Kriminaalmenetluse 14250100280 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 23.mail 2014 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema Kriminaalasja number: 14250100280 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: S.N Kriminaalasjas nr 14250100280 alustas Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaaltalituse juhtivuurija Helle Kõrgemägi 17.veebruaril 2014 Karistusseadustiku /edaspidi KarS/ § 121 tunnustel menetluse selle kohta, et 06.veebruaril 2014 kella 15-19 ajal Haapsalu linnas XXX tänav YY-YY asuvas korteris tungis S.N ühise alkohoolsete jookide tarbimise ajal omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale AAA`le, keda tiris juustest ning küünistas näo ja käerandme piirkonnast, tekitades kannatanule füüsilist valu. 13.mail 2014 edastati kriminaalasja nr 14250100280 materjalid prokuratuuri aadressil ning toimikumaterjalidest tulenevalt kahtlustatakse S.N`i selles, et tema 06.veebruaril 2014 kella 15.00-19.00 ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas XXX tänav YY maja korteris nr YY külas BBB’l, kus täpselt tuvastamata kellaajal tungis korteri köögis ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus kallale AAA`le, keda tiris juustest ning küünistas näo – vasaku kulmu – ja parema käe randme piirkonnast, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanule füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega S.N, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud juustest tirimise ja küünistamise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele S.N, viibides 06.veebruaril 2014 kella 15.00-19.00 ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas XXX tänav YY maja korteris nr YY külas BBB’l, kus täpselt tuvastamata kellaajal tungis korteri köögis ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus kallale CCC’le, keda kõigepealt juustest kinni haarates tõmbas köögipõrandale pikali ning kui kannatanu teda vastu lõi, haaras pliidilt panni, millega lõi CCC’le vastu pead, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanule füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega S.N, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud juustest tirimise ja löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele S.N, viibides 06.veebruaril 2014 kella 15.00-19.00 ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas XXX tänav YY maja korteris nr YY külas BBB’l, kus täpselt tuvastamata kellaajal tungis korteri köögis ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus kallale laua taga toolil istunud BBB’le, keda tõukas kahel korral vastu selga selliselt, et BBB kukkus koos tooliga maha paremale küljele, mille tagajärjel vigastas oma vana – aastatagust roidemurru piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanule füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega S.N, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud juustest tõukamise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma kahtlustavana ülekuulamisel 07.märtsil 2014 /tl 59-62/ S.N end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista, kinnitades, et tema ei ole neid vägivallategusid toime pannud. S.N’i käitumisele juriidiliselt õige kvalifikatsiooni andmise eesmärgil selgitab määruse koostaja, et isiku kahtlustamiseks KarS § 121 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises, on oluline see, et isik, kelle suhtes teatud vägivallategu toime pandi, sai selle tagajärjel füüsilist valu ning ei ole oluline see, kas see valutunne tekitati löömise, tõukamise või hoopiski juustest tirimise tagajärjel. S.N’i süü AAA’le, CCC’le ja BBB’le füüsilise valu põhjustamises on tõendatud kogu kriminaalasja materjalidega, mistõttu võib tõsikindlalt asuda seisukohale, et S.N kasutas 06.veebruaril 2014 kella 15-19 ajal kolme isiku suhtes sellist füüsilist vägivalda, mis annab aluse kvalifitseerida tema käitumine kogumis kehalise väärkohtlemisena, s.o KarS § 121 järgi. Nimetatud kuriteo toimepanemisega S.N kannatanutele, s.o AAA’le, BBB’le ja CCC’le varalist kahju ei tekitanud, mistõttu kannatanute poolt tema vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on S.N’i suhtes 07.märtsil 2014 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 64/. Ülaltoodust nähtub, et S.N’i poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. S.N on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused S.N’i osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt ei oma S.N püsivat sissetulekut ning ta on prokurörile teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohustusena üldkasuliku töö määramist. Eeltooduga seoses määran S.N’le kohustuseks teha 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise lõpptähtaeg on 23.oktoober 2014.a. S.N’le on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206 määran: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14250100280 menetlus S.N’i osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Panna S.N’le kohustus teha 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö teostamise lõpptähtaeg on 23.oktoober 2014.a. 3. Tõkendi tühistamine: S.N’i suhtes 07.märtsil 2014 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile edastatud S.N’i DNA proov ja sõrmejälgede kaart, kuid kuna KrMS § 206 lg 31 kohaselt tuleb eelpoolnimetatud andmed kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist vaid KrMS § 200 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul ning käesoleval juhul lõpetatakse menetlus S.N’i suhtes KrMS § 202 lg 7 alusel, siis puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas puuduvad S.N’i osas kohtueelse kriminaalmenetluse kulud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu AAA’le, kannatanu CCC’le ja kannatanu BBB’le ning kahtlustatavale S.N’le. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21 Haapsalu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 4720042. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Määruse koostas: Agnes Ollema /prokuröri nimi ja allkiri/ Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatav S.N, tutvunud määrusega, avaldas: __________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________/S.N/ /kuupäev ja allkiri/