Saatja: "Pille Hillep" <
[email protected]>
Saaja: "AKI info" <
[email protected]>, "Pille Lehis" <
[email protected]>
Teema: Küsimused
Kuupäev: 2024-03-01 11:09
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
Soovin saada selgitust muudatuste osas, mis puudutab uuringute läbiviimist
rahvastikuregistri andmetega ministeeriumitele või kohalikule
omavalitsusele.
1. Kui tegemist on ministeeriumi tellitud uuringuga (läbiviija eraettevõte),
uuring viiakse läbi emailide teel, millele elanike kontaktandmeid (sugu,
vanus, email, maakond) taodeltakse Rahvastikuregistrist. Siis mis võimalused
on meil andmeid rahvastikuregistrist taodelda? Mida oleks vaja selleks teha?
Seni on antud uuringut läbiviidud telefoni teel ja registreeritud
kasutajatega veebipaneelis, aga süvaanalüüsiks osades maakondades, on
andmeid juurde vaja ja ainuke mõistlik viis on seni olnud
rahvastikuregistrist kontaktandmeid juurde küsida, kuid seoses viimaste AKI
(järelvalve)ettepnekutega Siseministeeriumile soovin saada selgitust, kas
meil on võimalik üldse emaili kontakte inimeste kohta saada ja mis
tingimustel. Palun selgitage võimalikult lihtsalt, kas ja mis tingimustel on
võimalik kontaktandmeid taodelda.
2. Mis tingimustel on eraettevõtjal rahvastikuregistri andmetega võimalik
KOV-dele uuringuid läbi viia? Mida selleks on vaja teha?
3. Kas eriliigiliste andmete töötluseks on vaja nii AKI kui ka
eetikakomisjoni luba, kui uuringud viiakse läbi rahvastikuregistrist saadud
kontaktidega? Või piisab ühest nõusolekust?
Veel üks väike mõte AKI-le, millele tasuks mõelda rahvastikuregistri andmete
piirangute osas. Me oleme Eesti Uuringukeskusega läbi viinud uuringuid
viimased 20 aastat ja võin öelda, et üldiselt avalikul sektoril puudub
võimekus ise uuringuid läbi viia, lisaks nõuavad ka paljud uuringud
neutraalse kolmanda osapoole kaasamist uuringutesse. Enamus (ca 70%)
riigisektori uuringud viiakse täna läbi eraettevõtete veebipaneelides (kus
isikud on ise nõusoleku andnud uuringutes osalemiseks), lisaks
telefoniküsitlused (randomiga genereeritud telefoninumbrid+ tel
veebipaneel). Näost näkku uuringuid on võibolla 5%. Kuid võib olla olukordi,
kus veebpaneelist ja telefonist ei saa kätte piisavalt vastajaid, et teha
erivaldkonnas (nt maakonna sisest) analüüsi. Selleks on vaja ikkagi kusagilt
kaasata rohkem respondente. Üks kulukas, kuid usaldusväärne elanike
kontaktibaas, on olnud rahvastikuregister, kuid kui selline võimalus
võetakse üldse ära uuringute läbiviimisel, siis kuidas me saame teha
usaldusväärseid ja sisukaid analüüse riigile või KOV-dele? Kuidas riik ja
KOV saaks uurida oma elanike arvamust erinevate valdkondade suhtes ja teha
teadmistepõhiseid otsuseid? Kas AKI-l on ettepanekuid või mõtteid selles
osas?
Lugupidamisega
Pille Hillep
OÜ Eesti Uuringukeskus
tel: 53320008