MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 5
Rahvakultuuri valdkonna
partnerorganisatsioonide toetamise tingimused
ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide
tegevustoetus“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite
kasutamiseks tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
(3) Määruse rakendamise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasata rahvakultuuri valdkonda hõlmavaid
partnerorganisatsioone kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada
partnerorganisatsioonide kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -muusika,
harrastusliku näitemängu, rahvusliku käsitöö ja folklooriliikumise alast tegevust Eestis,
hoida ja väärtustada Eesti pärimuskultuuri ja pärimuskultuuril ning rahvuslikel
traditsioonidel põhinevat seltsiliikumise ja harrastustegevuse järjepidevust, suurendada
partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku ja organisatsioonilist suutlikkust
ning valdkonna töötajate professionaalsust.
(2) Toetuse andmise tulemusena on paranenud valdkonna arenguvõimalused, mõju ühiskonnas
ning rahvusvaheline koostöö, tagatud on seltsi- ja harrastustegevuse järjepidevus, valdkond
on saanud asjatundlikku nõustamist, valdkonnas tegutsevad spetsialistid on omandanud uusi
oskusi.
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud
eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames
1) koordineeritakse kultuuriseltside ja rahvamajade tegevust Eestis;
2) tõstetakse partnerorganisatsiooni erialast suutlikkust, võimekust ja pädevust erinevate
koolituste kaudu;
3) nõustatakse valdkonda;
4) kogutakse informatsiooni valdkonna kohta ning tehakse valdkonnale kättesaadavaks;
5) tehakse ühistegevusi ja kaasamist;
6) kujundatakse avalikku arvamust ja korraldatakse valdkonda tutvustavaid üritusi;
7) osaletakse rahvusvahelises koostöös;
8) suurendatakse partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku;
9) tõstetakse mentortegevuse kaudu koori- ja puhkpillimuusika, rahvatantsu ja -
rahvamuusika, harrastusliku näitemängu ning rahvusliku käsitöö valdkonnas tegutsevate
spetsialistide suutlikkust, võimekust ning pädevust.
(2) Toetust ei anta tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.
(3) Toetust antakse igast taotlusvoorust maksimaalselt ühele iga valdkonna
partnerorganisatsioonile, kes vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevusala
on koori- ja puhkpillimuusika või rahvatantsu ja –muusika või harrastusliku näitemängu või
rahvusliku käsitöö või folklooriliikumise või Eesti rahvuslikel traditsioonidel põhinev
seltsiliikumine või rahvamajade valdkonnaülene tegevus ning nende valdkondade
tutvustamine, arendamine ja edendamine.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta on tegutsenud põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt kümme viimast aastat enne
taotluse esitamist;
2) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
3) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat
äriregistrist kustutamise hoiatust;
4) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi
tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) ta omab sarnase huvitegevusega tegelevat üle-eestilist liikmeskonda;
7) tema liikmeskond ei koosne ainult juriidilistest isikutest;
8) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud
tingimustele.
(2) Taotletud toetuse osakaal peab jääma käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piiridesse.
(3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number ja pangakonto
andmed;
2) andmed kontaktisikute kohta;
3) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa,
kaasfinantseeringu summa;
4) kehtiv nelja aastane arengukava ja aastane tegevuskava;
5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole tehtud
toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(4) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või
muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema
esitatud sellekohane teave.
§ 6. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve
käskkirjaga. Taotlusvooru eelarve koosneb käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 1-8
nimetatud tegevuste eelarvest ning käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 9 nimetatud
mentortegevuse eelarvest.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab
taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas
õigusaktidega, sealhulgas
1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;
2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;
3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 21
punktiga 4;
4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2
nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1
nimetatud tegevuste käigus.
(3) Mitteabikõlblik kulu on
1) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
2) remondi- ja investeeringukulu;
3) rahatrahv ja rahaline karistus;
4) sularahas tasutud kulu;
5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
6) kutse andmisega seotud kulud;
7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Tegevuste abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad ning
tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist ja kestab
kuni taotlusvooru toimumise kalendriaasta 31. detsember.
(3) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse
taotlejat e-keskkonna kaudu.
(4) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
1) käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 9 nimetatud mentortegevuse elluviimisel on
ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja
2) taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul
isikul e-keskkonna kaudu.
(6) Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab
toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest
arvates.
(7) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse
perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
§ 10. Toetuse osakaal
Käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 9 nimetatud mentortegevuse kogueelarvest võib toetuse
maksimaalne osakaal olla kuni 30% taotleja kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34
sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad
puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab
toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest
taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja
saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud
tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja poolt moodustatud komisjon.
(2) Komisjoni liikmete nimed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14
kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
(3) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) arengukava eesmärkide ja viimase aasta tegevuste vastavus toetuse eesmärgile;
2) tegevuse vastavus kultuuripoliitika arengusuundadele ning mõju valdkonna arengule;
3) mõjusus ühiskonnas ja väärtus kultuurimaastikul;
4) partnerorganisatsiooniline suutlikkus;
5) liikmelisus ja tegevusest kasusaajate hulk;
6) sisulise tegevuse vastavus põhikirjas ja arengukavas seatud eesmärkidele ning
eneseanalüüs;
7) tegevuste kvaliteet, usaldusväärsus ja maine;
8) avalikkusele suunatud organisatsiooni tegevuste kajastamine, sealhulgas koduleht;
9) eelarve läbipaistvus, kulude planeerimise alus, tehtud kulutuste põhjendatus, personali
kasutamise efektiivsus;
10) suutlikkus hankida lisaressursse ja teenida omavahendeid;
11) koostöö valdkonna esindajatega ning teiste riikide sarnaste organisatsioonidega.
(4) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.
(5) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama
hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma eapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on
hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10
toodud tingimustel ja korras taandama.
(6) Komisjoni koosolekule kutsutakse taotleja oma taotlust tutvustama.
(7) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas
määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal
rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru
eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise
ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate
tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega
nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud
eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine
on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane
teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele.
Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on
tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud
kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või
andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise
raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma
toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja
vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
§ 15. Vaide esitamine
(1) Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada toetuse andjale 30 kalendripäeva jooksul
arvates päevast, millal taotleja või toetuse saaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust
teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Taotlejal või toetuse saajal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on
vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet
esitamata.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte
pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise
kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on
põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste
saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 18. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul
peale abikõlblikkuse perioodi.
(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.
(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel
pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva
paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande
menetlemise aeg.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud
ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta
1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on
hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui
korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on
toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise
taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja
nõuab.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse
tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.
(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse
andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate
sätete kohaselt.
8. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka
elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt, sealhulgas
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu
järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
4) järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab
vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide
kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste
teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut
hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb
esitada sellekohane põhjendus;
5) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi
ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid
raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates
sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
7) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta
eraldi raamatupidamisarvestust;
8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste
elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,
likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või
asutusele;
9) tagastab toetuse kasutamata jäägi;
10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
11) koordineerib valdkonna mentortegevust, koostab mentorkoolituse korra, avaldab
koolitaja nime ja tutvustuse oma kodulehel, korraldab koolitajale täienduskoolitusi,
peab täpset arvestust koolitaja poolt läbiviidud koolituste ja koolitatavate üle, korraldab
koolitusi lähtuvalt maakondlikust, piirkondlikust või üleriigilisest vajadusest;
12) koordineerib valdkonna tegevust;
13) teeb koostööd oma valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas võib
kuuluda Põhjamaade, Euroopa või teiste ülemaailmsetesse valdkondlikesse
rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas
määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega;
2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja käesoleva määruse § 14 lõikes
2 sätestatud juhtudel;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud
teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;
5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud eelarve kuluridasid kalendriaasta
jooksul kumulatiivselt kuni 15% ulatuses.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused
käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud
tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
3) kontrollima tegevuste elluviimist;
4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-
keskkonnas;
5) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
6) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 24. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus
1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste
elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse
rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast
teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või
käesolevas määruses sätestatust;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
tegevuste maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;
7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi
ees ja see on ajatamata;
8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 20 kohane toetuse
tagasinõudmise ulatus.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide
toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuste jagamise korda
rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonidele (varasemalt nimetatud keskseltsid).
Toetuse andmise eesmärk on kaasata rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioone
kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisesse, arendada ja suurendada
partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku ja organisatsioonilist suutlikkust,
tõsta traditsiooniliste ja innovaatiliste tegevuste kvaliteeti, suurendada organisatsioonide
rahvusvahelist võimekust, edendada koostööd ning tõsta valdkonna töötajate
professionaalsust, sealhulgas mentortegevuse kaudu.
Toetuse andmise tulemusena paranevad rahvakultuuri valdkonna arenguvõimalused, mõju
ühiskonnas ning riigisisene ja rahvusvaheline koostöö.
Partnerorganisatsioonide võimekust suurendavaid toetusi eraldatakse selleks, et koostöös
partnerorganisatsioonidega saavutada kultuuripoliitika põhialustes ja arengukavas püstitatud
strateegilised eesmärgid. Toetus suurendab valdkonnas tegutsevate partnerorganisatsioonide
tegevusvõimekust ja aitab neil seeläbi panustada pikemaajaliselt valdkonna arengusse ja
rahastaja strateegiliste eesmärkide saavutamisse.
Toetuse andmise tingimusi on rakendatud mitu aastat ja need ei ole välja töötatud eelnõu
raames, vaid on olnud varem kehtestatud mentorprogrammi alusel, mille rakendajaks oli
Rahvakultuuri Keskus. Eelnõuga kehtestatakse esimest korda toetuse andmise tingimused
terviktekstina kultuuriministri määrusega. Toetuse andja, sisulised tingimused ja sihtrühm ei
muutu.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (e-
post
[email protected], telefon 628 2227), Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammide
osakonna juhataja Margit Salmar (e-post
[email protected], telefon 600 9165) ja
Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.
Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse
rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 24 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Rahvakultuuri valdkonna
partnerorganisatsioonide tegevustoetus“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise
tingimused ja kord.
Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse
seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt on toetuse andja Rahvakultuuri Keskus. Rahvakultuuri Keskus vastutab
taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse
saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.
Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 23 ja § 24
sisukirjelduse juures.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk kaasata rahvakultuuri valdkonda hõlmavaid
partnerorganisatsioone kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisesse, arendada ja
suurendada partnerorganisatsioonide vabatahtlike liikmete võrgustikku ja organisatsioonilist
suutlikkust, tõsta traditsiooniliste ja innovaatiliste tegevuste kvaliteeti, suurendada
organisatsioonide rahvusvahelist võimekust, edendada koostööd ning tõsta valdkonna
töötajate professionaalsust.
Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavaid tulemusi.
Toetatavate tegevuste tulemusena peaks paranema valdkonna arengu võimalused, mõju
ühiskonnas ning riigisisene ja rahvusvaheline koostöö.
Toetuse tulemusel aidatakse kaasa valdkonna erialaste pädevuste säilimisele, arenemisele ja
väärtustamisele. Toetusega avardub valdkonna kaasatus ühistegevustesse. Toetus aitab kaasa
välissuhete loomisele: rahvusvahelistesse võrgustikesse kuulumisele ja ühisprojektide
algatamisele, koolituste, seminaride ja teiste ürituste kaudu osutub võimalikuks parimate
praktikate rahvusvaheline levitamine ja juurutamine.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele suunatud
tegevusi, milleks on valdkonna arendamine ning võimekuse tõstmine.
Näiteks tõstetakse mentortegevusega täienduskoolituste kaudu koori- ja puhkpillimuusika,
rahvatantsu ja -rahvamuusika, harrastusliku näitemängu ning rahvusliku käsitöö valdkonnas
tegutsevate spetsialistide suutlikkust, võimekust ning pädevust. Mentortegevuse läbiviimiseks
peab partnerorganisatsioon kehtestama mentorkoolituse korra.
Mentorlus on praktikas saadud kogemuste edasiandmine ja -kandumine enamkogenult
vähemkogenule, mille eesmärgiks on professionaalne ja isiklik areng. Mentorlust on
meetodina kasutatud juba aastatuhandeid ning mõiste mentor pärineb Kreeka mütoloogiast.
Mentortegevuse on loodud rahvakultuuri eri valdkondade elujõulisuse tagamine läbi õpetajate
õpetamise. See aitab kaasa taseme ning oskuste tõstmisele valdkonna tippspetsialistide ehk
mentorite juhendamisel, mille tulemusena saavad koori-, orkestri ja tantsujuhid, hääleseadjad,
rahvamuusikud, harrastusteatrite lavastajad, tehniline personal ja näitlejad ning
käsitöömeistrid, - harrastajad ja -ettevõtjad asjatundlikku nõustamist, omandavad uusi oskusi
ning teevad selle tulemusena professionaalsemat tööd.
Lõike 2 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused olla tehtud enne taotluse esitamist. Oluline on,
et toetatavad tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud.
Nõude kohaselt ei toetata tegevust, mis on ellu viidud enne toetuse taotluse esitamist ehk kui
kõik toetatavad tegevused on juba ellu viidud, olenemata sellest, kas kulud on tasutud, on
tõendatud taotleja võimekus viia tegevus ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus
toetuseks. Sõna „tegevus“ on mitmuses. Seega nõue ei ole täidetud, kui kõik tegevused on ellu
viidud. Näiteks kui toetatakse sündmuse läbiviimist, siis nõue ei ole täidetud, kui sündmus on
toimunud enne taotluse esitamist. Kui kontrollimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsus on
tehtud enne taotluse esitamist elluviidud tegevustele, tehakse toetuse tagasinõudmise otsus
ning nõutakse väljamakstud toetus tagasi.
Lõike 3 kohaselt ei toetata igast taotlusvoorust rohkem kui ühte iga rahvakultuuri valdkonna
partnerorganisatsiooni.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Taotlejaks saab olla Eestis
registreeritud mittetulundusühing, kelle põhikirjajärgne tegevusala hõlmab
1) koori- ja puhkpillimuusikat;
2) rahvatantsu ja –muusikat;
3) harrastuslikku näitemängu;
4) rahvuslikku käsitööd;
5) folklooriliikumist;
6) Eesti rahvuslikel traditsioonidel põhinevat seltsiliikumist;
7) rahvamajade valdkonnaülest tegevust.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,
kas taotlejal on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus, sealhulgas suutlikkus
tasuda mitteabikõlblikud kulud.
Punktis 1 sätestatakse, et taotleja peab olema tegutsenud eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud
põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt kümme viimast aastat enne taotluse esitamist.
Punktis 2 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui
taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu-
ja makse-võla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees
rahalist võlga.
Punkti 3 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, eeldatakse, et puudub
tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja
toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab
äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktis 4 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv
toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette
nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette
nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele
kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse
tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.
Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise
võlga.
Punktis 6 sätestatakse, et ta peab omama sarnase huvitegevusega tegelevat üle-eestilist
liikmeskonda.
Punktis 7 sätestatakse, et taotleja liikmeskond ei tohi koosneda üksnes juriidilistest isikutest.
Liikmeskond võib koosneda füüsilistest isikutest või füüsilistest ja juriidilistest isikutest, kuid
ei tohi koosneda ainult juriidilistest isikutest.
Punkti 8 kohaselt ei tohi taotlejal olla täitmata kohustusi toetuse andja ees.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotlusest peab olema välja loetav, et toetatavate tegevuste
elluviimine vastab eelnõu §-s 9 sätestatud tingimustele. Taotluses peab olema märgitud
taotletava toetuse summa ja osakaal tegevuste lõikes ning see peab jääma eelnõu §-s 10 lubatu
piiresse.
Lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.
Lõike 4 kohaselt peab taotluses olema esitatud teave selle kohta, kui taotleja on taotlenud
samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest,
Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarve käskkirjaga. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt. Taotlusvooru kogu
eelarve koosneb eelnõu § 3 lõige 1 punktis 1-8 nimetatud tegevuste eelarvest ja eelnõu sama
paragrahvi punktis 9 nimetatud tegevuse eelarvest. Eristatud on eelarved seetõttu, et
varasemalt toimus mentortegevuseks toetuse taotlemine ja keskseltside tegevustoetuse
taotlemine eraldi. Eraldi on eelarved toodud ka Kultuuriministeeriumi 2019 aasta
valitsemisala eelarve käskkirjas.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise
päeva.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõigetes 1-3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal.
Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud
dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-
keskkond) kaudu.
Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik
taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse
andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui ta on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,
tekib abikõlblikkuse perioodil, on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, on tõendatud
algdokumendiga, on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid, on selgelt kirjendatud
raamatupidamises ning on kooskõlas teiste riigisiseste õigusaktidega. Tegemist on kulu
abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega.
Kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud abikõlblikkuse
perioodil. Majandustehinguid (näiteks kaupade ja teenuste saamine) tuleb kajastada
abikõlblikkuse perioodil sõltumata sellest, millal toimub arveldamine.
Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi,
siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste toetusi
reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks
selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid
piiranguid.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude
ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on
tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.
Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, millal tegevused algavad ja lõpevad
ning tegevuste teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Kui taotleja alustab tegevuste elluviimist
enne, kui toetuse andja on teinud taotluse kohta otsuse, peab ta arvestama riskiga, et toetuse
andja jätab taotluse rahuldamata ja taotleja peab tegevuste elluviimisega seotud ja juba tehtud
kulud täies mahus ise hüvitama.
Lõike 2 kohaselt ei saa tegevuste abikõlblikkuse periood alata varem kui taotlusvooru
toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist ning see ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumise
kalendriaasta 31. detsember.
Lõike 3 kohaselt loeb toetuse andja tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist. Toetuse
saajat teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.
Lõike 4 kohaselt on ette nähtud võimalus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks Toetuse
saaja saab taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et mentortegevuse
elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud
ning taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne 31.
detsembrit ehk abikõlblikkuse perioodi lõppu. Perioodi muutmise algatab reeglina toetuse
saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul vastavasisulise avalduse, milles on
muuhulgas välja toodud ka perioodi muutmise põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib
muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte tagantjärele.
Lõigetega 5–7 kehtestatakse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,
rahuldamise või mitterahuldamise täpsustatud kord.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse osakaal.
Taotletava toetuse maksimaalne osakaal sõltub üldjuhul tegevuste sisust. Eelnõu § 3 lõige 1
punktis 9 nimetatud mentortegevuse kogu eelarvest võib toetuse maksimaalne osakaal olla
kuni 30% taotleja kohta.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 90 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei
ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib
ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab
ennistamiseks olema mõjuv põhjus.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.
Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud
asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni
viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu §
11 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise
raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Teave taotluse läbi
vaatamata jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul
puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta tegevuste eelarvet ja
tegevusi nii, et tegevuste eesmärgid ei muutu.
Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või
taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda
ei kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb
taotluse rahuldamata jätmise otsuse seda sisuliselt hindamata.
Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.
Lõike 1 kohaselt hindab taotluseid toetuse andja moodustatud komisjon. Komisjoni kuuluvad
erinevad valdkonnaspetsialistid.
Lõike 2 kohaselt avalikustab toetuse andja komisjoni koosseisu 14 kalendripäeva enne
taotlusvooru avamist oma veebilehel.
Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse. Kriteeriumite selge
lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks
arusaadav, milliseid tegevusi valimisel eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse. Samuti on
läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning
tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks
taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.
Punkti 1 kohaselt hinnatakse taotleja arengukava eesmärkide ja viimase aasta tegevuste
vastavust toetuse eesmärgile. Mõju võrgustikule ning seniseid kogemusi ning suutlikkust
tegevusi ellu viia.
Hinnatakse taotleja tegutsemist avalikes huvides ja tema võimekust täita
partnerorganisatsiooni funktsioone: kas ja kui suurt liikmeskonda või võrgustikku ta kaasab,
esindab ja juhib, kas ta on valdkonna arendamisel aktiivne ja soodustab oma liikmete
aktiivsust.
Punkti 2 kohaselt hinnatakse toetuse kasutusaastal taotleja kavandatavate tegevuste seotust
kultuuripoliitika põhialustega ning taotleja võimekust olla neis toodud eesmärkide
elluviimisel avalikule sektorile tugev partner. Hinnatakse, kuidas taotleja tegevus on suunatud
valdkonna arendamisele ning eesmärkide saavutamisele.
Punkti 3 kohaselt hinnatakse partnerorganisatsiooni mõjusust ühiskonnas ja väärtust
kultuurimaastikul nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit.
Punkti 4 kohaselt hinnatakse partnerorganisatsiooni suutlikkust arendustegevusi ellu viia ning
liikmelisust kasvatada.
Punkti 5 kohaselt hinnatakse liikmete ja tegevusest kasusaajate hulka.
Punkti 6 kohaselt hinnatakse sisulise tegevuse vastavust põhikirjas ja arengukavas seatud
eesmärkidele ning organisatsiooni võimekust eneseanalüüsi kaudu kriitiliselt oma tegevusi
hinnata ning parendustegevusi ellu viia.
Punkti 7 kohaselt hinnatakse partnerorganisatsiooni tegevuste kvaliteeti, usaldusväärsust ja
mainet.
Punkti 8 avalikkusele suunatud organisatsiooni tegevuste kajastamine, sealhulgas koduleht,
mis sisaldaks organisatsiooni ajalugu, põhikiri, arengukava, aruanded; organisatsiooni
struktuur: juhatus, kontakt, liikmelisus; olnud sündmused, tulevad sündmused, koolitused:
mentor jne, rubriigid: pildialbum-galerii, koostööpartnerid, huvitavat jne.
Punkti 9 kohaselt hinnatakse eelarve läbipaistvust, kulude planeerimise alust, tehtud kulutuste
põhjendatust, personali kasutamise efektiivsust.
Punkti 10 kohaselt hinnatakse suutlikkust hankida lisaressursse ja teenida omavahendeid.
Punkti 11 kohaselt hinnatakse koostööd valdkonna esindajatega ning teiste riikide sarnaste
organisatsioonidega.
Lõike 4 kohaselt kaasatakse hindamisse vajadusel hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub
hinnangute andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi andmeid
taotlejale ja toetuse saajale ei avalikustata.
Lõike 5 kohaselt peavad komisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase
seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust.
Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end
taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav märge
hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest
taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.
Lõikega 6 sätestatakse, et komisjoni koosolekule kutsutakse taotleja oma taotlust tutvustama.
Selline võimalus antakse kõikidele taotlejatele.
Lõikega 7 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.
Paragrahvis 13 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõikidele eelnõus
sätestatud nõuetele, sealhulgas toetuse andmise eesmärgile, toetatavate tegevuste loetelule,
hindamiskriteeriumidele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal
rahuldamisele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda
algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, tegevusi ja tulemusi, ei
toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus
tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus
rahuldatakse.
Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui tegevused pole taotletavas mahus
sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise
tulemusel on tegevuste mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum.
Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud
eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse
taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima tegevusi ellu ka väiksema toetussummaga
või vajadusel tegevusi muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus
taotleja ära kuulata. Juhul kui taotleja on nõus tegevusi muutma, tuleb toetuse andjal
veenduda ja veelkord kontrollida, et muudetud taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile,
toetatavate tegevuste loetelule, nõuetele ja kriteeriumidele. Kui taotleja ei ole nõus tegevusi
muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole
taotluse menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning
kui on tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist
täidetav, võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse
andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise
aja jooksul. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde.
Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus
on vaid selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal
õigust toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale
teabe tingimuse saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet
esitama juhul, kui toetuse andja saab selle ise tuvastada.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru
eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise
rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste
muutmise kohta.
Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata ka siis, kui taotluses esitatud ja
taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on
saavutatavad ilma toetuseta. Näiteks võib menetlemise käigus kogutud lisateabe põhjal
selguda, et taotlejal on võimalik tegevusi ellu viia ja samad eesmärgid saavutada
alternatiivsete rahaliste vahenditega või oleks taotleja teostanud tegevused ka ilma toetuseta.
Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja/toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.
Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et vastaval isikul oleks võimalik enda arvamust
asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht dokumentide
suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.
Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõu kohaseid
menetlustermineid, enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada
selgitused otsuse põhimotiividele ja põhjendustele. Ära ei kuulata, kui haldusmenetluse
seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka
näiteks juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1
punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille
kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest, mida menetlusosaline on
taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete
saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle
menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab
öelda, et taotleja on ära kuulatud.
Paragrahviga 15 sätestatakse vaide esitamise õigus. Vaideid lahendatakse tuginedes
haldusmenetluse seadusele.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle
algatusel.
Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib
teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui
sisuliselt on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal
otsustada, kas seda teha või mitte. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks
juhul kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks muuta tegevusi (toetatavat tegevust või selle
ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu
või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest
toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või
tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda algsest kavandatud
tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist. Muutuda ei tohi tegevuste eesmärk ja
tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta tegevuste algset eesmärki ja tulemust,
on tegemist sisuliselt uute tegevustega.
Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.
Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast
tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
muutunud asjaolude tõttu ei ole tegevused kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega,
soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste
lõpetamine abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja
avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata.
Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja
taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse jõustumise ajavahemiku. Toetuse saaja peab
viivitamatult teavitama toetuse andjat muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse võib jõustada varasema
kuupäevaga kui toetuse andja vastava otsuse tegemise kuupäev, juhul kui see aitab kaasa
tegevuste katkematule elluviimisele ja tulemuste saavutamisele.
Paragrahviga 17 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt
kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks
osaliselt rahuldatud, taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või
mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse
rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja
avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole
algses taotluses ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse
toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel tolerants puudub, mis
tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 20 kohase toetuse
tagasinõudmise otsuse tegemise vahe seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui
taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb
asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või
viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja ei taha enam tegevustele toetust. Kehtetuks tunnistamisega
ei ole tegemist siis, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või kohustuste rikkumise tõttu
tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel ühine tagajärg – saadavat
toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib
vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb
eeldatavasti kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste
elluviimise ajal.
Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku
aluseta saadud toetus toetuse saajal toetuse andjale tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva
jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ehk pärast taotluse rahuldamise otsuse
jõustumist.
Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse
kõrvaltingimusega. Toetus makstakse toetuse saajale välja pärast kõrvaltingimuse saabumist
või täitmist.
Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja
30 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Kui aruande esitamise
tähtajaks on puhkepäev, siis esitatakse aruanne sellele järgneval tööpäeval.
Lõigetes 2 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.
Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel
avalduse alusel pikendada.
Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et
aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes
esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste
kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil peatub
eelnõu § 19 lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Tegevused loetakse lõppenuks, kui
toetuse andja on kinnitanud aruande. Vastavasisuline teave saadetakse toetuse saajale e-
keskkonna kaudu.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 20 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja
toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud
mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse
tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei
ole abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib
lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on
ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud
kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude
abikõlblikkust. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.
Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt
üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on toetuse andjale ajendiks, et
hinnata, kas toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetatava tegevuse sihipärane
kasutamine katkeb kohustuslikul ajaperioodil.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või
kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle
on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas selle toetuse andjale ehk täidetud on kõik
toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja
vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha
kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest
või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille
kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem
haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse
tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema
suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõike 5 kohaselt, kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust
hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise
raskusega.
Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse
tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral
makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamise kava.
Lõigete 8 ja 9 kohaselt on toetuse andjal ajatamise taotluse menetluseks ette nähtud kümme
tööpäeva, kuid põhjendatud juhul võib ajatamise taotluse menetlust pikendada mõistliku aja
võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Tagasimaksmise perioodi määrab toetuse andja.
Lõike 10 kohaselt võib toetuse andja ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsuse teha ka koos toetuse tagasinõudmise otsusega ning otsusest teavitatakse toetuse saajat
e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.
Lõike 11 kohaselt on toetuse andjal õigus tühistada toetuse osadena tagasimaksmise
võimaldamise otsus ehk ajatamisotsus, kui toetuse saaja ei pea kinni tagasimaksmise
ajakavast. Toetuse saaja peab toetuse tagastama 30 kalendripäeva jooksul ajatamisotsuse
kehtetuks tunnistamisest.
Lõike 12 kohaselt, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja
nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi haldusmenetluse seaduse § 69 lõike 1 ja
võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse
tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes tsiviilkohtu kaudu.
8. peatükk
Toetuse saaja ning toetuse andja õigused ja kohustused
Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse
rahuldamise otsuse jõustumisest.
Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse
rahuldamise otsuses ja eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Toetuse saaja
kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustus peab olema täide viidud tema enda poolt.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk
seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud
tulemused. Tegevuste eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad
tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud tingimustega.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruande
esitamisel, sealhulgas ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist,
õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda,
et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses
kehtivatele nõuetele.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad
dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt.
Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel
riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu
maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid.
Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse
tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi
kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist tehingute
puhul, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda.
Punkti 5 ja 6 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest
eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe
õigsust või paikapidavust, sh peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole
pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud
kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige
seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõttest, mida tuleb rakendada ka tegevuste elluviimisega seotud finantsandmete
kajastamisel. Tegevuste finantsandmed, st tegevustega seotud kulud ja nende maksumus ning
tulud peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad
abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse,
kuna võib tekkida kahtlus, et kogu tegevustega seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole
usaldusväärne.
Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses
esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab
saadud teabe alusel, kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on
endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema
nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste, sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja
tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Punkti 9 ja 10 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi
ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.
Punkti 11 kohaselt peab partnerorganisatsioon analüüsima valdkonna mentortegevust ning
selle mõju valdkonnale.
Punkti 12 kohaselt peab toetuse saaja koordineerima valdkonna alaseid arendustegevusi;
Punkti 13 kohaselt peab partnerorganisatsioon tegema koostööd oma valdkonna
rahvusvaheliste organisatsioonide või valdkonna esindajatega teistest riikidest.
Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid tegevuste
nõuetekohaseks elluviimiseks, sealhulgas eelhinnangut tegevustes kavandatavatele
muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta
jms.
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.
Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma
arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht
haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.
Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva
või sellega lahutamatult seotud teabega. Toetuse saajal on õigus tutvuda dokumendis tema
kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs
on piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis
toetuse andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et
tagada julgelt antud hinnang ning selleks et seda ei oleks võimalik seostada konkreetse
hindajaga ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale.
Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada;
Punktiga 5 sätestatakse toetuse saajale õigus muuta teatud ulatuses ilma toetuse andjalt
nõusolekut küsimata eelarves toodud kuluridasid.
Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja kohustused.
Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud tegevused, sealhulgas
menetleda taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude
abikõlblikkust ja teha vajadusel toetuse tagasinõudmise otsus.
Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja
otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.
Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise ja andmise,
sealhulgas kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele.
Punktide 3 ja 4 kohaselt on toetuse andjal kohustus teostada tegevuste elluviimise üle
kontrolli, sealhulgas vaadata läbi aruandeid ning kehtestada asjakohased juhendmaterjalid ja
teha need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks.
Punkti 5 kohaselt peab toetuse andja, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse
andmist ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult
eelnõus ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest.
Punkt 6 sätestab toetuse andjale kohustuse järgida muid eelnõus sätestatud ja ka muudes
kohalduvates õigusaktides sätestatud nõudeid, millega reguleeritakse toetuse andja tegevusi
laiemalt.
Paragrahviga 24 kehtestatakse toetuse andja õigused.
Punktidega 1-4 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida tegevuste elluviimist ning
nõuda asjakohaste andmete ja vajadusel täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse
toetuse andjale õigus teha abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal.
Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas
tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist,
tegevuste kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist
raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse vajadusel ka toetuse abikõlblike
kulude dokumentide originaale.
Punkti 5-8 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa
kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või
tühistamise otsuseid) ning teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid, sealhulgas pikendada
abikõlblikkuse perioodi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu alusel ei anta vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi.
4. Eelnõu mõju
Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonidele tegevustoetuse jagamist on kuni eelnõu
jõustumiseni rakendatud Rahvakultuuri Keskuse poolt mentorprogrammi alusel. Kuna alates
17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi
riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri määrusega,
sätestatakse nimetatud toetuse andmise kord määrusega. Tingimused, rakendaja ja sihtrühm
jääb määruse vastuvõtmisel samaks. Samaks jäävad ka toetatavad tegevused.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 2018 aastal toetati
partnerorganisatsioone kokku 277044 euroga, millest mentortegevuseks eraldati 70865 eurot.
Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Kuna eelnõuga ei muudeta toetuse andmise tingimusi, rakendajat ja sihtrühma võrreldes
varasemaga, ei esitatud seda kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.