Kriminaalmenetluse13250101223 lõpetamise määrus

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE M Ä Ä R U S Koostamise kuupäev ja koht : 26.02.2014.a. Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm Kriminaalasja number: 13250101223 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava nimi: E.K Kriminaalasjas nr. 13250101223 alustati 03.07.2013.a. Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna poolt KarS § 121 tunnustel kriminaalmenetlust selles, et 23.06.2013.a. kella 00.30 paiku Hiiu maakonnas XXX vallas YYY külas YYY jaanitulel tungiti kallale AAA’le ja löödi korduvalt jalaga näo piirkonda, millega tekitati AAA’le füüsilist valu ja haava alahuulele ja kulmule. Nimetatud kriminaalasjas kahtlustatakse E.K KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 23.06.2013.a. kella 00.30 paiku Hiiu maakonnas, XXX vallas, YYY külas asuva lõkkeplatsi läheduses tungis kallale AAA’le, lüües ühel korral kannatanule rusikas käega näo piirkonda, seejärel lõi T.K AAA’le rusikas käega huule pihta, mille tagajärjel kukkus AAA pikali maha. Seejärel lõi E.K jalgadega kannatanule pea ja keha piirkonda, millega tekitas AAA’le füüsilist valu ning lühemaajalise mitteeluohtliku tervisekahjustuse- vasaku kulmu pindmise haava ja turse alalõua piirkonnas. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Ülaltoodust nähtub, et E.K on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Isik ei ole karistusregistrisse kantud, mistõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist. Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 prokuröri abi m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr.13250101223 E.K suhtes kriminaalmenetlus. 2. Panna E.K’le kohustuseks maksta 01.augustiks 2014.a. riigituludesse 360 eurot. 3. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule AAA’le ja anda üle kahtlustatavale E.K’le. 4. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 6. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama 21. Ülle Tamm