Kiri

Lp Rainer Saks Teie 14.12.2018 nr 15.2-4/6778 Välisministeerium [email protected] Meie 06.02.2019 nr 11-2/2447-2 FCNM aruande koostamine Saadame Kultuuriministeeriumi sisendi Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni Eesti viiendasse aruandesse (lisa 30 lehel). Informatsioon ministrite komitee otsuses toodud Kultuuriministeeriumi haldusala puudutavate soovituste täitmise kohta on lisatud asjakohase artikli täitmist puudutava info juurde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Mall Saul 628 2261 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  LISA Kultuuriministeeriumi sisend Eesti viiendasse aruandesse Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta II Ministrite komitee otsuse soovituste elluviimine: konventsiooni sätete rakendamine artiklite lõikes Artikkel 3 1. Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus vabalt valida, kas ta soovib, et teda koheldakse vähemusrahvusse kuuluvana, kusjuures sellisest valikust või valikuga seotud õiguste kasutamisest ei tulene sellele isikule mingit kahju. 2. Vähemusrahvusse kuuluvad isikud võivad kasutada käesolevas raamkonventsioonis sätestatud põhimõtetest tulenevaid õigusi ja vabadusi nii üksikisikuna kui koos teistega. Statistiliste andmete kogumise eest Eestis vastutab Statistikaamet. Eesti Statistikaameti andmetel (seisuga 1.01.2016) moodustas välispäritolu rahvastik Eesti elanikkonnast 27,3%. Eestis elab enam kui 190 eri rahvusest inimesi, neist eestlasi 68,7%, teistest rahvustest inimesi kokku 31,3%: 24,8% venelased (321 198) ja 1,7% ukrainlased (22 302). Valgevenelaste (12 419) ja soomlaste (7423) osatähtsus jääb alla 1%. Eesti kodanike kõrval elab Eestis Rahvastikuregistri andmetel (seisuga 1.01.2019) enim Venemaa Föderatsiooni kodanikke (88 047), määratlemata kodakondsusega isikuid (75 191),Ukraina (9 345), Soome (8 779), Läti (5 644), Saksamaa (3 594) ja Leedu (2 528) kodanikke. Eesti elanikkond jaotub kodakondsuse alusel järgmiselt: 84,4% on Eesti kodanikud, 6,5 % on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, 5,7 % on määratlemata kodakondsusega isikud ning 3,4 % teiste riikide kodanikud (rahvastikuregister 1.01.2019). Küsimus etnilise päritolu kohta oli kaasatud 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku. Küsimustik koos selgitava materjaliga (kasutati ka elektroonilist online versiooni) oli eesti, inglise ja vene keeles. Eesti austab rahvusvähemuste õigust enesemääratlemisele. Etnilist päritolu puudutavale küsimusele vastamine on vabatahtlik. Kui teatud etnilist päritolu esindavad baasinfos vaid üks või kaks inimest, avaldab statistikaamet need andmed jaotuse all „muu rahvuslik päritolu“, et vältida isikute võimalikku identifitseerimist. Rahvust puudutavatele andmetele laienevad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrus 2016/679 tulenevad põhimõtted ning nõuded. Kuigi määruse kohaselt loetakse etnilist päritolu ning rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed delikaatseteks isikuandmeteks, ei välista õigusaktid selliste andmete kogumist üldiselt. Kõigi uuringute puhul lähtutakse nõudest, et isikuandmeid võib töödelda avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu, EL Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ette nähtud kohustuste täitmiseks 1 ning nende töötlemine muudel eesmärkidel on lubatud vaid andmesubjekti nõusolekul. Eesti Statistikaamet ja Eesti Töötukassa koguvad statistilist informatsiooni, mis võimaldab teha tõhusamaid poliitilisi otsustusi kindlale sihtrühmale mõeldud meetmete kohta. Lisaks on valitsusasutused tellinud spetsiifilisemaid uuringuid eesmärgiga saada pidevalt adekvaatset ülevaadet nende vajadustest ja ootustest. Näiteks 2015. aastal Kultuuriministeeriumi tellimusel Statistikaametis valminud lõimumisnäitajate andmebaasid kajastavad eri koduse keele, kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist, tööhõives osalemist, sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ja elamistingimusi. Artikkel 4 1. Pooled kohustuvad tagama vähemusrahvusesse kuuluvatele isikutele võrdsed õigused seaduse ees ja võrdse seaduskaitse. Sellega seoses on keelatud mis tahes diskrimineerimine vähemusrahvusesse kuulumise alusel. 2. Pooled kohustuvad vajaduse korral võtma adekvaatseid meetmeid, et soodustada kõigis majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuurivaldkondades vähemus- ja enamusrahvusesse kuuluvate isikute täielikku ja tegelikku võrdsust. Seejuures arvestavad nad vähemusrahvusesse kuuluvate isikute konkreetset olukorda. Lõike 2 kohaselt võetud meetmeid ei käsitata diskrimineerimisena. Rahvusvähemuste õigused on tagatud kehtivate õigusaktidega ja olulisi muudatusi neis aruandeperioodil tehtud ei ole. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 9 lg 1 kohaselt on kõik Eestis viibivad isikud seaduse ees võrdsed ning põhiseaduse § 12 sätestab diskrimineerimise keelu. Eesti on võrdse kohtlemise seadusega (2008) üle võtnud EL direktiivid 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ, millega on kehtestatud üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks. Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimise keeld ja võrdse kohtlemise edendamise kohustus sisalduvad töölepingu seaduses (§ 3) ning avaliku teenistuse seaduses (§ 13). Ka karistusseadustik kätkeb diskrimineerimise keeluga seonduvaid sätteid, nähes teatud rikkumiste puhuks ette kriminaalvastutuse. Seadustiku olulisemad asjakohased paragrahvid on vaenu õhutamise keeld ja võrdõiguslikkuse rikkumise keeld. Diskrimineerimise kahtluse korral on võimalik nõu ja abi saamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Diskrimineerimisvaidlusi reaalselt lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. CM recommendation: continue with efforts to further reduce the number of persons without citizenship by facilitating access to citizenship for long-term residents. 2 Määratlemata kodakondsusega isikute arvu edasiseks vähendamiseks on Eesti astunud aruandlusperioodil olulisi samme: jaanuaris 2015 võttis Riigikogu vastu kodakondsuse seaduse muudatused, millest enamus jõustus 01.01.2016. Peamised muudatused olid: - edaspidi ei saa alaealistelt kodakondsust ära võtta. Kõik isikud, kes omandavad või saavad alaealisena nii Eesti kodakondsuse kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peavad 18- aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest; - vähemalt 65-aastased (ja vanemad) kodakondsuse taotlejad peavad sooritama vaid suulise keeleeksami (nimetatud muudatus jõustus 13.02.2015); - Alla 15-aastane alaealine, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanematega püsivalt Eestisse elama, saab Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest arvates, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. - Enne 01.01.2016 sündinud alla 15-aastased lapsed, kelle mõlemad vanemad on määratlemata kodakondsusega ja elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat, saavad samuti Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 01.01.2016 arvates. Samas jäetakse vanematele võimalus selliselt saadud Eesti kodakondsusest loobumiseks ühe aasta jooksul. Samuti lihtsustati kodakondsuse omandamise menetluslikke nõudeid: kaotati 6-kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis aastat järjest. Endiselt tähistatakse iga aasta 26. Novembril üle Eesti erinevate üritustega kodanikuks olemist väärtustavat ja kodanikustaatust teadvustavat kodanikupäevatähtpäeva. Sel päeval annab kultuuriminister üle vastutustundliku ja hooliva suhtumisega tegusale inimesele aasta kodaniku aunimetuse ja siseminister tunnustab 15 ettevõtlikku inimest, kes on andnud igapäevatöös või vabatahtlikuna suure panuse ühiskonna arengusse kodanikupäeva aumärgiga. Integratsiooni Sihtasutus viib läbi noortele suunatud kodanikupäeva esseekonkursi, kus osalevad eri rahvusest noored, samuti saab igaüks osaleda Sihtasutuse veebis kodanikupäeva viktoriinil, mille võitjad kuulutatakse välja kodanikupäeval. Kodanikupäev on orienteeritud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijaile sõltumata rahvusest. Erinevad lõimumis-, haridus, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna valdkondlikud arengukavad pööravad tähelepanu eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühiskonnaelus osalemise toetamisele, sõltumata nende kodakondsusest või rahvusest. Ühiskonnas heaks toimetulekuks toetatakse välispäritolu taustaga pikaajaliste elanike ja uussisserändajate riigikeeleoskuse omandamist kohanemist ning kodakondsuse omandamist eesmärgiga vähendada erinevusi tööturul ja kodanikuühiskonnas osalemises ning edendada sidemeid teiste ühiskonnaliikmete ja riigiga. Erinevate poliitikavaldkondade tegevused toetavad muuhulgas ka lõimumisvaldkonna eesmärkide elluviimist. 3 Eestis on ellu rakendatud kolm riiklikku lõimumisvaldkonna arengukava: Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007, Eesti lõimumiskava 2008–2013, praegu viiakse ellu valdkondlikku arengukava Lõimuv Eesti 2020. Arengukava Lõimuv Eesti 2020 koostati ministeeriumite ja rakendusasutuste koostöös, kaasates laialdaselt avalikkust ning toetudes valdkonna ekspertide hinnangutele. Arengukavas sisalduvate lõimumistegevuste kujundamisel lähtuti arusaamast, et poliitika elluviimine peab olema osalus- ja teadmistepõhine, toetuma avatud arutelule ning võimalikult paljudele valdkondlikele uuringutele, seiretele ja eksperdihinnangutele, sh Eesti Lõimumiskava 2008‒2013 eesmärkide täitmise aruandele. 2018. aastal alustas Kultuuriministeerium uue lõimumisvaldkonna arengukava aastani 2030 ettevalmistamist, ettevalmistusprotsessi kaasatakse sisuekspertide kõrval ka rahvusvähemuste kultuuriseltsid ja laiem avalikkus. Uue arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus eeldatavalt 2020. aastal.Kava koostamisest on toodud lähem ülevaade artikli 15 juures. Kehtiva arengukava Lõimuv Eesti 2020 eesmärk on sotsiaalselt sidus ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Kava näeb selleks ette tegevusi kolmes põhisuunas: 1) kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike, avatuse suurendamine ja hoiakute kujundamine lõimumist toetavaks; 2) eesti keelest erineva emakeele ja erineva kultuuriga püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ühiskonnas; 3) uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine. Kehtivas arengukavas sisalduvad lõimumistegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalust sotsiaalselt sidusa ühiskonna kujunemisel. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Lõimumiskava eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu: - tegevusi, mis toetavad aktiivset ühiskondlikku osalust ja ühise kommunikatsiooniruumi tugevnemist, pöörates rohkem tähelepanu Ida-Virumaale ning Harjumaa piirkondadele, kus elab palju vene keelt peamise suhtluskeelena kasutavaid inimesi; - tegevusi, mis aitavad muuta ühiskonda sallivamaks ja avatumaks, pannes rõhku suuremale koostööle Eesti eri rahvusrühmade vahel ning lõimumist soodustavate avatud väärtushoiakute tekkele ja kinnistumisele ühiskonnas; - tööturul aktiivset osalust ning võrdsete võimaluste tagamist toetavaid tegevusi; - keeleõppetegevusi, mis on suunatud lisaks formaalsele keeleõppele ka keeleoskuse parandamisele praktilise keelekasutuse kaudu; - eesti kultuurist praktiliselt osa saamise võimalusi tutvustavaid tegevusi; - naturaliseerumist toetavaid tegevusi; -paindlikke kohanemist soodustavaid tegevusi, mis on suunatud uussisserändajatele. 4 Arengukava viiakse elu igal aastal uuendatavate rakendusplaanide kaudu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaan sisaldab kohanemis- ja lõimumistegevuste kirjeldust, tegevuste rahastamise mahtu ja tulemusmõõdikuid ning määrab kindlaks tegevuste eest vastutavad organisatsioonid. Rakendusplaani maht aastatel 2014-2015 oli 10,7 miljonit ning perioodiks 2016-2020 on 57,7 miljonit eurot. Eesti lõimumiskava 2014-2020 tegevuste rahastamine aastate lõikes (eurodes): Aasta Kultuuriministeeriu Haridus- ja Justiitsministeeriu Siseministeeriu m Teadusministeeriu m m m 2014 8 051 521 165 000 418 029 1 346 756 2015 6 595 866 164 132 251 166 262 748 2016 10 115 853 184 307 198 637 891 643 2017 10 619 699 179 161 200 793 750 588 Aruandeperioodil kehtinud arengukava Lõimuv Eesti 2020 rakendusplaanide mahud lõimumiskava alaeesmärkide lõikes: Aasta Lõimumist Vähelõimunute Uussisserändajate Lõimumiskava toetavate ühiskonnaelus kohanemise juhtimine ja hoiakute osalemise toetamine seire muutmine toetamine 2014 59% 20% 10% 11% 2015 82% 6% 3% 9% 2016 70% 16% 7% 7% 2017 71% 16% 7% 6% Lõimumismeetmete tulemuslikkuse hindamiseks tellib Kultuuriministeerium iga 3-4 aasta järel Eesti sõltumatu süvauuringu, integratsiooni monitooringu. Viimane monitooring viidi läbi 2017. aastal. Monitooring kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist. Monitooringute andmetel on määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsus hakanud langema: kodakondsuse mittetaotlemise põhjustest on taandumas 5 suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning tõusutrendis on põhjendus, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Integratsiooni Monitooringu kohaselt on peamine põhjus, miks määratlemata kodakondsusega isikud Eesti kodakondsust ei taotle, kõigi vastajate hinnangul asjaolu, et selle puudumine ei takista Eestis elamist: ligikaudu 10 aastaga on selle vastuse osakaal kasvanud 19%-lt 47%-le. Samuti tuuakse argumendiks, et Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega on lihtsam reisida SRÜ riikidesse (kasv 23%-lt 44%-le). Varem peamise põhjusena nimetatud eesti keele oskuse puudumine või hirm kodakondsuseksami ees on kindlas langustrendis ja hakkab jääma tagaplaanile. Määratlemata kodakondsusega isikute ja Venemaa Föderatsiooni kodanike hinnangul on Eesti kodakondsuse puudumise peamine põhjus endiselt liiga keeruline kodakondsuseksam(46% vastajaist, kuid selle põhjuse osakaal vähenes kümne protsendipunkti võrreldes 2015. aasta monitooringuga), suutmatus õppida ära eesti keel (39%) ja asjaolu, et see ei takista Eestis elamist (41%). Valimistel osalemine on rahvuste lõikes suhteliselt võrdne ja see trend ei ole monitooringute lõikes muutunud. Kohalike omavalitsuste valimistel on passiivsemad need, kellel ei ole Eesti kodakondsust, ja kõige noorem vanuserühm (18-24aastased), seda nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike puhul. Kuulumine mõnda ühendusse või seltsi on ühtlaselt vähene kõigis ühiskonnarühmades – ühtegi ühendusse ei kuulu 83% eestlastest ja 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest, määratlemata kodakondsusega elanikest ei ole 92% ühegi seltsi ega ühenduse liige. Institutsioonidevälise ehk mitteformaalse poliitilise osaluse (demonstratsioonidel osalemine, allkirjade andmine petitsioonidele, allkirjade kogumine, piketeerimine jms) puhul on eestlased peaaegu kõigis tegevusvaldkondades aktiivsemad kui teistest rahvustest elanikud. Laiemalt on siiski täheldatav elanike mitteformaalse poliitilise aktiivsuse kahanemine, seda sõltumata rahvusest ja osalemise vormist. Riigi institutsioone usaldavad enim eestlastest Eesti kodanikud, neile järgnevad Eesti kodanikest teistest rahvustest elanikud ja Venemaa kodanikud, kõige vähem aga määratlemata kodakondsusega isikud. Kui teistest rahvustest elanikud leiavad, et rahvus ei ole peaministri ameti puhul oluline või hindavad eestivenelast peaministrina pigem positiivselt, siis üle poole eestlastest (52%) peab seda negatiivseks. Üldine trend on liikunud siiski avatuse suurenemise suunas. Võrreldes 2011. aastaga (12%) on ligikaudu kolm korda kasvanud nende eestlaste arv (34%), kelle arvates ei mängi rahvus valitsusjuhi puhul üldse rolli. Integratsiooni monitooringus on riigiidentiteet määratletud Eesti kui ühelt poolt rahvusriigi ja teiselt poolt kodanikuriigi põhimõtete toetamise alusel. Eestivenelaste puhul käsitletakse tugevat riigiidentiteeti Eesti rahvusriigi sümbolite ja põhimõtete toetamisena, eestlaste puhul aga valmidusena kaasata vähemusrahvuste liikmed Eesti ühiskonda võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel. 6 Integratsiooni monitooringu tulemuste analüüsist selgub, et neli viiendikku nii eestlastest kui ka teisest rahvusest inimestest on tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjad. Võrreldes 2015. aasta integratsiooni monitooringuga oli 2017. a ebavõrdsuse taju teistest rahvustest elanike seas oluliselt langenud. Suuremal määral tunnetatakse võimalust rääkida kaasa poliitikas, kohaliku elu korraldamises ja kodanikuühendustes. 90% eestlastest leidis, et Eesti riik kaitseb nende õigusi ja pakub avalikke hüvesid, teiste rahvuste esindajatest oli samal seisukohal 79% (2015. aastal 74%). Sealjuures ei erine hinnangud osalemisele poliitilises tegevuses Eesti kodakondsusega ja kodakondsuseta teistest rahvustest elanike vahel. Positiivsena võib nimetada, et paari viimase aastaga on 8 protsendipunkti võrra vähenenud nende teistest rahvustest inimeste osakaal, kes arvavad, et neil pole võimalik ühiskonda mõjutada (2015. aastal arvas nii 61%). Eestis on igaühel põhiseaduslik õigus moodustada ühendusi, liite ja klubisid, kaitsta oma huve ja väljendada vabalt veendumusi. Kehtiv mittetulundusühingute seadus kehtestab õigused ja võimalused kultuurilisteks tegevusteks. Seadus ei piira osalemist ühenduste juhtorganite töös kodakondsus- ega rahvuspõhiselt. Mittetulundusühingute seaduse §26 kohaselt võib juhatuse liige olla iga teovõimeline isik, sihtasutuste seaduse § 17 kohaselt peab vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigis või Šveitsis. Alates 15.01.2018 kaotati nõue, et vähemalt pooled mittetulundusühingu juhatuse liikmetest peavad elama Eestis, mõnes teises EMP liikmesriigis või Šveitsis. Põhiseaduse kohaselt teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas Riigikogu valimiste ning rahvahääletuse teel. Riigikogu valimistel saavad hääletada vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. 2017. aastast langetas Riigikogu kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletamiseks nõutavat iga 16 eluaastale. Kohalikel valimistel saavad hääletada ja kandideerida Eesti ja EL-i kodanikud. Samuti on kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletamisõigus välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Õigus kuuluda poliitilisse erakonda on vähemalt 18-aastastel teovõimelisel Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning võimu teostamine. Kuigi Riigikogusse võivad kandideerida vaid Eesti kodanikud, ei ole sellest hoolimata piiratud nende isikute muid õigusi väljendada oma poliitilisi seisukohti ja veendumusi. Üksikisikutele ning kodanikeühendustele on loodud võimalusi riigivalitsemises vahetult osaleda, osalusveebi kaudu. Õigusaktide eelnõud avaldatakse e-õiguse keskkonnas. Ettevõtjaportaali kaudu on nii ettevõtete kui ka vabaühenduste asutamine ja aruandlus lihtne ja kiire. 7 Eesti haridussüsteem võimaldab avalikust eelarvest finantseeritud koolides hariduse omandamist ka teistest keeltes peale riigikeele. Venekeelne haridus on kättesaadav nii munitsipaal-, riigi- kui erakoolides kõigil tasemetel: eel-, põhi- ja keskkoolitasemel, samuti ka kutse- ning mõnedes kõrgkoolides. Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 21 lg 5). Keele- ja kultuuriõppe korraldus on reguleeritud Vabariigi valitsuse määrusega nr. 116, 19.08.2010. Kui keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust, otsustab kool keele ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös valla- või linnavalitsusega (§ 3 lg 2). Kahjuks ei kasutata seda võimalust väga laialt. Põhjuseid on siinkohal mitmeid: rahvusvähemuste esindajad elavad hajutatult, kultuuriseltside liikmete lapsed ei õpi ühes koolis ja valikaine õppimisvõimaluste loomiseks vajalikku õpilaste arvu on keeruline ühes konkreetses piirkonnas kokku saada, napib ka kvalifikatsiooninõuetele vastavaid rahvuskultuuri õpetajaid. Seetõttu eelistatakse emakeelt õppida pigem mitteformaalselt rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolides. Eestis on registreeritud ligi 40 pühapäevakooli, mis tegelevad eri rahvustest lastele päritolumaa kultuuri, keele ja kommete õpetamisega. Riiklikult toetatakse pühapäevakoolide tegevust, õpetajate koolitust Eestis ja päritolumaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist. 2014/2015. õppeaastal toetas Integratsiooni Sihtasutus 23 pühapäevakooli tööd, 2015/2016. õppeaastal 29 ja 2017/2018 õppeaastal rahastati 30 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus 135 713 eurot. Eesti Rahvusvähemuste Pühapäevakoolide Õpetajate Ühingu liikmetele korraldab Haridus- ja Teadusministeerium õppeseminare ja infopäevi. 2017. aastal muudeti noorsootöö seadust, erakooliseadust ja huvikooli seadust, mille kohaselt hakati alates septembrist 2017 huviharidust ja huvitegevust lisaks kohalikele eelarvetele toetama ka riigieelarvest. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks noorte arv, puudega noorte arv vanuses 7‒19, sh toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Lõimumist toetavate väärtushoiakute kujundamisel on oluline roll kommunikatsioonil ning aktiivsetel ja positiivsetel kontaktidel eri ühiskonnarühmade vahel. Ühiskonnas toimuvaga kursis olek on lõimumise edukuse üks võtmeküsimusi. Tähtis roll selle tagamisel on ka eri rahvusest inimeste tegevusel oma rahvuskultuuri edendamisel ja tutvustamisel ning rahvuskultuuriseltside tööl. 2017. aastal viis Integratsiooni Sihtasutus läbi uuringu Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõjust nende identiteedile. Uuringu tulemused näitavad tugevaid positiivseid seoseid rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevuses osalemise ja Eesti ühiskonda lõimituse jaoks oluliste hoiakute vahel. Osalemine rahvusvähemuste kultuuriga seotud tegevustes on suurendanud huvi kõigi Eestis elavate rahvuste kultuuri, sh. eesti kultuuri vastu, samuti on see vähendanud oma päritolukultuuri ohustatuse tajumist. Võrreldes referentsrühmaga oli seltside tegevuses osalejatel märkimisväärselt suurem osalusaktiivsus ühiskondlik-poliitilises elus. Rahvuskultuuriseltside 8 tegevuse toetamisest rahvusvähemuskultuuride säilitamiseks ja arendamiseks ning rahvusvähemuskultuuride tutvustamise meetmetest on lähemalt juttu artikli 5 all. Eesti lõimumiskava Lõimuv Eesti 2020 märgib, et keelelis-kultuurilistest kogukondadest on vaja tähelepanu pöörata romadele, kelle kontaktide tihenemist ülejäänud ühiskonnaga tuleb toetada. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti roma kogukond küll arvuliselt väike (655 inimest, 1.01.2018) ega kujuta endast eraldiseisvat lõimumispoliitika sihtrühma, kuid vajab siiski lisatähelepanu haridus-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. 2016. aastal alustas Kultuuriministeeriumi juures tööd romade lõimumise nõukoda, kelle pädevusse kuulub romade lõimumisküsimuste analüüs ja sellest tulenevalt asjaomastele organisatsioonidele ettepanekute tegemine valdkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks ja romade lõimumise edendamiseks. Aastatel 2014-2016 viidi ellu projekt „Uusimmigrant- ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“ eesmärgiga parandada uusimmigrant- ja roma lapsi õpetavatele pedagoogidele suunatud õppenõustamisteenuseid ning tõsta tugispetsialistide pädevust kohalikul tasandil. Projekti käigus viidi läbi supervisiooniseminarid õpetajatele, koolijuhtidele, nõustamiskeskuste spetsialistidele ja teistele seotud asutuste esindajatele, kus osales 242 inimest. Lisaks viidi läbi täiendkoolitusi 73-le õpiabi- ja nõustamiskeskuste spetsialistile. Projekti käigus loodi hariduse kompetentsikeskuse, Sihtasutuse Innove, kodulehele uusimmigrant- ja roma päritolu õpilaste õppenõustamise teemaline alamleht. 2017. aastal käivitas Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni programmi Horizon 2020 kaasrahastusel 12-kuulise projekti romade lõimumist toetava siseriikliku võrgustiku arendamiseks. Projekti tegevused olid suunatud kõigile lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumitele, kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele. Projekti eesmärkideks on ärgitada koostööd romade lõimumist toetavate sidusrühmade vahel, tuvastada noored romad, kes on huvitatud aktiivsest osalusest kodanikuühiskonnas ja seda toetavatest koolitustest eesmärgiga saada tulevikus roma kogukonna eestkõnelejaks ja/või mediaatoriks koolide ja kohalike omavalitsuste ning roma perede ja roma kogukonna vahel. Projekti raames viidi läbi küsitlus roma lastega töötavate õpetajate ja tugispetsialistide seas ning seminar pedagoogidele parimate praktikate jagamiseks. Samuti viidi läbi uuring „Eesti romade kuuluvustunne ja osalemine ühiskonnaelus“ , loodi võrgustiku koduleht, korraldati 4 koolitust 20-le ning 3 individuaalset koolitust kolmele noorele Eesti romale ja korraldati 2 koostöönõupidamist kohalikes omavalitsustes. Kokku osales üritustel 132 erinevat inimest, valdav osa neist osalesid korduvalt erinevatel üritustel. Sarnaste tegevustega on plaanis jätkata. 2015. aastal tellis Kultuuriministeerium Eesti Statistikaametilt integreeritud andmebaasi, mis teeb kättesaadavaks eesti keelest erineva emakeelega inimeste sotsiaal-majandusliku lõimumise hindamiseks vajalikud indikaatorid, millele tuginedes on võimalik põhjalikumalt analüüsida Eesti rahvastiku haridustaset, tööturul osalemist ja sotsiaal-majanduslikku staatust ka selliste tunnuste järgi nagu kodune keel, päritoluriik, põlisus jpm. 9 Eestis tervikuna on töötuse määr aastatel 2014-2017 pidevalt langenud (7,4%lt aastal 2014 5,8%le aastal 2018) ja hõive määr kasvanud (63,0%lt 67,5%le). Teisest rahvusest inimeste tööturunäitajad on samuti paranenud, kuid vahed eestlastega on säilinud: töötuse lõhe 6% (2014. a) ja 2,4% (2018. a I-III kvartal) ning hõivelõhe vastavalt 5,6% ja 5,4%. Lõhed tööturunäitajate osas on suures osas põhjustatud regionaalsetest ja struktuursetest asjaoludest aga ka eesti keelest erineva emakeelega elanike ebapiisavast eesti keele oskusest, tööturu halvemast tundmisest, põlisrahvastikust eraldi toimivatest sotsiaalvõrgustikest (eriti vanemaealiste inimeste puhul), haridusvalikutest ja haridustasemest, kultuurilistest hoiakutest nagu eestlastest väiksemast tööjõu mobiilsusest ning soostereotüüpidest. Mitte-eestlastest Eesti elanike keskmine vanus on eestlaste omast oluliselt kõrgem (vanuses 50-74 on mitte- eestlastest meeste osakaal 6% ja naiste osakaal 12% kõrgem kui eestlaste seas vastavas vanuserühmas), mitte-eestlastest vanemaealiste naiste tööhõive (vanuserühmas 50-74) on eestlastest naiste hõivest 15% madalam, samas kui teistes tööealiste vanuserühmades (15-24 ja 25-49) on hõive määr praktiliselt võrdne. Mitte-eestlastest ja eestlastest meeste hõivelõhe on kõrgeim vanuserühmas 25-49 (3% -2018.a I-III kv.), ülejäänud vanuserühmades jäi see 1- 2% piiresse. Madalama hõive oluliseks põhjuseks vanuserühmas 50-74 on tervis: mitte-eestlastel on sagedamini töötamist piirav terviseprobleem (67,7% vs 57,4%), sagedamini põetakse kroonilisi haigusi. Elanikkonna tervisenäitajad kõigi elanike lõikes on halvimad Ida-Virumaa tööstuspiirkondades. Teisest rahvusest inimeste madalama tööhõive ja kõrgema töötuse näitajaid põhjustab lisaks vanusele ja tervisele ka piirkondlik komponent: ülekaalukalt mitte-eestlastega asustatud Ida- Virumaal on vastavad näitajad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad (nt 2017. a oli töötuse määr seal Eesti keskmisest üle kahe korra kõrgem). Piirkondlike erinevuste vähendamiseks rakendab Töötukassa täiendavaid tööturuteenuseid neis piirkondades. Näiteks pärast Ida-Virumaal 2015.-2016. aastal aset leidnud suurkoondamisi põlevkivi- ja keemiatööstuse ettevõtetes alustas Töötukassa 2016. a täiendavate tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti raames neile, kes kaotasid töö Ida-Virumaa suurkoondamiste käigus 01.08.2015–01.05.2016 ettevõtetes AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp või nende tütarettevõtetes. Toetuse eesmärk oli soodustada töökohtade loomist Ida- Virumaal ja töötute tööle asumist ning vähendada piirkonna kõrget töötuse määra. Alates 1. jaanuarist 2019 saavad kõrgema töötusega piirkondade, Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa, tööandjad taotleda Töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule. Toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest. Toetust saavad tööandjad, kes loovad vähemalt viis töökohta, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal on 810 eurot. Julgustamaks tööandjaid värbama kohalikke inimesi, toetatakse Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas üle kuue kuu tööta olnud inimeste värbamist. Tööandjale hüvitatakse 12 kuu jooksul 50% töötaja töötasust, 10 ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Iga värvatud töötaja koolituskuludest hüvitatakse vajadusel kuni 2500 eurot. Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist kuni 2021. aasta lõpuni. Toetuse kogukulu kolme aasta jooksul on 1,48 miljonit eurot. Kokku toetatakse sel perioodil ligikaudu 360 töökoha loomist. Kui toetus täidab oma eesmärki, on plaanis seda jätkata ka pärast 2021. aastat. Erialaoskuste ja töökogemuseta noorte tööle aitamiseks osutab Töötukassa noortegarantii raames 2015. aasta algusest teenust „Minu esimene töökoht“, mille raames hüvitatakse tööandjale palgatoetusena osaliselt noore töötaja palgakulud esimesel tööaastal ning tööalase koolituse kulu (kuni 2500 eurot) kahe esimese tööaasta jooksul tingimusel, et tööandja sõlmib noorega töölepingu tähtajatult või vähemalt kaheks aastaks. Sihtrühmaks on 17-29-aastased noored, kes on töötuna registreeritud vähemalt neli kuud, kellel puudub erialane haridus ja kelle töökogemus on väike või puudub üldse. Noorte töötuse ennetamiseks viiakse koolides 8.-12. klasside õpilastele läbi tööturgu ja tööelu tutvustavaid töötubasid. Teisest rahvusest inimeste tööturule toomiseks ja tööle aitamiseks jätkatakse Töötukassas individuaalsetest vajadustest lähtuvate tööturuteenuste pakkumist, sh eesti keele õpet. Tööturuteenuseid kasutanud eesti keelest erineva koduse keelega inimeste arv on aruandeperioodil pidevalt kasvanud: kui 2014. aastal kasutas tööturuteenuseid 15 785 inimest, siis 2017.aastal al osales Töötukassa tööturuteenustel 18 121 inimest. Töötud, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, osalesid kõige enam järgmistel tööturuteenustel: tööturukoolitus, karjäärinõustamine ja tööotsingute töötuba. Tööturuteenuseid rahastatakse Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. Lõimumist toetab ühine suhtluskeel. Aruandeperioodil on oluliselt on suurendatud tasuta eesti keele õppe kättesaadavust ja mitmekesistatud keeleõppevõimalusi. Tasemeõppe korralduses olulisi muutusi ei ole: eesti keele õppe eest tasutud õppemaks hüvitatakse kuni 320 euro ulatuses üks kord iga positiivselt sooritatud eesti keele tasemeeksami kohta. See tähendab, et juhul kui igal keeletasemel (A2, B1, B2, C1) sooritatakse tasemeeksam positiivselt ning igale positiivselt sooritatud eksamile on eelnenud eesti keele õpe, siis on võimalik õppekulude hüvitist taotleda iga taseme kohta ühe korra. Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti keele A1, A2, B1 ja B2 tasemel tasuta kursust mahus 120 akadeemilist kontakttundi. Tasemeeksami sooritamine kursuse järel ei ole kohustuslik. Õpe keskendub õppija kommunikatiivsetele vajadustele ja tugineb aktiivõppemeetoditele. Õppijatele, kes osalesid vähemalt 80% tundides, osalesid vähemalt ühes õppekäigul ja sooritasid lõputesti väljastatakse tunnistus. Ülejäänud osalejatele antakse tõend. Õpet rahastab Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ning perioodil 2014-2020 ka ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“. Perioodil 2015-2017 on INSA korraldatud tasuta eesti keele kursustel osalenud 7 820 inimest. Keeleoskuse arendamiseks pakub Integratsiooni Sihtasutus ka mitteformaalse õppe võimalusi keelekohvikute ja eesti keele ja kultuuri tundmise klubide näol. Keelekohvikus on võimalus eesti keelt praktiseerida ja sõnavara täiendada, iseseisvat õpet harjutada ning vabas 11 õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda. Kohvikus võib osaleda igaüks ilma eelneva registreerimiseta. 2018. aastal külastati keelekohvikuid 2655 korral, kohvikud on avatud 2018. a algusest 7 kohas Tallinnas ja sama aasta sügisest 18 erinevas kohas üle Eesti. 2019. aasta jaanuaris avati Tallinnas ja sama aasta juunis avatakse Narvas Integratsiooni Sihtasutuse allüksustena Eesti Keele Majad, et parandada ligipääsu kvaliteetsele ja paindlikule keeleõppele ning soodustada erinevate lõimumist toetavate koostöötegevuste elluviimist. 2018-2019. aastal saavad keeleõppehuvilised oma keeleoskust parandada eesti keele- ja kultuuri tundmise klubides üle kogu Eesti. Klubi üritused toimuvad kord nädalas ja sinna oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt kesk- või kõrgtasemel või B2 või C1 tasemel. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad võimalust eesti keeles suhelda, meeldivalt aega veeta ja ennast harida. Tegevustes osalevad ka eesti keelt emakeelena kõnelevad erinevate elualade spetsialistid. Aastatel 2016–2017 tegutses üle Eesti kokku 71 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi, millest võttis osa 656 ja 2018. aastal samuti 656 inimest. Integratsiooni Sihtasutus korraldab uussisserändajatele eesti keele ja kultuuriõpet toetavaid tasuta õppekäike: viiel koolituspäeval ja viiel õppekäigul tutvutakse interaktiivse õppe kaudu Eesti eluolu, tähtsamate ajaloosündmuste, kultuuri sümbolobjektide ja loodusega, programmis on ka erinevaid töötube. Osalejatel on võimalus jagada ka elemente oma kultuurist, avardada suhtevõrgustikku ning saada osa teiste Eestisse elama tulnud inimeste lugudest. Tegevused toimuvad septembrist novembrini kaks korda nädalas ja valida saab mitme koolitusaja vahel. 2018. aastal sügisel saiprogrammist osa võtta 150 inimest. Lisaks pakub INSA eesti keele õpet ka distantsõppevormis, kus õppija õpib iseseisvalt internetipõhises keeleõppekeskkonnas „Keeleklikk/Keeletee tasemetel a1-b1“ ja saab nõustatud nõustamiskeskuse töötaja või õppekeskkonnas reaalselt tegutseva õpetaja poolt, aga ka osaledes mitteformaalses keeleõppes keelekohviku töötubades või individuaalsel nõustamisel ka telefoni-, Skype´is või füüsiliselt kontoris kohapeal. Keskkonnas on võimalik õppida eesti keelt tasemeni B1. B2 taseme keeleõpet toetab eesti ajalugu ja kultuuri tutvustava ning B-tasemel eesti keele õpet toetav kursuse Kultuuriklikk. Programm koosneb 24 õppevideost, millest 13 kajastavad Eesti ajaloolisi ja 11 tänapäevaseid teemasid, ja nende juurde kuuluvatest teadmisi kinnitavatest harjutustest. Õppevideod sisaldavad ajaloo- ja kultuuriloenguid ning animatsioone. Kursusele on lisatud põnevad loengud koos neid illustreerivate animatsioonide, harjutuste ja sõnastikuga ja ning ekraanile ilmuvad kultuuri- keelekommentaarid, et kasutaja saaks loengutest maksimaalselt kasu ka eesti keele õppimisel. Programme rahastatakse Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike integreerimise fondist. Keelekliki/keeletee ja kultuurikliki kasutamine on tasuta. 2018. aastast on Kultuuriministeeriumi rahastusel kõigil soovijatel võimalik kasutada tasuta keeleõppeäppe „Speakly“ ja „Walk Talk“. 12 2014.aastal valmistas Haridus- ja Teadusministeerium ette Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi, mille raames pakutakse õpilastele, kes on omandanud põhihariduse eesti keelest erinevas keeles täiendavat eesti keele õpet ja praktikavõimalust eestikeelses keskkonnas. Samuti toetatakse kutsekoole eestikeelsele õppele üleminekul ning pakutakse kõrgharidustaseme õppuritele täiendavat akadeemilise ja erialase eesti keele õpet, mis aitab eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastel akadeemiliseks õppeks valmistuda. Üld-, kutse ja kõrghariduses õppijatele pakutakse eesti keele kursusi ja toetatakse keelealaseid koostööprojekte eesmärgiga aidata kaasa keeleõppe kvaliteedi tagamisele erinevatel haridustasemetel ning mitteformaalse keeleõppe konteksti rikastamisele, samuti toetatakse avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide liikmete riigikeele omandamist. Tegevuste sisuks on nii keelekursused ja -klubid, õpivalmidust tõstvad tegevused kui ka teised samalaadsed regulaarsed, vähemalt kuus kuud kestvad grupipõhised mitteformaalsed õpitegevused. Selleks et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, loodi programmi toel keelepraktika ja stažeerimise võimalused piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus, mh Ida-Virumaal. Tulenevalt 2015. aasta Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemustest ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015-2019 eesmärkidest alustas Kultuuriministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamise ning eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalusi toetavate tegevuste arendamist, viidi ellu teavitustegevusi eesti keelest erineva emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikus sektoris: 2016. a korraldati infoseminaride sari, koostati teavitusmaterjale tööandjatele ning muukeelsetele tööealistele Eesti elanikele. Alates 1.01.2019 hakkas kehtima kodakondsuse seaduse muudatus, mis võimaldab lepingu alusel tasuta keeleõpet neile kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Riik pakub tasuta eesti keele kursuseid kodakondsuse taotlemiseks vajaliku B1 taseme saavutamiseks Eestis vähemalt 5 aastat elanud inimestele ja vastab kodakondsuse taotlemiseks vajalikele nõuetele (va 8-aastane Eestis elamine). Tööelu kõrvalt keeleõppes osalemise soodustamiseks saab õppur kokkuleppel tööandjaga aastas 20 vaba päeva ja nende päevade eest kompenseerib talle sissetuleku riik. Kodakondsusleping loetakse täidetuks, kui inimene on läbinud ettenähtud mahus eesti keele kursused, sooritanud positiivselt eesti keele tasemeeksami ning esitanud taotluse Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks. Uus-sisserändajad, so välismaalased, kes on elanud Eestis seaduslikult vähem kui 5 aastat, saavad tasuta õppida eesti keelt A1 tasemeni Siseministeeriumi rakendatava kohanemisprogrammi raames, rahvusvahelise kaitse saajate esmast eesti keele õpet tasemeni A2 korraldab Sotsiaalministeerium. Integratsiooni Sihtasutuse juures tegutseb 2014. aasta sügisest nõustamiskeskus, kus saavad Eestis elamise kohta teavet, tasuta nõu ja juhiseid küsida Eestis elavad teistest rahvustest inimesed. Nõustamist pakutakse Eesti elamisloa, Eesti kodakondsuse taotlemise ja eesti keele õppe ning praktiseerimise võimaluste kohta ja erinevate teemadel nagu haridus, töö, elukoht, 13 tervise- ja sotsiaalteenused. Vajadusel suunatakse klient edasi vastava ametkonna või teenusepakkuja juurde, aidatakse tal tutvuda võimalike avalike teenustega ning ollakse toeks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel. Teenuse osutamiseks töötab tasuta infotelefon, samuti saab nõustamiseks pöörduda sihtasutusse Tallinnas ja Narvas ning suhelda nõustajatega e-posti vahendusel. Valmimas on nõustamis- ja infoteenust toetava meetmena nõustamisveeb, mis koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel ja teiste organisatsioonide teabekanalitest. Nõustamiskeskuse nõustajaid on võimalik kutsuda ettevõtete infotundidesse ja teavitusüritustele teenust tutvustama või ettevõttes kohapeal grupinõustama. Teenust on kasutanud umbes 5000 inimest, kellest kolmandik on olnud uus-sisserändajad. Nõustamiskeskuse tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames. Artikkel 5 1. Pooled kohustuvad looma eeldusi, mis on vajalikud vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele oma kultuuri alalhoidmiseks ja arendamiseks ning identiteedielementide, nimelt religiooni, keele, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamiseks. 2. Pooled hoiduvad sellisest poliitikast ja tegevusest, mille eesmärk on vähemusrahvustesse kuuluvate isikute assimileerimine vastu nende tahtmist, ning kaitsevad neid isikuid mis tahes niisugusele assimileerimisele suunatud tegevuse eest, eiramata seejuures poolte üldise integratsioonipoliitikaga kooskõlas rakendatavaid meetmeid. Kultuurielus ja kultuuriloomisel osalemiseks ei ole Eestis rahvuspõhiseid, rassilisi ega teistel tunnustel põhinevaid piiranguid. Rahvusvähemuste ühingud ja kollektiivid taotleda oma tegevuseks toetusi võrdsetel alustel eesti kultuuriühingutega. Lisaks on rakendatud spetsiaalsed programmid ette nähtud rahvusvähemuste ühingutele. Eesti riik toetab rahvusvähemuste kultuuriseltse etnilise kultuuri säilitamisel, arendamisel ja tutvustamisel. Eestis on registreeritud ligi 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja ühendust, kelle tegevuskulude katmist toetatakse alates Eesti riikliku iseseisvuse taastamisest1991. aastal riiklikest eelarvevahenditest. Prioriteetseks tegevuseks kultuurivaldkonnas päritolukultuuri säilitamise ja arendamise kõrval on eestlaste ning teiste rahvuste kontaktide tihendamine. Seltside tegevus on suunatud kõigile Eestis elavatele inimestele olenemata nende kodakondsusest või etnilis-kultuurilisest taustast. Kultuuriseltsid on koondunud 18 katusorganisatsiooni, kellele antakse riigieelarvelist tegevustoetust. Alates 2015. aastast toetab Integratsiooni Sihtasutus rahvusvähemuste katusorganisatsioone seniste aastaste lepingute asemel kolmeaastaste raamlepingutega, mis vähendab oluliselt organisatsioonide halduskoormust ja hõlbustab tegevuse planeerimist. Riigieelarvelise toetusmeetme maht on pidevalt kasvanud, kui 2014. aastal oli see 320 000, siis 2018. aastal 452 000 eurot. Lisaks toetavad vähemusrahvuste kultuuritegevusi riigieelarvelistest vahenditest projektitoetustega Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu (al.2019 14 Rahvakultuuri Keskus) ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist toetavad regulaarsete taotlusvoorude kaudu ka kohalikud omavalitsused. Samuti toetavad rahvusvähemuste kultuuritegevusi erafondid ja välissaatkonnad. Eesti ajaloolised saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvused, samuti nende rahvuste esindajad, kelle arv on suurem kui 3000, võivad moodustada vähemusrahvuste kultuuriautonoomiaid. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses kirjeldatud tegevused: emakeelse õppe korraldamine, vähemusrahvuse kultuuriasutuse moodustamine, kultuuriürituste korraldamine, vähemusrahvuse kultuuri ja haridust edendavate fondide, stipendiumide ja preemiate asutamine, on samavõrdselt kättesaadavad ka neile rahvusvähemustele, kellel kultuuriautonoomia puudub või kellele kultuuriautonoomia seadus ei kohaldu. Kultuuriautonoomia on kultuurilise enesemääratlemise täiendavaks võimaluseks. Eestis on kultuuriautonoomia soomlastel ja rootslastel. CM recommendation for further action: facilitate the process of the establishment of Cultural Councils by all the relevant minority groups, in particular the Russian minority, and proceed with the review of the existing legislation with a view to covering all relevant groups. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb konsultatiivorganina alates 2008. aastast rahvusvähemuste kultuurinõukoda. Nõukoja pädevusse kuulub seisukohtade avaldamine Eesti rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamise küsimustes, sellega seonduvalt kultuuripoliitika ning lõimumisvaldkonna korraldamises ning vajadusel sellest tulenevate ettepanekute tegemine kultuuriministrile. Nõukoja istungid toimuvad neli korda aastas, arvukamalt on nõukojas esindatud vene kultuuriseltsid, nõukojal on kuni 40 liiget (2018. a 34). 1995. aastal asutatud Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaud tegutseb maavalitsuste kaotamise tõttu haldusreformi käigus alates 2018. aastast Kultuuriministeeriumi juures. Ümarlaud korraldab igakuiselt kohtumisi Eesti ühiskonna-, kultuuri-ja poliitikategelastega, saatkondade ning välisriikide valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning rahvuskultuuriseltsidega Eesti teistest regioonidest. Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatakse erinevaid rahvusvähemuste kultuuripärandi säilitamisele suunatud riiklikke programme: Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018, Eesti pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018 mis toetas kirikute ja pühamute restaureerimist, Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019, mis toetab muuhulgas ka eestirootsi pärandkultuuri Lääne-Eestis, Peipsiveere kultuuriruum 2017–2020, mis toetab piirkonna kultuuripärandi säilitamist Ida-Eestis rõhuasetusega vene ja vanausuliste ning vadja rahvuse juurtega Kodavere kihelkonna murdeala kultuuripärandi säilitamist ja tutvustamist. Kultuuriministeerium toetab järjepidevalt rahvusvähemuste professionaalseid ja harrastusteatreid, kontserdikorraldajaid, muuseume, kirjastamisprojekte, samuti rahvusvähemuste kirjandusürituste, festivalide jt kultuuriürituste korraldamist Eestis. Riigieelarvest toetatakse Vene Teatrit ja avalik-õigusliku Rahvusringhäälingu venekeelseid 15 kanaleid ja programme (ETV+ ja Raadio 4). Eesti Vabaõhumuuseumi Paljurahvuselise Eesti Keskus tegeleb Eestis elavate erinevate rahvusvähemuste kultuuri, ajaloo ja kunsti tutvustamisega. 2015. aastal avati muuseumis Eesti taluarhitektuuri näidised seto talu ja peipsivene maja. Keskuses tähistatakse erinevate rahvuste rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse erinevaid kultuure tutvustavaid teemapäevi, õpitubasid, laatasid jne. Lõimumisalasi koostöötegevusi koordineerib ka Eesti Folkloorinõukogu. Kaunite kunstide valdkonnas on riigieelarvest enim toetatud venekeelne teatritegevus, toetust on saanud ka vene süvamuusikakollektiivid. Rahvusvähemuste kultuuri tutvustavad mitmed muusikafestivalid, näitused, kirjandus- ja rahvakultuuriüritused. Tegutsevad eestivene kunstnikeühendused Tallinnas ja Ida-Virumaal, omavalitsuste toel munitsipaalsed muusika- ja kunstikoolid, kus pakutakse õpet ka vene keeles. Tallinnas töötavad Vene Muuseum, Vene Kultuurikeskus, Ukraina Kultuurikeskus ja Eesti Juudi Muuseum. Peipsi äärsetes omavalitsustes asuvad mitmed vanausuliste ajalugu ja kultuuri tutvustavad muuseumid ja külastuskeskused, Haapsalus tegutseb rannarootsi kultuuripärandit tutvustav Rannarootsi Muuseum ja Tallinnas EELK Rootsi-Mihkli kirikus Eestirootslaste Kirikumuuseum. Baltisaksa kultuuripärand on esindatud renoveeritud ja taastatud mõisahoonete näol, millest paljud tegutsevad turismikeskuste ja koolidena. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum etnograafiamuuseumina talletab eesti kultuuripärandi kõrval ka Eestis elavate vähemusrahvuste ajaloo- ja kultuuripärandit. Igal aastal toimuvad Eestis mitmed rahvusvähemuste kultuuri tutvustavad festivalid, näitused, käsitöölaadad, kirjandusüritused, mis leiavad laialdast kajastust ka meedias. Kultuuriministeeriumist saavad tegevustoetust Narvas asuv venekeelne stuudioteater Ilmarine ja Ida-Virumaal Jõhvis tegutsev teater Tuuleveski. Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldatakse ümarlaudu ja seminare, koolitus- ja nõustamistegevusi, soodustatakse koostööd teiste osalisriigi kodanikeühendustega. Mitmed rahvusvähemuste traditsioonilised kultuurifestivalid on aastate jooksul kinnistunud Eesti kultuurimaastikul nagu vene kultuurifestival „Slaavi Pärg“, rahvuskultuuride festival „Rahvuskultuuride loomepada“ Ida-Virumaal, rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival Credo, teatrifestival Kuldne Mask, juutide foorum Jahad, ukraina kultuurifestival Balti Trembita , ukraina noorte kultuurifestival Kvitõ Ukrainy jpt. Riigieelarvest toetatakse venekeelse portaali kultuur.info arendamist. Kultuur.info on sündmustekalender, mis kajastab nii Eesti suuremates kui ka väiksemates paikades toimuvaid kultuurisündmusi. Info sündmuste kohta on kättesaadav nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Portaali andmebaas sisaldab üle 2000 kultuuriasutuse ja -organisatsiooni tutvustusi ja kontaktandmeid. Alates 2014. a sügisest on portaalis avatud kultuuriblogi, kus avaldatakse kultuurisündmusi käsitlevaid toimetatud arvamusartikleid, täht- ja teemapäevadega seotud ülevaateid, intervjuusid, nädala sündmusesoovitusi jpm. Blogi on samuti eesti, inglise ja vene keelne. 16 Tegutsevad venekeelsed kultuuriajakirjad Tallinn, Võšgorod ja Plug, kirjastustelt (nt KPD ja Aleksandra) ilmub venekeelne ilukirjandus, välja antakse 2 nimetust venekeelseid trükiajalehti, 19 nimetust venekeelseid ajakirju. Lisaks ilmub hulk kohalike omavalitsuste ajalehti nii eesti kui vene keeles. Venekeelne regionaalne ajakirjandus on olemas praktiliselt kõikjal Eestis, kus asub arvukam vene keelt kõnelev elanikkond. Suuremateks väljaanneteks on Narvskaja Gazeta, Narva, Gorod, Viru Prospekt, Severnoje Poberežje, Sillamjaeski Vestnik, Panorama Ida-Virumaal; Tšudskoje Poberežije Peipsi ääres; Valk Valgamaal jt. Kõige populaarsem venekeelne munitsipaalajaleht on Tallinnas ilmuv Stolitsa tiraažiga 55 000 eksemplari (2017). Lisaks ilmuvad riigi toel rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeelsed ajalehed ja ajakirjad, näiteks soomekeelne Inkeri, rootsikeelne Estlandssvensk, Ukraina kultuuriselts Vodograi annab välja igakuist elektroonilist väljaannet Ridna Hata jt. 2018. aasta septembris alustas Eesti Instituut uue projektiga Kultuurisamm, mis pakub õppekäike, loenguid ja arutelusid Tallinna ja Harjumaa vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Projekti kutsutakse osalema kokku 250-300 inimest. Iga osaleja saab enam kui aasta jooksul võimaluse käia viiel õppekäigul või koolitusel. Eesti Instituudi partnerid on kohalikud kultuuriasutused ja kodanikeühendused, samuti kaasatakse projekti eestlastest ja hea eesti keele oskusega muust rahvusest vabatahtlikke. Projekti raames korraldatakse osalejatele eesti kultuuri, loodust, ajalugu ja elu-olu tutvustavaid üritusi, käiakse õppekäikudel kultuuriloolistes paikades ning antakse üldisi teadmisi Eesti kohta. Kultuurisammu programmi pakutakse inglise ja vene keeles. 2018. a pakuti võimalust programmiga liituda 150 huvilisele. 2019. aastal jätkub gruppide komplekteerimine. Muinsuskaitseamet, toetab kõigi konfessioonide pühakodade restaureerimist. 2013. aastal kinnitati programmi Eesti pühakodade säilitamine ja areng jätkumine aastateks 2014-2018. Programmi eesmärk oli pakkuda riigipoolset tuge kirikuhoonete ja neis leiduvate kultuuriväärtuste säilitamiseks ning tagada kultuuriväärtuslike hoonete jätkusuutlik kasutus ja avatus. Programm toetab Eesti Evangeelse Luterliku kiriku, Eesti Apostlik-Õigeusu, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku ja vanausuliste pühakodade renoveerimist. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum talletab etnograafiamuuseumina Eestis elavate rahvusvähemuste ajaloo- ja kultuuripärandit. Artikkel 6 1. Pooled õhutavad sallivuse ja kultuuridevahelise dialoogi vaimu ning võtavad tõhusaid meetmeid, soodustamaks oma territooriumidel elavate isikute vahelist vastastikust lugupidamist ja mõistmist eelkõige haridus-, kultuuri- ja massimeediavaldkonnas, olenemata nende isikute rahvuslikust, kultuurilisest, keelelisest või usulisest identiteedist. 17 2. Pooled kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta isikuid, kes oma rahvusliku, kultuurilise, keelelise ja usulise identiteedi tõttu kannatavad diskrimineerimise, vaenulikkuse või vägivalla all või keda on sellega ähvardatud. Nagu l artikli 5 järgimiseks võetud meetmete juures kirjeldatud, on valdkondliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 rakendamise põhieesmärk sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Selleks toetatakse ühise inforuumi teket ning üldist teadlikkuse kasvu kultuurilisest mitmekesisusest, viiakse läbi meediategevusi, mis toetavad avatusele ja vastastikusele mõistmisele suunatud väärtuste ja suhtumise kinnistumist ühiskonnas ning sellega seotud väärtushoiakuid (mh kultuuripärandi väärtustamine, sallivus ja võrdne kohtlemine). Toetatakse 2015.aastal avatud Eesti avalik-õiguslik venekeelset telekanalit ETV+, tööandjaid teavitatakse võrdse kohtlemise olulisusest personalipoliitikas ja mitmekultuurilise töökollektiivi eelistest. Hea praktika näideteks kultuuride dialoogist on Paides 2016. aastast arvamusfestivalil toimuvad lõimumisega seotud arutelud, mille teemadeks on olnud eesti keele majade kontseptsioon, Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta keeleõppe võimaldamise meetme ettevalmistamine, aga ka mitmed regionaalseid üritused, nagu venekeelsete noorte parem kaasamine, kultuurifoorumite korraldamine, aruteluplatvormi Bazar käivitamine Narvas ning esimesel venekeelse lõimumisvaldkonna häkatoni korraldamine Eestis 2017.aastal. Ellu viiakse mitmeid tegevusi Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamiseks. Uueks algatuseks on Kultuurifoorumite korraldamine alates 2016. aastast Narvas ja Sillamäel eesmärgiga luua Ida-Virumaal laiapinnaline dialoogiplatvorm koostööks kultuuri-, hariduse- ja noorsootöö valdkonnas, suurendada piirkonna sotsiaalset sidusust, algatada piirkonnas uusi arenguprojekte. Toetatakse noorte omaalgatusi ja noorteprojekte: korraldatakse projektikonkursse, seminare ja kaasamisüritusi, sh Erasmus+ programmist, ning toetatakse noorte omavahelisi kohtumisi, keelelaagreid ja õpilasvahetusi, kus muu emakeelega noored elavad eesti peredes ja eestlased muukeelsetes peredes. Tähelepanu pööratakse kultuuriteenuste väljaarendamisele, mis ühtlasi toetavad keeleõpet ja lõimumist. Näiteks said 2016.a 14 etendusasutust ja muuseumit Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest toetust muukeelsete programmide väljaarendamiseks sünkroontõlketehnika, nutiseadmete ja -rakenduste, audiogiidide ning nende tööks vajaliku tarkvara näol. Integratsiooni Sihtasutus toetas 2014.-2015.aastal Eesti Inimõiguste Keskuse ja arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni „Mondo“ inimõiguste valdkonna arendustegevusi. Ellu on viidud võrdse kohtlemise teemaline konverentse, antud välja infomaterjale, korraldatud eesti- ja venekeelsetes koolides inimõigustealaseid töötubasid. 2015. a detsembris avaldas Eesti Inimõiguste Instituut uuringu „Keelised inimõigused“, mis kaardistab üldist keeleliste inimõiguste teadlikkust kui ka seda mõjutavate sihtrühmade 18 käitumist. Uuringus käsitleti venekeelse elanikkonna lõimumist Eesti õiguslikust, keelelis- kultuurilisest, meedia- ja infotarbimise ning välis- ja julgeolekupoliitilisest aspektist. Uuringu järeldustest selgus, et keelebarjäär vene emakeelega inimeste ja eestlaste vahel on üks suurimaid takistusi lõimumisprotsessis. 75 protsenti venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust oluliseks, oluliselt mõjutas vastuseid piirkond, kus vastaja elas: kui näiteks Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust vajalikuks 90%, siis Ida- Virumaal vaid 54% vastanutest. Uuring tõi välja ka seose vähese keeleoskuse ning riigi tegevuse kriitilisema hindamise vahel: negatiivsemalt hindavad riigi tegevusi need, kes eesti keelt halvemini oskavad ega tarbi eestikeelset meediat. Eesti Inimõiguste Keskus on välja töötanud koolitusmaterjale tööandjatele, mis aitavad edendada võrdset kohtlemist töökeskkonnas. Plaanis on luua „Inimõiguste e-giid“, veebipõhine vahend inimõiguste rikkumine tuvastamiseks ja üldise inimõiguste-alase teadlikkuse tõstmiseks ja oma õiguste paremaks mõistmiseks. Keskus pakub ettevõtetele, vabaühendustele ja avaliku sektori organisatsioonidele mitmekesisuse kokkuleppega liitumise võimalust. Leppega liitudes kinnitatakse, et organisatsioon austab inimeste mitmekesisust ning väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas. Kokkuleppega on liitunud enam kui 100 ettevõtet ja organisatsiooni. Alates 2015.aastast tähistatakse Eestis iga aasta aprillis Inimõiguste Keskuse eestvedamisel mitmekesisuse päeva ettevõtetes ja organisatsioonides üle Eesti, kes on liitunud mitmekesisuse kokkuleppega. 2017.aastal töötas Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja mitmekesise töökoha märgise. Mitmekesisuse märgis näitab, et ettevõte on mitmekesisust väärtustav tööandja. Aktiivse ühiskondliku osalemise ning ühtse riigiidentiteedi tekke soodustamiseks viiakse lõimumise arengukava Lõimuv Eesti 2020 rakendamiseks läbi praktilisi ühistegevusi koostöö- ja kaasamisprojektidena (sh kultuuri ja spordiprojektid, Eesti eri piirkonna ja eri valdkonna organisatsioonide institutsionaalse koostöö projektid, kohalike vabaühenduste võimestamine kohaliku tasandi otsustusprotsessides osalemiseks). Samuti toetatakse vene keelt peamise suhtluskeelena kasutavate elanike suure osakaaluga omavalitsuste ja nendes tegutsevate mittetulundussektori organisatsioonide koostööd. 2015.aastal töötas Integratsiooni Sihtasutus välja pilootprogrammi Ida-Virumaa noortele eesmärgiga kaasata neid enam ühiskondlikesse tegevustesse ning tutvustada eneseteostusvõimalusi Eestis, mida sihtasutus viis ellu koostöös MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemiaga. Pilootprogrammi läbis 36 noort. 2016.-2017.aastal viis Integratsiooni Sihtasutus läbi mitmekesise töökoha teavituskampaania, mille sihtrühmadeks olid eesti keelest erineva emakeelega Eesti elanikud vanuses 18–30 eluaastat, sh vene keelt kõnelevad noored, kes valdavad vähemalt kesktasemel eesti keelt ja 19 riigisektori tööandjad – tippjuhid ja personalitöötajad. Eesmärgiks oli julgustada eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse ja selgitada Eesti riigisektori juhtidele, miks on oluline võtta tööle rohkem eesti keelest erineva emakeelega inimesi. Projekti raames valmisid kampaanialeht www.karjeravestonii.ee, samanimeline Facebooki lehekülg, kampaania alamleht venekeelses Delfis (http://rus.delfi.ee/daily/career), välireklaamid, telesaatesari „Varju päev“, kus esitleti 10 edulugu ja valmis 10 lühivideot saadete ja eduloopersoonide tutvustamiseks, valmis mitukümmend artiklit ning toimus 8 infoseminari ülikoolides ja üldhariduskoolides, kus osales üle 400 noore. Juunis 2017 toimus täiendav interaktiivne infoseminar, milles osales veel üle 300 inimese. Ühiskondliku sidususe suurendamiseks, eri kultuuritaustaga inimeste kontaktide soodustamiseks ning eesti- ja muukeelsete organisatsioonide omavahelise koostöö tõhustamiseks toetati ja viidi ellu kolm kultuuriüritust ja kolm sporditegevust: Eesti Jalgpalli Liidu projekt „Me räägime jalgpalli 2016“ oli suunatud Ida-Virumaa ja Paldiski noortele, kes said vahetult osa Eesti jalgpallikultuurist ja võimaluse kohtuda Eesti tuntud jalgpalluritega. Ida-Virumaa Spordiliit korraldas Ida-Virumaa koolide õpilastele ja õpetajatele orienteerumise õppepäevi. 2016. aasta oktoobris toimus Narvas Rahvusooper Estonia viis päeva kestnud ooperi- ja balletifestival „Narva täis muusikat“, mille raames sõitis Ida-Virumaale üle 200 estoonlase ning toimus enam kui 30 üritust. Rahvusvahelise festivali Tallinn Music Week raames korraldati kultuurilisele mitmekesisusele, sõnavabadusele ja võrdsetele võimalustele pühendatud rahvusvahelise konverents. Riigieelarvest toetati sai juba viiendat korda toimunud filmifestivali „Kohtumised Tarkovskiga 2016“, mis leidis aset Tallinnas, Maardus, Ida- Virumaal, Tartus ja Pärnus. 2018. aastal valmis riigi, erasektori ja eraisikute toetusel fotograaf Annika Haasi ja Eesti roma laste kunstiline fotoraamat „Meie, mustlased“. Raamat on kõrge kunstiväärtusega soe ja isiklik sissevaade Eesti roma kogukonda ning väärtuslik materjal roma kultuuri tutvustamiseks ning stereotüüpide vähendamiseks ühiskonnas väikese roma kogukonna suhtes. Raamat valmis nii riigi- kui ka erasektori ja eraisikute toetusel. Eesti integratsiooni monitooringutest ilmneb, et viimase kümne aastaga on tähelepanuväärselt vähenenud nende elanike osakaal, kes usuvad, et rahvusel on tööl edasijõudmisele suur mõju. Eriti märgatavalt on see näitaja kahanenud teistest rahvustest inimeste puhul: 72%-lt (2008) 44%-le (2017). 85% teistest rahvustest inimestest leiab, et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele. Ebavõrdsust tööturul, sh karjäärivõimalustes, tunnetavad rohkem nooremas tööeas teistest rahvustest elanikud, kes on äsja tööturule sisenenud. 2015. ja 2017.aasta monitooringud näitavad, et eestlaste hoiakud venekeelse elanikkonna kaasamise suhtes on muutunud positiivsemaks, tugevnenud ja kinnistunud on eestlaste toetus venekeelse elanikkonna laiemale kaasamisele Eesti ühiskonna ja majanduse juhtimisse. Haridussüsteemil on lõimumisele kaasaaitamisel oluline roll. Lasteaiad ja koolid ei paku mitte ainult keeleõpet, vaid toetavad ka ühiskonnas hakkamasaamist laiemalt. Pere, sõprade ja 20 meedia kõrval kujundavad õppeasutused noorte väärtushinnanguid ning aitavad neil elus probleemidega paremini toime tulla. Eesti integratsiooni monitooringud näitavad samuti, et Eesti elanike toetus üldisele eestikeelsele õppele kasvab ning enamik (77%) neist pooldab osalise eestikeelse õppega alustamist lasteaias. Üle kolme neljandiku muust rahvusest elanikke on olnud aastaid seisukohal, et õige aeg eestikeelse õppega algust teha on lasteaias. Kaks kolmandikku (67%) Eesti elanikest pooldab varianti, et ühes rühmas või klassis õpivad koos eri rahvusest või erinevat emakeelt kõnelevad lapsed. Erineva emakeelega noorte koosõppimises ebasoodsat mõju tajuvate inimeste arv on pikemas plaanis selgelt kahanenud, mis osutab ühiskonna avatuse kasvule üldisemalt. Sõltumata rahvusest on rohkem kui pooled elanikud (59% eestlastest ja 54% mitte-eestlastest) seisukohal, et segarühmas õppimine soodustab heade õpitulemuste saavutamist. Halba mõju rahvusvähemuste keelele ja kultuurile tajub selles ainult iga kümnes muu emakeelega inimene. Eestlased üldiselt pooldavad (81%) erineva emakeele ja eri rahvusest lastega segarühmi, kuid samas peavad nad oluliseks, et eesti keelest erineva koduse keelega õpilased ei oleks seal ülekaalus. Nende eestlaste osakaal, kes üldse ei poolda segarühmi, on varasema küsitlusega võrreldes kaks korda vähenenud (2015 – 10%, 2017 – 5%). Eestlaste eelistatuim variant on haridusasutus, kus kuni veerand õpilastest on teise emakeelega (30%). Mitmekultuuriliste lasteaedade ja koolide suhtes on avatumaks muutunud ka muust rahvusest elanikud. Aastaga võrreldes on märkimisväärselt vähem (vähenemine 21%-lt 13%-le) neid, kes pooldavad teistest rahvustest noorte ülekaaluga koole või lasteaedu. Kolm korda on kahanenud nende teistest rahvustest elanike arv, kes üldse segalasteaedu ja -koole ei poolda (vähenemine 12%-lt 4%-le). 2017. aastal eelistavad muust rahvusest Eesti elanikud ühiseid eestikeelseid lasteaedu, kus teistest rahvustest laste jaoks on olemas nende emakeelt valdavad abiõpetajad (29%), ja keelekümbluslasteaedu (26%). Aasta-aastalt on toetavamaks muutunud teistest rahvustest inimeste hoiakud 2007. aastal alanud gümnaasiumide eestikeelsele aineõppele ülemineku suhtes. 78% neist usub, et eestikeelne aineõpe suurendab vene koolide lõpetajate konkurentsivõimet tööturul. 2011. aasta hinnangutega võrreldes on olnud positiivne muutus märkimisväärne, sest tollal oli selle väite pooldajaid 53%. Nagu eelpool mainitud, mõjutab lõimumisprotsessi oluliselt meediaväli. Eesti venekeelsed elanikud on korraga nii kohaliku venekeelse, Venemaa kui vähesemal määral ka eestikeelse meedia mõjuväljas. Erinevalt eestlastest, kes viibivad üsna ühesuguses meediaruumis, saavad teistest rahvustest inimesed meediast küllalt vastukäivaid vaatekohti kohalike ja maailmasündmuste kohta ning viibivad valdavalt venekeelsel (sh Venemaa) meediaväljal. Viimase kümmekonna aastaga on rahvusvähemusest elanike hinnangud oma üldisele informeeritusele Eestis toimuvast lähenenud eestlaste omale. Näiteks teadlikkuses oma kodukohas toimuvast on vahe rahvusrühmade vahel peaaegu kadunud (85% eestlastest ja 83% teistest rahvustest inimesi peavad seda heaks või väga heaks). Vastupidise trendiga on 21 liikunud venekeelsete elanike informeeritus Venemaast: kui 2008. aastal hindas neist selle heaks 69%, siis 2017. aastal 63%. Eestlaste hinnangud on jäänud uuritud üheksa aasta jooksu stabiilseks, erandiks on informeeritus Venemaal toimuvast, mis 2015. aastal hüppeliselt suurenes seoses konfliktiga Ukrainas ning pingetega Venemaa ja Lääne vahel. Riigikeele oskus on iga inimese jaoks oluline parema hariduse, töökoha ja ühiskondliku positsiooni saavutamiseks, samuti võimaldab see laiemat osalust kultuurielus, on aluseks ühisele infoväljale ja suhtlusruumile. 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringu andmed näitavad, et teistest rahvustest elanike eesti keele oskus on mõnevõrra paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt oma hinnangul üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes selliste inimeste osakaal 10 %-le. Võrreldes 2015. aastaga oli 2017. aastal riigikeele mittevaldajate osakaal kõige rohkem vähenenud Ida-Virumaal (2015 30%, 2017 22%).Üle 15-aastastest teistest rahvustest Eesti elanikest peab end aktiivseks eesti keele oskajaks (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab) 41%, passiivse keeleoskusega (saab aru ja veidi räägib või saab veidi aru ja ei räägi) on pooled. Üldiselt on Eesti inimeste hoiakud muutunud aastate jooksul rohkem vastastikku arvestavaks. Ühelt poolt peab vähem eestlasi eesti keele oskust teistest rahvustest elanike jaoks Eestis kohustuslikuks, teisalt hindavad Eesti elanikud varasemast olulisemaks just eesti keele oskuse rolli rahvustevahelise usalduse suurendamises. Avatus teiste keelte vastu kasvab koos vastastikuse suhtlusega: mida rohkem kontakte ja suhtlust eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel on, seda sallivamad ja avatumad nad on ka teiste keelte suhtes. Arengukava Lõimuv Eesti 2020 üks prioriteetidest on kommunikatsiooni ja teaberuumi süsteemne arendamine, et suurendada eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna informeeritust Eestis ja maailmas toimuvast. Selleks toetatakse venekeelse info edastamist ning veebilehtede ja kodanikeühenduste infokirjade tõlkimist vene keelde, eesti- ja venekeelsete meediakanalite ajakirjanike koostööd ja koolitusi, Eesti meediakanalite tegevust venekeelse elanikkonnale, meediaprogrammide tootmist, mis kajastavad lõimumisvaldkonda ja lõimumist kui kahepoolset protsessi. Artikkel 9 1. Pooled kohustuvad tunnistama, et vähemusrahvusse kuuluva isiku sõnavabadusõigus tähendab õigust oma arvamusele ning õigust saada ja edastada infot ja ideid vähemuse keeles ilma avaliku võimu sekkumiseta ning piiridest sõltumata. Pooled kindlustavad, et oma õigusakte järgides ei diskrimineeri nad vähemusrahvusse kuuluvaid isikuid juurdepääsul massiteabevahenditele. 2. Lõige 1 ei takista pooli taotlemast võrdsetel ja objektiivsetel alustel litsentse raadio- ja telesaadete edastamiseks või filmiettevõtete loomiseks. 3. Pooled ei takista vähemusrahvustesse kuuluvatel isikutel loomast ja kasutamast trükiajakirjandust. Raadiot ja televisiooni puudutavate õigusaktide alusel tagavad nad võimaluse piires ning lõike 1 sätteid arvestades, et vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele antaks võimalus luua ja kasutada oma massiteabevahendeid. 22 4. Oma õigusakte järgides võtavad pooled adekvaatseid meetmeid, et hõlbustada vähemusrahvustesse kuuluvate isikute juurdepääsu massiteabevahenditele ning edendada sallivust ja lubada kultuurilist mitmekesisust. Võrreldes varasemate aruannetega ei ole Eesti seadustes ja meediapoliitilises praktikas olulisi muutusi. Seadusega on tagatud televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus. Teisest riigist pärit televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata. Avalik-õiguslikku raadiot ja televisiooni rahastatakse riigieelarvest. Eesti Rahvusringhääling (ERR) edastab venekeelseid tele- ning raadiosaateid ja subtitreeritud eestikeelseid telesaateid. Rahvusringhäälingu veebiportaalid edastavad uudiseid eesti-, vene- ning inglise keeles. 28. septembril 2015. a alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne telekanal ETV+ ja 2016.aasta veebruaris piirkondlik Narva venekeelse telekanali ETV+ telestuudio. Kanal püüab ühtlustada eesti- ja venekeelset infovälju ühtlustamine toetudes uudistele ja nende analüüsile, mida ETV+ edastab paralleelselt tele-eetris, digitaalplatvormidel ja sotsiaalvõrgustikes. Kanal pakub nädalas enam kui 20 tundi omaprogrammi, sh uudiseid, arutelusaateid, meelelahutust ja sporti. ETV+ käivitumisest 2016.aastal on ERR-i telekanalite vaadatavus venekeelse elanikkonna seas kasvanud ligi viis korda, kuid vaadatavuse ajalt on see jäänud siiski tagasihoidlikuks. Kui 2015. a septembri alguses vaatas kanaleid ETV ja ETV2 vähemalt 15 minutit nädalas 4,3 % venekeelsest elanikkonnast, siis 2018. a maikuus vaatas ETV+ nädalas 23,7% ehk 84 000 muu koduse keelega inimestest. ETV+ peavad oluliseks infoallikaks 44% elanikest ja usaldusväärseks 62% kanali jälgijatest. Kui vanemate põlvkondade seas on ETV+ leindnud umbes pooled venekeelsetest inimestest, siis kuni 35-aastastest venekeelsetest inimestest on avastanud alla kolmandiku; nende jaoks on emakeelsest telekanalist info saamisel olulisemad isegi eestikeelsed veebiportaalid. Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), Pervõi Baltiiskii Kanal (PBK) (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). 2017.aasta uuringutulemustest joonistub välja, et teistest rahvustest elanike meediakasutuses moodustab suurima ühisosa kohalik venekeelne meedia: vähemalt üht kohalikku venekeelset kanalit pidas oluliseks 89% kõigist vastanutest. Eesti Statistikaameti andmetel oli Eestis 2017. aastal registreeritud 19 telejaama, neist 3 avalik-õiguslikku, 1 kohaliku omavalitsuse ja 15 üleriigilist jaama, 4 telejaama on vaba juurdepääsuga ja 14 tingimusliku juurdepääsuga üleriigilised ja 1 regionaalne jaam. Eesti tegevusloaga tegutses Eestis 3 venekeelset telejaama. Eesti televisioonimaastikul üldiselt on lähtudes telekanalite vaadatavuse ajast erinevate keelerühmade lõikes enimvaadatud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) peamine telekanal ETV, sellele järgnevad 2017. aastal vabalevist lahkunud eestikeelsed erakanalid Kanal 2 ning TV3. Kolmel nimetatud kanalil oli 2018. aasta detsembris vaadatavuse aeg eestlaste seas vastavalt 23 21,4%, 13,5% ja 12,7%. Mitte-eestlaste seas olid samal ajal vaadatavuselt konkurentsitult populaarseimad telekanalid RTR Planeta (14%) ja PBK (11,9%) ning NTV Mir (10%). Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne telekanal ETV+ on vaadatavuselt mitte-eestlaste seas alles neljandal kohal ja selle osakaal kogu auditooriumi vaatamisajast jääb kanali avamisest alates valdavalt alla 1%, detsembris 2018 oli see 0,7% . Praktiliselt kõikjal Eestis on võimalik tellida võõrkeelseid telekanaleid kaabel- ja digilevi kaudu. Kättesaadavate kanalite arvu on raske hinnata, sest see sõltub valitud paketist ja tehnilistest vahenditest. Välismaiste meediakanalite edastamist Eestis ei piirata ning Venemaalt edastatavad telekanalid on Eesti venekeelsete elanike seas jätkuvalt populaarseimad. Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt edastab ERR võimaluste piires saateid, mis vastavad kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas rahvusvähemuste infovajadusele. Programmid ja meediateenused peavad kaasa aitama ühiskonnaliikmete ja -rühmade omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi. Eesti Statistikaameti andmetel oli Eestis 2017. aastal registreeritud 36 raadiojaama, neist 5 avalik-õiguslikku (sh 1 venekeelne) ja 31 eraõiguslikku jaama. Viimastest 4 on üleriigilised, 15 piirkondlikud, 16 kohalikud ja 1 rahvusvaheline jaam. Venekeelsete saadete osatähtsus Eesti raadiojaamades kokku oli 2017. aastal 27,1% ja see on järjepidevalt kasvanud (nt 2015.a oli see 23% ja 1993. aastal kõigest 6,4%). Eesti tegevusloaga tegutses 8 venekeelset raadiojaama. Eestis tegutsevatest venekeelsetest raadiojaamadest on kuulatavaim ja originaaltoodangu mahult suurim venekeelne ERRi avalik-õiguslik raadiojaam Raadio 4. Raadio 4 eesmärk on jääda usaldusväärseimaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul, tegutsedes üldhuvikanalina, mille ülesanne on vahendada muu emakeelega elanikele olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. Lisaks venekeelsetele saadetele edastab Raadio 4 saateid ukraina ja valgevene keeles. Kord kuus on eetris saated aserbaidžaani, tatari ja tšuvaši keeles ning kolm korda kuus juudi kultuuri kajastav saade. Kantar Emori Raadioauditooriumi päevikuuringu andmetel kuulas 2017. aastal Raadio 4 nädalas keskmiselt 137 tuhat inimest vanuses 12-74. Iga päev kuulas Raadio 4 keskmiselt 85 000 inimest. Mõlema näitaja poolest oli Raadio 4 2017. aastal venekeelsetest raadiojaamadest esikohal. 12-74-aastaste muust rahvusest inimeste seas on Raadio 4 kuulajaid 39,9% ning eelmise aastaga võrreldes on kuulajate osakaal selles sihtrühmas kasvanud. Samuti on Raadio 4 selles sihtrühmas kõige kuulatavam raadiojaam. Raadio 4 kuulab 46% Ida-Virumaa muu emakeelega elanikest. Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2019-2022 sätestab, et avalik õigusliku meediakanali ja ajakirjanduse kui institutsiooni roll on meediaülesannete täitmisel väga oluline, kuna ta tagab tasakaalustatud infovälja Eesti keeleruumi ja ühiskonna jaoks. Telekanal ETV+ seab tegevuste eesmärgiks algatada ja hoida dialoogi eestlaste ja teise emakeelega elanikkonna 24 vahel. Lisaks kasutab ETV+ ristmeedialahendust, mis kaasab aktiivselt auditooriumi ja aitab kaasa riigiidentiteedi tugevdamisele. Eesti Rahvusringhäälingu meediasüsteemi mitmekesisus tagab avalikkusele tasakaalustatud informatsiooni, sidustab erinevaid ühiskonnagruppe ning hoiab ära äärmuslike ideede võimendumise. 2018. aastal eraldas Vabariigi Valitsus täiendavad vahendid kanali ETV+ nähtavuse parandamiseks. Nüüd katab telekanal kogu Eesti territooriumi ja nähtavus on paranenud ka Ida-Virumaal, kus varem ei olnud osades piirkondades võimalik telekanalit tavaantenni vahendusel jälgida. Leviala laienemisest võitsid ka senised ETV+ vaatajad, sest uuendusega kaasnes signaali kvaliteedi märgatav paranemine. Lisaks vabalevile näitavad erinevate lahenduste kaudu ETV+ programmi ka teenusepakkujad nagu Elisa, Telia ja STV. Jätkuvalt saab interneti olemasolul ETV+ programmi nagu ka teisi Eestis registreeritud ringhäälingujaamade programme jälgida ka veebis, nii reaalajas kui järelvaatamises. Valdav osa nooremaealisest auditooriumist eelistab hankida informatsiooni ja meelelahutust internetist. Rahvusvahelise digiuuringu kohaselt (We Are Social ja Hootsuite) kasutas 2018. aastal Eestis internetti 97% elanikkonnast, neist igapäevaselt 90.7%. Koos internetikasutajate arvu pideva kasvuga on suurenenud ka seal viibitava aja hulk. Keskmiselt ollakse internetis 6 tundi ööpäevas. Eesti Statistikaameti andmetel on internet 82% kodudes ning enim kasutati internetipanga teenuseid, ajakirjandusväljandeid ja e-posti. Üha suuremat rolli mängib meediatarbimises sotsiaalmeedia, mis on Eesti Integratisooni Monitooringu 2017 andmetel teistest rahvustest noorte puhul muutunud olulisimaks infoallikaks. 55% Eesti elanikkonnast kasutas 2018. a sotsiaalmeediat ja selle meedialiigi populaarsus kasvab kiiresti, 2018. aastal oli kasv eriti märgatav 65-aastaste ja vanemate inimeste seas (20%), samas kui kuni 24-aastaste noorte seas, kes ülekaalukalt kasutasid sotsiaalmeediat juba varem, jäi see tagasihoidlikuks (5%). Eesti statistikaameti andmetel ilmus 2017. a Eestis 1 041 nimetust perioodikaväljaandeid, neist 83% eesti- ja 17% muukeelseid ning 340 nimetust ajakirju, neist 86% eesti ja 14% teistes keeltes. Ajalehti ilmus samal aastal 74 nimetust eesti keeles ja 35 teistes keeltes, paberil päevalehti ilmus kokku 12 nimetust, neist 1 vene keeles. Venekeelsele tarbijale pakuvad kõik suuremad meediakontsernid ja -institutsioonid (ERR, Ekspress Grupp, Eesti Meedia) venekeelset teenust. Vene keeles ilmub 4 üleriigilist perioodilist e-väljaannet: infoportaal Delfi, ajaleht Postimees, MK-Estonia (ilmub ka trükiväljaandena) ja Delovyje Vedomosti (ilmub ka trükis). Tallinnas ilmub vene keeles trüki- ja veebiväljaandena Komsomolskaja Pravda v Severnoi Jevropõ, mida levitatakse Eestis, Lätis ja Soomes. Venekeelne regionaalne ajakirjandus on kättesaadav praktiliselt kõikjal Eestis, kus elab vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond. Suuremateks väljaanneteks on Narvskaja Gazeta, Narva, Gorod, Viru Prospekt, Severnoje Poberežje ja Severnoje Poberežje Ekstra, Sillamjaeski Vestnik, Panorama, Infopress Ida-Virumaal ja Tšudskoje Poberežje Jõgevamaal. Kõige populaarsem munitsipaalajaleht on pealinnas Tallinnas ilmuv Stolitsa. Venekeelsetena ilmuvad ka kohaliku omavalitsuse häälekandjad Ida-Virumaal, Harjumaal ja 25 Tallinnas. Lisaks ilmuvad rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeelsed ajalehed ja ajakirjad. ERR edastab lisaks eestikeelsetele uudistele oma veebiportaalis uudiseid ka vene keeles (rus.err.ee) ja inglise keeles (news.err.ee). Neile väljaannetele lisaks on veel kümneid internetilehekülgi, mis ühel või teisel viisil pakuvad lugejale venekeelset teavet Eestis toimuva kohta. Eestis ei ole seadust, mis reguleeriks kirjutavat ajakirjandust ja kirjastamist. Meediajärelevalvet teostatakse meediaorganisatsioonide kaudu. Hinnangutes lähtutakse Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) kaitseb ajalehtede ühishuve ja õigusi, lähtudes demokraatliku ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. 2002. aastal EALLi moodustatud pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ ja pakub võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Pressinõukogusse on lisaks ajakirjanduse esindajatele kaasatud isikud meediavälistest sektoritest. Kokku on pressinõukogus kümme liiget. Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Pressinõukokku võivad enesestmõistetavalt pöörduda ka rahvusvähemuste esindajad, kui nad leiavad, et neid on meedias alusetult negatiivselt esitletud. Võrreldes kohtuga on pressinõukogu menetlus kiire ja tasuta. Ajalehed kohustuvad avaldama pressinõukogu tauniva otsuse. Pressinõukogu otsused tuleb avaldada muutmata kujul ilma toimetuse kommentaarideta. ERR kohustub avaldama pressinõukogu tauniva otsuse eetris. Kõik pressinõukogu otsused avaldatakse Internetis EALL kodulehel pressinõukogu rubriigis. Analoogilise pädevusega on 1991. aastast tegutsev Avaliku Sõna Nõukogu, mis on MTÜ Avalik Sõna põhikirjaline tööorgan. Avaliku Sõna Nõukokku kuuluvateks MTÜ Avalik Sõna liikmeteks on Ajakirjanike Liit, Meediakoolitajate Liit, Tarbijakaitse Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Juristide Liit ja MTÜ Meediaseire. Avaliku Sõna Nõukogu ei ole õigustmõistev organ, mille eesmärgiks on süüdlase karistamine, nõukogu pakub meediateemalist avalikku arutelu ja esitab oma seisukohad konkreetsetes meediaeetikat puudutavates küsimustes kas vabastavate või taunivate lahendite kujul. Nõukogu ei pretendeeri ainuõigusele analüüsida ja hinnata meedias ilmunud materjale, küll aga pakub lihtsa võimaluse saada sõltumatu hinnang juhtumile isikuil, kes tunnevad, et ajakirjandus on neile liiga teinud. Avaliku Sõna Nõukogu annab ka võrdlusvõimaluse otsuste suhtes, mida on langetanud Pressinõukogu, Ajalehtede Liidu loodud ajalehtede eneseregulatsiooni organ, mille asutamise peamiseks ajendiks oli ajalehtede rahulolematus ASNi otsustesse kätketud kriitikaga. Nii pressinõukogu kui ka avaliku sõna nõukogu lähtuvad juba mainitud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt tegutseb rahvusringhäälingu juures eetikanõunik, kes jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi ERR-i saate või programmi sisu kohta esitatud vastulaused ja vaidlustused ning jälgib programmi tasakaalustatust. 26 Artikkel 15 Pooled loovad vähemusrahvustesse kuuluvatele isikutele eeldused tegusaks osalemiseks kultuuri, sotsiaal- ja majanduselus ning ühiskonnaasjades, eelkõige neid puudutavas osas. CM recommendations for further action: 1. Monitor, in consultation with all interested stakeholders, the implementation of the development strategy “Integrating Estonia 2020”; continue to involve national minority representatives in the formulation and/or prioritisation of policies under the implementation plan of the strategy; 2.Enhance efforts to promote access to employment of persons belonging to national minorities through broader measures, beyond language training, and ensure that particularly affected regions receive targeted support to address the specific effects of the economic crisis on their local economy. Rahvusvähemuste osalemise võimalusi kultuuri-, sotsiaal ja majanduselus ning ühiskonnaasjades on põhjalikult kirjeldatud juba eelnevate artiklite all võetud meetmetena. Artikli 5 juures on informeeritud, et rahvusvähemus- ja lõimumispoliitika kujundamises osalevad rahvusvähemuste esindajad eelkõige oma organisatsioonide kaudu kultuuriministeeriumi konsultatiivorganites: rahvusvähemuste kultuurinõukojas, Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlauas ja romade lõimumise nõukojas. Nagu eelpool mainitud, kiitis 2014.aastal Vabariigi Valitsus heaks lõimumisvaldkonna arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani aastateks 2014-2020. Rakenduspaani elluviimise kohta teeb valitsusele iga-aastaseid ülevaateid valdkonda koordineeriv Kultuuriministeerium. Arengukava elluviimisele aitavad kaasa 8 ministeeriumit ja riigikantselei. Lõimumiskava strateegiline juhtimine toimub kollegiaalsete organite – lõimumiskava juhtkomitee ja -rühma kaasabil, kuhu kuuluvad kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja kodanikuühendustega, sh rahvusvähemuste konsultatiivorganite esindajad. Lõimumiskava juhtkomitee ülesanneteks on teha vajaduse korral kultuuriministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekuid arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani muutmiseks ning algatada järgmise perioodi lõimumiskava koostamine. Lõimumiskava juhtrühma ülesandeks on koondada regulaarselt teavet lõimumiskava rakendusplaani, samuti seotud strateegiate elluviimise kohta ning analüüsida regulaarselt lõimumise ja sellega seotud protsesside arengut, jagada teavet arengukava elluviivatele ja kasusaavatele osapooltele ning avalikkusele. Lõimumiskava elluviimist arutatakse regulaarselt rahvusvähemuste kultuurinõukoja nõupidamistel ja nõukoja ettepanekutega arvestatakse tegevuste kavandamisel ja elluviimisel. 27 Kehtiva arengukava Lõimuv Eesti 2020 koostamiseks toimusid kahepoolsed kohtumised Kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumite ja nende haldusala asutuste vahel, et selgitada välja eri poliitikavaldkondade tegevuste seoseid. Samuti toimusid eesti, inglise ja vene keeles aruteluseminarid sihtrühma (rahvusvähemuste) esindajatega, et saada ülevaade nende vajadustest ja poliitika potentsiaalsetest väljakutsetest. Arengukava koostamine koosnes viiest kesksest etapist: 1.Olukorra kaardistamine: 15 teematöörühmas koondati ja analüüsiti infot lõimumisvaldkonna varasematest tegevustest, hetkeolukorrast, olulisematest probleemidest ja tulemustest. Viidi läbi täiendavad lõimumisarutelud Euroopa kolmandate riikide kodanikega, eesmärgiga kaasata see sihtgrupp Eesti uue lõimumispoliitika kujundamisse. 2. Kontseptsiooni väljatöötamine: ilmnenud vajaduste põhjal sõnastati prioriteetsed valdkonnad, tegevussuunad, eesmärgid ja visioon. 3. Lahendusteede väljatöötamine: kaardistati tulemuste saavutamiseks vajalikud meetmed, seosed teiste arengukavadega, määrati tegevuste sihtrühmad ja oodatavad tulemused. 4. Rakendusplaani koostamine: koordineeriti asjaomaste ministeeriumitega lõimumiskava rahalised ressursid, ajakava ning tegevuste ellurakendamise võimalused. 5. Arengukava lõppdokumendi koostamine. Koostati ja kooskõlastati arengukava ja selle rakendusplaan aastateks 2014–2017 asjaomaste ministeeriumitega. Arengukava koostamist toetas valdkonna ekspertidest ja teadlastest koosnev eksperdirühm. Arengukava koostamisel arvestati lisaks eksperdiarvamustele ka individuaalsete sisenditega, mida oli võimalik anda kava koostamise ajal avatud veebilehe kaudu igaühel eesti, vene või inglise keeles. 2018. aastal algas uue lõimumisvaldkonna arengukava Lõimuv Eesti 2030 väljatöötamine, toimusid esmased arutelud sidusministeeriumide ja teiste partneritega, sh rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatega, 2019. aasta jaanuaris korraldati lõimumisvaldkonna laiapõjaline visiooniseminar, kus rühmaaruteludes osales üle 100 lõimumisvaldkonnaga seotud ja sellest huvituva inimese. Käesoleval aastal jätkuvad avalikud konsultatsioonid üle Eesti, samuti on igaühel võimalus osaleda kava koostamises avaliku veebi kaudu. 2019. aastal on kavas viia läbi eelmise arengukava mõjude hindamine ja kirjutada uue arengukava tekst. Neli peamist teemavaldkonda on esialgsete kokkulepete kohaselt side riigiga, kogukondadevahelised kontaktid, majanduslik toimetulek ja eesti keele õppe tõhustamine ning kava läbivate teemadena haridus, ühine infoväli ja uued infotehnoloogilised lahendused. Arengukava arutamine Riigikogus ja seejärel vastuvõtmine Vabariigi Valitsuse poolt on kavas 2020. aastal. 28 2018. aasta kevadel alustas Siseministeerium uue Kodanikuühiskonnaprogrammi 2021-2030 ettevalmistamist, mis on jätkuks kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020. Uue plaani koostamiseks toimusid tegevuskeskkonna seminarid, tulevikule ja võimalikele lahendusteedele keskenduvad aruteluseminarid. 2018 aasta lõpus toimusid seitsmes paigas üle Eesti arutelud kodanikuühiskonna tulevikust ehk kodanikuühiskonna mõttetalgud. Nii andis sadakond aktiivset inimest vabakonnast, avalikust ja ärisektorist Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Kuressaares oma panuse. Aruteludele olid kutsutud ja osalesid ka rahvusvähemuste organisatsioonide esindajad ja eri rahvustest Eesti elanikud. 2019. aastal algas perioodi 2021-2030 katva kultuuripoliitika arengukava Kultuur 2030 väljatöötamine. Uue alusdokumendiga luuakse selge visioon kultuuri arengust ning keskendutakse horisontaalsetele, kõiki kultuurivaldkondi, sh rahvusvähemuskultuurid, ühendavatele teemadele. Esmalt korraldatakse arutelud horisontaalsetel teemadel. Iga teema vedamist inspireerib teemajuht, kes raamistab horisontaalse teema, suunab arutelu ning jagab arutelu tulemusi teiste teemajuhtidega ja viib olulisimad tulemused teema arutelust dokumendi koostamisse. Lisaks horisontaalsetele teemadele planeerib Kultuuriministeerium fookusgrupi kohtumisi oluliste partneritega kultuurivaldkonnast ning ülikoolide ja sidusministeeriumide esindajatega. Teemaaruteludele sai igaüks end veebis registreerida, üleskutsed seda teha saadeti rahvusvähemuste kultuurinõukojale ja rahvuskultuuri seltsidele. Ühele teemarühma kohtumisele kutsutakse 50 inimest. Kõik teised saavad võimaluse oma arvamust avaldada Kultuuriministeeriumi kodulehel kirjalikult. Arutelud toimuvad 2019. aasta esimesel poolel, tulemuste esitamine ja teksti kirjutamine toimub 2019. aasta lõpus, dokumendi kooskõlastamine ja kinnitamine toimub plaani kohaselt 2020 aasta esimesel poolaastal. 2018. a nimetati senine Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ümber Integratsiooni Sihtasutuseks. Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on endiselt Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. 2019. aastast tegutseb sihtasutus Ida-Virumaal Narvas. Artikkel 17 1.Pooled kohustuvad mitte sekkuma vähemusrahvustesse kuuluvate isikute õigusesse luua ja hoida vabu ja rahumeelseid riigipiiriüleseid kontakte teistes riikides seaduslikult viibivate isikutega, eelkõige nendega, kellega nad jagavad ühist etnilist, keelelist või usulist identiteeti või ühist kultuuripärandit. 2.Pooled kohustuvad mitte sekkuma vähemusrahvustesse kuuluvate isikute õigusesse osaleda valitsusväliste organisatsioonide tegevuses nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi programmis 2014-2020, mida finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja osalevate riikide eelarvetest. Programmid jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti- 29 Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks. Eesti-Läti, Eesti-Vene ja Kesk-Läänemere programmist rahastatakse ka nn pehmeid koostöötegevusi, milleks on võimalik rahastust taotleda. Abikõlblikud taotlejad on riiklikud, regionaalsed ja kohalikud ametiasutused; avaliku sektoriga võrdsustatud asutused; riiklikud organisatsioonid; valitsusvälised organisatsioonid; mittetulundusühingud ja sihtasutused; haridus-ja teadusasutused; väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Eesti on sõlminud kultuurisätteid sisaldavaid leppeid rohkem kui 50 riigiga (sh Venemaa Föderatsioon) üle maailma. Koostöölepped ja -programmid võimaldavad arendada ja toetada kahepoolset koostööd välisriikide ja nende kultuuriasutustega. Sageli toimub koostöö saatkondade vahendusel ja kahe maa kultuuriministeeriumite aktiivsel osalusel. Toimivate lepete ja programmide puhul on võimalik kahe riigi koostöös ja rahastamisel korraldada suuremaid üritusi, mis muidu võimalikud ei oleks. Lepete ja programmide raames toimuvaid tegevusi toetatakse vastastikususe põhimõttel. Eestis toimuvate tegevuste puhul katab Eesti pool väliskülaliste vastuvõtuga seotud kulud ja Eestisse sõidu kulud katab partnerriik ning välisriigis toimuvate tegevuste puhul katab Eesti pool sõidukulud javastuvõtukulud katab partnerriik. Kultuuriministeeriumi toetusi kombineeritakse teiste rahastamisallikatega Eestis. Kultuuriministeeriumi toetusprogramm vähemusrahvuste katusorganisatsioonidele võimaldavad organisatsioonidel kasutada riigi toetust rahvusvahelise kultuuri- ja hariduskoostöö edendamiseks. 2019. aastal jõustus uus riigitoetuse alusdokument, kultuuriministri 31.12.2018 määrus nr 24 Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord, mis seab toetuse saajale muuhulgas kohustuse korraldada rahvusvahelist koostööd ja tagada aktiivsed kultuuri- ja haridusalased kontaktid oma organisatsiooni kuuluvate etniliste kultuuride päritolumaadega. 30