Kiri

Ministeeriumid 27.03.2019 nr 1-4/19/1526-2 Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõu 2. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse seletuskiri Imbi Mets 329 5543, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.03.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tehakse järgmine muudatus: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „Botaanikaaia piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul botaanikaaia tegevuseks vajalike ehitiste püstitamine ja hoonestatud katastriüksustele ehitiste püstitamine, kusjuures mõlemal juhul on keelatud ehitamine maakatastrisse kantud metsamaa kõlvikule ning hoonete kõrgus ei tohi ületada 10 meetrit.” § 2. Muudatuse põhjendus Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendus kaitsekorra muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 19. septembri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/680 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 1 5 . detsembri 200 5 . a määruse nr 312 „ P irita jõeoru maastiku kaitseala kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus L ooduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla, kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega muudetakse P irita jõeoru maastiku kaitseala (edaspidi kaitseala ) kaitse korda . Kaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudeta. K aitseala paikneb Tallinnas Pirita ja Lasnamäe linnaosas ning Harju maakonnas Jõelähtme vallas Iru külas. Pirita jõeoru maastikukaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 1957. aasta 11. juulist, kui ENSV Ministrite Nõukogu võttis määrusega nr 242 „ Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” kaitse alla maastikulise keeluala Pirita jõe alamjooksu org. Kaitseala piire on muudetud ja kaitsekord kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 „ Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitseala d e k aitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Looduskaitseseaduse kohase kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitsus 1 5 . detsembri 200 5 . a määrusega nr 312 „P irita jõeoru maastikuka itseala kaitse-eeskiri”. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva maastiku kaitseala ühe piiranguvööndi, Botaanikaaia piiranguvööndi , kaitsekorda . Kaitse-eeskirja muutmise on tinginud asjaolu, et 201 7 . aastal tegi Tallinna Botaanikaaed K eskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta Pirita jõeoru maastikukaitsea la kaitse-eeskirja selliselt, et Tallinna Botaanikaaial oleks võimalik ellu viia tegevuskavas ning riiklikes ja Tallinna strateegilistes arengudokumentides ettenähtud ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaamet i kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543 , e-post imbi.mets @keskkonnaamet.ee ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtiv spetsialist Riina Kotter (tel 503 7128 , e post [email protected] ) . E elnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 5349 4399 , e post [email protected] ) . Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel koosk õlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]) . 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendus ed P irita jõeoru maastikuk aitseala põhieesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, samuti EÜ nõukogu direktiivi (EMÜ) 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv ) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitse. Need elupaigatüübid on metsastunud luited (2180 ) , jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*). S ulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale, tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid . Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on jõesilm ( Lampetra fluviatilis ), lõhe ( Salmo salar ), II kaitsekategooriasse kuuluv liik tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), III kaitsekategooria kaitsealune liik harilik hink ( Cobitis taenia ) ja harilik võldas ( Cottus gobio ). Lisaks ee s pool nimetatud loodusväärtustele paikneb kaitsealal Tallinna Botaanikaaed, mis asutati ENSV Teaduste Akadeemia instituudina 1. detsembril 1961. a . A lates 17. jaanuarist 2005 . a on Tallinna B otaanikaaed Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus. Botaanikaaia taimekogudes säilitatakse haruldasi ja hävimisohus liike ja uuritakse haruldaste taimeliikide populatsioonide ökoloogilise taastamise võimalusi. Botaanikaaed erineb teistest lähipiirkonna botaanikaaedadest maastikuarhitektuurselt kujundatud dendraariumi ja rosaariumi poolest. Mitme kohalik u tüüpkoosluse ning nendele iseloomulike taimeliikide olemasolu Pirita jõeoru maastikukaitsealal, kus b otaanikaaed asub, võimaldab tutvuda eri elupaigatüüpidega linnast lahkumata – enamikus riikides sellist võimalust pole. Tallinna Botaanikaaed esita s Keskkonnaministeeriumile ettepaneku P irita jõeoru maastiku kaitseala kaitse-eeskirja muutmiseks Botaanikaaia piiranguvööndi osas . Kehtiv kaitsekord Botaanikaaia piiranguvööndis on liiga range ega arvesta piisavalt Tallinna b otaanikaaia eripäraga ja ajas muutunud nõuetega . Kaitse-eeskirja muutmise ettepanek u eesmärk on võimaldada ehitada Tallinna Botaanikaaia arendamiseks ja tegevuse jätkamiseks vajalik k e ehiti s i, mille püstitamine ei ole kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt võimalik . Need ehitised on näiteks m ajandushoone (sh teadurite tööruumid ja laborid, raamatukogu, herbaarium), v äravahoone (kassa, taimede ja meenete müük) ja t e hniline taristu Kloostrimetsa tee 56 teenindamiseks. Pirita jõeoru maastikukaitse kaitse-eeskirja § 5 lõike 6 kohaselt säilitatakse, arendatakse ja tutvustatakse Botaanikaaia piiranguvööndis liigirikast ning väärtuslikku taimekollektsiooni , kaitse-eeskirja § 7 lõike 2 punkti 4 kohaselt on Botaanikaaia piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud taimekollektsioonide säilitamisega seotud rajatiste püstitamine. Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse kaitse-eeskirja § 7 lõike 2 punkti 4 sõnastust järgmiselt: Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud Botaanikaaia piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul botaanikaaia tegevuseks vajalike ehitiste püstitamine ja hoonestatud katastriüksustele ehitiste püstitamine, kusjuures mõlemal juhul on keelatud ehitamine maakatastrisse kantud metsamaa kõlvikule ning hoonete kõrgus ei tohi ületada 10 meetrit. Kehtiva kaitsekorra järgne nõue, et ehitiste kasutusotstarve on kogu Botaanikaaia piiranguvööndi alal seotud ainult taimekollektsioonide säilitamisega, ei ole põhjendatud. Juba hoonestatud alale ja olemasolevate hoonete , millest paljud on kasutusest välja langenud, asukohale uute ehitiste püstitamine ei kahjusta Pirita jõeoru maastikukaitseala ilmet. Oluline on, et ehitised ei hakkaks maastikus domineerima ja ei muudaks oluliselt olemasolevat looduslikku maastikuilmet, milleks on metsane jõeorg. Selleks et olemasolev hoonestusala oluliselt ei laieneks ja säiliks olemasolev maastikuilme, lubatakse uute ehitiste püstitamist kaitseala valitseja kaalutletud nõusoleku alusel vaid botaanikaaia territooriumile ja muudele katastriüksustele, mis on juba hoonestatud. Metsase jõeoru ilme säilitamiseks on oluline, et säiliks olemasolev mets , mistõttu ei ole kaitse-eesmärkidega kooskõlas ehitamine metsamaale. Botaanikaaia piiranguvööndis on v äljaspool metsamaa kõlvikuid metsa tunnustele vastavaid alasid vähe , mistõttu on ehitamise keeld metsamaal põhjendatud siduda maakatastrisse kantud metsamaa kõlvikuga. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkt i 1 kohaselt on katastriüksuse kõlvikute piiride ja kõlviku sihtotstarbe muutmiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek, mis tagab, et metsamaa kõlviku muutmine saab toimuda üksnes kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. Botaanikaaia piiranguvööndi lõunaosas paiknevad riigimetsa maad, mis piirnevad tootmishoonete maaga. Metsaregistri järgi on valdavalt tegemist 18 m kõrguste ja kuni 80-aastaste männikutega. Ehitiste kõrgusele seatakse piirang , et uued ehitised jääksid kõrval asuvate metsade kõrgusest oluliselt madalamaks, mis tagab, et ehitustegevusega seotud muutused maastikuilmes on vähem märgatavad. Ehitiste kõrgustele piirangu seadmisel lähtut akse sellest, et enamik olemasolevaid ehitisi b otaanikaaia territooriumil on alla 10 m kõrgused. Näiteks on Kloo strimetsa tee 52 aadressil paiknev 3-korruseline administratiivhoone 9,8 m kõrgune ja 3-korruseline loodusmaja 9 m kõrgune . Botaanikaaia territooriumil on erandiks palmihoone , mille kõrgus on 16 m. Uue palmihoone ehitamist botaanika aed ei planeeri. Seega jäljendab seatav kõrgusepiirang senist praktikat, võimaldades ehitada kuni 3-korruselisi hooneid, samuti on 10 m kõrguse piirang piisav botaanikaaiale uue majandushoone ehitamiseks. Uue hoone kõrguse määramisel tuleb arvestada lähiümbruses asuvate hoonete kõrgusega, et uus hoone ei jääks domineerima olemasolevate ehitiste suhtes. Botaanikaaia piiranguvööndis asuvad hoonestatud katastriüksused on n äiteks Kiviaia tee 10 ( katastritunnus 78402:206:0480 ) ja Kiviaia tee 11 (katastritunnus 78402:207:0250 ) , millel paiknevad omal ajal ehitatud kasvuhooned, katlamaja, masuudihoidla, garaažid jms ehitised, mis ei kuulu praegu enam botaanikaaia juurde ja asuvad selle piiridest väljaspool. Uus kaitsekord võimaldab nendele hoonestatud katastriüksustele püstitada uusi hooneid . Amortiseerinud tootmishoonete asemel e uute hoonete ehitamine ei kahjusta maastikuilmet. Kaitse-eeskirja m uu tmisega antav leevendus ehitustegevuse osas on kooskõlas P irita jõeoru maastiku kaitseala kaitse-eesmärkidega, looduskaitseseadusega ning rakendatav vaid kaitseala valitseja nõusolekul . S eega eelneb ehitustegevusele looduskaitseseaduse § 14 nimetatud loa taotlemise menetlustes kaitseala valitseja pool t nõusoleku andmise kaalumine juhtumipõhiselt. Kaitseala valitseja saab anda kavandatavaks tegevuseks nõusoleku või tingimusliku nõusoleku üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei kahjusta P irita jõeoru maastiku kaitseala kaitseala kaitse-eesmär gi saavutamist või P irita jõeoru maastiku kaitseala kaitstava loodusobjekti seisundit . 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet koostas 2018. a asta kevadel Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsuse Botaanikaaia piiranguvööndi osas. Vastav teavituskiri saadeti 13. juunil 2018. a Tallinna Linnavalitsusele, AS -le Tallinna Vesi, Elektrilevi OÜ-le, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja 14 era maa omanikule. Kaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusele küsiti asjaomaste isikute seisukohta . P arandusettepanekud või vastuväited paluti esitada hiljemalt 30. j uuniks 2018 . a . Tabel 1. Väljatöötamise kavatsusele esitatud ettepanekud ja seisukohad 2018. a (Keskkonnaamet  KeA) E ttepaneku tegija Et tepaneku sisu Tulemus Elektrilevi OÜ 13.06.2018 V äljatöötamise kavatsus on arvesse võetud ning palutakse Elektrilevi OÜ d edaspidisesse menetlusse mitte kaasata. RMK 28.06.2018 Parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja § 7 lõike 2 p unkti 4 muutmise kohta puuduvad. Ettepanek: kaaluda mingis osas lageraie lubamist hall-lepikutes. Hinnanguliselt on kaitsealal 24 ha metsa, mille peapuuliik on hall lepp, 16 ha paikneb Pirita jõe veekaitse ja kalda piiranguvööndis. KeA leidis, et kaitse-eeskirja muutmine lageraiet puudutavas osas ei ole otstarbekas. Lageraie ei ole puhkemajandusliku ja veekaitse eesmärgi täitmiseks kõige parem viis. Väheseid kaitsealale jäävaid hall-lepikuid on võimalik uuendada turberaiena. Kiviaia tee 12 katastriüksuse omanik 29.06.2018 Otseseid ettepanekuid ei tehtud. Olmeprobleemiks on vee- ja kanalisatsioonitrasside puudumine, botaanikaaiale vajalike ehitiste püstitamine ei tohiks halvendada elukeskkonda. Selgitati, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi , ning määratakse lubatud suurim ehitisealune pind , kõrgus ja arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused , samuti haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted . Projekteerimise üks osa on tehniline taristu, mille hulka kuuluvad ka vee ja kanalisatsiooniga seotud lahendused. KeA loodab, et projekteerimise käigus leitakse lahendus ka kinnistuomaniku veeprobleemile. OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts 29.06.2018 1. Ehitusõiguse piiramise tingimused - ehitise kõrgusepiirang 8 m ja keeld ehitada metsamaale. Tehakse ettepanek kaaluda lahendust, millega koheldakse kõiki kaitseala Botaanikaaia piiranguvööndisse jäävaid maaomanikke ühetaoliselt – laiendada lubatavate ehitiste üldine kõrguspiirang ja metsamaale ehitamise keeld ka Tallinna Botaanikaaia poolt püstitavatele ehitistele. 2. Arusaamatuks jääb metsamaa määratlemise viis . 3. Olete märkinud, et Tallinna a rengudokumentides ei käsitleta TBA-d ennekõike teadusasutusena, vaid asutusena, mille tegevus on suunatud pigem turismile ja meelelahutusele. Loodate, et ka tulevikus jääb TBA põhitegevuseks väärtuslike taimekollektsioonide säilitamine ja arendamine. 4. Ettepanek: täiendada kaitse-eeskirja § 7 lõiget 2 , et võimaldada vajalike maaparandussüsteemide rajamist Botaanikaaia piiranguvööndis . Uute maaparandussüsteemide rajamine võib olla vajalik eeltingimus uute ehitiste püstitamise ks . 5. Ettepanek: muuta käesoleva menetluse käigus Vabaõhukooli piiranguvööndis kaitseala välispiiri nii, et kaitsealast jääks välja M. Pätsile tagastatav maa-ala (lisatud asendiplaan) , või alternatiivselt, et kaitseala piir võtaks arvesse kinnistu majandamisega seotud objektiivseid vajadusi. 1. Kehtiv kaitsekord lubab kaaluda ainult ajutis te ehitis te püstitamise lubamist . Praegune kaitsekord on liiga range Tallinna B otaanikaaia suhtes ega arvesta piisavalt selle eripäraga. Muudatuse mõte on leevendada seniseid piirangud, nii et botaanik a aial oleks võimalik rajada ehitisi, mis on vajalikud tegevuse jätkamiseks. Ke A ei soovi maaomanik k e erinevalt kohelda, ehitise kõrguse piirang ja metsamaa kõlvikule ehitamise keeld laieneb kõigile maaomanikele , kaasa arvatud Tallinna Botaanikaaiale. 2. Ke A muudab sätte selgemaks. Ehituskeeld kohaldub maakatastrisse kantud metsamaa kõlviku le . 3. Strateegilised arengudokumendid, millele VTK-s viidatakse, on pikaajalise perspektiiviga dokumendid, milles määratakse terviklikult ühe või mitme valdkonna arengusuunad, üldeesmärgid ja ala eesmärgid. TBA tegevuskava 2014 ‒ 2018 arenguvisiooni kohaselt on TBA nii omamaiselt kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja haridusasutus. TBA põhimääruse kohaselt on Tallinna Botaanikaaed Tallinna Keskkonnaameti hallatav teadus- ja arendusasutus, mille arendustegevusvaldkond on taimede mitmekesisust tutvustavate kollektsioonide hooldamine ja arendamine ning alus- ja rakendusuuringute läbiviimine . 4. Maaparandusseaduse kohaselt on maaparandussüsteem maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis kantakse maaparandussüsteemide registrisse. Kraave võib rajada ehitusseadustiku alusel, kui nende rajamise otsene eesmärk ei ole maaparandus (maaparandusseadus e § 2). Vajalike kraavide rajamist on võimalik kaaluda kaitse-eeskirja alusel. K eA ei nõustu ettepanekuga . Uute maaparandussüsteemide rajamine (veerežiimi muutmine) on üldjuhul olulise keskkonnamõjuga ja ohustab kaitse-eesmärkide saavutamist ning mõjutab kooslusi ja liike negatiivselt. Veerežiimi muutused muudavad kasvukohatingimusi ja seeläbi koosluste liigilist koosseisu ja mitmekesisust. 5. Kirjale lisatud maa asendiplaanil on näidatud moodustatava krundi piiri ettepanek, mille pindala on 70 519 m 2 . Kaitseala Vabaõhukooli piiranguvööndisse jääb sellest hinnanguliselt 38 000 m 2 . Pirita jõeoru maastikukaitsealal kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite, taimekoosluste ja metsade kaitse. Samuti loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse. Kaitseala on ühtlasi üleeuroopalise Natura 2000 võrgustiku Pirita loodusala (EE0010120). KeA ei nõustu ettepanekuga muuta kaitseala välispiiri. M. Pätsile tagastataval maa-alal on eelkõige m a astikulised väärtused, ala jääb Pirita jõeoru terrassidele. Maastikukaitsealal on oluline säilitada maastikuliste väärtuste kaitse, oluline on, et ehitusalad ei laieneks looduslikele kooslustele (nt mets a alale). Tallinna Linnavalitsus 26.06.2018 Märkuseid ja ettepanekuid ei tehtud. Tallinna Botaanikaaed 25.06.2018 Kavandatavad muudatused vastavad meie vajadustele ning võimaldavad Tallinna B otaanikaaial põhimäärusest tulenevaks tegevuseks vajalike ehitiste (nii hoonete kui ka rajatiste) püstitamist kaitseala valitseja nõusolekul. Keskkonnaamet edastas 1. augustil 2018. a keskkonnaministrile kirja nr 7-4/18/12880 , et algatada Keskkonnaameti poolt ettevalmistatud Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu menetlus . Keskkonnaminister algatas 19. septembri 2018. a käskkirjaga nr 1 2/18/680 Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorra muutmise menetluse. Enne avalikku väljapanekut esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (kiri 21.12.2018 nr 4 1/3667 – 1 ) Keskkonnaametile seisukoha saamiseks Kloostrimetsa tee 56 projekteerimistingimuste eelnõu, mille kohaselt soovitakse sellele katastriüksusele püstitada botaanikaaia tarbeks üks 2-korruseline majandus- ja kasvuhoone maksimaalse kõrgusega 10 m ja ehitusaluse pinnaga u 2500 m 2 . Enne avalikku väljapanekut (kiri 16.10.2019) tegi Kiviaia tee 10 katastriüksuse esindaja kaitse-eeskirja eelnõule ettepaneku lubada ehitada kuni 11 m kõrguseid ehitisi, praegu paiknevad katastriüksusel amortiseerunud katlamaja, masuudihoidla ja pumbajaam. Samuti tehti ettepanek lisada eelnõusse mõiste „metsamaa kõlvik ” . Keskkonnaamet analüüsis projekteerimistingimuste eelnõus esitatud ja Kiviaia 10 esindaja poolt kaitse-eeskirja eelnõule tehtud ettepanekut hoonete kõrguse osas ning jõudis järeldusele, et uute, kuni 10 m kõrguste ehitiste püstitamisega botaanikaaia tarbeks ja amortiseerunud tootmishoonete asemele väljapoole metsamaa kõlvikut ei muutu Pirita jõeoru maastikukaitseala maastiku ilme oluliselt . Botaanikaaia territooriumil olemasolevate 3-korruseliste hoonete kõrgus jääb alla 10 m. P irita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 11. kuni 27. veebruarini 201 9 . a Keskkonnaameti Tallinna kontoris (Viljandi mnt 16), Tallinna Linnavalitsuses (Vabaduse väljak 7) ja Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6) . Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmus 8. märtsi 201 9 . a üleriigilise levikuga ajalehes Postimees , 8. märtsi ajalehes Harju Elu ning Tallinna Linnavalitsuse , Pirita Linnaosa Valitsuse ja Keskkonnaameti kodulehel. Keskkonnaamet tegi looduskaitseseadus e § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vä ljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 5. veebruaril 201 9 . a. K aitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta saadeti teavituskiri Tallinna Keskkonnaametile ja Linnavalitsusele, Pirita Linnaosa Valitsuse le, AS -le Tallinna Vesi, Riigimetsa Majandamise Keskusele , Keskkonnainspektsioonile, Tallinna Botaanikaaiale ja üheteistkümnele eraomanikule. Tabel 2 . Ettepanekud ja seisukohad 2019. a avalikul väljapanekul (Keskkonnaamet – KeA) Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Kiviaia tee 10 ja 11 katastriüksuse omanik 27.02.2019 Ettepanek t äiendada määruse eelnõud ning sätestada Botaanikaaia piiranguvööndis lubatavate hoonete kõrgusepiiranguks 11 m. Kõrgusepiirangu s uurendamisega ühe meetri võrra võimaldaks kaaluda kolmekordsete elamute rajamist olemasolevate tootmishoonete asemele. Lisa tud väljavõte Pirita Linnaosa üldplaneeringust. Ke A jääb oma seisukoha juurde  määruse eelnõu sõnastust ei muudeta ning võimalike uute hoonete kõrguseks jääb kuni 1 0 m. Ka itseala kaitse-eeskirja muutmine Botaanikaaia piiranguvööndi osas on tingitud eelkõige Tallinna Botaanikaaia ettepanekust, kelle kogu tegevus toimub avalikes huvides, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad. Juba hoonestatud alale ja olemasolevate hoonete, millest paljud on kasutusest välja langenud, asukohale uute ehitiste püstitamine ei kahjusta Pirita jõeoru maastikukaitseala ilmet. Ke A palus ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt hinnangut ettepanekule 11 m kõrguste hoonete ehitamise kohta. Vastuseks leidis Tallinna Linnaplaneerimise Amet , et Pirita linnaosa äärealal Botaanikaaia piiranguvööndis Pirita jõe läheduses keset metsa asuval alal tootmisest loobumisel on piisavaks kõrguseks elamute, sh korterelamute puhul , ka 9 m ja muude hoonete puhul peaks piisama kõrgusest 10 m . Kose Koolituskeskus e OÜ 27.02.2019 1. Ettepanek m uuta maastikukaitseala p iiri Kose ja Kochi piiranguvööndite osas ja arvata kaitsealast välja kolm katastriüksust : 78401:101:4127, 78401:101:4126 78401:101:4123 . 2. Alternatiiv ina, lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist , palume võimaldada kolmel e katastriüksustele ( 78401:101:4127, 78401:101:4126 78401:101:4123 ) ehitiste püstitami st. 1. Kaitseala välispiiri määramisel on arvatud peamised loodusväärtused kaitseala koosseisu . Kaitseala on ühtlasi üle- euroopalise Natura 2000 võrgustiku Pirita loodusala . Ke A ei nõustu ettepanekuga muuta kaitseala piiri. Eesti riigil on vastutus tagada üle- euroopalise tähtsusega looduslike elupaikade soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine ning seetõttu ei ole võimalik vähendada Pirita jõeoru maastikukaitseala pindala. Kaitseala jaguneb 16 piiranguvööndiks ning praeguses määruse eelnõu menetluses käsitleb Ke A kaitseala valitsejana vaid Botaanikaaia piiranguvööndiga seonduvat tegevust. Määruse eelnõuga ei muudeta kaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri . 2. Selgitame, et nimetatud katastriüksusel on olemasolevaid hooneid võimalik rekonstrueerida kaitseala valitseja nõusolekul (alus : looduskaitseseadus § 14 lg 1 p unktid 6, 7 ja 8). Ehituspiirang on kehtestatud eesmärgiga vältida täiendava e hitustegevuse laienemist kohtadesse, kus pole kunagi ehitisi olnud. Uute ehitistega kahaneb piirkonna looduslikkus, kannatab jõeoru rekreatiivne väärtus ja maastikuilme. Eesmärgiks on säilitada Tallinna linnas asuva maastikukaitseala suurimat väärtust, mis seisneb ala toimimises puhke- ja taastusalana, mida ei ole võimalik kuidagi asendada. OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts 27.02.21019 1. Sätestada määruse eelnõus ehitusõigus Botaanikaaia piiranguvööndis järgmiselt: kaitsealal on keelatud ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, välja arvatud B otaanikaaia piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul botaanik a aia taimekollektsioonide hooldamiseks ja botaanik a aia põhitegevuseks vajalike ehitiste või muude ehitiste püs t itamine, kusjuures keelatud on ehitamine maakatastrisse kantud metsamaa kõlvikutele ning hoonete kõrgus ei tohi ületada 10 m . 2. Korrigeerida Vabaõhukooli piiranguvööndi välispiiri , et leida lahendused meie kliendile tagastamisele kuuluva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks (Kloostrimetsa nr 90 endine kinnistu nr 5086). 1. Et võimaldada Tallinna Botaanikaaial oma tegevust paremini korraldada , on määruse eelnõus sõnastatud ehitustegevus Botaanikaaia piiranguvööndis võimalikult üheselt arusaadavalt, et välistada sel teemal edaspidiseid vaidlusi. Lubades kaitseala valitseja nõusolekul juba hoonestatud kinnistutel täiendavat ehitustegevust , väldime ehitusalade laienemist kohtadesse, kus pole kunagi ehitisi olnud. Eesmärgiks on säilitada Tallinna linnas asuva maastikukaitseala suurimat väärtust, mis seisneb ala toimimises puhke- ja taastusalana, mida ei ole võimalik kuidagi asendada. Ke A kaalus pakutud sõnastust, lubada kaitseala valitseja nõusolekul ka muude ehitise püstitamist, kuid lei dis , et muud ehitised on väga lai mõiste, mis jätab edaspidiseks mitmeid tõlgendamisvõimalusi. Ke A jääb oma seisukoha juurde ning arvestab määruse eelnõu sõnastust. 2. Kaitseala jaguneb 16 piiranguvööndiks ning praeguses määruse eelnõu menetluses käsitle takse vaid Botaanikaaia piiranguvööndiga seonduvat kaitse-eeskirja muutmist , st määruse eelnõuga ei muudeta kaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri . Kohalik omavalitsus on maaref ormiga seotud toimingute vahetu korraldaja ning Ke A-l ei ole vastuväiteid kliendile tagastamisele kuuluva õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise osas. Kiviaia tee 12a-4 katastriüksuse omanik 25.02.2019 Leida lahendus Kiviaia tee kinnistutele vee- ja kanalisatsioonitrass ide ehitamiseks, säilitada ka edaspidi tee kaudu kinnistutele juurdepääs, lubada kinnistu omanikul erastada kinnistuga piirnev maa-ala. Ei ole kaitse-eeskirja puudutav küsimus, millest teavitat i katastriüksuse omanikku . K iviaia tee on munitsipaalomandis ning lahenduste leidmine kohaliku omavalitsuse pädevuses. KeA vastuskirja koopia koos ettepanekutega saadeti edasi Pirita Linnaosa Valitsusele ja Tallinna Linnavalitsusele. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekir i ” lisa 1 punkti 2 alapunkti le 299 on Natura 2000 võrgustiku loodus alaks esitatud Pirita loodusala, mis hõlmab Pirita jõeoru maastikukaitseala . Seetõttu tuleb Pirita jõeoru maastikukaitseala l tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura võrgustiku alade kohta käivaid erisusi . Pirita loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2008 . a otsusega 2009/94/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8046 all , ELT L 43/245 , 1 3.02.2009 ). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017. a rakendusotsusega (EL) 2018/41, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühend use tähtsusega alade loetelu kahe teistkümnes uuendatud versioon ( teatavaks tehtud numbri C(2017) 8255 all, ELT L 15, 19.01.2018, lk 199 – 350). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Botaanikaaia a renguks vajalike uute hoonete ehitamisega kaasneb teatud mõju maastikuilmele, kuid tegemist on avaliku huviga ning kindla eesmärgiga püstitatavate hoonetega, seega on tegevus otstarbekas. Maastikuilmet ei mõjuta oluliselt see, kui ehitised püstitatakse olemasolevatele h oonestatud katastriüksus tele, kus paiknevad varem ehitatud kasvuhooned, k atlamaja, garaažid jms ehitised. Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Määruse muutmine aitab Tallinna Botaanikaaial ellu viia tegevuskavas ning riiklikes ja Tallinna strateegilistes arengudokumentides ettenähtud ülesandeid. Kaitsekorra muudatus ei muuda oluliselt kohaliku omavalitsuse maamaksust saadavat tulu, kuna kaitseala pindala ega tsoneering ei muutu . E daspidi võib seoses ehitustegevusega muutuda maa sihtotstarve, millega võib kaasneda maamaksu muutumine. Kaitseala piire ei laiendata ja seega ei suurene riigil poolloodusliku koosluse hooldamise ja metsatoetuse kulud , samuti tulud ei vähene . M ajandusmetsa hulk, mis jääb kaitse alla , ei suurene ja seega ei vähene riigil metsa majandam isest saa dav tulu . 6. Määruse jõustumine M äärus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.