku, kaitsevad põllumuldasid ning põhja- ja pinnavett . E elnõu § -s 2 tehtav muudatus puudutab taotlejaid, kes plaanivad alates 2019. aastast taotleda keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust rohkem kui kümnel hektaril ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest . En amik taotlejad on toetust taotlenud vähem kui viie hektari ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks, seega jääb neile võimalus ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa pindala suurendada. S elliseid taotlejaid , kes võiksid ravim- ja maitsetaimi kasvatada rohkem kui kümnel hektaril , võib olla aasta peale kokku kaks-kolm. Samas aitab tehtav muudatus püsida toetuse sihttaseme ja eelarve piirides. Eelnõu § 3 punktiga 1 ja § 4 -ga tehtava te muudatusega ei saa ka 2019. aastal mahetoetuse kohast kohustust asendada maa rohumaana hoidmise kohustusega. Kuna määruse nr 53 § 5 lõike 2 1 alusel rakendatakse 2018. aastast mahetoetusele nitraaditundlikul a lal uut, kõrgemat toetusemäära, ei ole selle positiivse mõju tõttu ka 2019. aastal otstarbekas mahetoetuse kohustuse asendamis t maa rohumaana hoidmise kohustusega lubada . Selle p õllumajandusmaa pindala, mille kohta võeti 2018. aastal mahetoetuse 5-aastane kohustus, suurenes esialgse info kohaselt 800 hektari võrra (10 513 hektarilt 11 300 hektarini). M aa rohumaana hoidmise kohustuse üheks keskseks nõudeks on olemasoleva rohumaa puhul selle maa hoidmine rohukamara all või seni muu kultuuri all olnud maa puhul rohumaa rajamine. See tähendab, et neid tegevusi ei ole mahetoetuse kohustuse v õtnud isik, kes plaanis oma kohustust maa roh umaana hoidmise kohustusega 2019 . aastal asendada, veel saanud (talve tõttu) teha. P M K andmetel kasutati 201 7 . aastal nitr aaditundlikul alal põllumajandusmaad mahetoetuse nõuete kohaselt 10 717 hektaril . E elnõu § - de ga 5 ja 6 tehtav ad muudatus ed ei muuda sisuliselt asjakohaste toetuste saamiseks kehtestatud tingimusi. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmis e nõuete täitmiseks tuleb jätkuvalt p õllumajandusmaal säilitada matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild. Kiviaia taastamise toetus e taotluse hindamisel antakse taotlusele jätkuvalt neli hindepunkti, kui t a taotleb toetust sellise kiviaia taastamiseks, mis asub muinsuskaitseseaduse alusel asutatud kultuurimälestiste registrisse kantud mälestisel „Rebala muinsuskaitseala “. E elnõu § 7 lõikega 1 tehtav muudatus on positiivne keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuna võimaldab arvestada ka Maaeluministeeriumi korraldatud KSM - i koolitusi, mis on läbi viidud alates 1. jaanuarist 2019. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt jõustuvad §-des 5 ja 6 toodud muudatused samaaegselt uue muinsuskaitseseaduse jõustumisega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne lisa kulusid riigieelarve vahenditest . V õimalikud lisakulud määruse rakendamiseks kaetakse arengukava tehnilise abi eelarvest . Arengukava versiooni 4.2 kohaselt on meetme 10 kogueelarve 228 153 667 eurot. Sellest tegevuse liigi „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ mitteametlik eelarve on arengukava peatüki 11.4.1.1 kohaselt 168 319 667 eurot. Sellest 131 086 667 euro puhul on EAFRD osa 75 protsenti ( 98 315 000 eurot) ja Eesti riigi osa 25 protsenti ( 32 771 667 eurot) ning 37 233 000 euro puhul on EAFRD osa 100 protsenti (tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 kohaldamisel EAFRD-le üle kantud vahenditega). Tegevuse liigi „Keskkonnasõbraliku aianduse toetus “ – mille üheks alategevuseks on keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus – mitteametlik eelarve on arengukava peatüki 11.4.1.1 kohaselt 3 118 000 eurot, millest EAFRD osa on 2 338 500 eurot ja Eesti riigi osa 779 500 eurot. Tegevuse liigi „Piirkondlik veekaitse toetus“ mitteametlik eelarve on arengukava peatüki 11.4.1.1 kohaselt 5 900 000 eurot , millest EAFRD osa on 4 425 000 eurot ja Eesti riigi osa 1 475 000 eurot . Arengukava versiooni 4.2 kohaselt on meetme 11 „Mahepõllumajandus“ kogueelarve 87 220 000 eurot. Sellest 82 230 000 euro puhul on EAFRD osa 75 protsenti (61 672 500 eurot) ja Eesti riigi osa 25 protsenti (20 557 500 eurot) ning 4 500 000 euro puhul on EAFRD osa 100 protsenti (tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 kohaldamisel EAFRD-le üle kantud vahenditega) ja 490 000 euro puhul on Eesti riigi osa 100 protsenti (tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 82 kohase täiendava riikliku rahastamisega). 6. Määruse jõustumine Määrus e § 1 punkt i 1 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 201 9 . aasta 1. jaanuarist . Määruse §-d 5 ja 6 jõustuvad 1. mail 2019. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude info süsteemis EIS kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile , Kultuuriministeeriumile j a Rahandusministeeriumile ning informatsiooniks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ile ja arengukava seirekomisjonile. -864235 -144145 EELNÕU 08 . 03 .2019 20320 100330 2019 nr… 0 0 2019 nr… Määrus Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. § 1. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrust nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „PMK“ sõnadega „või Maaeluministeeriumi“; 2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) 2019. aastal võib toetust taotleda ka sellise põllumaa kohta, mille kohta oli 2018. aastal kohustus ja millel 2019. aastal kasvatatakse viiendal järjestikusel aastal heintaimi ning hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumajanduskultuuri või hoitakse seda maad mustkesas . “. § 2. Maaeluministri 2 9. aprilli 2015. a määruse nr 51 „Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus “ muutmine Maaeluministri 2 9. aprilli 2015. a määruse nr 5 1 „ Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus “ § 5 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses : „ ( 5 1 ) Kui lõikes 1 nimetatud toetusõiguslikul põllumaal kasvatatakse kohustuseaastal lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi rohkem kui kümnel hektaril, ei anta toetust nende kasvatamiseks kasutatava selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab kümmet hektarit. “. § 3 . M aaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus “ muutmine Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus “ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 27 lõi get 10 täiendatakse pärast tekstiosa „2018. “ tekstiosaga „ja 2019. “ ; 2) parag rahvi 27 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) 2019. aastal võib toetust taotleda ka sellise põllumaa kohta, mille kohta oli 2018. aastal kohustus ja millel 2019. aastal kasvatatakse neljandal järjestikusel aastal heintaimi ning hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale järjestikusele aastale järgneval kohus tuseaastal kasvatatakse seal § 8 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud põllumajanduskultuuri . Sellise põllumaa kohta antakse mahepõllumajandusele ülemineku toetust § 3 lõike 1 punktis 6 ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud ühikumääras. “ . § 4. Maaeluministri 16. veebruari 2018. a määruse nr 9 „Piirkondlik veekaitse toetus“ muutmine Maaelumini stri 16. veebruari 2018. a määruse nr 9 „ Piirkondlik veekaitse toetus“ § 23 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „2018.“ tekstiosaga „ja 2019.“. § 5. Põl lumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja kesk konnaseisundis hoidmise nõuded“ muutmine Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ § 3 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „ 3 lõikes 2“ tekstiosaga „11 lõigetes 2, 3 ja 6“. § 6. Maaeluministri 7. jaanuari 2016 . a määruse nr 2 „ Kiviaia taastamise toetus “ muutmine Maaeluministri 7. jaanuari 201 6 . a määruse nr 2 „ Kiviaia taastamise toetus “ § 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „13 lõike 1 alusel asutatud kultuurimälestiste riiklikusse “ tekstiosaga „78 lõike 2 alusel asutatud kultuurimälestiste “ . § 7 . Määruse jõustumine (1) Määrus e § 1 punkt i 1 rakendat akse tagasiulatuvalt alates 2019 . aasta 1. jaanuarist . (2) Määruse §-d 5 ja 6 jõustuvad 1. mail 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 08.03.2018 nr 1.4-3/311 Kultuuriministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister Lisad: 1. Määrus: EN_muutmine_2019_3.docx; 2. Seletuskiri: SK_muutmine_2019_3.docx. Eike Lepmets 625 6564, [email protected] Ketlyn Roze 625 6127, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/19-0244 - Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b1f3aeec-9bfa-43ad-841f-f2f25bb24b68 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b1f3aeec-9bfa-43ad-841f-f2f25bb24b68?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main