Kiri

Rahandusministeerium 01.02.2019 nr 1-4/19/553 Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja „Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirjas nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ muutmine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu lisadega 2. Käskkirja seletuskiri Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Rene Lauk 626 2948, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 03.01.2019 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse §16 lõike 1 alusel: Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirjas nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ tehakse järgmised muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 1); 1.2 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses kehtestatud korras, arvestades perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister  Lisa 1 Keskkonnaministri…………. käskkirjale nr ……….. „Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 muutmine,“ Lisa 1 keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirjale nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi, milleks on „Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust“ tulemusnäitaja, milleks on „Ressursitootlikkus“ saavutamiseks. 3. Toetatavad tegevused Ettevõtete energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine. Tegevuste käigus jagatakse ettevõttele infot ressursitõhususest – konverentside, seminaride ja infopäevade korraldamise kaudu ning personaalsete kohtumiste kaudu ettevõtetes ressursikasutuse analüüsimise spetsialistiga (peamised teemad: auditid ja nende vajalikkus, mõõtmisandmete ja seire vajalikkus, innovaatilised lahendused, üldised säästuvõimalused ja -potentsiaalid, ressursitõhususega saavutatav kasu, jäätmed, energia- ja ressursijuhtimissüsteemid). Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete teadlikkust ressursitõhususe alal. Tegevuse ulatus on üleriigiline (korraldatakse erinevates linnades) ja üritusi on plaanis korraldada 2023. aasta lõpuni. 4. Vähese tähtsusega abi Punktis 3 nimetatud personaalsete kohtumiste puhul ettevõtetes on tegemist vähese tähtsusega abiga (edaspidi VTA) kui on ettevõtjad konkurentsiseaduse §-i 2 tähenduses. Vähese tähtsusega abi antakse sel juhul komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud korras. Toetuse saaja kontrollib kasusaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 nõuetele enne toetuse andmist vastavalt kehtestatud korrale ning toetuse saaja on kohustatud teavitama kasusaajat, kui antav abi on VTA. Abi andja peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi andmise päevast. 5. Tulemused 5.1 Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on teadlikud ettevõtted ressursitõhususe valdkonnas, kes otsivad võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtted on teadlikud oma ettevõtte ressursside kasutusest ja kuludest ning saavad aru ressursiauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. 5.2 Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundi- ja tulemusnäitaja, meetme väljundi- ja tulemusnäitaja ning nende sihttasemed on: Näitaja Algtase 2012 Sihttase 2023 mõõtühik Ettevõtete energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitaja tk 0 45 Ürituste arv Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitaja tk 0 200 Ettevõtetega tehtud personaalsete kohtumiste arv Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusnäitaja/meetme väljundinäitaja inimest 0 700 Ressursitõhususe valdkonnas koolitatute arv Meetme tulemusnäitaja €/kg 0,44 0,49 Ressursitootlikkus 6. Sihtgrupp Sihtgrupiks on kõik ettevõtted, fookusega väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning töötleva tööstusele. 7. Tegevuste elluviimise korraldajad 7.1 Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 7.2 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 7.3 Toetuse saaja on Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakond. Toetuse saaja ja rakendusasutuse tegevused on lahutatud ametnike tasandil. 7.4 Tegevuste elluviimise koordineerimiseks moodustab toetuse saaja juhtrühma, mis koosneb toetuse saaja ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus esindajatest. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algas 1. aprillil 2015 ning lõpeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. 9. Tegevuste eelarve ja ajakava 9.1 Toetust makstakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist. 9.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 70% abikõlblikest kuludest. 9.3 Tegevuste kogueelarve on 199 800 eurot. Tegevuste eelarve ja tegevuste ajakava on lisas 2. 9.4 Tegevuste detailse aastaeelarve ja tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 2018. aasta detailse aastaeelarve ja tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm kahe nädala jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 10. Kulude abikõlblikkus 10.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2 Abikõlblikud on järgmised kulud: 10.2.1 kulud, mis tehakse punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks; 10.2.2 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1; 10.2.3 koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise kulud; 10.2.4 toetuse kasutamise avalikustamisega seotud kulud; 10.2.5 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud; 10.2.6 konsultatsioonide kulud; 10.2.7 trükiste, sh sisuturundusartiklite kulud; 10.2.8 suulise ja kirjaliku tõlketeenuse kulud; 10.2.9 visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud; 10.3 Abikõlblikud ei ole ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1 Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 11.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras. 11.3 Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 11.3.1 leping ja selle aluseks olevad hinnapakkumised, kui tehingu maksumus ilma käibemaksuta on vahemikus 3000 - 29 999 eurot ning hanget ei ole läbi viidud riigihangete registris ning dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud. 11.3.2 vajadusel lepingu muudatused koos selgitustega lepingu muutmise asjaolude kohta; 11.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 11.3.4 asjade või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 11.3.5 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument. 11.4 Maksetaotlus esitatakse vähemalt kord kvartalis, kui see ei ületa riigihangete piirmäära. 11.5 Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas  käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. 11.6 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 11.7 Viimane maksetaotlus esitatakse koos tegevuste lõpparuandega või pärast lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud tegevused ellu viiduks ning lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud. 12. Toetuse saaja kohustused 12.1 Toetuse saajale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud kohustused. 12.2 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1. märtsiks ja 1.septembriks. 12.3 Toetuse saaja kohustub hangete (lihthange, riigihange) korral alates 30 000 eurost (ilma käibemaksuta) viima hankeid läbi riigihangete registris. 12.4 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele enne hanke (lihthange, riigihange) teate avaldamist riigihangete registris riigihanke alusdokumentide eelnõud üle vaatamiseks, kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot. 12.5 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele lepingu sõlmimise aluseks olevad hinnapakkumised kui lepingu eeldatav maksumus on väiksem kui 30 000 eurot (ilma käibemaksuta). 12.6 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, kui leping ei ole nähtav riigihangete registris. 12.7 Toetuse saaja tähistab, viitab ja teavitab avalikkust toetusest rahastamisest vastavalt teavitamise määruses kehtestatud nõuetele. 12.8 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele eelnevaks kooskõlastamiseks esimese avalikustamisega seotud plakati, stendi või tahvli kavandi. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele tegevuste kohta vahe- ja lõpparuande käesoleva käskkirja lisas sätestatud tähtpäevadel struktuuritoetuste registris koos nõutud lisadega. 13.2 Vahearuanne sisaldab vähemalt tegevuste ülevaadet aruandlusperioodil, teavet edusammude kohta tegevuste eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut eesmärgi, väljundinäitajate ning tulemuste saavutamise võimalikkuse kohta lõpuks. 13.3 Toetuse saaja esitab vahearuande iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuaril. 13.4 Tegevuste lõpparuanne sisaldab kõigi tegevuste ülevaadet, teavet nende eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta. 13.5 Toetuse saaja esitab lõpparuande hiljemalt kahe kuu jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. 14. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine Kui toetuse saaja soovib teha tegevustes sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt kavandatud tulemusi või väljundinäitajaid siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajalikud käesoleva käskkirja muudatused.  Lisa 2 keskkonnaministri …………. käskkirjale nr………….. „Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672 muutmine“ Lisa 2 keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirjale nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ Meetme „ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ tegevuste loetelu, ajakava ja eelarve aastateks 2015-2023 Tegevuse lõpp (kuu, aasta) Oma- Tegevuse algus Regionaalarengufond Tegevused Ühik (lõpparuande finantseering Kokku (eurot) (kuu, aasta) (eurot) kinnitamine) (eurot) Ressursitõhususe Ettevõtete teadlikkuse valdkonnas tõstmine koolitatute arv (inimest) Koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade, Hackathoni ja koosolekute sh 700 01.04.2015 31.12.2023 97 800 42 000 139 800 personaalsete kohtumiste korraldamine Muud kulud Personalikulu 01.04.2015 31.12.2023 42 000 18 000 60 000 KÕIK KOKKU (allikate kaupa) 139 800 60 000 199 800  SELETUSKIRI Keskkonnaministri käskkirjale „Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirja nr 672, muutmine“ 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ elluviimiseks. Käskkirja ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post: [email protected], tel: 626 0752), keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Marika Lillemets (e-post: [email protected], tel: 626 2867), välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Liina Laastik (e-post: [email protected], tel: 626 2985) ja välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb kahest punktist. Esimese punktiga asendatakse toetuse andmise tingimused ja kord (käskkirja lisa 1) ning teise punktiga asendatakse meetme tegevuste tegevuskava ja eelarve (käskkirja lisa 2). Õigusselguse tagamiseks esitatakse muudetavad lisad uue terviktekstina. Järgnevalt kajastatakse käskkirja lisas 1 tehtavaid muudatusi. 1) Punktis 3 ja 8 asendatakse aastaarv „2020“ aastaarvuga „2023“. Edaspidi on üritusi võimalik läbi viia kuni 2023 aasta lõpuni. Põhjuseks asjaolu, et ressursitõhususe meetme elluviimine on võtnud aega (teavitus ja koolitus esmalt, audit ja investeeringud seejärel) ning meetme edukaks elluviimiseks on vaja rahalisi vahendeid suunata ka hilisemaks kui algselt planeeriti. Seetõttu on vajalik jätkata ka kaasneva teavitustööga, et tagada struktuurivahendite edukas kasutamine meetme eesmärkide saavutamiseks. 2) Punkti 5.2 väljundi- ja tulemusnäitajate tabelis asendatakse aastaarv „2020“ aastaarvuga „2023“. Samuti muudetakse sellega seoses ka väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemeid. Ürituste arvu sihttaset suurendatakse 25-lt 45-le. Ressursitõhusaid lahendusi kasutavate ja nende kasutamist planeerivate ettevõtete aktiivsust ja arvukust peab tõstma. Lähtuvalt eelarve võimalikkusest saab teadlikkuse tõstmiseks korraldada senini planeeritust rohkem üritusi. Meetme positiivse mõju suurendamiseks ja jätkuvaks ressursitõhususe kasvatamiseks ka peale toetustaotluste esitamise perioodi, kajastatakse edulugusid ja viiakse läbi seminare. Ettevõtetega tehtud personaalsete kohtumiste arvu tõstetakse 100-lt 200-le. Personaalsed konsultatsioonid ettevõtetes on andnud huviliste kasvu ning annavad ettevõtjatele täpsema pildi ressursitõhususe meetmest ja ressursitõhusama tootmise võimalustest konkreetse ettevõtte tootmisspetsiifikast lähtuvalt. Positiivse mõjuna kaasneb konsultatsioone läbi viivate spetsialistide silmaringi ja kompetentsi suurenemine. Ressursitootlikkuse osas muudetakse algtaset, ehk senise 0,34 asemel on see 0,44. Sellega seoses muudetakse ka sihttaset, mis tõstetakse 0,38-lt 0,49-ni. 1  Ressursitootlikkust puudutavate muudatuste taga on asjaolu, et statistika alused on muutunud, lisaks on vastav muudatus sisse viidud ka juba rakenduskavasse. 3) Punkti 9.4 muudatusega sätestatakse, et tegevuste detailse aastaeelarve ja tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. Varasemat kuupäeva muudeti, sest praktika on kujunenud teistsuguseks, mistõttu oli mõistlik viia nõue sellega vastavusse. 4) Punktis 10.2.6 asendatakse sõna „konsultatsiooni“ sõnaga „konsultatsioonide“. Muudatus seotud ilmse vea parandamisega. 5) Punktis 10.2.7 täpsustatakse, et abikõlblikud on ka siseturundusartiklite kulud. Muudatus on vajalik, et vältida mitmeti mõistetavust. Varasemalt on kulud tekitanud segadust ja vajanud täiendavaid selgitusi, kuigi on olnud põhjendatud ja vajalikud teavitustegevuste korraldamise raames (punkt 10.2.3 sätestab et AK on korraldamise kulud). 6) Punktiga 10.2.9 on abikõlblikke kulude hulgas eraldi välja toodud ka visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud. Muudatus vajalik, et vältida mitmeti mõistetavust. Varasemalt on kulud tekitanud segadust ja vajanud täiendavaid selgitusi, kuigi on olnud põhjendatud ja vajalikud teavitustegevuste korraldamise raames. 7) Punkt 10.4 (eelmise versiooni numeratsiooni järgi) tunnistatakse kehtetuks. Seda, et rakendusüksus võib küsida vajadusel täiendavaid dokumente on nõutud juba ühendmääruses, mistõttu ei ole vajalik seda siinkohal enam eraldi välja tuua. 8) Punkt 10.5 (eelmise versiooni numeratsiooni järgi) tunnistatakse kehtetuks. Seda, et maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu, on juba öeldud muudetud punktis 11.3. 9) Punktis 11.3. muudetakse võimalust, kuidas toetuse saaja maksetaotlust esitab. Edaspidi saab toetuse saaja esitada maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu, kuna ka praktikas toimub ametlik suhtlus ja dokumentide esitamine toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel just selle registri kaudu. 10) Punkti 11.4 on muudetud selliselt, et maksetaotlus esitatakse vähemalt kord kvartalis kui see ei ületa riigihangete piirmäära. Viidud kooskõlla üldise loogikaga. Ei esita enam koos hankeplaaniga, kuna esitamine on erinevatel aegadel. Varasemalt olid mõlemad kord kvartalis, kuid kuna hankeid viiakse läbi 1-2 kord aastas, pole 4 korda aastas hankeplaani otstarbekas esitada. 11) Punkti 11.7 muudatuse kohaselt tehakse lõppmakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud tegevused ellu viiduks ning lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud. Muudatus on seotud asjaoluga, et lõpparuande heaks kiitmine on juhtrühma, mitte rakendusüksuse ülesanne. 12) Punktis 12.2 on muudetud hangete kohta käiva info edastamise tihedust. Nimelt esitab uue sõnastuse kohaselt toetuse saaja rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta iga aasta 1. märtsiks ja 1. septembriks. Hankeplaani esitamine 4 korda aastas pole otstarbekas, kui hankeid viiakse läbi 1-2 korda aastas. Maksete prognoos kajastab mõne 2  tuhande euro suuruseid makseid, seetõttu selliste väikeste summade puhul on 2 korda aastas info esitamine piisav. Kuupäevad on kujunenud praktika käigus. 13) Punktis 13.3 asendatakse kuupäev „15“ kuupäevaga „20“, ehk vahearuanne tuleb esitada senise 15.jaanuari asemel 20 jaanuariks. Muudatus tehakse ühtlustamaks kujunenud praktikat rakendusasutuse ja –üksuse vahel. 14) Punkti 14 täpsustatakse ning kustutatakse sealt lause „Toetuse saaja teavitab rakendusüksust projekti muutmise taotluse esitamisest ning selle põhjustest.“, sest projekti muudatusettepanek esitatakse hindamiseks rakendusasutusele. Järgnevalt kajastatakse käskkirja lisas 2 tehtavaid muudatusi: 1) Pikendatakse tegevuskava aastani 2023. Põhjuseks asjaolu, et ressursitõhususe meetme elluviimine on võtnud aega (teavitus ja koolitus esmalt, audit ja investeeringud seejärel) ning meetme edukaks elluviimiseks on vaja rahalisi vahendeid suunata ka hilisemaks kui algselt planeeriti. Seetõttu on vajalik jätkata ka kaasneva teavitustööga, et tagada struktuurivahendite edukas kasutamine meetme eesmärkide saavutamiseks. 2) Personalikulu on suurendatud seoses tegevuskava pikendamisega aastani 2023. Kuna rahalisi vahendeid kasutatakse nüüd kauem kui algselt planeeriti, on võimalik viia läbi seni planeeritust rohkem tegevusi, et tagada struktuurivahendite edukas kasutamine meetme eesmärkide saavutamiseks. Uute tegevuste efektiivsema mõju saavutamiseks on kavas uuendada ka koolituskava. 3) Koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade, hackathoni ja koosolekute sh personaalsete kohtumise korraldamise kulu on kokkuvõttes vähenenud kuna edaspidi on ministeeriumil kavas neid korraldada ja läbi viia oma personaliga, kes on nüüdseks omandanud kogemused ja teadmised selles valdkonnas. 3. Käskkirja vastavus EL õigusele Käskkirja koostamisel on järgitud järgmisi EL-i määruseid:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr. nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tegevuse tulemused aitavad kaasa ettevõtete jätkusuutlikkuse kasvule, kuna nende teadmised efektiivsema ressursikasutuse kohta kasvavad ning ressursitõhususe meetme eesmärkide saavutamisele (tegevused 4.3.1, 4.3.2, 4.3.4). 3 Käesoleva käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttase. 5. Käskkirja kooskõlastamine Eelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi ja läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega. Samuti Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikku komisjoniga. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0103 - „Keskkonnaministri 09.07.2015 käskkirjas nr 672 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine“ raames“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.02.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9ef12be-4707-42b8-bebf-dd50da05a22a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9ef12be-4707-42b8-bebf-dd50da05a22a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main