Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 24 Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 25 alusel teen kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirjas nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ järgnevad muudatused: 1) muudan käskkirja punkti 1.4 ja sõnastan järgnevalt: „1.4. Punktis 1.3 nimetatud abina ei anta toetust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, ettevõtjale, kes on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 2 punkti 18 järgi ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.“; 2) muudan käskkirja punkti 2.1 ja sõnastan järgnevalt: „2.1. loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse valdkondadeks on arhitektuur, audiovisuaalvaldkond (sh film ja video, ringhääling), disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuripärand (sh muuseumid, raamatukogud, käsitöö), meelelahutustarkvara (sh mängud ja meelelahutuskeskkonnad), muusika, reklaam;“;  3) muudan käskkirja punkti 2.2 ja sõnastan järgnevalt: „2.2. loomemajanduse sidusvaldkond on majandusvaldkond, mis paikneb kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse valdkondadest;“; 4) muudan käskkirja punkti 2.5 ja sõnastan järgnevalt: „2.5. loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb äriregistri andmetel ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas või sidusvaldkonnas;“; 5) täiendan käskkirja punktiga 2.11 järgnevas sõnastuses: „2.11. partner on toetuse andmise tingimustes nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.“; 6) muudan käskkirja punkti 3 pealkirja ja sõnastan järgnevalt: „3. Toetatavate tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksused ja rakendusasutus“; 7) täiendan käskkirja punktiga 3.1¹ järgnevas sõnastuses: „3.1¹. Punktis 5.2.2 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisel on partneriteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus ning punktis 5.3 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisel on partneriks Eesti Arhitektide Liit (edaspidi partnerid).“; 8) täiendan käskkirja punktiga 3.1² järgnevas sõnastuses: „3.1². Punktis 3.1¹ nimetatud partnerid rakendavad elluviija poolt 2018. aastal läbi viidud erialaliitude ja ettevõtteid ühendavate esindusorganisatsioonide ideekonkursi raames esitatud ja heakskiidetud ideid.“; 9) muudan käskkirja punkti 10 tabeli ja sõnastan järgnevalt: Summa Osakaal 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 512 561 100% (meetme tegevus 5.3.6) 1.1 ERFi toetus 2 498 350 99,43% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 13 587 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 19 572 1.2 Riiklik kaasfinantseering 0 0% 1.3 Omafinantseering 14 211 0,57% sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 5 823 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 8 388 2 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 1 546 290 100% (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5) 2.1 ERFi toetus 1 486 872 96,16% sh Eesti Arhitektide Liit 138 642 2.2 Riiklik kaasfinantseering 0 0% 2.3 Omafinantseering 59 418 3,84% sh Eesti Arhitektide Liit 59 418 Toetatavate tegevuste eelarve kokku 4 058 851 100% ERFi toetus 3 985 222 98,19% Riiklik kaasfinantseering 0 0% Omafinantseering 73 629 1,81% 10) muudan käskkirja punkti 13.4.6 esimese lause ja sõnastan järgnevalt: „säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS § 35 lõigetele 2 ja 4 ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse saamisega seotud dokumendid sama kaua, kui selleks on kohustatud elluviija.“; 11) täiendan käskkirja punktiga 13.4.12 järgnevas sõnastuses: „13.4.12 tagama toetatavaid tegevusi rakendavate partneritega partnerluslepingute sõlmimise, millega muuhulgas sätestatakse detailselt tegevused, mida partner teeb, partneri õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis.“; 12) täiendan käskkirja punktiga 13¹ järgnevas sõnastuses: „13¹. Partnerite kohustused 13¹.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi. 13¹.2. Partnerid, sõltumata kas nad on või ei ole riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses hankijad, peavad järgima RHSi, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutades riigihanke eesmärki mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. 13¹.3. Partnerid on kohustatud koguma ja edastama elluviijale andmed tegevustes osalevate kasusaajate kohta elluviija nõutud ulatuses ja vormis. 13¹.4. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise, millega muuhulgas sätestatakse detailselt tegevused, mida partner teeb, partneri õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis.“ 13) muudan käskkirja punkti 16.1 ja sõnastan järgnevalt: „16.1. Kui elluviija või partner leiab, et rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada rakendusasutusele vaide rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale.“; 14) muudan käskkirja lisa ja sõnastan selle vastavalt käesolevale käskkirjale lisatule. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar  LISA Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade lõikes Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.06.2015–31.08.2023 Toetatavate tegevuste elluviija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Tegevuste Tegevuste Rea nr Kulukoht Abikõlblik tulemus väljund kulu 1 2 3 1 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 2 512 561 Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase 1.1 Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase teadlikkuse kasvatamine 1 132 417 teadlikkuse kasvatamisele suunatud 1.1.1 Sisutegevuste kulud 940 607 infopäevad, uuringute ja analüüside 1.1.2 Otsesed personalikulud 180 733 Loomemajandus-alane tutvustused, seminarid, 1.1.1.1 Elluviija töötajad 180 733 teave on erinevatele konverentsid, koostöövõrgustike 1.1.1.2 Eksperdid 0 sihtgruppidele ürituse ja konkursid on toimunud 1.1.3 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 11 077 kättesaadav; Ettevõtlus- ja loomemajanduse alaste teadmiste ja oskuste 1.2 1 330 264 loomemajandusalane arendamine Ettevõtlus- ja loomemajanduse teadlikkus on kasvanud; 1.2.1 Sisutegevuste kulud 1 168 053 alaste teadmiste ja oskuste loomemajandus-sektori 1.2.1.1 sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 19 410 arendamisele suunatud koolitused, tuluteenimise võimekus 1.2.1.2 Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus 27 960 õppereisid, praktikumid ning on suurenenud 1.2.2 Otsesed personalikulud 151 799 kontakt- ja turundusüritused on 1.2.2.1 Elluviija töötajad 151 799 toimunud 1.2.2.2 Eksperdid 0 1.2.3 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 10 413 Horisontaalsed kulud 1.3 Kaudsed kulud 49 880  2 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) 1 546 290 Loome- ja muude 2.1 Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) 1 532 014 majandus-valdkondade 2.1.1 Sisutegevuste kulud 1 431 841 Loome- ja muude ettevõtjate koostöö on 2.1.1.1 sh Eesti Arhitektide Liit 198 060 majandusvaldkondade ülesed suurenenud; ettevõtjate 2.1.2 Otsesed personalikulud 95 173 mitmekülgsed arenguprogrammid ekspordivõimekus ja 2.1.2.1 Elluviija töötajad 95 173 on ellu viidud lisandväärtus on 2.1.2.2 Eksperdid 0 kasvanud 2.1.3 Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 5 000 Horisontaalsed kulud 2.2 Kaudsed kulud 14 276 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 4 058 851  Kultuuriministri käskkirja „Kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirja nr 194 „Toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimused loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks, teadmiste ja oskuste arendamiseks ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamiseks (edaspidi TAT) toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirja ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite juht Eduard Odinets (e-post [email protected], telefon 628 2208) ning juriidilise ekspertiisi tegi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest määrata toetatavate tegevuste elluviija partnerid, lisada partnereid puudutav regulatsioon ning täpsustada toetatavate tegevuste eelarve, lisades partnerite kulud, k.a omafinantseering, suurendades eelarvet sama meetme tegevuse 5.3.4 arvelt ning vähendades tegevusele 5.3.6 tehtud finantskorrektsiooni võrra. Seletuskiri kirjeldab ainult muudatusi võrreldes kultuuriministri 29. septembri 2015. a käskkirjaga nr 194 kehtestatud TATiga. 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja punktiga 1 muudetakse TATi punkti 1.4, ajakohastades viidet riigiabi grupierandit reguleerivale Euroopa Komisjoni määrusele. Käskkirja punktidega 2, 3 ja 4 muudetakse TATi punktides 2.1, 2.2 ja 2.5 toodud loomemajanduse, loomemajanduse sidusvaldkonna ja loomeettevõtja definitsioonid. Definitsioonid on viidud kooskõlla kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ §-s 2 toodud definitsioonidega. Käskkirja punktiga 5 lisatakse TATi punkt 2.11, millega defineeritakse partneri mõiste. Definitsioon vastab STS § 2 punktis 10 toodud definitsioonile. Käskkirja punktiga 6 muudetakse TATi punkti 3 pealkirja, kuna lisanduva punktiga 3.1¹ määratakse toetatavate tegevuste elluviija partnerid. Käskkirja punktiga 7 lisatakse TATi punkt 3.1¹, millega määratakse toetatavate tegevuste elluviija partneriteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus ja Eesti Arhitektide Liit. Partnerid nimetatakse elluviija ettepanekul. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus viivad TATi punktis 5.2.2 nimetatud tegevused ning Eesti Arhitektide Liit – TATi punktis 5.3 nimetatud tegevused. Rakendusasutuse kooskõlastusel viis elluviija 2018. aastal läbi ideekonkursi, et leida ideid/ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks ning seeläbi partnerid erialaliitude ja ettevõtete esindusorganisatsioonide näol, kes neid ideid ellu viima hakkavad. Ideekonkursi tingimustega ja partnerite valiku põhimõtetega on võimalik tutvuda elluviija võrgulehel aadressil: https://www.eas.ee/teenus/ideekonkurss/. 1 Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse detailselt tegevused, mida partner teeb, partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis. Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus viib läbi TATi punktis 5.2.2 nimetatud tegevuste raames ettevõtlusalase õppe noortele moedisaineritele, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda sama punkti raames loomemajandusettevõtete ekspordi arenguprogrammi ning Eesti Arhitektide Liit TATi punktis 5.3 nimetatud tegevuste raames suurprojekti PuuExpo. Partnerite poolt elluviidavate tegevuste detailne kirjeldus sätestatakse partnerluslepingus. Käskkirja punktiga 8 lisatakse TATi punkt 3.1², millega täpsustatakse, et partnerite tegevused on piiritletud 2018. aastal elluviija läbi viidud erialaliitude ja ettevõtjaid ühendavate esindusorganisatsioonide ideekonkursi raames valitud ideede rakendamisega. Käskkirja punktiga 9 muudetakse toetatavate tegevuste eelarve tabel TATi punktis 10. Tegevuse „Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine (meetme tegevus 5.3.6)“ kogueelarve vähendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui rakendusüksuse 17. detsembril 2018. a tehtud toetuse osalise tagasinõude otsuse nr 1.1-1/18-222 alusel 1 650 euro võrra. Tegevuse kogueelarve suurendatakse partnerite omafinantseeringu võrra kokku 14 211 eurot. Tegevuse „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5)” kogueelarve suurendatakse partneri omafinantseeringu võrra 59 418 eurot ning täiendavalt 86 872 euro võrra meetme „Loomemajanduse arendamine“ tegevuse 5.3.4 „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (väikeprojektid)“ eelarve vähendamise tulemusena. Vastavalt käskkirja punktile 2.8 peavad tegevuse „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid) (meetme tegevus 5.3.5)” partneri omafinantseeringusse panustama ka kasusaajad. Toetatavate tegevuste eelarves näidatakse partnerite lõikes, kui suur on partnerite elluviidavate tegevuste ERFi toetus ja milline on nende omafinantseering. Muudatuste tõttu muutuvad ka toetuse ja omafinantseeringu osakaalud toetatavate tegevuste eelarves. Käskkirja punktiga 10 täpsustatakse TATi punktis 13.4.6, et elluviijal tuleb tagada ka partnerite poolse toetuse saamisega seotud dokumentide säilitamise. Vastav asjaolu sätestatakse partnerluslepingus. Käskkirja punktiga 11 täiendatakse TATi punktiga 13.4.12, millega sätestatakse elluviija kohustus sõlmida partneritega partnerluslepingud ning antakse suunised partnerluslepingu sisule. Käskkirja punktiga 12 täiendatakse TATi punktiga 13¹, millega sätestatakse partnerite kohustused. Punktis viidatakse STSis kehtestatud partnerite kohustustele. Kui toetatavate tegevuste elluviimisse on kaasatud partner, peab ka tema STS § 25 kohaselt täitma elluviija kohustusi, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk et need ei mõjutaks toetatavatele tegevustele makstava toetuse hulka. Lisaks pannakse partnerile kohustus järgida RHSi, kui elluviija on hankijaks RHSi tähenduses ja partner ei ole. Selline erisus on sätestatud eesmärgil, et tagada toetuse säästlik kasutamine ka partneri poolt. Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka siis, kui partner ei täida elluviijale pandud kohustusi. Vastutus tähendab seda, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures vabandatavaks asjaoluks rakendusüksuse ees ei ole see, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega. Täiendava kohustusena sätestatakse partneritele partnerluslepingute sõlmimine toetatavate tegevuste elluviijaga ja infovahetus kasusaajate kohta, kuna need andmed on vajalikud teatud juhul vähese tähtsusega abi määramiseks, ning antakse suunised partnerluslepingu sisule. Käskkirja punktiga 13 nähakse TATi punktis 16.1 võimalus ka partneril pöörduda rakendusasutuse poole vaidega rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale. 2 Käskkirja punktiga 14 muudetakse TATi lisas olev toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade lõikes. Tegevuse „Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine“ kulukoha „Ettevõtlus- ja loomemajanduse alase teadlikkuse kasvatamine“ sisutegevuste eelarve suurendatakse sama tegevuse teiste kulukohtade – personali- ja ekspertide kulud – vähendamise tulemusena. Tegevuse „Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine“ kulukoha „Ettevõtlus- ja loomemajanduse alaste teadmiste ja oskuste arendamine“ sisutegevuste eelarve vähendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui rakendusüksuse 17. detsembril 2018. a tehtud toetuse osalise tagasinõude otsuse nr 1.1-1/18-222 alusel 1 650 euro võrra. Sisutegevuste eelarve suurendatakse partnerite omafinantseeringu võrra kokku 14 211 eurot ning sama tegevuse teiste kulukohtade – personali- ja ekspertide kulud – vähendamise tulemusena. Tegevuse „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suurprojektid)” sisutegevuste eelarve suurendatakse partneri omafinantseeringu võrra 59 418 eurot, täiendavalt 86 872 euro võrra meetme „Loomemajanduse arendamine“ tegevuse 5.3.4 „Loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (väikeprojektid)“ eelarve vähendamise tulemusena ning lisaks personali- ja ekspertide kulude vähendamise tõttu. Eelarves näidatakse partnerite lõikes, kui suur on partnerite elluviidavate tegevuste eelarve. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele Käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmargiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Käskkirja mõjud Käskkirjaga TATi sisseviidavad muudatused ja täpsustused aitavad toetatavate tegevuste elluviijal, partneritel, rakendusüksustel ja rakendusasutusel paremini, täpsemini ja tulemuslikumalt täita oma ülesandeid. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamine nõuab elluviija ja partnerite vaheliste partnerluslepingute sõlmimist. Käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluvate rakendusasutustega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama 3 prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning rakendusasutustega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks rakendusüksustele ja elluviijale. 4