Kiri

KÄSKKIRI 19.03.2019 nr 55 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Käskkiri kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 39 lõike 3 alusel. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine”. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõikes 2 loetletud nõuetest kirjeldatakse „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” koostamise eesmärki ja seoseid teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, määratletakse strateegilise keskkonnamõju hindamise ulatus ja antakse ülevaade „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” koostamise protsessi toimumisest paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega, sealhulgas, milliseid mõjusid keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi raames hinnatakse ning millised on kasutatavad hindamismetoodikad ja ajakava. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koostati koostöös Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson & Ko OÜ ekspertidega. 11. juuli 2018 kirjaga nr 1.2-1/914 küsis Maaeluministeerium seisukohti „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu kohta Riigikantseleilt, ministeeriumidelt, Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Keskkonnaametilt, Maa-ametilt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Põllumajandusuuringute Keskuselt, Põllumajandusametilt, Veterinaar- ja Toiduametilt ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030” koostamise juhtkomisjoni liikmetelt. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi täiendati vastavalt esitatud ettepanekutele. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programm avalikustati 12. novembril 2018 koos „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” tööversiooniga Maaeluministeeriumi veebilehel.  2 12. novembril 2018 teavitas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” 10. novembri 2018. aasta tööversiooni avalikustamisest ajavahemikul 10.11.–28.11.2018 Maaeluministeeriumi veebilehel ja fuajees ning 12. novembri 2018. aasta ajalehes „Postimees”. Maaeluministeerium kutsus avalikule arutelule 30. novembril 2018. Maaeluministeerium teavitas teistkordselt 12. detsembril 2018 kõiki „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” eelnõu koostamisse kaasatud isikuid e-kirjaga „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” eelnõu 04. detsembri 2018. aasta tööversiooni avalikustamisest ajavahemikul 12.12.2018 – 03.01.2019 Maaeluministeeriumi veebilehel ja fuajees. Maaeluministeerium kutsus teistkordselt avalikule arutelule 04. jaanuaril 2019, mille kohta avaldati avalikustamise ja koosoleku teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalike arutelude käigus põhjendas Hendrikson & Ko OÜ laekunud ettepanekute arvestamist või osalist arvestamist. Täiendavaid ettepanekuid „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta avalikustamise aruteludel ei esitatud. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programm annab ülevaate, milliseid keskkonnaeesmärke ja mõjusid hinnatakse. Lisa peatükkides 9 ja 10 on ülevaade Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA ettepanekute arvestamise kohta koos asjaomaste selgitustega. Hendrikson & Ko OÜ esitas Maaeluministeeriumile 06. veebruaril 2019 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 39 lõigetest 1 ja 2 hindas Maaeluministeerium „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi vastavust sama seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Maaeluministeeriumi hinnangul vastab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programm nõuetele ja selgitused ettepanekute arvestamise kohta on asjaomastele pooltele piisavad. 1. Tunnistada „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (lisatud) nõuetele vastavaks. 2. Strateegia- ja finantsosakonnal korraldada „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teate avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata: Riigikantselei, ministeeriumid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030” koostamise juhtkomisjoni liikmed (elektrooniliselt). (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister  3 Lisa: „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamise programm  Maaeluministri 19.03.2019 käskkiri nr 55 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine” Lisa Versioon 06.02.2019 /// TÖÖ NR 2969/18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2019 Riin Kutsar Juhtekspert Martin Ruul Keskkonnaspetsialist  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 3 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ......... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 7 3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID ........................................................... 7 3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED ....................................................................... 10 3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT ............ 10 3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND ................................................................ 10 3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU ...................................... 12 3.2.1.3. TOIDUOHUTUS ....................................................................................... 15 3.2.1.4. TEADUS JA INNOVATSIOON NING TEADMUSSIIRE................................ 17 3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND ..................................... 20 3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES .................................... 20 3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA TURUSTAMINE ......................................................................................................... 22 3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG ....................................................... 26 3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS ............................................................ 28 3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 33 4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA ......................... 36 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 39 6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, PROTSESS.......... 40 7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE AJAKAVA............................................................................................ 42 8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................................................... 43 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ........................................................ 44 10. AVALIKUSTAMISE PERIOODIL LAEKUNUD SEISUKOHAD .............................. 54 LISAD ....................................................................................................................... 58 LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE ....................... 59 LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE ......................... 62 LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD .................................... 64  4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 4. KSH PROGRAMMI ESIMESEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE ...................................................................................... 73 LISA 5. KSH PROGRAMMI ESIMESE (30.11.2018) AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI ......................................................................................... 75 LISA 6. KSH PROGRAMMI TEISEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE ...................................................................................... 78 LISA 7. KSH PROGRAMMI TEISE AVALIKU ARUTELU (04.01.2019) PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI .............................................................................................. 83 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna a rengukava aastani 2030 5 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud maaeluministri 8. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa 1) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Arengukava koostamise vajadus tuleneb selles t, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokument ehk terviklik põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse, toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduv valdkonna arengukava. Arengukava eesmärk on koostöös teiste ministeeriumi de, koostööpartnerite ja huvigruppidega luua ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused, mis aitaksid kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse 1 arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade heale tervisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Käesolevas KSH programmis kirjeldatakse PõKa koostamise eesmärki, selgitatakse käsitluse täpsusastet ning antakse ülevaade P õKa koostamise protsessi toimumisest paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega. KSH programm annab ülevaate , milliseid mõjusid ja valdkondi mõjude hindamise raames hinnatakse. PõKa KSH programm on koostatud peale arengukava algatamist maaeluministeeriumi ja Hendrikson&Ko OÜ ekspertide koostöös. Käesolev avalikule väljapanekule suunatud KSH programm on koostatud PõKA tööversiooni nr 2 (09.10.2018) alusel. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani- 2030. 1 Toiduainetööstusena on dokumendis käsitletud toiduainete ja joogitootmise ettevõtteid (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 — C10, C11)  6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse PõKa eelnõule tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2001/42/EÜ ja KeHJS -st. KSH eesmärk PõKa koostamisel ja kehtestamisel on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning 3) edendada säästvat arengut. Seetõttu on käesoleva KSH eesmärk hinnata, kuidas on tagatud kavandatud PõKa meetmete rakendamisel riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste, Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud keskkonna eesmärkide, sh kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise ning õhuheitmete (sh ammoniaagi) vähendamise eesmärkide täitmine. Hindamise ulatuseks on PõKa erinevate valdkonnasammaste ehk alaeesmärkide, nende meetmete ning meetmete tulemuseesmärkide elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine ja prognoosoomine, eesmärgiga panustada keskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse. PõKa peab kujunema põllumajanduse ja kalanduse valdkondade tegevusi suunavaks tasakaalustatud alusdokumendiks, mille eesmärk on vältida erinevate valdkondade konflikte ning tagada valdkonna kestlik areng ja konkurentsivõime. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse arengukava rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti territooriumil. KSH hindab arengukava elluviimisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetel e vajadustele ja varale ning kultuuripärandile vastavalt KeHJSe § 40 lg-le 4. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus . Ajaline ulatus mõju hindamisel on aastani 2030. Mõjude hindamisel ei töötata välja erinevaid mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnatakse arengukava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele strateegilistele eesmärkidele või eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH läbiviimine lõimitakse arengukava koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi osa. KSH viiakse läbi PõKa koostamise täpsusastmele vastavas täpsusastmes , s.t KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva arengukava täpsusastmest. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna a rengukava aastani 2030 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada. Arengukava üldeesmärgid (visioonieesmärgid) on jagatud viieks: Elu- ja ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad Eesti keskkond on hoitud Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid Arengukava üldeesmärkide (visioonieesmärkide) saavutamiseks on arengukavaga kaetavad valdkonnad jagatud kolmeks sambaks (alaeesmärgiks), mis omakorda jagunevad meetmeteks, mille alla kuuluvad erinevad tulemuseesmärgid – vt joonis 3- 1 ja skeem 3-1. Joonis 3-1. PõKa valdkonnasammaste jagunemine ning horisontaalsed teemad (tööversioon) Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8 Skeem 3-1. Sammaste jagunemine meetmevaldkondadeks ja neile seatud tulemuseesmärgid I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT a) Põllumajanduskeskkond:  Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene  Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud  Säilinud on põllumajadusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine b) Taimetervis, loomade tervis ja heaolu:  Eesti on vaba karantiinsetest taimekahjustajatest  Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge  Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib  Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb c) Toiduohutus:  Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu  Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad d) Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire  Hästi toimiv teadmiste loomise ja teadmussiirde süsteem, mis toetab PõKa eesmärkide saavutamist Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna a rengukava aastani 2030 9 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm II SAMMAS – KESTLIK TOIDUTOOTMINE JA MAAELU a) Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses  Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist  Taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS tarbija nõudlust arvestav a) Kestlik kalandus:  Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus  Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise on kalavarud heas seisus b) Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine  Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv  Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul  Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline  Toidutarneahel on tasakaalus  Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge  Tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud ja/või töödeldud lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toitu c) Maa- ja rannapiirkonna areng  Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline  Maapiirkonnas on elanikkonda toetav kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus.  10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED Alljärgnevates valdkondade alapeatükkides on kirjeldatud trende, mis valdkondade ulatuses mõjutavad elukeskkonna ja ühiskonna käekäiku. Riigi seniste sekkumismehhanismide kirjeldused on leitavad arengukava dokume ndis. 3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT 3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND Järgnevalt välja toodud probleemidele ning kitsaskohtadele vaatamata on Eest is käesoleva meetme valdkonnas üldine olukord võrreldes teiste EL riikidega hea. Põllumajanduse mõju kliimamuutustele, õhu kvaliteedile, mullale ja veele. Põllumajanduse intensiivistumine on survet mulla ja vee heale seisukorrale kasvatamas. Lisaks on võrreldes 2005. aastaga kasvuteel ka põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) 2 ja ammoniaagi heide 3; ammoniaagi heite kasvu põhjuseks on loomade arvu suurenemine ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine , mis muudab Euroopa Liidu poolt seatud heitmete vähendamise kohustuste täitmise edaspidi oluliseks väljakutseks. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv 4, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku osakaalu suurenemine 5. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikuhoidlate tüüpides, sõnnikukäitluse tehnoloogiates, väetamises ning mineraalväetiste kasutamise kasv. 6 Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ja taimetoitainete - ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Vähe on teadmisi põllumuldade bioloogilisest seisundist. Andmed väetiste kasutuse ja sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud, ent võiksid olla kättesaadavamad ja kasutatavamad. Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka põlluraamatu pidam iseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks vajalikud digiteenused. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest u mbes kolmandiku. 7 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on 2 Eesti 1990-2016 aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 3 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkogu ste inventuur 1990-2016 4Eesti Statistikaameti andmebaas, PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile. 5 „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018. 6 „Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, Consultare OÜ, ELF, 2017 (https://www.envir.ee/sites/default/files/sonnikuhoidlate_lopparuanne_18_05_2017.pdf ); „NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur“, ELLE OÜ, 2010 (https://www.envir.ee/sites/default/files/ntas6nnikukitlusearuanneelle230710.pdf ); „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“; Riigikontroll, 2018; „Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkus“, Riigikontroll, 2012; Statistikaameti andmebaas. PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile 7 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2012-2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 11 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm viimasel aastakümnel suurenenud. 8 Eesti jõgede nitraatide sisaldus on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. 9 Seire käigus on nii põhja- kui pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke, sh jääkide piirväärtuste ületusi. 10 Jääke on leitud ka põllumuldades, kuid puuduvad Eesti oludesse kohandatud mudelid, mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Põllumajandusliku päritoluga KHG heide oli 2016. aastal 1990. aastaga võrreldes enam kui 50% madalam, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem. 11 Samuti oli ammoniaagi heitkogus 2016. aastal 11% suurem kui 2005. aastal. 12 Põllumajandusest pärit KHG ja ammoniaagi heide moodustavad Eesti koguheitest vastavalt 6,6% (2016) ja 88% (2016). 13 Hetkeolukorra probleemid on peamiselt seotud mullakasutuse ning sõnnikukäitlusega. Mullakasutusega seoses suurendavad probleeme turvasmuldade jätkuv harimine, viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse ning muldade orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate, näiteks minimeeritud maaharimine ja talvine taimkate, ebapiisav levik. Samuti on mulla - ja maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust ning vajadus on nende alusandmete täpsustamiseks. Sõnnikumajanduses on probleemiks vähene KHG ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate rakendamine, nagu näiteks sõnnikuhoidlate katmine, sõnniku sisestuslaotus, läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine, kusjuures mitmete nimetatud praktikate keskkonna - ja majandusmõju vajab täiendavat selgitamist. Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandusmaastik ning heal tasemel elurikkus. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rahuldavalt. Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku mitmekesisuse säilimine, integreeritud taimekaitse rakendamine ning taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Põllumajandusmaastike kimalasenäitajad olid perioodil 2009−2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga, millele aitas ilmselt kaasa keskkonnameetmetega liitumisest tulenev taimekaitsevahendite kasutamise vähenemine, ekstensiivselt majandatavad rohumaad, viljavahelduse rakendamine, liblikõieliste osakaalu suurendamine, koolitustel osalemine ja maastikuelementide soodustamine. 14 Seevastu liigirikkust iseloomustav põllulindude 8 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016 –2020“, 2016 ( https://www.envir.ee/sites/default/files/nta_tegevuskava_2016_2020.pdf ) 9 „Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2012-2015“ https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf 10 „Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja - ja pinnavees“, Eesti keskkonnauuringute keskus, 2018 11 Eesti 1990-2016 aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruanne 12 Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990 -2016 13 Ibid. 14 „Eestimaaelu arengukava 2014 -2020 4. ja 5. prioriteedi püsihindamiseks 2017. aastal läbiviidud uuringute aruanne“, Põllumajandusuuringute keskus, 2018  12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm indeks on langeva trendiga, sealjuures tuleb silmas pidada, et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid. 15 Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu asutuste tööga kõrge. 16Mesilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja täiendava vajaduse taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise järelevalve tõhustamiseks, avalikkuse teavitamisega tegelemiseks ning koostöö tugevdamiseks põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Eestis on 2017. aasta lõpu seisuga 1890 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad ligi 200 000 hektaril, mis moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajanduslikust maast. 17 Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid väljakutseid järelevalvesüsteemile. Poollooduslike koosluste hooldamine toimub kultuurrohumaade hooldusest erineval viisil - seal ei ole lubatud intensiivne põllumajandus – seepärast on huvi neid alasid majandada tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on looduslik taimestik säilinud. Kuna Eestis geneetiliselt muundatud põllukultuure ei kasvatata, on looduslikele kooslustele avalduv oht suhteliselt madal. Sellest hoolimata peab võimalikke ohte maandama, kontrollides GMO-toodete turustamist. Jätkuvaks surveteguriks elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid. Globaalse elurikkuse strateegia Aichi 3. eesmärgi alusel peavad aastaks 2020 elurikkusele kahjulikud toetused, olema kaotatud või ümber kujundatud nii, et negatiivsed mõjud elurikkusele on minimaalsed või puuduvad. 3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU Taimetervis Eesti ja EL-i hea taimetervisliku olukorra tagamise eesmärgiks on kaitsta põllumajandust ja metsandust olulist kahju põhjustavate võõramaiste taimekahjustajate sisenemise ja leviku eest. See aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning mängib olulist rolli tootmiskeskkonna ohutuse tagamisel, mis omakorda võimaldab kaupade vaba liikumist EL siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Lisaks EL õigusaktidele arvestatakse Rahvusvahelise Taimekaitsekonventsiooni ja selle alusel kehtestatud fütosanitaarmeetmete standarditega, millest lähtutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sanitaar - ja fütosanitaarnõuetega seoses tekkivate riikidevaheliste vaidluste lahendamisel nin g rahvusvahelistes kaubanduslepingutes. Eesti praegune lähenemine taimetervise kaitsele põhineb erinevate osapoolte jõupingutustel, nii individuaalselt kui koos. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet (PMA) . Taimetervise kaitse hõlmab mitmesuguseid tegevusi nagu taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine; standardite ja eeskirjade kehtestamine, jõustamine ja rakendamine; impordi kontroll; karantiinsete taimekahjustajate tuvastamine ja seire; ett evalmistumine hädaolukordadeks; meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja 15 EUROSTAT, Common Farmland Bird index, 07.06.2018, http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_bio2&lang=en 16 „Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse optimeerimis-võimaluste analüüs“, PWC, 2017 17 Mahepõllumajanduse register, 11.06.20 18, http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 13 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel. Samas on tootjate ja kauplejate teadmised karantiinsete ja mittekarantiinsete kuid majanduslikku kahju põhjustavate taimekahjustajate kohta ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks kasinad. Olemasolev nõuandesüsteem taimekasvatuse kõiki aspekte ei kata. Läbi tootjate koolitamise ja kauplejate teavituse motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks taimetervise heaolu tõusu ning parandaks tootja konkurentsivõimet. Kuigi Eesti taimetervise kaitse on hetkel heal tasemel, esineb kõikidel partneritel kasvav vajadus kohandeda uute ja üha keerukamate väljakutsetega näiteks inimeste ja kaupade liikumise suurenemine piiriüleselt; kliimamuutuste mõju taimede tervisele jne. EL-is kehtivate õigusnormide hindamine on näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tagajärjel ei suuda kehtiv õigusraamistik peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut. Seda illustreerib viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud EL-i välistest riikidest sisseveetud ja piiripunktides taimetervise kontrolli läbinud partiide arv Eesti piiripunktides, misläbi on kasvanud ka tuvastatud taimekahjustajate hulk. Seega on väga tähtis praeguseid õigusnorme ajakohastada ning tõhustada järelevalvet vastavalt uuele EL taimeterviserežiimile, mis jõustub 2019. aasta lõpus. Uue EL taimeterviserežiimi olulisteks elementideks on EL liikmesriikide tugev lii du karantiinsete taimekahjustajate seire süsteem ja kriisivalmidus, mis on äärmiselt olulised kahjustajate varajaseks avastamiseks ja kiireks kontrollimeetmete kohaldamiseks. Vajalik on kindlustada ressurss tänasest suuremas mahus liikmesriikidele kohustus like seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Ettevõtjate omavastutuse suurendamise kohustuse täitmiseks on vajalik luua nende koolitussüsteem. Kolmandatest riikidest sisseveo kontroll peab tuginema riskihinnagule ja tagama uute ka hjustajate sissetoomise ennetamise. Oluline on tagada vajalikus mahus ja kvaliteedis kontrollide läbiviimine, sh riigipiiril. Lisaks on karantiinsete taimekahjustajatega võitlemisel oluline ka nende korrektne määramine. Ohutu kaubanduse võimaldamiseks peab kahjustajate diagnoosimine toimuma kiiresti ja usaldusväärselt, et toetada ekspordi kontrolli, impordi kontrolli ja tõrjemeetmete rakendamist. Eestis pakub karantiinsete taimekahjustajate ametliku diagnoosimise laborteenust Põllumajandusuuringute Keskus ( PMK). PMK vajab investeeringuid tõstmaks diagnoosimise suutlikkust, et tagada uute taimekahjustajate määramise võimekus ning võimaldada kaasaaegsete diagnostiliste meetodite kasutamist. Oluline muudatus seondub ka ettevõtjate poolt suurema vastutuse võtm ise kohustusega. Eeltoodud võimekused koosmõjus määravad, kuivõrd suudetakse ära hoida võimalik negatiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, säilitada looduskeskkonda ning piirata karantiinsete taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Eesmärkide täitmiseks on ka oluline tõhus koostöö Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ning valitsemisala asutuste vahel. Loomade tervis ja heaolu Kõrged loomade tervise ja heaolu standardid toetavad kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitsevad inimest ning ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise. Riigis valitsev loomatervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi EL-is ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Loomade tervise ja heaoluga on lahutamatult seotud sööda ohutus ja kvaliteet ning loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine. Põhivastutus peetavate loomade tervise ja heaolu tagamises on loomapidajal, kelle peamiseks partneriks on veterinaararst. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas, kasutusele on võetud kaasaegsed farmitehnoloogiad. Samas on söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu kõikuv ning olemasolevate tehnoloogiliste võimaluste ärakasutamine ebaühtlane.  14 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Loomapidajal puuduvad teadmised ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks. Olemasolev nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte ei kata. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik pikaajaliste teadmussiirde programmide kaudu. L äbi loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavituse motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui veterinaarpraksis) suudetud säilitada head loomatervise staatust rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas 18. Alates 2014. aastast on Eestis diagnoositud sigade Aafrika katk, mis on seadnud rahvusvahelise kaubanduse piirangud meie seakasvatussektorile ning kujunenud praeguse aja suurimaks loomatervisealaseks väljakutseks. Võtmeküsimuseks siin on kehtestatud bioohutuse nõuete täielik ja te adlik rakendamine nii seakasvatussektoris kui ka metssigade küttimisel. Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Välja võib tuua putuksiirutajate abil levivad nodulaarse dermatiidi 19 ja lammaste katarraalse palaviku, metslindude rändega seotud lindude gripi 20 ning suu- ja sõrataudi 21, mis esineb meie veisekasvatussektorile olulises kaubanduspartnerriigis Türgis. Eesti on järjepideva riikliku programmilise töö kaudu ametlikult vaba sellistest varem esinenud loomataudidest nagu marutaud, veiste tuberkuloos, veiste brutselloos, veiste enzootiline leukoos ning lammaste ja kitsede brutselloos. Tagamaks taudide varajane tuvastamine ning tõenduspõhisus nende puudumisel, seirati 2017 . aastal Eestis 32 kodu- ja põllumajandusloomi ohustavat loomataudi 22. Seire maht ajas on vähenenud seoses taudidest vaba staatuse saavutamisega ning ei taga täielikku ülevaadet kõigi majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis. Olulisematest põllumajandusloomade karjatervist, sealhulgas tootlikkust ja kaubandust mõjutavatest loomataudidest esineb Eestis näiteks veiste nakkavat rinotrahheiiti ja mesilaste Ameerika haudmemädanikku 23 . Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada tõrjeprogramme nend e loomataudide osas, mille kohta riiklikke programme ei ole koostatud. Siiani ei ole selliseid programme Veterinaar - ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostöö riigi ja sektori vahel vajab tõhustamist. Ühiskonna teadlikkus loomaheaolust ja ootus läbipaistvale nõuetekohasele tootmisele ja täiendavatele kõrgematele standarditele on tõusnud hüppeliselt. Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel kannavad loomade eestkoste organisatsioonid. Probleemsena on rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu t õstatatud loomade pikaajalisel veol loomaheaolu nõuete järgimise tagamine 24 ning lemmikloomade illegaalne kaubandus. Siseriiklikult on olulist arutelu pälvinud karusloomakasvatuse küsimus ning põllumajandusloomade tapmisele ja pidamisele kehtivate nõuete ra kendamisel esinevad puudused. Ühiskonna ootused ja edasised sammud riigi täiendavateks sekkumisteks lemmikloomade heaolu tagamisel vajavad täiendavat kaardistamist ja analüüsi. Eestis on toimiv riskipõhine järelevalvesüsteem. Veterinaar - ja Toiduamet viib läbi loomaheaolu, loomatervise, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuetekohasuse järelevalvet. Taudiennetuse ning -tõrje korraldamisse kaasatakse ka veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid (sh volitatud veterinaararstid). Loomataudide 18 Maailma Loomatervise Amet (OIE) koduleht: http://www.oie.int/en/animal-health-in-the-world/official-disease-status/ 19 Nodulaarse dermatiidi riskiprofiil Eestis, 2016 20 Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis, 2017 21 Suu- ja sõrataudi riskiprofiil Eestis, 2012 22 Riiklike loomatauditõrjeprogrammide rakendusmeetmed 2018. aastal 23 Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi töö aruanne, 2017 24 External reports, AWF www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 15 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm diagnoosimise laboriteenust pakub Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, söötade osas ka Põllumajandusuuringute Keskus. Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta vana 25. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmist ja laboriteenuste arendamist pärsivad rahalised piirangud, mis ei võimalda kõikide riskide (seired, uuringud) järjepidevat/süsteemset hindamist ja juhtimist. Prioriteet on kõige kõrgema rahvatervise, keskkonna- või majanduslike riskidega seotud nõuetekohasuse järelevalvel ja taudiprogrammide elluviimisel. Veterinaar- ja Toiduametil on kasutada elektrooniline järelevalve infosüsteem JVIS, kus peetakse toidu- ja söödakäitlejate ning veterinaararstide registrit. JVIS loomatervise moodul on arendamisel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peab põllumajandusloomade registrit. Hetkel ei võimalda eespool nimetatud registrid koguda ja analüüsida veterinaarravimite kasutamist põllumajandusloomade raviks, mis on oluline sisend mikroobide resistentsuse (AMR) väljakujunemise vähendamiseks vaja likele tegevustele. Registrites olevate andmete kvaliteet vajab tõstmist, näiteks mesilate arvud Statistikaameti 26 ja PRIA 27 ning hobuste arvud PRIA ja aretusühingute andmebaasides erinevad oluliselt. Loomade tervise ja heaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaad ustega seotud riskide hindamisel kasutatakse teaduspõhist lähenemist, kus peamiseks koostööpartneriks riigile on Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikoolilt ja Konjunktuuriinstituudilt tellitakse teadusarvamusi ja uuringuid, mida võetakse arvesse riskijuhtimise otsuste tegemisel, sealhulgas ennetus- ja tõrjemeetmete ajakohastamisel. EMÜ-s on loodud loomaheaolu teaduskeskus. 3.2.1.3. TOIDUOHUTUS Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Toiduohutuse tagamiseks on olemas head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest 28. Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) maandamiseks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta 29. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu tervisestatistika toidutekkeliste nakkushaiguste osas esineb puudujääke. Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on suures osas välja töötatud, kuid vajadusel ajakohastatakse õigusakte võttes arvesse uusi teadusandmeid ja riskitegureid nagu e - kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikute suunamise vajadus (nt toitumisalased valikud) jne. Riskihindamisvõimekuse tõstmiseks ja töö dubleerimise vältimiseks toimub infovahetus ja koostöö Euroopa Toiduohutusametiga ning teiste EL liikmesriikide riskhindamisasutustega. Eestis on väljaarendamisel sõltumatu teadus põhine ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem. Tänasel päeval on toiduohutuse teemasid käsitlevate teadlaste ja sellest tulenevalt teadusuuringute arv 25 Riiklike laborite tegevuse optimeerimise analüüs , Rahandusministeerium 2018 26 Mesilaspered põllumajanduslikes majapidamistes maakonna ja mesila suurusklassi järgi, 15. juuli 2001 27 PRIA põllumajandusloomade register 28 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuri Instituut , 2016 29 Terviseameti koduleht (http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse -haigestumine.html)  16 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Eestis väike, samuti on Eesti teadlastel vähene rahvusvaheline teaduskoos töö kogemus sh riskihindamise osas. Eestis on riskipõhine järelevalve süsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Järelevalve tööd toetavad järjest rohkem erinevad IT -lahendused (Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti tööga kõrge 30. Tulenevalt uutest riskiteguritest, teadusandmetest ja muudest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutu ste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt 2014. a toidupettused, 2016. a toidu reformuleerimine ja AMR) ja seeläbi suureneb koormus. Samuti peab riigi järelevalvesüsteem olema valmis võimalikeks eriolukordadeks. Järelevalveasutuste prioriteet on praegu eelkõ ige seotud otseste rahvatervise riskidega (toidutekkelised nakkushaigused) , kuid pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Võtmetähtsusega on süsteemne lähenemine prioriteetide seadmisel, et hinnatud oleksid k õik riskitegurid. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmise ja laboriteenuste arendamise (nt vananeva aparatuuri uuendamine laborites) ressursid on piiratud, mis ei võimalda kõikide ülesannete (seired, uuringud, tarbijate ja toidukäitlejate ootused) järjepidevat/süsteemset täitmist. Toidukäitlejate jaoks oluline ühetaoline järelevalve ei ole alati tagatud, mis võib soodustada ebaõiglast konkurentsi. Järelevalve koormus on suurenenud ka seoses toidukäitlejate arvu kasvuga viimase 5 aasta jooksul (33%). Eestis oli 1.01.2018 seisuga 15 158 toidukäitlejat 31. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane 32. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on peamiselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavustega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavustega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ja personaliga 33. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad toime tulema järjest suuremate väljakutsetega, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Positiivsena võib välja tuua, et osad neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Toidukäitlej ate teavitamiseks toimib pikaajaline teadmussiirde programm, samuti kasutatakse teavitamiseks erinevaid infokanaleid. Tähelepanu vajab toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest. Kuigi Eestis on toimiv nõuandesüsteem, on toidutöötlemise valdkonnas vaid üks kutsetunnistusega konsulent. SA Kutsekoja poolt läbiviidud uuringu 34 kohaselt oleks vaja toiduainetööstusesse juurde ka tehnolooge, tootearendajaid ja kvaliteedijuhte. Lisaks toidukäitlejatele vajab tähelepanu ka tarbijate teadlikkus toiduohutu se osas ja oskus teha teadlikult tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemide korral. Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole tarbijale suunatud süstemaatilisi toidu ohutuse teemalisi teavitusprogramme läbi viidud ja võib eeldada, et teadlikkus on ebaühtlane. Samas on järjepidevalt uuritud toidu märgistuse lugemist. Näiteks esmakordsel ostul loevad toidu 30 „Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse optimeerimis-võimaluste analüüs“, PWC, 2017 31 Veterinaar- ja toiduameti järelevalve infosüsteem (https://jvis.agri.ee) 32 Integreeritud mitmeaastases kontrollikava aruandes esitatud ettekirjutuste hulk, 2016 a 14 376 ettevõtet, kontrolle tehti 11 347 ja ettekirjutusi 18 485. 33 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2 017-2020 2017.a aruanne 34 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA raames läbiviidud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu - ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“ www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 17 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm märgistust alati 33% ja sageli 45% tarbijatest 35. Tarbijatel on Eestis ka hea arusaam säilivuskuupäevade esitamisest (parim enne ja kõlblik kuni). 36 Teadlike valikute tegemise ja tasakaalustatud toitumise olulisust kinnitab Rahvastiku toitumisuuringu 37 tulemus, mille kohaselt on rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk kasv anud, seda eriti laste osas 38. Enim mõjutab tarbija valikut toote värskus, kvaliteet ja maitse, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, GMO-de vabadus, koostis ja soodne hind, jättes kõrvale näiteks vähesema soola-, suhkru- ja rasvasisalduse 44 . Samas on tarbija ostuotsuste tegemisel suur mõju ka meedial, sealjuures kasutavad erinevad põlvkonnad erinevaid infokanaleid. Tarbija on ostuvalikute tegemisel keerulises olukorras, tihti on tema valikute tegemisel aluseks uskumused ja müüdid ning mitte teadus põhine informatsioon. Ostuotsust mõjutab ka tootele tehtav turundus. Samuti on probleemiks, et tarbijatel puuduvad praegu Eestis tugevad esindusorganisatsioonid 3.2.1.4. TEADUS JA INNOVATSIOON NING TEADMUSSIIRE Põllumajandusvaldkonna kitsaskohad on vananev tööjõud, keskmisest väiksemad palgad, töö hooajalisus ja tööjõu voolavus (OECD raport, lk 147). Eestis on head võimalused hariduse omandamiseks põllumajandus -, toidu- ja kalandusvaldkonnas nii kutse- kui kõrghariduse tasemel, loodud on üle-eestiliselt põllumajandusvaldkonnas nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus ja kalanduse teabekeskus, riiklikult toetatakse teadus - ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Muuseumid ja nende haridusprogrammid on tihedalt seotud riiklike õppekavadega ning aitavad kaasa ühiskonna teadlikkuse tõusule. Muuseumihariduse eesmärk on kureerida kogemusi ja elamusi. Koostöö ja kommunikatsioon on teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal Kutse- ja kõrgharidus Tööturul on nõudlus kutseharidusega spetsialistide järele, nõudlust on osaliselt katnud kasvav täiskasvanud õppijate osakaal (OSKA lühiraport, lk 40). Elukestva õppe toetamine on oluline, et parandada töötajate teadmisi, mis toetaksid innovatsioonivõimekust (OECD raport, lk 30). Põllumajanduslikus kõrghariduses on õppijate arv viimase kümne aastaga vähenenud, ent valdkonna tudengite osakaal üliõpilaste koguarvust on säilinud. Suur osa põllumajandusega seotud erialadel ülikooli lõpetajatest jätkab õppimist järgmises õppeastmes (OECD raport lk 143). Arendamist vajab koostöö teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, kutse- ja üldhariduskoolide vahel, nt kutsealase eelkoolituse läbiviimisel. Kutse - ja kõrghariduse õppekavade integreerimisel, praktikabaaside kasutamisel ning õppejõudude ja õpetajate teadmiste kasutamisel ja arendamisel on veel arenguruumi. Ühiskonnas ei väärtustata piisavalt doktoriõpet ja kutseharidust. 35 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjunktuuri Instituut, 2016 36 „Food waste and date marking“, Euroopa Komisjoni uuring, 2015. 65% tarbijatest mõistab, et „parim enne“ toitu võib tarbida ka pärast esitatud kuupäeva, kuigi kvaliteet võib olla halvenenud. 37 Tervise Arengu Instituut „Rahvastiku toitumi se uuring 2014-2015“ 38 Rasvunuid ja ülekaalulisi inimesi elanikkonnas vastavalt 16,7% ja 30,4%, eriti võib välja kehva olukorra laste seas, nt vanuses 10-13 on rasvunuid ja ülekaalulisi vastavalt 13,2 ja 20,6%.  18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Teadus- ja arendustegevus Eesti põllumajanduse, toidutööstuse, kalanduse ja maaelu jaoks vajalikku teadust luuakse mitmetes ülikoolides, Eesti Taimekasvatuse Instituudis, tehnoloogia arenduskeskustes ja kompetentsikeskustes. Eesti teadus - ja arendusasutuste kompetentsid ei ole kõikides valdkondades, sh bioressursi tootmise ja väärindamise osas, piisavad. Põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonna rahvusvaheline teaduskoostöö on muutunud üha aktiivsemaks. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist. Rahvusvaheline teaduskoostöö võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Teadlastel on võimalus kasutada mobiilsustoetusi, grante jm meetmeid rahvusvahelise kogemuse omandamiseks. Teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt erinevate Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Maaeluministeerium koordineerib ja rahastab nii riigisisest kui rahvusvahelist teadustegevust rakendusuuringute programmiga. Riigi otsused peavad olema teaduspõhised. Kitsaskoht valdkonna teadus - ja arendustegevuse rahastamisel on valdav projektipõhisus. Probleemi lahendamiseks suurendatakse baasfinantseerimise mahtu. Teaduse rahastamisel on v aldavaks toetusskeemiks uurimistoetused. Praegused valdkondlike ministeeriumi de vahendid teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ei ole piisavad, et tagada valdkonna teadmispõhine areng. Praeguse programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus 2015–2021“ maht ei ole piisav, et rahastada ka pikemaajalisi ja/või mahukamaid ja/või interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid. Riigisisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö arendamiseks on vajalik ministeeriumide, valitsemisala asutuste ning teadus- ja haridusasutuste parem koostöö ja süsteemsem infovahetus. Koostöö järelevalveasutustega ei ole piisav, et teaduslik ekspertiis jõuaks järelevalvesse, riskihindamisse ja seiresse. „Valdkondliku teadus - ja arendustegevuse tugevdamise” (RITA) programmi tegevus number kolm on võimaldanud ministeeriumi del luua teadusnõuniku ametikohad, et tõsta ministeeriumi de võimekust teadus- ja arendustegevuste küsimustes, sh ka vastava koostöö ja infovahetuse korraldamiseks. Ajakohane teadustaristu on tähtis tipptaseme ja koostöövõime hoidmiseks ning arendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Alates 2010. aastast juhinduvad pikaajalised investeerimisotsused teadustaristu teekaartidest, määratledes riikliku tähtsusega taristu uued või ajakohastamist vajavad elemendi d. Seni on põllumajandusteaduse objektid jäänud teadustaristu teekaar dilt ja seega ka edasistest rahastusotsustest välja. Põllumajanduse ja toidusektori arenguks olulise rakendusuuringute taristu rahastus ei ole olnud piisav. Teadlaste järelkasvu ja piisava suurusega uurimisrühmade puudumine mõnes valdkonnas on ohuks teadlaskonna kestlikkusele, teaduskompetentsi säilimisele ja tõstmisele ning ülikoolides antava hariduse heale tasemele. Erialade õppekavade sulgemine on ohuks oskuste ja teadmiste baaskompeten tsi säilimisele osades valdkondades ja erialadel, mis võib saada probleemiks valdkonna haldamisel ja süvateemade arendamisel. Teadus- ja arendusasutustes ei ole veel hästi rakendunud teadlaste karjäärimudel, mis on seotud teaduse rahastamise stabiilsusega. Eelnevast tulenevalt ei ole teadlastel kindlustunnet oma karjääri suhtes . Teadmussiire Ettevõtetes napib jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõudu. Paljud põllumajandusettevõtete juhid ja töötajad on põllumajandusliku erihariduseta, seega kogutakse teadmisi e namasti töö käigus, harva tasemeõppes, pigem koolitustel ja ühekordsetel infopäevadel. Tihti takistab (väike)ettevõtjaid koolitustel osalemast suur töökoormus ja võimaluste vähesus tööd www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 19 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koolituste ajaks ümber jaotada (asendaja puudus koolituse ajaks) 39 . Infokanaleid ja sündmusi on palju, üheks peamiseks infot koondavaks keskkonnaks on veebileht pikk.ee. Teadustulemuste jõudmine praktikasse on ebapiisav ning teadlased ei ole hästi kursis ettevõtjate vajadustega. Nii era- kui riigiasutused vajavad oma töös kaasaegset teadustuge. Valdkondades olemasolev teave on killustunud eri allikate vahel, erinevaid tegevusvaldkondi hõlmavad uurimistulemused ja teadmised ei ole hästi koondatud. Teadustulemuste kommunikatsioon ei ole piisav. Põllumajandus- ja toiduvaldkonna teavitamistegevuste paremaks korraldamiseks on viimastel aastatel algatatud teadmussiirde pikaajalised programmid. Kalandus - ning vesiviljelussektorile pakub teavet, korraldab koolitusi ning koordineerib teadlastega koostööd Kalanduse teabekeskus. Järelevalveasutuste info ei ole viidud piisavalt ettevõteteni, järelevalveasutuste roll ettevõtete informeerimisel riigi nõuetest vajab arendamist. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii kutselised konsulendid kui teised nõustajad, mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse eksperte. Riik toetab individuaalnõustamise teenust, mis on eelkõige avalikele hüvedele suunatud. Nõustamisteenus ei kata hetkel kõiki vajalikke valdkondi ja olulisi spetsiifilisi suundi. Loodud nõustamissüsteem seob üksiknõustajad nõustamisteenust pakkuvasse organisatsiooni. See loob teatud eeldused stabiilsuse tagamiseks ja järelkasvu tekitamiseks. Nõustamisteenuste kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik pidev enesetäiendus, sh ka välism aal, mida hetkel ei pakuta. Koolitajate koolitusele on seni pööratud liiga vähe tähelepanu. Probleemiks on nõustajate järelkasvu puudus, enamus konsulentidest on vanemaealised, seega tuleb luua noortele alustamiseks võimalikult head tingimused. Praegune nõuandesüsteem on jäik, kuna võimaldab kaasata vaid kutselisi konsulente ja ei võimalda kaasata piisavalt teadlasi . Innovatsioon ja tootearendus Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia, suhteliselt tugev riiklik teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse. Puudusteks on vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtte tasandil, mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suht elisest väiksusest. 40 Eesti põllumajandus- ja toiduvaldkonna ettevõtted on valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus - ja arendustegevusega ega ligipääsu uudsetele lahendustele. Ettevõtete p anus teadus- ja arendustegevuse rahastamisesse jääb alla 1% SKP -st, seejuures on Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted suuremate välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kelle teadus -arendustegevused tehakse reeglina välisriikides. 41 Põllumajandusvaldkonnas, kus innovatsioonile aitavad kaasa seadmete ja materjalide tarnijad, domineerib pakkumispoolne innovatsioon 42. Ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, tehnoloogia arenduskeskuste ja kompetentsikeskuste eesmärk on viia kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja tugisüsteemi. Piisavalt ei pöörata tähelepanu teadlaste, ekspertide ja nõustajate 39 OSKA lühiraport (lk 41) - http://oska.kutsekoda.ee/field/pollumajandus -ja-toiduainetoostus/ 40 OECD raport, lk 221 41 OECD raport, lk 222 42 OECD raport, lk 222  20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm arendamisele tagamaks nende kursisolek uusimat e teadmiste ja praktiliste (tehnoloogiliste) lahendustega. Eestis puuduvad professionaalsed n -ö innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad jt. Eesti on erasektori digilahenduste väljatöötamise ja kasutamise osas üldiselt eesrindlik. Riigipoolne digiarengu suunamine vajab parandamist. Valdkondlikult ei ole e - kompetentsid ja -tegevused piisavalt koordineeritud, vastavad kompetentsid ei ole selgelt koondunud. Riigipoolne valdkonna digilahenduste väljatöötamine ja rakendamine on praegu toimunud pigem kontrollifunktsioonide parandamise eesmärgil, erasektori huvides vajalike lahendustega on tegeletud ebapiisavalt . 3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND 3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES Põllumajandusmaa kui peamine põllumajandustootmise ressurss Eestimaa pindalast veidi üle poole moodustab metsamaa 43 ja üle viiendiku on põllumajandusmaa. Kolmandiku tänasest põllumajandusmaast moodustavad püsirohumaad. Põllumaal 44 suureneb teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Looduslikud tingimused võimaldavad Eestis tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega. Saja aasta tagusest ligi kolmest miljonist hektarist põllumajanduslikus kasutuses olnud maast on suur osa tänaseks metsastunud või kasutuses muul otstarbel. 2004. aastal oli maa põllumajanduslik kasutamine madalseisus, kuid see sai uue tõuke pärast Euroopa Liiduga liitumist ja on sellest ajast kasvanud ligi viiendiku võrra ning jõudnud miljo ni hektarini 45. Ehkki põllumajandusmaa pindala on viimasel kümnendil suurenenud, on samal ajal tuhandeid hektareid põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu taastumatult põllumajanduslikust kasutusest välja läinud ja muld on pöördumatult hävitatud. Selle edasiseks vältimiseks tuleb rakendada tõhusaid põllumajandusmaa ja põllumuldade kaitsemeetmeid. Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud muldade kasutuse piiramine, muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnnikuga on oskusliku kasutamise puhul võimalik mullaviljakust parandada. Põllumajandusmaad on Eestis elaniku kohta ligi poole võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, ka loomkoormus on madal. Samas on nii loomkoormus kui ka maakasutuse intensiivsus riigisiseselt väga ebaühtlased. Ühelt poolt tekitab ebaühtlus intensiivsemalt kasutatud piirkondades keskkonnasurvet, teisalt võib osa maast jä äda põllumajandusliku kasutuseta. Rendimaade suur osakaal ei toeta maa ja muldade jätkusuutlikku kasutamist, sest nendele pikaajalisemalt tasuvaid investeeringuid ei tehta. Tervikuna on 43 Eesti maismaast pool ehk 51,4% on metsamaa . 2017. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,33 miljonit hektarit, ESA 2017 44 690 208 ha, ESA 2016 45 1 003 505 ha, ESA, PM028 2016 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 21 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm põllumajandusmaa kasutamine Eestis pigem ekstensiivne ning ligikaudu v iiendik põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Eesti üldine IT-suutlikkus on kõrge ja meie põllumehed uuendusmeelsed. Põllumajanduses kasutatakse üha enam kaasaegseid seadmeid ja tehnoloogiat, kuid see nõuab jätkuvat arendamist. Olemasole vate andmebaaside (nt mullastikuandmed) ja tehnoloogia pakutavaid võimalusi (sh erinevad digilahendused) tuleb paremini ära kasutada nii põllumajanduses kui ka järelevalves . Vesi ja maaparandus Eesti mageveeressurss on piisav tagamaks põllumajanduse veevaj adust, kuid seda tuleb kasutada säästlikult. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele. Kuigi kümmekond aastat toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist pidurdada, ei ole see küllaldane, et suurendada põllumajandustootmise võimekust ning vastupidavust tootmisriskidele. Suurem osa 46 maaparandussüsteemidest on üle 30 aasta vanad ja vajavad korrastamist. Nende paiknemine paljude erinevate maaomanike maal tingib vajaduse majandada maaparandussüsteeme ühistegevuse kaudu 47. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid 48 ei maanda piisavalt ilmastikust tingitud riske põllumajandustootjale. Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Eesti päritolu põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi kogutakse, uuritakse ja säilitatakse geenipangas ning kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise mitmekesisuse säilimise ja on aluseks meie oludesse sobivate sortide aretamisel, võimaldab geneetilist ressurssi kasutada teadus - ja arendustegevuses ning tagab võimaluse põllumajandustootmise taastamiseks olukorras, mil taimehaiguste või muude keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud. Sordiaretuses on põhirõhk kohalikesse oludesse sobivate teravilja-, heintaime-, köögivilja- ning puuvilja- ja marjasortide aretusel, suurenenud on nõudlus mahepõllumajandulikuks tootmiseks sobivate mahepõllumajanduslike sortide järele. Järjest enam tähelepanu vajab ka põllumajanduskultuuride metsikute sugulas liikide ja rahvaselektsiooni sortide uurimine, säilitamine ja aretuses kasutamine. Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate põllumajanduskultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu. Põllumajandustootjate vajadustele ja tarbija ootustele vastavate kvaliteetsete ja majanduslikult tasuvate saakide eelduseks on kvaliteetne seeme, seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjal. Lisaks võimaldab nende tootmine saada põllumajandussaaduste tootmisega võrreldes suuremat kasu. Eestis sertifitseeritud seemne tootmise pinnad ja kogused on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Siiski kasutatakse sertifitseeritud seemet Eestis mitmete teiste riikidega võrreldes endiselt oluliselt vähem 49, mistõttu on oluline jätkata põllumajandustootjate teavitamisega. Samuti aitaks sektori konkurentsivõime tõstmisele kaasa seemnetootmise ja põllumajandusliku tootmise tarneahela tugevdamine. Jätkuvalt tuleb tegeleda tuulekaera kui ühe olulise saagikao põhjuse vähendamisega tootmispõldudel. Sertifitseeritud seemnekartuli ning kvaliteetse puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on kasvuruumi. Kliima 46 83% olemasolevatest maaparandussüsteemidest . 47 31.12.2017 seisuga tegutseb Eestis 200 maaparandusühistut. 48 Põllumajandusamet korraldab aastas hoidu ühiseesvooludel ligi 400 km ulatuses, mis on 7% ühiseesvoolude pikkusest. 49 Sõltub taime liigist, aga teraviljadel kasutati 2011. aastal sertifitseeritud seemet keskmiselt 10%.  22 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm tõttu on Eesti taimse paljundusmaterjali, eriti puuvilja - ja marjakultuuride tootjatel soodsamates kliimatingimustes tegutsevate tootjatega keeruline konkureerida. Kaasaegsete ja väärtuslike omadustega sortide turul oleku eelduseks on sordiomanike õiguste kaitse. Selleks on Eestis loodud võimalus taotleda sordi kaitset, mis võimaldab ettenähtud tingimustel saada sordi omanikul õiglast tasu. Probleemne on Eestis oma tarbeks seemne tootmise korral see, kui oma tarbeks toodetud seemne kasutamisel ei järgita õiglase tasu maksmise kohustust sordiomanikele. Seeläbi ei saa sordiomanikud õiglast tasu, mis omakorda võib piirata Eestis kasutada olevate sortide valikut. Põllumajandusloomad ja tõuaretus Eestis on peamiste põllumajandusloomade ja -lindude arv viimase paarikümne aastaga vähenenud, kuid mesilasperede arv suurenenud 50. Loomakasvatusega tegeleb veidi alla poole 51 põllumajanduslikest majapidamistest. Loomakasvatus on koondunud sarnaselt taimekasvatusega suurematesse ettevõtetesse ja on intensiivsem 52. Põllumajandusettevõtete praegune struktuur võimaldab väärindada taimekasvatussaadusi loomakasvatuse kaudu ning Eestile on iseloomulik, et paljud loomakasvatajad toodavad suure osa loomasöödast, sh proteiinsöödast ise. Sööda kvaliteet (toiteväärtus) sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. Kuigi suurem osa söödast toodetakse Eestis, tuuakse lisaks proteiinirikkaid õlikooke sisse kolmandatest riikidest. Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel 53. Just piimalehmade aretusega on saavutatud väljapaistvaid tulemusi ning piimatoodangult lehma kohta on jõutud EL esimeste sekka 54. Viimastel aastakümnetel on laienenud lihaveiste kasvatus ning igal aastal kasvab puhtatõuliste aretusloomade arv. Seakasvatus on aastakümneid olnud kõrgel tasemel nii sigade arvult kui ka jõudluskontrolli all olevate lo omade osakaalult. Kuigi viimastel aastatel on Vene turu sulgumise ja sigade Aafrika katku puhangu tõttu sigade arv vähenenud, on siiski näha jõudluskontrollis olevate loomade arvu tõusutrendi. Jätkusuutliku aretuse tagamiseks toetab riik tõuraamatu ja aret usregistri pidamist, jõudluskontrolli läbiviimist ning geneetilise väärtuse hindamist. Loomakasvatus - ja aretusorganisatsioone on mitmeid, kuid nende omavaheline koostöö võiks olla parem. Ohustatud tõuks on tunnistatud eesti maatõug veis, eesti vutt, eest i hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuuna ja vana -tori suuna populatsioon. Ohustatud tõugude pidamist ja aretust on toetatud, kuid vaatamata sellele on kõik nimetatud tõud jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ning vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimise seisukohast erilist tähelepanu. 3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA TURUSTAMINE Põllumajandus- ja toiduainesektori struktuur Eesti põllumajandus- ja toiduainesektoril on oluline roll riigi majanduses ee stimaise toidu ja muude saadustega nii siseturu kui ka ekspordi nõudluse täitmisel, tööandjana 50 31.12.2017. seisuga 248,2 tuhat veist (sh 86,1 piimalehma), 265,9 tuh siga, 90,6 tuhat lammas ja kitse ning 2,1 miljonit lindu, 47,8 tuh mesilasperet. 51 6965 majapidamist ehk 42% . 52 PRIA registris registreeritud loomadest oli 15. juuni 2016. aasta seisuga 63% KSM ja MAHE toetust taotlevate tootjate nimel, üle poole veistest on 5% veisekasvatusega ja 98% sigadest veerandi seakasvatusega tegelevate majapidamiste karjades. 53 Eestis on kokku 15 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat asutust. Aretusühingud täidavad 21 aretusprogrammi. 54 Piimatoodang lehma kohta oli Eestis 2016. aastal 9091 kg, mis oli 28 EL riigi hulgas 2. kohal. EL keskmine 6906 kg www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 23 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm maapiirkondades ja avaliku hüve pakkumises. Kogu tarneahel puutub kokku toidukao ja raiskamise valdkonnaga. Hinnanguliselt läheb Eestis raisku … (?) toodetud toi dust kogu toiduahela jooksul, millest omakorda… (?) tootmises ja … (?) tarbimises, pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi ja metaaniheitmete. 74% Eesti tarbijatest eelistavad osta kodumaist toitu, mis on tarbijat e hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Kodumaise toidukauba eelistamine vähenes aastatel 2008 -2010, aga viimastel aastatel on ¾ tarbijatest püsivalt eelistanud kodumaist. Lisaks on Eestis kasvanud mahe toidu tarbimine vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. 55 Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski väga väikese osa 56 , aga arvestades mahemaa rohkust Eestis, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Eestis on piisavalt ressursse põllumajandustootmise arenguks. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on EL-ga liitumisest alates kahekordistunud 57. Sarnaselt Läti ja Leeduga jääb toodangu väärtus hektari kohta aga oluliselt madalamaks EL keskmisest 58, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Samas on tootmine muutunud mitmekesisemaks (uudsed lahend used, väiketalude nišitooted, mahepõllumajanduse laienemine). Põllumajandussektori olulisemad tegevusharud on teravilja- ja tehniliste kultuuride kasvatus, piima- ja lihatootmine, ka aianduskultuuride kasvupind ja mesilasperede arv suurenevad. Nii taim e- kui ka loomakasvatusel on sarnane osakaal toodangu väärtuses. Seejuures on taime kasvatustoodangu väärtus suurenenud nii tootjahinna tõusu kui ka saagikuse tõttu 59 . Loomakasvatustoodangu väärtuse 60 suurenemine on tingitud eelkõige tootlikkuse kasvust. Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse 61. Suurte kõrval tegutseb ka palju väikeseid erineva arengu - ja konkurentsivõimega põllumajandusettevõtteid, mis annavad olulise panuse maapiirkondade (külaelu) toimimisse. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal noorte juhtide osakaalu 62 , mis viitab probleemidele põlvkondade vahetuses. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud ning moodustab 11% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest 63 . Seejuures on kasvanud ka mahetootjate kogutoodangu väärtus, mis moodustab põllumajandussektori kogu - toodangu väärtusest 8% 64. Eesti osatähtsus EL põllumajandussektori poolt loodud lisandväärtuses on püsinud stabiilsena (ca 0,2%). Aastate jooksul on vähenenud nii taime - ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osatähtsus kogu lisandväärtuses kui ka hõivatute arv. 65 Lisandväärtus hõivatu kohta on pikaajaliselt oluliselt suurenenud, kuid 55 Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2016. a“ 56 Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2017. a “ 57 2004. a 482,8 mln eurot, 2017. a 906 mln eurot . 58 2013. a moodustas Eesti põllumajandustoodangu väärtus ha kohta (965 €/ha) 39% EL keskmisest (2438 €/ha) . 59 Saagikus on sarnasel tasemel Läti ja Leeduga, kuid ol uliselt madalam kui Kesk-Euroopas. 60 Piimatoodangu väärtuse osatähtsus on EL liitumisest alates olnud keskmiselt 54% loomakasvatustoodangu väärtusest. 61 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste kasutuses, 2016. a oli Eestis üle 16 tuhande põllumajandusli ku majapidamise, mille arv on aastate jooksul vähenenud, kuid keskmise suurus kahekordistunud (2016. a 62 ha). 62 Alla 35-aastaseid põllumajanduslike majapidamiste juhte on ca 8% üle 65 aastaseid on 2016. a 28%,. 63 2017. a lõpu seisuga tegutses Eestis 1888 mahetootjat. 64 2016. a, FADN andmete alusel. 65 Lisandväärtuse osatähtsus 1,4% (2016. a 276 mln eurot), hõivatute arv 2,6% (2016. a 17,1 tuh) .  24 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm viimase kolme aasta suundumus on turutingimustest ja ilmastiku mõjudest tulenevalt langev, mistõttu tööjõu tootlikkus jääb alla EL keskmisele tasemele 66 . Tootjahindade volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt, seega on toetustel (sh maksuerisustel) sektori stabiilsuse tagamisel olnud oluline roll. Tururiskidega toimetulekuks tuleb senisest enam rakendada riskijuhtimismeetmeid. Tööjõu tootlikkus on suurenenud eelkõige mastaabisäästu, tootmistehnoloogia uuendamise ning sordi - ja tõuaretustöö tulemusel. Põllumajandustootmise ja -tootlikkuse kasv on saavutatud suhteliselt madala survega keskkonnale. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandus - ettevõtted. 67 Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla EL keskmisele 68. Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja mitmekülgset toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on järjest kasvanud (2016. a 683 ettevõtet). Samuti on iga aastaga suurenenud ka mahetöötlejate arv (2017. a 165). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul vähenenud (2016. a umbes 15 000 hõivatut) ja järjest suuremaks probleemiks on tööjõupuudus. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed 1-9 hõivatuga ettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Probleemiks on väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Eesti suurimad toiduaine - tööstused on EL keskmisest väiksemad ja ei suuda välismaistele tootjatele konkurentsi pakkuda. 69 Toiduainetööstuste konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi ja innovatsiooni. Samuti pöörata tähelepanu koostööle ja selle abil mahtude suurendamisele ja väiksema mah uga nišitoodetele turgude leidmisele. Eesti toiduainetööstuse poolt loodav lisandväärtus on suurenenud (2016. a 382 mln eurot), moodustades 3% kõigi tegevusalade poolt loodud lisandväärtusest ja 13,3% kogu töötleva tööstuse omast. Tegevusharude lõikes luu akse enim lisandväärtust joogi-, liha-, valmistoidu- ja piimatööstuse ettevõtete poolt. Samuti on järk -järgult paranenud toiduainetööstuse ettevõtete poolt loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib endiselt üle kahe korra madalam kui EL-is keskmiselt 70 . Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus - ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tas e olnud piisav tootlikkuse kasvuks 71 . Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes EL-i keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 75% EL keskmisest). Toiduainetööstuse ettevõtetel tuleb kaasas käia erinevate toidutrendide ja tarbimisharjumuste muutumisega. Mahetoodete populaarsuse kasvades on ka suuremad toiduainetööstuse ettevõtted alustanud mahetoodete töötlemist. Mahetoodete turuosa on siiani olnud väike, selle põhjuseks on ebastabiilne toormega varustatus ning keerukad tootmisprotsessi puudutavad tehnilised nõuded. Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime (isevarustatuse tase perioodil 2015/16 vastavalt 227% ja 183%). Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi piisavalt ressursse tootmiseks jagub. Taimekasvastuses on selle üheks põhjuseks mh asjaolu, et 66 Allikas: EAA; Tootmisteguritulu aastatöö ühiku kohta 2015 -2017 keskmine EL28 16,8 tuh eurot, Eesti 13,5 tuh euro t. Aastatel 2011-2013 ületas Eesti EL keskmist kuni veerandi võrra. 67 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. 68 FADN andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutusesoleva maa hektari kohta perioodi 2004 -2015 keskmisena 68% EL- 28 keskmisest. 69 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. 70 Eestis 2015. a lisandväärtus hõivatu kohta 25 tuhat eurot, Eurostati andmed. 71 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 25 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Eestist klimaatiliselt soodsamates piirkondades on suhteline tootmiseelis nende saaduste tootmiseks. Tarneahela sidusus ja toimimine Eestis toodetavate põllumajandussaadus te hinnad on mõjutatud EL-is ja maailmaturul toimuvast. Üldiselt on Eestis turutõrgete korral kokkuostuhindade langus olnud järsem kui EL-is keskmiselt ehk raskused on võimendunud kiiremini, mille põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene ko ostöö ahela lülide vahel. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Põllumajandustootjad ja toiduainetööstused on toidutarneahelas jaekaubanduse kõrval nõrgemas positsioonis 72. Seejuures ei suuda põllumajandustootjad ka turuolukorra muutustele põllumajandusliku tootmise eripärade tõttu reageerida nii kiiresti kui teised ahela osapooled. Peamiste toidukaupade hinnamarginaalide jagunemisest võib näha, et nii põlluma jandustootjad kui ka toiduainetööstused saavad ebaõiglaselt väiksema osa jaehindadest ning riskid kantakse üle ahelas nõrgema positsiooniga lülile. Tarneahela tasakaalustamatus võimendab turutõrgete tagajärgi ja nendega kaasnevaid riske, mis vähendab põllumajandus- ja toiduainesektori valmisolekut turutõrgetele ning hindade volatiilsusele reageerida. Ühistegevus ja koostöö tugevdavad põllumajandustootjate ja ka toiduainetööstuste turujõudu ning positsiooni toidutarneahelas. 2017. a seisuga tegutses Eestis 82 oma liikmete majanduslikke huve teenivat aktiivset põllumajandusühistut. Põllumajandusühistute keskmine turuosa EL-is on 40%. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal. Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk, kuna esineb usaldamatust koostöö partnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 300 -400 mln euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele. Madal töötlemise võimekus avaldub selgelt tegevusalade lõikes – Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete osas netoimportija; samuti elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. 73 Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile lisandväärtust andmata. Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude abil ajas järjepidevalt kasvanud (2016. a 99 riiki), kuid pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Toiduainete nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitab suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riigil on oluline roll k a kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamises. Eesti 72 Eesti Konjunktuuriinstituudi uurin g (2017) https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2017- hinnamarginaalid-2017.pdf 73 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018  26 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm keskkonnatingimustest tulenevalt on üheks võimaluseks soodustada mahetootmise arengut. Mahetoodete populaarsuse kiire kasv mitmetes riikides on tekitanud olukorra, kus nõudlus mahetoodete järele ületab kodumaist pakkumist ja valdav osa mahekaupadest imporditakse. Mahetöötlejate vähesuse tõttu müüakse suur osa Eesti mahesaadustest toiduainetööstusele tavatoodete tooraineks või eksporditakse nii mahe - kui tavatoorainena (sh elusloom adena), mistõttu jõuab mahetooraine eksportturgudele peamiselt tavatoote koostisosana või maheda esmatootena 3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG Sotsiaal-majanduslik olukord Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast 74 ning ettevõtetest 75, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega 76 , ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega 77 ning viiendik töötleva tööstusega 78. Kokku pakub maapiirkond tööd 22% -le koguhõives osalejale, so 148 000 inimesele, kellest 67% on maa- ja 33% linnapiirkonna elanikud. 99 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 94 000-l linnalises asulas ja 7 000-l välismaal. Suurimaks tööandjaks on teenindussektor, pakkudes tööd 60% -le maapiirkonnas elavatest hõivatutest, järgneb 30%-ga tööstus- ning 10%-ga primaarsektor. Paljud EL-i, sh ka Eesti maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus- ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 20–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaal -majandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asutustihedusega maapiirkonnad. Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemiseks. Kuigi maapiirkonna kujunemises olulist rolli mänginud põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonna ettevõtete panus tööhõivesse on viimasel kümnendil märgatavalt vähenenud, on maamajandus kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks läbi mittepõllumajanduslike tegevuste ja aktiivsete kohalike kogukondade kiire arengu. Alternatiivsete tegevusvaldkondade arendamisse ja seeläbi töökohtade loomisesse on märgatava panuse andnud ka põllumajanduslikud majapidamised. Kasvanud on tööhõive ning kahanenud maa- ja linnapiirkonna vaheline hõivelõhe. Kohalikud kogukonnad Aktiivsete kohalike kogukondade kasvu on soodustanud LEADER -tüüpi kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis, mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade 74 Maapiirkonna elanikkonna osatähtsus kogu elanikkonnas on 32,78%. 75 Maapiirkonna ettevõtete osatähtsus kogu ettevõtete arvus on 27,99%. 76 Maapiirkonna teenindussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 49,11%. 77 Maapiirkonna primaarsektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 30,44%. 78 Maapiirkonna tööstussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 20,44%. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 27 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm loomisel maamajanduses. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 LEADER kohalikku tegevusgruppi, mille tegevuspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti territooriumi ja hõlmavad üle poole maapiirkonna elanikkonnast 79. Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi - ja vabaaja tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse ning internetiühenduse ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Edendamaks maamajanduse jõukust arendatakse ka kohalikku ettevõtlust (nt maaturismi, puidu - ja mööblitööstust, mahetootmist, teravilja- ja köögiviljakasvatust, piimatootmist). Otseselt rannaelu ja - ettevõtluse edendamisega tegelevad kohalikud a lgatusrühmad kaheksas erinevas kalanduspiirkonnas. Struktuursed muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad o luliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele. Tarvis on tugevdada kodanikeühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Uued väärtusahelad ja võimalused Tagamaks, et maal oleks hea elada, tuleb jõuliselt tegeleda maapiirkonna kestliku ja kvaliteetse tööhõive ja majanduskasvu edendamist soosivate tegevustega ning sealse elukeskkonna kvaliteedi säilitamisega. Maapiirkonna eluolu ja majanduslik areng sõltuvad üha enam ettevõtluse mitmekesisusest, uute töökohtade olemasolust ning tugevatest ja aktiivsetest kohalikest kogukondadest. Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine saab toimuda läbi kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse edendamise. Kvaliteetsete tootmissisendite (seeme, seemnekartul, istutusmaterjal) ja kohaliku toorme kasvatamine, püüdmine ja väärindamine, ühistegevus, erinevad nišitooted, mahepõllumajandus, kultuuri - ja turismimajandus ning uued väärtusahelad nagu puhas energia, biomajandus, ringmajandus, ökoturism on need võtmevaldkonnad, mis läbi oskusliku rakendamise (sh piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport) ja edendamise suudavad tagada maapiirkonnas hea majanduskasvu ning hoida ja luua töökohti. Nii kestlik põllumajandus, kalandus kui ka metsandus on strateegilised sektorid selle potentsiaali arendamisel. Üha olulisem on siinjuures erinevate sektorite kombineerimine ning ressursitõhususe maksimeerimine, nt biomajandusvaldkonnas, kus Eesti suur potentsiaal on hetkel alakasutatud. Suureks väljakutseks on jõukuse tagamine ja suurendamine ning teenuste kättesaadavuse parandamine maapiirkonnas. Sealseid ettevõtjaid iseloomustab ma dal investeerimisvõime tulenevalt kapitali vähesusest ning piiratud ligipääsust finantseerimisvahenditele. Puudulik ligipääs investeeringutele mõjutab aga ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning võimekust kohaneda kliimamuutustega ja tulla toime loodus - või inimtegevusest tingitud õnnetuste tagajärgedega. Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja tegevuste edendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Maapiirkonna elanikele peab tagama parema juurdepääsu avalikele ja tervishoiuteenustele, kutseõppele, heale internetiühendusele, uute osk uste arendamist võimaldavatele programmidele, eriti digitaalsektoris, ning kvaliteetsele ja vajaduspõhisele haridusele ja ühenduvusteenustele. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad omapoolse panuse andma nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikad ja tegevussuunad. Kõiki võimalusi tuleb maa- ja rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada – lähtuda tuleb piirkonna vajadustest ja perspektiividest. 79 26 LEADER kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkondades elab 63,8% maa piirkonna elanikkonnast ning nende territoorium hõlmab 94,6% kogu riigi territooriumist.  28 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS Kalavarud ja kalapüük Kalandussektori põhialuseks oleva ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks. Arvuliselt ei vasta siiski ligi poolte meile oluliste kalavarude majandamine veel täielikult säästliku kasutuse põhimõtetele. Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused t agavad Eestile mitmekesise kalavaru ja loodusliku taastootmise võime, samas on koelmupaikade arv oluliselt vähenenud seoses keskkonnamuutuste ja inimtegevusega. Koelmupaikadest aga sõltub kalavaru suurus. Kalavarude hea olukorra tagamiseks on oluline koelm ute ja elupaikade taastamine, liigse püügisurve vähendamine, püügivahendite selektiivsuse tõstmine ning kalade asustamine liigikaitse eesmärgil. Veekogude hea uuritus ning järjepidev kala - ja keskkonnateaduse areng on loonud eeldused kalavarude ökosüsteemi põhiseks majandamiseks, mis kätkeb lisaks kalapüügile ka muude oluliste mõjuteguritega (mereimetajad ja lindude tekitatud kahjustused ning nende soovimatu kaaspüük, keskkonnamuutused, võõrliigid jt) arvestamist või nende mõjutamist. Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt on harrastuspüügil toonud soovitud mugavuse kalapüügile ligipääsul (94% toimingutest on elektroonilised) ning andmeesitusel. 80 Elektrooniliste vahendite kasutamine kogu sektori kontekstis on loonud võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks. Alakasutatud on aga tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna - ja sisevete püügi aruandluses (6,5 % toimingutest on elektroonilised), vaatamata sellele, et võimekus on loodud. 81 Vaatamata elektrooniliste vahendite k asutamisele, mis on loonud eeldused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks, survestab Keskkonnainspektsiooni toimimist inimressursi nappus, samuti on korduvalt reformitud struktuuri. Seda on mõnevõrra aidanud leevendada tulemuslik koostöö vabatahtlike ga eeskätt kudeaegse kaitse korraldamisel lõheliste jõgedel aga ka nn „kaldad puhtaks“ prügikoristuskampaaniate näol. Suurem kaasamine aitaks veelgi tõhustada järelevalvet ning tõsta avalikkuse ja sektori keskkonnateadlikkust. Ressursi nappusest tingituna tegeletakse järelevalves peamiselt vaid oluliste rikkumistega. Töömahtu suurendavad järjest karmistuvad EL -i nõuded kalasaagi käitlemise ja raporteerimise osas ning kasvav harrastuspüük. Järelevalve fookuse hoidmiseks võib osutuda vajalikuks püügieeskirja de ja nõuete lihtsustamine. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. 82 Sektori efektiivsuse tõusu ja püügivõimsuse vähendamist on soodustanud individuaalsete ülekantavate kvootide (ITQ) süsteemi kasutuselevõtt. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2017 oli 25 ettevõtet kokku 33 laevaga. 83 Püügimaht aastas on suurusjärgus 50 000 tonni kilu ja räime kokku. 84 Praeguse laevastiku võimsuse juures on võimalik püüda ka veidi rohkem, kuid varude olulisel suurenemisel võib selles laevastikusegmendis tekkida püügivõimsuse puudujääk. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (a lla 200 tonni). 94 Läbi efektiivistamise on sektor muutunud elujõuliseks ja investeerimisvõimeliseks, kuid finantstoe olemasolu peetakse siiski oluliseks. 80 Keskkonnaministeeriumi teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (TEHA) http://kala.envir.ee/ 81 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login 82 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs. Eesti Mereinstituut 2012 83 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 84 Maaeluministeerium. https://www.agri.ee/et/eesmargid -tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 29 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Kaugpüügilaevastik, kus tänaseks on võrreldes 10 aasta taguse ajaga (12 laeva) alles 4 tehaslaeva 85 , tegutseb Kirde- ja Loode-Atlandi kalanduspiirkondade rahvusvahelistes vetes, Teravmägede ning Gröönimaa vetes. Püütakse põhjatraalidega peamiselt krevetti, turska, meriahvenat ja süvalesta, mille kogusaak on ca 10 000-13 000 tonni ehk ligemale 16% Eesti kutselisest kalasaagist. 86 Varasemalt suurimat saaki andnud Loode-Atlandi krevetivarude vähenemisest tingituna on meie ajaloolised püügivõimalused moratooriumi all (piirkonnad 3M ja 3L) ning see sunnib alternatiivina vaatama rohkem reguleerimata liikide ning kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepingute poole. EL -i püügivõimsuse piirang pidurdab juba praegu kaugpüügi arengut, sest vanade laevade asendamine uutega (mis on veidi võimsamad), rääkimata lisalaevadest, ei ole hetkel võimalik. Meie peamiste ajalooliste krevetipüügivõimaluste taasavanemisel NAFO konventsiooni alal võib selle potentsiaali täielikul ärakasutamisel tekkida seetõttu raskusi. Kaugpüügilaevade üheks oluliseks eripäraks võrreldes Läänemere traallaevadega on see, et nende laevade pardal tege letakse lisaks püügile ka kala erineval kujul töötlemisega. Ligi 20% ehk ca 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saagist püütakse ranna - ja sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku ca 2500 loale kantud kaluri näol. 87 Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri parendamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2017. aasta lõpu seisuga 2044 (1555 rannapüügis ja 489 sisevetel). Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalala evu rannapüügis 887 ja sisevetel 357. 88 Püügivõimalused antakse välja püügivahendite piirarvudena (peamiselt võrgud, mõrrad), lisaks aastase lubatud saagina Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (kokkuleppel Vene Föderatsiooniga) ning räimepüügil kastmõrraga Liivi lahel. Suuresti segapüügil baseeruv kalasaak moodustub peamiselt räimest, ahvenast, kohast, lestast, latikast, haugist ja särjest. Peale kalapüügi toimub ka agariku varumine. Segmenti iseloomustab kohati liigne püügikoormus 89, mis toob kaasa hulgaliselt erinevaid piiranguid või püügi sulgemise piiratud ajavahemikul. Püüki takistavad ka looduslikud tingimused nagu ilmastik ja jääkatte teke ning piirkonniti arvukad hülge- ja kormoraniasurkonnad, samuti looduskaitsest tulenevad püügipiirangud jm. Püügist saadav keskmine tulu rannapüügis on väike ning kalapüük ei ole püügiandmete kohaselt enamikule kaluritele ainukeseks sissetulekuallikaks (nt 30% loa omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas). 90 Läänemere traalpüügile ja kaugpüügile sarnast püügivõimsuse vähendamist ei ole ranna ja sisevete püügil läbi viidud. Nii nagu teisteski segmentides tagab ranna ja sisevete püügis oskusteabe, traditsioonide edasikestmise ja konkurentsivõime ajaloolise püügiõiguse süsteem ehk püügiõigust on võimalik pärandada. Väikesed püügikogused ja kala vähene väärindamine ei võimalda samas piisavaid sissetulekuid ning segmendi üldine investeerimisvõimekus on seetõttu madal. Toetatud struktuuridena tegutsevad kalurite esindusorganitena kalanduse kohalikud algatusrühmad kaheksas kalandusp iirkonnas (8). Kohalike arengustrateegiate rakendamisega on toetatud vajalikke investeeringuid nii rannakalurite jaoks kui ka varude säästlikuks kasutamiseks. Kohalikud algatusrühmad on osalenud kalavarude ja säästliku kalapüügi õigusloome väljatöötamisel ning see on jätkuv protsess järgnevatel aastatel. 85 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 86 Statistikaamet 87 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login 88 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 89 Eestiriikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldam iseks aastatel 2015-2017. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut 2017. 90 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login  30 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Kutselise kalapüügi erinevates segmentides on EL toetuste abil panustatud püügivahendite, kalasadamate, kala külmutamis - ja esmatöötlemise võimekuse parendamisse, kuid investeerimisvajadus laevastiku uuenda mise ja vajaliku infrastruktuuri ning kaasaegsete seadmete ja vahendite järele teatud piirkondades on endiselt olemas. Maailmas järjest suurenev loomse valgu vajadus tagab potentsiaalse turu Eesti kalatoodetele. Suurimaks probleemiks kõikides segmentides o n suur vajadus tööturult lähitulevikus lahkuvate töötajate asendamiseks enamiku kalanduse põhikutsealade puhul, kus vanemaealiste osatähtsus on ligi 40% 91 ning sageli konkureerib sektor tööjõu osas rahvusvaheliselt. Viimasel kümnel aastal on rannakaluri kutseeksami sooritanud 220 alla 29-aastast noort kalurit, kuid suurem osa eksami sooritajatest on 30 – 49 aastased 92. Harrastuspüügiga kui ühe vaba aja veetmise viisiga tegeleb üle 100 000 harrastuskalastaja 93, mis muudab selle kõige populaarsemaks hobiks Eesti s. Peamisteks püügiobjektideks on ahven, haug, koha, särg ja teised kohalikud kalaliigid ning aastas välja püütavad kogused küündivad sõltuvalt aastast mitme tuhande tonnini. 103 Kalastajatele on loodud laialdased võimalused kalapüügiga tegelemiseks kasutad a lubatud mitmekesiste püügivahendite (peamiselt erinevad õngpüünised) ning püüda lubatud liikide suure arvu tulemusena. Õigusaktidega on muuhulgas reguleeritud igaüheõigus ning veekogude ja kallasraja kasutamine, kuid kallasrajale juurdepääsu tagamine vajab suuremat tähelepanu. Pääsemist veekogudele on lihtsustanud ka arenevad väikesadamad – taastatud on kaisid, muule jm infrastruktuuri sh rajatud slippe, kaikohti, olmehooneid jms. Tänu püügilubade elektroonilisele soetamisele ja aruandlusele on harrastuskalapüügi administreerimise koormus viidud miinimumini ning kõikidele on tagatud lihtne ja võrdne ligipääs harrastuspüügile. Mitmed harrastuspüügi huviobjektiks olevad varud kattuvad ranna ja sisevete kutselise kalapüügi huviobjektidega ning sageli on seetõttu varu kaitseks lahendusi leida keeruline ja kutseliste ning harrastajate huvide võrdne kaitse on tõsine administratiivne väljakutse. Esindus - ja katusorganisatsioonidesse kuulub võrreldes valdkonna populaarsusega väga väike arv harrastajaid. Selle tõttu on kalastusklubide kaasa rääkimise võimekus poliitika kujundamisel kesine ning majanduslik suutlikkus suhteliselt madal. Harrastuspüügist laekunud tasudest on vahendeid suunatud harrastuskalapüügiga seonduvate projektide toetamiseks läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse. Toetatud on projekte alates uuringutest kuni kalapüügivõistluste, laagrite ja infrastruktuurini. 94 Vajadus sellise toetuse järele on areneval sektoril suur. Vesiviljelus ja bioloogilise ressursi töötlemine ja turustamine Eestis on head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevad ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehn oloogiliste lahendustega varustatud töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kalakasvatuste põhjustatud lämmastikukoormus moodustab hinnanguliselt 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti lämmastiku- ja fosforikoormusest. 95 Ajas on aktiviseerunud ühistegevus, mille ilmekamaks näiteks on kalanduse tootjaorganisatsioonid, mida on hetkel Eestis 5 ning millele lisandub tootjaorganisatsioone koondav keskühistu 96. Tootjaorganisatsioonidesse on koondunud 91 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus . OSKA raporti terviktekst, Kutsekoda, 2017 92 Kutseandja „Kalurite Liit“ andmetel. 93 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring. Eesti Uuringukeskus OÜ, 2016 94 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 95Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine – Aqua Consult Baltic OÜ 2012 96 Maaeluministeerium (turukorraldus) 2018 https://www.agri.ee/et/eesti-kalapuugi-ja-vesiviljelussektori-tootjaorganisatsioonid www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 31 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm püügi- ja vesiviljeluse valdkonna ettevõtjad, kelle eesmärk on ühistegevusega püügil, kalakasvatusel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ja paremad läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tooraine koondamine tootmisetapil, st kalapüügil ja kalakasvatamisel, võimaldab ühtlasi tekitada mastaabisäästu, saades paremaid väljavaateid hinnaks ja turgude leidmiseks. Eesti vesiviljelussektorit iseloomustab suur killustatus mitmete väikesemahuliste toodete ja tootmisviiside vahel, millest tulenev huvide lahkn evus on osaliselt pärssinud tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni raames. Ranna - ja sisevetekalanduses ei ole ühistegevus tootmises ja turustamises veel väga levinud. Eesti vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsus t on hinnatud väljamakstud projektitaotluste planeeritud võimsuste põhjal suuremaks kui 4000 tonni aastas 97, kuid tegelik tootmine on sellest umbes viiendik (ca 900 tonni 98 ). Viimastel aastatel on tootmismahud hakanud järk-järgult kasvama, kuid veel ei suude ta rahuldada töötlejate kvaliteetse tooraine vajadust kasvatavate liikide osas. Kalatööstuste toorainega varustatus püütavate mageveeliste liikidega (koha, ahven) on sesoonne ja kohalikku toorainet ei jätku piisavalt, mistõttu on sellistes tootmisbaasides tootmisvõimsus alakasutatud. Avamerekasvanduste rajamist Eestis piiravad ebasoodsad klimaatilised tingimused ja Läänemere keskkonnaseisund ning hoonestuslubade protsess on aeganõudev ja keeruline. Kuna vesiviljelussektor 99 on väike, ei ole tekkinud piisavat turgu Eesti vesiviljelussektorile spetsialiseerunud veterinaaridele ja konsulentidele. Rahuldamata on nõudlus oskustööjõu osas, sest sektorit iseloomustab nõudlik füüsiline töö ning madal palgatase (kalatöötlemises on see 70% Eesti keskmisest ja vesivil jeluses 44% 100). Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning valmistavad erinevaid kulinaariatooteid, samas kui kilu ja räime töötlemissektoris tegeletakse peamiselt kala külmutamisega. Kilu ja räime töödeldakse enamjaolt hästi toimivate tootjaorganisat sioonide poolt rajatud kompaktsetes külmhoonetes, mis on varustatud kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega nii töötlemise aspektist kui ka toodete pakendamises. Innovatsiooni ja tootearendusse on kala- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemisega t egelevad ettevõtjad investeerinud suhteliselt vähe. Euroopa Liidus on tarbijate nõudlus kalatoodete järgi kasvavas trendis 101 ja kalatarbimine 2014. aastal oli elaniku kohta 25,5 kg 102 . Eestis ei ole kalatarbimine viimase kolme aastaga oluliselt muutunud, jäädes elaniku kohta 17 kg-ni aastas 103. Suuremates Eesti kaubanduskettides on kalandustoodete sortimendis kohaliku päritoluga tooted esindatud, konkureerides sageli odavamate hindadega importtoodetega. Eesti kalatoodete isevarustatuse tase oli 2017. aastal 530%. Kohalikku päritolu vesiviljelustoodete turustamise lühike tarneahel tagab toodangu värskuse , ent toodangu kogumaht on küllaltki madal. Eesti kalandussektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on finantsvahendid olnud sihtgrupile raskesti 97 Riigikontroll „Euroopa Kalandusfondi vesiviljelustoetuste mõju“ 2016 98 Statistikaamet 99 Vesiviljelussektori all peetakse silmas nii kala-, vähi-, vetika- kui karbikasvatamist 100 Statistikaamet 101 EUMOFA (Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus) 2014 102 EUMOFA „EU Fish market 2016“ 103 Konjunktuuriinstituudi 2016. a küsitluse andmed  32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kättesaadavad. Nende turutõrgete leevendamiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu võimaldatud ligipääs laenurahale. Vesiviljeluses on vähesel määral hakatud katsetama uute kalaliike kasvatamisega ning on tekkinud huvi ka vetikate ja karpide kasvatamise vastu. 104 Alustatud on juba punavetika Furcellaria lumbricalis ja söödava rannakarbi Mytilus edulis kasvatamise katsetusi Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas , millega loodetakse leida Eesti tingimustes sobiv tootmistehnoloogia. Vetikakasvatuse puhul on käimas esimesed innovatsiooniprojektid kasvatustehnoloogiate arendamiseks. Erasektori algatus el on käivitunud karbikasvatuse arendamine. Teistes Läänemere -äärsetes riikides on karbi- ja vetikakasvatus näidanud potentsiaali merekeskkonna eutrofeerumise vähendamisel. 105 Eesti kalatöötlemissektoris müüdi 2016. aastal 50 000 tonni kalatoodangut 126 milj oni euro väärtuses. Külmutatud kala ja vähiliste osatähtsus müügis oli 62% kogusest ning 35% väärtusest. Kalatööstused on selgelt suunatud ekspordile, mille osakaal kogumüügitulus oli 2016. aastal 64%. Eesti paikneb geograafiliselt Läänemere piirkonnas soodsas asukohas, mis loob eeldused kujuneda kilu ja räime keskseks rahvusvaheliseks logistikakeskuseks. Samas kogu kalatoodete ekspordist oli külmutatud kala osakaal ca 65%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele. Kalatöötlejate peamiseks ekspordi mõjutajaks just viimastel aastatel on olnud Venemaa poolt 2014. aasta augustis kehtestatud embargo. Seetõttu on alates 2014. aastast kalatoodete eksport Ukraina suunal suurenenud. Oluliselt on kasvanud jahutatud kilu osakaal ekspordis, sihtriikideks on Soome ja Rootsi. Kilu- ja räimetoodetele on aktiivselt uusi turuväljundeid otsitud nii Aasiast kui Aafrikast. Püsivaimaks uueks partneriks võib nimetada Hiinat. Vesiviljelustoodangust eksporditi 2017. aastal 5% välisriikidesse. 106 Peamiseks vesiviljelustoodete ekspordi artikliks on olnud angerjas, mida on müüdud Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka tuurlasi ja jõevähki. 107 104 Uute liikide kasvatamisel arvestatakse Nõukogu määrus (EÜ) nr 708/2007, 11. juuni 2007 kehtestatud nõudeid ja Looduskaitse seadust 105 Interreg BBG projekt - https://www.submariner-network.eu/projects/balticbluegrowth 106 Statistikaamet 107 Kalanduse teabekeskus „Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid“ 2015 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 33 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Koostatava arengukava tegevused on praegu kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes dokumentides, mille tulevane valdkonna arengukava seob riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks. Arengukavasse integreeritakse vastava valdkonna eesmärgid ja tegevused j ärgmistest hetkel kehtivatest arengukavadest ja strateegiatest : 108 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020 Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014 –2020 Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Ida -Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Koiva vesikonna maaparandushoiukava Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021 Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020 Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014 –2020 Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015 –2020 Eesti lambakasvatussektori arengukava aasta teks 2018-2023 Eesti lihaveisesektori visioonidokument 201 6–2020 Eesti piimanduse strateegia 2012 –2020 Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015 –2020“ Koolikava rakendamise riiklik strateegia Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014 –2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013 –2017 Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009 –2019“ Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021” Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle rakendusplaan 108 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/arengukava -pollumajandus-kalandus-2030-koostamise- ettepanek.pdf  34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021 Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016 –2020 Eesti merestrateegia meetmekava Looduskaitse arengukava aastani 2020 Harrastuskalapüügi arengukava 2010–2013 (perspektiiviga 2018) Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelm ualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027) Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017 –2019 (perspektiiviga 2023) Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise te gevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017 –2021 Arengukava teemakäsitlust suunavad dokumendid, mida tuleb lisaks arvestada PõKa koostamisel ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel (nimekiri ei ole ammendav): Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (põhjaveedirektiiv) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraad idirektiiv) Looduskaitse arengukava aastani 2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842 heitgaaside vähendamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv 2016/2284 saasteainete vähendamise kohta Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014 -2020 Metsanduse arengukava 2011-2020 Eesti Maaturismi arengukava 2015-2020 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014-2020 Säästev Eesti 21 www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 35 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ Eesti julgeolekupoliitika alused Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 Kodanikuühiskonna arengukava 2015 –2020 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Metsanduse arengukava 2011–2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Heaolu arengukava 2016–2023 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Ettevõtluse kasvustrateegia Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 –2020 „Teadmistepõhine Eesti“ Elukestva õppe strateegia 2020 ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 - 2030  36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk arengukava kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH PõKa väljatöötatud lahendusvariante ja pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Et KSH sisend arengukavasse oleks asjakohane, on oluline arvestada arengukava üldistusastet, s.t KSH läbiviimisel lähtutakse strateegilise arengudokumendi üldistusastmest . Seda reeglit tuleb jälgida ka KSH aruande koostamise metoodika valikul ja andmevajaduse määramisel . Kasutatav KSH metoodikat liigitub ülesande ja ulatuse järgi järgmiselt: 1. VASTAVUSANALÜÜS, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa valdkondlike alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele . Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes ülevaa tena tabeli vormis, kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olulisemad asjakohased eesmärgid ja ajalised sihttasemed, teises tulbas kõnealuse PõKa eesmärgid ja meetmed. Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse järgmisi Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH aruande käigus):  Euroopa Liidu säästva arengu strateegia - kliimamuutused ja puhas energia, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine ning rahvatervis.  Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020 – looduse kaitsmine ja taastamine, ökosüsteemide ja ökosüsteemi te enuste säilitamine ja parandamine, tagada säästev põllumajandus ja metsandus, tagada kalavarude säästev kasutamine, tõrjuda invasiivseid võõrliike ning peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas.  Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia - tagada jätkusuutlik keskkond ning edendada piirkonna areng ut.  Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020- 2030 (sh Euroopa parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841 maakasutusest tulenevate KHG heitmete kohta ) - Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk ning energiatõhusus. ning alljärgnevaid Eesti strateegilisi alusdokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (vajadusel täiendatakse nimekirja KSH aruande käigus) :  Säästev Eesti 21 – Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal  Keskkonnastrateegia aastani 2030 - loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kval iteet ning keskkond, tervis ja elukvaliteet.  Kliimapoliitika aastani 2050 – 1. Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 37 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm maa-alasid. 2. Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala . 3. Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine põllult vajaduseta minemaviimist. 4. Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütust e asemel, mille tootmine on energiamahukas. 5. Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodanguühiku kohta. 6. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu.  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 – 1.Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. 2. Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. 3. Eestile oluliste biomajandussektorite jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamisega. 4. Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud. 2. KESKKONNASEISUNDI ÜLEVAATE KOOSTAMINE JA KESKKONNATRENDIDE ANALÜÜS, kus antakse hinnang keskkonnapoliitiliste eesmärkide ehk keskkonnaeesmärkide saavutustasemele. Kui näiteks üheks keskkonnaeesmärgiks on, et säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus, siis analüüsides elurikkuse ja maastiku mitmekesisuse sihtarve, saab anda hinnangu, kuivõrd tõhusad on olnud seni rakendatud poliitikameetmed (regulatiivsed, jne). 3. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE METOODIKA, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatud meetmed avaldavad looduskeskkonnale ning inimese tervisele olulist ebasoodsat või soodsat mõju. Välismõjude analüüsi läbiviimiseks kasutatakse ennekõike kvalitatiivset (kirjeldavat) hindamist ja võimalusel kvantitatiivset hindamist, st juhul kui arengukava kavandatavate tegevuste täpsusaste seda võimaldab. Kvalitatiivselt mõjude hindamisel tuleb tugineda andmeallikatele (nt varem teostatud uuringud, riiklike andmebaaside andmed, GIS rakendused), mis võimaldavad teha usaldusväärseid järeldusi. 4. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE METOODIKA. KESKKONNASEIRE. Keskkonnamõju, eriti aga olulise ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks pakutakse välja keskkonna - ehk leevendusmeetmeid. Keskkonnameetmed võivad samuti olla kas regulatiivset või teavituslikku laadi. Arengukavaga kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pärast arengukava kehtestamist pakutakse vajadusel välja seirekava, milles kirjeldatakse seiremeetmeid.  38 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Oluline keskkonnamõju ehk oluline ebasoodne keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks arengukava eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL -i või Eesti keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ell u viia. Olulist ebasoodsat keskkonnamõju saab detailsemalt määratleda siis, kui arengukavas nähakse ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. Tuleb kaalutleda, kas oleks otstarbekas hinnata keskkonnamõju pigem edaspidi üksikasjaliku malt tegevusloa tasandil. Natura hindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses arengukava täpsusastmega ehk valdavalt arengukava üldistustaset arvesse võttes piirdutakse Natura eelhindamisega. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2017). KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 33 lg 1 punkti 4 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura eelhindamise käigus tuuakse välja Natura 2000 vää rtused ja nende kaitse- eesmärgid planeeringuga hõlmataval alal ning selgitatakse, millised konkreetsed tegevused Natura 2000 ala tõenäoliselt mõjutavad või millised elemendid võiksid koos teiste kavade või projektidega ala mõjutada. Eelhindamise tulemusena tuuakse välja olulisemad tegevused ja valdkonnad, mille täpsem käsitlemine on Natura 2000 võrgustiku kontekstis vajalik läbi edasiste täpsemate projektide või kava etappide (projektid jmt). Kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad detailsemad te gevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks – jätkatakse nende tegevuste lõikes asjakohase hindamisega. Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga. PõKa sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamime teostakse PõKa eelnõu mõjude eelhindamise raames, mis hõlmab endas sotsiaal-demograafiliste, majanduslike (sh põllumajandus, kalandus, toidutööstus), keskkonna -, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjude hindamist ning PõKa 2030 vahe- ja järelhindamise metoodika väljatöötamist. KSH aruande koostamisel täpsustatakse vastavusanalüüsi läbiviimiseks väljavalitud keskkonnaeesmärkide valikut. Lisaks toodud hindamismeetoditele rakendatakse vajadusel täiendavaid metoodikaid vastavalt vajadusele . Kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikaid, mille valik kooskõlastatakse ka eelnevalt arengukava koostamise korraldajaga. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 39 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU KSH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes seadusandlusest - eeskätt KeHJS § 40 nõuetest, heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist ning arvesse võttes üldtunnustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KSH programmis on mõjuvaldkonnad määratletud, tuginedes Euroopa ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele, võttes arvesse KeHJS nõudeid KSH aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused, töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi. Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, arengukava täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada , mida ja kuhu kavandatakse, siis pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on arengukavaga eeldatavalt kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule strateegilisele eesmärgile. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonn amõju täpne iseloom ning ulatus ja indikaatorite valik selgub mõjude hindamise käigus ( arengukava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole arengukava KSH programmi etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes. Võimalikud asjakohase mõju allikad võivad olla: elupaiga häirimine või hävitamine, veekvaliteedi muutused, õhuhäiringud jms. Arengukava koostamisel protsessis tuleb jooksvalt hinnata, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike alaeesmärkide saavutamiseks väljatöötatavad meetmed vastavad valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning kas tegevustega võib kaasneda ebasoodne mõju looduskeskkonnale või läbi looduskeskkonna muutuste: bioloogilisele mitmekesisusele (sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele; invasiivsete võõrliikide kasvatuse vähendamine ning looduskeskkonnale ohtlike liikide kasvatamise asendamine ); põhja- ja pinnaveekogumite seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee - elustik; mullastikule; õhukvaliteedile; jäätmeteke; inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Kui ilmneb oluline mõju looduskeskkonna ülalnimetatud elementidele ja viiakse läbi vastavale elementide mõju hindamine, siis tuleb lisaks anda hinnang, kas mõju tulemusel suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud. Oluline on analüüsida horisontaalselt, kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häiringute leevendamisse. Riigipiirülene mõjud. Arengukavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata.  40 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED, KSH PROTSESS Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapoolteks on: 1. Ministeeriumid ja nende asjakohased allasutused: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Veterinaar - ja Toiduamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. 2. Keskkonnaorganisatsioonid – olulisemad valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on koondunud Eesti Keskkonnaühenduste Kojaks, mis lihtsustab organisatsioonide teavitamist arengukava ja KSH koostamise osas. 3. Arengukava koostamisse kaasatud partnerid: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Aiandusliit MTÜ, Eesti Mesinike Koostöökogu, Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Polli Aiandusuuringute Keskus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon , SEI Tallinn, Maa-amet, Erametsaliit, Eesti Lamba -ja Kitsekasvatajate Liit, Mesinduse Koostöökogu, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Kalaliit, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Peipsi Kalandusühistu, Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, Kalanduse Teabekeskus, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Konjunktuuriinstituut, Kaugpüüdjate Liit, Virumaa Rannakalurite Ühing, Harju Kala ndusühing, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu, Hiiukala, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, MTÜ Eesti Seemneliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Valgamaa Põllumeest Liit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Karusnahaliit, Külaliikumine Kodukant, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Linnade ja Valdade Liit. 4. Muud asjast huvitatud isikud. Vastavalt KeHJS nõuetele teavitatakse KSH protsessi etappidest kuulutustega ajalehes ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja veebilehel. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaande d; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamisega KSH ja arengukava protsessis tegeleb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kelleks on Maaeluministeerium. PõKa eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hind amise programmi esimene avalik väljapanek toimus perioodil 12.11.2018 kuni 28.11.2018. Avalikust väljapanekust teavitati 12.11.2018 ilmunud Postimehes (Lisa 4). Materjalidega oli võimalik tutvuda www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 41 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Maaeluministeeriumis Lai tn39 // Lai tn 41, Tallinn ning Maa eluministeeriumi veebilehel www.agri.ee. PõKa eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi teine avalik väljapanek toimus perioodil 10.12.2018 kuni 03.01.2019. Avalikust väljapanekust teavitati Ametlikes Teadaannetes ning huvitatud osapooli e-kirja teel (Lisa 6). Materjalidega oli võimalik tutvuda Maaeluministeeriumis Lai tn39 // Lai tn 41, Tallinn ning Maaeluministeeriumi veebilehel www.agri.ee.  42 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE AJAKAVA Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus. Planeeringu koostamise esialgne indikatiivne ajakava on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7-1 Arengukava koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017 Töörühmade koosolekud, KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018 arengukava koostamine. PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik KSH programmi kontroll ja Juuli- august 2018 kommenteerimine töörühmade seisukohtade küsimine liikmete poolt Töörühmade liikmete KSH programmi täiendamine KSH September-oktoober 2018 kommentaaride põhjal täiendatud töörühma poolt ning üle vaatamine PõKa arutelud töörühmades ja ministeeriumi poolt PõKa täiendamine Arengukava teksti esitamine PõKa KSH programmi avalikustamine ja November 2018 juhtkomisjonile esimene avalik arutelu PõKa täiendamine KSH programmi avalikustamine ja Detsember 2018-jaanuar 2019 teine avalik arutelu KSH programmi nõuetele vastavuse Veebruar 2019 kontroll KSH aruande koostamine Veebruar-märts 2019 PõKa seletuskirjalise osa Veebruar 2019 valmimine KSH aruande kontroll ja Märts-aprill 2019 seisukohtade küsimine Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Mai-juuni 2019 KSH aruande täiendamine Juuli 2019 PõKa esitamine Vabariigi KSH aruande kooskõlastamiseks August-september 2019 Valitsusele kinnitamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 43 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6101 Kontaktisik: Aare Kasemets E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6132 KSH teostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Tel: (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar E-post: [email protected] Tel: (+372) 617 7690 KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Riin Kutsar Juhtekspert, keskkonnaekspert, metoodikate valik, Natura 2000, looduskaitse, inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara Martin Ruul Projektijuht, keskkonnaspetsialist (protsessi üldise kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine; kliimamuutused, kultuuripärand ja maastik) Kaile Peet Liigikaitse spetsialist (elustik ja selle kaitse, looduskaitsealused objektid) Ethel Simmul Veespetsialist (pinnas, muld, pinna- ja põhajvesi, veekvaliteet) Juhan Ruut, Krista Aidak Väliõhukvaliteet, jäätmekäitlus Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele. Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.  44 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Laekunud asjaomaste asutuste seisukohtade esitamise kirjad on lisatud käeoleva dokumendi Lisasse 3. Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine KESKKONNAMINISTEERIUM 1. Palume PõKa KSH programmis vähemalt märksõnana Maaeluministeerium ja ära märkida invasiivsete võõrliikide kasvatuse KSH koostajad ei näe vähendamise ning looduskeskkonnale ohtlike liikide vajadust KSH programmi kasvatamise asendamise ohutute alternatiividega, lisaks täiendada, kuna toetusskeemide vastava muutmise. Näiteks on õigusaktid on MeM-i töö toetusskeemides sees otseselt invasiivseid liike aluseks, sealjuures (eelmisel aastal toetati kurdlehise kibuvitsa kultuuri arvestatakse rajamist marjakultuurina, samas kui Riigimetsa toetusskeemide Majandamise Keskus teeb kulutusi sama liigi kujundamisel sellekohaste ohjamiseks). Palume analüüsida, kas on oluline õigusaktidega. Kui KeM toetusskeemide ümberkujundamine nii, et kõige täiendab/parandab probleemsemate liikide kasvatuse toetamine oleks invasiivsete liikide välistatud. nimekirja, siis seda võetakse arvesse ka jooksvalt toetuse väljatöötamisel. 2. Teeme ettepaneku lisada KSH programmi peatükki 4 KSH programmi „Keskkonnamõju Strateegilise hindamise metoodika“ täiendatakse olemasoleva järgmine lõik: „Globaalse elurikkuse strateegia Aichi 3. olukorra kirjelduse eesmärgi alusel peavad aastaks 2020 elurikkusele peatükki 3.2.1.1 kahjulikud toetused, sh subsiidiumid, olema kaotatu d või Maastikuline ümber kujundatud nii, et negatiivsed mõjud elurikkusele mitmekesisus ja elurikkus on minimaalsed või puuduvad.“. vastavalt ettepanekule. 3. Maaparandussüsteemide uuendamisel tuleb Maaparandussüsteemide arvestada, et need võivad elurikkusele kahjulikult mõju elurikkusele mõjuda (näiteks kuivenduskraavid rannaniitudel, soode analüüsitakse KSH ja märgade metsade servaaladel võivad märgade aruande etapis. koosluste elustikku negatiivselt mõjutada; Olemasoleva olukorra kuivenduskraavidest vooluveekogudesse jõudvad setted kirjelduse peatükki sellisel võivad kahjustada vee-elustikku jmt). Seetõttu teeme kujul nõue hästi ei sobi. ettepaneku lisada peatükki 3.2.2.1 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ alajaotusse „Vesi ja maaparandus“ lause: „Maaparandussüsteemide uuendamisel tuleb arvestada nende võimalikku mõju elurikkusele.“ www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 45 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 4. Nõustume KSH programmis toodud väitega, et Antud seisukoht on nõustamissüsteem ei hõlma terviklikult kõiki osapooli. teadmiseks võetud. Meetmetele, mis on tugevalt suunatud maastiku Teemat käsitletakse mitmekesisusele ja elurikkusele (mahetoetus, detailsemalt KSH aruande poollooduslike koosluste hooldustoetus), ei ole täna faasis. ühtset nõustamissüsteemi. Samas on poollooduslike koosluste tegevuskava eesmärkide saavutamisek s oluline nii tänaste maahooldajate kui ka potentsiaalsete hooldajate (näiteks tänased põllumajandustootjad) teadlikkuse suurendamine, sh võimaluste tutvustamine. Poollooduslike koosluste hooldatavate maade laienemiseks on vajalik kaaluda vastava toetuse j uurde nõustamisteenuse loomist. 5. Palume PõKa koostamisel ja KSH läbiviimisel Antud seisukoht on arvestada, et elurikkust toetavat tootmist ja toodangu teadmiseks võetud. kohalikku turustamist piirab lünklik, kulukas ja loomade heaolu mittesoosiv tootmisahel (nt on probleemiks kohalike tapamajade puudus). 6. KSH programmis on välja toodud põllumajanduse Lahenduste välja toomine negatiivne mõju kliimamuutustele, õhu kvaliteedile, hetkeolukorra peatükkides mullale ja veele. Probleemide lahendamiseks on välja oli ekslik lähenemine ning pakutud ökoloogiliselt suutlik tootmisviis – viide mahepõllumajandus. Palume lahenduste all käsitleda ka mahepõllumajandusele kui püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi. ühele lahendusele on eemaldatud. 7. KSH programmis rõhutatakse maastiku mitmekesisuse Antud seisukoht on ja elurikkuse teemakäsitluse juures teadmiseks võetud. põllumajandusmaastiku elurikkust suurendavaid Teemat käsitletakse maastikuelemente (põllusaared, hekid jne). Samas ei detailsemalt KSH aruande tooda välja olulist aspekti, et maastik peab olema faasis peamiselt varieeruv. Haritava põllumajandusmaa, püsirohumaa, põllumajandusmaastiku poollooduslike koosluste ja metsa vaheldumine põhiselt (PõKa ei saa maastikus on oluline nii bioloogilise mitmekesisuse kui mõjutada kogu maastikku, ka ökosüsteemiteenuste tagamiseks. vaid peaasjalikult Põllumajandusmaastiku mitmekesisuse ja elurikkuse põllumajandusmaastikul hindamisel tuleb kindlasti arvestada ka teiste, toimuvat). põllumajandusmaastikku ümbritsevate, kooslustega.  46 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 8. Leiame et PõKa KSH raames on muuhulgas vaja Seisukoht on võetud hinnata nimetatud arengukava eesmärkidest lähtuvaid, teadmiseks. KSH aruanne LULUCF valdkonna (maakasutuse, maakasutuse saab hinnangutena jääda muutuse ja metsanduse sektori) põllumaa ja rohumaa samale tasemele kui arvestusest tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone strateegiline ning vastava hinnangu põhjal k oostada ettepanekud ja planeerimisdokument ehk tegevused kasvuhoonegaaside, sh CO2 emissiooni arengukava. Mõjude vähendamiseks põllumaa ja rohumaa sektorites LULUCF hindamine saab anda igal arvestuses. juhul soovituse nimetatud põhimõtete järgmiseks. Ptk 4 on täiendatud strateegiliste dokumentide nimekirjaga mille osas viiakse läbi vastavusanalüüs. Nimekirja on lisatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018 maakasutusest tulenevate KHG heitmete kohta. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 47 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 9. KSH programmi peatükis 3.3 „Arengukava seosed Viide Riigi jäätmekavale muude strateegiliste planeerimisdokumentidega“ puudub 2014-2020 on KSH viide Riigi jäätmekavale 2014-2020 programmi lisatud, kuid (https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_ koostatavas arengukavas 2014-2020.pdf ). Riigi jäätmekava sätestab muuhulgas ja selle mõjude jäätmetekke vähendamise ja jäätmete ringlussevõtmise hindamises kui olulise eesmärgi aastateks 2014-2020. Riigi keskendutakse pigem uue jäätmekava I strateegia näeb ette olulise ülesandena perioodi valdkondlikele ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise arengukavadele ja nende saavutamise prioriteetsetes ettevõtlussektorites tööversioonidele. (toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloogiate PõKa dokumendi peatükki kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida „5.3.2 Riigi sekkumine varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena. tulevikus eesmärkide See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad täitmiseks“ on lisatud tootmisprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase nõue: „Ressursside eesmärgi kõrval saadakse ka muu materjal, mis ei vaja raiskamise ja toidukao kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille vältimiseks on vajalik järele on nõudlus. Selline tootmise kõrvalsaadus on riikliku toidujäätmete käsitletav tootena. Jäätmekava II strateegiline eesmärk vähendamise programmi on see, et biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal väljatöötamine.“ KSH olmejäätmete kogumassist oleks aastaks 2020 13% programmis PõKa (2014. aastal oli baastase 5%). Peale kogumisvõrgustiku dokumendi arendamise tuleks biolagunevate jäätmete ringlussevõtu sekkumisloogika peatükke suurendamiseks luua nõuetele vastavad käitluskohad ei dubleerita. biolagunevate jäätmete (sh köögijäätmete) ringlussevõtuks (kompostimistehnoloogiate ja Lauses „Tuleb uurida kääritamise tehnoloogiate soetamine, toidujäätmete võimalusi reoveesette eeltöötluskäitiste rajamine). Tuleb uurida võimalusi käitlemiseks ja välja reoveesette käitlemiseks ja välja töötada jäätmeteks töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada olemise lakkamise reoveesette taaskasutamist eri valdkondades kriteeriumid, et (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, soodustada reoveesette ehituses jne). taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne).“ käsitletu ei ole käesoleval hetkel PõKa II samba teema. Tulevikus võib see olla PõKa programmitasandi teema, kui hetkel väljatöötamisel uus EL väetiste määrus õnnestub käivitada ja tehnoloogia areng loob võimalused setete kasutamiseks väetisetööstuses.  48 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 10. Arvestades Riigi jäätmekava, peab PõKa sisaldama Seisukoht on teadmiseks toidujäätmete, sh toiduainetööstuse jäätmete tekke võetud. vähendamist, mis sisuliselt tähendaks toidu raiskamise lõpetamist. Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu PõKa dokumendi peatükki direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega „5.3.2 Riigi sekkumine tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid tulevikus eesmärkide (jäätmedirektiiv) seab ette tulevikuks sihtarvud, siis peab täitmiseks“ on lisatud juba praegune PõKa sellega arvestama. Jäätmedirektiivi nõue: „Ressursside kohaselt peaksid liikmesriigid võtma toidujäätmete tekke raiskamise ja toidukao vältimiseks ja vähendamiseks meetmeid kooskõlas vältimiseks on vajalik kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. ÜRO riikliku toidujäätmete säästva arengu eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks vähendamise programmi ja selles suunas liikumise tagamiseks peaksid väljatöötamine.“ KSH liikmesriigid püüdma saavutada liiduülese soovitusliku programmis PõKa eesmärgi vähendada toidujäätmeid 2025. aastaks 30% ja dokumendi 2030. aastaks 50%. sekkumisloogika peatükke ei dubleerita. 11. Lisaks tuleb PõKa-s käsitleda jäätmetekke Seisukoht on teadmiseks vähenemist pakendivaldkonnas, mis on samuti tugevalt võetud. seotud toiduainetetööstusega. Riigi jäätmekava näeb ette, et pakendijäätmete tekke kasvuprotsent peab olema aastaks 2020 alla 2/3 sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Jäätmekava täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Jäätmekava täitmisel on oluliseks koostööpartneriks muuhulgas Maaeluministeerium, kus kokkupuude jäätmevaldkonnaga seisneb eelkõige jäätmete ringlussevõtu (kompostimise) ning toidujäätmete vältimise korraldamises. Palume KSH käigus arvestada, et PõKa peab olema seotud Riigi jäätmekavaga ja arvestama selles toodud eesmärkidega ning kindlasti mitte minema nendega vastuollu. 12. Palume PõKa-s ja KSH käigus põhjalikumalt Seisukoht on teadmiseks käsitleda jäätmete ringlussevõtmist ja ringmajanduse võetud ning teemat soodustamist. Väetisetoodete tootmine ja ringmajanduse käsitletakse KSH mudeli kasutamine põllumajandustootmises ei ole ainus aruandes. koht, kus ringmajandust rakendada (põllumajandus plasti ringlussevõtt, taimekaitsevahendite ja väetisepakendite korduskasutus jm). Lisaks saab biogaasi toota mitte ainult loomade väljaheitest, vaid ka mujalt põllumajandustootmise sektorist, sh taimsetest ja loomsetest jäätmetest, toiduainetööstusest ja kaubandusest. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 49 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 13. Peatükis 3.3 on arengukavade ja strateegiate Eesti lihaveisesektori loetelus toodud ka Eesti lihaveisesektori visioonidokumendi viide visioonidokument 2014–2020. Juhime tähelepanu on parandatud. sellele, et nimetatud visioonidok ument on koostatud aastateks 2016–2020, mistõttu palume KSH programmis Lisatud on viited Ida-Eesti tuua selle korrektne nimetus. veemajanduskavale, Lisaks palume nimetatud peatükis parandada viidet Lääne-Eesti veemajanduskavadele selliselt, et oleks loetletud Ida - veemajanduskavale, Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna Koiva vesikonna veemajanduskavad. veemajanduskavale, Palume lisada kõnealuses peatükis toodud loetellu ka põhjaveedirektiivile ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 12. detsember nitraadidirektiivile. 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (põhjaveedirektiiv) ja Nõukogu direktiiv 12. detsember 1991 veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraadidirektiiv). 14. Palume peatükis 3.3. esmase strateegilise Esmaste strateegilise dokumendina nimetada lisaks Kliimapoliitika põhialustele dokumentide nimekirja on ka Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani lisatud viide dokumendile 2030 ja selle rakendusplaan (hetkel on see Kliimamuutustega teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirjas), kuna kohanemise arengukava see on tunduvalt põhjalikum ja ajakohastatud võrreldes aastani 2030 ja selle Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja rakendusplaan ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga 2012 – teemakäsitlust suunavate 2020. Teemakäsitlust suunavate dokumentide loetel lu dokumentide nimekirja tuleks lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai viide 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside nõukogu 30. mai 2018. heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse aasta määrusele (EL) kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppe ga võetud 2018/842. kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013. Nimetatud määruse alusel on Eestil kohustus vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet mitme sektori (sh põllumajandus) peale kokku 13% võrreldes 2005. aastaga, järgides iga-aastaseid heitetasemeid, mis kehtestatakse täpsemalt aastal 2020. 15. Palume peatükis 3.3 teemakäsitlust suunavate Lisatud on viide Euroopa dokumentide loetellu lisada Euroopa Parlamendi ja Parlamendi ja Nõukogu Nõukogu 14. detsembri 2018. aasta direktiiv 14. detsembri 2016. aasta 20162016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete direktiivile 2016/2284. riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (edaspidi NEC-direktiiv). Kõnealune direktiiv käsitleb teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, millega seatakse iga Euroopa Liidu liikmesriigile heitkoguste vä hendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), eriti peened osakesed (PM2,5) ja ammoniaak (NH3). Põllumajandussektori korral on olul ine ammoniaagi vähendamise kohustus, kuna sektori osakaal 2016. aastal Eesti koguheitest oli 88,6%.  50 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 16. Nimekirja, kus on loetletud arengukava Viidatud dokumendid on teemakäsitlust suunavad dokumendid, palume lisada ka lisatud arengukava Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014 - teemakäsitlust suunavate 2020, samuti Metsanduse arengukava 2011-2020. dokumentide nimekirja. 17. Hetkel on koostamisel direktiiv jäätmeteke õhukeste PõKa-s sisalduv plastijäätmete vähendamise osas, mille kohaselt on üks kalavarude mereplasti tekitaja ka kalandussektor. Hüljatud ökosüsteemipõhine püügivahendid risustavad merd ja mõjutavad mere lähenemisviis hõlmab elustikku. Keskkonnainspektsioon koristab igal aastal terviklikult ka kalapüügi Peipsist ja Läänemerest kümneid kilomeetreid hüljatud kahjulikku mõju püügivahendeid. Palume PõKa-s ja selle KSH-s käsitleda keskkonnale. St püügivahendite osa põhjalikumalt. rakendades PõKa-s kirjeldatud ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ning tõhustades järelevalvet, kaetakse selle raames ära ka välja pakutud detailne probleem. 18. Peatükis 3.2.1.1. „Põllumajanduskeskkond“ võiks olla Andmed heitkoguste esitatud viited, kust on pärit andmed heitkoguste osakaalude ja muutuste osakaalude ja muutuste kohta aastatel 2016 ja 2005. kohta aastatel 2016 ja Lisaks, kõnealuse peatüki leheküljel 12 lenduvaid 2005 on pärit orgaanilisi ühendeid (LOÜ-sid) käsitlevasse lõiku tuleks - kasvuhoonegaasid lisada märkus, et lämmastikoksiidide (NOx) ja LOÜ -de e heite osas: Eesti (välja arvatud metaan) heitkogused, mis tulen evad riiklikust piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kasvuhoonegaasid kategooriates 3B (sõnnikukäitlus) ja 3D (mullaharimine) e inventuurist ette nähtud 2014. aasta aruandlusnomenklatuuri alla 1990-2016 kuuluvatest tegevustest, ei võeta NEC-direktiivi artikli 4 - õhusaasteainete punkti 3 alapunkti d kohaselt arvesse he itkoguse heite osas: Eesti vähendamise kohustuste arvestamisel. õhusaasteainete inventuuriraportist 1990-2016 Uues PõKa versioonis lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-sid) enam ei käsitleta. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 51 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 19. Palume KSH programmi peatükis 3.1 „Arengukava Skeemil 3-1 punkti a) visioon ja eesmärgid“ toodud skeemile 3-1 lisada punkti loetelust oli ekslikult välja a ka sõna „veekvaliteedile“. jäänud eesmärk „Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“, mille alla on PõKas koondatud ka veekeskkonnaga seotud mõõdikud:  Üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus pinnavees  Nitraatide sisaldus ülemises põhjaveekihis  Taimekaitsevahen dite jäägid põhja- ja pinnavees Eelmainitud eesmärk on lisatud skeemi 3-1 punkti a) loetellu. 20. KSH programmi peatükis 5 „Arengukava Vastav muudatus on KSH elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ on programmi sisse viidud. loetletud, et tegevustega võib kaasneda ebasoodne mõju looduskeskkonnale või läbi looduskeskkonna muutuste muuhulgas veekogude seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee-elustik. Palume nimetatud punkti korrigeerida nii, et mõiste „veekogude“ ase mel kasutataks mõistet „veekogumite“. 21. Kliimakaalutlusi on KSH programmis läbivalt Seisukohaga arvestatakse arvestatud, kuid rõhutame vajadust KSH läbiviimisel neid KSH aruande faasis. igas alavaldkonnas kaaluda ning lähtuda Kliimapoliitika põhialustest ja Kliimamuutustega kohanemise arengukavast (eriti arvestades uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika rahastamise põhjalikumaid nõudeid seoses kliimamuutustega). 22. Palume KSH programmi peatükis 2 „Keskkonnamõju Vastav parandus on KSH strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus“ kasutada programmi sisse viidud. kliimamuutustega seoses mõisteid kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja pigem kliimamuutuste leevendamine, mitte nende mõju leevendamine, kuna kasvuhoonegaaside heite vähendamise lõplik mõte on kliimamuutusi vähendada.  52 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine KESKKONNAAMET 1. Keskkonnaamet on seisukohal, et PõKa KSH programm on üldine, mis on arvestades PõKa KSH aruande koostamisel üldistusastet ka paratamatu. Samas peab KSH kasutatavaid programm täitma KSH lähteülesande rolli. PõKa KSH hindamismetoodikaid on programmi lk 36 kohaselt: „Kuna KSH programmi programmis kajastatud. koostamise etapis ei ole veel lõplikke arengukava KSH aruande käigus eesmärke ja meetmeid teada, põles seetõttu võimalik selgitatakse ja KSH programmi faass anda lõplikku infot asjakoha ste kirjeldatakse valitud mõjude hindamisemetoodika osas. Hindamis metoodika metoodika aluseid PõKa lõplik valik tehakse järgnevates arengukava ja KSH valmimise järgselt aruande koostamise etappides. Lisaks toodud täpsemalt, nt millised hindamismetoodikatele rakendatakse vajadusel rahvusvahelised, täiendavaid metoodikaid vastavatl vajadusele. siseriiklikud strateegilised Kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikaid, mille planeerimisdokumendid valik kooskõlastatakse ka eelnevalt arengukava valitakse koostamise korraldajaga.“ Keskkonnaamet märgib, et keskkonnaeesmärkide sellisel juhul (nt hindamismetoodika lõplik valik jmt) kajastamiseks ja millised oleks mõistlik uuesti konsulteerida ka asjaomaste on olulisemad asutustega (enne PõKa KSH aruande valmimist). See keskkonnaeesmärgid hoiaks ära probleeme PõKa KSH aruande staadiumis, PõKa-ga seatud tagades efektiivse menetluse. valdkonna- ja alaeesmärkide hindamiseks. 2. Ptk 3.1: lk 9 skeemi 3-1: „a) Põllumajanduskeskkond“ Skeemi 3-1: „a) loetelusse lisada alapunkt „ Väetiste ja Põllumajanduskeskkond“ taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju loetelust oli ekslikult välja keskkonnale on vähene“. jäänud eesmärk „Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene“. Eelmainitud eesmärk on skeemile 3-1 lisatud. 3. Ptk 3.3 Keskkonnaamet palub täpsustada: Ida -Eesti, Lisatud on viited Ida- Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad Eesti, Lääne-Eesti ja 2015-2021. Koiva vesikondade veemajanduskavadele. 4. Ptk 3.3: Keskkonnaamet teeb ettepaneku Metsanduse arengukava strateegiliste planeerimisdokumentide loetelusse lisada 2011-2020 on lisatud Metsanduse arengukava 2011-2020. PõKa koostamise arengukava eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, teemakäsitlust suunavate kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja dokumentide nimekirja, konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade kuid koostatavas tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea arengukavas ja selle tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta mõjude hindamises keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. keskendutakse pigem uue Ulukiliha ja muud metsasaadused (marjad ja seened) on perioodi valdkondlikele oluline osa Eesti toidust, lisaks või vad erinevad arengukavadele ja nende toetusskeemid mõjutada maakasutust erinevates tööversioonidele. suundades, nt võib suureneda põllumajandusmaa metsamaa arvelt. See omakorda võib mõjutada ulukipopulatsioone jne. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 53 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine 5. Ptk 3.3: Keskkonnaamet teeb ettepaneku Eesti Maaturismi strateegiliste planeerimisdokumentide loetelus se lisada arengukava 2015-2020 ja ka Eesti Maaturismi arengukava 2015-2020 ja Energiamajanduse Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (nt üha arengukava aastani 2030 enam rajatakse päikesepaneele viljakatele on lisatud arengukava põllumaadele). teemakäsitlust suunavate dokumentide nimekirja. 6. Ptk 4: Keskkonnaamet rõhutab, et PõKa KSH käigus Antud seisukoht on on mh oluline välja tuua keskkonnaeesmärkide teadmiseks võetud. (veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine) Teemat käsitletakse KSH saavutamine veevaldkonnas, seisundi muutused ja aruande faasis. trendid lähtuvalt põllumajandustootmise mõjust. 7. Ptk 5: Keskkonnaamet palub loetelusse (alt kolmas Viide põhjaveele on lõik) lisada „põhjavesi“. lisatud. 8. Ptk 5: Keskkonnaamet teeb ettepaneku KSH käigus PõKa ei käsitle käsitleda ka looduslike pühapaikadega seonduvat. maastikuelemente sellises Looduslikud pühapaigad asuvad valdavalt maapiirkonnas täpsusastmes, mistõttu ei ja suur osa ka põllumajanduslikul maal. Seetõttu ole võimalik seda teemad põllumajandusturul konkurentsivõime tugevdamisel ei ka KSH käigus täpsemalt tohi unustada maarahva vaimsete väärtuse hoidmist. käsitleda. 9. Keskkonnaamet palub korrigeerida PõKa KSH Ekslik viide KSH programmi ptk 7. Keskkonnamõju hindamise ja programmi keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kooskõlastamise kohta on §-de 36 1 -39 kohaselt KSH käigus ei toimu KSH eemaldatud. programmi kooskõlastamist. 10. KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt KSH programm peab Programmi on ettepaneku sisaldama eksperdirühma koosseisu, nimetades, alusel täpsustatud. milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga Lisame hindamise eksperdirühma kuuluv isik hindama. Keskkonnaamet valdkonnad. palub täpsustada PõKa KSH programmi ptk 8, kuna sealt ei ole ilmne, kes eksperdirühma liikmetest hakkab tegelema nt õhukvaliteedi, jäätmetekke ja inimese tervise ja vara küsimustega. MAA-AMET 1. Alapeatükis „Põllumajandusmaa ressurss“ (lk 20), on Põka töörühmades ei ole kirjas lause – „Muldade jätkusuutlikku kasutamist ei põllumassiivide toeta rendimaade suur osakaal“. Kas see on kirjas kui tükeldamine probleemina probleem? Kas seda olukorda soovitakse arengukava välja tulnud ja PõKa kehtivuse perioodil muuta? Mida nähakse ette sellega ei tegele. alternatiivina? Maa ja muldade Kui vaadata tänast katastriüksuste kaarti, siis mitmed jätkusuutlikku kasutamist põllumassiivid on tükeldatud erinevate maaomanike soovitakse arengukavaga kasutuses olevate maaüksuste siiludena. Kas seda ei soodustada. peeta põllumajanduse edendamise seisukohalt probleemiks, mida saaks eduka maakorralduse tulemusena muuta? Hetkel seda teemat arengukavast ei leia.  54 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 10. AVALIKUSTAMISE PERIOODIL LAEKUNUD SEISUKOHAD Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 1. KSH programmis peavad olema esitatud Ettepanekuga on keskkonnaeesmärgid. Keskkonnaeesmärgid tulenevad arvestatud – peatükis 4 on erinevatest rahvusvahelistest, Euroopa Liidu ja Eesti täpsustatud strateegilised poliitikatest. KSH programmis tuleneb need selgesti dokumendid ning nendes esitada, et oleks kohe menetluse alguses teada, sisalduvad ajakohased millistest eesmärkidest lähtudes hakkab keskkonnamõju eesmärgid, mille osas strateegiline hindamine toimuma. Ei saa nõustuda KSH viiakse läbi ekspertide väitega (lk 38), et keskkonnaeesmärkide vastavusanalüüs. täpsustus jääb KSH aruande etappi. Kuigi lk 38 Vajadusel täpsustatakse märgitakse, et ”KSH aruande koostamisel täpsustatakse analüüsitavaid vastavusanalüüsi läbiviimiseks väljavalitud keskkonnaeesmärke KSH keskkonnaeesmärkide valikut”, ei leidu KSH programmis aruande etapis. keskkonnaeesmärke, mida hiljem täpsustada. Keskkonnaeesmärkide alusel toimub arengukava stsenaariumite omavaheline võrdlemine, ehk milline stsenaarium võimaldab saavutada keskkonnaeesmärke kõige paremini. Olgu siinkohal vihjen a märgitud, et keskkonnaeesmärkideks põlumajanduse ja kalanduse valdkonnas on tavaliselt kliimamuutuse leevendamine (sh KHG, non-ETS eesmärgid) ja kohanemine; elurikkuse säilitamine ja kao vältimine, mullaviljakuse säilitamine, Läänemere seisundi parandamine, sisevee – ja rannikuveekogumite seisundi parandamine, ringmajanduse põhimõtete rakendamine, säästva biomajanduse põhimõtete rakendamine, jne jne. Eraldi saab panna detailsemaid eesmärke nagu sõnniku, mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel e. Keskkonnaeesmärgid on oluline osa KSH-st ja need tuleb välja öelda KSH programmis, et avalikkusel oleks kohe sege, millest KSH-s lähtutakse. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 55 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ettepanekuga Esitatud ettepanek arvestamine Kaja Peterson, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 2. KSH programmis peab olema Natura eelhinnang , KSH programmi mis selgitaks, kas arengukavaga võib eeldatavalt koostamise hetkel on kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku arengukava dokument aladele. Kui arengukava mustand ei võimalda veel liiga üldine Natura eelhinnangut anda, siis tuleks KSH hindamise läbiviimiseks. programmis vähemasti prognoosida, mis valdkonnas, ja Seega KSH aruande milliste arengukavaga plaanitud tegevuste puhul võib koostamise käigus viiakse ilmneda ebasoodne mõju, mida siis KSH aruande e tapis läbi esmalt arengukavaga täpsustakse või ümber lükatakse. kavandatavate tegevuste KSH programmis on märgitud, et Natura eelhindamine osas Natura eelhindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis (lk 38). See ning kui arengukavaga võib olla liiga hiline etapp, et suunata arengukava nii, et ette nähtud teatud ebasoodsat mõju Natura aladele ei tekiks. Tuleks anda tegevuste osas ilmneb selgitus, et kas lisaks sellele, et arengukava KSH vajadus Natura algatamise aluseks on KeHJS-e § 33, lg 1 p 1, on selle asjakohaseks algatamise aluseks ka p.4 ehk et kas hindamiseks, teostatakse planeerimisdokument “on aluseks tegevusele, mille nende tegevuste osas ka korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et Natura asjakohane sellega võib kaasneda eraldi või koos muude hindamine. tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik”. KSH aruande etapis võib ilmneda vajadus Natura täishindamise järele, kui hindamise tulemusena ei ole kindlust, et arengukavaga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele.  56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Esitatud ettepanek Ettepanekuga arvestamine KESKKONNAMINISTEERIUM 1. KSH programmi peatükis 9 on toodud asjaomaste Ptk 5 teemakäsitlust on asutuste ettepanekud ning selgitatud nendega ettepaneku alusel täiendatud arvestamist. Keskkonnaministeerium jääb endiselt ning võõrliike käsitletakse oma 16.08.2018 kirjas nr 7-12/18/4595-2 toodud KSH aruandes. seisukohale, et PõKa KSH programmis tuleb vähemalt märksõnana ära märkida invasiivsete võõrliikide kasvatuse vähendamine ning looduskeskkonnale ohtlike liikide kasvatamise asendamine ohutute alternatiividega, lisaks toetusskeemide vastav muutmine. Vajalik on analüüsida, kas on oluline kujundada toetusskeeme ümber nii, et kõige probleemsemate liikide kasvatuse toetamine oleks välistatud. Kuigi Maaeluministeerium ja KSH koostajad ei näe vajadust KSH programmi täiendada, kuna toetusskeemide kujundamisel arvestatakse sellekohaste õigusaktidega, siis on Keskkonnaministeeriumi hinnangul oluline vahe, kas kõik vähegi ohtlikud liigid tuleb seaduse tasemel keelustada või suunatakse tarbijate ja kasvatajate tegevust ka muude vahenditega kui lausalised keelud. Näiteks sellega, et kasvatamine pole küll keelatud, aga vastava liigi kasvatamise jaoks toetusi ei maksta (st ei ole toetatavate kultuuride nimekirjas). Seega oleks talupidajal soov ise kultuure asendada, kas kodumaise liigiga või vähem ohtliku võõrliigiga, mis on toetatavate kultuuride nimekirjas. Nii kasvatajate kui müüjate poolsed vabatahtlikud kokkulepped, aga ka toetuste kaudu suunatavad muutused käitumises, on ennast tõestanud väga paljudes riikides invasiivsete võõrliikide kasvatust vähendavate meetmetena. 2. Palume täiendada KSH programmi peatükis 2 teise Vastav täiendus on peatükki lõigu viimast lauset, lisades lauseosa „ning 2 lisatud. õhuheitmete (sh ammoniaagi) vähendamise eesmärkide täitmine.“ Õhuheitmete vähendamise eesmärkide täitmist on oluline rõhutada, kuna NEC - direktiivist tulenevalt on Eestil kohustus aastateks 2020 ja 2030 vähendada ammoniaagi (NH3) heitkoguseid 1% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega ning NH3 vähendamine on Eestile üks peamiseks väljakutseks NEC-direktiivi eesmärkide täitmisel. 3. KSH programmis viidatakse nii Eesti riiklikule Viited on ühtlustatud. kasvuhoonegaaside inventuuriaruandele kui ka Eesti riiklikule välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurile, kuid kasutatakse erinevat viite nimetust (viited 2 ja 11 ning 3 ja 12). Palume viite nimetused ühtlustada. www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 57 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Esitatud ettepanek Ettepanekuga arvestamine KESKKONNAMINISTEERIUM 4. Palume KSH programmi peatükis 3.2.1.1 Vastav täiendus on peatükki täiendada kolmanda lõigu viimast lauset 3.2.1.1 lisatud. järgmiselt: „Lisaks on võrreldes 2005. aastaga kasvuteel ka põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) ja ammoniaagi heide; ammoniaagi heite kasvu põhjuseks on loomade arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine , mis muudab Euroopa Liidu poolt seatud heitmete vähendamise kohustuste täitm ise edaspidi oluliseks väljakutseks.“ Ammoniaagi heite kasv ei ole tingitud ainult loomade arvu suurenemisest. 5. Palume korrigeerida viite nr 5 nimetust: Viite nr 5 nimetus on „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete uuendatud ning viidatakse heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja asjakohasele lauseosale. heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“, Allan Kaasik, Merilyn Möls, 2018 (uuring on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_j a_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lo pparuanne_0.pdf). Juhime tähelepanu ka sellele, et viide on asjakohane lause viimase osa korral („… loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku osakaalu suurenemine“), mitte terve lause jaoks. 6. KSH programmi peatükis 3.3 arengukava Nimetatud programm on teemakäsitlust suunavate dokumentide hu lka tuleb lisatud arengukava lisada programm „Teatavate õhusaasteainete teemakäsitlust suunavate heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks dokumentide nimekirja. 2020 -2030“, mis valmib 2019. a veebruaris ning kus on toodud võimalikud meetmed ja suunised, kuidas vähendada ammoniaagi heitmeid põllumajandussektoris, et täita EL-i eesmärke aastateks 2020 ja 2030.  58 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISAD Lisa 1. KSH algatamisotsus ja algatamisest teavitamine Lisa 2. Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule Lisa 3. KSH programmi osas laekunud seisukohad Lisa 4. KSH programmi esimesest avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Lisa 5. KSH programmi esimese (30.11.2018) avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 6. KSH programmi teisest avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Lisa 7. KSH programmi teise (04.01.2019) avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 59 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE Algatamisotsus Avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes  60 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avalikustamise teade ajalehes Postimees 12.12.2017 www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 61 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 62 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 63 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 64 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 65 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  66 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 67 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  68 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 69 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  70 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 71 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  72 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 73 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 4. KSH PROGRAMMI ESIMESEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE Avalikustamise teade ajalehes Postimees 12.11.2018  74 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 75 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 5. KSH PROGRAMMI ESIMESE (30.11.2018) AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI Avaliku arutelu protokoll .  76 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 77 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avaliku arutelu osalejate nimekiri  78 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 6. KSH PROGRAMMI TEISEST AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE Avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 79 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  80 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Huvitatud osapoolte teavitamise kiri www.hendrikson.ee Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 81 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  82 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 83 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 7. KSH PROGRAMMI TEISE AVALIKU ARUTELU (04.01.2019) PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI Avaliku arutelu protokoll  84 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avaliku arutelu osalejate nimekiri www.hendrikson.ee