Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 22.03.2019 nr 1.1-10/2074-1
Riigihalduse ministri määruse
"Toetuse andmise tingimused
tegevuseks "Ida-Virumaa
tööstusinvesteeringute toetamine""
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Toetuse
andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ eelnõu
koos seletuskirjaga. Palume vastata hiljemalt eelnõude infosüsteemis (EIS) märgitud
kuupäeval.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri
Lisaadressaadid:
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Andres Heldring 6113106
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
08.03.2019
MÄÄRUS
Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute
toetamine“
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade
konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“
tegevuse „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine“ (edaspidi meetme tegevus) ning
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmi
eesmärkide elluviimiseks. Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a
korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“.
(2) Tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond.
(3) Meetme tegevuse sihtrühmaks on ettevõtjad, välja arvatud riigi osalusega ettevõtjad, kelle
põhi- või kõrvaltegevus kuulub justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule
dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
(EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) jaos C „Töötlev tööstus“ (edaspidi töötlev tööstus) nimetatud
tegevusvaldkondadesse.
(4) Määruse alusel antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)),
artikli 14 tähenduses ning toetuse andmisel kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(5) Toetust ei anta komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 13 sätestatud juhtudel.
(6) Määrust ei kohaldata raskustes ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2
punkti 18 mõistes.
(7) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus
abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
(8) Määrust ei kohaldata lisaks lõigetes 5–7 nimetatule ka muudel komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud juhtudel.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise üldine eesmärk on Ida-Virumaa majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive
ja ettevõtlusaktiivsuse kasv.
(2) Projektile toetuse andmise oodatav tulemus on töötleva tööstuse sektoris uute, keskmisest
kõrgema palgaga töökohtade tekkimine ja ettevõtja lisandväärtuse kasv töötaja kohta.
(3) Meetme tegevuse väljundnäitajad on:
1) abi saavate ettevõtjate arv;
2) tööhõive kasv toetust saanud ettevõtjates (täistööaja ekvivalendid).
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) e-toetus – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond;
2) põhivara – nii materiaalne põhivara, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel ja teenuste
osutamisel ning mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kui ka ilma
füüsilise substantsita immateriaalne põhivara, mis on teistest varadest eristatav mitterahaline
vara ja mida ettevõtja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, välja arvatud
äriühingu aktsiad ja osad;
3) alginvesteering – investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue
ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtja
toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või
olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega;
4) lisandväärtus töötaja kohta – aruandeaasta kulumi, ärikasumi ja tööjõukulude summa
jagatuna aruandeaasta täistöökohaga töötajate arvuga;
5) ümberpaigutamine – sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa
Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP
lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav
ettevõte), juhul kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt
osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMPs
asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;
6) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese
suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
7) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I
lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele;
8) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumidele.
§ 4. Meetme rakendamine
(1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3
alusel kinnitatud meetmete nimekirjale Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3
alusel kinnitatud meetmete nimekirjale Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse projekti oodatavate tulemuste
ja väljundnäitajate saavutamisse.
(2) Toetust antakse alginvesteeringuks.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõikes 2
nimetatud tegevusteks, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud
objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tulenevad
kulud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse tingimustele
ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.
(3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise
algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. Kõik projekti raames tehtud
kulud tuleb toetuse saajal tasuda temale kuuluvalt pangakontolt.
(4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning
tarnija või tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on tulumaksuseaduse tähenduses seotud
isik.
(5) Abikõlblikud kulud on:
1) taotleja tootmisprotsessis vajaliku materiaalse põhivara soetamise kulu, sealhulgas hoonete
ja rajatiste ehitamise kulu;
2) punktis 1 nimetatud materiaalse põhivara seadistamise ja häälestamise kulu;
3) vara transpordikulu ja vara transportimiseks vajalik kindlustuskulu;
4) immateriaalse põhivara soetamise, arendamise ja juurutamise kulu, mis on seotud
tootmisprotsessi või toote andmete analüüsiga, kui immateriaalne põhivara arvatakse taotleja
põhivara hulka ning see jääb seotuks projektiga, mille jaoks toetust antakse, seda kasutatakse
üksnes abi saavas ettevõtjas, seda käsitatakse amortiseeruva varana ning soetatakse
turutingimustel ja ostjaga mitteseotud kolmandalt isikult.
(6) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema
projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(7) Seadmete või masinate rentimine on lubatud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul
jääkväärtuseta kapitalirendi vormis, kui liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel
tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.
(8) Suurettevõtjast taotleja puhul peab omandatav vara olema uus.
(9) Suurettevõtja puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud kuni 50 protsendi ulatuses
projekti abikõlblikest kuludest.
(10) Mitteabikõlblikud kulud on:
1) käibemaks;
2) kinnisasja soetamise kulu;
3) kulu elektri-, vee- ja kanalisatsiooni-, gaasi-, kaugkütte-, kaugjahutus- või sidevõrguga
ühendamiseks liitumispunktis või liitumistingimuste muutmise kulu;
4) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest või riigieelarve või
muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest.
(11) Abikõlblikud on kulud, mis on seotud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtud
tegevustega ja mis tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil ning tasutakse 45 päeva jooksul
pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
(12) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi
koostamise kuupäev, välja arvatud juhul kui kulu on tekkinud varem.
(13) Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad
abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme
majandusaasta jooksul.
(14) Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud
kulud ületama vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis
on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud
tekivad, tingimusel et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2023. aasta 31. augustil.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeval või
taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuni kuus kuud hilisemal
kuupäeval ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
(3) Projektiga seotud tegevusi ei tohi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste
tegemiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe
sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine
jms) enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Nimetatud tähtaega võib toetuse
saaja taotlusel ja põhjendatud juhul kuni kuue kuu võrra pikendada. Kui projekti perioodi
pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse
rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.
(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande heakskiitmist ja
toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
§ 8. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Taotletava toetuse minimaalne suurus on 150 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000
eurot.
(2) Toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset
ületava töökoha (täistöökoha ekvivalent) loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta
pärast projekti lõppu.
(3) Toetuse osakaal on kuni 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida
toetusest ei finantseerita. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad
abikõlblikud kulud.
(5) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa
Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eespool nimetatud vahendite ja
käesoleva määruse alusel antava toetuse osakaal kokku ületada lõikes 3 sätestatud
finantseerimise piirmäära, välja arvatud keskmise suurusega ettevõtjast taotleja ja väikese
suurusega ettevõtja puhul, kelle finantseerimise osakaal kokku võib olla vastavalt 35 ja 45
protsenti projekti kuludest.
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt. Toetust antakse taotlejale üks kord, arvestades toetuse
saamisena ka toetuse andmist riigihalduse ministri 5. oktoobri 2018. a määruse nr 37 „Toetuse
andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks“ alusel.
(2) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima rakendusüksuse eelnõustamise.
Eelnõustamise käigus hindab rakendusüksus kavandatava projekti vastavust toetuse andmise
eesmärkidele ning abistab taotlejat taotluse ja koos taotlusega esitatavate dokumentide
ettevalmistamisel. Rakendusüksusel on õigus kaasata eelnõustamisse eksperte. Toetuse
taotlemise eelduseks on rakendusüksuselt positiivse hinnangu saanud projektiplaan.
(3) Eelnõustamise käigus taotleja esitatud projektiplaan peab sisaldama järgmist:
1) ettevõtja strateegiline eesmärk;
2) projekti kirjeldus, sealhulgas taotleja konkurentsi- ja riskianalüüs, taotleja tähtsamad
majandusnäitajad ning nende prognoosid;
3) projekti tegevuse oodatav tulemus, sealhulgas planeeritav töökohtade arv, palgatase ja
lisandväärtus koos värbamisplaaniga;
4) projekti eelarve rahastamisallikate kaupa;
5) projekti elluviimise aeg;
6) projekti eest vastutav füüsiline isik;
7) projekti oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja tegevusele, sealhulgas töökohtade
arv, palgatase ja lisandväärtus.
(4) Eelnõustamisel projektiplaanile antud hinnang kehtib kuus kuud selle andmisest arvates.
(5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab rakendusüksus teada pressiteatega ja oma
veebilehel. Taotluste vastuvõtmise lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada
oma veebilehel.
(6) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks kavandatud eelarve
jääk võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise
või rahuldamata jätmise otsust.
(7) Taotlus esitatakse e-toetuse kaudu.
§ 10. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse taotluse esitamise tähtpäevaks kantud äriühing,
kelle põhi- või kõrvaltegevus ja projekt, millele toetust taotletakse, kuuluvad töötleva tööstuse
sektorisse, välja arvatud EMTAK alamjagudes C 12 ja C 24 nimetatud tubakatoodete tootmise
ning metallitootmise alamsektoritesse. Taotleja, kelle põhi- või kõrvaltegevusala Eesti
äriregistri andmetel ei kuulu taotluse esitamise hetkel nõutud töötleva tööstuse sektorisse,
peab esitama äriregistrile projektiga seotud tegevusala info koos ettevõtja majandusaasta
aruandega hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu.
(2) Taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab viit
protsenti aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema
registreeritud kas Eestis, territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks
tulumaksuseaduse tähenduses, Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv
assotsieerumisleping Euroopa Liiduga.
(3) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2
sätestatud tingimustele.
(4) Taotleja peab looma vähemalt § 8 lõikes 2 nimetatud toetuse summale vastava arvu
töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohti (täistööaja ekvivalendid) Ida-
Virumaal ühe aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
(5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud
likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja
omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele.
(6) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse §-le 4 ning sisaldama järgmisi
andmeid ja materjale:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimetus, asukoht, eesmärgid ja tulemused;
3) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev;
4) informatsioon taotleja vastavuse kohta lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele;
5) detailsed kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad,
sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos lähteülesandega;
6) taotleja kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta vastavalt §-le 8;
7) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja puhul
koos audiitori otsusega), kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav;
8) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva
kvartali seisuga;
9) teave, mis tõendab taotleja ettevõtja suurust;
10) taotleja projektiplaan, mis on saanud rakendusüksuse positiivse hinnangu;
11) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus;
12) dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või
hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust projekti
abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemist;
13) ehitamise korral ehitusprojekt, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli
2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;
14) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud § 3
punkti 5 mõistes ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne
investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul
pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud;
15) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(7) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe.
(8) Lõike 6 punktis 6 nimetatud kinnituse ja lõike 6 punktis 12 nimetatud tingimuse täitmist
tõendavad dokumendid võib esitada pärast § 12 lõikes 4 nimetatud kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuse tegemist.
§ 11. Taotluste menetlemine ja hindamine
(1) Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui taotlus ei ole esitatud rakendusüksuse poolt
taotlemiseks võimaldatud ajavahemikul. Rakendusüksus esitab taotlejale taotluse läbi
vaatamata jätmise otsuse e-toetuse kaudu.
(2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab rakendusüksus.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.
(4) Rakendusüksus viib kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates e-toetuses läbi
taotleja ja taotluse §-des 5–10 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli. Kui taotlus ei vasta
kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus
nõuda e-toetuse kaudu taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava
dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva
jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste
kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(5) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 21 sätestatud või käesolevas määruses
sätestatud nõuded taotlejale või taotlusele ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud valesid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sealhulgas ei võimalda perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames
tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust;
4) taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud
puudusi.
(6) Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise korral või juhul, kui taotluse rahaline
maht ületab vaba eelarve jääki ning seda ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikele 1 osaliselt rahuldada, teeb rakendusüksus rahuldamata jätmise otsuse
taotlust sisuliselt hindamata.
(7) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud
hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja
avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.
(8) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest ning vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(9) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste
hindamiskriteeriumide alusel:
1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal
50%);
2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks (osakaal 30%);
3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal 20%).
(10) Hindamiskriteeriumeid 1–3 hinnatakse skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja
madalaim 0.
(11) Hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab
rakendusüksus kooskõlastatult ministeeriumiga ja mis avalikustatakse rakendusüksuse
veebilehel.
(12) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud koondhinne on
vähemalt 2,5 ja kõigis kriteeriumides on hinnatud vähemalt hindega 2.
(13) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui sellele
hindamisel antud koondhinne on alla 2,5 või vähemalt üht kriteeriumidest on hinnatud
madalamalt hindest 2.
§ 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja
rahuldamata jätmine
(1) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks
rahuldamiseks, kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vastava otsuse
teeb rakendusüksus.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 1
sätestatule § 11 lõikes 12 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui selle rahastamise
summa ei ületa meetme eelarvet.
(3) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9
lõikes 1 sätestatule § 11 lõikes 12 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui taotluse
täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse vabade
vahendite mahu tõttu või kui taotletud toetuse summa, projekti tegevused ja kulud ei ole
projekti eesmärkide, tulemuste või väljundinäitajate seisukohast osaliselt põhjendatud. Osalise
rahuldamise otsuse puhul on vajalik taotleja nõusolek, mille puudumise korral teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 3 sätestatule § 11 lõikes 12 nimetatud lävendi ületanud projekti puhul, kui
projekti elluviimiseks on taotlejal vajalik kaasata projekti rahastamiseks vajalikke rahalisi
vahendeid väljastpoolt ettevõtjat, kuid vahendite osas puudub taotluste hindamise hetkel
lõplik otsus, puuduvad kehtivad kinnistu omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid,
ehitamise korral puuduvad ehitusseadustiku järgi ehitamiseks nõutud dokumendid või muul
põhjendatud juhul.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2
alusel projektide puhul, mis ei ületa § 11 lõikes 12 nimetatud lävendit. Taotluse rahuldamata
jätmise otsuses sätestatakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.
(6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
(edaspidi ka otsus) tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust
mõjutada võivad asjaolud.
(7) Otsuses sätestatakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus;
5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
6) teave, et toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 kohaselt regionaalabi;
7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende eeldatav ajakava;
8) projekti oodatavad tulemused ja väljundinäitajad koos sihttasemetega;
9) projekti abikõlblikkuse periood;
10) toetuse saaja kohustused;
11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise
otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
14) otsuse tegija andmed;
15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega
rahuldamise otsusega;
16) toetuse maksmise tingimused.
(8) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(9) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu
lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele
viidata.
(10) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-posti teel digitaalselt
allkirjastatult.
§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku
avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud
tingimustel ja korras.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava
tulemuse saavutamise;
2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;
3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
4) ei ole põhjendatud.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva
jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksuses registreerimisest arvates.
(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta
projekti eelarves konkreetsele tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu
arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga,
tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ei muutu ja toetuse osakaal ei suurene.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab
kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega.
(6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.
3. peatükk
Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse
õigused ja kohustused
§ 14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse
saaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemist. Toetuse saaja esitab projekti järelaruanded rakendusüksuse nõutud tähtajaks,
seisuga üks aasta, kolm aastat ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
(2) Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksusele rahuldamise otsuses ette antud
viisil e-toetuse kaudu.
(3) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende
registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest
viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste
kõrvaldamiseks antakse kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
§ 15. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le
14 ja otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapi kaupa, eelneb
väljamaksele vahearuande kinnitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist välja makstava
lõppmakse summa peab moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti.
(2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt otsuses ette antud viisil e-
toetuse kaudu. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- või lõpparuandega.
(3) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse
menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja
määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb
maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
(4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(5) Kui projektile on tehtud kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakseid pärast
otsuses seatud tingimuse täitmist.
(6) Ühendmääruse §-s 14 sätestatud tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldused on
järgmised:
1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate
ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine
rakendusüksusele;
3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos maksetaotlusega
esitamine ja selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.
§ 16. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja § 26 lõikes 6
sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise otsuses kindlaks määratud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) tagab otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutab toetust otsusega vastavuses;
3) tagastab toetuse, kui rakendusüksus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult
tagasi;
4) esitab rakendusüksuse nõutud informatsiooni ja aruanded ettenähtud vormil, viisil ja
tähtajal;
5) eristab selgelt oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid oma muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;
6) taotleb rakendusüksuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või
kulude muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse projekti abikõlblikkuse perioodil;
7) kannab kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga
võrreldes;
8) võimaldab rakendusüksusel teostada kohapealset kontrolli ja teha auditit ning järelevalvet
toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide üle ning
võimaldab kontrollijal juurdepääsu projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta
omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
9) osutab kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi ning teeb
kättesaadavaks kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate
saamisest arvates;
10) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks
Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise
ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ette nähtud sümboolikat ja
teavitustegevusi;
11) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid kümme aastat otsuse
tegemisest arvates;
12) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise
vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates võimalusega
asendada materiaalne vara enne viie aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest arvates sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on kiirete
tehnoloogiliste muudatuste tõttu aegunud või purunenud, tingimustel et ettevõtjas säilib
vahetatud vara abil majandustegevus vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest arvates;
13) tagab, et kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering
tehtud, ei toimu ümberpaigutamist § 3 punkti 5 mõistes;
14) loob otsuses nõutud arvu töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohti
(täistööaja ekvivalendid) ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
arvates ja säilitab loodud töökohtade arvu vähemalt viis aastat projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest arvates;
15) kooskõlastab rakendusüksusega projektiga hõlmatud kinnistu osas õiguste üleandmise
korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse ja
töökohtade säilimise eest viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
arvates;
16) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste
täitmist;
17) informeerib viivitamata kirjalikult projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis
ohustab projekti tulemuse saavutamist ja projekti edasise jätkamise otstarbekust.
§ 17. Toetuse saaja õigused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid toetuse
taotlemise, kasutamise ja nendega seonduvate protseduuride kohta.
(2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud tingimustel.
§ 18. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus kohustub:
1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes;
2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides
tehtud muudatustest;
4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega
dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase üksikabi andmise
otsuse tegemisest arvates;
6) teavitama toetuse saajat perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 2
kohasest dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
7) esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.
§ 19. Rakendusüksuse õigused
Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli abikõlblikuks arvatud või arvamisel olevate kulu- ja
maksedokumentide osas;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete
ja dokumentide esitamist;
3) tasaarveldada väljamakstavat toetust tagasimaksmisele kuuluva toetusega vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikele 3;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist
vastavalt §-le 20, kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse või
selle alusel antud määruste või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul
viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
4. peatükk
Finantskorrektsioonid
§ 20. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetust vähendatakse või otsus tühistatakse vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21 ja 23
sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48
sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
5. peatükk
Vaidemenetlus
§ 21. Vaide esitamine ja menetlemine
Otsuse või toimingu peale võib esitada vaide perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
s 51 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Vaide lahendab rakendusüksus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Veiko Tali
kantsler
08.03.2019
Riigihalduse ministri määruse „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa
tööstusinvesteeringute toetamine““ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Käesolev määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) lähtub Euroopa Komisjoni kinnitatud
rakenduskavast „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi
rakenduskava), mille alusel toetatakse vähem arenenud piirkondadesse töökohti (sh kõrgema
lisandväärtusega töökohti) loovaid ettevõtlusinvesteeringuid, mille eesmärgiks on
piirkondliku tööpuuduse leevendamine ning piirkonna majanduse elavdamine. Meetme
tegevuse abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-
Virumaa programmi alategevust „Tööstusinvesteeringute toetamine“. Ida-Virumaa programm
tugineb Ida-Virumaa maakonna arengukavale 2014–2020 ja Ida-Virumaa tegevuskavale
2015–2020. Programmi eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna
elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi
piirkonna eelisarendamise mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest.
Vajadus Ida-Virumaale suunatud erimeetmete rakendamiseks tuleneb Eesti keskmisest
madalamate majanduslike ja sotsiaalsete näitajatest. Ida-Virumaa arengut iseloomustavad
muuhulgas:
Ida-Virumaa on üheks kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkonnaks Eestis. Laste ja
noorte osatähtsus Ida-Virumaa rahvastikus on Eesti väikseim. Ida-Virumaa
tööturusuve indeks on ebasoodsaim Eestis. Riigi väikseim eestlaste osatähtsus ja
kõrgeim vene rahvusest elanike osatähtsus. Eestlaste osatähtsus on eriti madal
linnades.
Regionaalne SKP elaniku kohta on Eesti keskmine, aga selle kasv on olnud viimastel
aastatel keskmisest aeglasem.
Ettevõtlusaktiivsus ning selle kasv on Eesti madalamaid. Eksportivate ettevõtete arvu
kasv on võrdlemisi kiire, samas ekspordi kogumaht on kasvanud muu Eestiga
võrreldes tagasihoidlikumalt. Tööturult kõrvalejäänute ja töötuse määr on üks
kõrgemaid, kuigi hõivenäitajad on viimastel aastatel paranenud.
Maakondade võrdluses keskmisest madalamad elanike sissetulekud ja nende aeglasem
kasvutempo. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Eesti kõrgeim, eriti
maakonna linnades. Elukeskkonna turvalisus maakonniti üks madalamaid.
Ida-Virumaa arengueesmärkide saavutamiseks on võtmetähtsusega majanduskeskkonna
arendamine, millesse käesolev toetusskeem ka panustab. Toetuse andmisega soositakse uute
ettevõtlusinvesteeringute tegemist Ida-Virumaale, mille tulemusena luuakse piirkonda juurde
uusi kõrgema palgaga töökohti. Tööstusinvesteeringute toetamisega aidatakse kaasa töötleva
tööstuse sektori ettevõtete tootlikkuse ja ekspordi müügitulu kasvule, võimaldades uute ja
senisest efektiivsemate tehnoloogiate kasutuselevõtt või väljaarendamine. Investeeringute abil
kasvab oodatavalt ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta ning see ületab oluliselt vastava sektori
Eesti keskmist. Toetuse andmine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a
korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiaga 2014–2020“, mille
kohaselt tuleb Ida-Virumaa arengupotentsiaali ära kasutamiseks keskenduda piirkonna
majanduskasvu stimuleerimisele, ettevõtlikkuse ja ettevõtlustaristu edendamisele.
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse § 14 alusel. Eelnõus nähakse ette
toetuse andmise tingimused ja menetlemise kord ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja
rakendusüksuse õigused ja kohustused.
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu
osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Andres Heldring (tel 6113 106; e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (tel 611 3638,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse meetme tegevuse 5.4.5 „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute
toetamine“ (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
Meetme tegevuse sihtrühma moodustavad töötleva tööstuse ettevõtjad, kes soovivad oma
tootmist käivitada, laiendada või mitmekesistada ning loovad seeläbi maakonda uusi ja
töötleva tööstuse sektori keskmist palgataset ületavaid töökohti. Investeeringu tulemusena
eeldatakse ka lisandväärtuse kasvu töökoha kohta. Töötleva tööstuse ettevõtjad on sihtgrupina
välja valitud, et mitmekesistada Ida-Virumaa mäe- ja energeetikakeskset ettevõtlust ning
pakkuda sarnase tööjõuprofiiliga inimestele valikuid enda tööturul rakendamiseks.
Statistikaameti kirjelduse järgi tegeleb töötlev tööstus materjalide, ainete või komponentide
mehaanilise, füüsikalise või keemilise muundamise või töötlemisega uueks tooteks.
Töödeldav materjal, aine või komponent on põllumajanduses, metsanduses, kalanduses või
mäetööstuses toodetud toore või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Tavaliselt
tähendab töötlemine kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist.
Tootmisprotsessi väljund võib olla valmistoode (valmis kasutamiseks või tarbimiseks) või
pooltoode, mis on edasise tootmise sisend. Töötleva tööstuse osa on ka toodete kokkupanek
omavalmistatud või ostetud detailidest.
On üksikuid kitsamaid töötleva tööstuse sektoreid, millesse investeeringuid käesoleva
määruse alusel ei toetata. Välistatakse investeeringud tubaka ja tubakatoodete valmistamiseks
ja töötlemiseks (justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide
esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi
EMTAK) C jagu alamjagu 12 – Tubakatoodete tootmine). Et määruse alusel antav abi on
regionaalabi, arvestatakse ning kohaldatakse toetuse andmisel Komisjoni määrusest (EL)
nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud
komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) tulenevaid reegleid
ning määruse artikli 13 järgi ei anta toetust muuhulgas terase- laevaehitus- ja
sünteeskiusektorile. Sel põhjusel on välistatud investeeringud EMTAK C jao alamjao 24 -
Metallitootmine valdkonnas.
EMTAK selgitavad märkused töötleva tööstuse alla kuuluvate sektorite kohta on
kättesaadavad järgmiselt lingilt:
http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008%20EST%20
-%20selgitavate%20m%C3%A4rkustega.pdf
Eelnõu § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
Toetuse andmise eesmärk on uute investeeringute kaasabil tõsta majandusaktiivsust Ida-
Virumaal.
Meetme tegevus panustab meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“
tulemusnäitajasse: „Väljaspool Harju- ja Tartumaad loodud SKP osakaal Eesti SKP-st on
kasvanud“. Tulemusnäitaja saavutamist seirab rakendusasutus jooksvalt iga-aastaselt
projektide üleselt.
Statistikaameti andmete järgi on Ida-Virumaal loodava SKP osakaal kogu riigi SKPst aastate
lõikes püsinud langustrendis, samal ajal kui ülejäänud 12 maakonna oma on vähesel määral
alates 2015. aastast tõusnud. Ida-Virumaa majandusarengu turgutamiseks motiveeritakse
toetusega tegema uusi investeeringuid piirkonda tõstmaks ettevõtjate konkurentsi- ja
ekspordivõimet, suurendada maakonna tööhõivet ning luua juurde töötleva tööstuse
keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Meetme tegevus annavad panuse Ida-Virumaal
loodava SKP kasvule.
Toetuse tulemusena luuakse Ida-Virumaale uusi töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema
palgaga töökohti ning lisandväärtus töötaja kohta suureneb. Töökohtade puhul peab arvestama
tingimusega luua need kindlasti Ida-Virumaale, ei piisa sellest kui vajalik hulk töökohti tekib
ettevõtjal erinevate tootmisüksuste peale kokku. Lisandväärtust töökoha kohta arvestatakse
ettevõtjapõhiselt. Kui ettevõtjal on mitu üksust, peab mõju olema piisav, et laieneda
ettevõtjale tervikuna.
Meetme tegevuse väljundnäitajatena loetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019.
a korraldusega nr 34 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitatud
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale“ (edaspidi meetmete nimekiri)
järgmisi näitajaid:
- „Abi saavate ettevõtete arv“ – sihttase aastal 2023 „10“
- „Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes“ – sihttase aastal 2023 „155“
Väljundnäitaja „Abi saavate ettevõtete arv“ sihttasemete seadmisel on arvestatud toetusteks
mõeldud eelarvega summas 4,6 miljonit eurot ning et maksimaalselt võib ühele ettevõtjale
toetuseks anda kuni 990 000 eurot. Siiski võib prognoosida, et kõik potentsiaalsed taotlejad ei
soovi kasutada maksimaalselt toetuse summat ning vahendeid jätkub mõnevõrra suuremale
arvule ettevõtjatele. Väljundnäitaja „Tööhõive kasv toetust saanus ettevõtetes“ sihttaseme
prognoosimisel lähtutakse meetme tegevuse eelarvest ning määrusest tulenevast tingimusest,
et ühe loodava töökoha eest antakse toetust maksimaalselt 30 000 euro ulatuses.
Lisaks peetakse rakenduskava välise väljundnäitajana arvestust ka toetuse kaasabil piirkonda
lisandunud erasektori investeeringute mahu üle, mille hulka saab arvestada ka toetuse saaja
projekti mitteabikõlblikud või projektivälised kulud.
Eelnõu § 3. Mõisted
Defineeritakse olulisemad mõisted. Enamus mõisteid tulenevad üldise grupierandi määrusest,
mõistmaks regionaalabi andmisel kasutatavaid sätteid.
Eelnõu § 4. Meetme rakendamine
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 korraldusele nr 34 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on meetme tegevuse rakendusasutuseks
Rahandusministeerium ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, mis täidavad
menetlusega seotud ülesandeid vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja
selle alusel antud horisontaalsetes õigusaktides sätestatule.
2. peatükk. Toetuse andmise alused
Eelnõu § 5. Toetatavad tegevused
Toetatakse investeeringuid, mis panustavad eelnõu §-s 2 nimetatud oodatavatesse
tulemustesse ning väljundnäitajatesse. Toetatakse tööstusettevõtete investeeringuid
põhivarasse, mille tulemusena luuakse Ida-Viru maakonda täiendavaid töökohti ning kasvab
lisandväärtus töötaja kohta. Meetme raames toetatakse alginvesteeringuid üldise grupierandi
määruse artikli 2 punkti 49a mõistes, mis tähendab investeeringuid materiaalsesse ja/või
immateriaalsesse varasse seoses:
- uue ettevõtte asutamisega,
- olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega,
- ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes
toodetud,
- olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega.
Üldise grupierandi määrus ei defineeri täpsemalt nimetatud tegevuste iseloomu, kuid Euroopa
Komisjoni tõlgendusi arvestades võib lihtsustatult arvestada järgnevaga. Ettevõtte alustamise
alla võib lugeda olukordi, mille tulemusena luuakse uus iseseisev tootmisüksus, mis ei kasuta
olemasoleva tootmisüksusega samu tehnilisi ressursse. Ettevõtte tootmisvõimsuse
suurendamisega on investeering seotud juhul, kui suureneb olemasolevate toodete
tootmisvõimsus. Tegevuse mitmekesistamise alla loetakse olukordi, kus ettevõte laiendab
investeeringu tulemusena oma tooteprofiili. Tootmisprotsessi täielik ümberkorraldamine
eeldab sama toote valmistamiseks fundamentaalsete muudatuste tegemist (näiteks vana
seadmepargi väljavahetamine innovatiivsema ja ressursitõhusama vastu).
Toetust ei anta väheolulist mõju omavatele jooksvatele investeeringutele, mille eesmärk on
näiteks tootmisüksuse hoone sanitaarremont või seadmete kaasajastamine.
Eelnõu § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblikud on toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud eelnõu § 5 lõikes 1 nimetatud
tegevuse toetamiseks.
Meetmest toetatakse materiaalse põhivara investeeringute raames lisaks seadmete soetamisele
ka hoonete ja rajatiste ehituseks vajalikke kulusid. Tegemist võib olla nii tootmiseks vajalike
hoonete kui rajatiste püstitamise, laiendamise kui ka rekonstrueerimisega, kui see on projekti
eesmärke silmas pidades vajalik. Kehtib reegel, et suurettevõtjast taotleja poolt soetatav
põhivara peab olema uus, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjast taotleja võib soetada ka
kasutatud põhivara. Samuti on abikõlblik immateriaalse vara soetamine eeldusel, et see
kajastatakse ettevõtte raamatupidamises põhivarana ning seda amortiseeritakse. Seejuures
kehtib suurettevõtjast taotlejale abikõlbliku kulu piirmäär immateriaalse vara soetamisel, see
ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest.
Lubatud on seadmete või masinate kapitalirent tingimusel, et projekti abikõlblikkuse perioodi
lõpuks peavad need olema toetuse saaja omandis. Kinnistute soetamist ei toetata. Võrkudega
liitumise kulud ei ole abikõlblikud, nende kulude katmiseks võib taotleja toetust taotleda
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest meetmest „Võrkudega liitumise toetusprogramm“. Kõik
kulud, mida toetuse saaja soovib projekti tegevuste juures abikõlblikuna näidata, peavad
olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kõik projekti tegevused peavad
seejuures olema ellu viidud abikõlblikkuse perioodi jooksul (sh seadmete tarne ja
seadistamine). Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu
võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav
dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise
kinnitusega. Vajadusel võib esitada ka sellest kuni 45 päeva hilisema kuupäevaga
maksedokumente rakendusüksusele välja maksmiseks eeldusel, et kulu on tekkinud
abikõlblikkuse perioodi jooksul.
Toetuse taotlemisel tuleb toetatav investeering liigitada ühe konkreetse üldise grupierandi
artikkel 2 punktis 49a loetletud tegevuse alla ka siis, kui investeeringu eesmärk hõlmab ka
mitut nimetatud tegevust. Lõike 13 järgi, kui investeering seondub olemasoleva ettevõtte kogu
tootmisprotsessi olulise ümberkorraldamisega, peavad suurettevõtjast taotleja projekti
abikõlblikud kulud ületama investeeringuga ajakohastatava vara/tootmisüksuse
raamatupidamislikku kulumit tegevuste algusele eelnenud kolme majandusaasta jooksul
kokku. Üldise grupierandi määrus ei selgita täpsemalt, mida peetakse silmas tootmisprotsessi
täieliku ümberkorraldamise all, kuid selle eristamiseks tootmiseks vajaliku vara jooksvast
asendamisest on sätestatud kulumiga seotud investeeringu minimaalne maht. Sellest allapoole
jäävad soetused ei kvalifitseeru regionaalabi tingimustele vastavaks ning neid ei toetata.
Tingimus ei kehti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle investeeringute toetamisel
ei pea arvestama ajakohastatava vara eelmiste aastate kulumit.
Lõike 14 järgi, kui abi antakse olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks, tuleb
aluseks võtta investeeringuga hõlmatud vara väärtus tegevuste elluviimise alustamisele
eelnenud majandusaastal. Projekti abikõlbliku kulud peavad vara raamatupidamislikku
väärtust ületama vähemalt 200% võrra. Seda tingimust peavad järgima nii VKEd kui ka
suurettevõtjad.
Eelnõu § 7. Projekti abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse perioodi hakatakse lugema taotluse registreerimisest või taotleja ettepanekul
taotluse esitamise kuupäevast kuni 6 kuud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse
perioodiks on arvestatud 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi tähtaeg ei saa olla hilisem
kui 31. august 2023. a. On eeldatud, et selle ajaga suudetakse tellida ja teostada projekti
tegevuste elluviimiseks vajalikud ehitustööd ning seadmete tarne ja kasutuselevõtt.
Põhjendatud juhtudel võib siiski taotleda projekti tähtaja edasilükkamist kuni 6 kuu võrra.
Põhjendatud juhtumiteks loetakse näiteks seda, kuid tellijast sõltumatutel põhjustel ei suuda
tööde teostaja oma kohustusi tähtaegselt täita, tekivad ettenägematud viivitused mida polnud
võimalik ette näha vms. Kui projekti tegevusi ei ole mingitel põhjustel võimalik siiski teoks
teha, on võimalik taotleda projekti lõpetamist. Sel juhul projektile eraldatud vahendite
maksmine katkestatakse ja juba välja makstud toetus tuleb tagastada.
Enne abikõlblikkuse perioodi tehtud kulud ei ole aktsepteeritavad, vältimaks tühimõju. Kuna
tegemist on riigiabiga, siis oluliseks tingimuseks on toetatava investeeringu ergutava mõju
tingimus. Kulu on abikõlblik tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud eelnevat
lepingut toetatavate tööde teostamiseks või varade soetamiseks.
Eelnõu § 8. Toetuse suurus ja osakaal
Taotletav toetuse suurus peab jääma vahemikku 150 000–990 000 eurot. Toetuse
maksimaalne määr on 25% abikõlblikest kuludest sõltumata taotlejast ettevõtja suurusest.
Toetuse määra kujundamisel on lähtutud eeldusest pakkuda toetust suuremale arvule
ettevõtetele ning seeläbi mitmekesistada loodavaid töökohti.
Taotletavale summale lisandub taotleja omaosalus, mis moodustab vähemalt 75% protsenti
abikõlblikest kuludest. Määruse alusel antav toetuse summa sõltub otseselt sellest, mitu
töökohta ettevõtja investeeringu tulemusel piirkonda juurde loob. Arvestades projekti
minimaalset toetuse summat 150 000 eurot, peab iga projekti tulemusena lisanduma Ida-
Virumaale vähemalt viis uut töökohta, mille palgatase ületab töötleva tööstuse sektori
keskmist. Kui taotleja soovib saada toetust 170 000 eurot, peab ta looma piirkonda vähemalt
kuus uut töökohta. Kui toetust antakse summas 170 000 eurot, peab projekti omaosalus
abikõlblikest kuludest moodustama vähemalt 510 000 eurot ning abikõlblik kogumaksumus
kujuneb vähemalt 680 000 euro suuruseks. Maksimaalse toetuse summa saamise eelduseks on
vähemalt 33 palganõuetele vastava töökoha loomine. Keelatud ei ole luua toetuse eest ka
rohkem töökohti, sellisel juhul ei pea n-ö arvestusest väljapoole jäävad töökohad ületama
sektori keskmist palgataset ning investeeringu maksumus töökoha kohta ei kujune toetuse
saajale ka ülemäära suureks. Loodava töökoha palgataseme hindamisel võetakse aluseks
taotluse esitamise hetkel teadaolevad kõige värskemad aastapõhised Statistikaameti poolt
avaldatud andmed töötleva tööstuse brutopalga kohta. 2018. aastal oli töötleva tööstuse
sektori keskmine brutopalk 1249 eurot. Ehkki tänasel päeval jääb töötleva tööstuse sektori
siseselt küll näiteks rõiva- või tekstiilivaldkondade keskmine palk sellest allapoole, ei eristata
meetmega palganõude kehtestamisel töötleva tööstuse alamsektoreid. Meetmega püütakse
stimuleerida eeskätt kvalifitseeritud tööjõule atraktiivse palgatasemega töökohtade loomist
piirkonnas.
Toetuse summa maksimaalse piirmäära kujundamisel arvestatakse ka teisi riigi, kohaliku
omavalitsuse ja Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide finantsallikaid, juhul kui selliseid
vahendeid on projekti elluviimisesse lisaks kaasatud. Selliste vahendite osakaal projektist
koos projekti toetusega kokku ei tohi ületada suurettevõtja puhul 25%, keskmise suurusega
ettevõtja puhul 35% ja väikeettevõtja puhul 45% projekti kuludest.
Eelnõu § 9. Toetuse taotlemine
Toetust antakse taotlejale ühekordselt. Samuti ei anta isikule enam käesoleva meetme raames
toetust, kui sama isik on juba toetust saanud riigihalduse ministri 5. oktoobri 2018. a määruse
nr 37 „Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks“ alusel
riigieelarvest rahastatavast Ida-Viru tööstusinvesteeringute meetmest.
Toetuse taotlemine avatakse rakendusüksuse pressiteatega ning taotlemine jääb avatuks kuni
rahaliste vahendite ammendumiseni. Taotlemise avamise teates avaldatakse ka toetusteks
kavandatud maht. Taotlemise lõppemisest või peatamisest teavitatakse rakendusüksuse
kodulehel. Taotlemine peatatakse juhul, kui esitatud taotluste maht hakkab ületama
taotlusvooruks kavandatud vahendite mahtu. Teavet taotlemise kohta jagatakse potentsiaalsele
sihtrühmale ka erinevate võrgustike kaudu.
Toetuse andmiseks vajaliku info avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlemise
avamise hetkeks ning nõustab kõiki potentsiaalseid taotlejaid taotluste koostamiseks. Enne
taotlemist tuleb taotlejal pöörduda rakendusüksuse eelnõustamisse. Eelnõustamine kujutab
endast protsessi, kus tulevane toetuse taotleja ja rakendusüksus lepivad kokku olulisemates
projektide taotluse esitamise ja elluviimisega seotud asjaoludes, et lõpliku taotluse esitamisel
ei ilmneks enam olulisi puudusi. Eelnõustamise raames peab tulevane taotleja esitlema
kavandatava projekti projektiplaani, mis sisaldab muuhulgas olulisemaid kavandatud
investeeringu detaile ning taotleja olulisemaid majandusnäitajaid ja nende prognoose.
Rakendusüksus kaasab vajadusel projektiplaani läbivaatamisse eksperte, annab nõu
projektiplaani muutmiseks ning positiivse stsenaariumi korral kiidab projektiplaani heaks.
Vaid rakendusüksuse heakskiidetud projektiplaani korral saab taotleja esitada taotluse toetuse
saamiseks.
Taotlust saab rakendusüksusele esitada läbi e-toetuse.
Eelnõu § 10. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
Taotleja saab olla Eesti äriregistris registreeritud nii juba tegutsev kui alles alustanud ettevõtja.
Taotlejaks saab olla ettevõtja, kes tegutseb või asub tegutsema EMTAK C jaos „Töötlev
tööstus“ märgitud tegevusvaldkondades. Kindlasti peab töötleva tööstuse valdkonnaga seotud
olema toetusest rahastatav projekt. Toetust ei saa taotleda investeeringuteks EMTAK C jao
alamjagudes 12 ja 24 nimetatud sektoritesse „Tubakatoodete tootmine“ ja „Metallitootmine“.
Taotleja peab olema investeeringu asukohajärgse kinnistu omanik või omama selle rendi- või
üürilepingut, hoonestusõigust või kasutusvaldust, mis kestab veel vähemalt viis aastat pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Kui taotluse esitamise hetkel veel puuduvad
omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, kuid omandi- või kasutusõiguse tekkimine
on eeldatav, saab esialgu taotluse rahuldada kõrvaltingimusega.
Taotleja peab toetuse taotlemisel arvestama, et toetuse andmise tingimuseks peab ta looma
vähemalt toetuse summale vastava arvu töökohti hiljemalt üks aasta pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Arvestatakse tööjõu ekvivalente ehk täistöökohti. Kui
ettevõtja loob osalise tööajaga töökohti, tuleb neid luua mahus, mis võimaldaks piisava arvu
täistöökohtade teket. Kõik toetuse summale vastavad töökohad peavad ületama töötleva
tööstuse sektori keskmist palgataset. Taotleja peab arvestama, et toetuse saajale kehtestatakse
kohustus säilitada nõutud mahus ja palgatasemega loodud töökohtade arvu viis aastat pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
Taotlus koosneb taotlusvormist ja lisadest, mis sisaldavad paragrahvi lõikes 7 toodud
informatsiooni. Taotlusvormi ja lisade kirjelduse paneb rakendusüksus üles oma veebilehele.
Nõutud informatsiooni eesmärk on saada vastus küsimusele, kas rahastamisele esitatud
projekt vastab kõikidele toetuse andmise tingimustele, on põhjendatud ning toob kaasa
meetmes eeldatud mõju ning seda on võimalik ka ellu viia. Nõuded taotlusele sisaldavad
muuhulgas küsimusi ettevõtja suuruse (mis võimaldab teha kindlaks, kas tegemist VKE või
suurettevõttega), tema senise tegutsemistausta (juhul kui tegutsev ettevõte) ning ka
omafinantseerimisvõimekuse kohta. Nõudeid taotlusele saab rakendusüksus juhtumipõhiselt
täpsustada ning nõustada taotlejat, millises vormis andmeid täpsemalt oodatakse.
Eelnõu § 11. Taotluste menetlemine ja hindamine
Taotluste menetlus taotluse esitamise ajast tuleb rakendusüksuses läbi viia üldjuhul 30
tööpäeva jooksul. Selle sisse mahub nii taotluse vastavuskontroll, taotluse hindamine kui ka
otsuse vormistamine. Menetlus peatub perioodiks, kui taotlejalt küsitakse lisaandmeid, milleta
ei ole võimalik taotluse menetluse või hindamisega lõpule jõuda. Nõuetele mittevastav taotlus
jäetakse rahastamata, selle kohta koostab rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Kui taotlus vastab nõuetele, hindab seda rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon,
mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse
veebilehel. Komisjoni töökorra ja liikmed kinnitab rakendusüksus.
Taotluste hindamisel võetakse arvesse määruses sätestatud hindamiskriteeriume, mis on
kooskõlas ka struktuurivahendite läbivate hindamiskriteeriumitega:
1) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Osakaal maksimaalsest koondhindest
50%.
Hinnatakse, kuivõrd realistlikud ning jätkusuutlikud on projekti tegevused meetmes
oodatavate tulemuste saavutamiseks. Missugune on projekti mõju uute tööstuse sektori
keskmist ületavate töökohtade loomisele hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppemist ning kas
loodavad töökohad on pikaajaliselt vajalikud? Kas investeeringu tulemusena luuakse eeldus
lisandväärtuse kasvuks töötaja kohta ettevõttes? Missugune on ettevõtja potentsiaal tooteid
turustada sh eksportida ja ambitsioon oma eksporditulu kasvatada?
2) Kriteerium 2. Taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks. Osakaal taotluse
maksimaalsest koondhindest 30%.
Hinnatakse, milline on taotleja võimekus projekt ellu viia? Kas vajalikud vahendid
kavandatud investeeringuteks on olemas või on plaanitud realistlikud allikad nende
hankimiseks (laen, toetus mujalt)? Kas ettevõtja senine äritaust ja kompetentsid on piisavad
investeeringu elluviimiseks, kavandatud tegevuste käivitamiseks ning oodatavate tulemuste
saavutamiseks? Kas taotleja värbamisplaan on teostatav?
3) Kriteerium 3. Projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus. Osakaal taotluse
maksimaalsest koondhindest 20% .
Hinnatakse, milline on projekti mõju ettevõtja majandustegevusele? Kas projekti
projektiplaani teostamiseks kavandatud tegevused on põhjendatud ning lahendused
asjakohased? Kas projekti käigus soetatakse ja võetakse kasutusele uued ning senisest
efektiivsemad tehnoloogiad, mis omavad ettevõtte protsessidele märkimisväärset positiivset
mõju? Kas projekti eelarve on põhjendatud ning toetuse kasutamine efektiivne?
Läbivate teemadega seotud hindamiskriteeriume ei sätestata, meetme tegevuse mõju
läbivatele teemadele on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.
Hindamiskriteeriumite sisu ning hinnete väärtused kirjutatakse täpsemalt lahti rakendusüksuse
hindamismetoodikas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks kahel kumulatiivsel tingimusel
- kui kõikides kriteeriumites antud hinne on vähemalt 2 ning kriteeriumite kaalutud
keskmiseks koondhindeks moodustub vähemalt 2,50. Hinnang taotlusele loetakse
negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui sellele hindamisel kriteeriumite 1-3
hinded on 0 või 1 või hinnete kaalutud keskmine koondhinne on alla 2,50.
Eelnõu § 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimustega rahuldamine ja
rahuldamata jätmine
Positiivse rahastamisotsuse saamiseks peab taotlusele antav hinne ületama määruses
sätestatud lävendi. Juhul kui taotluse antav hinne jääb alla lävendi, tehakse taotluse
rahuldamata jätmise otsus. Kõik lävendi ületanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa
meetme eelarvet, saavad kas taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuse. Osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral
antakse taotlejale võimalus enne otsuse tegemist esitada oma seisukohad.
Osalise rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole hindamiskomisjoni
hinnangul täiel määral põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti sisutegevusi
ning kavandatud tulemusi. Juhul kui taotleja ei nõustu osalise rahuldamise otsusega, tehakse
taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse projekti puhul, kui kõiki vajalikke
omafinantseeringut või omandi- või kasutusõigust kinnitavaid või ehitamiseks vajalikke
dokumente ei ole võimalik esitada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Vajadusel võib
rakendusüksus hindamiskomisjoni ettepanekul seada ka muid kõrvaltingimusi. Kui
kõrvaltingimuse täitmine seotakse toetuse väljamaksega, on toetuse väljamakseid võimalik
teha pärast kõrvaltingimuse täitmist.
Rahuldamata jätmise ettepanek tehakse projektide puhul, mis ei ületa toetuse andmiseks
piisavat lävendit.
Eelnõu § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui see ei ole vastuolus
riigiabireeglitega ning ei mõjuta projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamist. Toetuse saaja
võib muuta projekti eelarvet ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata,
kui tegevuse raames muutub eelarverea maksumus teise eelarve rea arvelt mitte rohkem kui
10% ulatuses.
3. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning
rakendusüksuse õigused ja kohustused
Eelnõu § 14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord
aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral
tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud ajaks. Aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma
veebilehel.
Järelaruandega küsitakse toetuse saajalt andmeid töökohtade tekkimise kohta seisuga üks
aasta, kolm aastat ja viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
Rakendusüksus määrab järelaruande esitamise tähtajad taotluse rahuldamise otsuses.
Eelnõu § 15. Toetuse väljamaksmine
Toetuse maksmise menetlus koosneb rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest,
maksetaotluse menetlemisest ja toetuse maksmisest. Toetust makstakse tegelike kulude alusel.
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist
tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul.
Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, vajaduse korral kulu
eest tasumist omafinantseeringu ulatuses, ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide
nõuetele vastavust.
Eelnõu § 16–19. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ning kohustused
Toetuse saaja peab täitma talle toetuse andmisega pandud kohustused. Toetuse saaja
kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid täitmisele
vastavas mahus. Toetuse saajale on sätestatud §-s 16 erinevad kohustused, mille täitmine on
toetuse saamiseks või säilimiseks vajalik. Täpsemaid juhiseid toetuse saajate kohustuste kohta
jagab rakendusüksus, sh millistest projekti rakendamisega seotud asjaoludest tuleb
rakendusüksust teavitada ning millistel juhtudel peab toetuse saaja taotlema taotluse
rahuldamise otsuse muutmist, millised on toetuse saamise teavitamise nõuded jms.
Väärib rõhutamist, et toetuse saaja on kohustatud säilitama tehtud investeeringut ning nõutud
arvu töökohti piirkonnas vähemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemist. Kohustuse eesmärk on tagada toetuse abil loodud töökohtade jätkusuutlikkus
piirkonnas ning stimuleerida ettevõtjaid investeeringute tegemisel oma projektiplaane
pikaajaliselt läbi mõtlema.
Kuna toetuse näol on tegemist regionaalabiga, rakenduvad ka üldise grupierandi määruse
artiklis 14 sätestatud kohustused investeeringuga soetatud vara säilitamiseks piirkonnas ja
ümberpaigutamise vältimiseks. Regionaalabi mõttes ümberpaigutamist ei tohi toimuda kahe
aasta jooksul algse investeeringu tegemisest ehk projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Investeeringu säilitamisele piirkonnas näeb üldise grupierandi määrus ette kolmeaastase
nõude VKEdele ja viieaastase nõude suurettevõtjatele. Käesolevas määruses on kohustus
investeeringut säilitada kehtestatud läbivalt viieaastasena kõikidele ettevõtjatele, mis on
kooskõlas viieaastase töökohtade säilitamise nõudega.
Rakendusüksus peab muuhulgas esitama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise
konkurentsiseaduse §-s 34 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul määruse
kehtima hakkamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus toetus tagasi nõuda, kui
investeeringut ega töökohti ei ole nõutud ajal säilitatud. Rakendusüksus otsustab arvestades
eelnõu §-s sätestatut, kas tagasi tuleb nõuda kogu toetus või osa sellest. Osalise
tagasinõudmise puhul kaalutakse saavutamata jäänud eesmärkide või tulemuste olulisust või
toetuse mittesihipärase kasutamise asjaolusid ning arvestatakse tagasinõudmise määr vastavalt
sellele.
4. peatükk. Finantskorrektsioonid
Eelnõu § 20. Finantskorrektsioonid
Sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused juhuks kui toetuse saaja ei täida talle pandud
kohustusi või projekti oodatavaid tulemusi või väljundnäitajaid ei saavutata. Toetuse
tagasinõudmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja ühendmääruses
sätestatud tingimustest.
5. peatükk. Vaidemenetlus
Eelnõu § 21. Vaide esitamine ja menetlemine
Vaide rakendusüksuse otsusele või toimingule saab esitada rakendusüksusele. Vaide lahendab
rakendusüksus ning vaide menetlemine toimub haldusmenetluse seaduse korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamise aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrused.
Eelnõu on kooskõlas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78);
4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8).
4. Määruse mõjud
Eelnõu mõjutab otseselt rakenduskava prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ eesmärkide ja
tulemuste saavutamist.
Määruse mõju läbivatele teemadele
1. Keskkonnahoid ja kliima
Määrusel on neutraalne või mõõdukalt positiivne mõju keskkonnahoiu ja kliima teemadele.
Tööstusettevõtete investeeringute toetamisel eeldatakse nende vastavust õigusaktidest
tulenevatele keskkonnaalastele nõuetele. Vähemalt osade investeeringute puhul võib eeldada
ressursitõhusama ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia soetamist.
2. Võrdsed võimalused
Määrusel on neutraalne või mõõdukalt positiivne mõju võrdsete võimaluste teemadele.
Statistikaameti andmetel on maakondade lõikes Ida-Virumaal kõige suurem lõhe naiste ja
meeste tööhõive määras ja kuukeskmises brutotulus. 2017. aastal oli Ida-Virumaal 15–74.
aastaste meeste tööhõivemäär 61,5% ja naistel ainult 46,8%. Meessoost palgatöötajate
kuukeskmine brutotulu oli 1111,48 eurot ja naissoost palgatöötajatel 784,5 eurot, mis on
maakondade lõikes madalaimad. Ida-Virumaa elanikkonnast moodustavad mitte-eestlased ligi
80%. Mitte-eestlastest palgatöötajate palgatase on eestlastest palgatöötajate tasemest oluliselt
madalam. Investeeringute tulemusena loodavad töökohad Ida-Virumaal leevendavad
piirkonna tööpuudust ning pakuvad keskmisest kõrgema palgatasemega töökohti, mis
muuhulgas aitavad kaasa naiste tööhõive suurenemisele ning rahvusepõhise ja soolise
palgalõhe vähenemisele. Töötleva tööstuse sektori töökohtade iseloom pakub võimalusi
tööhõiveks erinevast soost, vanusest ja rahvusest inimestele.
3. Infoühiskond
Määrusel on neutraalne või mõõdukalt positiivne mõju infoühiskonna teemadele. Positiivne
mõju võib avalduda konkreetsete projektide lõikes, kui investeeringute tulemusena võetakse
kasutusele uudseid ja innovatiivseid IKT-lahendusi tööstuse moderniseerimisel.
4. Regionaalareng
Määrus on otseselt suunatud territoriaalsete arenguerinevuste leevendamiseks ning loob
tingimused Ida-Viru maakonnas ettevõtluse arendamiseks ja majanduse mitmekesistamiseks.
5. Riigivalitsemine
Määrusel ei ole otsest mõju riigivalitsemise teemadele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse alusel suunatakse tegevuste elluviimiseks 4,6 mln € Euroopa Regionaalarengu
Fondist. Kohustusliku omafinantseeringu vähemalt 75% ulatuses abikõlblikest kuludest
tagavad toetuse saajad. Koos omafinantseeringuga moodustab meetme tegevuse eelarve
kokku 18, 4 miljonit eurot.
Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest ja struktuurivahendite tehnilise abi vahenditest.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvesse otseseid tulusid, küll aga luuakse otseseid ja
kaudseid töökohti (sealhulgas vähemalt 155 töötleva tööstuse keskmisest kõrgema palgaga
töökohta) Ida-Viru maakonda, mille tulemusena suureneb sotsiaal- ja teiste tööjõumaksude
laekumine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse. Toetusega kaasneb olulises
mahus investeeringuid Ida-Virumaa töötlevasse tööstusesse. Määruse mõjul piirkonnas
tehtavate investeeringute prognoositav kogumaht on üle 18 mln €. Eelduslikult aitavad
täiendavad investeeringud kaasa ka tööstusettevõtete lisandväärtuse ning ekspordivõimekuse
kasvule Ida-Virumaal.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas
avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.