Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. MKM

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Programmi eelnõu Tallinn 2015 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Nimetus: Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programm. Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Reg nr 11453673 Tuukri tn 54, Tallinn 10120 Tel +372 5059914, +372 6732244 E-post [email protected] Töö tellija: OÜ Zoroaster Reg nr 11001126 Edise küla Jõhvi vald Ida-Virumaa 41543 Tel +372 53446284 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik Töö versioon: Eelnõu 22.06.2015 2 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................................ 3 Üldosa .............................................................................................................................................................. 4 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ...................................................................................... 5 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus....................................................................................... 6 3 Üldplaneeringuga elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ............................................. 7 4 Hindamismetoodika ................................................................................................................................. 9 5 KSH protsess ja aruanne ........................................................................................................................ 10 6 Üldplaneeringu koostamisest huvitatud osapooled .............................................................................. 11 7 KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ...................................................................................... 13 8 Programmi koostanud eksperdi ja planeeringu koostaja andmed ........................................................ 14 9 Huvitatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekud.............................................................................. 15 Lisad ............................................................................................................................................................... 16 Lisa 1 – Üldplaneeringu ja KSH algatamine ............................................................................................... 17 Narva-Jõesuu linnavolikogu otsus 28.05.2014 nr 26 ............................................................................ 17 Lisa 2 – KSH algatamise otsuse avalikustamise teated ............................................................................. 18 Ametlikud teadaanded ?? ..................................................................................................................... 18 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 07.05.2015 nr 7-1.1/7 .............................................................................. 19 Ajaleht „Narva-Jõesuu“ juuni 2014 ....................................................................................................... 20 Lisa 3 - KSH programmi avalikustamise teadete ja kirjad ......................................................................... 21 Lisa 4 - KSH programmi kohta laekunud täiendusettepanekud ja vastuskirjad ....................................... 22 Lisa 5 – KSH programmi heakskiit ............................................................................................................. 22 3 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Üldosa Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Narva-Jõesuu linna üldplaneering (ÜP). Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.05.2014. a otsusega nr 26 „Narva-Jõesuu linna uue üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ on algatatud uue üldplaneeringu koostamine. Üldplaneeringu ülesanneteks on: 1) linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamine planeeringus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Alljärgnev keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on koostatud vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-ile 36 ja avalikustamine toimub vastavalt seaduse §-ile 37. KSH aruanne koostatakse vastavalt eelnimetatud seaduse § 40 lõigetele 2-4 ja avalikustamine toimub sama seaduse § 37 ja 41 kohaselt. 4 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt Keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse Narva-Jõesuu linna üldplaneeringule ja seega hõlmab hindamine Narva-Jõesuu territooriumi (11,3 km2, Joonis 1) . Joonis 1. Narva-Jõesuu linna paiknemine. Alus: Maa-ameti WMS kaardirakendus. Narva-Jõesuu linn paikneb Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas Narva lahe ääres Narva jõe suudmes ning piirinaabriteks on Vaivara vald ja Narva linn. Narva-Jõesuu linna elanike arv (01.01.2015) seisuga on 2 630 inimest. Põhimaanteed linna ei läbi, kuid linna läbib Narva - Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tugimaantee. Linna ühendatust riikliku teedevõrguga võib pidada heaks. Looduskaitse alustest aladest jäävad linna territooriumile osaliselt Udria maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala. Natura 2000 võrgustiku aladest jäävad linna territooriumile osaliselt Struuga ja Udria loodusalad. Omavalitsuse reljeef on valdavalt tasane ning mereäärse alana madal. Kõrgused merepinnast varieeruvad 0-12 m vahel tõusuga maismaa suunas. Linna territoorium piirneb Narva lahe ja Narva jõega. Veekogudest paikneb linna territooriumil Meriküla ehk Laagna oja ja Kudruküla ehk Pruuka oja. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi (seisuga 19.05.2015) paikneb linnas 96 mälestist (2 ajaloomälestist, 10 ehitismälestist, 84 kunstimälestist). Registreeritud maardlaid omavalitsuse territooriumil ei paikne. Narva-Jõesuu linna jäävad Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohane väärtuslik maastik nr 18 (Narva-Jõesuu), mille puhul on tegemist põhimiselt rekreatsioonilise maastikuga ning linna kirde-edela suunaliselt läbiv rohevõrgustiku koridor. 5 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Narva-Jõesuu linna üldplaneering ning hindamise objektideks selle alusel kavandatavad arengusuunad. KSH peamiseks eesmärgiks on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnatakse üldplaneeringu ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste mõju erinevatele keskkonnaelementidele. Üldplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste mõjuala piirdub eeldatavalt eeskätt Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumiga. Keskkonnamõju ilmnemist hinnatakse seda lisaks üldplaneeringu alale ka vajadusel ümbritseval alal. Täpne mõjuala ulatus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt riigipiiri ülest keskkonnamõju. Eeldatavalt võib põhimõtteliselt kaasneda riigipiiri ülene mõju Narva-Jõesuu muuli taastamisega, mis võib mõjutada kalda- ja rannikuprotsesse Narva jõe paremkaldal ning külgneval mererannal. Üldplaneering saab ette näha Narva-Jõesuu muuli põhimõttelise taastamise vajadust. Täpsemad tegevused ning ka kaasnev mõju on võimalik välja selgitada järgnevates planeerimis ning projekteerimis etappides, mille puhul viiakse läbi ka vajaduse korral keskkonnamõju hindamine, selgitades muuhulgas täpsemalt piiriülese mõju esinemist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning planeerimisseadusest tulenevalt on võimalik üldplaneeringu kui kindla maa-alaga seotud planeerimisdokumendi hindamisel valida alternatiive vaid käsitletava territooriumi piires. Antud juhul on hinnatavaid arengualternatiive kaks:  Alternatiiv 0 ehk olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest üldplaneeringutest;  Alternatiiv I ehk olukord, kus rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi. KSH käigus võivad alternatiivid täpsustuda ja alternatiive lisanduda vastavalt lisanduvatele andmetele. KSH ja planeering on paralleelselt kulgevad protsessid ning KSH käigus esitatavaid ettepanekuid võetakse planeeringu koostamisel jooksvalt arvesse, mille tagajärjel protsessi käigus planeeringu lahendus täpsustub. 6 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 3 Üldplaneeringuga elluviimisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid keskkonnakomponentide lõikes: 1. Looduskeskkond: a) Elurikkus, taimestik ja loomastik; b) Rohevõrgustik ja selle toimimine;  Käsitletakse rohevõrgustiku piiride täpsustamist ja kitsendusi. Pööratakse tähelepanu rohevõrgustiku sidususe säilimisele ning vajadusel teha ettepanekuid sidususe säilimise tagamiseks. c) Looduskaitsealad ja – objektid;  Käsitletakse nii riikliku kaitse alla olevaid alasid- ja objekte kui ka kohaliku tasandi kaitsealasid, sh vajadusel täiendavate alade kaitse alla võtmise vajadust. d) Natura alad, sh viiakse läbi Natura eelhindamine, juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine.  Hindamisel kasutatakse metoodilise juhendmaterjalina Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu poolt 2013. a koostatud juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“; e) Voolu- ja seisuveekogud ning nende kalda kaitsevööndite säilimine; f) Põhjavesi, sh selle kasutus ja kaitse. 2. Tehiskeskkond a) Tehniline taristu, sh veevarustus ja kanalisatsioon;  Käsitletakse tehnilise taristu olemasolu, seisukorda ning võimalikke probleeme. b) Maakasutus (erinevate juhtotstarvetega alade paiknemine ja vastastikused mõjud); c) Liikluskorraldus, sh kergliiklus ja planeeringuala läbivad maanteed, raudtee;  Riigimaanteedega seonduva käsitlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014- 2020“, kus on selgitatud konkreetsed tegevused ja vahendid; d) Olulise ruumilise mõjuga objektid (ORMO); e) Jäätmemajandus ning jääkreostus. 3. Sotsiaal majanduslik ja kultuuriline keskkond: a) Sotsiaalne infrastruktuur; b) Puhke- ja virgestusalad, sh nende paiknemine ja piisavus;  Käsitletakse ka supluskohtade paiknemist ja kavandamist. c) Miljööväärtuslikud alad ning väärtuslikud maastikud;  Käsiteletakse olemasolevaid ja potentsiaalseid miljööväärtuslikke alasid.  Käsitletakse väärtuslike maastike piiride täpsustamist.  Käsitletakse väärtuslikke vaateid ja nende säilimist. d) Ajaloo- ja kultuurimälestised:  KSHs lähtutakse riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest.  Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium on läbi viinud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise projekti. Inventeerimise aruandes juhitakse tähelepanu 7 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 ehitiste, mis vajavad riikliku kaitse alla võtmist, Muinsuskaitseameti poolt arvele võtmist või omavalitsuse poolset kaitset kaardistamise projekti. Aruandes on kajastatud ennesõjaaegsed hooned (vallamajad, kooli- ja seltsimajad jne) ning nõukogude perioodi arhitektuuri parem osa. Narva-Jõesuu üldplaneeringu KSH koostamisel arvestatakse antud töös tehtud ettepanekutega. e) Inimese tervis;  Käsitletakse müra ja õhusaastet, linna territooriumil, sh olulisemaid saasteallikaid.  Käsiteltakse võimalikku radooniohtu vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud radooniriski kaardile.  Käsitletakse suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemist ning võimalikke riske. 8 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 4 Hindamismetoodika KSH koostamisel lähtutakse andmebaasides (EELIS, VEKA, Maa-ameti Geoportaal jt) koondatud infost ning kasutatakse alal eelnevalt teostatud uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Mõjude hindamine teostatakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Objektipõhist hindamist KSH käigus ei teostata. Samuti ei teostata suuremahulisi välitöid, täiendavaid elustiku inventuure või keskkonnauuringuid. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivamaid hindamismeetodeid vastavalt tekkivale vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused jms) kuna üldplaneeringu täpsusastme puhul ei ole tihti piisavalt lähteandmeid kvantitatiivseteks hinnanguteks. Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, modelleerimist jne. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab endast üldplaneeringus kavandatavate arengusuundade võrdlemist teiste strateegiliste arengudokumentide eesmärkidega ja Eestis siseriiklikult püstitatud üldiste strateegiliste keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju. Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 5 alusel oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 9 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 5 KSH protsess ja aruanne KSH protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KSH programm (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruanne koosneb vähemalt järgnevatest osadest:  Üldosa. Kirjeldatakse planeerimisdokumendi eesmärke ja sellega kavandatavaid arengusuundi, antakse ülevaade osapooltest, metoodikast, KSH korraldusest ja avalikustamistest.  Üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Käsitletakse üldplaneeringu seoseid vähemalt üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+, Ida-Viru maakonnaplaneeringuga ning maakonna teemaplaneeringutega, samuti Narva-Jõesuu arengukavaga, vajadusel ja võimalusel ka teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega.  Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus. Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ja selle seisundit erinevate keskkonnaelementide (veekeskkond, välisõhk jne) kaupa.  Alternatiivid ja nende valik. Antakse ülevaade arengualternatiivide valimise protsessist, käsitletakse tõenäoliseid arenguid, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.  Üldplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse planeeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju, sh nii mõju elusloodusele kui sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale. Ülevaade käsitletavatest teemadest on esitatud ptk 3.  Negatiivse keskkonnamõju leevendavate meetmete kirjeldus. Tuuakse välja olulise negatiivse keskkonnamõjuga valdkonnad ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid.  Seire. Vajadusel antakse soovitusi keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus välja selgitatud eeldatavate oluliste keskkonnamõjude seireks.  Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessil laekunud ettepanekutest. Antakse ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis avalikkuse kaasamisest, laekunud ettepanekutest ja nende arvestamisest.  Kokkuvõte ja järeldused. Tuuakse välja mõju hindamise käigus leitud olulised keskkonnamõjud ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalused. KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Mõlemale KSH käigus valmivale dokumendile lisatakse avalike arutelude protokollid ja avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused nendele. Hindamise läbiviimisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ja metoodikatest, andmebaasides olemasolevast informatsioonist ning töös osalevate ekspertide erialateadmistest ning kogemustest. 10 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 6 Üldplaneeringu koostamisest huvitatud osapooled Isikud ja asutused, keda planeeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu vastu, on KSH programmi koostamise ajal määratletud järgnevalt tabelis 1. Isikud ja asutused kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu vastu määratleti strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. Tabel 1. Huvitatud isikud. Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitamise viis Narva-Jõesuu Linnavolikogu Üldplaneeringu koostamise algataja Osaleb protsessis ning on ka kehtestaja . kursis üldplaneeringu ja KSH Kohaliku arengu edendaja. läbiviimisega. Narva-Jõesuu Linnavalitsus Üldplaneeringu koostamise Osaleb protsessis ühe KSH korraldaja ja üldplaneeringu osapoolena ning on kursis koostaja. KSH algataja ja korraldaja. üldplaneeringu ja KSH Kohaliku arengu edendaja. läbiviimisega. Keskkonnaameti Viru regioon KSH järelevalvaja. Keskkonnakaitse Teavitatakse elektrooniliselt. kõrge taseme tagamine. Ida-Viru Maavalitsus Maakonna arengute suunamine. Teavitatakse elektrooniliselt. Terviseameti Ida talitus Rahva tervis ja selle kaitse Teavitatakse elektrooniliselt. Riigimetsa Majandamise Keskus Säästliku looduskasutuse Teavitatakse elektrooniliselt. korraldamine riigimetsas. Maanteeamet Teehoiu korraldamine ja tingimuste Teavitatakse elektrooniliselt. loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja. Teavitatakse elektrooniliselt. Huvi riigimaade ja maardlate alade planeerimise vastu. Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste huvide kaitse Teavitatakse elektrooniliselt. ja arendamine. Keskkonnainspektsioon Keskkonnaalase järelevalve teostaja. Teavitatakse elektrooniliselt. Põllumajandusamet Maaparandusalase tegevuse Teavitatakse elektrooniliselt. koordineerimine. Veeteede Amet Ohutu ja turvalise veeliikluse Teavitatakse elektrooniliselt. korraldamine merealadel. Majandus- ja Riigi majandus-, transpordi ja Teavitatakse elektrooniliselt. Kommunikatsiooniministeerium energeetikapoliitika ellu viimine ja majanduse arengukavade koostamine. Kaitseministeerium Riigi kaitsepoliitika elluviimine ning Teavitatakse elektrooniliselt. riigikaitse ja –julgeoleku arengukavade koostamine. Päästeamet Tuleohutusjärelevalve, ennetustöö, Teavitatakse elektrooniliselt. pääste- ja demineerimistöö ning kriisireguleerimise korraldamine. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitsealase tegevuse ja Teavitatakse elektrooniliselt. riikliku järelevalve korraldamine. Valitsusvälised Avaliku huvi esindaja Teavitatakse elektrooniliselt. keskkonnaorganisatsioonid keskkonnavaldkonnas. 11 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Narva-Jõesuu linna elanikud Eeldatava mõjupiirkonna elanikud. Teavitatakse kohalikus Narva-Jõesuu linna ettevõtted Eeldatava mõjupiirkonna ettevõtted. ajalehes, linna veebilehel ning Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi. Ametlikes Teadaannetes. Eeldatavalt asjast huvitatud asutustele ja isikutele teatati elektrooniliselt või kirja teel avalikustamisest. linna elanikele, ettevõtetele ja asutustele ning laiemale avalikkusele teatatakse avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ajalehes Põhjarannik, Ametlikes Teadaannetes ning Narva-Jõesuu linna veebilehel (teated ja kirjad lisatakse lisasse 3). KSH programmiga on võimalik tutvuda xxx Narva-Jõesuu Linnavalitsuses (Koidu 25, Narva-Jõesuu; kontaktisik xxx) ning veebilehtedel http://narva-joesuu.kovtp.ee/ ja http://adepte.ee/ . Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmi kohta saab esitada kirjalikult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse aadressil Koidu 25, Narva-Jõesuu või e-posti aadressil [email protected] kuni xxx.2015. KSH programmi avalik arutelu toimub xxx. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on lisatud KSH programmi lisasse 4. Peale KSH programmi avalikku väljapanekut esitatakse KSH programmi koos lisadega järelevalvajale heakskiitmiseks. 12 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 7 KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava Tabel 2. KSH ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise etapp Aeg ÜP ja KSH algatamine 28.05.2014 KSH programmi koostamine ja üldplaneeringu Aprill-mai 2015 eskiisi koostamine KSH programmi sisu ja ÜP lähteseisukohtade osas juuni 2015 seisukohtade küsimine KSH programmi ja ÜP eskiislahenduse avalik August 2015 väljapanek; eelnevalt teavitatakse sellest huvitatud isikuid vastavalt õigusaktidele KSH programmi ja ÜP eskiislahenduse avalik September 2015 arutelu KSH programmi ja ÜP eskiislahenduse September-oktoober 2015 parandamine, täiendamine vastavalt tehtud märkustele; programmi heakskiitmine KSH läbiviimine ja aruande koostamine; ÜP oktoober-detsember 2015 põhilahenduse koostamine ja vormistamine ÜP ja KSH aruande kooskõlastamine Jaanuar-veebruar 2016 ÜP vastuvõtmine, ÜP ja KSH aruande avalik Märts-aprill 2016 väljapanek ja avalik arutelu; eelnevalt teavitatakse sellest huvitatud isikuid vastavalt õigusaktidele KSH aruande täiendamine avalikustamise käigus Mai-juuni 2016 tehtud ettepanekute alusel ja esitamine järelevalvajale, vajadusel aruande täiendamine; KSH aruande heakskiitmine ÜP kehtestamine Oktoober-november 2016 Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise ja planeeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav. Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse KSH tulemusi ja KSH käigus kinnitatud seiremeetmeid ning asutuste ja isikute esitatud arvamusi võimaluse piires. Üldplaneeringu kehtestamise korral teatatakse KeHJS § 33 lõikes 6 ja § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest. 13 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 8 Programmi koostanud eksperdi ja planeeringu koostaja andmed Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi OÜ Adepte Ekspert (reg nr: 11453673; Tuukri 54, Tallinn, 10120; www.adepte.ee, tel 673 2244). KSH programm on koostatud KSH juhteksperdi Piret Toonpere (tel 5059914, e-post [email protected]) poolt koostöös KSH korraldaja ja planeeringu koostaja – projekteerijaga. KSH töögruppi kuuluvad:  Piret Toonpere – KSH juhtekspert – mõjud looduskeskkonnale, sh Natura (eel)hindamise koostamine, müra;  Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert (KMH 0001) – mõjud pinna- ja põhjaveele, sotsiaalmajanduslikud mõjud;  Kadri Tõnsau – keskkonnaspetsialist – ülemuslike strateegiliste dokumentide analüüs, foonikirjelduse koostamine, jäätmekäitluse mõjud;  Andrus Veskioja – välisõhu spetsialist – kavandatava tegevuse mõju välisõhule;  Anni Naaris – keskkonnaspetsialist – foonikirjelduse koostamine;  Janek Kivi – looduskaitse spetsialist –mõjud looduskeskkonnale, KSH kartograafilised tööd; KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. KSH juhtekspert Piret Toonpere omab sellekohast õigust vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 3, sest:  on omandanud riiklikult tunnustatud kõrghariduse (loodusteaduste bakalaureus 2007 Tartu Ülikoolis; tehnikateaduste magister 2010 Tallinna Tehnikaülikoolis);  omab keskkonnamõju strateegilise hindamise alast kogemust alates aastast 2007 ja tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte;  õpingute käigus on läbinud keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitlevad ainekursused (Tartu Ülikoolis „Keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine“ - 2 AP, hinne A; Tallinna Tehnikaülikoolis „Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit“ - 3 AP, hinne 5) ning täienduskoolituse käigus läbinud planeerimisalase Eesti Maaülikoolis kursuse „Valla/linna ruumiline planeerimine“ (2AP, hinne A) ning Koolituskeskuses Punane Puu lühikoolituse „Planeeringud ja keskkonnamõju strateegilised hindamised: Kuidas integreerida KSH tulemused planeeringu lahendusse“ (4 ak.tundi). Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus (aadress Koidu 25, Narva- Jõesuu) ning üldplaneeringu kehtestab Narva-Jõesuu Linnavolikogu. Üldplaneeringu konsultant on ZOROASTER OÜ (aadress Edise küla Jõhvi vald Ida-Virumaa 41543). KSH järelevalvaja on Keskkonnaameti Viru regioon (aadress Pargi 15, 41537 Jõhvi). 14 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 9 Huvitatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekud Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel peab programmi sisu osas seisukohta küsima Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Käesoleva KSH programmi koostamise käigus küsitakse seisukohti Keskkonnaameti Viru regioonilt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Maanteeametilt, Põllumajandusametilt, Muinsuskaitseametilt, Terviseametilt ning naaberomavalitsustelt. Laekunud kirjad ning vastuskirjad lisatakse lisasse 4. Laekunud ettepanekute kokkuvõte esitatakse tabelis 3. Tabel 3. Laekunud ettepanekute kokkuvõte ja nendega arvestamine. Ettepanek Kuidas arvestatud 15 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Lisad 16 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Lisa 1 – Üldplaneeringu ja KSH algatamine Narva-Jõesuu linnavolikogu otsus 28.05.2014 nr 26 17 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Lisa 2 – KSH algatamise otsuse avalikustamise teated Ametlikud teadaanded ?? 18 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 07.05.2015 nr 7-1.1/7 19 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Ajaleht „Narva-Jõesuu“ juuni 2014 20 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Lisa 3 - KSH programmi avalikustamise teadete ja kirjad Lisatakse laekumisel 21 www.adepte.ee Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22.06.2015 Lisa 4 - KSH programmi kohta laekunud täiendusettepanekud ja vastuskirjad Lisatakse laekumisel Lisa 5 – KSH programmi heakskiit Lisatakse laekumisel 22 www.adepte.ee ZOROASTER Narva-Jõesuu Linnavalitsus Töö nr. 13042015/UP Tellija: Nimi: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Aadress: Koidu 25, 29023, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa Registrikood: 75005498 Telefon: +372 35 99599 E-post: [email protected] NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDPLANEERING ESKIISLAHENDUS Algatud: Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.05.2014. a otsusega nr 26 Vastu võetud: Kehtestatud: Juhataja: Aivo Raud / / Narva-Jõesuu - Edise, 2015 OÜ Zoroaster Reg.kood 11001126 Aadress: Jõhvi vald 41543 Edise, Ida-Virumaa Telefon : 372 336 6191, Faks : 372 336 6190, E-post : [email protected] Tegevusluba E 117/2004, MTR registr. EP11001126-0001 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Koostajad Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt tegeles üldplaneeringu koostamisega töögrupp koosseisus: Iraida Tšubenko linnapea Raivo Murd linnavolikogu esimees Maksim Iljin aselinnapea Olga Batluk arengu- ja planeerimisspetsialist Nelli Sameli linnaarhitekt OÜ Zoroaster poolt tegeles üldplaneeringu koostamisega töögrupp koosseisus: Aivo Raud projektijuht (tekstiline osa) Vladimir Orlov arhitekt (tekstiline ja graafiline osa) Darja Šunina maastikuarhitekt (tekstiline ja graafiline osa) Tatjana Hünne ehitusinsener (tekstiline osa – muinsuskaitse osa) Tõnu Kasikov ehitusinsener (tekstiline osa – tehnovõrkude lahendus) OÜ Adepte Ekspert poolt tegeles üldplaneeringu KSH koostamisega töögrupp koosseisus: Piret Toonpere KSH juhtekspert Mihkel Vaarik keskkonnaekspert Kadri Tõnsau keskkonnaspetsialist Andrus Veskioja välisõhu spetsialist Anni Naaris keskkonnaspetsialist Janek Kivi looduskaitse spetsialist 2 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP I SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 6 1.1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...................................................................................6 1.2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID ..................................................6 1.3. TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID ..................................................................................7 2. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS, OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG ................................................................................................................................. 7 2.1. PLANEERITAV ALA .................................................................................................................7 2.2. LÜHIÜLEVAADE RAHVAARVU DÜNAAMIKAST ........................................................................8 2.3. LÜHIÜLEVAADE LINNA SOTSIAALSEST JA MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST .........................8 2.4. LÜHIÜLEVAADE LINNA LOODUSKESKKONNAST .....................................................................8 2.5. OLEMASOLEV MAAKASUTUS ..................................................................................................8 2.6. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS .................................................................................................9 2.7. LINNA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .................................................................................9 3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED .................................. 9 3.1. MAAKASUTUSE KAVANDAMINE .............................................................................................9 3.1.1. Elamumaad ..................................................................................................................10 3.1.1.1. Väikeelamu maa (tähis kaardil EV) ......................................................................10 3.1.1.2. Korterelamu maa (tähis kaardil EK) .....................................................................11 3.1.2. Keskuse maa (segahoonestusala), (tähis kaardil K).....................................................11 3.1.3. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maad (ärimaa), (tähis kaardil Ä) ................12 3.1.4. Tootmismaa .................................................................................................................13 3.1.4.1. Tehnoehitise maa-ala (tähis kaardil OT)...............................................................14 3.1.5. Veekogude maa............................................................................................................14 3.1.6. Transpordimaa (tähis kaardil LT) ................................................................................15 3.1.7.1. Sadama maa-ala (tähis kaardil LS)........................................................................16 3.1.7. Jäätmehoidla maa.........................................................................................................16 3.1.8. Riigikaitsemaa (tähis kaardil R)...................................................................................17 3.1.9. Maatulundusmaa ..........................................................................................................17 3.1.9.10. Metsamaa-ala (tähis kaardil MM) .......................................................................17 3.1.10. Sotsiaalmaa ................................................................................................................17 3.1.10.1 Ühiskondlike ehitiste maa (tähis kaardil Ü).........................................................17 3.1.10.2. Puhke- ja virgestusmaa (üldkasutatav maa), (tähis kaardil PV)..........................18 3.1.10.3. Haljasala ja parkmetsamaa (üldkasutatav maa), (tähis kaardil HP ja HL, HM) .19 3.1.10.4. Supelrannamaa ja supluskohad (üldkasutatav maa), (tähis kaardil PR)..............19 3.1.10.5 Kalmistumaa (tähis kaardil S) ..............................................................................20 3.1.12. Kaitstavad alad ja objektid.........................................................................................21 3.1.12.1. Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................21 3.1.12.1.1. Kaitsealad .........................................................................................................21 3.1.12.1.2. Hoiualad ...........................................................................................................21 3.1.12.1.3. Väärtuslikud püsielupaigad ..............................................................................21 3.1.12.1.4. Väärtuslikud üksikobjektid ..............................................................................21 3.1.12.2. Kultuurimälestised ..............................................................................................22 3 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 3.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMINE .........22 3.2.1. Detailplaneeringu kohustuse seadmise tingimused .....................................................22 3.2.2. Detailplaneeringu kohustusega alad ............................................................................22 3.2.3. Detailplaneeringu koostamise juhud............................................................................22 3.3. MAA- JA VEEALADELE LAIENEVAD EHITUSTINGIMUSED JA KEHTIVAD PIIRANGUD ...............22 3.3.1. Ehitustingimused rannaalal..........................................................................................22 3.3.2. Ehitustingimused miljööväärtuslikul alal ....................................................................22 3.3.3. Piiretele esitatavad nõuded ..........................................................................................23 3.3.4. Kehtivad piirangud ......................................................................................................23 3.4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS ...............................................................................................25 3.4.1. Teed ja parkimise põhimõtted......................................................................................25 3.4.2. Kergliiklusteed, kallasrada, suusa- ja matkarajad........................................................25 3.4.5. Ühistransport................................................................................................................25 3.5. TEHNORAJATISED ................................................................................................................25 3.5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................25 3.5.2. Soojavarustus ...............................................................................................................25 3.5.3. Gaasivarustus ...............................................................................................................25 3.5.4. Elektrivarustus, s.h. tänavavalgustus ...........................................................................25 3.5.5. Sidevarustus .................................................................................................................25 3.5.6. Sademete ja pinnavee ärajuhtimine .............................................................................25 3.6. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED ...........................................................................................25 4. ÜLDPLANEERINGU ETTEPANEKUD JA ELLUVIIMINE ........................................... 25 4.1. RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MÄÄRAMINE .........................................................25 4.2. ETTEPANEKUD MUUDE ALADE JA OBJEKTIDE VÄÄRTUSTAMISE KOHTA................................25 4.3. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ..........................................................................................25 4.3.1. Kuritegevusriskide ennetamine linnakeskkonnas ........................................................25 4.3.4. Kehtima jäävad planeeringud ja tingimused koostatavatele........................................25 4.3.5. Taotletavad munitsipaalmaad ......................................................................................25 5. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE SEOSED ÜLDPLANEERINGU PÕHILAHENDUSEGA........................................................................................................... 25 LISA 1. NARVA-JÕESUU LINNAS ASUVATE MUINSUSKAITSE ALL OLEVATE KINNISMÄLESTISTE NIMEKIRI ........................................................................................ 25 LISA 2. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD......................................................... 25 II KAARDID JA SKEEMID Dokumendi nimetus Tähis Fail Koostamise Seisun kuupäev d Põhijoonise eskiis Kaart nr 1 Kaart nr 1_põhijoonise 29.05.2015 Kehtiv (maakasutus ja piirangud) eskiis.pdf III MENETLUSDOKUMENDID 1. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.05.2014. a. otsus nr 26 „Narva-Jõesuu linna uue üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“. 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 19.06.2014.a. maavanema teatamine üldplaneeringu algatamisest. 4 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 3. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 14.10.2014.a. korraldus nr 403 „ Riigihanke „Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamine“ algatamine. 4. Väljavõte ajalehest „Põhjarannik“ üldplaneeringu algatamise kohta. 5 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 1. SISSEJUHATUS Narva-Jõesuu linna üldplaneering ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28. mai 2014 otsusega nr 26. Üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Narva-Jõesuu Linnavalitsus lepingu 31. detsembril 2014 OÜ-ga Zoroaster. Planeerimisprotsessiga paralleelselt ja integreeritult viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Linna üldplaneeringu eskiislahendus koosneb tekstiosast, graafilisest osast ja lisadest, mis moodustavad sisuliselt ja õiguslikult ühtse, lahutamatu terviku. Seletuskiri on üldplaneeringu tekstiline osa, mis sisaldab ruumilise arengu põhimõtteid ning maakasutus- ja ehitustingimusi. Üldplaneeringu põhikaart on koostatud mõõtkavas 1:8000. 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on: • Narva-Jõesuu linna erinevate paikkondade eripärast tulenevatest võimaluste ja olemaoleva sotsiaal-majandusliku potentsiaali analüüsist lähtuvalt Narva-Jõesuu linna ruumilise arengu põhimõtete edasine kujundamine; • maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh maakasutuse juhtotstarvete ning hoonestuse kõrguspiirangute määramine; • linna arenguks oluliste sotsiaalobjektide asukoha määramine; • asustuse ja ettevõtluse arengu suunamine; • detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine; • miljööväärtuslike hoonestusalade ja maastike kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; • põhiliste teede, raudteede, tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; • vajadusel olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha määramine; • puhke- ja virgestusalade määramine; • ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine; • ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. 1.2. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: • Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsus nr 26 28.05.2014. a „Narva-Jõesuu linna uue üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“; • Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrus nr 53 29.06.2011. a „Narva-Jõesuu linna arengukava 2011-2025 vastuvõtmine“; • Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrus nr 23 29.09.2010. a „Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022“; • Narva-Jõesuu Linnavolikogu määrus nr 14 29.03.2006 „Narva-Jõesuu linna ehitusmäärus“; • Ida-Viru maakonnaplaneering, kehtestatud 21.01.1999; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”. 6 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 1.3. Teostatud uuringud ja analüüsid Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH käigus hinnatakse planeeringu mõjusid looduskeskkonnale (põhja- ja pinnaveele, Natura alale, elustikule ning müra mõju), sotsiaal-majanduslikule (inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele, varale) ning kultuurilisele keskkonnale (muinsuskaitseobjektidele, pärandkultuuri objektidele ja väärtuslikele maastikele). 2. NARVA-JÕESUU LINNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS, OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG 2.1. Planeeritav ala Narva-Jõesuu linn paikneb Ida-Viru maakonnas, Eesti kirderannikul. Linn asub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril Narva jõe suudmes. Narva-Jõesuu pindala on 11,3 ruutkilomeetrit, selle hulgas elamurajoon (113 ha ehk 12,4%), mets (282 ha ehk 25,7%) ja rand (72 ha ehk 8,2%). Narva-Jõesuu linna ümbritseb läänest ja lõunast Vaivara vald, idast Narva jõgi ja põhjast Soome laht. Lõunas asub 12 kilomeetri kaugusel piirkonna tõmbekeskus, Narva linn, mis on Eestis rahvaarvult kolmas. Läänes asub 15 kilomeetri kaugusel Sillamäe linn, mis on Ida-Virumaa suurim kaubasadam. Lähim Soome linn on Kotka, 150 km kaugusel põhjas. Narva-Jõesuu paikneb põhja pool elava liiklusega Tallinn- Peterburi maanteed. Vene Föderatsiooni suuruselt teine linn, Peterburi, jääb Narva-Jõesuust 150 kilomeetri kaugusele itta, Tallinn 210 km kaugusele läände. Narva-Jõesuu asub majanduslikus kolmnurgas Kirde-Eesti, Loode-Venemaa ja Kagu-Soome vahel. Linna suurimaks looduslikuks varaks on 7,5 kilomeetri pikkune männimetsaga ääristatud liivarand Soome lahe lõunakaldal. Liivarand täiendab linnas puhkuse ja taastusravi võimalusi. Ajalooliselt on Narva-Jõesuu olnud kuurort ja puhkekoht. Asustatud kaluriküla on mainitud üle 500 aasta tagasi Liivimaa kroonikas. 17. sajandi allikates on antud asulale ka nimi, Hungerburg. Linnal on minevikus olnud kolm hiilgeaega. 19. sajandi lõpul kujunes Narva- Jõesuu Peterburi ja Moskva eliidi kuurordiks. 1930.ndatel aastatel oli linn Eesti üks olulisemaid suvituspaiku. 1970.-80.ndatel külastas linna suviti kuni 37 000 puhkajat nii Eestist kui kogu Nõukogude Liidust. Joonis 1. Narva-Jõesuu linna asukoht kaardil 7 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 2.2. Lühiülevaade rahvaarvu dünaamikast 31. detsembri 2011. a. seisuga on Narva-Jõesuu linna rahvaarv 2632, nendest mehi 1231 (46,8%) ja naisi 1401 (53,2 %). Alla 18-aastased moodustasid 2011. aastal 13,9% kogurahvastikust, üle 68-aastased 24,2%. Võrreldes 2000. aastaga (rahvaarv 2983) on rahvaarv vähenenud. 2011. aastal elas Narva-Jõesuus 340 eestlast ja 2283 muude rahvuste (peamiselt venelased) esindajat. Rahvastik paikneb linnas ebaühtlaselt, üle 60% elanikest elab kesklinnas. Linna äärtes asub hulk elamuid, mida kasutatakse vaid hooajaliselt – peamiselt suvilad. Sesoonne on ka puhkajate ja turistide voog, seega suvekuudel kasvab linnas viibijate arv hüppelisel. 2.3. Lühiülevaade linna sotsiaalsest ja majanduslikust keskkonnast Narva-Jõesuu linnas asub Narva-Jõesuu Keskkool ja Narva-Jõesuu lasteaed. Suur osa linna lastest käib Narva linna haridusasutustes, kuna Narva-Jõesuu linnas ei ole gümnaasiumi. Narva-Jõesuu Laste muusika– ja kunstikool on Narva-Jõesuu linna haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Narva-Jõesuu koduloomuuseum on Narva-Jõesuus asuv muuseum, mis tutvustab Narva-Jõesuu ajalugu ja kultuuripärandit. Muuseumis eksponeeritakse muu hulgas Narva-Jõesuuga seotud nimekate kunsti- ja kirjandusinimeste kirju, dokumente, fotosid ja raamatuid. Linnas on raamatukogu, kus on võimalik linnaelanike kasutada internetiühendus ja koopiamasin. Linna territooriumil asub SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, asutatud Narva-Jõesuu hooldekodu baasil 1988. aastal, mis alustas oma tegevust Narva-Jõesuu Veteranide Maja nime all. Narva- Jõesuu hooldekodu osutab ööpäevaringset erihooldusteenust kuni 20 isikule ja hoolekandeasutuses majutuskohtadega hooldamise teenust ligi 150 isikule. Põhiline tööhõive Narva–Jõesuus on olnud seotud puhkemajanduse ja merendusega. Praeguseks on 2 suuremat ettevõtet “Traflot” ja “Viru Rand” pankrotistunud, firmade uute omanikute edasine äritegevus on teadmata. Puhkemajandus ja turism on tugevalt sessoonse iseloomuga. Valdav enamus linna elanikest töötab teenindussfääris – ca 80%, tööhõive seisukohast on linnas tugev ülekaal turismisfääril. 2.4. Lühiülevaade linna looduskeskkonnast Narva-Jõesuu on Soome lahe rannikul Narva jõe suudmes asuv väike kuurortlinn. Narva- Jõesuu geograafiline asukoht annab võimalusi kasutada linnas puhketegevuse arendamisel nii merd kui jõge. Liivaranna kogupikkus mere ääres on 7,5 km, ranna laius on 50-100 m. Narva- Jõesuu randa peetakse kõige tormiohtlikumaks rannaks Eestis. Rand on avatud tuultele, talvel puhuvad teravad külmad põhjatuuled, suvel toovad aga põhjatuuled ülemise sooja veekihi meres ranna poole ja nii on merevesi kõige soojem just põhjatuultega. Piki merekallast kõrguvad 40 m laiuselt liivaluited, luidete kõrgus on 6-10 m, üksikud kohad muuli pool servas kuni 12 m kõrgused. Luited on aegade jooksul kattunud taimestikuga - peamiselt männik ja pajuvõsa. Pajuvõsa on sama väärtuslik haljastus kui männid, kuna kinnistab liivaluiteid. Linnas asuvad metsalad klassifitseeruvad kaitsemetsaks. 2.5. Olemasolev maakasutus Narva-Jõesuu linnaruumist moodustab elamusektor 113 hektarit, sellest korruselamuid on 11 hektaril ja individuaalelamud 102 hektaril. Elamud on koondunud linna lõunarajooni Metsa ja Jaan Poska tänavate vahele. Suur elamurajoon asub Raja ja Nurme tänava kvartalis, 8 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP korruselamud asuvad Rahu ja Koidu ning Jaan Poska ja Kudruküla tänavate rajoonis. Linna peatänavateks võib pidada Vabaduse tänavat ja Jaan Poska tänavat, linnakeskuseks on territoorium keskkoolist (Jaan Poska 36) kuni Meresuu SPA-ni (Aia 48). Linnaruumi kuuluvad 3,5 kilomeetrit jõeäärt, 7,5 kilomeetrit mereranda ja linna viivate teede äärsed metsamassiivid, peamiselt männimets. Reformimata riigimaa osakaal on linnas endiselt suur. 2.6. Teed ja liikluskorraldus Narva-Jõesuu linna läbib üks riigimaantee, see on Narva - Narva-Jõesuu – Hiiemetsa – tugimaantee, mis kuulub IV klassi maantee hulka. Narva-Jõesuu linnas on kokku 36,277 km teid ja tänavaid, nendest kruusakattega 2,673 km 01.01.2010 seisuga ja asfaltkattega 29,122 km (sh ajavahemikul 2006-2010 rajatud tolmuvabasid katteid 6420 m2). Katteta ehk pinnasteid on 3,350 km. Hetkel toimub linnas põhiliiklus mööda J.Poska ja Vabaduse tänavat. 2.7. Linna ruumilise arengu eesmärgid Narva-Jõesuu linna ruumilise arengu eesmärgid põhinevad linna 2011-2025 arengukaval. Arengukava kohaselt on Narva-Jõesuu linna visiooniks tasakaalustatud ja mitmekesine linna areng, puhas elu- ja looduskeskkond, heal tasemel avalikud teenused ning kaasaegse infrastruktuuriga omavalitsus, kus väärtustatakse haridust, kultuuritraditsioone, elanike sotsiaalset ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut. 3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 3.1. Maakasutuse kavandamine Üldplaneeringu põhiülesanne on linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja edasiarendamise vajadustest. Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad - näiteks ärimaaks määratud alale üldplaneeringu järgi võib planeerida ka ala teenindamiseks vajalikke tootmishooneid. Käesoleva üldplaneeringu mõistes võib detailplaneeringu koostamisel maa-alale anda mingi muu kasutusotstarbe (kõrvalsihtotstarbe) kuni 30% ulatuses, mida ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringuga on määratletud olemasolevad maakasutuse juhtfunktsioonid ja esitatud maa-aladele uusi võimalikke kasutusviise maade reserveerimise ehk uute otstarvete kavandamise näol. Maa reserveerimine on maa-ala määramine muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maakasutamise sihtotstarve. Planeeringus määratud juhtfunktsioonid ei tähenda üldplaneeringu jõustudes automaatselt olemasoleva maa-ala sihtotstarbe muutmist ja planeeritava alana kasutusele võtmist, vaid näitavad linnapoolseid eelistusi piirkonna arendamisel. Maaomanik saab maad edasi kasutada praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Ala reaalne uuel otstarbel kasutuselevõtmine toimub läbi detailplaneeringu või katastriüksuse sihtotstarbe muutmise. Erinevate maakasutuse juhtotstarvetega alade piirjooned on tinglikud ja nende ulatus täpsustatakse detailplaneeringuga. Maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel lähtutakse Siseministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikest leppemärkidest ning praktikas tulnud täiendustest. Üldplaneeringuga ei määrata katastri sihtotstarvet – sihtotstarve määratakse edasise maakorralduse käigus. 9 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 3.1.1. Elamumaad Maakasutuse juhtfunktsioon on elamumaa. Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all väikeelamumaad ja korterelamumaad. Elamumaal on lubatud maa-ala teenindavad kõrvalsihtotstarbed kuni 30% ulatuses. Elamuehituseks reserveerimisel on arvestatud olemasolevate elamupiirkondade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Saavutamaks parimat võimalikku otsust on kaalutletud elamuehituspiirkondade asutamiseks sobivate kohtade eeliseid ja puudusi ja Narva-Jõesuu linna arengukavas kajastatud soove maad elamumaadena reserveerida. 3.1.1.1. Väikeelamu maa (tähis kaardil EV) Väikeelamumaa on üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu, vaipelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamumaa ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Uus väikeelamumaa on reserveeritud: • L. Koidula tn 107 kinnistu; • Raja tänava ääres maa-ala; • Metsa tänava ääres (endiste laastelaagrite kohal); • J. Poska ja Metsa tänavatega ümbritsetud ala (sihtotstarbeta maad). Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks väikeelamu maa-alal Peamised Üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele juhtotstarbed leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu, vaipelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Võimalikud Ärimaa, haljasala maa ja tehnoehitise maa (ainult elamuala teenindavate kõrvalotstarbed tehnorajatiste jaoks, nt pumpla, alajaam vms). Hoonestusviis Suurim lubatud maapealne korruselisus 2 korrust. Suurim lubatud hoonete harja kõrgus on 9 meetrit. Elamuid ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m va juhul, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Nõuded krundi 1) krundi jagamisel on krundi minimaalne suurus 600 m² suurusele 2) hoonestamata uue krundi minimaalne suurus ridaelamu puhul on 900 m² 3) hoonestamata uue krundi minimaalne suurus üksikelamu puhul on 1500 m² Suurim lubatud 600 - 700 m2 – 30% täisehituse % 701 - 1000 m2 – 25% 1001 - 1300 m2 – 20% 1301 - 1600 m2 – 17% 1601 - 1900 m2 – 15% Üle 1900 m2 – 13% Soovituslik põhihoone ehitusalune pind väikeelamumaal on kuni 140 m2. Minimaalne Minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt parkimisnormidele. 10 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP ja parkimine Piirete Üldjuhul on krunte lubatud piirata, vt p. 3.3.3. kavandamise põhimõtted 3.1.1.2. Korterelamu maa (tähis kaardil EK) Korterelamumaa on kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, ühiselamu, jms püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa. Olemasolevaid kortermaju tuleb hooldada ning remontida, pöörates erilist tähelepanu soojakadude vähendamisele (välisseinte täiendav soojustamine, akende vahetus). Uus korterelamumaa on reserveeritud: • paralleelselt L. Koidula tänavaga maa-ala; • Vabaduse, Supeluse ja Nurme tänavate vaheline maa-ala; • J. Poska ja Kalda tänavate vaheline maa-ala; • keskuse maa-ala. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks korterelamu maa-alal Peamised Kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, juhtotstarbed ühiselamu, jms püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa. Võimalikud Ärimaa, haljasala maa ja tehnoehitise (ainult elamuala teenindavate kõrvalotstarbed tehnorajatiste jaoks, nt pumpla, alajaam vms). Hoonestusviis Koostamisel Maksimaalne korruselisus on 4. Nõuded krundi Koostamisel suurusele Suurim lubatud Koostamisel täisehituse % Minimaalne Koostamisel lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt parkimisnormidele. ja parkimine Olemasolevate korterelamute juures tuleb parkimine lahendada viisil, mis ei halvendaks sealset elukvaliteeti ning säilitaks olemasoleva haljastuse osakaalu. Piirete Korruselamute krunte ei piirata, erandina on lubatud haljaspiirde kavandamise kasutamine. põhimõtted 3.1.2. Keskuse maa (segahoonestusala), (tähis kaardil K) Arvestades olukorda, kus keskuse ala on kasutusel võrdselt mitmel otstarbel, mis on üksteisega tihedalt seotud, või ala on sobilik analoogseteks kasutusteks - ei ole üldplaneeringus otstarbekas määrata sihtotstarvete ranget suhet. Selline vajadus tekib keskuses, kus ei pea välja kujunema domineerivat maakasutamise otstarvet. 11 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Planeeringu koostamise eesmärgiks on Narva-Jõesuu linna perspektiivse keskuse lahenduse kujundus kuna Narva-Jõesuu linna puuduvad seni korralikult väljakujunenud keskus. Segahoonestusalade puhul lubatud maakasutuse sihtotstarbed on toodud Tabelis 1. Tabel 1. Segahoonestusalal lubatud maakasutuse sihtotstarbed Katastriüksuse sihtotstarvete liigid Ala põhisihtotstarve (segahoonestusala) Elamumaa (korterelamu maa) + Ärimaa + Ühiskondlike ehitiste maa + Transpordimaa + Tootmismaa (tehnorajatiste maa) + Üldkasutatav maa (üldkasutatava maa osakaal on toodud 30% miinimum protsendina kavandatava ala pindalast) Uus keskuse maa-ala on reserveeritud: • Suur-Lootsi, J.Poska ja Vabaduse tänavate vaheline maa-ala. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks keskuse maa-alal: Peamised Vt Tabel 1 juhtotstarbed Võimalikud Vt Tabel 1 kõrvalotstarbed Hoonestusviis Määratakse igakordselt eraldi. Segahoonestatud alal paiknevate korterhoonete esimeste korruste tasapindades on soodustatud avalikkusele suunatud funktsioonid. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Määratakse igakordselt eraldi. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus ja parkimine hoonestusega samal krundil. Piirete Reeglina ei piirata. Erandiks on krundil paikneva hoone kasutusotstarbest kavandamise (nt lasteaed vms) ning kuritegevuse riskide vähendamisest. põhimõtted 3.1.3. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maad (ärimaa), (tähis kaardil Ä) Käesolevas planeeringus mõistetakse kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa all eelkõige kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maad, majutushoone maad ning kontori - ja büroohoone maad. Siia alla kuuluvad ka neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud alad. Planeeringuga kavandatakse muuta linna Aia tänav veelgi atraktiivsemaks turistidele ja linnaelanikele, kes eelistavad jalgsi kõndimist kaubandus-teenindusasutuste vahel. Seega planeeringuga kavandatakse Aia tänava piirkonnas olevate kinnistute sihtotstarbed muuta 12 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP ärimaaks 50% ja väikeelamumaaks 50%. Eelkõige on Aia tänava arendamine seotud vajadusega puhkeala piirkonda arendada ning luua turistidele lisavõimalusi siia puhkama tulla. Uus ärimaa on reserveeritud: • linna keskosa; • Aia tänava piirkond (kavandatakse 50% väikeelamumaa ja 50% ärimaa maakasutuse sihtotstarvet); • J. Poska tänava ääres paiknevad maa-alad; • praegu „Traflotile“ kuuluv tööstuspiirkond; • Vabaduse, Supeluse ja Nurme tänavate vaheline maa-ala; • Raja, Kungla ja Metsa tänavate vaheline maa-ala; • L. Koidula tänava ääres, L. Koidula tn 74 ja 76 kinnistute kõrval. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ärimaa maa-alal Peamised Kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga ja kontorihoone, juhtotstarbed postkontori, majutushoone, tankla, turu maa-ala Võimalikud Väikeelamumaa, parkimisrajatise maa, haljasala maa, tehnoehitiste maa. kõrvalotstarbed Hoonestusviis Määratakse detailplaneeringuga lähtuvalt hoone asukohast linnaruumis, ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne 20% lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus ja parkimine hoonestusega samal krundil. Piirete Piirde rajamine lahendatakse detailplaneeringuga; olemasolevale äri-, kavandamise sotsiaal- ja/või üldkasutatava hoonele piirde rajamine toimub põhimõtted linnavalitsusega kooskõlastatud projekti alusel. 3.1.4. Tootmismaa Käesoleva planeeringuga mõeldakse tootmismaa all tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maad, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Käesoleva üldplaneeringuga muudetakse osa tootmismaast (peamiselt Narva jõe kaldal asuvad maad) ärimaaks ning keskuse maaks. Uusi tootmismaid üldplaneeringuga ei kavandata. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks tootmismaa-alal Peamised Tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise, juhtotstarbed põllumajandusliku tootmishoone ja –rajatise maa-ala Võimalikud Ärimaa, transpordimaa, haljasala maa kõrvalotstarbed 13 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Hoonestusviis Määratakse detailplaneeringuga lähtuvalt hoone asukohast linnaruumis. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Sõltuvalt tootmise otstarbest ja krundi täisehitusest tuleb krundi vaba ala lubatud haljastada, minimaalne lubatud haljastuse osakaal 10%. haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus ja parkimine hoonestusega samal krundil. Piirete Reeglina ette näha tootmise maa-ala kruntide piiramine, vt p. 3.3.3. kavandamise põhimõtted 3.1.4.1. Tehnoehitise maa-ala (tähis kaardil OT) Käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitiste, vee tootmise ja jaotamise ehitiste, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitiste, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitiste, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste ning sideehitiste maa-ala. Uus tehnoehitise maa-ala on reserveeritud: koostamisel Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks tehnoehitise maa-alal Peamised Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitiste, vee tootmise ja jaotamise juhtotstarbed ehitiste, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitiste, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitiste, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste ning sideehitiste maa-ala. Võimalikud Puuduvad kõrvalotstarbed Hoonestusviis Määratakse detailplaneeringuga lähtuvalt hoone asukohast linnaruumis. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Määratakse igakordselt eraldi. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega ja parkimine samal krundil. Piirete Reeglina ette näha tehnoehitise maa-ala kruntide piiramine, vt p. 3.3.3. kavandamise põhimõtted 3.1.5. Veekogude maa Veekogud käesoleva üldplaneeringu mõistes on looduslikud sise- ja rannaveealad ning tehisveekogud. Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvad veekogud on kajastatud Tabelis 2. Tabel 2. Narva-Jõesuu linna veekogud 14 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Veekogu nimi Registrikood Valgala pindala, Pikkus lisaharudega, km2 km Kudruküla oja VEE1065900 28,3 11 Meriküla oja VEE1066000 7,3 5,8 Avalikult kasutatavate veekogude (Kudruküla ja Meriküla ojad) kallastel on kallasrada laiusega 4 m ning Narva lahe ja Narva jõe ääres kallasrada laiusega 10 m, mida mööda võib vabalt ja takistamatult liikuda. Kallasraja laiust arvestatakse kaldanõlva ülemisest servast, lugedes kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Ehitise planeerimisel veekogude kallastele tuleb arvestada kalda veekaitse-, piirangu- ja ehituskeelu vöönditega. Uute ehitiste rajamisel veekogude kalda-aladele tuleb tagada pääs veekogu kallasrajale. Täiendavat veekogude maad üldplaneeringuga ei määratleta. 3.1.6. Transpordimaa (tähis kaardil LT) Käesolevas planeeringus mõeldakse selle all maanteed, puiesteed, tänavat või muud liikluseks kavandatud rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega ning parklad. Uus transpordimaa on reserveeritud: • Raja ja Metsa tänavate vaheline ala sõidu- ja kõnnitee rajamiseks seoses kontserthalli kavandamisega; • tänavavõrk kavandatavas elamupiirkonnas; • kinnistute L. Koidula tn 21 ja L. Koidula tn 19c vahel olev maa-ala. Reserveeritud sõidu- ja juurdepääsuteed määratakse avalikuks kasutamiseks. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks transpordimaal Peamised Maanteed, puiesteed, tänavat või muud liikluseks kavandatud rajatist juhtotstarbed koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega ning parklad Võimalikud Puuduvad kõrvalotstarbed Hoonestusviis Puudub määramise vajadus. Nõuded krundi Määratakse igakordselt eraldi. suurusele Suurim lubatud Puudub määramise vajadus. täisehituse % Minimaalne Määratakse igakordselt eraldi. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Tuleb tagada ohutu liiklus nii sõidukitele kui ka jalakäijatele. ja parkimine Piirete Tee ja tänava maa-alale ei ole piirete kavandamine lubatud. kavandamise põhimõtted Tee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutuse tagamine ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamine toimub kehtivate EV 15 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP seadustealusel. Riigimaanteede (põhimaanteed, tugimaanteed ja kõrvalmaanteed) kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 10 m. Tänava kaitsevööndi laius on tema piirist kuni 10 m, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus. Uute planeeritud maade kasutuselevõtul ja teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva ja väljakujunenud teedevõrguga. Kergliiklusteede arendamisel tuleb lähtuda eelkõige eesmärgist tõsta liikumise turvalisust. Teede sanitaarkaitsevööndisse on keelatud planeerida uut elamu- ja üldkasutatavate hoonete maad ning avalikuks kasutuseks mõeldud puhkeala või –rajatist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimub omaniku ja linnavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel. Uued juurdepääsuteed, mis ristuvad riigimaanteega tuleb kooskõlastada Ida Regionaalse Maanteeametiga. 3.1.7.1. Sadama maa-ala (tähis kaardil LS) Käesoleva üldplaneeringuga mõeldakse selle all sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala ja akvatooriumi. Uus sadama maa-ala on reserveeritud: • Narva jõe ääres. Sadam hakkab tulevikus funktsioneerima eelkõige turistidele orienteeritud väikesadamana. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks sadama maa-alal Peamised Sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks juhtotstarbed kavandatud maa-ala ja akvatooriumi. Võimalikud Parkimisrajatise maa, haljasmaa, tehnoehitise maa kõrvalotstarbed Hoonestusviis Määratakse igakordselt eraldi. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Määratakse igakordselt eraldi. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus ja parkimine hoonestusega samal krundil. Piirete Piirete kavandamise vajadus lahendatakse detailplaneeringuga. kavandamise põhimõtted 3.1.7. Jäätmehoidla maa Jäätmehoidla maaks loetakse tavajäätmete käitlemise ja ladustamise maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa) ja ohtlike jäätmete käitluse maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa). Käesoleva üldplaneeringuga ei reserveerita täiendavalt jäätmehoidla juhtotstarbega maid. 16 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 3.1.8. Riigikaitsemaa (tähis kaardil R) Käesoleva üldplaneeringuga mõeldakse selle all riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatavat maad. Üldplaneeringus käsitletakse riigikaitsemaana Suur-Lootsi tn 1a, Suur-Lootsi 1b, Suur-Lootsi 1c, Raja tn 10, L. Koidula tn 107 ja L. Koidula tn 100a katastriüksust. Käeoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta riigikaitsemaa (maaüksus L. Koidula tn 107 ja maaüksus L. Koidula tn 100a) väikeelamumaaks. Üldplaneeringuga ei reserveerita täiendavalt riigikaitsemaa juhtotstarbega maid. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks riigikaitsemaal: koostamisel Peamised Päästeteenistuse, piiriületus- ja tollipunkti, piirivalveasutuse, korrakaitse juhtotstarbed asutuse maa-ala. Võimalikud Parkimisrajatise maa, haljasmaa, tehnoehitiste maa. Riigikaitsemaa kõrvalotstarbed funktsiooniga olulist mõju mitteomavad objektid (nt politseijaoskond, päästeameti inspektorite kontor jms) võivad vastavalt kasutusfunktsioonile olla ka ärimaal või ühiskondlike hoonete maal. Hoonestusviis Määratakse detailplaneeringuga lähtuvalt hoone asukohast linnaruumis. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Määratakse igakordselt eraldi. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus ja parkimine hoonestusega samal krundil. Piirete Piirete rajamine lahendatakse detailplaneeringuga. kavandamise põhimõtted 3.1.9. Maatulundusmaa 3.1.9.10. Metsamaa-ala (tähis kaardil MM) Metsamaa-ala käesoleva üldplaneeringu mõistes on metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa. Elamumaade reserveerimisel on arvestatud säilitada head metsamaad. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks metsamaa-alal: koostamisel 3.1.10. Sotsiaalmaa 3.1.10.1 Ühiskondlike ehitiste maa (tähis kaardil Ü) Käesoleva üldplaneeringuga käsitletakse ühiskondlike ehitiste maana haridus- ja lasteasutuste-, tervishoiu-, spordi- ja kultuuriasutuste, hoolekandeasutuste, samuti omavalitsusasutuste hoonete ja rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad. Uus ühiskondlike ehitiste maa on reserveeritud: • Metsa tn 7 kinnistu; • J. Poska ja Kalda tänavate vaheline maa-ala. 17 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ühiskondlike ehitiste maa-alal Peamised Valitsus-, haridus-, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja juhtotstarbed spordiasutuse maa-ala. Võimalikud Puhke- ja spordirajatiste maa, parkide maa, looduslik haljasmaa, kõrvalotstarbed tehnoehitiste maa Hoonestusviis Määratakse detailplaneeringuga lähtuvalt hoone asukohast linnaruumis, ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga. Üldkasutatavate ehitiste ja nende juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Määratakse igakordselt eraldi. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus ja parkimine hoonestusega samal krundil. Piirete Piirete rajamine lahendatakse detailplaneeringuga; olemasolevale kavandamise ühiskondlikele ehitisele piirde rajamine toimub linnavalitsusega põhimõtted kooskõlastatud projekti alusel. 3.1.10.2. Puhke- ja virgestusmaa (üldkasutatav maa), (tähis kaardil PV) Puhke- ja virgestusmaa käesoleva üldplaneeringu mõistes on haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt hooajaliselt või aastaringselt teenindavaid hooneid (puhke-, spordi- ja kogunemishooneid), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Uus puhke- ja virgestusmaa on reserveeritud: • L. Koidula tn 75a ja L. Koidula tn 65 maaüksuste vaheline ala. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks puhke- ja virgestumaal Peamised Haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt hooajaliselt või juhtotstarbed aastaringselt teenindavaid hooneid (puhke-, spordi- ja kogunemishooneid), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms Võimalikud Parkimisrajatise maa, väike tehnoehitise maa. kõrvalotstarbed Hoonestusviis Maa-ala ei ole lubatud hoonestada. Erandiks on kerge konstruktsiooniga ala teenindavad väikehooned. Veekogude äärde ehitiste rajamisel tuleb arvestada seadustest tulenevaid piiranguid. Nõuded krundi Määratakse igakordselt eraldi. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Maksimaalselt säilitada olemasolevad metsad ja haljasalad. lubatud 18 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP haljastuse % Liikluskorraldus Tuleb tagada parkimisvõimalus. ja parkimine Piirete Puhke ja virgestusmaa-alale ei ole piirete kavandamine lubatud. kavandamise põhimõtted 3.1.10.3. Haljasala ja parkmetsamaa (üldkasutatav maa), (tähis kaardil HP ja HL, HM) Käesolevas üldplaneeringus mõeldakse haljasala- ja parkmetsamaa all maad, mis on valdavalt linnalisele asulale iseloomulik puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslik ja poollooduslik metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatiste ala. Uus haljasala on reserveeritud: • Narva jõe ääres; • Narva-Jõesuu linna keskosa. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks haljasala ja parkmetsamaal Peamised Park, aed, haljak e. skväär, bulvar, puiestee juhtotstarbed Võimalikud Parkimisrajatise maa, tehnoehitise maa (ainult selle ala teenindavate kõrvalotstarbed tehnorajatiste jaoks, nt alajaam vms). Hoonestusviis Haljasala- ja parkmetsamaal on ehitustegevus keelatud, va tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste (väikevormid) rajamine. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Maksimaalselt säilitada olemasolevad metsad ja haljasalad. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus ja parkimine hoonestusega samal krundil. Piirete Ei ole piirete kavandamine lubatud. kavandamise põhimõtted 3.1.10.4. Supelrannamaa ja supluskohad (üldkasutatav maa), (tähis kaardil PR) Supelrannamaa käesoleva üldplaneeringu mõistes on avalik supelrand nõuetekohase rannateenindusega. Supluskoht käesoleva üldplaneeringu mõistes on maa-ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse ja ujumise võimaldamine. Ujumiskohad ja nende juurdepääsud on märgitud planeeringukaardil. Juurdepääsud rannaalale on määratud ajalooliselt kasutatavate teede ja juurdepääsude kaudu. Vajadusel määratakse täiendavalt rannaalale juurdepääsusid detailplaneeringuga. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks supelranna maa-alal Peamised Nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala. 19 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP juhtotstarbed Võimalikud Puudub määramise vajadus. kõrvalotstarbed Hoonestusviis Maa-alale võib rajada ainult ehitisi, mis teenindavad supelranda, nagu väiksemad spordi- ja puhkeehitised, rannahoone, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid. Puhtuse ja korra tagamiseks tuleb tagada supluskohas ja supelrannas elementaarsete tervisekaitsenõuete täitmine (nt prügikastid, välikäimla) ning riietuskabiinide olemasolu. Vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele ehituskeeluvöönd. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Puudub määramise vajadus. täisehituse % Minimaalne Maksimaalselt säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. lubatud haljastuse % Liikluskorraldus Supluskohale tuleb tagada avalik juurdepääs ja kasutus. Vajadusel tuleb ja parkimine määrata nõuded eratee avalikuks kasutamiseks tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Tuleb tagada parkimisvõimalus eraldiseisva parkimislahendusena väljaspool supelranna maa-ala juhtotstarbega piirkonda. Piirete Ei piirata. kavandamise põhimõtted 3.1.10.5 Kalmistumaa (tähis kaardil S) Kalmistumaa on matmispaik, mis kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Narva-Jõesuu linnas asub üks kalmistu. Lemmikloomade kalmistu linnas puudub. Kalmistute ümber linna territooriumil on kavandatud 50 m laiune keskkonnahäiringuvöönd. Sellesse vööndisse on üldjuhul keelatud rajada hooneid, v.a kalmistut teenindavad hooned. Uus kalmistumaa on reserveeritud: • kalmistu laienemine linna suunas (ca 80 m) Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks kalmistumaal Peamised Kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, juhtotstarbed krematoorium) maa-ala. Võimalikud Parkimisrajatise maa kõrvalotstarbed Hoonestusviis Määratakse detailplaneeringuga. Nõuded krundi Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. suurusele Suurim lubatud Määratakse igakordselt eraldi. täisehituse % Minimaalne Kalmistu laiendamisel säilitada kalmistut ümbritsev roheline vöönd. lubatud 20 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP haljastuse % Liikluskorraldus Tuleb tagada parkimisvõimalus kalmistu krundil või selle vahetus ja parkimine läheduses. Piirete Reeglina ei piirata. Määratakse igakordselt eraldi. kavandamise põhimõtted 3.1.12. Kaitstavad alad ja objektid 3.1.12.1. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on 21. aprillil 2004. a. vastu võetud Looduskaitseseaduse kohaselt kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 3.1.12.1.1. Kaitsealad Keskkonnaregistri alusel asub Narva-Jõesuu linnas 1 maastikukaitseala. Udria maastikukaitseala on moodustatud sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a otsusega kaitse alla võetud Utria rändrahnude külvi, Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 kinnitatud riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude ja kivikülvide loetelus nimetatud suurte rahnude külvi Utrias ja Kohtla-Järve Rajooni RSN Täitevkomitee 16. detsembri 1986. a otsusega nr 13 maastikukaitsealana kaitse alla võetud Utria jõe oru ja parkmetsa baasil. 3.1.12.1.2. Hoiualad Keskkonnaregistri alusel asub Narva-Jõesuu linnas 1 hoiuala. Narva jõe alamjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse. 3.1.12.1.3. Väärtuslikud püsielupaigad Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Keskkonnaregistri alusel puuduvad Narva-Jõesuu linna territooriumil väärtuslikud püsielupaigad. 3.1.12.1.4. Väärtuslikud üksikobjektid Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Keskkonnaregistri alusel ei asu Narva-Jõesuu linna territooriumil väärtuslikke üksikobjekte. 21 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP 3.1.12.2. Kultuurimälestised Narva-Jõesuu linna territooriumil paikneb Kultuurimälestiste riikliku registri alusel 12 kinnismälestist. Kinnismälestiste nimekiri on toodud Lisas 1. Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: • maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; • puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs. Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni. Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras. Mälestist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Muinsuskaitseala ja mälestise silueti nähtavuse ja vaadeldavuse tagamiseks tuleb detailplaneeringut koostades arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eritingimusi. 3.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine 3.2.1. Detailplaneeringu kohustuse seadmise tingimused Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. 3.2.2. Detailplaneeringu kohustusega alad Koostamisel 3.2.3. Detailplaneeringu koostamise juhud Koostamisel 3.3. Maa- ja veealadele laienevad ehitustingimused ja kehtivad piirangud 3.3.1. Ehitustingimused rannaalal Koostamisel 3.3.2. Ehitustingimused miljööväärtuslikul alal Miljööväärtuslik eluasemepiirkond seadusandlikus mõistes on planeeringuga määratletud ala, kus on kehtestatud piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja selle säilitamise vajadustest tulenevad spetsiifilised planeeringulised ja ehituslikud regulatsioonid. Narva-Jõesuu linna territooriumile jäävad miljööväärtuslikud alad on näidatud põhijoonisel (vt Kaart nr 1). Miljööväärtuslike hoonestusalade ehitustingimustest olulisemad on: • uute kruntide ehitusalade ja ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse planeeritava ala piirkonnas olemasolevate kruntide ajalooliselt väljakujunenud ehitusaladest ja ehitusalustest pindadest; 22 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP • uusehitiste rajamisel saab määravaks olemasolevate hoonete väljakujunenud maht ja materjalikasutus; • soovitav on kasutada piirkonnale iseloomulike looduslähedasi materjale ning tuleb vältida modernsete kunstmaterjalide (plastikvooderdis vms) kasutamist; • miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada miljööväärtuslikku hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. 3.3.3. Piiretele esitatavad nõuded Maaüksuse (krundi) tänava, avaliku väljaku või haljasala poolsesse äärde ei või rajada läbipaistmatuid plankpiirdeid ning piirdeid mille kõrgus on rohkem kui 1,5 m. Läbipaistmatuid plankpiirdeid võib rajada vaid ümber tootmis- või liiklusalade, kui see on vajalik müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks. Kõik piirdeaiad peavad asuma teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel. Piiret on keelatud rajada väljapoole maaüksuse piiri ning korterelamute ümber, va juhul, kui see määratakse detailplaneeringuga. Keelatud on piiretega sulgeda juurdepääse ranna- ja kaldaaladele ning avalikele puhkealadele. Soovituslikult peaks puitehitistel olema puitmaterjalist piirdeaiad. Kiviehitistele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida. 3.3.4. Kehtivad piirangud Alljärgnevalt on toodud tabeli vormis maa- ja veealadele laienevad maakasutus- ja ehitustingimused. Tabelis on näidatud piirangu ulatus ja piirangu kehtestav õigusakt. Täpsemaks piirangute rakendamiseks või nendega põhjalikumalt tutvumiseks on vajalik õigusaktidega vahetult tutvuda. Alljärgnevalt toodud õigusaktid on kajastatud 29.05.2015 seisuga. Tabel 3. Piirangud Piirangu Seletus Piirangu Piirangu määrang Õiguslik alus ulatus ulatus Vesi Ranna ja kalda Üle 25 100 m Põhikaardile kantud Looduskaitsesead piiranguvöönd ruutkilomeetri veekogu piir us § 34…37 suuruse valgalaga (tavaline veepiir) jõel Mererannal Narva- 200 m* Looduskaitsesead Ranna ja kalda Jõesuu linna piires us § 34…36, 38 ehituskeeluvöö Üle kümne hektari 50 m nd suurusel valgalaga jõel Kalda 10…25 km2 10 m Veeseadus § 29 veekaitsevöönd valgalaga eesvoolud Veehaarde Puurkaev 50 m, Määratud ala Veeseadus § 28 sanitaarkaitseal 30 m, a 10 m Kalmistu Kalmistu 50m Kalmistu välispiir Kalmistuseadus § rahuvöönd kaitsmine müra 4 eest. Taristu Tee kaitsevöönd Tugimaantee 50 m Äärmise sõiduraja Teeseadus § 13, 23 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP teljest 36…38 Tänav Kuni 10 m Teemaa piirist Elektripaigaldise Elektriõhuliin 2m Õhuliini kaitsevöönd Elektriohutussead kaitsevöönd alla 1 kV on maa-ala ja us § 12, Elektriõhuliin 10 m õhuruum, mida Elektripaigaldise 1…20 kV 3m- piiravad mõlemal kaitsevöönd (õhukaabe pool piki liini telge ulatus ja l) paiknevad kaitsevööndis Elektriõhuliin 25 m mõttelised tegutsemise kord 35…110 kV vertikaaltasandid. §2 Elektrimaakaabe 1m Kaitsevöönd on piki l-liin kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamad ja 2m Kaitsevöönd jaotusseadmed arvestatakse piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Ühisveevärgi ja Maa-alune 2m Kaitsevöönd ulatub Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ühisveevärgi ja ühisveevärgi ja – –kanalisatsiooni kaitsevöönd -kanalisatsiooni kanalisatsiooni seadus § 3’1, survetorustik ehitisi ümbritsevale Ühisveevärgi ja (siseläbimõõt maa-alale, –kanalisatsiooni alla 250 mm) õhuruumile ja kaitsevööndi Maa-alune 2,5 m veekogule ulatus § 2. ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni survetorustik (siseläbimõõt 250…500 mm) Maa-alune 3m ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni survetorustik (siseläbimõõt 500 mm ja enam) Maa-alune 2m ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni vabapoolne torustik (siseläbimõõt alla 250 mm, 24 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP paigaldatud kuni 2 m sügavusele) Maa-alune 2,5 m Kaitsevöönd ulatub ühisveevärgi ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni –kanalisatsiooni vabavoolne ehitisi ümbritsevale torustik maa-alale, (siseläbimõõt õhuruumile või 250 mm ja veekogule. enam, paigaldatud kuni 2 m sügavusele) Maa-alune 2,5 m ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vabavoolne torustik (siseläbimõõt alla 250 mm, paigaldatud üle 2 m sügavusele) Maa-alune 3m ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vabavoolne torustik (siseläbimõõt 250 mm ja enam , paigaldatud üle 2 m sügavusele) Maa-alune 5m ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vabavoolne torustik (siseläbimõõt 1000 mm ja enam, paigaldatud üle 2 m sügavusele ja allmaakaeveõõn esse) Maa- ja 2m Kaitsevöönd ulatub Ühisveevärgi ja veepealne torustiku -kanalisatsiooni ühisveevärgi välispinnast või seadus § 3’1, -kanalisatsiooni kandekonstruktsioon Ühisveevärgi ja torustik ist mõlemale poole. -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus § 3. Ühisveevärgi ja 2m Kaitsevöönd ulatub Ühisveevärgi ja 25 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP -kanalisatsiooni ehitist ümbritseva -kanalisatsiooni muud ehitised piirdeaiani, selle seadus § 3’1, puudumisel 2 m Ühisveevärgi ja kaugusele ehitisest. -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus § 5. Liinirajatise Side liinirajatis 2m Kaitsevööndit Elektroonilise kaitsevöönd maismaal arvestatakse side seadus § liinirajatise 117…119. keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Raadiomast Tõmmitsatega raadiomasti korral selle kõrgusega ja vabalt seisva raadiomasti korral selle 1/3 kõrgusega ekvivalentse raadiusega mõttelise ringjooneni maapinnal. Keskkonnakaitse Ühiskanalisatsioon 20 m Kuja on arvestatud Veeseadus § 26, i reoveepumpla kanalisatsiooni- Kanalisatsioonieh (vooluhulk üle ehitise, v.a torustik i-tiste 10m3/d) lubatud kõige veekaitsenõuded väiksem kaugus § 8. hoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. * - üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Narva-Jõesuu mererannal ehituskeeluvööndi laiust võimaldaks atraktiivse ala turismi- ja puhkemajanduse arendamist kuni 100 m tavalisest veepiirist. 3.4. Teed ja liikluskorraldus 3.4.1. Teed ja parkimise põhimõtted Narva-Jõesuu linna läbib üks riigimaantee, see on Narva - Narva-Jõesuu – Hiiemetsa – tugimaantee, mis kuulub IV klassi maantee hulka. 26 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Narva-Jõesuu linnas on kokku 36,277 km teid ja tänavaid, nendest kruusakattega 2,673 km 01.01.2010 seisuga ja asfaltkattega 29,122 km (sh ajavahemikul 2006-2010 on rajatud tolmuvabasid katteid 6420 m2). Katteta ehk pinnasteid on 3,350 km. Olemasolev teedevõrk on oma tiheduselt rahuldav. Teede normaalse sõidetavuse tagamiseks ning parendamiseks on vajalik teedele tehtavat investeeringute mahtu suurendada. Edasine Narva-Jõesuu linnapoolne areng on peamiselt suunatud olemasoleva teedevõrgu kvaliteedi tõstmisele. Konkreetne kohaliku teedevõrgu arendamine peab toimuma edaspidi teehoiukava alusel ja kõik muutused tuleb kajastada kohalikus teederegistris. Riiklikel teedel toimuv arendustöö toimub riiklike arengudokumentide alusel. Uusi teid on tarvis rajada uutesse elamupiirkondadesse, et tagada juurdepääs elamutele ja suurendada liiklusohutust. Reserveeritud alade täpsem liikluskorralduse tuleb määrata detailplaneeringute käigus, arvestades üldplaneeringus määratud perspektiivsete teede asukohti. Sõidukitele ligipääsetavuse parandamiseks on vajalik viia linna läbivad kohalikud teed tolmuvaba katte alla. Tänapäevani on linnas probleemiks olnud parklate ja parkimiskohtade puudumine. Üldplaneeringuga on reserveeritud ulatuslikud alad parklateks ja parkimiseks teede ääres (L. Koidula tänava laiendamisel on võimalik parkida ühel pool teed). Kõikidel kruntidel (va ühiskondlike ehitiste ja puhkealade puhul, kui see on lahendatud teisiti detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade paigutus tuleb kindlaks määrata detailplaneeringus. Igal ühepereelamul ja ridaelamu korteril peab olema vähemalt 1 parkimiskoht oma krundil. Korterelamutel tuleb oma krundil ette näha minimaalselt 1,5 parkimiskohta korteri kohta, lisaks sellele tuleb ette näha viie korteri peale vähemalt üks täiendav külastajate parkimiskoht. Parklaalad vajavad täpsemat lahendamist detailplaneeringutega. 3.4.2. Kergliiklusteed, kallasrada, suusa- ja matkarajad Kergliiklustee on riigi või kohaliku tee ääres autoliiklusest eraldatud ja/või omaette paiknev jalgratta- ja jalgtee, mis on mõeldud kõikidele kergliiklejatele ühiseks avalikuks kasutamiseks. Kergliiklusteede kavandamine on oluline keskkonnasõbraliku ja loodusthoidva liikumisviisi soodustamiseks, mis aitab vähendada autoliiklust ja sellega kaasnevat liiklusohtu ning samas aitab kaasa tervislike eluviiside harrastamisele. Narva-Jõesuu linna liikluskorralduses pööratakse tähelepanu kergliiklejatele, võimaldamaks linnale sobivaima liiklusviisi turvalist arendamist. Juba väljaarendatud kergliiklusteed pikenevad ka uutele arendusaladele (nt L. Koidula tn, Kalda tn ja Suur-Lootsi tn piirkond). Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamisel peetakse silmas peamiste sihtkohtade (kool, park, kauplused, puhkealad) ühendamise vajadust omavahel ja elamualadega, samuti ühendusteede kavandamist lähialadega (Narva linn ja Vaivara vald). Üldplaneering näeb ette mitmete teede ja tänavalõikude (A. Hahni tänav, rannaalale viivad teed alates Aia tänavast) muutmise kergliiklusteedeks, kus autoliiklus võib olla lubatud ainult valdaja loal. 3.4.5. Ühistransport Narva-Jõesuu linn on bussiühenduses Narvaga. Sillamäe, Jõhvi ja Tallinnaga on ühendus kaugsõidubussidega. Maakonna- ja linnadevaheline ühistransport käib Narvast, samuti ka rongiliiklus. Vedajateks on Narva Autobussikoondis ja üleriigilised bussifirmad. 27 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Üldplaneeringuga tehakse ettepanek suunata osa senisest J. Poska tänava bussiliiklusest Metsa tänavale. 3.5. Tehnorajatised 3.5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Koostamisel 3.5.2. Soojavarustus Koostamisel 3.5.3. Gaasivarustus Koostamisel 3.5.4. Elektrivarustus, s.h. tänavavalgustus Koostamisel 3.5.5. Sidevarustus Koostamisel 3.5.6. Sademete ja pinnavee ärajuhtimine Koostamisel 3.6. Jäätmekäitluse üldnõuded Detailsed jäätmekäitluse põhimõtted lahendatakse omavalitsuse jäätmekavaga. Eesmärgiks on kõikide majavalduste ning ettevõtjate kohustus liituda korraldatud olmejäätmeveoga. Pakendite taaskasutamise võimaluse tagamiseks säilitada ja vajadusel tihendada avalike pakendikonteinerite võrgustikku. 4. ÜLDPLANEERINGU ETTEPANEKUD JA ELLUVIIMINE 4.1. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi määramine Ranna- ja kaldakaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi piir on kantud põhijoonisele. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Narva-Jõesuu mererannal ehituskeeluvööndi laiust võimaldaks atraktiivse ala turismi- ja puhkemajanduse arendamist kuni 100 m tavalisest veepiirist. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuleb pärast üldplaneeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist taotleda Keskkonnaministrilt vastav nõusolek. 4.2. Ettepanekud muude alade ja objektide väärtustamise kohta Koostamisel 4.3. Üldplaneeringu elluviimine 4.3.1. Kuritegevusriskide ennetamine linnakeskkonnas Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada soovitusi kuritegevuse ennetamiseks ning neid töös rakendada. Oluliseks tuleb seada: • tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; • hea vaade ühiskasutatavatele aladele; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. 28 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: • jälgitavus (videovalve); • parklate valgustatus; • eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; • üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; • atraktiivsed materjalid, värvid; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); • atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed; • suunaviidad; • üldkasutatavate alade korrashoid. 4.3.4. Kehtima jäävad planeeringud ja tingimused koostatavatele Käesolev üldplaneering ei muuda üldplaneeringu kehtestamise kuupäevaks kehtestatud detailplaneeringuid, va (veel täpsustatakse): • Narva-Jõesuu keskosa detailplaneering, töö nr 619/05, OÜ Hendrikson&Ko; • Suur-Lootsi 1 territooriumil, Suur-Lootsi ja J. Poska tänavate, Poska 36 ja Kalda 10 territooriumite ja Narva jõe vahele jääva maa-ala detailplaneering, töö nr 08/04, Ruum ja Maastik OÜ; • Suur-Lootsi tn 9 ja lähiala, töö nr 080804-00, BF Projektibüroo OÜ. • Supeluse, Aia, Lennuki tänavate vahelise ja Soome lahe rannajoonega piiratud ala, töö nr 26/09, OÜ Casa Projekt. Varem koostatud ja kehtestatud detailplaneeringute nimekiri on toodud Lisas 2. Kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud maakasutus on üldistatud üldplaneeringu tasemele ja kajastatud vastavalt üldplaneeringu joonistel. Peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist tuleb koostatavate detailplaneeringute lahendust vajadusel muuta selliselt, et üldplaneeringuga seatud tingimused oleksid täidetud. Üldplaneeringuga reserveeritud alade arendamisel on soovitav lahendada ühtselt teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine. Nt reserveeritud aladel selgelt ühtsena eristuv osa (kas elamuala tervikuna või osa sellest) tuleb lahendada detailplaneeringu kohustusega alal ühe planeeringuga või töötada välja enne kinnistute kaupa planeerimist teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemise skeem. Sellisel moel tagatakse ratsionaalsem ressursi kasutus. 4.3.5. Taotletavad munitsipaalmaad Käesoleva üldplaneeringuga on kavandanud maade munitsipaliseerimine lähtuvalt linna arengu vajadustest. Taotletavate munitsipaalmaade nimekiri täpsustatakse. 5. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE SEOSED ÜLDPLANEERINGU PÕHILAHENDUSEGA Koostamisel 29 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP LISA 1. NARVA-JÕESUU LINNAS ASUVATE MUINSUSKAITSE ALL OLEVATE KINNISMÄLESTISTE NIMEKIRI Jrk. nr Reg. nr Mälestise nimi Asukoht Liik Seisund 1 28769 Elamu Nurme tn 33 ehitismälestis hävinud 2 27508 Narva-Jõesuu Aia tn 3 ehitismälestis hea sanatooriumi peakorpus, 1961 3 27106 Vabadussõja J. Poska tn, ajaloomälestis rahuldav mälestussammas Narva-Jõesuu kalmistu 4 13998 Suvila Narva- Pargi tn 6 ehitismälestis halb Jõesuu Pargi 6, 19. saj 5 13996 Suvila Narva- Aia tn 45 ehitismälestis halb Jõesuu Aia tn 45, 19. saj 6 13995 Suvila Narva- Aia tn 29 ehitismälestis halb Jõesuu Aia 29, 19.saj 7 13994 Narva-Jõesuu Vabaduse tn ehitismälestis rahuldav õigeusu kirik, 19. 63 saj 8 13993 Narva-Jõesuu Aia tn 17 ehitismälestis rahuldav Tšaikovski paviljon, 19. saj 9 13991 Narva-Jõesuu Vabaduse tn ehitismälestis hea kuursaali pargi lehtla, 19. saj 10 13990 Narva-Jõesuu Vabaduse tn ehitismälestis rahudav kuursaali park, 19. saj 11 13989 Narva-Jõesuu Nurme tn 2 ehitismälestis halb kuursaal, 1922 12 48 II Maailmasõjas Narva-Jõesuu ajaloomälestis hea hukkunute kalmistu ühishaud 30 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP LISA 2. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD Kehtestatud detailplaneeringu 29.05.2015. a seisuga Jrk. nr DP nr Detailplaneeringu nimi Kehtestatud 1. 11-08 Tikmani maaüksuse ja lähiala Linnavolikogu 29.04.2009. a detailplaneering otsusega nr 2. DP-09-04 Lageda kinnistu ja lähiala Linnavolikogu 27.10.2010. a detailplaneering otsusega nr 3. L. Koidula tn 105 kinnistu ja lähiala Linnavolikogu 27.05.2009. a detailplaneering otsusega nr 4. L. Koidula tn 100 detailplaneering Linnavolikogu 22.01.2004. a otsusega nr 5. 148-98 L. Koidula tn 91b kinnistu ja lähiala Linnavolikogu 29.09.2010. a detailplaneering otsusega nr 47 6. L. Koidula tn 91a, 91b maa-ala Linnavolikogu 29.05.2003. a detailplaneering otsusega nr 7. 93-2007 L. Koidula 86 detailplaneering Linnavolikogu 26.03.2008. a otsusega nr 155 8. L. Koidula 86 kinnistu Linnavolikogu 26.05.2010. a detailplaneering otsusega nr 9. L. Koidula tn 37 detailplaneering Linnavolikogu 26.01.2005. a otsusega nr 10. DP-01-04- L. Koidula tn 19, 19A, 19D Linnavolikogu 28.11.2007. a 07 detailplaneering otsusega nr 11. 61/07 L. Koidula tn 17 maa-ala Linnavolikogu 30.06.2009. a detailplaneering otsusega nr 208 12. L. Koidula tn 14a kinnistu Linnavolikogu 27.02.2009. a detailplaneering otsusega nr 13. Narva-Jõesuu linna Raja tn 73 maa- Linnavolikogu 30.10.2003. a ala detailplaneering otsusega nr 14. 01/08 Vabaduse tn 72 ja lähiala Linnavolikogu 27.05.2009. a detailplaneering otsusega nr 205 15. Vabaduse tn 73 kinnistu Linnavolikogu 11.05.2000. a detailplaneering otsusega nr 16. 06/06 Vabaduse tn 67 ja juuresoleva Linnavolikogu 27.04.2005. a territooriumi detailplaneering otsusega nr 125 17. Vabaduse tn 68 kinnistu Linnavolikogu 09.05.2004. a detailplaneering otsusega nr 18. Narva-Jõesuu linna Nurme tn 46 maa- Linnavolikogu 01.11.2006. a ala detailplaneering otsusega nr 19. Vabaduse tn 66 kinnistu Linnavolikogu 08.02.2001. a detailplaneering otsusega nr 20. Vabaduse tn 64 maa-ala Linnavolikogu 29.08.2007. a detailplaneering otsusega nr 21. Vabaduse 62 kinnistu ja lähiala Linnavolikogu 30.12.2009. a detailplaneering otsusega nr 22. 42/07 Vabaduse 58 detailplaneering Linnavolikogu 30.04.2008. a otsusega nr 159 23. - Vabaduse 56 detailplaneering Linnavolikogu 06.07.2005. a 31 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP otsusega nr 137 24. Nurme 29 ja 31 maa-ala Linnavolikogu 31.08.2006. a detailplaneering otsusega nr 25. Narva-Jõesuu linna Raja tn 43, 45, 47 Linnavolikogu 07.08.2002. a maa-ala detailplaneering otsusega nr 26. Raja tn 6 maa-ala detailplaneering Linnavolikogu 04.04.2002. a otsusega nr 27. 15/08 Raja tn 12 ja lähiala detailplaneering Linnavolikogu 25.03.2009. a otsusega nr 199 28. 20/07 Vabaduse, Supeluse ja Nurme Linnavolikogu 30.06.2010. a tänavate vahelise maa-ala otsusega nr detailplaneering 29. Aia tn 16 maa-ala detailplaneering Linnavolikogu 14.10.2005. a otsusega nr 30. 26/09 Supeluse, Aia, Lennuki tänavate Linnavolikogu 30.06.2010. a vahelise ja Soome lahe rannajoonega otsusega nr piiratud ala detailplaneering 31. Aia tn 14 maa-ala detailplaneering Linnavolikogu 14.10.1999. a otsusega nr 32. Narva-Jõesuu linna Aia tn 11 maa-ala Linnavolikogu 19.04.2001. a detailplaneering otsusega nr 33. 619/05 Narva-Jõesuu linna keskosa Linnavolikogu 03.10.2012. a detailplaneering otsusega nr 120 34. 07-19 J. Poska, Vabaduse, Mere ja Aia Linnavolikogu 27.02.2009. a tänavatega piirneva maa-ala otsusega nr 35. J. Poska tn 17 kinnistu Linnavolikogu 28.04.2004. a detailplaneering otsusega nr 36. Aia tn 2, 3, 4 detailplaneering Linnavolikogu 31.08.2005. a otsusega nr 138 37. 08/04 Suur-Lootsi 1 territooriumi, Suur- Linnavolikogu 30.11.2005. a Lootsi ja J. Poska tänavate, Poska 36 otsusega nr ja Kalda 10 38. Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 13 Linnavolikogu 28.04.2004. a detailplaneering otsusega nr 39. 080804-001 Suur-Lootsi tn 9 ja lähiala Linnavolikogu 25.11.2009. a otsusega nr 40. Liiva 2, detailplaneering Linnavolikogu 26.06.2003. a otsusega nr 41. Tuletorni tn 1 maaüksuse Linnavolikogu 08.06.2000. a detailplaneering otsusega nr 42. T40/04 Suur-Lootsi tn 1A, 1B ja lähiala Linnavolikogu 30.03.2005. a detailplaneering otsusega nr 121 43. 68/06 Pargi/Koidu/Kesk/Vabaduse Linnavolikogu 26.03.2008. a detailplaneering otsusega nr 156 44. Pargi tn 8a kinnistu detailplaneering Linnavolikogu 14.09.2000. a otsusega nr 45. Kesk tn 3a detailplaneering Linnavolikogu 29.05.2003. a otsusega nr 46. Pargi tn 12, 12a, 12b detailplaneering Linnavolikogu 26.09.2002. a 32 / 33 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eskiislahendus. Seletuskiri Töö nr 13042015/UP otsusega nr 47. Pargi tn 14 detailplaneering Linnavolikogu 27.11.2003. a otsusega nr 48. Narva-Jõesuu linna Sepa tn 7 maa-ala Linnavolikogu 21.06.2006. a detailplaneering otsusega nr 49. Mäe tn 26 maa-ala detailplaneering Linnavolikogu 26.11.2008. a otsusega nr 50. Narva-Jõesuu linna Metsa, Ed. Vilde, Linnavolikogu 01.06.1999. a Karja ja Kesk tänavate vahelise otsusega nr kvartaali detailplaneering. 51. Narva-Jõesuu linna Jõe tn 25a maa- Linnavolikogu 30.11.2005. a ala detailplaneering otsusega nr 52. Narva-Jõesuu, Metsa tn 20a ja Jõe tn Linnavolikogu 24.09.2008. a 26 kinnistute detailplaaneering. otsusega nr 53. Jõe tn18 detailplaneering Linnavolikogu 29.08.2012. a otsusega nr 54. Narva-Jõesuu linna Olevi tn 10, 12 Linnavolikogu 31.08.2005. a maa-ala detailplaneering otsusega nr 55. Narva-Jõesuu linna Linda tn 10c, 10d Linnavolikogu 22.01.2004. a detailplaneering otsusega nr 56. Kalevi tn 22 kinnistu detailplaneering Linnavolikogu 28.05.2008. a otsusega nr 57. 1308 Hirve tänava ja lähiala Linnavolikogu 29.04.2009. a detailplaneering otsusega nr 58. 07.06 Linda tn 14a detailplaneering Linnavolikogu 27.10.2004. a otsusega nr 106 59. JU025 Hirve tn 25 detailplaneering Linnavolikogu 30.12.2009. a otsusega nr 20 60. Narva-Jõesuu linna, Metsa tn 11 maa- Linnavolikogu 08.05.2002. a ala detailplaneering otsusega nr 61. DP- Kalda 73/73a detailplaneering Linnavolikogu 28.01.2009. a 2007/029 otsusega nr 189 33 / 33 Saatja: Heli Just <[email protected]> Saatmisaeg: 8. juuli 2015. a. 14:25 Adressaat: Maanteeameti info; TJA - Avalik; yld-veeteedeamet Teema: Seisukoha k�simine Narva-J�esuu linna �ldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi eeln�u osas Manused: Eskiis_N-J linn_uldplaneeringu_seletuskiri.pdf; Eskiis_N-J linn_uldplaneeringu_pohijoonis.jpeg; Seisukoha kusimine KSH programmi kohta-1.ddoc; Narva-Jesuu linna P_KSH programm.pdf Reg . kuu p�e v: 8.0 7.1 5 Kel laae g: 14: 21: 36 Reg . nu mb er: 15- 005 44/ 010 Edastan Narva-J�esuu Linnavalitsuse kirja - palun arvamust �ldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi l�hteseisukohtade osas ning seda hiljemalt 31. juuliks k.a. Juhul, kui Te vastate otse p��rdujale, palun saatke vastuskiri MKMile teadmiseks. Lugupidamisega Heli Just haldusosakonna peaspetsialist 6256 346