Kiri

Kultuuriministeerium 2 6.03.2019 nr 1-7/75 Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud Läbirääkimisteks Valitsuskomisjoniga riigieelarvestrateegia 2020-2023 ja riigieelarve 2020 osas Esitame Eesti Linnade j a Valdade Liidu volikogu poolt 12. märtsil 2019.a. heaks kiidetud ettepanekud valdkondlikele töörühmadele läbirääkimisteks 2019. aastal toimuvate eelarveläbirääkimiste käigus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Trei ELVL asedirektor Lisa: ELVL ettepanekud 2019 aasta kultuuri- ja spordivaldkonna ning lõimumise valdkonna töörühmade eelarveläbirääkimistele. ELVL ettepanekud 2019. a asta töörühmade eelarveläbirääkimistele Kultuur i - ja spordivaldkon d ELVL Ettepanekud Põhjendused Ettepanek 1 Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks. Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted, nt arvestades KOVde transpordikulude kasvu. Samuti peaks olema arvestatud rohkem vahendeid hajaasustuse piirkondadele ning arvestades kaugust ujumisvõimalustele. Ettepanek 2 Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas. Rahvatantsurühmade, kooride ja rahvamuusikakollektiivide ning orkestrite rahastamismudeli analüüsi tulemuste põhjal koostöömudeli väljatöötamine kvalifitseeritud juhendajate tasustamise toetamiseks. Lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja -korralduslikud küsimused. Eraldada täiendavad vahendid KOVdele rahvarõivaste soetamise toetuseks. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetusprogramm on hooajapõhine ning toetuse suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve eraldisest. Tegevustoetusprogramm ei taga KOV tasandil kõikjal koori- ja tantsujuhtide olemasolu, mis seab ohtu kollektiivide järelkasvu ja laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise. Ettepanek 3 Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks. Eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, samas kui teavikute hinnad on märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele. Tänased eraldised ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030 Transpordikulud teavikute transpordiks on senini olnud KOVdele katmata. Ettepanek 4 Eraldada vahendeid KOV omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri- ja spordiobjektide arendamiseks (nt Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnateater). Nt UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluva laulupidude traditsiooni alalhoidja - laulukaare all, kohtub laulurahvas üle Eesti. Arvestades objektide riiklikku tähtsust on vajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada nimetatud objektide areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Ettepanek nr 5 Eraldada toetust munitsipaaletendusasutustele Tallinna Linnateater ja Tallinna Filharmoonia Etendusasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks võrdsetel põhimõtetel teiste toetust saavate riigi- ja munitsipaaletendusasutustega. Tallinna Linnateatril on väga suur kultuuripoliitiline roll, mistõttu tuleb teatrile riigipoolse tegevustoetuse eraldamisel arvestada etenduskunstide valdkonnas tegutsevatele riigi sihtasutustele ettenähtud toetuse kasvuga, mis on seotud valitsemisala üldise palgatõusuga, ning suurendada proportsionaalselt ka Tallinna Linnateatri tegevustoetust. Tallinna Filharmoonia haldab Mustpeade Maja ja korraldab muusikateatrite festivali Birgitta . Tallinna Filharmoonia koosseisu kuuluv Tallinna Kammerorkester on üks Eesti tuntuimatest professionaalsetest muusikakollektiividest. Hooaja jooksul annab orkester kümneid kontserte nii kodu- kui ka välismaal. Kontserttegevuse kõrval on orkestri töös olulisel kohal salvestused. Asutusel puudub riigipoolne toetus. Ettepanek 6 Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi, mida näitab esitatud taotluste arv. 2019. a eelarvesse esitati kokku 307 nõuetekohast taotlust üle Eesti kogusummas üle 8 miljoni euro. Muinsuskaitseameti 2019. a eelarves oli mälestiste korrastamiste toetusteks ette nähtud 1,4 miljonit eurot. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule. Ettepanek 7 Jätkata maakondade spordikeskuste programmist regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest RES-s 2019-2022 kavandatud mahus, so 2,9 mln eurot. Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Ettepanek nr 8 Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõtte alusel, et rahastus võiks jaguneda pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. Tallinna poolt saab välja tuua vajaduse kahe objekti ühiseks finantseerimiseks: Kadrioru staadion ja Pirita velodroom. Kadrioru Staadioni renoveerimine Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks. Kadrioru staadionil on läbi aegade võõrustatud rahvusvahelisi suursündmusi, kuid järjest keerulisem on täita nii tehnilisi- kui ka ruumilisi nõudmisi uute võistluste saamiseks. Nii UEFA kui ka Euroopa kergejõustiku assotsiatsioon on teinud kriitilisi ettekirjutusi aegunud taristu ja olmetingimuste kohta. Sellele vaatamata on juba täna teada, et 2020. a võõrustatakse U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ning 2021. a toimuvad Kadriorus U-20 Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Tiitlivõistlustega kaasneb suur rahvusvaheline tähelepanu ning Eestit külastab sellega seoses märkimisväärne hulk sportlasi ja turiste. Eelhinnangu kohaselt on renoveerimistööde maksumus ~10 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%. Staadioni kaasajastamise eeldatav maksumus ja etapilisus selgub detailsemalt 2019. a jooksul. Parima lahenduse saamiseks on moodustamisel töörühm, kuhu kaasatakse alaliidud, Kultuuriministeerium, linna ametid ning vastavalt vajadusele ka muid osapooli. Pirita Velodroomi multifunktsionaalse sisetreki projekteerimine ja ehitus 1969. a valminud Pirita Velodroom on amortiseerunud ning trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks. Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi. Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu . Tegemist oleks üleriigilise tähtsusega ja esimese kinnise velotrekiga, mis on nii treening-kui ka võistluskeskuseks. Objekti hind oleneb suuresti arhitektuursetest lahendustest, objekti eeldatav maksumus alates 12 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%. Ettepanek 9 Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega nr 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300 ehk enam kui 10 aastat tagasi. Valitsus on kahel korral, aastatel 2008 ja 2012, selle taotluse negatiivselt lahendanud, kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Neli aastat on möödunud neist vaidlustest viimases kohtuotsuse jõustumisest, kuid selle aja vältel ei ole valitsus suutnud ettepanekut uuesti lahendada. Kõnealune hoone vajab säilimiseks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid, mida linn lahendamata omandiküsimuse tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve. Ettepanek 10 Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate tervisekeskuste (-radade) nimistusse. Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud Tartu Maratonile, Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt hooldatuna aktiivses kasutuses ( tervise)spordi ja puhkepaigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige lätlased). Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ, ega ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus. Ettepanek 11 Eesti tippspordiüksuse Team Estonia tegevuste laiendamine üle Eesti, et tippsportlased või sinna pürgijad saaksid võimalikult heal tasemel tugiteenuseid. Oluline on, et meie tippsportlaste toetamise süsteem haaraks kõiki maakondi, sest ainult niimoodi on võimalik jõuda kõikide talentide toetamiseni. See süsteem motiveerib noori tegelema spordiga igas Eestimaa paigas. Ettepanek 12 Leida lahendusi treeneripalga toetamise määra tõstmiseks vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele. Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Treeneri töö on samaväärne õpetajatööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palgatoetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal tasemele. Lõimumise valdkond ELVL ettepanek Põhjendus Ettepanek 1 Keeleõppevõimaluste laiendamine KOV-des (regionaalne probleem Ida-Virumaal) Leida võimalus toetada keeleõppevõimalusi kohalikes omavalitsustes Ida-Virumaal ja muudes kohtades, kus nendeks vajadus on . Ettepanek 2 Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol osalemiseks Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete kollektiivide koorilaulu- ja tantsupeol osalemiseks . Ettepanek 3 Lõimumise teenuskaardi koostamine (kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puudet omavad ministeeriumid) ja liidu, et kaardistada koostöökohad lõimumise valdkonnas ning koostada teenuskaart). Koostada lõimumise teenuskaart ja kaardistada koostöökohad, kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puutumust omavad ministeeriumid ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu. Ettepanek 4 Eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate puuduse leevendamine Ida-Virumaal. Pidada läbirääkimisi haridus-ja teadusministeeriumiga riikliku koolitustellimuse suurendamiseks eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate koolitamiseks. Ettepanek 5 „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ rahastamine KOV-dele. „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ rahastamine riigi poolt. Kahe kogukonna sulandamise programmi eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eesti-keelsesse kultuuriruumi. Programmi raames külastatakse Riigikogu, Vene teatrit, laulu-ja tantsupidu, Petseri Seto festivali. Programmiga otsitakse eesti- ja vene kultuuride sõlmumise kohta.