dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 19. märts 2024
Viit
2.1.-5/24/565-2
Registreeritud
19. märts 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Jürgenson Perearstikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Triin Perkson Teie 29.02.2024 nr Jürgenson Perearstikeskus [email protected] Meie 19.03.2024 nr 2.1.-5/24/565-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Pöördun teie poole seoses küsimusega - tihtipeale pöörduvad keskuste poole kindlustusfirmad, kes soovivad saada patsientide terviseandmeid, ning toovad välja seadusepügala, mis ütleb, et kui kindlustustusandjal on õigustatud huvi kindlustuslepingu täitmiseks, on terviseandmete saatmine vajalik: Vastavalt kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 219, lõige 1 kohaselt edastab riigi- või kohaliku omavalituse asutus, tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik ilma andmesubjekti nõusolekuta kindlustusandja nõudel isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed (sh terviseandmed) on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Tavapärane praktika sel juhul on see, et vaadatakse üle, kas oluline terviseinfo on patsiendi osas digilukku saadetud ning palutakse patsiendil ise kindlustusandjale info edastada. Saame aru, et sellisel juhul läheb info käsitlus GDPR alla. Kuidas aga on siis, kui kindlustus taotleb hukkunud isiku terviseandmeid? Sel puhul saan aru, et selline juhtum enam GDPR alla ei kuulu ja sellel on omad erisused. Endiselt ei tahaks otse kindlustusandjale infot edastada - kohe tekib küsimus, kuhu maani kulgeb õigustatud huvi? Kas info edastamise õigus on pärija käes? Mis saab siis, kui pärija keelab info edastamast ja kindlustus nõuab info edastamist? Aastaid tagasi on olnud juhtum, kus mõlemad osapooled on keskust kohtuga ähvardanud, kahjuks ma ei tea, mis sellest lõpuks sai. Paluksin kommentaari ja juhiseid, kuidas sellises olukorras oleks juriidiliselt korrektne käituda. Õigustatud huvi ei ole kunagi aluseks eriliigiliste, sh terviseandmete töötlemiseks. Kindlustusandjatele tuleb isikuandmete töötlemise õigus kindlustustegevuse seadusest (KindlTS). KindlTS § 219 lg 1 p 1 sätestab küll õigusliku aluse andmete edastamiseks kindlustusandjale, kuid andmetöötlejal tuleb edastada kindlustusandjale ainult vajalikud andmed1. Ehk tervishoiuteenuseosutaja peab, saades kindlustusandja päringu, hindama, mis ulatuses antud juhul andmete andmine põhjendatud on ja vajadusel küsima kindlustusandjalt täpsemaid selgitusi. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 1 3-20-1449 kindlustusele andmete edastamine. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →