dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 19. märts 2024
Viit
2.2.-1/24/3-1
Registreeritud
19. märts 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Päästeamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2024
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)
Lahendamise tähtaeg
18. aprill 2024

Failid

  • 📎7.4-2.11598-1 19.03.2024 Väljaminev kiri.asice5617 KB
  • 📎E-kiri.eml7694 KB

Sisu (failidest)

HANKELEPING nr 6.4-2.1/100ML PÄÄSTEAMET, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn (edaspidi hankija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Kuno Tammearu ja TURU-UURINGUTE AS, registrikoodiga 10220984, aadressiga Pärnu mnt 102, 11312 Tallinn (edaspidi täitja) mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tõnis Stamberg, keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid ja mõisted 1.1 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke nr 220770 “Uuringute läbiviimise tellimine“ (edaspidi riigihange) dokumentidest, täitja poolt riigihanke raames esitatud pakkumusest ning lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2 Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. 1.3 Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades lepinguga ühtse terviku. 1.4 Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad: 1.4.1 lepingu lisa 1 – lepingu objekti tehniline kirjeldus; 1.4.2 lepingu lisa 2 – üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 1.5 Lepingus kasutatavad mõisted: 1.5.1 tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud riiklik püha; 1.5.2 kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks. 2. Lepingu objekt ja täitmine 2.1 Lepingu objektiks on aastatel 2020, 2022 ja 2024 laste ohuteadlikkuse uuringu (edaspidi üksikult uuring ja ühiselt uuringud või teenus) läbiviimine ning uuringute tulemuste hankijale esitamine lepingus sätestatud tingimustel ja korras. 2.2 2020. aastal läbiviidava uuringuga seotud tööd ja tulemused peavad olema hankijale üle antud hiljemalt 01.12.2020 (vt lepingu punkti 10.4). Aastatel 2022 ja 2024 läbiviidavate uuringute tööd ja tulemused vastava aasta mai kolmandal nädalal. 2.2.1 Nimetatud tähtaegadeks peavad üle olema antud kõikide läbiviidud uuringute materjalid elektrooniliselt. Tulemuste suuline esitamine lepitakse kokku hiljemalt toodud tähtaegadeks ning see peab toimuma hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul toodud tähtajast arvates. 2.2.2 Juhul, kui uuringu üleandmise tähtaja muutmine on vajalik hankija tegevusest tulenevalt, ei käsitleta seda kui täitja poolset lepingu rikkumist. 2.3 Täitja kohustub lepingus kokkulepitud uuringud läbi viima ja uuringute tulemused esitama vastavalt lepingu lisas 1 toodud lepingu objekti tehnilisele kirjeldusele. 2.3.1 Pooltel on õigus kokku leppida lepingu lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse muutmises ja täiendamises. Kõik muudatused kooskõlastatakse poolte poolt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muudatustes ja täiendustes on pooltel lubatud kokku leppida vaid juhul, kui need ei too kaasa uuringute lepingu lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele mittevastavust (sh ühegi uuringu ärajäämist). 2.4 Täitja on kohustatud lepingu täitmisel kasutama riigihanke pakkumuses toodud meeskonnaliikmeid. Täitjal on õigus hankijaga kooskõlastatult asendada riigihanke pakkumuses toodud meeskonnaliikmeid eeldusel, et uus isik on asendatava meeskonnaliikmega vähemalt samadele tingimustele vastav. 1 3. Lepingu hind ja arvelduste kord 3.1 Hankija tasub täitjale uuringute läbiviimise eest kokku 33 534,00 (kolmkümmend kolm tuhat viissada kolmkümmend neli) eurot ilma käibemaksuta, mis koos käibemaksuga on 40 240,80 (nelikümmend tuhat kakssada nelikümmend koma kaheksakümmend) eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinna moodustavad uuringud järgmiste ühikumaksumustega: 3.1.1 laste ohuteadlikkuse uuring 2020 maksumusega 9720,00 (üheksa tuhat seitsesada kakskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks; 3.1.2 laste ohuteadlikkuse uuring 2022 maksumusega 11 178,00 (üksteist tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot, millele lisandub käibemaks; 3.1.3 laste ohuteadlikkuse uuring 2024 maksumusega 12 636,00 (kaksteist tuhat kuussada kolmkümmend kuus) eurot, millele lisandub käibemaks. 3.2 Uuringute ühikumaksumused sisaldavad kõiki uuringute läbiviimise ja uuringute tulemuste hankijale esitamisega seotud kulusid, sh autoriõigustega seotud tasusid ega või tõusta hankija jaoks lepingu kehtivuse perioodil. 3.3 Uuringute eest tasumine toimub pärast iga uuringu läbiviimist. Pooled allkirjastavad pärast iga uuringu nõuetekohast läbiviimist üleandmise-vastuvõtmise akti, millele järgnevalt esitab täitja arve vastavalt lepingu punktis 3.1 sätestatud ühikumaksumustele. 3.4 Täitja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve. Kui täitja on e-arvete operaatori klient, tuleb tal e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab hankijani. Kui täitja ei ole e-arvete operaatori klient, tuleb tal vastav leping mõne Eesti e- arvete operaatoriga (Fitek, Omniva, Telema või RIK e-arveldaja) sõlmida e-arvete edastamiseks. 3.5 Hankija tasub täitja poolt nõuetekohaselt esitatud arved hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve kättesaamisest. Arvel peab olema märgitud maksjaks Päästeamet ning lisatud riigihanke viitenumber (220770), lepingu number ja lepingu punktis 11.1 nimetatud kontaktisiku nimi. Arve peab vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 3.6 Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäeva. 4. Üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 4.1 Täitja annab hankijale uuringud üle vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud tingimustele ning poolte poolt kokku lepitavatele täpsematele ajakavadele. 4.2 Hankija vaatab andmefailid üle ning teeb vajadusel oma täiendused hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul. 4.3 Täitja on kohustatud vastavalt lepingu täitmise käigus kokkulepitavale ajakavale esitama hankijale pärast uuringute läbiviimist lepingu lisas 1 nimetatud materjalid. 4.4 Juhul, kui hankija avastab läbiviidud uuringus või üleantavates uuringu tulemustes puudusi või muid lepingu tingimustele mittevastavusi, on hankijal õigus jätta uuring vastu võtmata, teavitades täitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis uuringu lepingu tingimustele mittevastavusest (edaspidi vastuväide). Täitja on kohustatud viivitamatult viima uuringu või uuringu tulemused vastavusse lepingu tingimustega, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul vastuväite saamisest. 4.5 Hankija võib uuringute lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda pärast nende vastuvõtmist ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, sõltumata sellest, et ta uuringuid või nende tulemusi üle ei vaadanud ja nende mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui mittevastavus on tekkinud täitja süü läbi või kui täitja teadis või pidi teadma uuringute või nende tulemuste mittevastavusest ja ei teatanud sellest hankijale enne nende üleandmist. 4.6 Juhul, kui täitja keeldub lepingu tingimustele mittevastavat uuringut nõuetele vastavusse viimast, on hankijal õigus tellida uuringu nõuetele vastavusse viimine täitja kulul kolmandalt isikult. 2 4.7 Juhul, kui hankijal ei ole uuringu osas vastuväiteid, allkirjastatakse lepingu punktis 11 nimetatud poolte kontaktisikute poolt digitaalselt või 2 (kahes) eksemplaris paberkandjal uuringu üleandmise-vastuvõtmise akt. 4.8 Uuringu üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava uuringu üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamise aeg. 5. Konfidentsiaalsus 5.1 Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 5.2 Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni hankija ning tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist täitja või temaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. 5.3 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 6. Autoriõigus 6.1 Lepingu alusel väljatöötatu kuulub lepingu alusel täitjale makstava tasu eest hankijale. Autoriõigused lepingu alusel osutatud teenuse tulemitele kuuluvad lepingus sätestatud tingimustel hankijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu hinnas. 6.2 Hankijale kuuluvad osutatud teenuse tulemite ja loodud materjalide osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud dokumente ja materjale reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. 6.3 Hankijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult teenuse tulemitele arendusi ja muudatusi täitjalt täiendavat luba taotlemata ja täitjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole täitja. Kui see ei ole selge, peab hankija täitjat eelnevalt teavitama ning andma täitjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist teenuse tulemitelt. 6.4 Hankijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh on hankijal õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 7. Poolte vastutus 7.1 Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. 7.3 Juhul kui hankija ei tasu vastuvõetud uuringu eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda hankijalt viivise tasumist suuruses kuni 0,15 (null koma viisteist) % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4 Juhul kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat uuringut hankijale üle lepingu käigus poolte poolt kokkulepitavas ajakavas toodud tähtajaks või ei ole uuringu tulemusi suuliselt esitanud poolte vahel kokkulepitud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,15 (null koma viisteist) % tähtaegselt üleandmata uuringu hinnast iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. 3 7.5 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 (kümme) % lepingu hinnast iga vastava rikkumise korral. 7.6 Lepingu objekti ja lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või muul viisil edasi andmisel täitja poolt kolmandatele isikutele hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta on hankijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi 25 (kakskümmend viis) % lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. 7.7 Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstavate arvete summast. Viiviste ja leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled summadest koos käibemaksuga. 7.8 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise põhjustab vääramatu jõud. 7.9 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.10 Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. 7.11 Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu kehtivus 8.1 Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamise momendist ja kehtib kuni poolte lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 8.2 Hankija võib lepingust taganeda, kui täitja viivitab uuringu hankijale üleandmisega enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 8.3 Juhul, kui hankija lepingust taganeb, kuna täitja ei anna uuringut üle kokkulepitud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 7.4 ettenähtud leppetrahvi tasumist ning lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.4 Täitjal on õigus lepingust taganeda, kui hankija viivitab täitjale makstava arve tasumisega vähemalt kahel korral enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 9. Vääramatu jõud 9.1 Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust. 9.2 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel võimalusel teisele poolele. 9.3 Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus, üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate hooletusest või tahtlikust tegevusest. 9.4 Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra. 9.5 Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60 (kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus, on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda. 10. Lepingu muutmine ja loovutamine 10.1 Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 4 10.2 Pooltel on muuhulgas õigus kokku leppida lepingu muutmises juhul, kui hankijal ilmneb vajadus uuringu küsimustikku lisaküsimuste lisamiseks. Lepingu muutmisest tuleneva uuringu ühikumaksumuse muutumises on pooled samuti kohustatud kokku leppima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.4 Juhul, kui eriolukord riigis kehtib pikemalt, siis muudab hankija lepingut selliselt, et 2020. aasta uuringu läbiviimine oleks lepingu pooltele võimalik ning ohutu. Samas peavad lepingu pooled arvestama, et kui eriolukord lõppeb ning uuringu läbiviimine on ohutult võimalik, siis lepivad poolte kontaktisikud uuringu läbiviimise täpse ajakava kokku ning see viiakse läbi mõlemale poolele sobival ajal. 10.5 Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja. 10.6 Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11. Poolte kontaktisikud 11.1 Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning üleandmise- vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Sandra Tammiksaar, ennetustöö osakonna ekspert, 5904 7333, [email protected]. 11.2 Täitja kontaktisik uuringute läbiviimisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Vaike Vainu, uuringujuht, 5852 9709, [email protected]. 11.3 Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ega käsitleta lepingu muutmisena. 12. Muud tingimused 12.1 Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 12.2 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus. 12.3 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 12.4 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust, kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma kehtetu sätteta. 12.5 Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. 12.6 Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult taasesitatavas vormis. 12.7 Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kättesaaduks: 12.7.1 kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 11 toodud e-posti aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval; 12.7.2 kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva. 12.8 Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest (sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest. 12.9 Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. 5 13. Poolte rekvisiidid Hankija Täitja Päästeamet Turu-uuringute AS Raua 2, 10124, Tallinn Pärnu mnt 102, 11312 Tallinn Registrikood: 70000585 Registrikood: 10220984. Tel: +372 628 2000 Tel: +372 585 29 700 E-post: [email protected] E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ _____________________ Kuno Tammearu Tõnis Stamberg peadirektor juhatuse liige 6 Hankelepingu nr 6.4-2.1/100ML lisa 1 Lepingu objekti tehniline kirjeldus Käesoleva lihthanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise käigus peab edukas pakkuja aastatel 2020, 2022 ja 2024 teostama igal nimetatud aastal laste ohuteadlikkuse uuringu. Kõigi nimetatud uuringute puhul teostab edukas pakkuja alljärgnevad tööd: 1. küsitluse ettevalmistamine vastavalt Päästeameti (edaspidi hankija) poolsele uuringu kirjeldusele ning edastatud eestikeelsele küsimustikule. Planeeritud valimi struktuur, aluseks olnud üldkogumi andmed, vastajate valiku reeglid ning lõplikud küsimustikud eesti ja vene keeles kooskõlastatakse hankijaga enne küsitlustöö algust (hankija annab oma tagasiside kolme tööpäeva jooksul); 2. küsitlustöö läbiviimine ja selle kvaliteedi kontroll; 3. vajadusel andmete sisestamine ja avatud vastuste kodeerimine; 4. andmefaili korrastamine ja esitamine hankijale SPSS formaadis koos lõpparuandega, st andmefail sisaldab ka analüüsi protsessis moodustatud uusi tunnuseid; 5. standardtabelite esitamine olulisemate tulemuste lõikes andmetabelis Excel, kus tuuakse välja üldkogumist keskmisest oluliselt erinevad tulemused hii-ruut statistiku alusel (standardtabelite lõiked koostatakse hankelepingu täitmise käigus eduka pakkuja poolt vastavalt hankija soovidele ja eduka pakkuja ettepanekutele). Juhul, kui kasutatakse faktor- ja/või klasteranalüüse, siis nende vahetulemused esitatakse Excel formaadis; 6. uuringu tehnilise raporti koostamine ja esitamine hankijale tutvumiseks enne uuringutulemuste analüüsi algust. Uuringu tehniline raport sisaldab: a) küsitlustöö statistikat (sh küsitlejate arv, küsitlusperiood, -meetod, vastajate valiku reeglid küsitlejale, ülevaade kadudest valikuprotsessis, vastamismäär sihtrühmas); b) ülevaadet valimi struktuurist vastavustingimuste kohaselt pakkumuses esitatud vormil 2, nt üldkogumi struktuur, planeeritud, tegelik ja kaalutud valimi suurus ning kaalumiskoefitsiendid; c) küsimustikke eesti ja vene keeles; d) vastaja valiku ja intervjuu läbiviimise juhendit küsitlejale; e) informeeritud nõusoleku küsimise infolehte lapsevanemale ja lapsele; 7. uuringu tulemuste analüüsi läbiviimine ja hankijaga kooskõlastatud struktuuris uuringuaruande koostamine; 8. tulemuste suuline esitlus hankija töörühmale hankija ruumides. Esitlused toimuvad hiljemalt kahe nädala jooksul pärast aruande üleandmist. Tööde läbiviimine ja uuringu materjalide üleandmine toimub vastavalt hankelepingu täitmise käigus kokkulepitavale ajakavale. Tulemuste ja uuringumaterjalide üleandmise kohta koostatakse iga kord vastavasisuline akt. Läbiviidud iga uuringu kohta esitab edukas pakkuja lepingu täitmise käigus järgmised materjalid: 1) aruanne ja tulemuste esitlusfail (PowerPoint formaadis); 2) tulemuste jaotuse tabelid (Excel formaadis); 3) algandmed Excel ja SPSS formaadis; 4) andmekogumise metoodika tehniline raport, mis sisaldab eesti ja venekeelse küsimustiku lõppversioone (Word formaadis). Kõik materjalid esitatakse iga uuringu kohta elektroonselt ühes eksemplaris. Nimetatud tähtaegadeks peavad elektroonselt üle olema antud kõik läbiviidud uuringute eelnevalt nimetatud materjalid. Tulemuste suuline esitamine lepitakse kokku hiljemalt toodud tähtaegadeks ning see peab toimuma hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul toodud tähtajast arvates. 7 Hankelepingu täitjal peab uuringute läbiviimiseks olema pädev ja kogemustega meeskond, kuhu peavad kuuluma vähemalt (lubatud on, kui üks isik täidab mitut funktsiooni):  projektijuht;  andmespetsialist/analüütik;  valimispetsialist;  küsitlustöö juht. UURINGU KIRJELDUS 1.1 Uuringu eesmärk ja sisu 2011. aastal alustati Päästeameti ennetustöö valdkonnas 6.-14. aastaste ohuteadlikkuse uurimist eesmärgiga selgitada välja teadmiste tase laste sihtrühmas. Uuritavaid ohuolukordi on kolm: tuleoht kodus, veeoht suvel ja talviste oludega seotud ohud. Küsitluse käigus näidatakse vastajale pilte iga kõnealuse olukorra kohta. Noorematel (6-9 aastastel) lastel palutakse vabas vormis nimetada, milliseid ohte nad etteantud piltidelt ära tunnevad. Vanemas grupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates ohuolukordades tegutseda võiks. Küsimustik on käesoleva tehnilise kirjelduse lisaks (lisa 1). Näidatud küsimustele lisandub vastaja sotsiaal-demograafia (elukoht, vanus, sugu, rahvus, intervjuu keel). Küsimustik võib täieneda, kuid lisanduvate küsimuste arv ei ületa kolme. Uuringu küsimused ja küsitlustöös kasutatavad piltmaterjalid annab edukaks tunnistatud pakkujale hankija. Uuringus kasutatav küsitlusprogramm tuleb enne uuringu algust hankijaga kooskõlastada (testida), sh soovib hankija osaleda küsitlejate koolitusel. 1.2. Uuringumetoodika Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 6–14 aastat vastavalt kõige värskematele andmetele Eesti elanikkonna rahvastikunäitajatest, kasutades elanikkonna arvulisi näitajaid jooksva aasta alguse seisuga. Uuringu andmekogumise meetodiks on kvantitatiivne uuring, mille raames viiakse läbi silmast silma intervjuud (TAPI või CAPI) 6-14 aastaste vastajate seas vastaja kodus. Uuring tuleb läbi viia ranges kooskõlas alaealiste uuringute läbiviimise heade tavade ja eetiliste normidega. Kindlasti tuleb tagada, et küsitlejal on lapse intervjueerimiseks vanema nõusolek ning vanema juuresolek (kui laps seda soovib) ei mõjutaks lapse vastuseid. Vastajad valitakse tõenäosusliku kiht (mitmeastmelise) - valimi printsiibil. Valimi proportsioonide moodustamisel arvestatakse kirjeldatud vanuses sihtgrupi piirkondlikku (Päästeameti regioon, maakond, asulatüüp), soolist ja rahvuslikku jaotust ning valimi minimaalset suurust, mis on 450 vastajat. Päästeameti regioonid on: “Põhja regioon” on Harjumaa, sh Tallinn; “Lääne regioon” on Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa, Saaremaa; “Ida regioon” on Ida- ja Lääne-Virumaa; “Lõuna regioon” on Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa. Valimi planeerimisel tuleb lähtuda uuritavate sihtrühmade piisavast suurusest (vähemalt 80 vastajat peamistes analüüsitavates lõigetes). Pakkuja võib viia küsitlustöö läbi oma Omnibuss- uuringu raames, kui selle sihtrühm, valimi suurus, aeg ning kontaktimeetod vastavad riigihanke tehnilisele kirjeldusele. 1.3 Uuringu tulemused Tulemused esitatakse ühe analüütilise aruandena PowerPoint formaadis, sh järgmistes lõigetes: Eesti keskmine, Päästeameti regioonid (4), vanus (nooremad ja vanemad ning detailsemalt 6-9, 10-12 ja 13-14), vastaja sugu ja peamine suhtluskeel (eesti või vene). Täiendav analüüs asulatüübi 8 (4 lõiget) ja suuremate linnade lõikes. Sihtrühmade vaheliste erinevuste väljatoomisel tuleb arvestada erinevuse statistilise olulisuse määra. Tulemuste jaotused esitatakse aruandes võrdluses kahe eelneva aasta laste ohuteadlikkuse uuringu tulemustega. Eelnevate uuringute tulemused väljastab hankija edukale pakkujale pärast hankelepingu sõlmimist või vastavalt eduka pakkuja tööde ajagraafikule. 1.4 Uuringu läbiviimise ajakava Pakkuja esitab hankelepingu täitmise käigus teostavate tööde ajakava 2020. aasta kohta arvestusega, et uuringu tulemused tuleb hankijale üle anda hiljemalt 28.05.2020. Aastatel 2022 ja 2024 läbiviidavate uuringute tulemused vastava aasta mai kolmandal nädalal. Tööde ajakava tuleb esitada 2020. aasta uuringu kohta ühe nädala jooksul hankelepingu sõlmimisest ning 2022 ja 2024 aasta uuringute kohta vastava aasta veebruari alguses. 9 LASTE RISKITEADLIKKUSE UURING 2020 Räägime kõigepealt tulekahjuohust. Küsitlejale: Tegemist on spontaansete vastustega, mille kodeerid etteantud vastusevariantidesse. Vastajale näita ekraani ainult siis, kui see on küsimuse juhendis eraldi märgitud. 1. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud seda, kuidas hoida ära tulekahjut kodus või kuidas tulekahju korral käituda? 1. On räägitud nii sellest, kuidas hoida ära tulekahjut kui ka käitumisest tulekahju korral 2. On räägitud ainult sellest, kuidas hoida ära tulekahjut 3. On räägitud ainult sellest, kuidas käituda tulekahju korral 4. Ei ole kummastki teemast räägitud 5. Raske öelda 1A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud tuleohust ja kuidas selle korral käituda? Kui jah, siis kust? SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA. ESIMESENA MAINITU ERALDI 1, koolis, lasteaias õpetaja rääkis 2, Õpikust, töövihikust lugesin 3, koolis, lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) rääkimas 4, huvirühmas, trennis 5, telerist 6, raadiost 7, internetist, sotsiaalmeediast /täpsusta, kus täpsemalt/ __________________ 8, muu /kirjuta/ 9. EI OLE 10 EI TEA, EI OSKA ÖELDA KUI VANUS=10 KUNI 14 2. Mida selleks teha tuleks, et kodus ei puhkeks tulekahju? SPONTAANNE. MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDATA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA ESIMESENA MAINITU ERALDI KÜSITLEJA: kui tunned, et ei jõua kõike käigu pealt kodeerida – kirjuta parem kõik üles („muu“ alla). Kui Sa ei saa öeldu mõttest antud kontekstis aru, siis palu lapsel täpsustada. Kui piirdutakse ainult ühe märksõnaga, julgusta täiendama: Midagi veel? 1, ei mängi tikkudega, tikud tuleb ära peita 2, ei tohi lahtist tuld (küünlad, ahi) üksi jätta 3, peab olema suitsuandur (töökorras suitsuandur, patareiga suitsuandur, õiges kohas lakke paigaldatud suitsuandur) 4, elektrijuhtmed/pistikud peavad olema korras 5, ei jäta elektririistu üksi (toast lahkudes välja lülitada kodus kasutatavaid elektriseadmeid) 6, töötavat pliiti ja/või sellel valmivat toitu ei tohi järelvalveta jätta 7, ei tohi suitsetada toas 8, ei mängi tulega/küünlaga 9, tuleb olla ettevaatlik, täita ohutusnõudeid 10, ahjupliidi või kamina ees peab olema plekk, selle lähedal ei või olla kergesti süttivaid materjale (ajalehed, vaip, küttepuud, mänguasjad) 11, muu, kirjuta 12, ei oska öelda 10 KÕIK 6-14-AASTASED: Vaata palun neid pilte ja siis räägime. KÜSIMUST NÄITA KORRAGA KUUT FOTOD VÄRVIKAARDIL (TULEGA SEOTU). Kui need on lapse jaoks liiga väiksed, siis näidake ekraanilt, aga ÄRGE NÄIDAKE VASTUSEVARIANTE! 3. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis mis see on? Midagi veel? SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA. ESIMESENA MAINITU ERALDI 1, toas (siseruumis) suitsetamine 2, laps mängib tikkudega 3, suitsu immitseb, kuskil võib tuli olla 4, ahjuuks on lahti, kergesti süttivad asjad ahju juures 5, ülekoormatud pistikupesa, juhtmed katki, elektrijuhtmed või pikendusjuhe vales kohas (pliidi peal, mis on ohtlik!) 6, suitsuandur on katki, on vales kohas, ei ole laes 7, ei ole midagi ohtlikku 8, muu, kirjuta 9, ei oska öelda 4. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud talvistest ning suvistest ohtudest veekogul? LUGEGE ETTE, VARIANTE 1 JA 2 VÕIB VALIDA KOOS 1 jah, oleme rääkinud või olen kuulnud suvistest veeohtudest 2 jah, oleme rääkinud või olen kuulnud talvistest veeohtudest 2 ei ole kummastki rääkinud või kuulnud 3 ei oska öelda Kui 4=1 5. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud suvistest veeohtudest? SPONTAANNE Kirjuta vastus võimalikult täpselt. Kui 4=2 6. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud talvistest veeohtudest? SPONTAANNE Kirjuta vastus võimalikult täpselt. 6A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud talvistest ning suvistest ohtudest veekogul? Kui jah, siis kust? SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA. ESIMESENA MAINITU ERALDI 1, koolis, lasteaias õpetaja rääkis 2, Õpikust, töövihikust lugesin 3, koolis, lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) rääkimas 4, huvirühmas, trennis 5, telerist 6, raadiost 7, internetist, sotsiaalmeediast /täpsusta, kus täpsemalt/ __________________ 8, muu /kirjuta/ 9. EI OLE 10 EI TEA, EI OSKA ÖELDA Räägime nüüd ohtudest suvel veekogu ääres. KUI VANUS= 10 KUNI 14 7. Mida Sa teeksid või mida Sa suvel tegid et Sina veekogu ääres ohtu ei satuks? SPONTAANNE. MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDATA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA ESIMESENA MAINITU ERALDI 1, kasutan paadis päästevesti. 2, ei lähe tundmatusse kohta ujuma 11 3, ei hüppa tundmatus kohas vette 4, ei lähe üksinda vee äärde, randa lähen alati täiskasvanuga 5, ei lähe sügavasse vette 6, ei müra sügavas vees 7, kontrollin hoolikalt veekogu põhja 8, õppisin ujuma, oskan ujuda 9, ei lähe kaldast kaugele, ei hinda võimeid üle, ei võta riske 10, paadis ei rabele, ei müra, ei seisa püsti 11, (täiskasvanud) ei tohi purjus peaga ujuma minna 12, täispuhutavaid asju, rõngast kasutan ainult täiskasvanu järelevalve all 13, ei mängi paadisillal, ei sõida jalg-või tõukerattaga 14, ei turni kaldaäärsetel kividel, sest need on libedad 15, muu, kirjuta 16, ei oska öelda KÕIK 6-14-AASTASED: Siin on pildid sellest, mida suvel vees tavaliselt tehakse. KÜSIMUST NÄITA KORRAGA KUUT FOTOD VÄRVIKAARDIL (TULEGA SEOTU). Kui need on lapse jaoks liiga väiksed, siis näidake ekraanilt, aga ÄRGE NÄIDAKE VASTUSEVARIANTE! 8. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Mis see on? Midagi veel? SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA. ESIMESENA MAINITU ERALDI 1, tundmatus kohas vettehüppamine 2, sügav vesi 3, väike laps on veekogu ääres järelevalveta, võib vette kukkuda 4, inimesed on päästevestideta paadis 5, kummirõngas (täispuhutav asi) võib minna katki, tuul/laine võib last kaldast kaugele lükata 6, lapsed mängivad paadisillal, võivad üksteist vette lükata 7, laps küünitab palli järgi vees, võib kukkuda vette, laps on täiskasvanu järelvalveta 8, kivid on libedad võib vette kukkuda 9, ei ole midagi ohtlikku 10, muu, kirjuta 11, ei oska öelda Räägime nüüd ohtudest talvisel veekogul. KUI VANUS= 10 KUNI 14 9. Mida Sa teeksid, et Sina talvel mere-, jõe-, tiigi- või järvejääl ohtu ei satuks? SPONTAANNE. MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDATA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA ESIMESENA MAINITU ERALDI 1, ei lähe nõrgale jääle 2, ei lähe üldse jääle 3, kontrollin enne jää tugevust 4, ei lähe kui on näha pragusid, vett, jää on paksu lume alla, on näha vett 5, üksi (kaaslasteta) ei lähe 6, ainult kui vanemad on kontrollinud jääd, vanemad on kaasas 7, ei lähe jää servale, kõrkjatesse 8, ei jookse, ei trambi ja ei mängi jääl 9, ei turni kalda äärses, kividel 10, muu, kirjuta 11 ei oska öelda KÕIK 6-14-AASTASED: Siin on pildid talvistest veekogudest – jõed, järved jne. 12 KÜSIMUST NÄITA KORRAGA KUUT FOTOD VÄRVIKAARDIL (TULEGA SEOTU). Kui need on lapse jaoks liiga väiksed, siis näidake ekraanilt, aga ÄRGE NÄIDAKE VASTUSEVARIANTE! 10. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis millest Sa ohu ära tunned? Midagi veel? SPONTAANNE, MITTE ETTE ÖELDA. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA. ESIMESENA MAINITU ERALDI 1, vesi on jää peal 2, kaldast kaugemal (keskelt) on jää tume 3, jõe keskel pole jääd, veekogu pole üleni jäätunud 4, kalda ääres on jää vaheldumisi tume ja hele, pilliroog, hein on läbi jää 5, jääs on tumedamad kohad, augud, praod jääs vms 6, kalda ääres on ohtlik, kividel on ohtlik 7, külm vesi 8 ei ole midagi ohtlikku 9 muu, täpsustage 10 ei oska öelda KUI VASTAJA 6-9 AASTANE: JÄRGNEVA KÜSIMUSE PUHUL PALUME KUTSUDA JUURDE KA TÄISKASVANUD INIMESE (EMA, ISA VÕI MUU LAPSE EEST VASTUTAVA ISIKU), KES AITAKS HINNATA LAPSE UJUMISOSKUST. 10-14 AASTASED VASTAVAD ISE. 11. Kui palju Sina jaksad suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda? /Kui palju Teie laps jaksab suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda? LUGEGE ETTE 1 ei oska üldse ujuda (ujud vähem kui ühe basseinipikkuse, mõeldud on 25 m basseini) 2 ujud/ujub peatusteta ühe basseinipikkuse (ehk 25 m) 3 ujud/ujub peatusteta basseinis edasi ja tagasi (ehk 50m) 4 ujud/ujub rohkem kui kaks basseini pikkust 5 ujud/ujub vabalt üle tunni aja ilma peatusteta 6 ei oska öelda, aga oled/on ujumiskursustel käinud (ei loeta ette) 7 muu, kirjuta 8 ei oska öelda 12. Mitmendas klassis Sa käid? Kirjutage: __ (1-12) 13. Ei käi veel koolis 13 Hankelepingu nr 6.4-2.1/100ML lisa 2 ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Tallinnas, Raua 2 ….. …..………….. 201…. PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel …………… (esindaja ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi hankija), ja TEINE OSAPOOL, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel ……………… (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja), edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgneva, ……(kuupäev)….. sõlmitud hankelepingu nr (edaspidi leping) esemeks oleva …(uuringu nimi)…. uuringu ja selle tulemuste üleandmist: 1) uuring ja selle tulemused on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………; 2) uuring vastab lepingus sätestatud tingimustele: …..JAH/EI……… Vajadusel märkused: …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………… 3) Kas uuring on vastu võetud: ………JAH/EI…………. Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged. Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb täitjale ja teine hankijale / üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt. Hankija: Täitja: ……………………… …………………… /Allkiri/ /Allkiri/ ……………………… . …………………… /Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/ 14 Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Päästeamet Raua 2 10124 Tallinn (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Laste ohuteadlikkuse uuring Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Uuringu tulemuste alusel hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani. uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Ei eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter . Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Isikuandmeid töötleb tema nimi ja kontaktandmed)? volitatud töötleja Turu- uuringute AS. Turu-uuringute AS-i andmekaitsespetsialist on Tõnis Stamberg (tel. 566 000 49, e-post: [email protected]) Kas on olemas eetikakomitee otsus1 ? Antud uuringu osas on Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. esitatud avaldus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele, kes on lubanud arutada avaldust 18.03.2024 toimuval koosolekul. Hetkel eetikakomitee otsus veel puudub. Otsuse laekudes teavitame AKI-t esimesel võimalusel. 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah. Uuringu Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või andmekogumine toimub selle kavand. laste seas läbi viidavate silmast-silma intervjuudena. Intervjuu läbiviimiseks küsitakse nõusolekut nii lapse vanemalt kui lapselt. Silmast-silma kohtumisel kinnitab lapsevanem oma nõusolekut sellele, et tema laps uuringus osaleb ning tema isikuandmeid töötletakse, vastava vormi allkirjastamisega. Lapselt küsitakse suulist nõusolekut (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Päästeamet, registrikood 70000585, aadress aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Raua 2, 10124 Tallinn; [email protected]. analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktisik: Natalja Lebedeva, E-post: [email protected]; Tel. 530 72342 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Päästeamet antud uuringu raames isikuandmeid erineb registriandmetest) ei töötle. Isikuandmed liiguvad registripidajalt maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (Turu-uuringute AS-le). 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Turu-uuringute AS aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood 10220984 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Pärnu mnt. 102, A-korpus, telefoninumber 11312 Tallinn Kontaktisik: Vaike Vainu E-post: vaike@turu- uuringute.ee Tel. 585 29 709 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Pärnu mnt. 102, A-korpus, erineb registriandmetest) 11312 Tallinn 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Päästeameti põhimääruse § 1 järgi on alus? Päästeamet Siseministeeriumi valitsemisala Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja sundi seaduses ettenähtud alusel, ulatuses ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või korras. arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Päästeameti põhimääruse (§ 7) järgi on ameti tegevusvaldkond ennetustöö, ohutusjärelevalve, pääste- ja demineerimistöö ning kriisireguleerimise korraldamine. Põhimääruse § 8 järgi on ameti ülesanneteks muuhulgas päästesündmuste ennetamise korraldamine, ameti arengudokumentide väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide väljatöötamiseks või muutmiseks, ning ameti ülesannetega seotud teabe kogumine, töötlemine, säilitamine ja vahendamine avalikkusele. Päästeseaduse (§ 3) järgi on ennetustöö inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine päästesündmuse ärahoidmiseks ja päästesündmuseks valmistumiseks, teabe kogumine toimunud päästesündmuse ning inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta ning selle analüüsimine. Laste ohuteadlikkuse uuringu tulemuste alusel hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja teadmiste tase erinevatest ohuolukordadest 6-14-aastaste laste sihtrühmas. Uuritavaid ohuolukordi on kolm: tuleoht kodus, veeohud suvel ja veeohud talvel. Küsitluse käigus näidatakse vastajale pilte iga kõnealuse olukorra kohta. Noorematel (6-9 aastastel) lastel palutakse vabas vormis nimetada, milliseid ohte nad etteantud piltidelt ära tunnevad. Vanemas grupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates ohuolukordades tegutseda võiks. Kokku on küsimustikus seega maksimaalselt 6 avatud küsimust, millest enamik on kodeeritavad intervjuu käigus. Uuringu andmekogumise meetodiks on silmast-silma intervjuud, mille käigus küsitleja täidab lapse ütluste alusel ankeedi. Intervjuudest ei tehta heli- ega videosalvestisi. Uuringu metoodika näeb ette, et laps vaatab pilti/pilte ning vastab küsitleja küsimustele. Antud uuringu puhul on küsitleja roll väga oluline - kuna suurem osa ankeedi küsimustest eeldavad spontaanset vastust, on oluline, et küsitleja märgiks vastused üles võimalikult täpselt, julgustades samas last küsimuste üle rahulikult mõtlema ning vastama ilma kiirustamata Seetõttu pole antud küsitluse läbiviimist võimalik teostada teiste meetoditega (nt isetäidetava ankeedina veebis). Andmekohumise läbiviimiseks moodustatakse uuringu valim isikupõhise valimina rahvastikuregistri andmetest. Valimisse päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed. Lapse küsitlemiseks võetakse esmalt kontakti lapse vanemaga, mis tagab, et küsitlejal on lapse intervjueerimiseks vanema nõusolek. Esmalt saadetakse valimisse sattunud lapse vanemale uuringut tutvustav kiri (e-mailiga). Seejärel võtab lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja, kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks sobiva aja ja koha. Juhul, kui telefoni teel kontakti saada ei õnnestu, külastab küsitleja valimisse võetud leibkonda kodusel aadressil. Intervjuu viiakse läbi silmast-silma kas vastaja kodus või mujal tema jaoks sobivas asukohas (lapsevanemal on võimalik soovi korral viibida intervjuu läbiviimise juures). Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku (nõusoleku vorm on lisatud käesolevale taotlusele) ning lapselt suulise nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii lapsevanemal kui lapsel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel, ka kodukülastuse käigus. Teave osalemise vabatahtlikkuse kohta sisaldub nii lapsevanemale e-mailiga saadetavas uuringukutses kui ka lapsevanema nõusoleku vormil. Samuti selgitab seda, et osalemine on vabatahtlik (nii lapsevanemale kui lapsele) küsitleja. Intervjuu läbiviimiseks peab küsitlejal olema lapsevanema kirjalik ning lapse suuline nõusolek. Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Intervjuudest ei teha helisalvestisi. Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud. Uuringu kaudu kogutavad andmed võimaldavad määratleda tulevase ennetustöö tarbeks olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Rahvastikuregistrist valimi pärimine on vajalik andmekogumise läbiviimiseks 6-14-aastaste laste sihtrühmas. Antud uuringu spetsiifika eeldab laste küsitlemist silmast silma intervjuu vormis, kuna suure osa küsitlusankeedist moodustavad küsimused, mis eeldavad spontaanset vastust, ning antud küsimuste puhul on vastuste täpne ülesmärkimine (ilma, et last küsimustele vastamisel aidataks või suunataks) väga oluline. Seega saab selle uuringu andmekogumine toimuda ainult küsitlejate vahendusel ning pole võimalik kasutada isetäidetavaid ankeete. Antud sihtrühma küsitlemine ilma isikupõhise valimita oleks keeruline, kuna laste küsitlemine eeldab nii lapsevanema kui lapse nõusolekut, ning samuti ka seda, et nii laps kui lapsevanem viibiksid intervjuu läbiviimisel kodus. Selleks on vajalik uuringu sihtrühma uuringu toimumisest ette teavitada, ning seejärel leppida kokku intervjuuks sobilik aeg. Kui proovida uuringut läbi viia kodukülastustega juhuslikult valitud aadressidele, on sihtrühma kuuluvate inimeste leidmise tõenäosus väike, ning nende motivatsioon uuringus osaleda madal, kui nad pole uuringu toimumisest eelnevalt teavitatud. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Lastele suunatud tule- ja veeohutuse alane ennetustöö on oluline osa Päästeameti tegevusest ning aitab kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele. Antud uuringu kaudu kogutavad andmed võimaldavad hinnata senise ennetustöö edukust ning määratleda sihtrühmad, kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam (st kellele teavitustöö fookus suunata). 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimiseks hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi, kodune aadress, e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik. Intervjuu lapsega toimub ainult sel juhul, kui nii lapsevanem kui laps on selleks nõusoleku andnud. Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapsevanemalt kirjaliku ning lapselt suulise nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii lapsevanemal kui lapsel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel, nii telefoni teel kontaktivõtu kui kodukülastuse käigus. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 31. 05.2024) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine enam võimalik. Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani). Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud. Uuringu läbiviijate hinnangul ei põhjusta antud uuringu läbiviimine valimisse võetud inimestele (lapsevanematele ja lastele) vaimset või füüsilist kahju ega suurenda nende kohustuste mahtu. Samas võimaldavad uuringu kaudu kogutavad andmed määratleda tulevase ennetustöö tarbeks olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus ) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete turvalise hoiustamise nõudeid. Paberkandjal isikuandmeid ei töödelda. Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud. Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal. Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Päästeameti serveris tähtajatult. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus . Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Rahvastikuregistrist päritakse 6-14-aastaste laste vanemate isikuandmed. Eesmärgiks on küsitleda 450 last. Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes, päritakse valim 5-kordses mahus (2250 isiku andmed). 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Küsitlus toimub 6-14-aastaste laste seas (kontaktivõtul on küsitluse läbiviijal laste kohta teada nende sünniaasta ning nende vanema nimi ja elukoht). Küsitlusandmete failis pole küsitluses osalenud laste isikud otseselt tuvastatavad. Valimiisikute kontaktandmed on selles failis asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 6-14-aastaste laste vanemate isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga. Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2024. aasta aprilli algusest mai lõpuni. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimis eks hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi, kodune aadress, e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Rahvastikuregister (päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed). Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on asendatud unikaalse numbriga. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Rahvastikuregister on uuringu läbiviimise ning valimipäringu teostamise kavatsusega kursis, kuid soovib andmete väljastamise õiguspärasusele AKI hinnangut. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümisee ritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja andmekogumise etapis. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Lapsevanemate isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota. Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitlusandmete faili seda infot ei seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS). Peale küsitlustööde lõppemist (hiljemalt 31.05.2024) valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pesudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni küsitlustööde lõppemiseni (eeldatavalt lõpeb küsitlus hiljemalt 31.05.2024). Pseudonümiseeritud andmeid säilita mine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta). 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah. isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage 5 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Uuringu valimisse võetud inimestele teavitatakse. saadetakse e-mailiga teavitus nende sattumise kohta uuringu valimisse. Seejärel võtab lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja, kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks sobiva aja ja koha. Juhul, kui telefoni teel kontakti saada ei õnnestu (st korduval helistamisel telefonile ei vastata või number pole kasutusel), külastab küsitleja valimisse võetud leibkonda kodusel aadressil. Selliseid kodukülastusi, mis toimuvad ilma lapsvanemaga eelnevalt telefoni teel kontakti saamata, tehakse ainult äärmisel vajadusel (kui valim on ammendumas ning tekib oht, et intervjuusid ei õnnestu läbi viia planeeritud arvul). Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku. 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 11.3. Kust on leitavad Viide andmekaitsetingimustele sisaldub andmekaitsetingimused6 ? valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis ning lapsevanema nõusolekuvormil (viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise tingimuste kohta). 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse 7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. allkirjastatud digitaalselt Margo Klaos peadirektor Taotluse lisad8 : Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, Antud uuringu kui on olemas) osas on esitatud avaldus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele, kes on lubanud arutada avaldust 18.03.2024 toimuval koosolekul. Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus Lisatud taotlusele Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand Lisatud taotlusele Lisa 4: Küsimustik ning küsitluses kasutatavad kaardid Lisatud taotlusele 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama I KÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisa vaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. T äiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. Lisa 5: Valimiisikutele saadetav uuringukutse Lisatud taotlusele Lugupeetud /lapsevanema nimi/! Kutsume Teie /lapse sünniaasta/. aastal sündinud last osalema laste ohuteadlikkuse uuringus. Uuringu tellijaks on Päästeamet ning seda viib 2024. aasta aprillis ja mais läbi Turu-uuringute AS. Uuringu eesmärk on saada ülevaade laste teadlikkusest tule- ja veeohtudest ning ohtude ennetamise võimalustest. Uuringu tulemused on sisendiks Päästeametile lastele suunatud teavitustöö planeerimisel. Uuringu sihtrühmaks on 6–14-aastased lapsed. Teie pere on uuringu valimisse sattunud Rahvastikuregistrist tehtud juhuvalikuga. Kokku soovime uuringuga vastuseid koguda 450-lt lapselt. Tagame kõigi uuringus osalejate konfidentsiaalsuse – tellijale ei edastata uuringus valimisse sattunud inimeste nimesid ega muid kontaktandmeid, samuti ei seostata ühtegi vastust vastaja isikuga (tulemusi analüüsitakse suuremate gruppide (nt kõik poisid või kõik tüdrukud) kaupa). Teie kontaktandmeid kasutatakse vaid selle konkreetse uuringu läbiviimiseks ning ei edastata kolmandatele osapooltele. Peale uuringu lõppu kõigi uuringus osalenute kontaktandmed kustutatakse. Küsitlusele vastamine toimub silmast silma intervjuuna. Intervjuu läbiviimiseks võtab Teiega ühendust Turu-uuringute AS-i küsitleja. Juhul, kui registriandmetes on olemas Teie telefoninumber, võib küsitleja Teiega külastuse kokku leppida telefoni teel. Kui Teie kohta registriandmetes kehtiv telefoninumber puudub, võib küsitleja Teid külastada Teie kodusel aadressil. Küsitlejaks on Turu-uuringute AS-i asjakohase väljaõppe saanud inimene, kellel on kaasas Turu- uuringute AS-i töötõend või volikiri. Uuringu küsimustele vastamine ei nõua mingeid eriteadmisi. Küsitluse käigus näidatakse lastele pilte tule ja veega seotud ohuolukordadest, et hinnata kas lapsed pildil kujutatud ohuolukorrad ära tunnevad. Vastamine võtab aega ligikaudu 15 minutit (sõltuvalt lapse vanusest ning vastamise kiirusest). Teie lapse osavõtt uuringust on vabatahtlik. Juhul, kui Te pole oma lapse osalemisega uuringus nõus või Teie laps ei soovi uuringus osaleda, palume Teil keeldumisest anda teada siin: keeldumise link. Uuringus osalemisest on võimalik keelduda igal ajahetkel, sh oma nõusolek tagasi võtta peale intervjuu toimumist. Siiski loodame, et nõustute oma lapse osalemisega uuringus, sest vaid nii saame laste teadlikkusest tule- ja veeohtude ennetamise võimalustest adekvaatse pildi! Rohkem infot uuringu ning valimisse võetud inimeste isikuandmete töötlemise kohta kohta leiate siit: veebiaadress Loodame, et küsitluses osalemine on Teie lapse jaoks meeldiv ja huvitav! Ette tänades, Küsitlusjuhi kontaktid (nimi, telefon, e.mail) Turu-uuringute AS 1 1 Lapsevanema / seadusliku eestkostja nõusoleku vorm Hea lapsevanem! Kutsume Teie last osalema uuringus „Laste ohuteadlikkuse uuring”. Uuringu tellis ja seda rahastab Päästeamet. Uuringu viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringukavandi on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee. Uuringu eesmärk on saada ülevaade 6-14-aastaste laste teadmiste tasemest seoses tule- ja veeohtudega ja nende ohtude ennetamise võimalustega. Uuringu tulemuste alusel hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani. Uuringu raames viib Turu-uuringute AS-i küsitleja Teie lapsega läbi silmast silma intervjuu, mille käigus näitab lapsele pilte erinevatest tule- ja veeohtudega seotud olukordadest ning küsib nende kohta küsimusi, uurimaks, kas laps tunneb piltidel kujutatud ohud ära. Vanemas vanusegrupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates ohuolukordades tegutseda võiks. Samuti küsitakse üldisi taustaküsimusi. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Küsitluses osalevad vaid need lapsed, kes on ise nõus osalema ja kelle seaduslik esindaja on andnud selleks eelnevalt nõusoleku. Küsitluse ajal on lapsel õigus jätta vastamata tema jaoks ebamugavate le küsimustele või küsitlus katkestada ilma, et ta peaks seda põhjendama. Samuti on võimalik nõusolekust loobuda pärast küsitluse toimumist teavitades sellest uuringu projektijuhti kirjalikult. Sel juhul lapse andmed kustutatakse uuringu andmebaasist. Selles uuringus kasutatakse Teid otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid (nimi, kontaktandmed) ainult Teile uuringukutse saatmiseks ning kontaktivõtuks, et viia läbi intervjuu. Uuringu andmebaasis on need andmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Isikuandmed hävitatakse hiljemalt 31.05.2024, pärast mida muutuvad küsitlusandmed anonüümseteks. Uuringu tellijale (Päästeametile) edastatakse andmed anonümiseeritult. Uuringu kohta saab infot veebilehelt…., e-maili aadressilt…. ja telefonilt ….. Kinnitan, et olen tutvunud eeltoodud infoga, olen teadlik uuringu eesmärkidest ja metoodikast ning olen saanud lapselt nõusoleku tema osalemiseks uuringus. • Olen nõus oma lapse osalemisega selles uuringus ja uuringu raames enda ning lapse isikuandmete töötlemisega • Ei ole nõus oma lapse osalemisega selles uuringus ja uuringu raames enda ning lapse isikuandmete töötlemisega Lapsevanema / seadusliku eestkostja ees- ja perekonnanimi: ___________________________ Lapsevanema / seadusliku eestkostja allkiri:___________________________ Laste ohuteadlikkus KAART 1 / KÜSIMUS 3 Laste ohuteadlikkus KAART 2 / KÜSIMUS 8 Laste ohuteadlikkus KAART 3 / KÜSIMUS 10 LASTE OHUTEADLIKKUSE UURING 2024 TAUST KÜSIMUSED T1-T5 TÄIDAB KÜSITLEJA (ILMA LAPSELT KÜSIMATA): T1. Intervjuu toimumise koht: Tallinn 1 Harjumaa 2 Hiiumaa 3 Ida-Virumaa 4 Jõgevamaa 5 Järvamaa 6 Läänemaa 7 Lääne-Virumaa 8 Põlvamaa 9 Pärnumaa 10 Raplamaa 11 Saaremaa 12 Tartumaa 13 Valgamaa 14 Viljandimaa 15 Võrumaa 16 T2. Asulatüüp: Pealinn 1 Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) 2 Maakonnakeskus, muu linn, alev 3 Maapiirkond (alevik, küla) 4 T3. Kui intervjuu toimub Tallinnas, siis linnaosa nimetus: Põhja-Tallinn 1 Haabersti 2 Kesklinn 3 Kristiine 4 Lasnamäe 5 Pirita 6 Mustamäe 7 Nõmme 8 T4. Intervjuu läbiviimise keel: Eesti 1 Vene 2 T5. Sugu: Poiss 1 Tüdruk 2 T6. Kui vana Sa oled? ______ täisaastat T7. Mitmendas klassis Sa käid? KIRJUTAGE: __ (1-12) 13. Ei käi veel koolis RISKITEADLIKKUS NB! SEE KÜSITLUSE OSA EELDAB PÕHILISELT SPONTAANSEID VASTUSEID. NÄIDAKE VASTAJALE EKRAANI AINULT SIIS, KUI SEDA ON ANKEEDIS PALUTUD. KÕIGI KÜSIMUSTE JUURES LASKE LAPSEL RAHULIKULT MÕELDA JA ÄRGE KIIRUSTAGE JÄRGMISE KÜSIMUSE JUURDE ASUMISEGA. Räägime kõigepealt tulekahjuohust. 1. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud seda, kuidas hoida ära tulekahjut kodus või kuidas tulekahju korral käituda? LUGEGE ETTE! ÜKS VASTUS On räägitud nii sellest, kuidas hoida ära tulekahjut kui ka käitumisest 1 tulekahju korral On räägitud ainult sellest, kuidas hoida ära tulekahjut 2 On räägitud ainult sellest, kuidas käituda tulekahju korral 3 Ei ole kummastki teemast räägitud 4 Raske öelda 5 1A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud tuleohust ja sellest, kuidas tulekahju korral käituda? Kui jah, siis kust? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. Mainitud Järgmised esimesena Koolis/lasteaias õpetaja rääkis 1 1 Õpikust või töövihikust lugesin 2 2 Koolis/lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) 3 3 rääkimas Kuulsin huviringis või trennis 4 4 Kuulsin sõpradelt või klassikaaslastelt 5 5 Telerist 6 6 Raadiost 7 7 Internetist või sotsiaalmeediast, täpsusta, 8 8 kust:__________________ Mujalt, täpsustage, kust:_______________ 9 9 Ei ole neist ohtudest kuulnud/lugenud 10 10 Ei oska öelda 11 11 KUI VANUS=10 KUNI 14: 2. Mida selleks teha tuleks, et kodus ei puhkeks tulekahju? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. KÜSITLEJA: Kui tunned, et ei jõua kõike käigu pealt kodeerida – kirjuta parem kõik üles („muu“ alla). Kui Sa ei saa öeldu mõttest antud kontekstis aru, siis palu lapsel täpsustada. Kui piirdutakse ainult ühe märksõnaga, julgusta täiendama: Midagi veel? Mainitud Järgmised esimesena Ei mängi tikkudega/tulega, tikud tuleb laste eest ära peita 1 1 Ei tohi lahtist tuld (küünlad, ahi, kamin) üksi jätta 2 2 Peab olema suitsuandur (töökorras suitsuandur, patareiga 3 3 suitsuandur, õiges kohas lakke paigaldatud suitsuandur) Elektrijuhtmed/pistikud peavad olema korras 4 4 Ei jäta elektririistu üksi (toast lahkudes välja lülitada kodus 5 5 kasutatavaid elektriseadmeid) Töötavat pliiti ja/või sellel valmivat toitu ei tohi jätta 6 6 järelevalveta Ei tohi suitsetada toas 7 7 Tuleb olla ettevaatlik, täita ohutusnõudeid 8 8 Ahju, pliidi või kamina ees peab olema plekk, selle lähedal ei 9 9 või olla kergesti süttivaid materjale (ajalehed, vaip, küttepuud, mänguasjad) Muu, täpsustage:___________________ 10 10 Ei oska öelda 11 11 KÕIK 6-14-AAST ASED: Vaata palun neid pilte ja siis räägime. KAART 1 NÄIDAKE PILTE EKRAANIL JUHUL, KUI LAPSE JAOKS ON NEED KAARDIL LIIGA VÄIKESED JA TA SOOVIB NEID NÄHA SUUREMALT. KINDLASTI ÄRGE NÄIDAKE LAPSELE VASTUSEVARIANTE! 3. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis mis see on? Midagi veel? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. Mainitud Järgmised esimesena Toas (siseruumis) suitsetamine 1 1 Laps mängib tikkudega 2 2 Suitsu immitseb, kuskil võib tuli olla 3 3 Ahjuuks on lahti, kergesti süttivad asjad ahju juures 4 4 Ülekoormatud pistikupesa, juhtmed katki, elektrijuhtmed või 5 5 pikendusjuhe vales kohas (pliidi peal, mis on ohtlik!) Suitsuandur on katki, on vales kohas, ei ole laes 6 6 Ei ole midagi ohtlikku 7 7 Muu, täpsustage:________________ 8 8 Ei oska öelda 9 3A. Kas oled kunagi ise kokku puutunud tuleohuga (Sind ohustav tulekahju või olukord, mis oleks võinud viia tulekahjuni)? 1. Jah 2. Ei 4. Kas Sa oled kodus täiskasvanutega rääkinud või neilt kuulnud talvistest ning suvistest ohtudest veekogul? LUGEGE ETTE, VARIANTE 1 JA 2 VÕIB VALIDA KOOS Jah, oleme rääkinud või olen kuulnud suvistest veeohtudest 1 Jah, oleme rääkinud või olen kuulnud talvistest veeohtudest 2 Ei ole kummastki rääkinud ega kuulnud 3 Ei oska öelda 99 KUI K4=1: 5. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud suvistest veeohtudest? SPONTAANNE VASTUS! KIRJUTAGE VASTUS VÕIMALIKULT TÄPSELT. _______________________________________________________________________ KUI K4=2: 6. Mida te olete rääkinud või oled kuulnud talvistest veeohtudest? SPONTAANNE VASTUS! KIRJUTAGE VASTUS VÕIMALIKULT TÄPSELT. _______________________________________________________________________ 6A. Kas Sa oled ka mujalt kuulnud või lugenud talvistest ning suvistest ohtudest veekogul? Kui jah, siis kust? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. Mainitud Järgmised esimesena Koolis/lasteaias õpetaja rääkis 1 1 Õpikust või töövihikust lugesin 2 2 Koolis/lasteaias käis keegi (kes ei olnud kooli õpetaja) 3 3 rääkimas Kuulsin huviringis või trennis 4 4 Kuulsin sõpradelt või klassikaaslastelt 5 5 Telerist 6 6 Raadiost 7 7 Internetist või sotsiaalmeediast, täpsusta, 8 8 kust:__________________ Mujalt, täpsustage, kust:_______________ 9 9 Ei ole neist ohtudest kuulnud/lugenud 10 10 Ei oska öelda 11 11 Räägime nüüd ohtudest suvel veekogu ääres. KUI VANUS= 10 KUNI 14: 7. Mida Sa teeksid või mida Sa suvel tegid et Sina veekogu ääres ohtu ei satuks? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. Mainitud Järgmised esimesena Kasutan paadis päästevesti 1 1 Ei lähe tundmatusse kohta ujuma 2 2 Ei hüppa tundmatus kohas vette 3 3 Ei lähe üksinda vee äärde, randa lähen alati täiskasvanuga 4 4 Ei lähe sügavasse vette 5 5 Ei müra sügavas vees 6 6 Kontrollin hoolikalt veekogu põhja 7 7 Õppisin ujuma, oskan ujuda 8 8 Ei lähe kaldast kaugele, ei hinda võimeid üle, ei võta riske 9 9 Paadis ei rabele, ei müra, ei seisa püsti 10 10 (Täiskasvanud) ei tohi purjus peaga ujuma minna 11 11 Täispuhutavaid asju, rõngast kasutan ainult täiskasvanu 12 12 järelevalve all Ei mängi paadisillal, ei sõida jalg-või tõukerattaga 13 13 Ei turni kaldaäärsetel kividel, sest need on libedad 14 14 Muu, täpsustage:_______________ 15 15 Ei oska öelda 16 16 KÕIK 6-14-AAST ASED: Siin on pildid sellest, mida suvel vees tavaliselt tehakse. KAART 2 NÄIDAKE PILTE EKRAANIL JUHUL, KUI LAPSE JAOKS ON NEED KAARDIL LIIGA VÄIKESED JA TA SOOVIB NEID NÄHA SUUREMALT. KINDLASTI ÄRGE NÄIDAKE LAPSELE VASTUSEVARIANTE! 8. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Mis see on? Midagi veel? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. Mainitud Järgmised esimesena Tundmatus kohas vettehüppamine 1 1 Sügav vesi 2 2 Väike laps on veekogu ääres järelevalveta, võib vette 3 3 kukkuda Inimesed on päästevestideta paadis 4 4 Kummirõngas (täispuhutav asi) võib minna katki, tuul/laine 5 5 võib last kaldast kaugele lükata Lapsed mängivad paadisillal, võivad üksteist vette lükata 6 6 Laps küünitab palli järgi vees, võib kukkuda vette 7 7 Ei ole midagi ohtlikku 8 8 Muu, täpsustage:____________ 9 9 Ei oska öelda 10 Räägime nüüd ohtudest talvisel veekogul. KUI VANUS=10 KUNI 14: 9. Mida Sa teeksid, et Sina talvel mere-, jõe-, tiigi- või järvejääl ohtu ei satuks? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. Mainitud Järgmised esimesena Ei lähe nõrgale jääle 1 1 Ei lähe üldse jääle 2 2 Kontrollin enne jää tugevust 3 3 Ei lähe, kui on näha pragusid, vett, jää on paksu lume all, on 4 4 näha vett Üksi (kaaslasteta) ei lähe 5 5 Lähen jääle ainult siis, kui vanemad on kontrollinud jääd, 6 6 vanemad on kaasas Ei lähe jää servale, kõrkjatesse 7 7 Ei jookse, ei trambi ja ei mängi jääl 8 8 Ei turni kalda ääres, kividel 9 9 Muu, täpsustage:_____________________ 10 10 Ei oska öelda 11 11 KÕIK 6-14-AAST ASED: Siin on pildid talvistest veekogudest – jõed, järved jne. KAART 3 NÄIDAKE PILTE EKRAANIL JUHUL, KUI LAPSE JAOKS ON NEED KAARDIL LIIGA VÄIKESED JA TA SOOVIB NEID NÄHA SUUREMALT. KINDLASTI ÄRGE NÄIDAKE LAPSELE VASTUSEVARIANTE! 10. Kas neil piltidel on kujutatud midagi ohtlikku? Kui on, siis millest Sa ohu ära tunned? Midagi veel? SPONTAANSED VASTUSED! MITTE ETTE ÖELDA EGA EKRAANI NÄIDAT A. MÄRKIGE SOBIVAD KOODID VÕI KIRJUTAGE VASTUS "MUU" ALLA. ESIMESENA MAINITU MÄRKIGE ERALDI. Mainitud Järgmised esimesena Vesi on jää peal 1 1 Kaldast kaugemal (keskelt) on jää tume 2 2 Jõe keskel pole jääd, veekogu pole üleni jäätunud 3 3 Kalda ääres on jää vaheldumisi tume ja hele, pilliroog, hein 4 4 on läbi jää Jääs on tumedamad kohad, augud, praod vms 5 5 Kalda ääres on ohtlik, kividel on ohtlik 6 6 Külm vesi 7 7 Ei ole midagi ohtlikku 8 8 Muu, täpsustage:_______________________ 9 9 Ei oska öelda 10 10 10A. Kas oled kunagi ise kokku puutunud veeohtudega (sattunud veekogul viibides hätta või uppumisohtu)? 1. Jah 2. Ei KUI VASTAJA 6-9 AASTANE: JÄRGNEVA KÜSIMUSE PUHUL PALUME KUTSUDA JUURDE KA TÄISKASVANUD INIMESE (EMA, ISA VÕI MUU LAPSE EEST VASTUTAVA ISIKU), KES AITAKS HINNATA LAPSE UJUMISOSKUST. 10-14 AASTASED VASTAVAD ISE. 11. Kui palju Sina jaksad suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda? /Kui palju Teie laps jaksab suvel või basseinis ilma peatusteta ujuda? LUGEGE ETTE Ei oska üldse ujuda (ujud/ujub vähem kui ühe basseinipikkuse, 1 mõeldud on 25 m basseini) Ujud/ujub peatusteta ühe basseinipikkuse (ehk 25 m) 2 Ujud/ujub peatusteta basseinis edasi ja tagasi (ehk 50 m) 3 Ujud/ujub peatusteta kuni neli basseinipikkust (ehk 100 m) 4 Ujud/ujub peatusteta kuni kuus basseinipikkust (ehk 150 m) 5 Ujud/ujub peatusteta kuni kaheksa basseinpikkust (ehk 200 m) või 6 enam Ei oska öelda, aga olen/on ujumiskursustel käinud (EI LOETA ETTE) 7 Muu, täpsustage:___________________________ 8 Ei oska öelda 99 12. Küsin veel Sinu ujumisoskuse kohta. Kas Sa suudad vähemalt 3 minutit järjest veepinnal hõljuda (püsida veepinnal nii, et Sa edasi ei uju ja jalgu põhja ei toeta)? Kui jah, siis kas suudad seda teha nii kõhuli- kui seliliasendis? VÕIB MITU VASTUST! 1. Jah, kõhuliasendis 2. Jah, seliliasendis 3. Ei suuda veepinnal hõljuda ei kõhuli- ega seliliasendis 4. Ei oska öelda 13. Kus oled ujumist õppinud? LUGEGE ETTE! VÕIB MITU VASTUST! 1. Kooli ujumistunnis 2. Trennis või ujumiskursustel 3. Pere (vanemad või sugulased) õpetasid 4. Sõbrad õpetasid 5. Muul viisil 6. Pole ujumist õppinud 7. Ei oska öelda Tänan Sind vastamast! ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS Märge tehtud: 15.03.2024 Kehtib kuni: 15.03.2099 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Päästeamet Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 19.03.2024 nr 7.4-2.1/1598-1 Kaaskiri teadusuuringu taotlusele Esitame Andmekaitse Inspektsioonile teadusuuringu taotluse. Soovime kooskõlastust saada Päästeameti laste ohuteadlikkuse uuringu läbiviimise tingimustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaos peadirektor Päästeamet Lisad: 1. Teadusuuringu taotluse vorm laste ohuteadlikkuse uuring. 2. Hankeleping laste ohuteadlikkuse uuringud_Turu- uuringud. 3. PäA laste ohuteadlikkuse uuring teavituskiri. 4. Lapsevanema nõusoleku vorm. 5. Kaart küsimus 3 tuleohutus. 6. Kaart küsimus 8 suvine veeohutus. 7. Kaart küsimus 10 talvine veeohutus. 8. Laste ohuteadlikkuse ankeet. Natalja Lebedeva +372 53072342 [email protected] Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585 Saatja: "Päästeamet" <[email protected]> Saaja: "AKI info" <[email protected]> Teema: Kaaskiri teadusuuringu taotlusele Kuupäev: 2024-03-19 11:48 PÄÄSTEAMET Tere! Teile on saadetud Päästeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Kaaskiri teadusuuringu taotlusele, mis on registreeritud 19.03.2024, numbriga 7.4-2.1/1598-1. Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates 15.03.2024 kuni 15.03.209915.03.2099, vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 12. Kontaktinfo E - R 8.15-17.00, R 8.15-15.45 aadress: Raua 2, 10124 Tallinn e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> telefon: 628 2000
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel