HANKELEPING nr 6.4-2.1/100ML
PÄÄSTEAMET, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn (edaspidi hankija),
mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Kuno Tammearu ja
TURU-UURINGUTE AS, registrikoodiga 10220984, aadressiga Pärnu mnt 102, 11312 Tallinn
(edaspidi täitja) mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tõnis Stamberg,
keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva
hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu dokumendid ja mõisted
1.1 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke nr 220770 “Uuringute
läbiviimise tellimine“ (edaspidi riigihange) dokumentidest, täitja poolt riigihanke raames
esitatud pakkumusest ning lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast
lepingule allakirjutamist.
1.2 Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud
kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut
nõuetekohaselt täita.
1.3 Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades
lepinguga ühtse terviku.
1.4 Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:
1.4.1 lepingu lisa 1 – lepingu objekti tehniline kirjeldus;
1.4.2 lepingu lisa 2 – üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.
1.5 Lepingus kasutatavad mõisted:
1.5.1 tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi
seadustega kehtestatud riiklik püha;
1.5.2 kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.
2. Lepingu objekt ja täitmine
2.1 Lepingu objektiks on aastatel 2020, 2022 ja 2024 laste ohuteadlikkuse uuringu (edaspidi
üksikult uuring ja ühiselt uuringud või teenus) läbiviimine ning uuringute tulemuste
hankijale esitamine lepingus sätestatud tingimustel ja korras.
2.2 2020. aastal läbiviidava uuringuga seotud tööd ja tulemused peavad olema hankijale üle
antud hiljemalt 01.12.2020 (vt lepingu punkti 10.4). Aastatel 2022 ja 2024 läbiviidavate
uuringute tööd ja tulemused vastava aasta mai kolmandal nädalal.
2.2.1 Nimetatud tähtaegadeks peavad üle olema antud kõikide läbiviidud uuringute
materjalid elektrooniliselt. Tulemuste suuline esitamine lepitakse kokku hiljemalt
toodud tähtaegadeks ning see peab toimuma hiljemalt 14 (neljateistkümne)
kalendripäeva jooksul toodud tähtajast arvates.
2.2.2 Juhul, kui uuringu üleandmise tähtaja muutmine on vajalik hankija tegevusest
tulenevalt, ei käsitleta seda kui täitja poolset lepingu rikkumist.
2.3 Täitja kohustub lepingus kokkulepitud uuringud läbi viima ja uuringute tulemused esitama
vastavalt lepingu lisas 1 toodud lepingu objekti tehnilisele kirjeldusele.
2.3.1 Pooltel on õigus kokku leppida lepingu lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse
muutmises ja täiendamises. Kõik muudatused kooskõlastatakse poolte poolt
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muudatustes ja täiendustes
on pooltel lubatud kokku leppida vaid juhul, kui need ei too kaasa uuringute lepingu
lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele mittevastavust (sh ühegi uuringu ärajäämist).
2.4 Täitja on kohustatud lepingu täitmisel kasutama riigihanke pakkumuses toodud
meeskonnaliikmeid. Täitjal on õigus hankijaga kooskõlastatult asendada riigihanke
pakkumuses toodud meeskonnaliikmeid eeldusel, et uus isik on asendatava
meeskonnaliikmega vähemalt samadele tingimustele vastav.
1
3. Lepingu hind ja arvelduste kord
3.1 Hankija tasub täitjale uuringute läbiviimise eest kokku 33 534,00 (kolmkümmend kolm
tuhat viissada kolmkümmend neli) eurot ilma käibemaksuta, mis koos käibemaksuga on
40 240,80 (nelikümmend tuhat kakssada nelikümmend koma kaheksakümmend) eurot
(edaspidi lepingu hind). Lepingu hinna moodustavad uuringud järgmiste
ühikumaksumustega:
3.1.1 laste ohuteadlikkuse uuring 2020 maksumusega 9720,00 (üheksa tuhat seitsesada
kakskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks;
3.1.2 laste ohuteadlikkuse uuring 2022 maksumusega 11 178,00 (üksteist tuhat ükssada
seitsekümmend kaheksa) eurot, millele lisandub käibemaks;
3.1.3 laste ohuteadlikkuse uuring 2024 maksumusega 12 636,00 (kaksteist tuhat
kuussada kolmkümmend kuus) eurot, millele lisandub käibemaks.
3.2 Uuringute ühikumaksumused sisaldavad kõiki uuringute läbiviimise ja uuringute tulemuste
hankijale esitamisega seotud kulusid, sh autoriõigustega seotud tasusid ega või tõusta
hankija jaoks lepingu kehtivuse perioodil.
3.3 Uuringute eest tasumine toimub pärast iga uuringu läbiviimist. Pooled allkirjastavad pärast
iga uuringu nõuetekohast läbiviimist üleandmise-vastuvõtmise akti, millele järgnevalt
esitab täitja arve vastavalt lepingu punktis 3.1 sätestatud ühikumaksumustele.
3.4 Täitja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve. Kui täitja on e-arvete
operaatori klient, tuleb tal e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab
hankijani. Kui täitja ei ole e-arvete operaatori klient, tuleb tal vastav leping mõne Eesti e-
arvete operaatoriga (Fitek, Omniva, Telema või RIK e-arveldaja) sõlmida e-arvete
edastamiseks.
3.5 Hankija tasub täitja poolt nõuetekohaselt esitatud arved hiljemalt 21 (kahekümne ühe)
kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve kättesaamisest. Arvel peab olema märgitud
maksjaks Päästeamet ning lisatud riigihanke viitenumber (220770), lepingu number ja
lepingu punktis 11.1 nimetatud kontaktisiku nimi. Arve peab vastama käibemaksuseaduse
nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
3.6 Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise
kuupäeva.
4. Üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
4.1 Täitja annab hankijale uuringud üle vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud tingimustele ning
poolte poolt kokku lepitavatele täpsematele ajakavadele.
4.2 Hankija vaatab andmefailid üle ning teeb vajadusel oma täiendused hiljemalt 5 (viie)
tööpäeva jooksul.
4.3 Täitja on kohustatud vastavalt lepingu täitmise käigus kokkulepitavale ajakavale esitama
hankijale pärast uuringute läbiviimist lepingu lisas 1 nimetatud materjalid.
4.4 Juhul, kui hankija avastab läbiviidud uuringus või üleantavates uuringu tulemustes puudusi
või muid lepingu tingimustele mittevastavusi, on hankijal õigus jätta uuring vastu võtmata,
teavitades täitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis uuringu lepingu tingimustele
mittevastavusest (edaspidi vastuväide). Täitja on kohustatud viivitamatult viima uuringu
või uuringu tulemused vastavusse lepingu tingimustega, kuid mitte hiljem kui 5 (viie)
tööpäeva jooksul vastuväite saamisest.
4.5 Hankija võib uuringute lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda pärast nende
vastuvõtmist ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, sõltumata sellest, et ta
uuringuid või nende tulemusi üle ei vaadanud ja nende mittevastavusest õigeaegselt ei
teatanud, kui mittevastavus on tekkinud täitja süü läbi või kui täitja teadis või pidi teadma
uuringute või nende tulemuste mittevastavusest ja ei teatanud sellest hankijale enne nende
üleandmist.
4.6 Juhul, kui täitja keeldub lepingu tingimustele mittevastavat uuringut nõuetele vastavusse
viimast, on hankijal õigus tellida uuringu nõuetele vastavusse viimine täitja kulul
kolmandalt isikult.
2
4.7 Juhul, kui hankijal ei ole uuringu osas vastuväiteid, allkirjastatakse lepingu punktis 11
nimetatud poolte kontaktisikute poolt digitaalselt või 2 (kahes) eksemplaris paberkandjal
uuringu üleandmise-vastuvõtmise akt.
4.8 Uuringu üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava uuringu üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamise aeg.
5. Konfidentsiaalsus
5.1 Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud
isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada
poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille
avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse
läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
5.2 Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni
hankija ning tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale
lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust.
Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist täitja või temaga seotud
isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.
5.3 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
6. Autoriõigus
6.1 Lepingu alusel väljatöötatu kuulub lepingu alusel täitjale makstava tasu eest hankijale.
Autoriõigused lepingu alusel osutatud teenuse tulemitele kuuluvad lepingus sätestatud
tingimustel hankijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu
hinnas.
6.2 Hankijale kuuluvad osutatud teenuse tulemite ja loodud materjalide osas kõik autori
varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt
koostatud dokumente ja materjale reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele
kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning
tähtajatult.
6.3 Hankijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult teenuse tulemitele arendusi ja
muudatusi täitjalt täiendavat luba taotlemata ja täitjat teavitamata tingimusel, et selliste
arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole täitja. Kui see
ei ole selge, peab hankija täitjat eelnevalt teavitama ning andma täitjale võimaluse nõuda
oma nime eemaldamist teenuse tulemitelt.
6.4 Hankijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh on hankijal õigus anda
lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks.
7. Poolte vastutus
7.1 Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poole vastutus lepingu
rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga. Vastutuse
piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral.
7.2 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste
eest, nagu enda tegude eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja
poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki
tema lepingujärgsest kohustusest.
7.3 Juhul kui hankija ei tasu vastuvõetud uuringu eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda
hankijalt viivise tasumist suuruses kuni 0,15 (null koma viisteist) % tähtajaks tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
7.4 Juhul kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat uuringut hankijale üle lepingu käigus
poolte poolt kokkulepitavas ajakavas toodud tähtajaks või ei ole uuringu tulemusi suuliselt
esitanud poolte vahel kokkulepitud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi
kuni 0,15 (null koma viisteist) % tähtaegselt üleandmata uuringu hinnast iga üleandmisega
viivitatud kalendripäeva eest.
3
7.5 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi
vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 (kümme) % lepingu hinnast iga vastava
rikkumise korral.
7.6 Lepingu objekti ja lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel
või muul viisil edasi andmisel täitja poolt kolmandatele isikutele hankija eelneva kirjaliku
nõusolekuta on hankijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi 25
(kakskümmend viis) % lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral.
7.7 Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstavate arvete summast. Viiviste ja
leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled summadest koos käibemaksuga.
7.8 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju
hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste
täitmisest. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või
mittenõuetekohase täitmise põhjustab vääramatu jõud.
7.9 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või
kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele
eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
7.10 Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja
nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.
7.11 Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis
on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.
8. Lepingu kehtivus
8.1 Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamise momendist ja kehtib kuni poolte lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseni.
8.2 Hankija võib lepingust taganeda, kui täitja viivitab uuringu hankijale üleandmisega enam
kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.
8.3 Juhul, kui hankija lepingust taganeb, kuna täitja ei anna uuringut üle kokkulepitud
tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 7.4 ettenähtud leppetrahvi
tasumist ning lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.4 Täitjal on õigus lepingust taganeda, kui hankija viivitab täitjale makstava arve tasumisega
vähemalt kahel korral enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.
9. Vääramatu jõud
9.1 Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase
täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.
9.2 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel
või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel
võimalusel teisele poolele.
9.3 Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele
mitte alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik,
korratus, üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab
või teeb võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.
Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate
hooletusest või tahtlikust tegevusest.
9.4 Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg
pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.
9.5 Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60
(kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus,
on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda.
10. Lepingu muutmine ja loovutamine
10.1 Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul
kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut.
Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud
tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
4
10.2 Pooltel on muuhulgas õigus kokku leppida lepingu muutmises juhul, kui hankijal ilmneb
vajadus uuringu küsimustikku lisaküsimuste lisamiseks. Lepingu muutmisest tuleneva
uuringu ühikumaksumuse muutumises on pooled samuti kohustatud kokku leppima
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
10.4 Juhul, kui eriolukord riigis kehtib pikemalt, siis muudab hankija lepingut selliselt, et 2020.
aasta uuringu läbiviimine oleks lepingu pooltele võimalik ning ohutu. Samas peavad
lepingu pooled arvestama, et kui eriolukord lõppeb ning uuringu läbiviimine on ohutult
võimalik, siis lepivad poolte kontaktisikud uuringu läbiviimise täpse ajakava kokku ning
see viiakse läbi mõlemale poolele sobival ajal.
10.5 Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste
esinemisest teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.
10.6 Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
11. Poolte kontaktisikud
11.1 Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning üleandmise-
vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Sandra Tammiksaar, ennetustöö osakonna ekspert,
5904 7333,
[email protected].
11.2 Täitja kontaktisik uuringute läbiviimisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastaja on
Vaike Vainu, uuringujuht, 5852 9709,
[email protected].
11.3 Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ega
käsitleta lepingu muutmisena.
12. Muud tingimused
12.1 Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
12.2 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste
teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju
Maakohtus.
12.3 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest.
12.4 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,
kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma kehtetu sätteta.
12.5 Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja
arvatud seadusega sätestatud juhtudel.
12.6 Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema
kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult
taasesitatavas vormis.
12.7 Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kättesaaduks:
12.7.1 kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 11 toodud e-posti
aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00,
pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel
tööpäeval;
12.7.2 kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud
kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva.
12.8 Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi
muutumisest (sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine,
ümberkujundamine) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse
registreerimisest.
12.9 Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse
§ 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.
5
13. Poolte rekvisiidid
Hankija Täitja
Päästeamet Turu-uuringute AS
Raua 2, 10124, Tallinn Pärnu mnt 102, 11312 Tallinn
Registrikood: 70000585 Registrikood: 10220984.
Tel: +372 628 2000 Tel: +372 585 29 700
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ _____________________
Kuno Tammearu Tõnis Stamberg
peadirektor juhatuse liige
6
Hankelepingu nr 6.4-2.1/100ML lisa 1
Lepingu objekti tehniline kirjeldus
Käesoleva lihthanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise käigus peab edukas pakkuja
aastatel 2020, 2022 ja 2024 teostama igal nimetatud aastal laste ohuteadlikkuse uuringu.
Kõigi nimetatud uuringute puhul teostab edukas pakkuja alljärgnevad tööd:
1. küsitluse ettevalmistamine vastavalt Päästeameti (edaspidi hankija) poolsele uuringu
kirjeldusele ning edastatud eestikeelsele küsimustikule. Planeeritud valimi struktuur, aluseks
olnud üldkogumi andmed, vastajate valiku reeglid ning lõplikud küsimustikud eesti ja vene
keeles kooskõlastatakse hankijaga enne küsitlustöö algust (hankija annab oma tagasiside
kolme tööpäeva jooksul);
2. küsitlustöö läbiviimine ja selle kvaliteedi kontroll;
3. vajadusel andmete sisestamine ja avatud vastuste kodeerimine;
4. andmefaili korrastamine ja esitamine hankijale SPSS formaadis koos lõpparuandega, st
andmefail sisaldab ka analüüsi protsessis moodustatud uusi tunnuseid;
5. standardtabelite esitamine olulisemate tulemuste lõikes andmetabelis Excel, kus tuuakse
välja üldkogumist keskmisest oluliselt erinevad tulemused hii-ruut statistiku alusel
(standardtabelite lõiked koostatakse hankelepingu täitmise käigus eduka pakkuja poolt
vastavalt hankija soovidele ja eduka pakkuja ettepanekutele). Juhul, kui kasutatakse faktor-
ja/või klasteranalüüse, siis nende vahetulemused esitatakse Excel formaadis;
6. uuringu tehnilise raporti koostamine ja esitamine hankijale tutvumiseks enne
uuringutulemuste analüüsi algust. Uuringu tehniline raport sisaldab:
a) küsitlustöö statistikat (sh küsitlejate arv, küsitlusperiood, -meetod, vastajate valiku
reeglid küsitlejale, ülevaade kadudest valikuprotsessis, vastamismäär sihtrühmas);
b) ülevaadet valimi struktuurist vastavustingimuste kohaselt pakkumuses esitatud vormil
2, nt üldkogumi struktuur, planeeritud, tegelik ja kaalutud valimi suurus ning
kaalumiskoefitsiendid;
c) küsimustikke eesti ja vene keeles;
d) vastaja valiku ja intervjuu läbiviimise juhendit küsitlejale;
e) informeeritud nõusoleku küsimise infolehte lapsevanemale ja lapsele;
7. uuringu tulemuste analüüsi läbiviimine ja hankijaga kooskõlastatud struktuuris
uuringuaruande koostamine;
8. tulemuste suuline esitlus hankija töörühmale hankija ruumides. Esitlused toimuvad hiljemalt
kahe nädala jooksul pärast aruande üleandmist.
Tööde läbiviimine ja uuringu materjalide üleandmine toimub vastavalt hankelepingu täitmise
käigus kokkulepitavale ajakavale. Tulemuste ja uuringumaterjalide üleandmise kohta koostatakse
iga kord vastavasisuline akt.
Läbiviidud iga uuringu kohta esitab edukas pakkuja lepingu täitmise käigus järgmised materjalid:
1) aruanne ja tulemuste esitlusfail (PowerPoint formaadis);
2) tulemuste jaotuse tabelid (Excel formaadis);
3) algandmed Excel ja SPSS formaadis;
4) andmekogumise metoodika tehniline raport, mis sisaldab eesti ja venekeelse küsimustiku
lõppversioone (Word formaadis).
Kõik materjalid esitatakse iga uuringu kohta elektroonselt ühes eksemplaris.
Nimetatud tähtaegadeks peavad elektroonselt üle olema antud kõik läbiviidud uuringute eelnevalt
nimetatud materjalid. Tulemuste suuline esitamine lepitakse kokku hiljemalt toodud tähtaegadeks
ning see peab toimuma hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul toodud tähtajast
arvates.
7
Hankelepingu täitjal peab uuringute läbiviimiseks olema pädev ja kogemustega meeskond, kuhu
peavad kuuluma vähemalt (lubatud on, kui üks isik täidab mitut funktsiooni):
projektijuht;
andmespetsialist/analüütik;
valimispetsialist;
küsitlustöö juht.
UURINGU KIRJELDUS
1.1 Uuringu eesmärk ja sisu
2011. aastal alustati Päästeameti ennetustöö valdkonnas 6.-14. aastaste ohuteadlikkuse uurimist
eesmärgiga selgitada välja teadmiste tase laste sihtrühmas.
Uuritavaid ohuolukordi on kolm: tuleoht kodus, veeoht suvel ja talviste oludega seotud ohud.
Küsitluse käigus näidatakse vastajale pilte iga kõnealuse olukorra kohta. Noorematel (6-9
aastastel) lastel palutakse vabas vormis nimetada, milliseid ohte nad etteantud piltidelt ära
tunnevad. Vanemas grupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates
ohuolukordades tegutseda võiks. Küsimustik on käesoleva tehnilise kirjelduse lisaks (lisa 1).
Näidatud küsimustele lisandub vastaja sotsiaal-demograafia (elukoht, vanus, sugu, rahvus,
intervjuu keel). Küsimustik võib täieneda, kuid lisanduvate küsimuste arv ei ületa kolme.
Uuringu küsimused ja küsitlustöös kasutatavad piltmaterjalid annab edukaks tunnistatud pakkujale
hankija. Uuringus kasutatav küsitlusprogramm tuleb enne uuringu algust hankijaga kooskõlastada
(testida), sh soovib hankija osaleda küsitlejate koolitusel.
1.2. Uuringumetoodika
Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 6–14 aastat
vastavalt kõige värskematele andmetele Eesti elanikkonna rahvastikunäitajatest, kasutades
elanikkonna arvulisi näitajaid jooksva aasta alguse seisuga.
Uuringu andmekogumise meetodiks on kvantitatiivne uuring, mille raames viiakse läbi silmast
silma intervjuud (TAPI või CAPI) 6-14 aastaste vastajate seas vastaja kodus. Uuring tuleb läbi viia
ranges kooskõlas alaealiste uuringute läbiviimise heade tavade ja eetiliste normidega. Kindlasti
tuleb tagada, et küsitlejal on lapse intervjueerimiseks vanema nõusolek ning vanema juuresolek
(kui laps seda soovib) ei mõjutaks lapse vastuseid.
Vastajad valitakse tõenäosusliku kiht (mitmeastmelise) - valimi printsiibil. Valimi proportsioonide
moodustamisel arvestatakse kirjeldatud vanuses sihtgrupi piirkondlikku (Päästeameti regioon,
maakond, asulatüüp), soolist ja rahvuslikku jaotust ning valimi minimaalset suurust, mis on 450
vastajat. Päästeameti regioonid on:
“Põhja regioon” on Harjumaa, sh Tallinn;
“Lääne regioon” on Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa, Saaremaa;
“Ida regioon” on Ida- ja Lääne-Virumaa;
“Lõuna regioon” on Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa.
Valimi planeerimisel tuleb lähtuda uuritavate sihtrühmade piisavast suurusest (vähemalt 80
vastajat peamistes analüüsitavates lõigetes). Pakkuja võib viia küsitlustöö läbi oma Omnibuss-
uuringu raames, kui selle sihtrühm, valimi suurus, aeg ning kontaktimeetod vastavad riigihanke
tehnilisele kirjeldusele.
1.3 Uuringu tulemused
Tulemused esitatakse ühe analüütilise aruandena PowerPoint formaadis, sh järgmistes lõigetes:
Eesti keskmine, Päästeameti regioonid (4), vanus (nooremad ja vanemad ning detailsemalt 6-9,
10-12 ja 13-14), vastaja sugu ja peamine suhtluskeel (eesti või vene). Täiendav analüüs asulatüübi
8
(4 lõiget) ja suuremate linnade lõikes. Sihtrühmade vaheliste erinevuste väljatoomisel tuleb
arvestada erinevuse statistilise olulisuse määra.
Tulemuste jaotused esitatakse aruandes võrdluses kahe eelneva aasta laste ohuteadlikkuse uuringu
tulemustega. Eelnevate uuringute tulemused väljastab hankija edukale pakkujale pärast
hankelepingu sõlmimist või vastavalt eduka pakkuja tööde ajagraafikule.
1.4 Uuringu läbiviimise ajakava
Pakkuja esitab hankelepingu täitmise käigus teostavate tööde ajakava 2020. aasta kohta
arvestusega, et uuringu tulemused tuleb hankijale üle anda hiljemalt 28.05.2020. Aastatel 2022 ja
2024 läbiviidavate uuringute tulemused vastava aasta mai kolmandal nädalal. Tööde ajakava tuleb
esitada 2020. aasta uuringu kohta ühe nädala jooksul hankelepingu sõlmimisest ning 2022 ja 2024
aasta uuringute kohta vastava aasta veebruari alguses.
9
LASTE RISKITEADLIKKUSE UURING 2020
Räägime kõigepealt tulekahjuohust.
Küsitlejale: Tegemist on spontaansete vastustega, mille kodeerid etteantud
vastusevariantidesse. Vastajale näita ekraani ainult siis, kui see on küsimuse juhendis eraldi
märgitud.
1. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud seda, kuidas
hoida ära tulekahjut kodus või kuidas tulekahju korral käituda?
1. On räägitud nii sellest, kuidas hoida ära tulekahjut kui ka käitumisest tulekahju
korral
2. On räägitud ainult sellest, kuidas hoida ära tulekahjut
3. On räägitud ainult sellest, kuidas käituda tulekahju korral
4. Ei ole kummastki teemast räägitud
5. Raske öelda
1A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud tuleohust ja kuidas selle korral
käituda? Kui jah, siis kust? SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD
KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA
ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA.
ESIMESENA MAINITU ERALDI
1, koolis, lasteaias õpetaja rääkis
2, Õpikust, töövihikust lugesin
3, koolis, lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) rääkimas
4, huvirühmas, trennis
5, telerist
6, raadiost
7, internetist, sotsiaalmeediast /täpsusta, kus täpsemalt/ __________________
8, muu /kirjuta/
9. EI OLE
10 EI TEA, EI OSKA ÖELDA
KUI VANUS=10 KUNI 14
2. Mida selleks teha tuleks, et kodus ei puhkeks tulekahju? SPONTAANNE.
MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDATA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE
VASTUS "MUU" ALLA
ESIMESENA MAINITU ERALDI
KÜSITLEJA: kui tunned, et ei jõua kõike käigu pealt kodeerida – kirjuta parem kõik üles
(„muu“ alla). Kui Sa ei saa öeldu mõttest antud kontekstis aru, siis palu lapsel täpsustada.
Kui piirdutakse ainult ühe märksõnaga, julgusta täiendama: Midagi veel?
1, ei mängi tikkudega, tikud tuleb ära peita
2, ei tohi lahtist tuld (küünlad, ahi) üksi jätta
3, peab olema suitsuandur (töökorras suitsuandur, patareiga suitsuandur, õiges kohas
lakke paigaldatud suitsuandur)
4, elektrijuhtmed/pistikud peavad olema korras
5, ei jäta elektririistu üksi (toast lahkudes välja lülitada kodus kasutatavaid
elektriseadmeid)
6, töötavat pliiti ja/või sellel valmivat toitu ei tohi järelvalveta jätta
7, ei tohi suitsetada toas
8, ei mängi tulega/küünlaga
9, tuleb olla ettevaatlik, täita ohutusnõudeid
10, ahjupliidi või kamina ees peab olema plekk, selle lähedal ei või olla
kergesti süttivaid materjale (ajalehed, vaip, küttepuud, mänguasjad)
11, muu, kirjuta
12, ei oska öelda
10
KÕIK 6-14-AASTASED:
Vaata palun neid pilte ja siis räägime.
KÜSIMUST NÄITA KORRAGA KUUT FOTOD VÄRVIKAARDIL (TULEGA SEOTU). Kui need on
lapse jaoks liiga väiksed, siis näidake ekraanilt, aga ÄRGE NÄIDAKE VASTUSEVARIANTE!
3. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis mis see on? Midagi
veel?
SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS
"MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE
KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA.
ESIMESENA MAINITU ERALDI
1, toas (siseruumis) suitsetamine
2, laps mängib tikkudega
3, suitsu immitseb, kuskil võib tuli olla
4, ahjuuks on lahti, kergesti süttivad asjad ahju juures
5, ülekoormatud pistikupesa, juhtmed katki, elektrijuhtmed või pikendusjuhe vales kohas
(pliidi peal, mis on ohtlik!)
6, suitsuandur on katki, on vales kohas, ei ole laes
7, ei ole midagi ohtlikku
8, muu, kirjuta
9, ei oska öelda
4. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud talvistest ning
suvistest ohtudest veekogul? LUGEGE ETTE, VARIANTE 1 JA 2 VÕIB VALIDA KOOS
1 jah, oleme rääkinud või olen kuulnud suvistest veeohtudest
2 jah, oleme rääkinud või olen kuulnud talvistest veeohtudest
2 ei ole kummastki rääkinud või kuulnud
3 ei oska öelda
Kui 4=1
5. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud suvistest veeohtudest?
SPONTAANNE
Kirjuta vastus võimalikult täpselt.
Kui 4=2
6. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud talvistest veeohtudest?
SPONTAANNE
Kirjuta vastus võimalikult täpselt.
6A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud talvistest ning suvistest ohtudest
veekogul? Kui jah, siis kust? SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD
KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA
ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA.
ESIMESENA MAINITU ERALDI
1, koolis, lasteaias õpetaja rääkis
2, Õpikust, töövihikust lugesin
3, koolis, lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) rääkimas
4, huvirühmas, trennis
5, telerist
6, raadiost
7, internetist, sotsiaalmeediast /täpsusta, kus täpsemalt/ __________________
8, muu /kirjuta/
9. EI OLE
10 EI TEA, EI OSKA ÖELDA
Räägime nüüd ohtudest suvel veekogu ääres.
KUI VANUS= 10 KUNI 14
7. Mida Sa teeksid või mida Sa suvel tegid et Sina veekogu ääres ohtu ei satuks?
SPONTAANNE. MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDATA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID
VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA
ESIMESENA MAINITU ERALDI
1, kasutan paadis päästevesti.
2, ei lähe tundmatusse kohta ujuma
11
3, ei hüppa tundmatus kohas vette
4, ei lähe üksinda vee äärde, randa lähen alati täiskasvanuga
5, ei lähe sügavasse vette
6, ei müra sügavas vees
7, kontrollin hoolikalt veekogu põhja
8, õppisin ujuma, oskan ujuda
9, ei lähe kaldast kaugele, ei hinda võimeid üle, ei võta riske
10, paadis ei rabele, ei müra, ei seisa püsti
11, (täiskasvanud) ei tohi purjus peaga ujuma minna
12, täispuhutavaid asju, rõngast kasutan ainult täiskasvanu järelevalve all
13, ei mängi paadisillal, ei sõida jalg-või tõukerattaga
14, ei turni kaldaäärsetel kividel, sest need on libedad
15, muu, kirjuta
16, ei oska öelda
KÕIK 6-14-AASTASED:
Siin on pildid sellest, mida suvel vees tavaliselt tehakse.
KÜSIMUST NÄITA KORRAGA KUUT FOTOD VÄRVIKAARDIL (TULEGA SEOTU). Kui need on
lapse jaoks liiga väiksed, siis näidake ekraanilt, aga ÄRGE NÄIDAKE VASTUSEVARIANTE!
8. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Mis see on? Midagi veel?
SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS
"MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE
KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA.
ESIMESENA MAINITU ERALDI
1, tundmatus kohas vettehüppamine
2, sügav vesi
3, väike laps on veekogu ääres järelevalveta, võib vette kukkuda
4, inimesed on päästevestideta paadis
5, kummirõngas (täispuhutav asi) võib minna katki, tuul/laine võib last kaldast kaugele
lükata
6, lapsed mängivad paadisillal, võivad üksteist vette lükata
7, laps küünitab palli järgi vees, võib kukkuda vette, laps on täiskasvanu järelvalveta
8, kivid on libedad võib vette kukkuda
9, ei ole midagi ohtlikku
10, muu, kirjuta
11, ei oska öelda
Räägime nüüd ohtudest talvisel veekogul.
KUI VANUS= 10 KUNI 14
9. Mida Sa teeksid, et Sina talvel mere-, jõe-, tiigi- või järvejääl ohtu ei satuks?
SPONTAANNE. MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDATA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID
VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA
ESIMESENA MAINITU ERALDI
1, ei lähe nõrgale jääle
2, ei lähe üldse jääle
3, kontrollin enne jää tugevust
4, ei lähe kui on näha pragusid, vett, jää on paksu lume alla, on näha vett
5, üksi (kaaslasteta) ei lähe
6, ainult kui vanemad on kontrollinud jääd, vanemad on kaasas
7, ei lähe jää servale, kõrkjatesse
8, ei jookse, ei trambi ja ei mängi jääl
9, ei turni kalda äärses, kividel
10, muu, kirjuta
11 ei oska öelda
KÕIK 6-14-AASTASED:
Siin on pildid talvistest veekogudest – jõed, järved jne.
12
KÜSIMUST NÄITA KORRAGA KUUT FOTOD VÄRVIKAARDIL (TULEGA SEOTU). Kui need on
lapse jaoks liiga väiksed, siis näidake ekraanilt, aga ÄRGE NÄIDAKE VASTUSEVARIANTE!
10. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis millest Sa ohu ära
tunned? Midagi veel?
SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS
"MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE
KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA.
ESIMESENA MAINITU ERALDI
1, vesi on jää peal
2, kaldast kaugemal (keskelt) on jää tume
3, jõe keskel pole jääd, veekogu pole üleni jäätunud
4, kalda ääres on jää vaheldumisi tume ja hele, pilliroog, hein on läbi jää
5, jääs on tumedamad kohad, augud, praod jääs vms
6, kalda ääres on ohtlik, kividel on ohtlik
7, külm vesi
8 ei ole midagi ohtlikku
9 muu, täpsustage
10 ei oska öelda
KUI VASTAJA 6-9 AASTANE: JÄRGNEVA KÜSIMUSE PUHUL PALUME KUTSUDA JUURDE KA
TÄISKASVANUD INIMESE (EMA, ISA VÕI MUU LAPSE EEST VASTUTAVA ISIKU), KES AITAKS
HINNATA LAPSE UJUMISOSKUST.
10-14 AASTASED VASTAVAD ISE.
11. Kui palju Sina jaksad suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda? /Kui palju
Teie laps jaksab suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda? LUGEGE ETTE
1 ei oska üldse ujuda (ujud vähem kui ühe basseinipikkuse, mõeldud on 25 m basseini)
2 ujud/ujub peatusteta ühe basseinipikkuse (ehk 25 m)
3 ujud/ujub peatusteta basseinis edasi ja tagasi (ehk 50m)
4 ujud/ujub rohkem kui kaks basseini pikkust
5 ujud/ujub vabalt üle tunni aja ilma peatusteta
6 ei oska öelda, aga oled/on ujumiskursustel käinud (ei loeta ette)
7 muu, kirjuta
8 ei oska öelda
12. Mitmendas klassis Sa käid?
Kirjutage: __ (1-12)
13. Ei käi veel koolis
13
Hankelepingu nr 6.4-2.1/100ML lisa 2
ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT
Tallinnas, Raua 2 ….. …..………….. 201….
PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel …………… (esindaja
ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi hankija),
ja
TEINE OSAPOOL, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel ……………… (esindaja
ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja),
edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgneva, ……(kuupäev)….. sõlmitud hankelepingu nr
(edaspidi leping) esemeks oleva …(uuringu nimi)…. uuringu ja selle tulemuste üleandmist:
1) uuring ja selle tulemused on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;
2) uuring vastab lepingus sätestatud tingimustele: …..JAH/EI………
Vajadusel märkused:
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………
3) Kas uuring on vastu võetud: ………JAH/EI………….
Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.
Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb täitjale
ja teine hankijale / üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.
Hankija: Täitja:
……………………… ……………………
/Allkiri/ /Allkiri/
……………………… . ……………………
/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/
14
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Päästeamet
Raua 2
10124 Tallinn
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Laste ohuteadlikkuse uuring
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Uuringu tulemuste alusel
hindab Päästeamet lastele
suunatud tule- ja
veeohutuse alase
ennetustöö tõhusust,
täiendab koolituskavade
sisu ning koostab
järgmiste aastate
tööplaani.
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Ei
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter .
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Isikuandmeid töötleb
tema nimi ja kontaktandmed)? volitatud töötleja Turu-
uuringute AS.
Turu-uuringute AS-i
andmekaitsespetsialist on
Tõnis Stamberg (tel. 566
000 49, e-post:
[email protected])
Kas on olemas eetikakomitee otsus1 ? Antud uuringu osas on
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. esitatud avaldus Tartu
Ülikooli inimuuringute
eetikakomiteele, kes on
lubanud arutada avaldust
18.03.2024 toimuval
koosolekul. Hetkel
eetikakomitee otsus veel
puudub. Otsuse laekudes
teavitame AKI-t esimesel
võimalusel.
1
IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah. Uuringu
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või andmekogumine toimub
selle kavand.
laste seas läbi viidavate
silmast-silma
intervjuudena. Intervjuu
läbiviimiseks küsitakse
nõusolekut nii lapse
vanemalt kui lapselt.
Silmast-silma kohtumisel
kinnitab lapsevanem oma
nõusolekut sellele, et tema
laps uuringus osaleb ning
tema isikuandmeid
töötletakse, vastava vormi
allkirjastamisega. Lapselt
küsitakse suulist
nõusolekut (kuna lapselt
kirjaliku nõusoleku
küsimine eeldaks
täiendavate isikuandmete
(lapse nimi) kogumist ja
töötlemist, on sellest
loobutud).
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Päästeamet, registrikood 70000585, aadress
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Raua 2, 10124 Tallinn;
[email protected].
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktisik: Natalja Lebedeva,
E-post:
[email protected];
Tel. 530 72342
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Päästeamet antud uuringu raames isikuandmeid
erineb registriandmetest) ei töötle. Isikuandmed liiguvad registripidajalt
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale
(Turu-uuringute AS-le).
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Turu-uuringute AS
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood 10220984
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Pärnu mnt. 102, A-korpus,
telefoninumber
11312 Tallinn
Kontaktisik: Vaike Vainu
E-post: vaike@turu- uuringute.ee
Tel. 585 29 709
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Pärnu mnt. 102, A-korpus,
erineb registriandmetest) 11312 Tallinn
2
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
3
Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab
taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Päästeameti põhimääruse § 1 järgi on
alus? Päästeamet Siseministeeriumi valitsemisala
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
sundi seaduses ettenähtud alusel, ulatuses ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või korras.
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Päästeameti põhimääruse (§ 7) järgi on ameti
tegevusvaldkond ennetustöö,
ohutusjärelevalve, pääste- ja demineerimistöö
ning kriisireguleerimise korraldamine.
Põhimääruse § 8 järgi on ameti ülesanneteks
muuhulgas päästesündmuste ennetamise
korraldamine, ameti arengudokumentide
väljatöötamine ning ettepanekute tegemine
ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja
arengudokumentide väljatöötamiseks või
muutmiseks, ning ameti ülesannetega seotud
teabe kogumine, töötlemine, säilitamine ja
vahendamine avalikkusele.
Päästeseaduse (§ 3) järgi on ennetustöö
inimeste teadlikkuse ja valmisoleku
suurendamine päästesündmuse ärahoidmiseks
ja päästesündmuseks valmistumiseks, teabe
kogumine toimunud päästesündmuse ning
inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta ning
selle analüüsimine.
Laste ohuteadlikkuse uuringu tulemuste alusel
hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja
veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab
koolituskavade sisu ning koostab järgmiste
aastate tööplaani.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Uuringu eesmärgiks on selgitada välja teadmiste tase erinevatest ohuolukordadest 6-14-aastaste
laste sihtrühmas. Uuritavaid ohuolukordi on kolm: tuleoht kodus, veeohud suvel ja veeohud
talvel. Küsitluse käigus näidatakse vastajale pilte iga kõnealuse olukorra kohta. Noorematel (6-9
aastastel) lastel palutakse vabas vormis nimetada, milliseid ohte nad etteantud piltidelt ära
tunnevad. Vanemas grupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates
ohuolukordades tegutseda võiks. Kokku on küsimustikus seega maksimaalselt 6 avatud küsimust,
millest enamik on kodeeritavad intervjuu käigus.
Uuringu andmekogumise meetodiks on silmast-silma intervjuud, mille käigus küsitleja täidab
lapse ütluste alusel ankeedi. Intervjuudest ei tehta heli- ega videosalvestisi. Uuringu metoodika
näeb ette, et laps vaatab pilti/pilte ning vastab küsitleja küsimustele. Antud uuringu puhul on
küsitleja roll väga oluline - kuna suurem osa ankeedi küsimustest eeldavad spontaanset vastust,
on oluline, et küsitleja märgiks vastused üles võimalikult täpselt, julgustades samas last
küsimuste üle rahulikult mõtlema ning vastama ilma kiirustamata Seetõttu pole antud küsitluse
läbiviimist võimalik teostada teiste meetoditega (nt isetäidetava ankeedina veebis).
Andmekohumise läbiviimiseks moodustatakse uuringu valim isikupõhise valimina
rahvastikuregistri andmetest. Valimisse päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed.
Lapse küsitlemiseks võetakse esmalt kontakti lapse vanemaga, mis tagab, et küsitlejal on lapse
intervjueerimiseks vanema nõusolek. Esmalt saadetakse valimisse sattunud lapse vanemale
uuringut tutvustav kiri (e-mailiga). Seejärel võtab lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja,
kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut
küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks sobiva aja
ja koha. Juhul, kui telefoni teel kontakti saada ei õnnestu, külastab küsitleja valimisse võetud
leibkonda kodusel aadressil.
Intervjuu viiakse läbi silmast-silma kas vastaja kodus või mujal tema jaoks sobivas asukohas
(lapsevanemal on võimalik soovi korral viibida intervjuu läbiviimise juures). Intervjuule
eelnevalt võtab küsitleja lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku (nõusoleku vorm on lisatud
käesolevale taotlusele) ning lapselt suulise nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine
eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii
lapsevanemal kui lapsel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel, ka kodukülastuse käigus.
Teave osalemise vabatahtlikkuse kohta sisaldub nii lapsevanemale e-mailiga saadetavas
uuringukutses kui ka lapsevanema nõusoleku vormil. Samuti selgitab seda, et osalemine on
vabatahtlik (nii lapsevanemale kui lapsele) küsitleja. Intervjuu läbiviimiseks peab küsitlejal
olema lapsevanema kirjalik ning lapse suuline nõusolek.
Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et
valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei
koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute
kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale
küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse
tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist
võimaldavaid andmeid. Intervjuudest ei teha helisalvestisi.
Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt
avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud,
vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud.
Uuringu kaudu kogutavad andmed võimaldavad määratleda tulevase ennetustöö tarbeks
olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning
olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa
tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Rahvastikuregistrist valimi pärimine on vajalik andmekogumise läbiviimiseks 6-14-aastaste laste
sihtrühmas. Antud uuringu spetsiifika eeldab laste küsitlemist silmast silma intervjuu vormis,
kuna suure osa küsitlusankeedist moodustavad küsimused, mis eeldavad spontaanset vastust, ning
antud küsimuste puhul on vastuste täpne ülesmärkimine (ilma, et last küsimustele vastamisel
aidataks või suunataks) väga oluline. Seega saab selle uuringu andmekogumine toimuda ainult
küsitlejate vahendusel ning pole võimalik kasutada isetäidetavaid ankeete.
Antud sihtrühma küsitlemine ilma isikupõhise valimita oleks keeruline, kuna laste küsitlemine
eeldab nii lapsevanema kui lapse nõusolekut, ning samuti ka seda, et nii laps kui lapsevanem
viibiksid intervjuu läbiviimisel kodus. Selleks on vajalik uuringu sihtrühma uuringu toimumisest
ette teavitada, ning seejärel leppida kokku intervjuuks sobilik aeg. Kui proovida uuringut läbi viia
kodukülastustega juhuslikult valitud aadressidele, on sihtrühma kuuluvate inimeste leidmise
tõenäosus väike, ning nende motivatsioon uuringus osaleda madal, kui nad pole uuringu
toimumisest eelnevalt teavitatud.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Lastele suunatud tule- ja veeohutuse alane ennetustöö on oluline osa Päästeameti tegevusest ning
aitab kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele. Antud uuringu kaudu kogutavad
andmed võimaldavad hinnata senise ennetustöö edukust ning määratleda sihtrühmad, kus
teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam (st kellele teavitustöö fookus suunata).
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimiseks
hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi,
kodune aadress, e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on
vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida
kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et
kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega
küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik.
Intervjuu lapsega toimub ainult sel juhul, kui nii lapsevanem kui laps on selleks nõusoleku
andnud. Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapsevanemalt kirjaliku ning lapselt suulise
nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse
nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii lapsevanemal kui lapsel on võimalik
uuringust keelduda igal ajahetkel, nii telefoni teel kontaktivõtu kui kodukülastuse käigus. Samuti
on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist –
sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st
peale 31. 05.2024) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute
vastajate vastuste kustutamine enam võimalik.
Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et
valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei
koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute
kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale
küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse
tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist
võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st
puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).
Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt
avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud,
vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud.
Uuringu läbiviijate hinnangul ei põhjusta antud uuringu läbiviimine valimisse võetud inimestele
(lapsevanematele ja lastele) vaimset või füüsilist kahju ega suurenda nende kohustuste mahtu.
Samas võimaldavad uuringu kaudu kogutavad andmed määratleda tulevase ennetustöö tarbeks
olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning
olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa
tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus )
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le
krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete
turvalise hoiustamise nõudeid. Paberkandjal isikuandmeid ei töödelda.
Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh
server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud
andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail
alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma
salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste –
isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda
turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse
screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka
salasõnaga kaitstud.
Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi
asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks
(mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.
Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Päästeameti serveris tähtajatult.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus .
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Rahvastikuregistrist päritakse 6-14-aastaste laste vanemate isikuandmed. Eesmärgiks on küsitleda
450 last. Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes, päritakse
valim 5-kordses mahus (2250 isiku andmed).
4
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava
keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server
asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
Küsitlus toimub 6-14-aastaste laste seas (kontaktivõtul on küsitluse läbiviijal laste kohta teada
nende sünniaasta ning nende vanema nimi ja elukoht). Küsitlusandmete failis pole küsitluses
osalenud laste isikud otseselt tuvastatavad. Valimiisikute kontaktandmed on selles failis
asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist
valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse
anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
6-14-aastaste laste vanemate isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.
Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2024. aasta aprilli algusest mai lõpuni.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimis eks
hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi,
kodune aadress, e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on
vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida
kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et
kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega
küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Rahvastikuregister (päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed).
Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on
asendatud unikaalse numbriga.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Rahvastikuregister on uuringu läbiviimise ning valimipäringu teostamise kavatsusega kursis, kuid
soovib andmete väljastamise õiguspärasusele AKI hinnangut.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümisee ritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja andmekogumise etapis. Peale küsitlustööde
lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi
säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid
andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub
võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist
tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja
lõpuaeg.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Lapsevanemate isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.
Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse kontaktivõtuks, et valimisse
sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitlusandmete faili seda infot
ei seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga,
s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute
AS). Peale küsitlustööde lõppemist (hiljemalt 31.05.2024) valimisse sattunud inimeste
kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina,
kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Pesudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni küsitlustööde lõppemiseni (eeldatavalt lõpeb
küsitlus hiljemalt 31.05.2024). Pseudonümiseeritud andmeid säilita mine kuni küsitlustööde
lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad
oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete
säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks
(juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud
inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta).
11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah.
isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage 5
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Uuringu valimisse võetud inimestele
teavitatakse. saadetakse e-mailiga teavitus nende sattumise
kohta uuringu valimisse. Seejärel võtab
lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja,
kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et
tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut
küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate
nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks
sobiva aja ja koha. Juhul, kui telefoni teel
kontakti saada ei õnnestu (st korduval
helistamisel telefonile ei vastata või number
pole kasutusel), külastab küsitleja valimisse
võetud leibkonda kodusel aadressil. Selliseid
kodukülastusi, mis toimuvad ilma
lapsvanemaga eelnevalt telefoni teel kontakti
saamata, tehakse ainult äärmisel vajadusel (kui
valim on ammendumas ning tekib oht, et
intervjuusid ei õnnestu läbi viia planeeritud
arvul). Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja
lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku.
5
Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
11.3. Kust on leitavad Viide andmekaitsetingimustele sisaldub
andmekaitsetingimused6 ? valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis
ning lapsevanema nõusolekuvormil (viide
Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus
sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise
tingimuste kohta).
12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei
kolmandatesse riikidesse 7
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
allkirjastatud digitaalselt
Margo Klaos
peadirektor
Taotluse lisad8 :
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, Antud uuringu
kui on olemas) osas on esitatud
avaldus Tartu
Ülikooli
inimuuringute
eetikakomiteele,
kes on lubanud
arutada avaldust
18.03.2024
toimuval
koosolekul.
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus Lisatud
taotlusele
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand Lisatud
taotlusele
Lisa 4: Küsimustik ning küsitluses kasutatavad kaardid Lisatud
taotlusele
6
IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama I KÜM art
12 – 14 sätestatule.
7
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisa vaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. T äiendav teave:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
8 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Lisa 5: Valimiisikutele saadetav uuringukutse Lisatud
taotlusele
Lugupeetud /lapsevanema nimi/!
Kutsume Teie /lapse sünniaasta/. aastal sündinud last osalema laste ohuteadlikkuse uuringus.
Uuringu tellijaks on Päästeamet ning seda viib 2024. aasta aprillis ja mais läbi Turu-uuringute AS.
Uuringu eesmärk on saada ülevaade laste teadlikkusest tule- ja veeohtudest ning ohtude ennetamise
võimalustest. Uuringu tulemused on sisendiks Päästeametile lastele suunatud teavitustöö
planeerimisel.
Uuringu sihtrühmaks on 6–14-aastased lapsed. Teie pere on uuringu valimisse sattunud
Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Kokku soovime uuringuga vastuseid koguda 450-lt lapselt.
Tagame kõigi uuringus osalejate konfidentsiaalsuse – tellijale ei edastata uuringus valimisse
sattunud inimeste nimesid ega muid kontaktandmeid, samuti ei seostata ühtegi vastust vastaja isikuga
(tulemusi analüüsitakse suuremate gruppide (nt kõik poisid või kõik tüdrukud) kaupa). Teie
kontaktandmeid kasutatakse vaid selle konkreetse uuringu läbiviimiseks ning ei edastata
kolmandatele osapooltele. Peale uuringu lõppu kõigi uuringus osalenute kontaktandmed
kustutatakse.
Küsitlusele vastamine toimub silmast silma intervjuuna. Intervjuu läbiviimiseks võtab Teiega
ühendust Turu-uuringute AS-i küsitleja. Juhul, kui registriandmetes on olemas Teie
telefoninumber, võib küsitleja Teiega külastuse kokku leppida telefoni teel. Kui Teie kohta
registriandmetes kehtiv telefoninumber puudub, võib küsitleja Teid külastada Teie kodusel aadressil.
Küsitlejaks on Turu-uuringute AS-i asjakohase väljaõppe saanud inimene, kellel on kaasas Turu-
uuringute AS-i töötõend või volikiri.
Uuringu küsimustele vastamine ei nõua mingeid eriteadmisi. Küsitluse käigus näidatakse lastele pilte
tule ja veega seotud ohuolukordadest, et hinnata kas lapsed pildil kujutatud ohuolukorrad ära
tunnevad. Vastamine võtab aega ligikaudu 15 minutit (sõltuvalt lapse vanusest ning vastamise
kiirusest).
Teie lapse osavõtt uuringust on vabatahtlik. Juhul, kui Te pole oma lapse osalemisega
uuringus nõus või Teie laps ei soovi uuringus osaleda, palume Teil keeldumisest anda teada
siin: keeldumise link. Uuringus osalemisest on võimalik keelduda igal ajahetkel, sh oma nõusolek
tagasi võtta peale intervjuu toimumist. Siiski loodame, et nõustute oma lapse osalemisega uuringus,
sest vaid nii saame laste teadlikkusest tule- ja veeohtude ennetamise võimalustest adekvaatse pildi!
Rohkem infot uuringu ning valimisse võetud inimeste isikuandmete töötlemise kohta kohta leiate siit:
veebiaadress
Loodame, et küsitluses osalemine on Teie lapse jaoks meeldiv ja huvitav!
Ette tänades,
Küsitlusjuhi kontaktid (nimi, telefon, e.mail)
Turu-uuringute AS
1
1
Lapsevanema / seadusliku eestkostja nõusoleku vorm
Hea lapsevanem!
Kutsume Teie last osalema uuringus „Laste ohuteadlikkuse uuring”. Uuringu tellis ja seda
rahastab Päästeamet. Uuringu viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringukavandi on kooskõlastanud
Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee.
Uuringu eesmärk on saada ülevaade 6-14-aastaste laste teadmiste tasemest seoses tule- ja
veeohtudega ja nende ohtude ennetamise võimalustega. Uuringu tulemuste alusel hindab
Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab
koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani.
Uuringu raames viib Turu-uuringute AS-i küsitleja Teie lapsega läbi silmast silma intervjuu,
mille käigus näitab lapsele pilte erinevatest tule- ja veeohtudega seotud olukordadest ning küsib
nende kohta küsimusi, uurimaks, kas laps tunneb piltidel kujutatud ohud ära. Vanemas
vanusegrupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates ohuolukordades
tegutseda võiks. Samuti küsitakse üldisi taustaküsimusi.
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsitluses osalevad vaid need lapsed, kes on ise nõus
osalema ja kelle seaduslik esindaja on andnud selleks eelnevalt nõusoleku. Küsitluse ajal on
lapsel õigus jätta vastamata tema jaoks ebamugavate le küsimustele või küsitlus katkestada
ilma, et ta peaks seda põhjendama. Samuti on võimalik nõusolekust loobuda pärast küsitluse
toimumist teavitades sellest uuringu projektijuhti kirjalikult. Sel juhul lapse andmed
kustutatakse uuringu andmebaasist.
Selles uuringus kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi,
kontaktandmed) ainult Teile uuringukutse saatmiseks ning kontaktivõtuks, et viia läbi
intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on
pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 31.05.2024, pärast mida muutuvad
küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Päästeametile) edastatakse andmed
anonümiseeritult.
Uuringu kohta saab infot veebilehelt…., e-maili aadressilt…. ja telefonilt …..
Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast
ning olen saanud lapselt nõusoleku tema osalemiseks uuringus.
• Olen nõus oma lapse osalemisega selles uuringus ja uuringu raames enda ning lapse
isikuandmete töötlemisega
• Ei ole nõus oma lapse osalemisega selles uuringus ja uuringu raames enda ning lapse
isikuandmete töötlemisega
Lapsevanema / seadusliku eestkostja ees- ja perekonnanimi: ___________________________
Lapsevanema / seadusliku eestkostja allkiri:___________________________
Laste ohuteadlikkus
KAART 1 / KÜSIMUS 3
Laste ohuteadlikkus
KAART 2 / KÜSIMUS 8
Laste ohuteadlikkus
KAART 3 / KÜSIMUS 10
LASTE OHUTEADLIKKUSE UURING 2024
TAUST
KÜSIMUSED T1-T5 TÄIDAB KÜSITLEJA (ILMA LAPSELT KÜSIMATA):
T1. Intervjuu toimumise koht:
Tallinn 1
Harjumaa 2
Hiiumaa 3
Ida-Virumaa 4
Jõgevamaa 5
Järvamaa 6
Läänemaa 7
Lääne-Virumaa 8
Põlvamaa 9
Pärnumaa 10
Raplamaa 11
Saaremaa 12
Tartumaa 13
Valgamaa 14
Viljandimaa 15
Võrumaa 16
T2. Asulatüüp:
Pealinn 1
Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) 2
Maakonnakeskus, muu linn, alev 3
Maapiirkond (alevik, küla) 4
T3. Kui intervjuu toimub Tallinnas, siis linnaosa nimetus:
Põhja-Tallinn 1
Haabersti 2
Kesklinn 3
Kristiine 4
Lasnamäe 5
Pirita 6
Mustamäe 7
Nõmme 8
T4. Intervjuu läbiviimise keel:
Eesti 1
Vene 2
T5. Sugu:
Poiss 1
Tüdruk 2
T6. Kui vana Sa oled? ______ täisaastat
T7. Mitmendas klassis Sa käid?
KIRJUTAGE: __ (1-12)
13. Ei käi veel koolis
RISKITEADLIKKUS
NB! SEE KÜSITLUSE OSA EELDAB PÕHILISELT SPONTAANSEID VASTUSEID. NÄIDAKE
VASTAJALE EKRAANI AINULT SIIS, KUI SEDA ON ANKEEDIS PALUTUD.
KÕIGI KÜSIMUSTE JUURES LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE
JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA.
Räägime kõigepealt tulekahjuohust.
1. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud seda, kuidas
hoida ära tulekahjut kodus või kuidas tulekahju korral käituda?
LUGEGE ETTE! ÜKS VASTUS
On räägitud nii sellest, kuidas hoida ära tulekahjut kui ka käitumisest 1
tulekahju korral
On räägitud ainult sellest, kuidas hoida ära tulekahjut 2
On räägitud ainult sellest, kuidas käituda tulekahju korral 3
Ei ole kummastki teemast räägitud 4
Raske öelda 5
1A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud tuleohust ja sellest, kuidas
tulekahju korral käituda? Kui jah, siis kust?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
Mainitud Järgmised
esimesena
Koolis/lasteaias õpetaja rääkis 1 1
Õpikust või töövihikust lugesin 2 2
Koolis/lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) 3 3
rääkimas
Kuulsin huviringis või trennis 4 4
Kuulsin sõpradelt või klassikaaslastelt 5 5
Telerist 6 6
Raadiost 7 7
Internetist või sotsiaalmeediast, täpsusta, 8 8
kust:__________________
Mujalt, täpsustage, kust:_______________ 9 9
Ei ole neist ohtudest kuulnud/lugenud 10 10
Ei oska öelda 11 11
KUI VANUS=10 KUNI 14:
2. Mida selleks teha tuleks, et kodus ei puhkeks tulekahju?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
KÜSITLEJA: Kui tunned, et ei jõua kõike käigu pealt kodeerida – kirjuta parem kõik üles
(„muu“ alla). Kui Sa ei saa öeldu mõttest antud kontekstis aru, siis palu lapsel
täpsustada. Kui piirdutakse ainult ühe märksõnaga, julgusta täiendama: Midagi veel?
Mainitud Järgmised
esimesena
Ei mängi tikkudega/tulega, tikud tuleb laste eest ära peita 1 1
Ei tohi lahtist tuld (küünlad, ahi, kamin) üksi jätta 2 2
Peab olema suitsuandur (töökorras suitsuandur, patareiga 3 3
suitsuandur, õiges kohas lakke paigaldatud suitsuandur)
Elektrijuhtmed/pistikud peavad olema korras 4 4
Ei jäta elektririistu üksi (toast lahkudes välja lülitada kodus 5 5
kasutatavaid elektriseadmeid)
Töötavat pliiti ja/või sellel valmivat toitu ei tohi jätta 6 6
järelevalveta
Ei tohi suitsetada toas 7 7
Tuleb olla ettevaatlik, täita ohutusnõudeid 8 8
Ahju, pliidi või kamina ees peab olema plekk, selle lähedal ei 9 9
või olla kergesti süttivaid materjale (ajalehed, vaip,
küttepuud, mänguasjad)
Muu, täpsustage:___________________ 10 10
Ei oska öelda 11 11
KÕIK 6-14-AAST ASED:
Vaata palun neid pilte ja siis räägime. KAART 1
NÄIDAKE PILTE EKRAANIL JUHUL, KUI LAPSE JAOKS ON NEED KAARDIL LIIGA VÄIKESED
JA TA SOOVIB NEID NÄHA SUUREMALT. KINDLASTI ÄRGE NÄIDAKE LAPSELE
VASTUSEVARIANTE!
3. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis mis see on? Midagi
veel?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
Mainitud Järgmised
esimesena
Toas (siseruumis) suitsetamine 1 1
Laps mängib tikkudega 2 2
Suitsu immitseb, kuskil võib tuli olla 3 3
Ahjuuks on lahti, kergesti süttivad asjad ahju juures 4 4
Ülekoormatud pistikupesa, juhtmed katki, elektrijuhtmed või 5 5
pikendusjuhe vales kohas (pliidi peal, mis on ohtlik!)
Suitsuandur on katki, on vales kohas, ei ole laes 6 6
Ei ole midagi ohtlikku 7 7
Muu, täpsustage:________________ 8 8
Ei oska öelda 9
3A. Kas oled kunagi ise kokku puutunud tuleohuga (Sind ohustav tulekahju või
olukord, mis oleks võinud viia tulekahjuni)?
1. Jah
2. Ei
4. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud talvistest ning
suvistest ohtudest veekogul? LUGEGE ETTE, VARIANTE 1 JA 2 VÕIB VALIDA KOOS
Jah, oleme rääkinud või olen kuulnud suvistest veeohtudest 1
Jah, oleme rääkinud või olen kuulnud talvistest veeohtudest 2
Ei ole kummastki rääkinud ega kuulnud 3
Ei oska öelda 99
KUI K4=1:
5. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud suvistest veeohtudest?
SPONTAANNE VASTUS!
KIRJUTAGE VASTUS VÕIMALIKULT TÄPSELT.
_______________________________________________________________________
KUI K4=2:
6. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud talvistest veeohtudest?
SPONTAANNE VASTUS!
KIRJUTAGE VASTUS VÕIMALIKULT TÄPSELT.
_______________________________________________________________________
6A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud talvistest ning suvistest ohtudest
veekogul? Kui jah, siis kust?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
Mainitud Järgmised
esimesena
Koolis/lasteaias õpetaja rääkis 1 1
Õpikust või töövihikust lugesin 2 2
Koolis/lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) 3 3
rääkimas
Kuulsin huviringis või trennis 4 4
Kuulsin sõpradelt või klassikaaslastelt 5 5
Telerist 6 6
Raadiost 7 7
Internetist või sotsiaalmeediast, täpsusta, 8 8
kust:__________________
Mujalt, täpsustage, kust:_______________ 9 9
Ei ole neist ohtudest kuulnud/lugenud 10 10
Ei oska öelda 11 11
Räägime nüüd ohtudest suvel veekogu ääres.
KUI VANUS= 10 KUNI 14:
7. Mida Sa teeksid või mida Sa suvel tegid et Sina veekogu ääres ohtu ei satuks?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
Mainitud Järgmised
esimesena
Kasutan paadis päästevesti 1 1
Ei lähe tundmatusse kohta ujuma 2 2
Ei hüppa tundmatus kohas vette 3 3
Ei lähe üksinda vee äärde, randa lähen alati täiskasvanuga 4 4
Ei lähe sügavasse vette 5 5
Ei müra sügavas vees 6 6
Kontrollin hoolikalt veekogu põhja 7 7
Õppisin ujuma, oskan ujuda 8 8
Ei lähe kaldast kaugele, ei hinda võimeid üle, ei võta riske 9 9
Paadis ei rabele, ei müra, ei seisa püsti 10 10
(Täiskasvanud) ei tohi purjus peaga ujuma minna 11 11
Täispuhutavaid asju, rõngast kasutan ainult täiskasvanu 12 12
järelevalve all
Ei mängi paadisillal, ei sõida jalg-või tõukerattaga 13 13
Ei turni kaldaäärsetel kividel, sest need on libedad 14 14
Muu, täpsustage:_______________ 15 15
Ei oska öelda 16 16
KÕIK 6-14-AAST ASED:
Siin on pildid sellest, mida suvel vees tavaliselt tehakse. KAART 2
NÄIDAKE PILTE EKRAANIL JUHUL, KUI LAPSE JAOKS ON NEED KAARDIL LIIGA VÄIKESED
JA TA SOOVIB NEID NÄHA SUUREMALT. KINDLASTI ÄRGE NÄIDAKE LAPSELE
VASTUSEVARIANTE!
8. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Mis see on? Midagi veel?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
Mainitud Järgmised
esimesena
Tundmatus kohas vettehüppamine 1 1
Sügav vesi 2 2
Väike laps on veekogu ääres järelevalveta, võib vette 3 3
kukkuda
Inimesed on päästevestideta paadis 4 4
Kummirõngas (täispuhutav asi) võib minna katki, tuul/laine 5 5
võib last kaldast kaugele lükata
Lapsed mängivad paadisillal, võivad üksteist vette lükata 6 6
Laps küünitab palli järgi vees, võib kukkuda vette 7 7
Ei ole midagi ohtlikku 8 8
Muu, täpsustage:____________ 9 9
Ei oska öelda 10
Räägime nüüd ohtudest talvisel veekogul.
KUI VANUS=10 KUNI 14:
9. Mida Sa teeksid, et Sina talvel mere-, jõe-, tiigi- või järvejääl ohtu ei satuks?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
Mainitud Järgmised
esimesena
Ei lähe nõrgale jääle 1 1
Ei lähe üldse jääle 2 2
Kontrollin enne jää tugevust 3 3
Ei lähe, kui on näha pragusid, vett, jää on paksu lume all, on 4 4
näha vett
Üksi (kaaslasteta) ei lähe 5 5
Lähen jääle ainult siis, kui vanemad on kontrollinud jääd, 6 6
vanemad on kaasas
Ei lähe jää servale, kõrkjatesse 7 7
Ei jookse, ei trambi ja ei mängi jääl 8 8
Ei turni kalda ääres, kividel 9 9
Muu, täpsustage:_____________________ 10 10
Ei oska öelda 11 11
KÕIK 6-14-AAST ASED:
Siin on pildid talvistest veekogudest – jõed, järved jne. KAART 3
NÄIDAKE PILTE EKRAANIL JUHUL, KUI LAPSE JAOKS ON NEED KAARDIL LIIGA VÄIKESED
JA TA SOOVIB NEID NÄHA SUUREMALT. KINDLASTI ÄRGE NÄIDAKE LAPSELE
VASTUSEVARIANTE!
10. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis millest Sa ohu ära
tunned? Midagi veel?
SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A.
MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA.
ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI.
Mainitud Järgmised
esimesena
Vesi on jää peal 1 1
Kaldast kaugemal (keskelt) on jää tume 2 2
Jõe keskel pole jääd, veekogu pole üleni jäätunud 3 3
Kalda ääres on jää vaheldumisi tume ja hele, pilliroog, hein 4 4
on läbi jää
Jääs on tumedamad kohad, augud, praod vms 5 5
Kalda ääres on ohtlik, kividel on ohtlik 6 6
Külm vesi 7 7
Ei ole midagi ohtlikku 8 8
Muu, täpsustage:_______________________ 9 9
Ei oska öelda 10 10
10A. Kas oled kunagi ise kokku puutunud veeohtudega (sattunud veekogul
viibides hätta või uppumisohtu)?
1. Jah
2. Ei
KUI VASTAJA 6-9 AASTANE: JÄRGNEVA KÜSIMUSE PUHUL PALUME KUTSUDA JUURDE KA
TÄISKASVANUD INIMESE (EMA, ISA VÕI MUU LAPSE EEST VASTUTAVA ISIKU), KES
AITAKS HINNATA LAPSE UJUMISOSKUST.
10-14 AASTASED VASTAVAD ISE.
11. Kui palju Sina jaksad suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda? /Kui palju
Teie laps jaksab suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda?
LUGEGE ETTE
Ei oska üldse ujuda (ujud/ujub vähem kui ühe basseinipikkuse, 1
mõeldud on 25 m basseini)
Ujud/ujub peatusteta ühe basseinipikkuse (ehk 25 m) 2
Ujud/ujub peatusteta basseinis edasi ja tagasi (ehk 50 m) 3
Ujud/ujub peatusteta kuni neli basseinipikkust (ehk 100 m) 4
Ujud/ujub peatusteta kuni kuus basseinipikkust (ehk 150 m) 5
Ujud/ujub peatusteta kuni kaheksa basseinpikkust (ehk 200 m) või 6
enam
Ei oska öelda, aga olen/on ujumiskursustel käinud (EI LOETA ETTE) 7
Muu, täpsustage:___________________________ 8
Ei oska öelda 99
12. Küsin veel Sinu ujumisoskuse kohta. Kas Sa suudad vähemalt 3 minutit
järjest veepinnal hõljuda (püsida veepinnal nii, et Sa edasi ei uju ja jalgu põhja
ei toeta)? Kui jah, siis kas suudad seda teha nii kõhuli- kui seliliasendis?
VÕIB MITU VASTUST!
1. Jah, kõhuliasendis
2. Jah, seliliasendis
3. Ei suuda veepinnal hõljuda ei kõhuli- ega seliliasendis
4. Ei oska öelda
13. Kus oled ujumist õppinud?
LUGEGE ETTE! VÕIB MITU VASTUST!
1. Kooli ujumistunnis
2. Trennis või ujumiskursustel
3. Pere (vanemad või sugulased) õpetasid
4. Sõbrad õpetasid
5. Muul viisil
6. Pole ujumist õppinud
7. Ei oska öelda
Tänan Sind vastamast!
ASUTUS ESIS ES EKS
KASUTAMIS EKS
Märge tehtud: 15.03.2024
Kehtib kuni: 15.03.2099
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Päästeamet
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] 19.03.2024 nr 7.4-2.1/1598-1
Kaaskiri teadusuuringu taotlusele
Esitame Andmekaitse Inspektsioonile teadusuuringu taotluse. Soovime kooskõlastust saada
Päästeameti laste ohuteadlikkuse uuringu läbiviimise tingimustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaos
peadirektor
Päästeamet
Lisad:
1. Teadusuuringu taotluse vorm laste ohuteadlikkuse uuring.
2. Hankeleping laste ohuteadlikkuse uuringud_Turu- uuringud.
3. PäA laste ohuteadlikkuse uuring teavituskiri.
4. Lapsevanema nõusoleku vorm.
5. Kaart küsimus 3 tuleohutus.
6. Kaart küsimus 8 suvine veeohutus.
7. Kaart küsimus 10 talvine veeohutus.
8. Laste ohuteadlikkuse ankeet.
Natalja Lebedeva
+372 53072342
[email protected]
Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585
Saatja: "Päästeamet" <
[email protected]>
Saaja: "AKI info" <
[email protected]>
Teema: Kaaskiri teadusuuringu taotlusele
Kuupäev: 2024-03-19 11:48
PÄÄSTEAMET
Tere!
Teile on saadetud Päästeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument
Kaaskiri teadusuuringu taotlusele, mis on registreeritud 19.03.2024,
numbriga 7.4-2.1/1598-1.
Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates 15.03.2024 kuni
15.03.209915.03.2099, vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 12.
Kontaktinfo
E - R 8.15-17.00, R 8.15-15.45
aadress: Raua 2, 10124 Tallinn
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
telefon: 628 2000