Kiri

Rahandusministeerium Justiitsministeerium Kultuuriministeerium Meie 28.03.2019 nr 18-4/17-0083/2536 Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ 2018. aasta aruande esitamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruande 2018. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) otsuse eelnõu; 2) aruanne; 3) seletuskiri. Lisaadressaat: Riigikantselei Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 20.03.2019 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea Päevakorrapunkt nr „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ 2018. aasta aruande esitamine Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 7 lõike 3 alusel. 1. Võtta teadmiseks arengukava „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruanne 2018. aasta kohta. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLI MÄRGITAVA OTSUSE EELNÕU „„EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA 2014–2020“ 2018. AASTA ARUANDE HEAKSKIITMINE“ SELETUSKIRI 20.03.2019 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 aruande 2018. aasta kohta. 1. Sissejuhatus Ettevõtluse kasvustrateegia 2018. aasta aruanne kajastab eesmärkide täitmist, mis määrati Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanis 2018. aasta kohta. Aruande eelarve osa käsitleb meetmete lõikes tehtud kulutusi aruandeaastal võetud kohustuste põhiselt. Aruande ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), nõunik Martti Kalvik (tel: 625 6464, e-post: [email protected]) ja analüütik Karel Lember (tel: 625 6402, e-post: [email protected]). 2. Sisukokkuvõte Üldine makromajanduslik olukord:1 Eesti majandus kasvas 2018. aastal esialgsetel andmetel 3,9%, mis oli mõnevõrra vähem kui Lätis, kuid rohkem kui Leedus. Kasv liikus tõusvas joones ja aasta viimane kvartal oli tugevaim 4,3%lise kasvuga. Kasvu vedas mullu ehitussektor ja töötlev tööstus. Lisaks kerkis viimase aasta kõige kõrgemale tasemele sisetarbimise kasv. SKP kasv ületas ka 2018. aastal hõivatute arvu suurenemist. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus hõivatu kohta 2,6%. Töötatud tundide arv 2018. aastal vähenes, mistõttu suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 5,3%. Palgasurve püsis ka 2018. aastal ja seetõttu suurenes kiiresti tööjõu ühikukulu, mis 6% juures ületas ka tootlikkuse kasvu töötatud tunni kohta. Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim. Tööturul aktiivsete inimeste aastakeskmine arv oli 702 400, mis kasvas 2017. aastaga võrreldes 3600 võrra. 2018. aastal oli hõivatuid 664 700, mis on 6100 võrra rohkem kui varasemal aastal. Töötute aastakeskmine arv oli 37 700, mis on 2600 võrra väiksem kui aasta varem. Euroopa Liidu keskmine töötuse määr püsis 2018. aasta I–III kvartalis 7% piires, mis näitab, et Eesti kuulub pigem madalama tööpuudusega riikide hulka. Ehituse tegevusala lisandväärtus suurenes 2018. aastal 18,6%. Nii kiire oli tegevusala lisandväärtuse kasv viimati 2011. aastal, kui majandus alles hakkas kriisist taastuma. Lisandväärtus suurenes kiiresti veel kutse-, teadus- ja tehnikategevuse (13,3%), info ja side (10,6%), veonduse ja laonduse (9,2%) ning mäetööstuse (8,7%) tegevusalal. Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv kiirenes lõppenud aastal 5,3%-ni. Kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta 0,9%. 1 Statistikaameti erinevate pressiteadete põhjal Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2018. aastal 4,3% eelkõige teenuste ekspordi kasvu tõttu. Kuigi võrreldes 2017. aastaga see veidi aeglustus, suurenes teenuste eksport 5,6%. Enim mõjutas seda arvuti- ja transporditeenuste eksport. Kaupade eksport suurenes 3,6%. Suurema osa sellest andis arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu. Kaupade ja teenuste import suurenes 6,1%, mis on viimase kuue aasta kiireim tempo. Peamiselt mõjutas seda mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu. Reisi- ja transporditeenuste impordi toel suurenes teenuste import 11,6%. Netoeksport ulatus 2018. aastal 904 miljoni euroni, mis on 3,5% SKP-st. Majutusettevõtetes peatus 2018. aastal kokku 3,6 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 1% enam kui 2017. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv. Eelmisel aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,45 miljonit siseturisti ja 2,14 miljonit välisturisti. 2017. aastaga võrreldes siseturistide arv suurenes 4% ja välisturistide arv vähenes 1%. Soome turiste, keda oli majutatud välisturistide üldarvust 39%, oli majutusettevõtetes 9% vähem kui 2017. aastal. Rohkem turiste saabus mitmetest Euroopa Liidu riikidest, samuti peatus majutusettevõtetes rohkem turiste Venemaalt ja Aasia riikidest. Eesti Panga andmetel tarbisid väliskülastajad mullu Eestis kaupu ja teenuseid hinnanguliselt 1,4 miljardi euro eest, mida oli 3% enam kui 2017. aastal. Töötlevas tööstuses toodeti 2018. aastal kokku 4% rohkem toodangut kui 2017. aastal. Toodang ületas varasema aasta taset pooltes tööstusharudes. Toodangu mahu kasvu põhjustas eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete, puidu töötlemise ja toiduainete tootmise suurenemine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektriseadmete, tekstiili ja mööbli tootmises. Välisturule müüdi eelmisel aastal 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2017. aastaga võrreldes suurenes eksport 5% ja müük kodumaisele turule 8%. Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini. 2018 aruanne: Aastal 2018 toimus kõigi ettevõtluse kasvustrateegia toetusmeetmete ellu viimine, st kasvustrateegia rakendus täies ulatuses. Ettevõtlusega alustamisel omab äärmiselt olulist rolli nõustamine maakondlikes arenduskeskustes (MAK). Nõustati kokku 7670 klienti, mida on kavandatust tunduvalt rohkem. Alustavatele ettevõtjatele suunatud tegevustest jätkusid baaskoolitused. Ärimentorprogrammi lõpetas kokku 50 ettevõtjat. Käivitusid kaks mahukat koolitus- ja mentorprogrammi – Strateegia praktikum ja Ärimudeli praktikum. Jätkati starditoetuse ja stardilaenu väljastamist alustavatele ettevõtjatele. Start-up Estonia programmis osales üle 1000 organisatsiooni, mis näitab iduettevõtluse ökosüsteemi arengut ja elujõulisust. Oluline komponent ettevõtluse arendamisel on ettevõtlikkust ja ettevõtlust soosiva keskkonna loomine. Lõppes nelja ministri algatusel ellu kutsutud nullbürokraatia projekt, mille rakkerühma lõppraporti Vabariigi Valitsus heaks kiitis. Täies ulatuses rakendati loomemajanduse toetamiseks välja töötatud meetmeid. 2017 oli Eesti kolmas täisaasta Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmena. Eesti ettevõtted ja teadusasutused tõid riigi poolt ESA-sse investeeritud raha 111% ulatuses Eestisse tagasi. Väljastati 85 innovatsiooniosakut ja 45 arendusosakut. Arenguprogramm jätkab ettevõtjate arengusse panustamist, toetust sai 48 ettevõtet. Lõppenud projektide tulemusel on 28 ettevõtet toonud turule uute toote või teenuse. Lisaks toetusele kuuluvad ettevõtte arenguprogrammi ka EAS teenused, mida pakutakse vastavalt ettevõtja individuaalsele vajadusele. Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) meetmest rahastatud kuus keskust läbisid 2018. a vahehindamise. 2018. aastal oli TAKide ja klastrite tegevustega hõlmatud 113 TAK ja 279 klastrite partnerit (ettevõtjat). Ekspordinõunikud teenindasid aasta jooksul 729 turule sisenemisega seotud eelnõustamist ning välisettevõtete ostusoovide teenindamist ehk sourcing’u teenust osutati 230 kliendile. 2018. a lisandus uus teenus – ürituste korraldamine välisturgudel. Suurima eduloona, avati ärivisiitide kavandamise keskkond visiidid.ee, kus näeb kavandamisel olevaid visiite ning saab visiitidel osalemisele registreeruda. AS KredEx Krediidikindlustus teenindas 122 klienti. Kindlustatud krediidilimiitide summa oli 268,3 mln eurot. KredEx väljastas ekspordilaenu, käendas lepinguid ja jätkas finantsinstrumentide pakkumisega. Alustati tööstuslaenu pakkumisega. 2018. a oli välisinvesteeringute osas läbi aegade parima tulemusega aasta nii investeeringute mahu kui töökohtade prognoosi osas, samuti välisinvesteeringuprojektide arvu poolest. Kavandatud otseste välisinvesteeringute maht ulatus 324 miljoni euroni ja töökohtade arv 1472ni. Projektide mahu poolest moodustasid 1/3 Eestis juba olemasolevate ettevõtete laienemised. Täiesti uusi investoreid õnnestus Eestisse meelitada 18. Suurinvestori meetmest rahastati kahte projekti mahus 2 miljonit eurot – Westaqua-Invest ja Estonian Plywood AS. 2018. aastal võeti kasvustrateegia elluviimisel kohustusi 50,7 mln euro ulatuses. Täpsemalt tegevustest ja väljundnäitajatest aruandes endas. Strateegia mõju: Kasvustrateegia täitmise edukust mõõdame püstitatud indikaatorite sihttasemete täitmisega. Kasvustrateegias seatud indikaatorite täitmine on enamalt jaolt graafikus ning lõppeesmärgi saavutamine realistlik. Kõige keerulisem on kahe Eesti 2020 strateegiast tuleneva indikaatoriga (erasektori TA kulud ja tööjõu tootlikkus), kus seatud sihttasemeteni jõudmine on suurim väljakutse. Aruandes endas on välja toodud, millised meetmed ja tegevused konkreetsete indikaatorite sihttasemete täitmisesse panustavad. Alljärgnevalt lühike ülevaade kasvustrateegia indikaatorite täitmisest. Tööjõutootlikkus EL-keskmisest (allikas: Eurostat) Algtase (2011) 67%, sihttase (2020) 80% Viimane saavutustase (2017):74,4% Eesti tootlikkuse tase jääb eesmärgiks seatud 80%-le oluliselt alla ning eesmärgi täitmine on pigem vähetõenäoline. 2017. aastaks seatud vahetase oli 75,7%, millele jäime samuti alla. Samas 2018. aastal kasvas esialgsetel andmetel oluliselt tootlikkus, kuna hõive kasv pidurdus ning samuti jäi küllalt kiire majanduskasvu ajal tagasihoidlikuks töötatud tundide arvu kasv. Tootlikkuse kasvule on suunatud kõik kasvustrateegia meetmed, kuna tegu on strateegia peaeesmärgiga. Arvestades, et suurim meede (ettevõtja arenguprogramm) rakendus 2016 ja reaalsed investeeringud toimuvad viitega ning mõju avaldub hiljem, võib eeldada tootlikkuse asümmeetrilist kasvu strateegiaperioodi viimastel aastatel. EAS-is alustati mitmete digitaliseerimist soodustavate meetmetega, mis otseselt panustavad tootlikkuse kasvu. Samuti annab võimendust tootlikkust tõstvateks investeeringuteks KredExi laenutoodete portfell, kus disainiti ümber tööstuslaen. 2018. aasta andmed tootlikkuse kohta tulevad 2019. aasta suvel. Tööhõive määr vanusegrupis 20-64 76% tasemele (allikas: Statistikaamet) Algtase 70,6% (2011), sihttase (2020) 76% Viimane saavutustase (2017) 78,7% Kommentaar saavutustasemele: Areng on olnud oodatust kiirem ja eesmärk aastaks 2020 on täidetud ning nüüd on ülesandeks taset hoida. Eesti on jõudnud tööpuuduse poolest Euroopa Liidu madalaimate hulka ja hõivemäära poolest kolmandale kohale. Hõive on kõrgem vaid Saksamaal ja Rootsis. Seega edasiseks kasvuks ilmselt enam ruumi ei ole. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 125 000 € algtase (2011) 1150, sihttase (2020) 1600 Viimane saavutustase (2017): 1268 ettevõtet Kommentaar saavutustasemele: 2020. aasta eesmärki seades eeldati, et igal aastal suureneb vastavate lisanduvate ettevõtete arv 50 võrra. Kui algul oli lisandumine kiire, siis viimastel aastatel on tempo raugenud. Samas on neil aastatel inflatsioon olnud väga madal, mistõttu ei ole toimunud eeldatud devalveerumist 125 000€ eesmärgi puhul. 2018 ja 2019 on inflatsioon kiirenenud ning järgnevatel aastatel peaks ettevõtete arv jälle kasvama hakkama. Ettevõtete arv, kus töötab vähemalt 20 töötajat (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 3217, sihttase (2020) 4000 Viimane saavutus tase (2017): 3598 Kommentaar saavutustasemele: 2020. aastaks eesmärki seades eeldati, et igal aastal lisandub 87 ettevõtet aastas ning perioodi lõpuks jõutakse 2006–2007 aastate tasemetele. Viimastel aastatel on antud suurusega ettevõtete lisandumine mõnevõrra peatunud ning 2017 jäime 141 ettevõttega seatud graafikust maha. Täistööhõive on pidurdanud ettevõtete kasvu töötajate arvu pealt ning kasv on pigem kandunud üle tootlikkuse kasvule. Maksuameti andmetel oli 2018. aastal Eestis 3896 ettevõtet, kus töötas keskmiselt 20 või enam töötajat (aasta varem 3797), mistõttu võib eeldada, et ka 2018. aastal vastavate ettevõtete arv suurenes. Samas on viimastel aastatel hakanud Eesti rahvaarv jälle kasvama ning eesmärgi täitmine ei ole enam täiesti võimatu. Erasektori T&A kulutuste osakaal SKP-st (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 1,48%, sihttase (2020) 2% Viimane saavutustase (2017): 0,61% Kommentaar saavutustasemele: Erasektori teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. Peale suuremaid investeeringuid õlitööstuse poolt, ei ole suutnud teised sektorid piisavalt oma T&A investeeringuid suurendada. Lisaks on viimastel aastatel SKP nominaalselt näidanud küllaltki kiiret kasvu, mistõttu on ka TA kulutuste osakaal kogu aeg langenud, kuigi absoluutsumma on samal ajal kasvanud. Kiiret hüpet ei ole järgnevatel aastatel antud valdkonnas oodata, mistõttu eesmärgi täitmine on pigem keeruline. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse; allikas: Statistikaamet) algtase (2010) 9,7%, sihttase (2020) 18% Viimane saavutustase (2016): 11,2% Kommentaar saavutustasemele: Müügitulu uutest toodetest ja teenustest viimase CIS uuringu järgi suurenes. Ettenähtud graafiku järgi oleksime pidanud jõudma 14,7%ni, mis ei ole saavutatud tasemest oluliselt rohkem. Paranenud andmete kogumise metoodika ning EAS-i poolt rakendatud meetmed uute toodete turule toomise toetamiseks peaksid hakkama järgnevatel aastatel rohkem mõju avaldama. Seetõttu on seatud eesmärgi täitmine küll keeruline, aga mitte võimatu. 2018. aasta kohta tulevad andmed 2020 kevadel. Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades (allikas: OECD) algtase (2011) 51%, sihttase (2020) 65% Viimane saavutustase (2017): 58,8% Kommentaar saavutustasemele: Sihttaseme seadmisel eeldati, et Eestis kasvab tootlikkus 1,56 protsendipunkti võrra aastas kiiremini, kui eurotsoonis keskmiselt. Perioodil 2011–2014 oli kasv mõnevõrra kiirem, kuid 2015. aastal toimus tagasiminek ning tootlikkus kaugenes eurotsooni keskmisega võrreldes 55,5%ni. Edasi pöördus Eesti tootlikkus jälle mõnevõrra kiiremale kasvule ja jõudis 2017. aastaks 58,8%ni (prognoos samaks aastaks oli 60,3%). Esialgsetel andmetel jätkas ka 2018. aastal tunnitootlikkus Eestis kiiret kasvu ning võib eeldada, et jõudsime seatud eesmärgile lähemale. Lisaks on tegu küllaltki volatiilse näitajaga, mistõttu ühe aasta arengutest ei saa veel kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Eesmärgi täitmist võib pidada endiselt reaalseks. Eesti osatähtsus maailmakaubanduses (allikas: WTO) algtase (2011) 0,099%, sihttase (2020) 0,11% Viimane saavutustase (2017): 0,092% Kommentaar saavutustasemele: Eesmärgi saavutamine sõltub paljuski maailma kaubanduse üldisest kasvust. 2018. aastal näitas Eesti eksport korralikku kasvu, kui kaupade ja teenuse eksport suurenes 6,8% võrra, mis tõenäoliselt oli kiirem maailma kogukasvust. Seetõttu peame tõenäoliseks, et lähenesime seatud eesmärgile. Praegu ei ole vahe eesmärgiga samuti suur ning seatud sihttaseme täitmist võib pidada võimalikuks. Eksportööride arv (allikas: Statistikaamet) algtase (2012) 11281, sihttase (2020) 15700 Viimane saavutustase (2016): 16 062 Kommentaar saavutustasemele: Eksportööride arv on kasvanud oodatust oluliselt kiiremini ja eesmärk sai täidetud varakult. Samas oli 2018 esimene aasta paele majanduskriisi, kui eksportivate ettevõtete arv kahanes. Pikemat langemist ettevõtjate hulgas ei ole põhjust prognoosida, mistõttu eesmärgi täitmist võib pidada igati realistlikuks. Toote keskmise ekspordi hinna muutus (UVI – Unit value index; allikas Eurostat) algtase (2011) 130,6 , sihttase (2020) väärtuse kasv kiirem kui EL-is keskmiselt Viimane saavutustase (2017): < EL keskmine (2017) +5,6% vs. +0,1% Kommentaar saavutustasemele: Hetkeseisuga on indikaatori sihttase täitmata. Aastatel kui nafta hind maailmaturul langes kahanes ka Eesti ekspordi ühiku väärtus, kuna eksporti mõjutav põlevkiviõli odavnes. 2018. aastal kütuse hinnad kasvasid ning seetõttu võib prognoosida, ka Eesti ekspordi ühiku hinna kiiremat kasvu EL keskmisega. Vahe ei ole suur ning võttes arvesse antud näitaja mõningast volatiilsust, võib pidada pikema perioodi jooksul seatud sihttaseme täitmist reaalseks. Eesti positsioon Maailma konkurentsivõime edetabelis (allikas: WEF) algtase (2012) 34. koht, sihttase (2020) 25 Viimane saavutustase (2018): 32. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on langenud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis mõne koha võrra ja graafikust maha jäänud. Prognoosi järgi oleksime pidanud oleme 2018. aastal 27. kohal. Endiselt on Eesti probleemiks turu suurus (mida me kiirelt muuta ei saa), aga ka inimeste tervis ja ettevõtjate rahulolu infrastruktuuriga. Antud edetabelis on liikumist keeruline prognoosida, kuna suur osa sisendist tuleb ettevõtete juhtide küsitlemisest, mis on kokkuvõttes küllaltki subjektiive. Siiski on sihttaseme täitmine endiselt reaalne. Eesti positsioon Doing Business edetabelis (allikas: Maailmapank) algtase (2012) 21, sihttase (2020) 15 Viimane saavutustase (2018): 16. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on langenud varasemalt saavutatud 12 kohalt 4 koha võrra. Kuigi punktisumma ei ole halvenenud, on teised riigid oma ettevõtluskeskkonda kiiremini parandanud. Suuremad puudujäägid on Eestil väikeinvestorite kaitse ning ettevõtte likvideerimisega seotud teemadel. Mõlema teema osas on probleem teadvustatud ning nii maksejõuetuse kui ühinguõiguse revisjoniga tegeleb Justiitsministeerium. Seni on progress olnud aeglane. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et elektri saamine lihtsustus oluliselt peale viimast raportit ning 2019. aastal peaks see meie kohta mõnevõrra parandama. Eesmärgi saavutamine on endiselt realistlik. Ligipääs laenukapitalile Algtase (2013) 2,8, sihttase (2020) 3,8 Viimane saavutustase (2018) 4,4 Kommentaar saavutustasemele: Eestis on ligipääs laenukapitalile paranenud aasta-aastalt, kuid 2018. aastal hakkas näitaja langema. Kuigi intressid on madalad, on Eesti pangandusturul toimunud viimastel aastatel mitmeid konsolideerumisi ning konkurents on mõnevõrra vähenenud. Samal ajal on tulnud pankadelt ka signaale, et väga aktiivse ehitusturu tingimustes piiratakse pigem kinnisvarasse investeerimist, et riske maandada. Hetkel on eesmärk täidetud, aga lõplik tulemus aastal 2020 sõltub väga palju globaalsetest arengutest ja keskpankade rahapoliitika suunast. Innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete arv Algtase (2012) 580, sihttase (2020) 780 Viimane saavutustase (2016) 948 Kommentaar saavutustasemele: 2016. aastal näitaja suurenes. Samas suurenes ka valimis olnud ettevõtete arv, mistõttu on tegelikule koostööle raske hinnangut anda. Näitaja on läbi erinevate küsitluste küllaltki volatiilne, mistõttu on 2020 taset raske prognoosida, aga pigem on eesmärgi täitmine tõenäoline. 3. Kooskõlastused Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2018. aasta aruande kohta kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel lisatakse käesolevale seletuskirjale. Lisa 1: Märkused ja nendega arvestamine Koos- Märkus MKMi kommentaar kõlastaja