Kiri

Riigikantselei [email protected] 22.03.2019 nr 1-11/697-1 Volituse andmine Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamiseks Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 28.03.2019 istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. Asutamisleping ja põhikirja projekt 14 lehel Andrea Kivi 6282231 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  ASUTAMISLEPING Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Vabariigi Valitsuse ....... ....... 2019. a korralduse nr ........ alusel Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris 70000941, asukohaga Suur-Karja 23, Tallinn, 15076, e-posti aadress: [email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister Indrek Saar, isikukood ......., kelle isikusamasus on tuvastatud ID-kaardi alusel, edaspidi nimetatud asutaja 1, ja Saaremaa vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Saaremaa Linnavolikogu …………. a otsuse nr ….. ja Saaremaa vallavalitsuse ……… a korralduse nr ……….. alusel Saaremaa Vallavalitsus, asukohaga Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, 93819, e-posti aadress: [email protected], mille esindajana tegutseb vallavanem Madis Kallas, isikukood ........, kelle isikusamasus on tuvastatud ID-kaardi alusel, edaspidi nimetatud asutaja 2, edaspidi asutaja 1 ja asutaja 2 koos nimetatud asutajad. Notariaalaktis osalejad soovivad asutada sihtasutuse alljärgnevate andmetega: 1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kuressaare Teater (edaspidi Sihtasutus). 2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn ja aadress Tallinna tn 20, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, 93819. 3. Sihtasutuse asutajateks on: - Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris 70000941, asukoht, Suur-Karja 23, Tallinn, 15076; - Saaremaa valla nimel Saaremaa Vallavalitsus, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris 77000306, asukoht Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, 93819. 4. Sihtasutuse eesmärkideks on: - luua ja esitada professionaalseid lavastusi; - koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris; - tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades; - korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino). 5. Asutaja 1, Kultuuriministeerium, annab Sihtasutusele asutamisel rahalise sissemaksena üle ükssada (100) eurot. 1 6. Asutaja 2, Saaremaa vald, annab Sihtasutusele ühe (1) kuu jooksul asutamislepingu sõlmimisest mitterahalise sissemaksena üle alljärgneva vara: 6.1. kinnistu asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tallinna tn 20 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2890134, katastritunnus 34901:011:0253, sihtotstarve – ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 3957 m2), väärtusega …… eurot (……); 6.2. vallasvara, mille väärtus kokku on …… eurot (……) vastavalt lisale 1. 7. Asutajad määravad Sihtasutusele viie (5) liikmelise nõukogu järgmises koosseisus: 7.1. ……….. (Saaremaa valla määratud liige) (elukoht: ......., isikukood ........); 7.2. ……….. (Saaremaa valla määratud liige) (elukoht: ......., isikukood ........); 7.3. ……….. (Saaremaa valla määratud liige) (elukoht: ......., isikukood ........); 7.4. ……….. (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) (elukoht: ......., isikukood ........); 7.5. ……….. (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul) (elukoht: ......., isikukood .......). 8. Asutajad määravad Sihtasutusele ühe (1) liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhataja on: .......... (elukoht: ......., isikukood ........). Juhatuse liikme volitused kehtivad kuni nõukogu poolt läbi viidud avaliku konkursi korras valitud juhatuse liikme valimiseni. 9. Asutajad kinnitavad käesolevale asutamislepingule lisatud Sihtasutuse põhikirja (lisa 2). 10. Asutajad volitavad Sihtasutuse juhatuse liiget ........ avama asutatava Sihtasutuse nimel arvelduskonto, sõlmima asutatava Sihtasutuse nimel Sihtasutuse nimel lepinguid asutajate poolt üleantava vara vastuvõtmiseks, selleks vajalikele dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande täitmiseks. Käesolev asutamisleping sisaldab vastavalt sihtasutuste seaduse § 14 lõikele 4 ühtlasi ka asutatava sihtasutuse registrisse kandmise avaldust: Palume teha vastavad kanded ja kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse asutamisel olev Sihtasutus Kuressaare Teater asutamislepingu punktides 1-10 toodud andmetega. Notari tasu asutamislepingu sõlmimisel tasuvad asutajad pooleks. 2 Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamislepingu Lisa 1 Sihtasutusele Kuressaare Teater üleantava vallasvara nimekiri (lisatakse vahetult enne lepingu allkirjastamist) 3 Sihtasutuse Saaremaa Muuseum asutamislepingu Lisa 2 SIHTASUTUSE KURESSAARE TEATER PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kuressaare Teater (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare linn, Saaremaa vald, Eesti Vabariik. 1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium, ning Saaremaa vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Saaremaa Vallavalitsus. 1.4. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes. 1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt. 1.6. Sihtasutusel on pangaarve ja iseseisev eelarve. 2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE 2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on: 2.1.1. luua ja esitada professionaalseid lavastusi; 2.1.2. koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris; 2.1.3. tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades; 2.1.4. korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino). 2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis; 2.2.2. kasutab heaperemehelikult ja eesmärgipäraselt sihtasutuse vara; 2.2.3. võtab vastu toetusi; 2.2.4. pakub koolitus-, laenutus-, majutus- ja transporditeenuseid, mis seonduvad SA eesmärkidega; 2.2.5. annab välja stipendiume sihtasutuse loominguliste eesmärkide saavutamiseks; 2.2.6. loob tingimused personali arenguks, sealhulgas kunstilise meeskonna loominguliseks arenguks; 4 2.2.7. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise; 2.2.8. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut; 2.2.9. korraldab regulaarselt väljasõiduetendusi Eesti Vabariigis; 2.2.10. otsib võimalusi külalisetenduste viimiseks väljaspoole Eesti Vabariiki; 2.2.11. arendab oma majandustegevust määral, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED 3.1. Sihtasutusel on õigus: 3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingute ning välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel; 3.1.3. omandada, võõrandada, anda ja võtta kasutusse põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara; 3.1.4. osaleda äriühingu või teise sihtasutuse asutamises üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel; 3.1.5. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid. 4. JUHTIMINE 4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. 4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.2.3. kellel on ärikeeld; 4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 5 4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 5. NÕUKOGU 5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 5.2. Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kaks liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ja üks rahandusministri ettepanekul, ning Saaremaa vald määrab kolm liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. 5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed kolmeks aastaks. 5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel. 5.5. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 5.6. Nõukogu liikmest tagasiastumiseks peab nõukogu liige esitama teda määranud asutajale kirjaliku avalduse, millest on teavitatud nõukogu. 5.7. Nõukogu pädevuses on: 5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine; 5.7.2. sihtasutuse algava aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine; 5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; 5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine; 5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine; 6 5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel; 5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine; 5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid; 5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine; 5.7.11. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega; 5.7.12. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 5.7.12.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 5.7.12.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 5.7.13. muude põhikirja ja õigusaktide alusel nõukogu pädevusse kuuluvate toimingute tegemine. 5.8. Nõuded nõukogu liikmele 5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 5.9. Nõukogu liikme tasustamine 5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt. 7 5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.9.3. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud teiste nõukogu liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite olemasolul. 5.9.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut. 5.9.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 5.9.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 5.10. Nõukogu töökorraldus 5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe otsusega. 5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud korras. 5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord. 5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt neli nõukogu liiget. Kui nõukogu liige ei saa osaleda koosolekul kutses märgitud ajal ja kohas, siis võib ta osaleda otsuste vastuvõtmisel esitades oma arvamuse ja hääle enne otsuse vastuvõtmist kirjalikult nõukogu esimehele või tema asendajale. Nõukogu liikme kirjalik arvamus lisatakse protokollile. 5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult vähemalt neli nõukogu liiget. Kõik nõukogu liikmed peavad oma arvamuse esitama. Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused lisatakse protokollile. 5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 8 5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed. 5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega. 5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama: 5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele. 6. JUHATUS 6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. 6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest. 6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. 6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 6.6. Juhatuse pädevuses on: 6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine; 6.6.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine; 6.6.3. loomenõukogu kodukorra kinnitamine, milles on sätestatud loomenõukogu liikmete õigused ja kohustused, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused; 6.6.4. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine; 9 6.6.5. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise üle otsustamine piires ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud; 6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine; 6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine. 6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.12. 6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 7. LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU 7.1. Sihtasutuse loominguline juht on teatri kunstiline juht. 7.2. Loomingulise juhi ülesanded: 7.2.1. sihtasutuse repertuaarivaliku korraldamine ning repertuaariplaani koostamine, mille esitab loomenõukogule läbivaatamiseks ja juhatusele kinnitamiseks; 7.2.2. repertuaariplaani alusel ning vajadusel seda ka operatiivselt korrigeerides etendusasutuse igapäevase ja järjepideva loomingulise tegevuse tagamine; 10 7.2.3. loominguliste töötajate valiku ja rakendamise korraldamine. 7.3. Loomingulise juhi ametikoha täitmine: 7.3.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras. 7.3.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni. 7.3.3. Avalik konkurss loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. Juhul kui loomingulise juhi kehtiv tööleping lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel. 7.3.4. Nõukogu ja juhatuse kokkuleppel võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada avaliku konkurssi korraldamata. 7.4. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu juhatus kuni viieks aastaks. 7.5. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi ülesandeid täita juhatuse liige. 7.6. Sihtasutusel on loomenõukogu. 7.7. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast liikmest. Loomenõukogu liikmed määratakse juhatuse ettepanekul nõukogu poolt igaks hooajaks eraldi. 7.8. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, sihtasutuse loominguline juht, sihtasutuse loominguliste töötajate esindajad ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib sihtasutuse loominguline juht. 7.9. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu võib loomenõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 7.10. Loomenõukogu pädevus, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused sätestatakse loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab nõukogu. Loomenõukogu põhikiri kinnitatakse 3 aastaks. 8. STRUKTUUR Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul. 9. ARENGUKAVA 9.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 9.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 11 9.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele. 10. EELARVE 10.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. 11. VARA JA SELLE MAJANDAMINE 11.1. Sihtasutuse vara moodustab: 11.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara; 11.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus; 11.1.3. eraldised kohaliku omavalitsuse eelarvest; 11.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 11.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest; 11.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms; 11.1.7. tehingud vallas- ja kinnisvaraga; 11.1.9. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid. 11.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige. 11.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §- s 33 sätestatut. 11.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega lubatud piirides. 11.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 12 11.6. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete eelneva ühehäälse otsuse alusel. 11.7. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. 11.8. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. 12. ARUANDLUS JA KONTROLL 12.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest. 12.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 12.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. 12.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ja asutajaõiguste teostajatele auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. 12.5. Audiitor 12.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kuni kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. 12.6. Siseaudiitor 12.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. 12.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajatega. 12.7. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 13 13. PÕHIKIRJA MUUTMINE 13.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. 13.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel. 14. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE 14.1. Ühinemine ja jagunemine 14.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta. 14.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 14.2. Lõpetamine 14.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega. 14.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta. Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks. 14.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel: 14.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv; 14.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne; 14.2.3.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel. 14.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite ja üle antud vara suurusest. 14  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse andmine Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamiseks“ juurde 1. Sissejuhatus Kultuuriministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit asutama Sihtasutust Kuressaare Teater (edaspidi sihtasutus). Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium, ning Saaremaa vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Saaremaa vallavalitsus1. Asutatav sihtasutus võtab Saaremaa vallavalitsuselt üle munitsipaaletendusasutuse Kuressaare Linnateater funktsioonid piirkondliku etendusasutusena, mis edendab ja propageerib lavakunsti; loob ja esitab kunstiväärtuslikke professionaalseid lavastusi; rikastab Eesti rahvuskultuuri; kogub, hoiab ja talletab kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris; loob erinevatele vaatajarühmadele võimalusi teatrist osasaamiseks. Sihtasutuse asutamine on kavandatud 2019. aasta aprillikuusse. Sihtasutuse juhatuse liige ja nõukogu liikmed nimetatakse enne sihtasutuse asutamislepingu ja sellega kinnitatud põhikirja notariaalset tõestamist. Pärast sihtasutuse asutamist korraldab Saaremaa vald munitsipaaletendusasutuse Kuresaare Linnateater tegevuse lõpetamise, sh töötajate ja varade üleandmise sihtasutusele. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli ([email protected], tel 628 2212), õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist Andrea Kivi ([email protected], tel 628 2231), õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist Erle Toiger ([email protected], tel 628 2229) ning finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas ([email protected], tel 628 2264). 2. Eelnõu sisu 2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus Kultuuriministeerium on Eesti etendusasutuste maastikku korrastanud ja etendusasutuste juriidilist vormi muutnud juba alates 2002. aastast, lähtudes iga kord etendusasutuse eripärast ja kohalikest oludest. Riik on selle ajaga etenduskunstide valdkonnas asutanud kaheksa uut sihtasutust, millest kahe asutamisele on kaasatud ka kohaliku omavalitsuse esindajad (SA Endla Teater ja SA Rakvere Teatrimaja). Riigi vaatest on oluline luua toimiv ühistel alustel finantseeritud teatrivõrgustik etendusasutustest, mis tagaksid mitmekülgsele ja erinevatele sihtgruppidele mõeldud teatrile ligipääsetavuse kogu Eestis. Sihtasutuste ühtne riigipoolne rahastamine tagab sektoris sarnased palgad ja töötingimused. Eestis tegutsevad mitmed sihtasutused ja avalik-õiguslik Rahvusooper Estonia Tallinnas, sihtasutused Rakveres, Pärnus, Tartus ja Viljandis. Osa sihtasutusi on loodud eesmärgiga pakkuda teatrist osasaamise võimalust kindlatele sihtgruppidele (SA NUKU noorele vaatajale ja SA Vene Teater venekeelsele elanikkonnale). Lisaks toetab riik Narva uue etenduskunstide keskuse SA Vaba 1 Saaremaa vallavolikogu 21.06.2018 a otsus nr 55. Saaremaa vallavolikogu täiendab otsust asutatava sihtasutuse nime osas 20.12.2018 toimuval volikogu koosolekul. 1 Lava Narva teatrikeskuse ehitamist koostöös erasektoriga. Loogiline oleks moodustada analoogsel põhimõttel toimiv ja rahastatav teatrimaja ka Eesti suurimale saarele ning tugevdada sealgi riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööd kvaliteetse teatrielamuse pakkumisel ja loomisel. Sihtasutuste asutamisel on oluliseks kaalutluseks võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu nii kohalikke kui ka riiklikke spetsialiste, kes saaksid asutuse juhtimisse ja arendamisse panustada võrdselt. Mõlemad asutajad saaksid nõukogu laua taga läbi arutada ja kokku leppida teatrile vajalike investeeringute tegemise ning ühiselt panustada sihtasutuse vara säilimisse ja arendamisse. Juba eelmisel aastal tegid Kuressaare linn ja riik koostööd teatrile vajalike investeeringute finantseerimiseks. Sihtasutuse vorm võimaldab Kuressaare Linnateatril jätkata oma senist tegevust kogukonda ja valdkonda kaasava ning erinevaid teenuseid pakkuva teatrimajana. Valitud tegutsemisvorm võimaldab konkreetsete volituste ja vastutuse jaotumisega kahetasandilist juhtimismudelit. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teeb järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Juhatus tagab sihtasutuse igapäevase majandustegevuse. Mõlemad organid vastutavad oma kohustuste rikkumisega sihtasutusele tekitatud kahju eest ka varaliselt. Sihtasutuste asutamisel koos kohaliku omavalitsuse esindajatega on etendusasutused tugevdanud oma positsiooni kohalikus omavalitsuses ning kohaliku omavalitsuse esindajad nõukogudes on paremini informeeritud riigitasandi otsusest ja valdkondliku seadusandluse ja põhimõtete muutumisest. Eriti oluline on see etenduskunstide valdkonnas seoses praegu käimasolevate aruteludega etendusasutuse seaduse muutmiseks ning rahastamispõhimõtete kaasajastamiseks ja täpsustamiseks. Kõik sihtasutustena tegutsevad etendusasutused on mitmekesistanud oma pakutavaid teenuseid ja arendanud erinevaid programme publikuga suhtlemiseks, erinevate sihtgruppide kaasamiseks ja lavakunsti populariseerimiseks. Näiteks, SA Rakvere Teatrimaja on Rakveres arendanud kohaliku kogukonna jaoks olulise kultuurikompleksi, kus saab osa väga erinevatest kultuurisündmustest. Samalaadse olulise kultuuriasutusena tegutseb Viljandis SA Ugala Teater, mis on pärast teatrihoone renoveerimist saavutanud oluliselt suurema publiku huvi ning omatulu kasvu tänu erinevatele sündmustele, mis toovad etendusi vaatama uusi publikusegmente. Asutataval sihtasutusel on viieliikmeline nõukogu, mille moodustavad asutajate määratud isikud. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ja asutajate huvidest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Nõukogu riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajad saavad pakkuda juhatuse liikmele paremat tuge ning aja- ja asjakohast informatsiooni sihtasutuste puudutavate uuenduste kohta. Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus. Kultuuriministeeriumi hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks. 2.2. Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk täita sihtasutuse avalikku funktsiooni, milleks on Saaremaa elanikele parimate võimaluste pakkumine, et nad saaksid osa kvaliteetsest lavakunstist ning et etendustegevusse oleksid kaasatud kohalik kogukond ja kohapärimus. Samuti teatrivõrgustiku korrastamise lõpuleviimine ja riigi osalusel etendusasutuste toetamine kõikides Eestimaa piirkondades (sh saartel). Sihtasutuse tegevusvaldkond kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud Kultuuriministeeriumi põhimääruse punkti 7 alapunktile 3 on ministeeriumi üheks ülesandeks korraldada, koordineerida ja suunata teatrite valdkonna arendamist ja probleemide lahendamist. 2 21. novembril 2013. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks ning 12. veebruaril 2014. a kinnitas Riigikogu kultuuripoliitika põhialuste dokumendi „Kultuurpoliitika põhialused aastani 2020“, mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020. Riigi ja kohaliku omavalitsuse koostööst on seal olulise aspektina välja toodud, et riik võtab regionaalses kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks määratlemiseks koostöös kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori organisatsioonidega. Etenduskunstide valdkonnas on dokumendis punkt, et Eesti etenduskunstide maastik on nii kunstiliselt kui ka institutsiooniliselt mitmekesine ning püsiva repertuaariga etendusasutusi toetatakse otse riigieelarvest valdkonnaga läbi arutatud põhimõtete alusel. Vabariigi Valitsus on varasematel aastatel andnud kultuuriministrile volituse SA Eesti Draamateater (2003), SA Rakvere Teatrimaja (2004), SA Vene Teater (2004), SA Ugala Teater (2006), SA Endla Teater (2012), SA Teater Vanemuine (2012), SA Teater NO99 (2012) ja SA NUKU (2012) asutamiseks. 2.3. Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga Sihtasutuse eesmärkideks on: 1. luua ja esitada professionaalseid lavastusi; 2. koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris; 3. tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades; 4. korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino). Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus: 1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis; 2. kasutab heaperemehelikult ja eesmärgipäraselt sihtasutuse vara; 3. võtab vastu toetusi; 4. pakub koolitus-, laenutus-, majutus- ja transporditeenuseid, mis seonduvad SA eesmärkidega 5. annab välja stipendiume sihtasutuse loominguliste eesmärkide saavutamiseks; 6. loob tingimused personali arenguks, sealhulgas kunstilise meeskonna loominguliseks arenguks; 7. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise; 8. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut; 9. korraldab regulaarselt väljasõiduetendusi Eesti Vabariigis; 10. otsib võimalusi külalisetenduste viimiseks väljaspoole Eesti Vabariiki; 11. arendab oma majandustegevust määral, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse tegevusnäitajad eelseisva nelja aasta lõikes: 2019* 2020 2021 2022 külastatavus 11 500 11 000** 11 500 11 800 omavahendite käive 104 166 135 000 140 000 145 000 *10 kuu tegevusnäitajad, arvestusega, et sihtasutus alustab tegevust märtsist 2019. aastal. ** 2020. aasta külastajate arv on võrreldes 2019. aastaga väiksem, sest 2019. aastal on teatri sünnipäeva aasta ja sellega seoses planeeritakse suuremat külastajate arvu. 3 Sihtasutuse finantsplaan eelseisva nelja aasta lõikes: 2019* 2020 2021 2022 Tegevustulud 389 006 470 000 475 000 480 000 32 Tulud majandustegevusest 104 166 135 000 140 000 145 000 284 840 335 000 335 000 335 000 35 Saadud toetused 135 420 162 500 162 500 162 500 sh tegevustoetus riigituludest sh toetused kohaliku 135 420 162 500 162 500 162 500 omavalitsuse eelarvest Tegevuskulud 389 006 470 000 475 000 480 000 5 Muud tegevuskulud 50 sh personalikulud 290 378 333 000 336 000 337 000 55 sh majandamiskulud 98 628 137 000 139 000 143 000 Tegevustulem 0 0 0 0 Investeerimistegevus kokku 60 000 0 0 0 15 Põhivara soetus (-) -60 000 Põhivara soetuseks saadav 60 000 3502 sihtfinantseerimine (+) sh riigituludest saadav 30 000 sihtfinantseerimine sh kohalikult omavalitsuselt 30 000 saadav sihtfinantseerimine Eelarve tulem 0 0 0 0 *10 kuu finantsnäitajad, arvestusega, et sihtasutus alustab tegevust märtsist 2019. aastal. Investeerimistegevuse alla on arvestatud teatri saali soojustamiseks tehtavad tööd. Sihtasutus saab igal aastal oma majandustegevuseks rahalisi vahendeid Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatavast toetusest ja kohaliku omavalitsuse toetusest. Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid majandustegevuse tulust ning erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega. Finantsplaani arvestuse alus on sihtasutuse baaseelarve ning see korrigeerub vastavalt iga-aastasele Riigikogu kinnitatavale riigieelarve seadusele, kohaliku omavalituse eelarvele ja sihtasutuse tuluprognoosile. Vastavalt kultuuripoliitika põhialustele menetleb Kultuuriministeerium sihtasutuse töötajate töötasu küsimusi võrdsetel alustel teiste riigiasutuste palgaküsimustega. Riigi kulutused sihtasutusele suurenevad uute juhtimisorganite tasustamise (art. 50) võrra. Asutajad ei ole nõukogu liikmete tasusid veel kinnitanud, kuid prognoos on koostatud sarnaste sihtasutuste praeguste tasude suurust aluseks võttes, mille kohaselt on nõukogu liikme tasu 140 eurot ja nõukogu esimehe tasu 210 eurot (bruto) kuus, s.o (4 * 140 € + 210 €) * 12 * 1,33 = 12 289,2 eurot aastas. Kultuuriministeerium katab oma eelarvest riigi esindajate tasud, s.o kuni 5586 eurot aastas (sõltuvalt kas nõukogu valib esimeheks riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja) ning ei taotle selleks riigieelarvest täiendavaid vahendeid. 4 Sihtasutuse tegevustoetuse taotlusi menetleb Kultuurministeerium vastavalt kehtivale etendusasutuse seadusele. 2.4. Sihtasutusele üleantav vara Riik (Kultuuriministeerium) teeb sihtasutusele asutamisel rahalise sissemakse summas 100 eurot. Saaremaa vald annab sihtasutusele üle teatri tegevuseks vajaliku kohaliku omavalitsuse arvel ja hetkel munitsipaaletendusasutuses Kuressaare Linnateater kasutuses oleva põhi- ja väikevara, sh Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tn 20 asuva kinnistu. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete täitmisel. Kuressaare Linnateatri tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel munitsipaaletendusasutuse tegevuse ja varade baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: vara antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui ka munitsipaaletendusasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse etendusasutuse põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad etendusasutuse põhiülesannete täitmist. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul asutajate eraldatud vahendite ja üleantud vara suurusest. 3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korraldamise rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutamislepingu ning kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu riigilõivudest ja notaritasudest. Sihtasutuse asutamise kulud jagatakse mõlema asutaja vahel võrdselt. Munitsipaaletendusasutuse lõpetamise ning varade üleandmisega seotud kulud jäävad Saaremaa Vallavalitsuse kanda. 4. Kooskõlastamine Korralduse eelnõu on kooskõlastanud Saaremaa Vallavalitsus. Eelnõu on koostamise käigus on konsulteeritud Rahandusministeeriumiga sihtasutuse loomise vajaduse ja etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister 5  VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea …..... …………… 2019 nr ....... Volituse andmine Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamiseks Riigivaraseaduse § 6 lõike 3 ja § 78 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas sihtasutuste seadusega: 1. Volitada kultuuriministrit asutama riigi osalusel asutatavat sihtasutust nimega Sihtasutus Kuresaare Teater. 2. Määrata Sihtasutuse Kuressaare Teater asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär