Kiri

Majandus- ja Meie 15.03.2019 nr 1.1-10/1916-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud kooskõlastajad Rahandusministeerium saadab teile kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume vastata hiljemalt 10 tööpäeva jooksul eelnõu kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Natalja Zinovjeva 611 3043 [email protected] Lisaadressaadid: Haridus- ja teadusministeerium Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigi Tugiteenuste Keskus Maakondlikud arendusorganisatsioonid 2  Riigihalduse ministri määruse „Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja hasartmängumaksu seaduse (edaspidi HasMMS) § 7 lõike 31 alusel. Regionaalseid investeeringuid on hasartmängumaksust toetatud alates 1998. aastast eraldi regionaalsete investeeringutoetuste programmi alusel. Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt nähakse 12,7 protsenti hasartmängumaksu laekumisest ette regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks. Alates programmi algusest on toetust saanud ligi 2300 projekti toetussummas kokku üle 46,4 miljoni euro. 31. detsembri 2018. a seisuga on hasartmängumaksust antavate regionaalsete investeeringutoetuste programm suletud. Seoses 2018. a jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatusega, mis võimaldab suuremat paindlikkust toetuste andmisel, ning muudatustega piirkondliku arengu kavandamise korralduses (haldusreformi ja maavalitsuste reformi tulemusel) on alates 2019. aastast eelnõu järgi rakendatava maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusega kavandatud järgmist: - lisaks hasartmängumaksu laekumisele liidetakse samasse toetusskeemi ka muud riigieelarveliste regionaaltoetuste vahendid (toetusmaht kasvab ligi 3,4 mln-lt 5,0 mln €-ni aastas); - toetuste andmise aluseks on maakondade arengustrateegiate tegevuskavad ehk toetatakse eelkõige maakondliku mõjuulatusega (Harjumaal ja Ida-Virumaal vähemalt 5 omavalitsuse mõjuulatusega) tegevusi. Lisaks hasartmängumaksu laekumistele suunatakse aastal 2019 käesolevasse toetusskeemi kergliiklusteede vahendeid ning 150 000 euro ulatuses iga-aastaselt sihtotstarbeliselt Ida- Virumaa arengu toetamiseks täiendavaid vahendeid Ida-Virumaa programmist. Kergliiklusteede toetusskeem loodi 2011. aastal. Sellest ajast on toimunud kaks taotlusvooru, 2011. ja 2014. aastal. 2011. aasta taotlusvooru tulemusena sai toetust 37 projekti kogusummas ligi 7,8 miljonit eurot. 2014. aasta taotlusvooru tulemusena kinnitati põhinimekiri 16 projektiga ning reservnimekiri 50 projektiga. Käesolevaks hetkeks on toetust saanud 28 projekti kogusummas 7,8 miljonit eurot. 31. detsembri 2018. a seisuga on kergliiklusteede toetusskeem suletud. Haldusreformi käigus anti omavalitsustele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõikega 1 ülesandeks korraldada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist. Ülesande täitmiseks peavad omavalitsused koostama maakonna arengustrateegia ja selle tegevuskava. Maakonna arengustrateegiad pidid olema omavalitsuste poolt vastu võetud hiljemalt 15. jaanuariks 2019. Mitmes omavalitsuses on see protsess pikemaks veninud ning lõpeb arengustrateegia ja tegevuskava koostamisel tõenäoliselt märtsis-aprillis 2019. Maakonna arengustrateegia tegevuskavades kajastatakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevusi ja - investeeringud ja omavalitsuste ülese mõjuga tegevusi ja investeeringud, mida rahastatakse maakonna arendustegevusele eraldatud vahenditest, kohalike omavalitsuste omavahenditest või millele soovitakse taotleda riigi, sealhulgas struktuurivahendite toetust. 1 Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste ning kergliiklusteede toetusskeemi vahendite suunamine arengustrateegia tegevuskavas välja toodud projektide rahastamiseks tugevdab piirkondlikku võimekust oma arengut kujundada ja maakonna arengu seisukohast prioriteetseid projekte ellu viia. Hasartmängumaksust on viimastel aastatel laekunud regionaalseteks investeeringuteks ligikaudu 3 miljonit eurot aastas, kergliiklusteede programmi toetussumma on keskmiselt olnud 2 miljonit eurot aastas. Seega hakkab täiendav tugi maakonna arengustrateegiate tegevuskavade elluviimiseks olema keskmiselt 0,3–0,4 miljonit eurot aastas maakonna kohta. Ida-Virumaa programmist Ida-Virumaale täiendavaks sihtotstarbeliseks rahastamiseks eraldatakse igal aastal 150 000 eurot, mis liidetakse käesoleva toetusmeetme Ida- Virumaa aastasummale juurde. Eelnõu lähtub Eesti regionaalarengu strateegias 2014–2020 (ERAS 2014–2020) sätestatust, mille kohaselt riigi regionaalpoliitika suundub järjest enam kohapealse arendusinitsiatiivi toetamisele piirkondliku arengu edendamisel, eeldades, et parim teadmine arenguvajadustest on koha peal. Toetuse suunamisel maakonna arengustrateegiate tegevuskavade elluviimisse kinnitatakse taotlemisõigusega projektide nimekirja maakonna ettepanekud, mis lähtuvad maakonna strateegilistest valikutest ning ühtlasi panustavad ERAS 2014–2020 eesmärkidesse. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Natalja Zinovjeva (tel 611 3043, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092, [email protected]) ning õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid on järgmised: 1. Üldsätted 2. Toetuse andmise alused 3. Taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamine 4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 5. Toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu esimeses peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala, määruses kasutatavaid termineid, toetuse andmise eesmärki ja sihtpiirkonda, oodatavat tulemust ja väljundeid, nimetatakse Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (edaspidi MATA) elluviijad. Eelnõu § 1 lõike 1 järgi reguleerib määrus MATA toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist. Toetusskeemi vahendid tekivad kahest allikast – vastavalt hasartmängumaksu seadusele 12,7% hasartmängumaksu laekumisest, lisaks suunatakse MATAsse riigieelarvest osa regionaaltoetuste muid vahendeid (aastal 2019 kergliiklusteede toetusskeemi ja Ida- Virumaa programmi toetusvahendid). 2 Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“. Määruses viidatakse strateegiale, mitte selle rakendusplaanile ega Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavadele järgmistel põhjustel: 1) Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2018. a korraldus nr 236 „„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ rakendusplaan aastateks 2018–2020“ on strateegia lisa ja seega strateegia osa. Rakendusplaanis ei seata täiendavaid eesmärke võrreldes strateegia põhitekstiga. MATA toetuse andmisel lähtutakse regionaalpoliitika alusdokumendis, milleks on „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ toodud eesmärkidest, mitte rakendusplaani üksusktegevustest. 2) Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa tegevuskavad lähtuvad samuti „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ eesmärkidest, lisades ja täpsustades nende regionaalset mõõdet. Eelnõu § 1 lõikes 3 on toodud MATA toetuse eesmärk, mis on sama, kui Eesti regionaalarengu strateegia üldeesmärk: toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike teenuste kättesaadavus. Väljaspool suuremate linnapiirkondade asuvate toimepiirkondade ja nende keskuste arengu väljakutseks on piirkondlike ressursside, tööjõu jm eelduste efektiivsem kasutuselevõtt, et suurendada nende piirkondade osa kogu riigi majanduskasvus ja kindlustada püsiv arenguvõime. Riigi regionaalpoliitika elluviimisel järgnevad eesmärgid: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja Visioon 2030 + ettevõtluskeskkond Piirkondade eripäradele toetuv Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduskasv ja majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja riigi keskkonnasõbralik elukeskkond konkurentsivõime. Inimeste heaks Piirkonnaspetsiifiliste ressursside elukvaliteediks vajalike hüvede oskuslikum ärakasutamine tagatus toimepiirkondades. Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus Allikas: „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ joonis 45. Eelnõu panustab Eesti regionaalarengu strateegia kõikidesse eesmärkidesse. Eelduslikult on panus suurem esimese eesmärgi „Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond“ saavutamisele läbi toimepiirkondades ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimise ning tagades kvaliteetsemat elukeskkonda ning vajalikke teenuseid. 3 Eelnõu § 1 lõike 4 järgi on toetuse andmise oodatavaks tulemuseks koosmõjus teiste regionaalarengutoetustega kõigis maakondades toimuv SKP kasv ning keskmiste reaalsissetulekute kasv. Eesti SKP moodustas 2017. aastal 77% EL keskmisest ning Eesti eripiirkondade panus SKP kasvu on jätkuvalt väga erinev. Võrreldes Eesti regionaalarengu strateegia 2012. aasta algtasemega on 4 aasta jooksul SKP kasvanud 11 maakonnas. Seega, paraku on 4 maakonnas (Ida- ja Lääne-Virumaal, Järva- ja Läänemaal) toodetav sisemajanduse koguprodukt samal ajal hoopis vähenenud. Seega ei ole mitme toimepiirkonna panus riigi majanduskasvu märkimisväärselt suurenenud. SKP kiireim kasvutempo on samal ajal olnud Tartumaal (üle 23%), mis näitab, et Tartu linnapiirkonna roll Lõuna-Eesti arengus on ootuspäraselt suurenemas. Tallinna ja Tartu linnapiirkondades loodud SKP jõulisema kasvu taustal on muude toimepiirkondade SKP osatähtsus pea eranditult aasta-aastalt vähenemas. Kui 2010. aaastal toodeti veel 69,9% riigi SKP-st Harju- ja Tartumaal, siis 2016. aastal juba 74,3%. piirkondades ulatubki SKP elanike arvu suhtes üle riigi keskmise vaid Harjumaal ja Tartu linnas. Seejuures Põlva ja Jõgeva maakonnas jääb SKP elanike arvu suhtes alla 50% riigi keskmisest. Seega panus SKP kasvu on jätkuvalt oluline Eesti eripiirkondade seisukohast. Eelnõu § 1 lõike 5 järgi on MATA toetuse oodatavateks väljunditeks: abi saavate ettevõtjate arv (aastas) 225 lisanduvate töökohta arv, sh kõrgema lisandväärtusega töökohad 150 (1 aasta pärast projekti lõppu) elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht (aastas) 2,5 mln € Abi saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja või projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid kui mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Otseseks kasusaajaks võib pidada näiteks kaugtöökeskuses tööruume kasutada saavaid ettevõtjaid, turismivõrgustiku tegevustes osalevaid ettevõtjaid. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist projekti elluviimise tulemusena. Täpsema metoodika väljundnäitajate arvestamiseks töötab välja rakendusüksus. Eelnõu § 1 lõike 6 järgi on toetuse sihtalaks kõik Eesti maakonnad. Eelnõu § 1 lõigetes 7–11 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse alusel antav toetus võib olla: - mitteriigiabi; - investeeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklile 14; - innovatsiooniklastritele antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 27; 4 - kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 53; - spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 55; - kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 56; - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ alusel antav riigiabi; - vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi vähese tähtsusega abi) tähenduses; - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) alusel. Lisaks sätestatakse riigiabi regulatsioonidest lähtuvad tingimused, millal vastavaid määrusi ei kohaldata. Eelnõu §-s 2 on esitatud määruses kasutatavad terminid, mis on määruse spetsiifilised ning aitavad määruse sisust paremini mõista. Seletuskirjas on ära toodud mõistete definitsioonid, mille selgituse puhul viidatakse teistele allikatele. Omafinantseering on toetuse saaja või projekti partneri rahaline panus projekti tegevuse elluviimisel. Kui projekt sisaldab edasiantavat toetust, käsitletakse omafinantseeringuna toetuse edasiandja rahalist panust toetuse edasiandmiseks. Kui projekt sisaldab edasiantavat toetust, sel juhul käsitletakse omafinantseeringuna toetuse edasiandja rahalist panust toetuse edasiandmiseks järgmiselt: kuni 75% taotlusvooru mahust ja rakenduskulust saab katta MATA toetus, vähemalt 25% eelarvest peab olema piirkondlik elluviija poolne panus vooru läbiviimisse. Põhivarainvesteering on investeering materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse Raamatupidamise Toimkonna juhendite lisa 5 mõistes: - materiaalsed põhivarad on materiaalsed varad, mida ettevõtja kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta; - immateriaalsed põhivarad on immateriaalsed varad, mida ettevõtja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Täpsemalt Raamatupidamise Toimkonna lisas 5, mis on leitav Riigi Teataja veebilehelt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%205%20-%20RTJ%205%20- %202017.pdf#. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja. Üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 järgi: 5  - kuuluvad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-d) kategooriasse ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot; - loetakse VKE-de kategoorias väikesteks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; - loetakse VKE-de kategoorias mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Suurettevõtja on ettevõtja, millel on rohkem kui 250 töötaja ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Töötajate arvu ja rahasummade arvutamisel tuleb arvesse võtta ka partnerettevõtja1 ja sidusettevõtja2 vastavaid näitajaid. Eelnõu § 3 järgi MATA toetusmeetme töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium. Toetusmeetme rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus, mis 2018. aasta septembrist võttis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt üle regionaalarengu programmide rakendusüksuse ülesanded. Rakendusüksuse peamisteks ülesanneteks on taotluste menetlemine, väljamaksete ja järelevalve tegemine, samuti on rakendusüksuse ülesandeks hindamiskomisjoni teenindamine. Maakonna projektide ettepanekute esitamise eest vastutavad maakondlikud arendusorganisatsioonid (MAROd). 2. peatükk. Toetuse andmise alused Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse suurus ja osakaal. Eelnõu § 4 järgi ei ole toetatavate tegevuste ring kitsalt piiritletud, kõik tegevused peavad olema vajalikud RÜ poolt taotlemisõigusega projektide nimekirja kinnitatud projektide elluviimiseks. 1 „Partnerettevõtjad” on kõik ettevõtjad, kes ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning kelle vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 nimetatud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest. Ettevõtjat võib lugeda autonoomseks ning partnerettevõtjaid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel, et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud: a) riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtjad, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad („äriinglid”), kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse, tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõtjasse ei ületa 1 250 000 eurot; b) ülikoolid või mittetulunduslikud teadusuuringute keskused; c) institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid; d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla kümne miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku. 2 Sidusettevõtjad on ettevõtjad, kellel on teineteisega mõni järgmistest suhetest: a) ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi selle ettevõtja aktsionäride või osanike häälteenamust. 6 Eelnõu §-s 5 on sätestatud abikõlblikud kulud ja nendega seotud tingimused. Eelnõu § 5 lõikes 1 on toodud, millised kulud on abikõlblikud. Abikõlblikud kulud on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks ning need on tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Põhjendatud kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Sobiv, kui see vajalik tulemus(t)e saavutamiseks. Vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muud tüüpi kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuse vahel. Eelnõu § 5 lõige 3 defineerib üldkulusid, lõige 4 defineerib personalikulusid ning lõige 6 abikõlblikku käibemaksu. Käibemaks on abikõlblik vaid juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu võimalik tagasi taotleda ega maha arvata. Vastasel korral loetakse käibemaks mitteabikõlblikuks. Eelnõu § 5 lõige 5 võimaldab seadme ostu puhul pidada abikõlblikuks ja hüvitada seadme ostu maksumusest kuni 5% ulatuses ühtse määra alusel seadme seadistuse, esmase hoolduse ja töösse käivitamisega seotud kulusid. Eelnõu §-s 6 on defineeritud kulude abikõlblikkus riigiabi ja vähetähtsa abi korral. Kui toetus on: 1) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud kulud lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 5–11 sätestatud erisustest. 2) innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud kulud; 3) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud; 4) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud; 5) kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud. Eelnõu §-s 6 on viidatud EL määruste artiklitele, kus on toodud abikõlblikud kulud tulenevalt riigiabi liigist. Määruse eelnõu paremaks mõistmiseks toome viidatud artiklite sisu seletuskirjas välja. Kui toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud alginvesteeringu3 kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse (abikõlblike kulude määramisel lähtutakse üldise grupierandi 3 Alginvesteering on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 järgi: a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega, või b) vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja seda ostab müüjaga mitteseotud investor ning tegemist ei ole üksnes ettevõtja aktsiate omandamisega; 7 määruse artikkel 14 lõigetes 5–11 sätestatud erisustest). Omandatav vara peab olema uus. Materiaalse vara rentimisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel: - maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE-de) puhul vähemalt kolm aastat pärast investeerimisprojekti lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva; - seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. Immateriaalset vara võib arvestada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab järgmistele tingimustele: - vara peab kasutama üksnes abi saavas ettevõtjas; - vara peab olema amortiseeritav; - vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning - vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKE-de puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse. Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50% ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. Kui toetus on innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud materiaalsesse ja immateriaalsest varasse tehtud investeeringute kulud. Tegevusabi võib anda innovatsiooniklastrite tegevuse jaoks. Kui toetuse on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud: 1) investeerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, sealhulgas: - taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80% ulatuses; - kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud; - materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud; - kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega; - kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetluste ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud; 2) tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud: - kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; - kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest 8  haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil; - kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks; - kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või selle tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga; - kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud; - väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel. Üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 10 järgi ei ole abi ajalehtede ja ajakirjade väljaandmiseks abikõlblik, olenemata sellest, kas need on trükitud või elektroonilised. Kui toetus on spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud: 1) spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud; 2) sporditaristule antava tegevusabi puhul on abikõlblikud taristu teenuste osutamisega seotud tegevuskulud. Kui toetus on kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud investeeringute kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Tulenevalt erineva riigiabi ja vähese tähtsusega abi liigi kasutamisest antud eelnõu raames, tuleb arvestada nimetatud abiliikide eripärast tulenevate erisustega abikõlblike kulude osas. Ühe projekti raames on võimalik vajaduse korral erinevaid abiliike kombineerida. Sel juhul tuleb toetuse määramisel järgida vastavaid abiliike käsitlevates määrustes sätestatud kumuleerimisreegleid ning vältida ülekompenseerimist. Eelnõu §-s 7 on toodud abikõlblike kulude hüvitamise alused. § 7 lõike 1 järgi hüvitatakse abikõlblikud kulud kindlasummaliste maksete või kuludokumentide ja ühtse määra alusel arvestades § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirmäärasid. Kindlasummaliste maksete puhul on abikõlblikkuse juures määrava tähtsusega toetuse rahuldamise otsuses määratud väljundite ja tulemuste täielik saavutamine ning selle tõendamine taotluse menetluse käigus kokku lepitud viisil. Eelnõu § 7 lõige 4 seab lae projektijuhtimisega seotud personalikulule, mis võib moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 9 Eelnõu § 7 lõige 5 toob välja, et projekti üldkulud hüvitatakse ühtse määra alusel 15% ulatuses projekti otsestest personalikuludest. Eelnõu § 8 defineerib mitteabikõlblikud kulud. Eelnõu § 8 lõikes 3 on sätestatud et projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja ise. Eelnõu §-s 9 määratakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud ning see algab taotluse esitamise hetkest. Projekti abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvestata tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise perioodi. See tähendab, et taotluse rahuldamise otsuse korral ning juhul, kui see ei ole vastuolus riigiabireeglitega, on võimalik hüvitada taotluse ettevalmistamisega seotud kulud tagasiulatuvalt. Üldise grupierandi määruse artikli 6 järgi kohaldatakse viidatud määrust ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju. Loetakse, et abil on ergutav mõju, kui abisaaja on rakendusüksusele esitanud kirjaliku taotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Taotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) ettevõtja nimi ja suurus, 2) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev, 3) projekti toimimise koht, 4) projekti kulude loetelu, 5) abi liik (toetus) ning projekti jaoks vajaliku rahastamise summa. Järgmine tabel annab ülevaate, millistel juhtudel on kulude tagasiulatuvalt hüvitamine võimalik ning millistel juhtudel mitte. Tabel. Kulude tagasiulatuvalt hüvitamine Abi liik Tingimused Ei ole riigiabi Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude tagasiulatuvalt hüvitamine on võimalik. Kultuuri edendamiseks ja Kui üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on kultuuripärandi säilitamiseks antav täidetud, ei nõuta ergutava mõju olemasolu, ning eelnõu § 7 lõikes 9 abi (üldise grupierandi määrus) sätestatud kulude tagasiulatuvalt hüvitamine on võimalik. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid teha ei tohi. aja veetmise taristule antav abi (üldise Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud pärast taotluse esitamist grupierandi määrus) rakendusüksusele. Vähese tähtsusega abi Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude tagasiulatuvalt hüvitamine on võimalik. Üldist majandushuvi pakkuvaid Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude tagasiulatuvalt hüvitamine teenuseid osutavatele ettevõtjatele on võimalik. antav vähese tähtsusega abi Üldist majandushuvi pakkuvaid Taotluse ettevalmistamisega seotud kulude tagasiulatuvalt hüvitamine teenuseid osutavatele ettevõtjatele on võimalik. avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi Investeeringuteks ettenähtud Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid teha ei tohi. regionaalabi (üldise grupierandi Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud pärast taotluse esitamist määrus) rakendusüksusele. Innovatsiooniklastritele antav abi Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid teha ei tohi. (üldise grupierandi määrus) Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud pärast taotluse esitamist rakendusüksusele. Kohalikule taristule investeeringuteks Enne rakendusüksusele taotluse esitamist kulusid teha ei tohi. ettenähtud abi Hüvitada võib kulud, mis on tekkinud pärast taotluse esitamist rakendusüksusele. 10 Eelnõu §-s 10 määratakse toetuse suurus, osakaal ning nendega seonduvad tingimused. Eelnõu § 10 lõikes 1 nähakse ette, et toetuse suurus maakonna kohta taotlusvoorus maakonna arengustrateegia tegevuskava projektide rahastamiseks kehtestatakse riigihalduse ministri käskkirjaga. Toetuse suurus konkreetses voorus sõltub hasartmängumaksu vahendite laekumise prognoosist ning regionaalarengu toetusteks ette nähtud vahendite mahust riigieelarves. Toetuse jagamisel maakondade vahel lähtutakse lõikes 2 toodud valemist: 40% vahenditest jaotatakse maakondade vahel proportsionaalselt vastavalt maakonna rahvaarvule (Harjumaa rahvaarvu arvestamisel võetakse Tallinna elanike arv arvesse 1/10 ulatuses, maakonna ülejäänud elanikud 100 protsendi ulatuses), 60% vahenditest jaotatakse maakondade vahel võrdselt. Riigieelarvest muu maakondliku arendustegevuse rahastamine toimub sama valemi järgi. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 30 000 eurot, põhivara investeeringute projekti puhul 50 000 eurot, et vältida toetuse killustumist ning tagada projektide mõju. Tulenevalt soovist, et rahastatavad projektid oleksid vähemalt maakondliku mõjuga (Harjumaa ja Ida- Virumaa puhul vähemalt 5 omavalitsuse mõju ulatusega) ei ole väiksemate projektide lubamine mõistlik. Projektile antakse toetust kõige rohkem 75% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 25%. Kui toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse vastavale riigiabi liigile kehtestatud reegleid. Kuni 200 000 euro toetusega projekti kulusid hüvitatakse kindlasummaliste maksete alusel, suurema kui 200 000 toetusega projektide kulusid hüvitatakse kuludokumentide ja ühtse määra alusel. Eelnõu §-s 11 määratakse toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral. Määruse alusel antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglitest tulenevad piirangud on esitatud järgmises tabelis: Abi liik Tingimused: abi võib anda kuni tabelis märgitud summani, võttes arvesse kõnesolevas määruses sätestatud maksimaalset piirmäära (see on 75% abikõlblikest kuludest) Ei ole riigiabi 75% abikõlblikest kuludest, minimaalne omafinantseering on 25%, mis võib tulla ka avaliku sektori rahadest; maksimaalne toetuse summa on maakonna rahasumma piir. Kultuuri edendamiseks ja Investeeringuteks ettenähtud abi on 100 miljonit eurot projekti kohta kultuuripärandi säilitamiseks antav ning tegevusabi 50 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas. abi (üldise grupierandi määrus) Investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei ületa abisumma abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest enne maha arvata asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Tegevusabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks. See tagatakse enne asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. 11  Kui abi ei ületa ühte miljonit eurot, võib maksimaalne abisumma alternatiivse võimalusena kindlaks määrata tasemel 80% abikõlblikest kuludest. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba Investeeringuteks ettenähtud abi on 15 miljonit eurot või kulud, mis aja veetmise taristule antav abi (üldise ületavad 50 miljonit eurot projekti kohta. grupierandi määrus) Sporditaristule antav tegevusabi on 2 miljonit eurot taristu kohta aastas. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava investeeringuteks ettenähtud abi puhul ei tohi abisumma ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest enne maha arvata asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Sporditaristule antava tegevusabi puhul ei tohi abisumma ületada tegevuskahjumit vastava ajavahemiku jooksul. See tagatakse enne asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Kui abi ei ületa ühte miljonit eurot, võib maksimaalne abisumma alternatiivse võimalusena kindlaks määrata tasemel 80% abikõlblikest kuludest. Vähese tähtsusega abi Ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmäär on 200 000 eurot. Üldist majandushuvi pakkuvaid Ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav abi ei ületa 500 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. antav vähese tähtsusega abi Üldist majandushuvi pakkuvaid Abi suurus on kuni 15 miljonit eurot aastas üldist majandushuvi teenuseid osutavatele ettevõtjatele pakkuvate teenuste osutamise eest muudes valdkondades kui transport avalike teenuste eest makstava ja transpordi infrastruktuur. hüvitisena antav riigiabi Eelnõus nimetatud 25%-lise omafinantseeringu võib tasuda ka avalik sektor. Investeeringuteks ettenähtud Suurettevõtja puhul on see 25%, regionaalabi (üldise grupierandi keskmise suurusega ettevõtja puhul 35% ja määrus) väikese suurusega ettevõtja puhul 45% abikõlblikest kuludest. Innovatsiooniklastritele antav abi Innovatsiooniklastritele antava investeeringuteks ettenähtud abi (üldise grupierandi määrus) osakaal ei tohi ületada 65 % abikõlblikest kuludest. Tegevusabi võib anda innovatsiooniklastrite tegevuse jaoks. Abi võib anda kümne aasta jooksul. Kohalikule taristule investeeringuteks Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu ettenähtud abi tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. Eriotstarbelist taristut ei vabastata käesoleva artikli alusel teatamiskohustusest. 3. peatükk. Taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamine Eelnõu kolmandas peatükis kirjeldatakse taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamist. Tegevuste toetamise tingimuseks on, et need vastaksid toetusmeetme üldisele eesmärgile ning oleksid kooskõlas taotlemisõigusega projektide nimekirja kandmise alustingimustega: oleksid olulised maakonna arengustrateegia seisukohalt ja kajastuksid arengustrateegia tegevuskavas ning panustaksid ühtlasi Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 eesmärkidesse, samuti peavad toetatavad tegevused olema vähemalt maakondliku mõju ja ulatusega, Harjumaa ja Ida- Virumaa puhul vähemalt viis omavalitsuse mõju ja ulatusega. Vähemalt maakondliku mõjuga projektideks peetakse muuhulgas: 12 - maakonna ettevõtluse spetsialiseerumise seisukohast olulise objekti (inkubaator, tootearenduskeskus vms) arendamist või edasiarendamist; - maakonna ettevõtlust (nt maakonna alustavaid ettevõtjaid) toetavaid koostöö-, arendus- ja investeeringuprojekte; - avalike teenuste puhul kogu maakonnale (Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viiele omavalitsusele) igapäevaelus oluliste avalike teenuste kättesaadavust parandavaid projekte (näiteks gümnaasium koos õpilaskoduga; spetsiifiline huvikool; maakonna kultuurikeskus; maakonna raamatukogu, suurem maakondliku tähtsusega spordikeskus); - maakonna seisukohast oluliste turismiobjektide arendamist toetavaid projekte; - maakonna ühistranspordikorralduse arendamist; _- muu maakonna seisukohast olulise, infrastruktuuri arendamist. MATA-st toetatakse ainult neid tegevusi, millele maakonna arengustrateegia tegevuskava koostamise käigus kas on kavandatud MATAst toetust taotleda või millele ei ole määratud muud kindlat rahastamisallikat. Tegevuste rahastamiseks peavad maakondlikud arendusorganisatsioonid esitama rakendusüksusele ettepanekud. Ettepanekud esitatakse taotlusvoorus. Ettepanekute vastuvõtmise alustamisest ning maakondade taotlusvooru summadest teavitab maakondlikke arendusorganisatsioone rakendusüksus. Ettepanekuid saab esitada rakendusüksusele tema poolt määratud tähtpäevaks. Ühe vooru raames (vähemalt esimesel aastal) kuulutatakse välja kuni kolm ettepanekute esitamise tähteaga, millest iga maakond saab valida endale sobiva, võttes arvesse maakonna arengustrateegia tegevuskava valmimise aega ning maakonnas kokkulepete sõlmimiseks kuluvat aega ettepanekute esitamise osas. Ettepanekutega maakonnale kokku taotletav toetussumma võib ületada maakonna taotlusvooru summat kuni kahe reservprojekti toetussumma ulatuses. Reservprojektid peavad olema järjestatud arvestades maakondlikke eelistusi. Põhinimekirja projekte, mis mahuvad tervenisti maakonna taotlusvooru eelarvesse, järjestama ei pea. Eelnõu § 12 lõikes 5 on loetletud informatsioon, mida tuleb projektide ettepanekute puhul välja tuua. Üldjuhul on tegemist ühe kuni mõne leheküljelise informatsiooniga, mis annab hindamiskomisjonile selgema ettekujutuse kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ning projekti teostamisest ja mõjust. Eelnõu § 12 lõike 6 punkti 2 järgi esitab maakondlik arendusorganisatsioon koos projektide ettepanekuga ka põhjendused projektide valiku kohta määruses toodud kriteeriumide alusel. Eelnõu §-s 13 on määratud hindamiskomisjoni moodustamine ja ettepanekute hindamine. Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni, mille ülesandeks on ettepanekute hindamine ja taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamine. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Eelduslikult hakkab taotlusi hindama sama rakendusüksuse komisjon, mis hindab teiste regionaaltoetuste taotlusi. Rakendusüksus koostab kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga hindamiskomisjoni töökorra, milles täpsustatakse hindamiskomisjoni ülesannete täitmise protseduuri ning kehtestatakse kriteeriumidele vastavuse hindamise juhis. Hindamiskomisjon vaatab ettepanekuid lähtuvalt kriteeriumidest ning maakondliku arendusorganisatsiooni selgitustest ja põhjendustest. Hinnatakse projektettepaneku vastavust järgmistele kriteeriumidele: 13  1) projekti vastavus Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 eesmärkidele; 2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse; 3) projekti mõju peab olema vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie omavalitsuse mõju ulatusega; 4) projekti asjakohasus ja kulutõhusus punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärkide ning projekti kavandatavate väljundite ja tulemuste seisukohast; 5) projekti tulemuste jätkusuutlikkus. Tegemist on projekti vastavushindamisega. Juhul, kui projekt vastab täielikult või olulisel määral eeltoodud kriteeriumidele, siis ta jääb projektide nimekirja sisse. Juhul, kui projekt ei vasta mõnele eeltoodud kriteeriumile või vastab üksnes vähesel määral, siis ta arvatakse projektide nimekirjast välja. Vastavushindamist tehakse nii põhinimekirja kui ka reservnimekirja projektidele. Hindamiskomisjon koostab oma koosoleku tulemusena taotlemisõigusega projektide nimekirja. Juhul, kui projektide kohta on vaja täiendavat informatsiooni või selgitusi, seab rakendusüksus maakondlikule arendusorganisatsioonile tähtaja täiendava informatsiooni või selgituste esitamiseks. Rakendusüksus teeb maakondlikule arendusorganisatsioonile kirjalikult teatavaks taotlemisõigusega projektide nimekirja 40 tööpäeva jooksul pärast ettepanekute esitamise tähtaega saabumist. Nimekirja mitte kuuluvate projektide kohta esitab rakendusüksus maakondlikule arendusorganisatsioonile selgituse projekti nimekirja mitte arvamise kohta. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine Eelnõu neljas peatükk määratleb toetuse taotlemise ja taotluste menetlemise korra. Eelnõu § 14 lõike 1 järgi saab toetust taotleda ainult neile projektidele, mis on toodud taotlemisõigusega projektide nimekirjas. Eelnõu § 14 lõike 2 järgi esitatakse taotlus e-toetuse kaudu hiljemalt 6 kuu jooksul taotlemisõigusega projektide nimekirja MAROle teatavaks tegemisest arvates. Taotluse võimalikult kiire esitamine rakendusüksusele on eriti oluline tekkepõhise eelarvestamise kontekstis, et projekt jõuaks MATA toetuse eelarves kavandatud vahendeid konkreetsel aastal ära kasutada ning need ei läheks kaduma. Eelnõu §-s 15 on määratud nõuded taotlejale ja partnerile. Eelnõu § 15 lõike 1 järgi võib taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, aga ka äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud taotlemisõigusega projektide nimekirjas. Potentsiaalsete taotlejate ring on sätestatud võimalikult lailalt, et taotluse saaks esitada see organisatsioon, mis on kõige sobilikum konkreetne projekt ellu viia vältimaks täiendavate kunstlike juriidiliste kehandite loomist. Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et taotlejal ja / või partneril peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab kohustust omada kehtivat ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 nõuetele vastavat arengukava (arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 5 ja 52 sätestatud erisusi) omavalitsusel, kui ta soovib toetust taotleda või olla projektis partner. Lõige 4 lisab, et kui taotlejaks või kaasfinantseerijaks on kohaliku 14 omavalitsuse üksus või temast sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus, peavad toetuse saamiseks olema täidetud ka kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §- s 341 sätestatud nõuded. Eelnõu § 15 lõike 5 punkti 1 järgi on äriühingul, MTÜ-l ja SA-l õigus toetust taotleda ning projektis partnerina osaleda, kui nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatanud. Eelnõu § 15 lõike 5 punkti 2 järgi peab taotleja eelneva majandusaasta aruanne olema esitatud äriregistrile nõuetekohaselt ja tähtajaks. Punkti 3 järgi ei tohi taotleja maksu- ja maksevõlg olla koos intressiga suurem kui 100 eurot või maksevõlg peab olema ajatatud. Eelnõu §-s 16 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus esitatakse e-toetuse kaudu taotleja poolt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse peab allkirjastama taotleja seaduslik esindaja. Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt 40 tööpäeva jooksul ettepanekute esitamise tähtajast. Täiendavalt on vaja selgitada järgmisi nõudeid. Eelnõu § 16 lõike 2 punktis 9 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele. Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist: - avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; - asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; - ülesannet andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad; - hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; - ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning - viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. Eelnõu § 16 lõikes 5 on sätestatud, et taotluses sisalduv projekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele. See tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ja vajadusel konsultatsiooni saab võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest: http://kompetentsikeskus.volinik.ee/. Eelnõu § 17 määrab taotluste menetlemise tingimused. Taotlusi menetleb, s.t. registreerib, taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus. Rakendusüksus analüüsib, kas taotletav toetus on käsitletav riigiabina, mitteriigiabina või vähese tähtsusega abina toetuse taotlejale, partnerile või kasusaajale. Juhul, kui on tegemist 15 riigiabiga, analüüsib millise riigiabi liigiga tegemist on. Analüüsi tulemused esitab rakendusüksus toetuse taotlejale. Paragrahvis sätestatakse ühtlasi rakendusüksuse õigus küsida lisainformatsiooni ning seatakse taotluse menetlemise tähtajaks 30 tööpäeva, mida võib puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva võrra pikendada. Taotluse menetlemise käigus kontrollib rakendusüksus, kas taotlus vastab ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas toodule. Eelnõu §-s 18 kirjeldatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse tegemist ning kehtestatakse nõuded otsuse sisule. Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. 5. peatükk. Toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmine, toetuse tagasinõudmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu viiendas peatükis kirjeldatakse toetuse kasutamise aruandlust, toetuse väljamaksmist ja tagasinõudmist ning sätestatakse toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu §-s 20 reguleeritakse projektide vahe- ja lõpparuannete esitamist. Eelnõu §-s 21 kirjeldatakse maksetaotluste esitamise ja toetuse väljamaksete tegemise korda. Rakendusüksus maksab toetuse toetuse saajale välja taotleja esindusõigusliku isiku poolt e- toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel kindlasummaliste maksete või tegelike kulude ja ühtse määra järgi vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummaliste maksete alusel, siis enne toetuse väljamaksmist veendub rakendusüksus, et taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud väljundid ja / või tulemus on saavutatud. Väljundite ja / või tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus proportsionaalselt välja maksmata. Tegelike kulude ja ühtse määra alusel väljamakstava toetuse puhul ei ole toetuse väljamaksed seotud vahearuannete esitamisega. Eelnõu §-s 22 kirjeldatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse muutmist. Eelnõu §-s 23 sätestatakse juhud, mil rakendusüksusel on õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses peab olema välja toodud tagasinõudmise määra põhjendus. Alla 100 euro suurust tagasimakstavat summat tagasi ei nõuta. Eelnõu §-s 24 sätestatakse toetuse saaja kohustused ning §-s 25 sätestatakse rakendusüksuse kohustused. 16 Rakendusüksuse kohustustest tuleb eraldi mainida, et ta peab esitama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul määruse kehtima hakkamisest arvates. Eelnõu §-s 26 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Selle järgi võib rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13); 4) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Määruse mõjud Eelnõuga ei muutu regionaalarengu toetuste maht. Küll aga on lõppenud kaks regionaalarengu programmi – hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste programm ja kergliiklusteede programm – oma praegusel kujul ning nende programmide vahendid suunatakse eelnõuga maakondade arengustrateegiate tegevuskavade rahastamiseks. Muudatuse mõjul suureneb otsustusõigus maakondades maakonna arenguks vajalike projektide rahastamise üle, teisalt suureneb projektide mõju ja väheneb toetuse killustatus, kuna toetatakse vähemalt maakondliku mõjuulatusega projekte (Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt 5 omavalitsuse mõjuulatusega projekte). Muudatus eeldab suuremat koostööd maakondlikul tasandil leppimaks juba maakonna arengustrateegia tegevuskava koostamise etapis kokku, milliseid projekte ja tegevusi peetakse maakonna tasandil laiemate ühiste eesmärkide saavutamiseks olulisimaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on põhiroll Riigi Tugiteenuste Keskusel (taotluste vastuvõtt, riigiabi seisukohalt analüüsimine, hindamise ning hilisema vastavuskontrolli korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ning tagasinõudmine). Riigi Tugiteenuste Keskus võttis 1. septembrist 2018 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt üle regionaalarengu toetuste rakendusüksuse rolli. 17 Teine olulisem muudatus tuleneb tekkepõhisele eelarvestamisele üleminekust, mis tähendab vajadust projekte ajakavaliselt oluliselt täpsemalt planeerida. Määruse alusel antava riigieelarvelise toetuse indikatiivne summa aastas kujuneb 12,7 protsendist hasartmängumaksu indikatiivsest laekumisest, kergteede toetusskeemi vahenditest ning Ida-Viru programmist lisandub igal aastal Ida-Viru maakonnale 150 000 eurot (vahendid Ida-Viru programmist RES 2019–2022 alusel kavandatud kuni 2022. aastani). Aastal 2019 on MATA toetuse ligikaudne suurus 5 miljonit eurot. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest ning need võrreldes lõppevate programmide administreerimiskuludega ei suurene. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid, küll aga luuakse ja säilitatakse projektide elluviimise tulemusena otseseid ja kaudseid töökohti ning suurendatakse nende loodavat lisandväärtust erasektoris (sealhulgas lisandväärtusega töökohti), mille tulemusena suureneb sotsiaal- ja teiste maksude laekumine riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitati mitteametlikule kooskõlastamisele maakondlikele arendusorganisatsioonidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Selle tulemusena tehti määruses mitmeid olulisi muudatusi. Tabel mitteametliku kooskõlastusringi märkustega arvestamise kohta saadetakse kõigile märkuste esitajatele. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Enne taotlusvooru välja kuulutamist korraldab rakendusüksus kõigile võimalikele taotlejatele suunatud infopäeva ning pakub vajadusel eelnõustamist taotlemisõiguse saanud projektide esitajatele. 18  EELNÕU 06.03.2019 MÄÄRUS Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 ja hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 31 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala, eesmärk ja sihtpiirkond (1) Määrus reguleerib maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (edaspidi MATA) toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist. Toetust antakse riigieelarvest ja hasartmängumaksust rahastatavatest regionaalsete investeeringutoetuste vahenditest. (2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. aasta korraldusega nr 107 kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“. (3) Toetuse andmise eesmärk on toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike teenuste kättesaadavus. (4) Toetuse andmise oodatav tulemus koosmõjus teiste regionaaltoetustega on kõigi maakondade sisemajanduse koguprodukti kasv ja keskmiste reaalsissetulekute kasv. (5) MATA väljundnäitajad on: 1) abi saavate ettevõtjate arv; 2) lisanduvate töökohtade arv, sealhulgas kõrgema lisandväärtusega töökohad; 3) elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht. (6) MATAt rakendatakse kõigis Eesti maakondades. (7) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (8) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni 1  määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 14, 27, 53, 55 või 56 investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, innovatsiooniklastritele antav abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (9) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus) sätestatud tingimusi. (10) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. (11) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 10 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5, komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 ning komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel. § 2. Määruses kasutatud terminid (1) E-toetus on Riigi Tugiteenuste Keskuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond. (2) Ettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes osaleb majandus- või kutsetegevuses, sealhulgas kaubaturul osalev riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik. (3) Kasusaaja on riigiabi tegevuste puhul toetusest kasu saav Eestis registreeritud ettevõtja, kellele projekti raames osutatakse teenuseid soodustingimustel või kes osaleb projekti tegevustes ning kelleks võib olla ka projekti tegevuste rakendamisel osalev partner. (4) Maakondlik arendusorganisatsioon (edaspidi MARO) on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise. (5) Omafinantseering on toetuse saaja või projekti partneri rahaline panus projekti tegevuseks. Kui projekt sisaldab edasiantavat toetust, käsitletakse omafinantseeringuna toetuse edasiandja rahalist panust toetuse edasiandmiseks. (6) Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud. 2 (7) Põhivarainvesteering on investeering materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ lisa 5 mõistes. (8) Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. (9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. (10) Ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte) ning ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad. § 3. MATA rakendamine (1) MATA töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Taotlusi menetleb, hindamiskomisjoni teenindab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Maakonna projektide ettepanekute esitamise eest vastutab MARO. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 4. Toetatavad tegevused MATAst toetatakse tegevusi, mis on vajalikud § 13 lõikes 1 nimetatud taotlemisõigusega projektide nimekirjas olevate projektide elluviimiseks. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 4 nimetatud tegevusteks ning need on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. (2) Personali- ja üldkulu on abikõlblik § 7 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. (3) Projekti üldkuludeks loetakse: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise ja rentimise kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise kulud; 4) kütte, vee ja elektri kulud; 5) ruumide rendikulud. 3 (4) Projekti personalikuludeks loetakse projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud: 1) töötasu ja puhkusetasu, mis on arvutatud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja mis on kooskõlas samasisulise töö eest makstava palgataseme või töötasuga; 2) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktis 1 nimetatud kuludelt, sealhulgas sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja haigushüvitise tööandjapoolne osa; 3) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. (5) Seadme ostu puhul on abikõlblikud ostetava seadme seadistuse ning esmase hoolduse ja töösse käivitamisega seotud koolituskulud, mis hüvitatakse ühtse määra alusel viie protsendi ulatuses seadme ostumaksumusest. (6) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna. § 6. Kulude abikõlblikkus riigiabi ja vähetähtsa abi korral Kui toetus on: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, loetakse abikõlblikeks üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud kulud, lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 5–11 sätestatud erisustest; 2) innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud kulud; 3) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud; 4) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud; 5) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud. § 7. Abikõlblike kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummaliste maksete või kuludokumentide ja ühtse määra alusel, arvestades § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirmäärasid. (2) Kindlasummalise makse korral on abikõlblikud abikõlblikkuse perioodil §-s 4 nimetatud tegevusteks tehtud põhjendatud kulud, mis hüvitatakse toetuse rahuldamise otsuses määratud väljundite ja tulemuste täielikul saavutamisel. (3) Kuludokumentide ja ühtse määra alusel makstava toetuse puhul on abikõlblikud abikõlblikkuse perioodil §-s 4 nimetatud tegevusteks tehtud põhjendatud kulud, mis hüvitatakse kuludokumentide alusel või ühtse määra järgi. (4) Projektijuhtimisega seotud personalikulu hüvitatakse kuni kümne protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. (5) Projekti üldkulud hüvitatakse ühtse määra alusel, mis on 15 protsenti projekti otsestest personalikuludest. Kui projektis personalikulusid ei ole, siis üldkulusid ei hüvitata. Põhivarainvesteeringuprojektide puhul pole projekti üldkulud abikõlblikud. 4 § 8. Mitteabikõlblikud kulud (1) Mitteabikõlblikud on: 1) kulud, mis ei ole vajalikud §-s 4 nimetatud tegevusteks; 2) hooldusremondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud; 3) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulu; 4) esinduskulud ja kingitused, sealhulgas suveniirid ja meened; 5) laenu-, liisingu ja pangagarantii kulu ning nendega kaasnev kulu; 6) kindlustamine ja sellega kaasnev kulu; 7) intressi- ja pangakulu; 8) kulud, mida rahastatakse Euroopa Liidu või muudest riigieelarvelistest vahenditest; 9) edasiantavad toetused, mille kasutamist ei korraldata avalikult ja läbipaistvalt; 10) muu riigieelarvest toetust saanud projekti kohustusliku omafinantseeringu kulud, välja arvatud välisvahenditest antud toetuse puhul; 11) kulu, mis ei ole tehtud abikõlblikkuse perioodi kestel. (2) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei ole abikõlblik kulu, mis ei ole nimetatud §-s 6 viidatud sätetes. (3) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ning tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagantjärele hüvitatavate projekti ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest. (3) Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks enne taotluse esitamist. Muu hulgas ei tohi enne taotluse esitamist rakendusüksusele kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakti ja teha muid sarnaseid tegevusi. § 10. Toetuse suurus ja osakaal (1) Taotlusvooru rahaline maht maakondade kaupa kehtestatakse riigihalduse ministri käskkirjaga, näidates ära ka põhivarainvesteeringutele eraldatava toetuse minimaalsed suurused. Taotlusvooru rahalise mahu kehtestamisel lähtutakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkti 2 alusel laekuvate vahendite prognoosist ja riigieelarvelise eraldise mahust. (2) Maakonnale eraldatava toetuse maksimaalne suurus taotlusvooru otsustatakse järgmiselt: 1) vahenditest 40 protsenti jaotatakse maakondade vahel proportsionaalselt maakonna rahvaarvuga, võttes Harjumaa rahvaarvu arvestamisel Tallinna linna elanike arvu arvesse 1/10 ulatuses, maakonna ülejäänud elanikud 100 protsendi ulatuses; 2) vahenditest 60 protsenti jaotatakse maakondade vahel võrdselt. 5 (3) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 30 000 eurot ja põhivarainvesteeringute projekti puhul 50 000 eurot. (4) Toetuse maksimaalne määr on kuni 75 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kui toetus on käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse riigiabina või vähese tähtsusega abina käsitatavate tegevuste osas lisaks §-s 11 sätestatut. (5) Projektidele, mille toetus ei ole riigiabi või on vähese tähtsusega abi ning taotletava toetuse summa on 200 000 eurot või vähem, antakse toetust kindlasummaliste maksete alusel. Projektis võib olla mitu kindlasummalist makset, kuid kokku ei tohi need ületada 200 000 eurot. Minimaalse kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektile tehtavate kindlasummaliste maksete arvu lepib rakendusüksus taotlejaga kokku taotluse menetluse käigus. (6) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on suurem kui 200 000 eurot või mille toetus on käsitletav riigiabina, antakse toetust tegelike kulude alusel, välja arvatud § 5 lõikes 5 ja § 7 lõikes 5 nimetatud ühtse määra alusel antavad kulud. § 11. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Üldise grupierandi määruse tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid. (2) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastava investeeringuteks ette nähtud toetuse maksimaalne määr on suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (3) Üldise grupierandi määruse artikli 27 tingimustele vastava innovatsiooniklastritele antava investeeringuteks ette nähtud abi osakaal ei tohi ületada 65 protsenti abikõlblikest kuludest. (4) Üldise grupierandi määruse artikli 55 tingimustele vastava spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 55 lõigetes 10–12 sätestatud metoodikale. (5) Üldise grupierandi määruse artikli 56 tingimustele vastava kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata. (6) Kui toetus antakse projektile mitme üldise grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis. (7) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. 6 (8) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos MATA raames taotletava toetusega ületada 200 000 eurot; 2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos MATA raames taotletava toetusega 100 000 eurot; 3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 4) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos MATA raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 5) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamine § 12. Taotlemisõigusega projektide nimekirja ettepanekute esitamine (1) Ettepanekud taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamiseks (edaspidi ettepanek) esitab MARO projektide kohta, mis panustavad „Eesti regionaalarengu strateegia 2014– 2020“ ja maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse, mis sisalduvad maakonna arengustrateegia tegevuskavas, millel on vähemalt maakondliku ulatusega mõju, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju, ja mille rahastamise allikaks tegevuskavas on märgitud MATA või millele ei ole määratud muud kindlat rahastamise allikat. (2) Ettepanekud esitatakse taotlusvoorus, mille tähtpäevad määrab rakendusüksus. (3) Rakendusüksus teavitab MAROt taotlusvooru väljakuulutamisest ning taotlusvooru rahalisest mahust. (4) Maakonnale taotletav toetussumma võib ületada § 10 lõikes 1 nimetatud maakonnale eraldatud summat kahe reservprojekti toetussumma ulatuses. Reservprojektid peavad olema järjestatud, arvestades maakondlikke eelistusi. (5) Ettepanekud esitab MARO rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja viisil. Ettepanekud peavad sisaldama järgmist informatsiooni: 1) toetuse taotleja ning partnerite üldandmed; 2) projekti üldandmed ja eesmärk; 3) projekti väljundi- ja tulemusnäitajad ning saavutatavad sihttasemed; 4) projekti tegevuste kirjeldus ja koht, kus neid tehakse; 5) projekti sihtrühm ja selle suurus; 6) projekti panuse lühikirjeldus Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 ja maakonna arengustrateegia eesmärkide ja näitajate saavutamisse; 7) projekti mõju lühikirjeldus; 7  8) projekti ajakava; 9) projekti eelarve tegevuste ja alategevuste lõikes ning eelarve aluseks olev hinnakalkulatsioon; 10) taotletav toetuse summa; 11) taotletav toetuse määr; 12) projekti kavandatavad omafinantseeringu allikad; 13) vastav teave, kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest. (6) MARO lisab ettepanekutele kaaskirja, milles on ära toodud: 1) ettepanekutes sisalduvate projektide, sealhulgas järjestatud reservprojektide nimed, toetuse taotlejate nimed, taotletavate toetuste summad ja määrad; 2) ettepanekutes sisalduvate projektide valiku põhjendus § 13 lõikes 7 nimetatud kriteeriumide alusel. § 13. Hindamiskomisjoni moodustamine ja ettepanekute hindamine (1) Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni, mille ülesandeks on ettepanekute hindamine ja taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamine. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (2) Enne hindamiskomisjoni kontrollib rakendusüksus, et esitatud ettepanekutega taotletav toetuse suurus ettepanekute põhinimekirjas ei ületaks § 10 lõikes 1 nimetatud MATAst maakonnale eraldatud toetuse maksimaalset suurust taotlusvooru kohta, sealhulgas põhivarainvesteeringutele eraldatavat summat. (3) Rakendusüksus koostab kooskõlastatult ministeeriumiga hindamiskomisjoni töökorra, milles täpsustatakse lõigetes 5 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise protseduuri ning kehtestatakse lõikes 7 nimetatud kriteeriumidele vastavuse hindamise juhis. Rakendusüksus avalikustab juhise samal ajal § 9 lõikes 3 nimetatud ettepanekute vastuvõtmise alustamisest teavitamisega. (4) Hindamiskomisjoni koosolekul osaleb MARO esindaja, kelle ülesandeks on põhjendada esitatud projektide valikut ning selgitada projektide valiku protseduuri. (5) Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus. (6) Hindamiskomisjon vaatab § 12 lõikes 1 nimetatud ettepanekuid läbi lähtuvalt lõikes 7 sätestatud kriteeriumidest, võttes aluseks ettepanekus esitatud informatsiooni ja § 12 lõikes 6 nimetatud kaaskirjas ning hindamiskomisjoni koosolekul esitatud MARO selgitused ja põhjendused. (7) Hindamiskomisjon hindab ettepanekutes esitatud projektide vastavust järgmistele kriteeriumidele: 1) projekti vastavus „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ eesmärkidele; 2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse; 3) kas projekti mõju on vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju ulatusega; 4) projekti asjakohasus ja kulutõhusus punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärkide ning projekti kavandatavate väljundite ja tulemuste seisukohast; 8  5) projekti tulemuste jätkusuutlikkus. (8) Hindamiskomisjon koostab oma koosoleku tulemusena taotlemisõigusega projektide nimekirja. Koosoleku protokollis fikseeritakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) maakonnas taotlemisõigusega projektide loend; 2) hindamiskomisjoni ettepanekud muuta projektide eesmärke, tegevusi, väljundeid ja tulemusi; 3) hindamiskomisjoni ettepanekud muuta projektide abikõlblikkuse perioodi algust ja lõppu; 4) projektidele seatud muud asjakohased lisatingimused. (9) Kui projektide kohta on vaja täiendavat informatsiooni või selgitusi, annab rakendusüksus MAROle tähtaja täiendava informatsiooni või selgituste esitamiseks. (10) Lõikes 9 nimetatud juhul hindab hindamiskomisjon ettepanekus esitatud projekte elektrooniliselt toimuval korduskoosolekul ning sel juhul ei kohaldata lõikes 4 sätestatut. (11) Rakendusüksus kinnitab taotlemisõigusega projektide nimekirja ja teeb selle MAROle kirjalikult teatavaks, avalikustades nimekirja samal ajal ka omal veebilehel 40 tööpäeva jooksul pärast ettepanekute esitamise tähtpäeva. Nimekirja mitte kuuluvate projektide kohta esitab rakendusüksus MAROle lisaks selgituse projekti nimekirja mitte arvamise kohta. (12) MARO teavitab projektide esindajaid nende projekti taotlemisõigusega projektide nimekirja kinnitamise kohta. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 14. Toetuse taotlemine (1) Toetust saab taotleda taotlemisõigusega projektide nimekirjas olevatele projektidele. (2) Taotlus esitatakse e-toetuse kaudu kuue kuu jooksul taotlemisõigusega projektide nimekirja MAROle teatavaks tegemisest arvates. § 15. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotluse võib esitada kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud taotlemisõigusega projektide nimekirjas. (2) Taotlejal ja partneril peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. (3) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda ja projektis partnerina osaleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 372 sätestatu kohane arengukava. (4) Kui taotlejaks või kaasfinantseerijaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus, peavad toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded. 9  (5) Äriühingul, mittetulundusühingul ja sihtasutusel on õigus toetust taotleda ning projektis partnerina osaleda, kui: 1) toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 2) taotluse esitamisele eelneva majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile nõuetekohaselt ja tähtajaks; 3) taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei ole suurem kui 100 eurot või on maksuvõlg ajatatud. § 16. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse e-toetuse kaudu taotleja seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatuna. Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuses 40 tööpäeva jooksul alates ettepanekute esitamise tähtajast. (2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) paragrahvi 12 lõikes 5 nimetatud informatsioon; 2) muudatuste põhjendus, kui taotluses on võrreldes ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas tooduga tehtud muudatusi; 3) toetuse taotleja või partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta; 4) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ning objekti avaliku kasutuse korral avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest ning et taotleja ei soorita varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele vara osas põhjendamatu eelisseisundi; 5) kui toetus on käsitletav regionaalabina, siis toetuse saaja või kasusaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletava abi alusel algne investeering, ning et kasusaaja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud; 6) kindlasummaliste maksete puhul väljundindikaatorid, sealhulgas algtase ja lõpptase, saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta; 7) eelarve projekti tegevuste ja partnerite lõikes, kindlasummaliste maksete puhul ka kindlasummaliste maksete lõikes; 8) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega; 9) kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega, ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artikli 4 tähenduses; 10) ehitise puhul hoonete või rajatiste ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele. (3) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras, mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad. 10  (4) Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest toetusmeetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. (5) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv ehitis peab olema kasutatav kõigile selle objekti kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaalse disaini põhimõtetele. § 17. Taotluste menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas märgitule. § 18. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja kõrvaltingimustega rahuldamine (1) Kui taotlus ja taotleja vastavad nõuetele ning taotlus vastab ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas toodule, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. (2) Taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus; 5) toetuse maksimaalne suurus; 6) omafinantseeringu minimaalne summa ja määr; 7) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sättele; 8) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende eeldatav ajakava; 9) projekti tulemus- ja väljundinäitajad koos sihttasemetega; 10) projekti abikõlblikkuse periood; 11) toetuse saaja kohustused; 12) kuludokumentide ja ühtse määra alusel maksete puhul toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 13) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused; 14) toetuse väljamaksmise ja aruannete esitamise tingimused; 15) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 11  16) viide otsuse vaidlustamise kohale, tähtajale ja korrale; 17) otsuse tegija andmed; 18) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega; 19) taotluse osalise rahuldamise otsuse puhul põhjendus. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnatuses. (4) Kui taotluses on muudatusi võrreldes ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas tooduga, konsulteerib rakendusüksus ministeeriumiga, välja arvatud § 19 lõike 1 punktides 2-4 nimetatud juhtudel, ning teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse. § 19. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ning puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt; 2) võrreldes ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas tooduga on muutunud projekti eesmärgid või on oluliselt muutunud projekti tulemused või väljundid; 3) on suurenenud taotletava toetuse summa; 4) projekti lisatakse või projektist eemaldatakse tegevusi, mille osakaal projekti eelarvest on üle 30 protsendi. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama rahuldamata jätmise põhjendust. 5. peatükk Toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmine, toetuse tagasinõudmine, toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadel e-toetuse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (2) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsustusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. § 21. Maksetaotluse esitamine ja toetuse väljamaksmine (1) Rakendusüksus maksab toetuse toetuse saajale välja taotleja esindusõigusliku isiku poolt e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel kindlasummaliste maksete või tegelike kulude ja ühtse määra järgi vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja kindlasummaliste maksete alusel etapi kaupa, eelneb väljamaksele saavutatud väljundite ja tulemuste kohta kokkulepitud tõendite esitamine. 12  Pärast lõpparuande kinnitamist peab väljamakstava lõppmakse summa moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti. (2) Rakendusüksus teeb toetuse väljamaksed vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele, kuid üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt iga osa väljamaksmiseks maksetaotluse saamist. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse kuni kümnepäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (3) Toetuse maksimisel tegelike kulude ja ühtse määra alusel tehakse väljamakse üldjuhul tasutud kuludokumentide alusel. Toetuse saaja taotlusel võib põhjendatud juhul toetuse välja maksta osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, see tähendab pärast toetuse saajale kohustuse tekkimist ja omafinantseeringu tasumist. Pärast toetuse väljamakset tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. (4) Paragrahvi 5 lõikes 5 ja § 7 lõikes 5 nimetatud juhtudel tehakse väljamakse ühtse määra alusel. (5) Toetuse väljamaksmiseks kindlasummaliste maksete alusel tehakse toetuse väljamakse pärast taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses määratud väljundite ja tulemuste saavutamist ning nende saavutamine peab olema kokkulepitud viisil tõendatud. Väljundite ja tulemuste osalisel saavutamisel jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata. (6) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saaja või partneri pangakontolt. § 22. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse muutmine (1) Kuludokumentide alusel makstava toetuse puhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel. (2) Kuludokumentide alusel makstava toetuse puhul võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlemata muuta ühe tegevusrea summat kuni kümme protsenti tegevusrea summast võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus tuleb rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada enne eelarvet ületavate kulude tegemist. (3) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused. § 23. Toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 13  4) toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi. (2) Rakendusüksus peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama. (3) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab rakendusüksus. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus toetuse saaja poolt kirjalikult esitatud põhjendatud taotluse alusel toetuse tagasimaksmise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada. (4) Kui toetuse saaja ei taga ehitise või seadme avaliku kasutuse korral viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või avalikku kasutust taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud. (5) Võttes arvesse avalike vahendite säästliku kasutamise vajadust ja tagasinõudemenetlusele kuluvat ressurssi, nõutakse toetus tagasi, kui toetuse saaja poolt tagasi makstav summa on üle 100 euro. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. (7) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmise tähtaegade puhul juhindutakse käesolevast paragrahvist, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 24. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja kohustub: 1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsuses tooduga; 3) tagastama toetuse rakendusüksuse tagasinõude otsuse alusel; 4) esitama rakendusüksuse poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 5) tagama, et toetuse saaja ja partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta; samuti tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 6) taotlema rakendusüksuselt projekti eelarves muudatusi, kui need on suuremad kui kümme protsenti tegevusrea summast kalendriaasta jooksul võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatuga; 7) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks või kestuse pikendamiseks, välja arvatud kindlasummaliste maksete puhul, arvestades § 9 lõikes 1 nimetatud projekti maksimaalset kestust; 14  8) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 9) võimaldama teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures; 10) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 11) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 13) näitama toetuse kasutamisel rakendusüksuse poolt ette antud viisil, et tegemist on regionaaltoetusega; 14) juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 15) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse korral avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 16) kooskõlastama rakendusüksusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest; 17) informeerima viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist toetuse saamiseks esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 18) viivitamata kirjalikult teavitama rakendusüksust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses nimetatud jätkamise otstarbekuse; 19) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt. § 25. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus kohustub: 1) avama õigeaegselt taotluste ja aruannete esitamise võimaluse e-toetuses ja tegema asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel; 2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 20 nimetatud kohustuste täitmisega; 4) läbi vaatama § 19 punktides 1 ja 3 nimetatud taotlused 15 tööpäeva jooksul nende esitamisest ning § 16 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud muudatuste puhul lükkama need tagasi; 15  5) heaks kiitma või tagasi lükkama § 18 lõikes 2 nimetatud maksetaotluse ning viivitamata teavitama toetuse saajat maksetaotluse heakskiitmise või tagasilükkamise otsusest; 6) pärast taotluse rahastamise otsuse tegemist avalikustama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nimetuse, toetuse ja projekti kogumahu ning projekti ajalise kestuse; 7) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 6 nimetatud informatsiooni, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel; 8) kontrollima toetuse saaja vähese tähtsusega abi jääki ning teavitama toetuse saajat vähese tähtsusega abi andmisest, kui antakse vähese tähtsusega abi; 9) säilitama vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 10) edastama andmed abi andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3, kui antakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi; 11) teostama komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle; 12) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest arvates. § 26. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler 16