Vabariigi Valitsuse korralduse "Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks" eelnõu esitamine

Riigikantselei [email protected] 29.03.2019 nr 1-11/730-1 Vabariigi Valitsuse korralduse "Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks" eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri 3. üürilepingu projekt Erle Toiger 6282229 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea …..... …………… 2019 nr ....... Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 18 lõike 2 punktiga 6 anda Kultuuriministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva, Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4871731, katastritunnus 92201:014:0041, pindala 9515 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV20851) otsustuskorras tasu eest kasutusse andmiseks Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum (registrikood 90012320) järgmistel tingimustel: 1) kinnistu ja sellel asuvad ehitised antakse tervikuna kasutamiseks sihtotstarbeliselt muuseumi tegevuseks ning Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum põhikirjas sätestatud kultuuritööga seotud ülesannete täitmiseks; 2) kinnistu antakse kasutusse 10 aastaks; 3) kinnistu kasutustasu on 125 eurot kuus; 4) kasutustasu suurust on kinnistu omanikul õigus üle vaadata ja muuta üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui 3% aastas; 5) kasutusse võtja tagab kinnistu ja sellel asuvate ehitiste majandusliku säilimise ning tasub kõik riigivara kasutamisega seotud maksud ja kõrvalkulud, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on anda Kultuuriministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva riigivara otsustuskorras tasu eest 10 aastaks Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum kasutusse andmiseks. Kasutusse antavaks varaks on Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuv kinnistu ning sellel asuvad hooned ja rajatised. Vara antakse kasutamiseks avalikul eesmärgil ja sihtotstarbeliselt muuseumi tegevuseks. Käsmu Meremuuseum on nimetatud kinnistul tegutsenud alates 1993. aastast. Käesoleva riigivara kasutamiseks andmise menetluse tulemusena sõlmitakse muuseumiga uus riigivaraseaduse nõuetega kooskõlas olev üürileping. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist Erle Toiger (telefon 628 2229, e-post [email protected]). 1.3. Riigivara kasutamiseks andmise menetlus Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise kohta on riigi kinnisvararegistris algatatud menetlus nr 18-3560. Enne kasutamiseks andmise algatamist viidi vastavalt riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-le 96 riigi kinnisvararegistris läbi kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlus nr 18-2523 teiste riigivara valitsejate ja õigustatud isikute huvi väljaselgitamist. Menetluse raames esitas taotluse Haljala Vallavalitsus (06.06.2018. a kiri nr 7-1/1-38), kes palus enda kaasamist kohaliku omavalitsuse jaoks olulise kinnistuga seotud menetlusse, tulenevalt järgnevatest asjaoludest: 1) järgimaks maa-ala suhtes Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsusega nr 39 kehtestatud detailplaneeringu õiguspärast elluviimist. Detailplaneering näeb muuhulgas ette Käsmu majaka kinnistu liitmist Merekooli tn 1 kinnistuga ning seonduvaid asjaõiguslikke tehinguid, mille üheks osapooleks on kohalik omavalitsus; 2) kinnistul asuvad tehnovõrgud, mille kaudu toimub kinnistuga piirnevate kinnistute veevarustus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 sätestatust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse jaoks oluline, et veevarustus säiliks viisil, mis ei too kaasa naaberkinnistute omanike õiguste kahjustamist; 3) kohaliku omavalitsuse huvides on, et kinnistul saaksid jätkuda nii kohaliku kogukonna kui laiema üldsuse jaoks olulised kultuuriüritused ning et kinnistul asuvad hinnatud muinsuskaitse- ja turismiobjektid oleksid jätkuvalt avatud nii kohalikele elanikele kui ka Käsmu külastajatele. Nimetatud asjaoludega on riigivara kasutada andmise tingimuste väljatöötamisel arvestatud (näiteks üürilepingu projekti punktid 1.2, 3.2.4 ja 4.1.2). 2. Eelnõu sisu 2.1. Kasutamiseks andmise alus, sisu ja põhjendus RVS § 19 lõike 2 punkti 1 alusel võib minister otsustada kinnisasja kasutamiseks andmise otsustuskorras juhul, kui sellele ei rakendu RVS § 19 lõikes 5 nimetatud erandid, üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Sellest lähtudes palub Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsuselt nõusolekut korralduse eelnõus nimetatud kinnistu ning sellel asuvate hoonete ja rajatiste otsustuskorras 10 aastaks tasu eest Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum (registrikood 90012320, asukoht Merekooli tn 1, Käsmu küla, Haljala vald, 45601) kasutusse andmiseks. Kasutusse antavaks varaks on Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuv kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4871731, katastritunnus 92201:014:0041, pindala 9515 m2, sihtostarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV20851) ning sellel asuvad hooned ja rajatised (muuseum, majandushoone, garaaž-saun, puukuur, abihoone, kelder, vaateplatvorm ja välitualetid). Vara antakse kasutamiseks avalikul eesmärgil ja sihtotstarbeliselt muuseumi tegevuseks. Käsmu Meremuuseum on tegutsenud kinnistul asuvas ajaloolises Käsmu piirvalvekordoni hoones (mälestise registri nr 16068) alates 1993. aastast. Muuseum on alates 2000. a tegutsenud MTÜ Käsmu Meremuuseum nime alla ja 2013. a asutati Sihtasutus Käsmu Meremuuseum. Senimaani on kinnistu ja ehitiste kasutamist reguleerinud Põhja Piirivalvepiirkonna ja Aarne Vaigu (Käsmu Meremuuseumi asutaja) vahel 1998. a sõlmitud üürileping. Kinnistu ja seda koormav üürileping anti Siseministeeriumi valitsemiselt üle Kultuuriministeeriumi valitsemisele 2008. aastal. Kuivõrd täna kehtiv tähtajatu üürileping on sõlmitud enam kui 20 aastat tagasi, siis on vajalik sõlmida uus, RVS nõuetega kooskõlas olev üürileping. Korrektne üürileping annaks Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum kindluse muuseumi tegevuse arendamiseks ja motivatsiooni kinnistul asuvate ehitiste korrashoidu investeerimiseks. Uue üürilepingu sõlmimisel lõpetatakse senine, 1998. a sõlmitud üürileping. Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum põhikirjaliseks eesmärgiks on sihtasutuse poolt kogutud vahendite ja tegevusega toetada: mitmekülgse merekultuuri keskuse loomist; merekultuuri ja ranna elustiili pärimuse väärtustamist, kajastamist ja arendamist; muinaskultuuri tutvustamist; noortele loodushariduse pakkumist; kohaliku turismi arendamist ning külakultuuri ja -elu edendamist; teadustöö arengut. Tegemist on eramuuseumiga, millele annab põhisisu Aarne Vaigu erakogu, milles on umbes 85 000 erinevaid merega seotud valdkondi kajastavat säilikut ja eksponaati. Viimase viie aasta (2014-2018) jooksul on muuseumit külastanud keskmiselt 46 500 külastajat aastas, sh ca 2500 lasteprogrammides ja -laagrites osalejat, ca 12 000 Eesti-sisest külastajat, ca 14 200 külastajat välisriikidest (ligi 70 erinevast riigist) ning ca 17 800 kontserdi- ja festivalikülastajat. Käsmu küla asub Lahemaa Rahvuspargi aladel, mis on alati juhtinud külastajaid nii Käsmu matkaradadele kui ka muuseumisse. Valdavalt on muuseumi külastajate jaoks oluline leida käsmulikke küla- ja merevaateid. Lisaks kaitsealustelele loodusväärtustele on populaarne ala nõukogude piirivalve aegne militaarpärand. Muuseumis on ehitatud viikingilaev, mis pakub huvilistele meresõitu, ning alal toimub igal suvel traditsiooniline puupaatide ehitus ja hooldustööde tegemine. Muuseumis korraldatakse raamatuesitlusi, kontserte, näitusi ja etendusi, aga ka loenguid, kus esinevad Käsmu külaga seotutud teadus-, kultuuri- ja kirjandusinimesed. Muuseumi tegevustesse kaasatakse kohalikku kogukonda ja külaelanikke, kes on muuseumi üritustele alati oodatud. Suurimad külakogukonna vabaõhuüritused muuseumi kasutuses oleval alal on küla jaanituled, kontserdid, teemapäevad, seminarid, folk ja talgud. Temaatilistel muuseumi seminaridel osaleb tavaliselt külast 20-50 inimest. Kogukonna noorte kaasamiseks on üle 20 aasta korraldatud laste merelaagreid. Käsmu külas tegutseb rohkelt MTÜ-sid ja seltsinguid, kellega muuseum koostööd teeb. Käsmu Meremuuseum on kinnistu ja sellel asuvate ehitiste korrashoidu oluliselt panustanud. 1993. aastal oli nõukogude sõjaväest maha jäetud piirivalve kordoni territoorium heakorrastamata ning piiratud 2 m kõrguse puuplangu ja silikaattellistest müüriga. 25 aastaga on muuseumi asutaja, Aarne Vaik militaarpärandi hoonestuse kaosest kujundanud kordonihoone ümbruse selliseks avatud muuseumikeskkonnas nagu see täna on. Perioodil 2008-2019, kui kinnistu on olnud Kultuuriministeeriumi valitsemisel, on muuseum teostanud omal kulul järgmised olulisemad remonttööd: - 2008. a remonditi abihoone suviste abiliste majutamiseks; - 2011.-2012. a soojustati peahoone laepealsed; - 2011.-2014. a korrastati peahoone fassaad; - 2015. a taastati peahoones saalituba, mille raames lammutati nõukogude piirivalve ajal ehitatud vaheseinad, vahetati välja pehkinud laetalad ja -lauad, soojustati lagi ning taastati kogu saal algsel kujul kasutades ainult vanu traditsioonilisi võtteid ja materjale; - 2016. a tehti põhjalikud hooldusremonditööd peahoone fuajees, galeriis ning neljas muuseumi ekspositsiooniruumis; - 2017. a teostati kahe abihoone krohvimis- ja värvimistööd, vahetati ühe abihoone harjalauad ja korrastati teise abihoone katusekattematerjal; - 2018. a jätkati abihoonete uste ja akende ning keldri sissepääsu seinte korrastamist ja drenaaži paigaldamist. Käsmu Meremuuseum planeerib kinnistul mitmeid arendustegevusi ka edaspidi. Soovitakse remontida kahe abihoone siseruumid, et tagada paremad hoiutingimused säilikutele ja eksponaatidele. Samuti soovib muuseum parendada puidu restaureerimise töökoda ja purjetarvikute hoidlat. Endisesse saunamajja on külastajate vajadusi arvestades kavas taastata vesitualetid. Plaanis on ka alal paikneva militaarpärandi kompleksne renoveerimine ja eksponeerimine. Tuleviku perspektiivis on soov rajada ajalooliste paatide hoidmiseks paadikuur ning vahetada peamaja, piirivalve kordonihoone katus (eterniit pleki vastu). Nimetatud remont- ja arendustööde teostamise eelduseks on Sihtasutusega Käsmu Meremuuseum sõlmitav pikaajaline üürileping. Kinnistul tehtavad heakorra-, hooldusremondi-, ehitus- ja renoveerimistööd lepitakse üürniku ja üürileandja vahel kokku kord aastas tehtava ülevaatuse järgselt (vt üürilepingu projekti punkt 5.8). Eeltoodust lähtudes on Kultuuriministeeriumi hinnangul põhjendatud kinnistu otsustuskorras (ilma avaliku enampakkumiseta või valikpakkumiseta) 10 aastaks kasutusse andmine Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum. 2.2. Kasutustasu määramine ja üürilepingu tingimused RVS § 18 lõike 1 alusel antakse riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest. RVS § 18 lõike 2 punkti 6 alusel võib riigivara anda kasutamiseks tasuta või turupõhisest kasutustasutus madalama tasu eest muuhulgas, kui vara on vajalik sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud kultuuritööga seotud ülesande täitmiseks. Riigivara tasuta või turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest kasutamiseks andmisel tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest või peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud (RVS § 18 lõige 3). Lisaks peab kasutuslepingus sätestama, et asjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja (RVS § 18 lõige 5). Kuna kinnistu kasutamine on vajalik avalikul eesmärgil, on põhjendatud anda vara kasutamiseks järgmistel tingimustel: 1) kinnistu ja sellele asuvad ehitised antakse tervikuna kasutamiseks sihtotstarbeliselt muuseumi tegevuseks ning Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum põhikirjas sätestatud kultuuritööga seotud ülesannete täitmiseks; 2) kinnistu antakse kasutusse 10 aastaks; 3) kinnistu kasutustasu on 125 eurot kuus; 4) kasutustasu suurust on kinnistu omanikul õigus üle vaadata ja muuta üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui 3% aastas; 5) kasutusse võtja tagab kinnistu ja sellel asuvate ehitiste majandusliku säilimise ning tasub kõik riigivara kasutamisega seotud maksud ja kõrvalkulud, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest. Nimetatud tingimused kehtestatakse ka sõlmitavas üürilepingus (üürilepingu projekt on lisatud seletuskirjale). Kinnistu kasutamise õigus antakse kasutajale sihtotstarbeliselt üksnes muuseumi tegevuse eesmärgil ja avalikul otstarbel. Seejuures on muuseumikomplekside puhul tegemist eriotstarbelise riigivaraga, mille puhul puudub aktiivne turg ja turupõhise kasutustasu määramiseks on võrdlusandmed ebapiisavad. Arvestades riigivara olemasolevat eriotstarbelist kasutust ei ole võimalik leida kinnistule turupõhist kasutustasu ja sellest tulenevalt ei tellitud kasutustasu hariliku väärtuse väljaselgitamiseks eksperthinnangut. Sihtasutusega Käsmu Meremuuseum peetud läbirääkimiste tulemusena teeb Kultuuriministeeriumi ettepaneku kehtestada kasutustasu suuruseks 125 eurot kuus (1500 eurot aastas), mis moodustab ca 10% sihtasutuse aastasest peamiste tuluallikate – muuseumikülastused, giiditeenus, paadisõidu teenus ja renditeenus ürituste korraldamiseks – summast (2016. a 11 476 eurot ja 2017. a 18 740 eurot, keskmiselt 15 000 eurot aastas). Võrdluseks, et kehtiva, 1998. a sõlmitud üürilepingu kohaselt tasutakse üüri 16,52 eurot kuus. RVS § 18 lõike 6 kohaselt peab üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus ette nägema kasutustasu suuruse muutmise tingimused. Sellest lähtudes jätab Kultuuriministeerium riigivara valitsejana endale õiguse kasutustasu suurust üle vaadata ja muuta üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui 3% aastas. Kasutustasule lisanduvad riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulud ja maksud, mis tulenevad riigiara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest. Käsmu Meremuuseum on ka senini taganud kinnistu majandusliku säilimise ning tasunud kõik kinnistuga seotud kõrvalkulud ja maksud taotlemata selleks Kultuuriministeeriumilt riigieelarvelist toetust. Seega lepingu sõlmimisega riigile kulusid ei kaasne. 2.3. Riigiabi analüüs Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on keelatud igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kultuuriministeerium on analüüsinud Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum riigivara otsustuskorras kasutusse andmist riigiabi aspektist. Käesoleval juhul on tegemist riigi vahenditega, sest kasutamiseks antakse riigile kuuluv kinnisvara. Samuti on tegemist valikulisusega, sest riigivara antakse sihtasutusele kasutamiseks otsustuskorras. Kinnisvara eeldatavalt turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest kasutamiseks saamine annab Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum ka eelise, sest vastasel korral peaks sihtasutus tegevuseks vajalikku kinnisvara rentima turutingimustel. Samas on Euroopa Komisjon teinud otsuse Sardiinia muuseumide kohta (N630/2003), kus leidis, et selliste muuseumide projektide rahastamine, millel on piiratud kasutusala ja tagasihoidlik eelarve, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust, sest teiste liikmesriikide kodanike peamine eesmärk piiride ületamisel ei ole nende külastamine (välja arvatud teatavad olulised ja rahvusvaheliselt tuntud muuseumid). Käesoleval juhul on pigem tegemist muuseumiga, mis on kohaliku tähtsusega. Kuivõrd kinnistu kasutamine on seotud kohaliku tegevusega ja Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum poolt pakutavad teenused on kohaliku iseloomuga ning nende mõju naaberriikide tarbijatele ei ole märkimisväärne, siis ei mõjuta see liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega ei ole tegemist riigiabiga, kuna tehing ei moonuta konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister  Allkirjastatud digitaalselt ÜÜRILEPING nr … (lepingu nr) Üürileping (edaspidi leping) on sõlmitud Üürileandja Kultuuriministeerium Registrikood: 70000941 Juriidiline aadress: Suur-Karja 23, 15076 Tallinn E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: kantsler Tarvi Sits, põhimääruse alusel Kontaktisik: Nimi: Erle Toiger Telefon: 628 2229 E-post: [email protected] ja Üürniku Sihtasutus Käsmu Meremuuseum Registrikood: 90012320 Juriidiline aadress: Merekooli 1, Käsmu küla, 45601 Haljala vald E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse liige Triin Saks, põhikirja alusel Kontaktisikud: Nimi: … (nimi) Telefon: … (tel nr) E-post: [email protected] vahel (edaspidi eraldi pool ja koos pooled), kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. 1. Lepingu objekt, sihtotstarve ja lepingu tähtaeg 1.1. Üürileandja annab ja üürnik võtab üürile järgmise riigivara: Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli 1 asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 4871731, katastritunnus 92201:014:0041, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 9515 m2) koos oluliste osade ja päraldistega, järgmises ulatuses: 1.1.1. territoorium 9515 m2 vastavalt lisatud plaanile; 1.1.2. hooned: muuseum (ehitisregistri kood 108023620, suletud netopind 389,7 m2), majandushoone (ehitisregistri kood 108023621, suletud netopind 63,8 m2), garaaž- saun (ehitisregistri kood 108023622, suletud netopind 81,4 m2), puukuur (ehitisregistri kood 120640765, suletud netopind 19,3 m2) ja abihoone (ehitisregistri kood 120640771, suletud netopind 12,1 m2). 1.1.3. rajatised: vaateplatvorm, kelder ja välitualetid. 1.2. Üürnik kasutab territooriumi, hooneid ja rajatisi (edaspidi lepingu objekt) sihtotstarbeliselt merekultuuri ja Käsmu piirkonda tutvustava muuseumi tegevuseks ja üürniku põhikirjas sätestatud kultuuritööga seotud ülesannete täitmiseks. Lepingu objekti muul otstarbel kasutamine on lubatud üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. 1.3. Lepingu tähtaeg on 10 (kümme) aastat alates lepingu sõlmimisest. 1 Allkirjastatud digitaalselt 2. Üür ja kõrvalkulud 2.1. Üürnik kohustub maksma üürileandjale üüri 125 (ükssada kakskümmend viis eurot) kalendrikuus (edaspidi üür). Üürile ei lisandu käibemaks. Üüri arvestatakse alates … (lepingu jõustumise kuupäev). 2.2. Alates 2020. aastast on üürileandjal õigus kord aastas üüri suurust korrigeerida vastavalt Eesti Vabariigi Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui 3 (kolm) % aastas. Üüri korrigeerimine toimub valemi Ra=Ra-1*THI alusel, kus Ra tähistab pärast üüri korrigeerimist kehtivat üüri suurust, Ra-1 tähistab enne üüri korrigeerimist kehtivat üüri suurust ning THI tähistab üüri korrigeerimisele eelneva 31. augusti seisuga lõppeval aastasel perioodil 12 kuu keskmist Eesti Tarbijahinnaindeksi muutust, mis avaldatakse Eesti Vabariigi Statistikaameti poolt. THI muutust väljendatakse protsendina ning arvutamisel kasutatakse kahte komakohta. Üürileandja teatab üürnikule üüri muutusest kirjalikus vormis hiljemalt üüri muutumisele eelneva aasta 1. oktoobriks. Uut üüri määra rakendatakse üüri korrigeerimisele järgneva aasta 1. jaanuarist. 2.3. Üürnik maksab üüri üürileandja poolt esitatud arve alusel üks kord kuus jooksva kuu eest. Üürnik kannab üüri arvel näidatud tähtpäevaks üle üürileandja arvelduskontole. 2.4. Üürnik kohustub lisaks üürile tasuma lepingu objekti kasutamisega seotud maksud, koormised ja kõrvalkulud (sh tasu elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, kütte, prügiveo eest, aga ka eraldi nimetamata kõrvalkulud) vastavalt teenuse pakkuja poolt esitatud arvetele. 2.5. Üürnik sõlmib lepingu objekti vajalike teenustega (elektrienergia, vesi, kanalisatsioon, küte, prügivedu, aga ka eraldi nimetamata teenused, mis on vajalikud lepingu objekti sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks) varustamiseks teenuse osutajatega lepingud ning tasub nimetatud teenuste eest otse teenuse osutajale. 3. Üürileandja õigused ja kohustused 3.1. Üürileandja kohustub: 3.1.1. andma lepingu objekti üürniku kasutusse ja tagama talle ööpäevaringse juurdepääsu lepingu objektile; 3.1.2. lepingu tähtaja vältel võimaldama üürnikul takistamatult kasutada lepingu objekti ning sellega funktsionaalses seoses olevaid juurdepääse, tehnovõrke jms; 3.1.3. segama võimalikult vähe üürniku tegevust; 3.1.4. esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt üürnikule esitada, viie tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks. 3.2. Üürileandjal on õigus: 3.2.1. kontrollida, kas üürnik kasutab lepingu objekti sihtotstarbeliselt ning tagab selle heakorra ja korrashoiu; 3.2.2. siseneda ilma eelneva etteteatamiseta lepingu objektile avariide või õnnetuste ärahoidmiseks või tõkestamiseks, kui nimetatud õnnetused või avariid võivad kahjustada lepingu objekti või selle ümbruses viibivaid isikuid või kolmandate isikute vara ja tervist; 2 Allkirjastatud digitaalselt 3.2.3. hüvitada või tasaarveldada üüriga üürniku poolt lepingu objekti parendamiseks tehtud kulutusi. Hüvitamise või tasaarvelduse tegemise aeg, ulatus ja muud olulised tingimused vormistatakse lepingu lisana; 3.2.4. muuta lepingu objekti koosseisu vastavalt Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsusega nr 39 kehtestatud detailplaneeringus ettenähtud maakorraldustoimingutele. Nimetatud maakorraldustoimingute ja seonduvate asjaõiguslike tehingute teostamise järgselt kohustuvad pooled sõlmima 1 (ühe) kuu jooksul lepingu muudatuse lepingu punktis 1.1 nimetatud lepingu objekti andmete täpsustamiseks. 4. Üürniku õigused ja kohustused 4.1. Üürnik kohustub: 4.1.1. kasutama lepingu objekti sihtotstarbeliselt, tagama lepingu objekti heakorra ja korrashoiu ning sõlmima selleks vajalikud teenuslepingud; 4.1.2. vajadusel kooskõlastama kohaliku omavalitsusega leping objektil läbiviidavate vabaõhuürituste, kontsertide jm avalike ürituste korraldamise; 4.1.3. täitma lepingu objektil tuleohutuse-, tervisekaitse-, heakorra jms nõudeid; 4.1.4. teatama üürileandjale viivitamatult igast lepingu objektil toimunud avariist, tulekahjust jms ning võtma viivitamatult tarvitusele mõistlikud abinõud edasiste kahjude ärahoidmiseks ja tagajärgede likvideerimiseks; 4.1.5. hüvitama üürileandjale kõik üürniku süü tõttu leping objektile või selle osadele tekitatud kahjud nende tegelikus ulatuses (turuväärtuse hinnaga); 4.1.6. tegema lepingu objektil selle tavapärase korrashoiu tagamiseks oma kulul hooldusremonti. Sellega seotud kulusid ei arvestata maha üürist ega kuulu muul viisil hüvitamisele; 4.1.7. kooskõlastama üürileandjaga eelnevalt kõik lepingu objektil tehtavad kapitaalse iseloomuga ehitus- või renoveerimistööd ning vajadusel taotlema eelnevalt selleks vajalikud load Muinsuskaitseametilt, Keskkonnaametilt ja/või kohalikult omavalitsuselt; 4.1.8. võimaldama üürileandja esindajatele koos üürniku esindajaga vaba pääsu lepingu objektile, kontrollimaks lepingu täitmist, lepingu objektil asuvate seadmete ning süsteemide seisukorda ja tegemaks muid vajalikke töid; 4.1.9. taluma üürileandja poolt lepingu objekti suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud lepingu objekti säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 4.1.10.ühinemisel, ümberkujundamisel, jagunemisel teavitama sellest kirjalikult üürileandjat vähemalt üks kuu ette, näidates ära õigusjärglase koos kõigi rekvisiitidega; 4.1.11.teavitama viivitamatult üürileandjat, kui üürnik on muutunud maksejõuetuks või kui tema vastu on esitatud kohtusse avaldus pankroti väljakuulutamiseks; 4.1.12.teatama üürileandjale üürniku likvideerimismenetluse alustamiselt koheselt kirjalikult pärast likvideerimisotsuse vastuvõtmist; 4.1.13.esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt üürileandjale esitada, viie tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks. 3 Allkirjastatud digitaalselt 4.2. Üürnikul on õigus: 4.2.1. kasutada lepingu tähtaja vältel lepingu objekti ja sellega funktsionaalses seoses olevaid juurdepääse, tehnovõrke jms; 4.2.2. anda lepingu objekti või osa nendest allüürile või muul viisil kolmanda isiku kasutusse üksnes juhul, kui üürileandja on selleks eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku ja vastavas lepingus lepitakse kokku selle avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. Eelnimetatu ei kehti lepingu objekti või selle osa andmisel lühiajalisse allkasutusse (näiteks kontserdid, õpitoad, laagrid jms); 4.2.3. teha lepingu objektil kapitaalse iseloomuga ehitus- või renoveerimistöid üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul; 4.2.4. nõuda üüri vähendamist juhul, kui lepingu objekti kasutamise tingimused või seisund on oluliselt halvenenud üürnikust mitteolenevatel põhjustel; 4.2.5. paigaldada kooskõlastatult üürileandjaga ja lähtudes kohaliku omavalituse poolt kehtestatud nõuetest vajalikku sümboolikat; 4.2.6. nõuda informatsiooni üürileandja poolt esitatud arvete kohta; 4.2.7. lepingu tähtaja lõppedes võtta kaasa kõik temale kuuluvad lepingu objektil paiknevad asjad, pidades silmas, et lepingu objekt on kasutusel muuseumina ja moodustavad osa üürniku või kolmanda isiku kollektsioonist. 5. Heakorra tagamine lepingu objektil ning hooldusremondi, ehitus- ja renoveerimistööde teostamise kord 5.1. Heakorratööd on lepingu objektil tehtavaid tööd, mille eesmärk on puhtuse ning korrashoiu tagamine. Lepingu objekti heakorra ja korrashoiu tagamiseks peab üürnik muuhulgas: 5.1.1. jälgima kohaliku omavalitsuse heakorra- ja jäätmehoolduseeskirjades sätestatud nõudeid; 5.1.2. korraldama ahjude, kaminate, pliitide ja muude küttekollete korrashoiu; 5.1.3. korraldama haljastuse heakorra, sh okste ja risu koristamise, muru niitmise, lehtede ja kulu riisumise; 5.1.4. korraldama siseruumide koristuse ja akende pesemise; 5.1.5. vajadusel korraldama kahjurputukate ja väikenäriliste tõrje. 5.2. Kütte-, ehitus- või muid materjale võib hoida ja ladustada majandushoones, garaaž-saunas, puukuuris ja abihoones ning nende vahetus läheduses viisil, mis ei ohusta inimesi ja vara ega riku visuaalselt avalikku ruumi. 5.3. Vabaõhuürituste, kontsertide jm avalike ürituste korraldamisel lepingu objektil peab üürnik lähtuma heakorra tagamisel järgnevatest nõuetest: 5.3.1. vabaõhuürituse, kontserdi vm avaliku ürituse toimumise ajaks tuleb paigaldada lepingu objektile ürituse külastajate arvu arvestades vajalik hulk tualette ja prügikaste; 5.3.2. vabaõhuürituse, kontserdi vm avaliku ürituse korraldamisel peab lähtuma kohaliku omavalitsuse ürituste korraldamise ja pidamise eeskirjast ning kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud avaliku ürituse korraldamise loas toodud tingimustest. 5.4. Hooldusremont on perioodiliselt ja ühekordselt tehtavad tööd, mille eesmärgiks on purunemisest ja/või kulumisest tulenevalt taastada (remontida) olemasolevaid tarindeid ja tehnoseadmeid. Hooldusremondi teostamise eest vastutab üürnik. 5.5. Kapitaalse iseloomuga ehitus- ja renoveerimistöödeks on tööd, millega 5.5.1. parendatakse oluliselt lepingu objektiks olevaid hooneid või rajatisi; 4 Allkirjastatud digitaalselt 5.5.2. muudetakse lepingu objektiks olevate hoonete või rajatiste mahtu või suurust; 5.5.3. muudetakse lepingu objektiks olevate hoonete või rajatiste välisilmet; 5.5.4. muudetakse lepingu objektiks olevate hoonete või rajatiste peamist kasutamisotstarvet; 5.5.5. muudetakse lepingu objektiks olevate hoonete või rajatiste põhitarindeid (vundament, kande-, jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid, fassaad, akna- ja ukseavad, korstnad) või tehnoseadmeid; 5.5.6. ehitatakse lepingu objektiks olevale kinnistule uus hoone või rajatis; 5.5.7. lammutatakse olemasolev hoone või rajatis. 5.6. Kapitaalse iseloomuga ehitus- või renoveerimistööd kooskõlastab üürnik enne tööde alustamist üürileandjaga ning vajadusel taotleb eelnevalt vajalikud load Muinsuskaitseametilt ja/või kohalikult omavalitsuselt. 5.7. Lepingu objektil toimunud avarii, tulekahju vms tagajärgede likvideerimise korraldab üürnik mõistliku aja jooksul pärast avarii, tulekahju vms toimumist. Juhul kui avarii, tulekahju vms on toimunud kolmanda isiku süül, nõuab kahju tekitajalt kahju hüvitamist üürnik. 5.8. Üks kord aastas teostavad üürnik ja üürileandja lepingu objekti ülevaatuse, mille tulemusena lepivad pooled vajadusel kokku järgneva aasta jooksul üürniku poolt lepingu objektil tehtavad heakorra-, hooldusremondi-, ehitus- ja renoveerimistööd. 6. Vastutus 6.1. Pooled vastutavad lepingu rikkumise eest lepingus ja seaduses sätestatud korras. 6.2. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt lepingu objektile lubatud isikute tegevusest. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohutustust, kui üürniku poolt lepingu objektile lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel lepingu objektil tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 6.3. Pooled ei vastuta lepingu rikkumise eest, kui see on tingitud vääramatust jõust võlaõigusseaduse tähenduses. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest teisele poolele viivitamatult kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. 6.4. Lepingu lõppemise või lepingu ülesütlemise korral lepingu objekti vabastamisega viivitamisel üüri maksmist üle lepingu tähtaja ei toimu ning üürnik kohustub maksma leppetrahvi neljakordse ühe kuu üüri ulatuses iga viivitatud kuu eest. 6.5. Lisaks lepingu punktis 6.4 märgitud leppetrahvi maksmisele hüvitab üürnik üürileandjale kõik kulutused ja kahjud, mida üürileandja on kandnud seoses üürniku poolt lepingu objekti mitteõigeaegse vabastamisega, sealhulgas tasuma kõrvalkulude ja muude teenuste eest vastavalt arvetele. 6.6. Üüri või kõrvalkulude õigeaegselt maksmata jätmise korral maksab üürnik üürileandjale viivist 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kaasa arvatud ülekande sooritamise päev, kusjuures tasumisel makstakse esmajärjekorras viivised ja seejärel põhivõlg. 6.7. Üürileandja ei vastuta lepingu objektil asuvate üürniku asjade korrashoiu ning säilimise eest. 5 Allkirjastatud digitaalselt 7. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 7.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud. 7.2. Lepingut võib muuta poolte kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 7.3. Ühe poole kirjalikult esitatud lepingu tingimuste muutmise taotluse vaatab teine pool läbi 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele poolele koos sisulise põhjendusega kirjalikult. 7.4. Leping lõppeb tähtaja möödumisel, ülesütlemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 7.5. Mõlemal poolel on õigus leping igal ajal mõjuva põhjuse korral üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 6 (kuus) kuud ette. Mõjuva põhjusega on tegemist, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Muu hulgas on mõjuvaks põhjuseks juhtumid, mil: 7.5.1. üürnik ei kasuta lepingu objekti lepingus ettenähtud sihtotstarbel; 7.5.2. üürniku tegevus halvendab lepingu objekti seisundit või kahjustab üürileandja mainet; 7.5.3. üürnik ei ole täies ulatuses tasunud üüri või muid lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvat viivist kahe kuu jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates ning jätkab rikkumist ka peale sellekohase hoiatuse saamist; 7.5.4. üürnik teeb lepingu objektil kapitaalse iseloomuga ning objekti säilimist ohustavaid ehitus- või renoveerimistöid ilma üürileandja loata või kui ehitus- ja renoveerimistööde teostamisel puuduvad vajalikud Muinsuskaitseameti ja/või kohaliku omavalitsuse load; 7.5.5. üürnik rikub lepingu objektil läbiviidavate vabaõhuürituste, kontsertide jm avalike ürituste korraldamisel kohaliku omavalitsuse poolt seatud tingimusi; 7.5.6. üürnik on andnud lepingu objekti või osa sellest ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta pikaajalisse allkasutusse; 7.5.7. lepingu objekt on vajalik üürileandjale riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil; 7.5.8. üürniku suhtes on välja kuulutatud pankrot või vastu võetud likvideerimisotsus või toimub muu üürniku tegevuse lõppemisele suunatud tegevus; 7.5.9. üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik lepingu objekti kasutada ja ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja lepingu objekti kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul lepingu objekti kasutada; 7.5.10.üürnik või üürileandja on muul, lepingus sätestama viisil oluliselt rikkunud lepinguga kokkulepitud tingimusi. 7.6. Üürnik kohustub lepingu kehtivuse viimasel päeval üürileandjale üle andma lepingu objekti koos päraldistega, mida ei ole võimalik ära võtta lepingu objekti kahjustamata. Lepingu objekt peab üürileandjale üleandmisel olema vabastatud üürniku varast. Üürnikul on õigus eemaldada need päraldised, mis on küll funktsionaalselt ühendatud lepingu objektiga, kuid kuuluvad üürnikule ja moodustavad osa lepingu objektil paiknevast ekspositsioonist või on paigaldatud lepingu objektile muuseumi olustiku loomiseks. 7.7. Lepingu objekt on lepingu sõlmimise hetkel üürniku otseses valduses. Lepingu sõlmimisel koostavad pooled lepingu objekti seisukorra fikseerimise akti, milles märgitakse lepingu objekti olemust ja seisundit iseloomustavad olulised näitajad. Lepingu lõppemisel lepingu objekti tagastamisel üürileandjale koostatakse poolte vahel üleandmise-vastuvõtmise akt. 6 Allkirjastatud digitaalselt 8. Teadete edastamine 8.1. Pool edastab lepinguga seotud teated teise poole lepingus märgitud kontaktandmetele. Kontaktandmete muutusest on kumbki pool kohustatud viivitamata teist poolt teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8.2. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Kirjalikud teated loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on saadetud teisele poolele allkirjastatuna posti teel, antud üle allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e- postiaadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni või elektronposti teel. 9. Lõppsätted 9.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus. 10. Lepingu lisad 10.1. Kõik lepingu lisad ja poolte kirjalikud kokkulepped on lepingu lahutamatuteks osadeks. Lepingu sõlmimisel on lepingu lisaks: Lisa 1 – Üüritava territooriumi, hoonete ja rajatiste plaan Lisa 2 – Lepingu objekti seisukorra fikseerimise akt Üürileandja: Üürnik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tarvi Sits Triin Saks kantsler juhatuse liige 7