Sissetulev kiriAvalik
Kiri
Kultuuriministeerium · 1. veebruar 2019
- Viit
- 10-5/364-1
- Registreeritud
- 1. veebruar 2019
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Kurtide Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
- Toimik
- 10-5/2019 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
- Vastutaja
- Mati Kaalep
- Lahendamise tähtaeg
- 4. märts 2019
Sisu (failidest)
Austatud Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp ja kultuuriminister Indrek Saar
Eesti Kurtide Liit teeb Eesti Filmi Instituudile ettepaneku lisamaks viipekeeletõlge
toetuse taotluse liikide hulka. Hetkel on taotluse liikide nimekiri pikk, kus on muu
hulgas olemas ka vaegkuuljate subtiitrid ja kirjeldustõlge, kuid mitte viipekeeletõlge.
Eesti viipekeel on võrdväärne riigikeelega ning Keeleseaduse § 3 punkt 2 sätestab,
et eesti viipekeel on iseseisev keel. Samuti on Eesti ratifitseerinud ÜRO Puuetega
Inimeste Õiguste Konventsiooni. Antud dokument on väga oluline, kuna selle
eesmärk on toetada puuetega inimesi, kaitsta nende õigusi ning parendada
ligipääsetavust.
Hiljuti näidati Eestis esimest korda kinos filmi "Lotte ja kadunud lohed", millele oli
juurde lisatud eesti viipekeele tõlge. Kurtide kogukond oli vaimustuses, kuna filmi oli
võimalik vaadata enda emakeeles. Väljendati soovi, et viipekeeletõlge oleks ka
edaspidi filmidel juures.
Kui viipekeeletõlge lisataks toetuste nimekirja, annaks Eesti Filmi Instituut eesti
kurtide kogukonnale suurepärase võimaluse taotleda toetust filmide tõlkimisel eesti
viipekeelde. Niimoodi pareneks ligipääsetavus, suureneksid kurtide võimalused ning
kogukonna emakeel oleks avalikkusele nähtaval kohal. Lisaks aitaks viipekeeletõlge
ka kuuljatel märgata viipekeelt ja kurtide kogukonda, tõsta nende teadlikkust ning
avardada maailmapilti.
Lugupidamisega
Eesti Kurtide Liidu juhatus