Lääne Ringkonnaprokuratuur · 10. aprill 2014
- Viit
- LÄRP-0/14/265
- Registreeritud
- 10. aprill 2014
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2014
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 02.aprillil 2014 Haapsalus
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Agnes Ollema
Kriminaalasja number: 13257000198
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 274 lg 1
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: E.J
Kriminaalasjas nr 13257000198 alustas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna
välijuht Meelis Laurmann 08.oktoobril 2013 Karistusseadustiku /edaspidi KarS/ § 274 lg 1 tunnustel
menetluse selle kohta, et 06.oktoobril 2013 kella 21.20 ajal Haapsalu linnas XXX Y asuva Haapsalu
CCC ühistu turvaruumis kasutas turvaruumi toimetatud E.J vägivalda avalikku korda kaitsva ZZZ AS
turvatöötaja AAA suhtes, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu.
24.märtsil 2014 edastati kriminaalasja nr 13257000198 materjalid prokuratuuri aadressil ning
toimikumaterjalidest tulenevalt kahtlustatakse E.J’i selles, et tema 06.oktoobril 2013 kella 21.20
ajal alkoholijoobes olles Haapsalu linnas XXX Y asuva CCC ühistule kuuluva kaupluse WWW
turvaruumis ei allunud teda vastavalt Turvaseaduse § 32 lg 1 p 2 sätetele turvakontrolliks
turvaruumi toimetanud oma tööülesandeid täivale ZZZ AS turvatöötaja AAA seaduslikele
korraldustele, vaid osutas turvatöötajale vastupanu, püüdes turvaruumist ukse kaudu välja
saada, tõugates sel eesmärgil AAA’d korduvalt kätega vastu keha ning kui AAA püüdis teda
toolile istuma suruda, tõukas AAA’d nii, et viimane kukkus vastu turvaruumis asuvat
klaasustega aparaadikappi, mille tagajärjel aparaadikapi turvaklaas purunes ning püüdis samal
ajal jõuga turvaruumist välja pääseda, kuid AAA’l õnnestus ta turvaruumi põrandale pikali
suruda ja tema käed käeraudadesse panna. Oma tegevuse tagajärjel põhjustas E.J kannatanu
AAA’le tahtlikult füüsilist valu ja CCC ühistule seoses turvaruumi aparaadikapi turvaklaasi
lõhkumisega varalise kahju kogusummas 58.88 eurot.
Sellise tahtliku tegevusega E.J, pannes toime vägivalla avalikku korda kaitsva isiku suhtes seoses
tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Toimepandud kuriteos tunnistab E.J end süüdi /tl 98/, kuid kinnitab, et tema turvatöötajat vastu kappi
ei tõuganud, vaid turvamees kaotas tema mahasurumise ajal ise tasakaalu, komistas ja kukkus vastu
kappi. Samas kahetseb E.J oma käitumist puhtsüdamlikult ja leiab, et turvatöötajal oli õigus teda kinni
pidada.
Nimetatud kuriteo toimepanemisega tekitas E.J CCC ühistule varalise kahju summas 58,88 eurot /tl 26-
27/, mis tuleb hüvitada. CCC ühistu arvelduskonto number on QQQ Swedbank Pangas /tl 29/.
Lisaks sellele on E.J’i poolt AAA’le tekitatud tervisekahjustuste tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud
osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Läänemaa Haigla AAA
ravikulusid summas 15,32 eurot ja samast juhtumist tingituna tasunud kannatanule töövõimetuse
hüvitist summas 166,24 eurot /tl 20/, mistõttu on Eesti Haigekassa antud juhtumiga seoses kandnud
kulutusi kogusummas 181,56 eurot, mis tuleb hüvitada.
Andmed asitõendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud CD-
R plaat Haapsalu XXX Y asuva kaupluse WWW turvakaamera salvestisega /tl 31-39/.
Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Kriminaalasjas on E.J’i suhtes 13. novembril 2014 tõkendina
kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 85/.
Ülaltoodust nähtub, et 18-aastase E.J’i poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna
seaduseandja on antud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse ja vangistuse
konkretiseerimata alammääraga, on seaduseandja arvates tegemist kuriteoga, mille puhul isiku süü ei
ole suur, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad alati ka isiku väiksemale süüle. Kahtlustatav on
ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57
lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58
loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta
oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemisel
ei ole suur. E.J on kriminaalkorras karistamata noormees, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Lisaks sellele
ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt
ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu
peab avalikkusel olema eriline usaldus. Kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra
kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale on riik antud juhul piisavalt täitnud
temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine
menetluse jätkamine juhul kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused.
Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused E.J’i osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks
KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega.
Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale
konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö
teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. E.J on prokurörile teatanud, et tal on võimalus saada
tööle, mistõttu taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist.
Eeltooduga seoses määran E.J’le kohustuseks maksta riigituludesse 355 (kolmesaja viiekümne viie)
euro suurune rahasumma. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 02.oktoober 2014.a.
E.J’le on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt
käesoleva kriminaalasja menetlus ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu
kohtumaja alluvusse saadetuna.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206
määran:
1. Lõpetada kriminaalasja nr 13257000198 menetlus E.J’i osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
Panna E.J’le kohustus tasuda 355 eurot (kolmsada viiskümmend viis eurot)
riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 02.oktoober 2014.a.
Panna E.J’le kohustus tasuda Eesti Haigekassale kannatanu AAA ravikulud
summas 181,56 eurot (ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 56 senti).
Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 02.juuni 2014.a.
Panna E.J’le kohustus tasuda CCC ühistule kuriteoga tekitatud varaline kahju
summas 58,88 eurot (viiskümmend kaheksa eurot ja 88 senti). Kohustuse
täitmise lõpptähtaeg on 02.juuli 2014.a.
3. Tõkendi tühistamine: E.J’i suhtes 13.novembril 2014 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud
elukohast lahkumise keeld tühistada.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Kriminaalasjas
asitõendina vaadeldud CD-R plaat Haapsalu XXX Y asuva kaupluse WWW turvakaamera
salvestisega jätta toimikumaterjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
Kriminaalasjas ei ole E.J’i suhtes kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust
sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206
lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti.
6. Vahistuse andmed: Kriminaalasjas ei ole kellegi suhtes vahistamist kohaldatud.
7. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas puuduvad E.J’i osas kohtueelse
kriminaalmenetluse kulud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanu AAA’le, kannatanu CCC ühistu esindajale BBB’le ning
kahtlustatavale E.J’le.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
prokuratuuris asukohaga Sadama 21 Haapsalu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud
telefoni teel 4720042.
10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188.
Määruse koostas:
Agnes Ollema
/prokuröri nimi ja allkiri/
Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse
menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses.
Kahtlustatav E.J, tutvunud määrusega, avaldas: ______________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
______________________________________________________________/E.J
/kuupäev ja allkiri/