dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 25. märts 2024
Viit
2.1.-5/24/451-2
Registreeritud
25. märts 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pakker Avio AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf516 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Ain Siimsaare Teie 16.02.2024 nr Pakker Avio AS [email protected] Meie 25.03.2024 nr 2.1.-5/24/451-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Kirjutan seoses ettevõttes tekkinud töökorraldusliku küsimusega. Esmalt natuke taustainfot. AS Pakker Avio on lennundusettevõte, mille tegevusvaldkondadeks on peamiselt pilootide koolitused ja vähesel määral ka lennutööd (nii reisijate vedu huvilendude näol kui ka lennutööd nt. fotolendude näol). Viimasel Transpordiameti poolt läbiviidud auditil esitati meile puudus soeses psühhotroopsete ainete pisteliste testimiste puudumisega ja üldise testimise protseduuri üldsõnalisusega. Euroopa Komisjoni määrus 965/2012 ja Euroopa Lennuohutusameti (EASA) juhendmaterjalides on kirjas vajaduse läbi viia psühhotroopsete ainete testimist kindlasti piloodi esmasel töölevõtmisel, kahtluse olemasolul ja õnnetuste/tõsiste intsidentide järgselt. Lisaks on Euroopa Lennuohutusameti juhendmaterjalis toodud välja, et miski ei tohiks takistada lennudusettevõttel pisteliste psühhotroopsete ainete testimise korra kehtestamist vastavalt kehtivatele rahvuslikele seadustele ja nõuetele. Samas ei kohusta eelmainitud juhendmaterjal pistelise testimise protseduuri kehtestama. Olles tutvunud "Töölepinguseaduse", "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" ja Teie poolt välja antud "Isikuandmete töötlemine töösuhetes" abistava juhendmaterjaliga, tekkisid mõned küsimused, millele loodan saada vastust. 1. Kas AS Pakker Avio'l on õigus läbi viia pistelisi psühhotroopsete ainete ja alkoholi joobeseisundi tuvastamise teste töötajatele, kellel puuduvad joobeseisundi tunnused? 2. Kui AS Pakker Avio'l on õigus pistelisi teste läbi viia, siis mis piirangutega peaksime protseduuri koostamisel arvestama? 3. Kas Eesti Transpordiametil on õigus nõuda meil selliste testide läbiviimist toetudes Euroopa Komisjoni määrusele, milles on välja toodud nõue arvestada rahvuslike õigusaktidega? 4. Kas Eesti Transpordiametil on õigus nõuda tõendust ja andmeid testide läbiviimise kohta (nt. testitute arv, tulemused, testimise aeg jne)? 5. Kas meil on õigus Eesti Transpordiametiga jagada andmeid psühhotroopsete ainete või alkoholijoobe testide kohta (nt. testitute arv, tulemused, testimise aeg, jne)? Oleksin väga tänulik, kui saaksin vastused ülaltoodud küsimustele. Sellest oleks palju abi meie protseduuride täpsustamisel ja võimalike probleemide vältimisel. Selgitame, et isikuandmeteks Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 artikkel 4 punkti 1 järgi on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sealjuures tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Sama artikli punkti 15 järgi on terviseandmeteks füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sh 1 EL isikuandmete kaitse üldmäärus (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET#d1e1362-1-1) Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee temale tervishoiuteenuse osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 on selgitatud, et tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. Järelikult kuulub joobeseisund kui terviseseisundi liik eriliiki isikuandmete hulka. Isikuandmete töötlemisel peab vastutav töötleja alati järgima IKÜM artiklis 5 toodud põhimõtteid, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte. Selle põhimõtte järgi peab isikuandmete töötlemisel olema alati seaduslik alus. IKÜM artikli 6 lõike 1 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas lõikes loetletud tingimustest. Eriliigiliste isikuandmete puhul tuleb järgida ka IKÜM artiklis 9 sätestatut, mille kohaselt on terviseandmete kui eriliigiliste isikuandmete töötlemine keelatud, v.a juhul kui esineb üks sama artikli lõikes 2 loetletud asjaoludest. Selgitustaotluses kirjeldatud juhul saaks nendeks asjaoludeks olla ennekõike IKÜM artikkel 9 lõike 2 punktides b (vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest tulenevate kohustuste täitmine) ning h (töömeditsiiniga seotud põhjused) toodud asjaolud. Sealjuures tohib viidatud sätete puhul eriliiki isikuandmeid töödelda ainult sellises ulatuses, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega. Lisaks näeb sama artikli lõige 3 ette, et töömeditsiini eesmärgil võib terviseandmeid töödelda töötaja, kellele laieneb ametisaladuse hoidmise kohustus. Seega peab IKÜM-st tulenevalt tööandja poolt eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslik alus olema selgelt sätestatud kas liidu või siseriiklikus õiguses. Märgite oma pöördumises, et seoses lennunduspersonali alkoholi-, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kontrolliga sisalduvad teatavad erisätted liidusisestes õigusaktides. Nimelt, kas viidatud dokumentidele tuginedes saaks tööandja töödelda eriliiki isikuandmeid olukorras, kus joobe ilminguid ei esine ehk viia läbi juhutestimisi lennunduspersonalil. Selgitame, et lennu- ja salongimeeskonnaliikmete alkoholijoobe kontrollimise õigus on antud pädevale asutusele, milleks lennundusseaduse (LennS) § 7 lõike 10 järgi on Transpordiamet. LennS § 602 lõike 15 järgi võib Transpordiameti pädev järelevalveametnik õhusõiduki seisuplatsil tehtava kontrolli käigus kontrollida ka alkoholijoovet. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul ei saa tööandja töötajate alkoholijoobe kontrollimisel tugineda sätetele, mis kohalduvad pädevale asutusele. LennS § 551 lõige 1 ette, et õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal olla joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Sama paragrahvi lõige 2 paneb tööandjale kohustuse jälgida, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks. Eelnõu 572 SE seletuskirjas2 (lk 11) on selgitatud, et tööandja on kohustatud välja töötama psühhoaktiivsete ainete kasutamise ennetamisprogrammi ja protseduurid psühhotroopse aine kasutamise kindlakstegemiseks. Samuti paneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 tööandjale kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olev töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 aga keelab töötajal töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f87fd6e8-232e-3c8c-8ff6-819c06c14fe5/lennundusseaduse-ja- riigiloivuseaduse-muutmise-seadus 2 (3) Seega, kui tööandja soovib läbi viia lennunduspersonali juhutestimisi, tuleks esmalt töökoha riskianalüüsis3 see vajadus kaardistada, töötada personali jaoks välja meetmed ja regulatsioon, mis aitavad ennetada ja avastada joobeseisundit ning seejärel neid meetmeid rakendada. Sealjuures peab psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisjuhtumite ennetamise ja avastamise menetlus olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Siinjuures tuleb aga silmas pidada seda, et IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt h annab küll võimaluse töötaja terviseandmeid töömeditsiiniga seotud eesmärkidel töödelda, kuid kontrolli võib teostada ainult selline töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus. Järelikult olukorras, kus tööandja soovib teostada juhutestimist (aga näiteks ka põhjendatud kahtluse korral testimist), ei saaks ta seda teha ise, vaid töötaja tuleks saata kontrolli tervishoiutöötaja (nt lennundusarsti) juurde, kes saab teha otsuse töötaja terviseseisundi kohta, või siis võimalusel kutsuda tervishoiutöötaja töökohale. Oluline on siinjuures see, et tööandja ei saa teada testi tulemust, vaid talle antakse teavet ainult selle kohta, kas töötaja terviseseisund võimaldab tal tööülesandeid täita või mitte. Kindlasti peab tööandja oskama töötajatele ka põhjendada, millised töötajad millistel põhjustel peavad tervishoiutöötaja juures kontrolli läbima. Kokkuvõtvalt märgime, et tööandjatele ei ole võimalik anda töötaja joobe kontrollimise (eriliiki isikuandmete töötlemise) õigust erinevate õigusaktides toodud kohustuste tõlgendamise teel, vaid säte, mis näeb ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise, peab IKÜM-st tulenevalt olema õigusaktis välja toodud, selge, täpne ja ettenähtav. Sellised konkreetsed sätted Teie poolt viidatud EL õigusaktides ja ka LennS-s puuduvad. Ka seadusemuudatusest jäeti sellekohane säte välja ja alust selleks ei loodud. Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et kui siseriiklikus õiguses puudub säte, mis võimaldaks tööandjal oma kohustuste täitmiseks töödelda vajalikus ulatuses isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, on tal alati võimalik teha näiteks pädevale asutusele, milleks antud juhul on Transpordiamet, või valdkonda juhtivale ministeeriumile ettepanek seaduse täiendamiseks vastava sättega. Loodame, et eelnevad selgitused andsid vastuse esitatud küsimustele. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 3 TTOS § 134 lõige 1 näeb tööandja kohustusena ette töökeskkonna riskianalüüsi koostamist, mille käigus selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087#para13b4) 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel