Detailplaneeringu kooskõlastamine

LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 27 6. Illustratiivne joonis MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  Maastikuarhitektuuribüroo TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731 Töö nr: DP-14-2010 TARTU MAAKOND, RÕNGU VALD, RANNAKÜLA KÜLA LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING Planeeringu koostamisest huvitatud isik Martti Kalamees Maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper Tartu 2013  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 5 1. Detailplaneeringu koostamise alused ........................................................................... 5 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 5 3. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringute kohta .............. 5 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid .................................................. 6 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................ 6 5.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus.......................................................................6 5.2. Planeeringu lahendus.............................................................................................8 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ..........................................................10 5.4. Kruntide ehitusõigus.............................................................................................11 5.4.1. Krundi hoonestusala piiritlemine...........................................................................12 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ..................................................12 5.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted...............................................................13 5.7. Ehitistevahelised kujad.........................................................................................14 5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ...................................................................14 5.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs ........................................................................16 5.10. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................17 5.11. Kitsendused ja servituudid....................................................................................18 5.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine..........................18 5.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ......................18 5.14. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks ...........................................18 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................19 7. KOOSKÕLASTUSTE/KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ........................................................20 JOONISED .........................................................................................................................22 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................22 2. Olemasolev olukord.....................................................................................................23 3. Planeeringu põhijoonis ................................................................................................24 4. Planeeritud maakasutus ja kitsendused ......................................................................25 5. Tehnovõrkude planeering............................................................................................26 6. Illustratiivne joonis .......................................................................................................27 MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 3 LISAD: 28 1. Rõngu Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu algatamise kohta 29 2. Detailplaneeringu lähteülesanne 31 3. Väljavõte ajalehest Postimees 37 4. OÜ Jaotusvõrgu tehnilised tingimused detailplaneeringuks 38 MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 4 SELETUSKIRI MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 5 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Martti Kalamees. Algatamise taotlus laekus 07.05.2011.a. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rõngu Vallavolikogu otsus 28. juuni 2011 nr 24 Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise kehtetuks tunnistamine ja uue detailplaneeringu algatamine ning Rõngu Vallavalitsuse 11. 08. 2011.a. korraldus nr 156 Rannaküla külas asuva Lepaurva kinnistu detailplaneeringu lähteülesande kinnitamise kohta, planeerimisseadus ja Rõngu valla ehitusmäärus (kehtestatud 25.08.2005, nr. 20). 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Maastikuarhitektuuribüroo Terav Kera OÜ, maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper. 3. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringute kohta Planeeringu eesmärgiks on muuta planeeritava maa-ala sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks. Piiritleda planeeritavale alale jääva elamumaa krundi hoonestusala ning määrata ehitusõigus, liikluskorraldus ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoht. Lisaks on planeeringuala laiendatud ka osaliselt Kuusikuotsa kinnistule, kuna osa nimetatud kinnistust on ette nähtud liita Lepaurva kinnistuga ja samuti nähakse ette eraldada Kuusikuotsa kinnistust transpordimaa sihtotstarvega krunt planeeritava ala ja naabermaaüksuse juurdepääsutee tarbeks. Planeeritava ala pindala on ca 0,8 ha. Lisaks Lepaurva maaüksusele on detailplaneeringualasse kaasatud osaliselt Kuusikuotsa maaüksus. Andmed planeeritavate maaüksuste kohta: • nimi - Lepaurva maaüksus (kü tunnus 69401:002:0020); • omanik – Martti Kalamees; • maakasutuse sihtotstarve - 100% maatulundusmaa; • pindala - 0,5 ha. • nimi - Kuusikuotsa maaüksus (kü tunnus 69401:002:0018); • omanik – Jaak Mardi; • maakasutuse sihtotstarve - 100% maatulundusmaa; • pindala – 3,96 ha. Lähteülesanne on kehtiv kaks aastat. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 6 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid • Rõngu valla arengukava aastateks 2007-2020; • Rõngu valla üldplaneering; • Võrtsjärve piirkonna üldplaneering; • Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”; • Olemasolevad arengukavad ning algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud. Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad. 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud 06.07.2009 OÜ VMB Grupp poolt (litsents nr 563 MA-k ja nr 506 MA), töö nr. 026 - 2009. 5.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritava ala pindala on ca 0,8 ha. Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Rõngu vallas, Rannaküla külas. Asendiskeem. Planeeritava ala skemaatiline asukoht Rõngu vallas Rannaküla külas. PLANEERITAV ALA MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 7 Planeeringualast põhjasuunda jääb põllumaa koos taluhoonetega. Lepaurva maaüksusest idasuunda jääb põllumaa ja üle kohaliku tee algavad metsaalad. Käsitletavast alast lõunasuunda jääb põllumaa ja sealt edasi grupp elamukrunte. Lääne suunas piirneb planeeringuala Võrtsjärvega. Põhjast piirneb planeeringuala Kõrkja maaüksusega, idast ja kirdest Kuusikuotsa (osaliselt kaasatud planeeringualasse) ning lõunast ja kagust Haani maaüksustega. Planeeringualast läände jääb Võrtsjärv. Tabel 1. Andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta Katastriüksuse Jrk. Nr. Kinnistu nimi Maakasutuse sihtotstarve Pindala tunnus Rõngu vald, Rannaküla küla 1. 69401:002:0018 Maatulundusmaa 100 % 3,96 ha Kuusikuotsa kü Rõngu vald, Rannaküla küla 2. 69401:002:0021 Maatulundusmaa 100 % 0,99 ha Kõrkja kü Rõngu vald, Rannaküla küla 3. 69401:002:0011 Maatulundusmaa 100 % 4,17 ha Haani kü Planeeritavast alast kaugemale lõuna- ja põhjasuunda jääb väljakujunenud külamaastik, kus elamute õuealad ja olemasolev hoonestus on koondunud väga lähedale Võrtsjärve veepiirile, järvele lähimad hooned jäävad veepiirist ca 15-20 meetri kaugusele. Olemasolevad ja planeeritud juurdepääsud planeeritavale alale ja kruntidele ning sõiduteed ja jalakäijate liikumissuunad on toodud joonisel 3 (vt. Planeeringu põhikaart). Planeeringuala on hoonestamata ning puuduvad olemasolevad tehnovõrgud. Käsitletava ala läänepiir kulgeb mööda Võrtsjärve randa, mille veekaitsevöönd on 20 meetrit, ehituskeeluvöönd 100 meetrit ja piiranguvöönd 200 meetrit. Võrtsjärve kaldal on igaühele kasutamiseks avatud kuni 10 m laiune kallasrada, mida omanik sulgeda ei tohi. Planeeringuala on suures osas kaetud rohumaaga. Lepaurva kinnistu läänepoolses osas asub põõsastik. Detailplaneeringu idapoolses osas asub peamiselt okaspuudest koosnev puudegrupp, millest põhjapoole jääb maakivikuhila. Suurem puudegrupp asub ka Kuusikuotsa kinnistu kaguosas planeeritava tee alal. Lääneosas Võrtsjärvega piirnev ala on kaetud põõsastikuga ning järve randa ääristab roostik. Maapind on suhteliselt lauge, tõustes vähesel määral planeeringusse kaasatud Kuusikuotsa maaüksuse idaosas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 53.98-56.55 meetrit. Tabel 2. Andmed planeeringualal asuvate kinnistute kohta Aadress Rõngu vald, Rannaküla Rõngu vald, Rannaküla küla, Lepaurva kü küla, Kuusikuotsa kü Katastriüksuse tunnus 69401:002:0020 69401:002:0018 Krundi pindala 0,5 ha 3,96 ha Planeeringueelne sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100% Olemasolevate hoonete arv krundil Hooned puuduvad Hooned puuduvad Olemasolev ehitusalune pindala - - MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 8 Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 (vt Olemasolev olukord). Detailplaneeringuala piirneb ja asub osaliselt Võrtsjärve hoiualal. Lisaks kuulub Võrtsjärve hoiuala Natura 2000 võrgustikku Võrtsjärve linnu- ja loodusalana, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 a korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt jääb kinnistu piirkondliku tasandi ribastruktuuri K29 (rohevõrgustiku koridori) piiresse. Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - looduslikult rohetoiteliste järvede (3150), lamminiitude (6450), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetatud rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Võrtsjärv on Natura 200 võrgustikku esitatud nii linnu- kui ka loodusalana. Hoiuala tähtsus seisneb linnudirektiivi I lisas kantud linnuliikide ja regulaarselt erinevate rändlinnuliikide ning loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaikade ja II lisasse kantud liikide kaitses ja soodsa seisundi saavutamisele kaasaaitamises. Elustiku kaitse ja soodsa seisundi tagamiseks ning negatiivse inimmõju vältimiseks veelinnukogumitele keelatakse Võrtsjärvel skuutritega sõitmine: - kaitstavate liikide rände ajal aprill-mai ja september-november. Skuutritega Võrtsjärvele minek on lubatud üksnes Rõngu valla üldplaneeringu maakasutusplaanil märgitud lautrikohtades. 5.2. Planeeringu lahendus Käesolev detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Rõngu valla üldplaneeringuga on detailplaneeringuga haaratud maa-ala määratud senist maakasutust säilitavaks alaks ehk nn valgeks alaks. (vt Väljavõte üldplaneeringu põhikaardist lk 9). Üldplaneeringuga hõlmatava ala piirides tähendab valge ala, et alal maakasutuse sihtotstarve ei muutu, kuid selle muutmist tulevikus ei piirata. Valgetel aladel on üldjuhul lubatud maatulundusmaale elamute rajamine. Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringu järgi tuleb maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks pöörduda omavalitsuse poole või koostada detailplaneering. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 9 Väljavõte Rõngu valla üldplaneeringust. Võrtsjärve piirkond on hea koht elamiseks ja töötamiseks. Samas on Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringu järgi Rannaküla hõre ja aastatega oluliselt tühjenenud. Piirkonna elujõulisena ja konkurentsivõimelisena säilitamiseks on oluline uute elanike juurdekasv. Kuna Lepaurva kinnistu jääb suures osas Võrtsjärve ehituskeeluvööndisse (välja jääb vaid 6,5 kuni 8,5 meetri laiune riba kinnistu idaosas), siis on planeeringualasse kaasatud ka Kuusikuotsa kinnistu osaala, mille Lepaurva kinnistu omanik ostab Kuusikuotsa kinnistu omanikult liitmiseks Lepaurva kinnistuga ja lisaks osa juurdepääsutee rajamiseks vajaliku ala (moodustatakse eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunt). Planeeritud juurdepääsutee rajamisega laheneb ka probleem Kõrkja kinnistu juurdepääsutee osas, millel puudub samuti hetkel juurdepääs. Planeeritud elamukrundile on detailplaneeringuga lubatud elamu ja kuni kahe abihoone ehitamine. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamisel on tähtsaks seatud looduslik ümbrus. Ehitamise käigus tuleb vältida suuremaid maapinna kõrguste muutmisi juurdepääsuteede ja hoonete rajamisel. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Ehitise püstitamisel on silmas peetud, et õueala juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks maastiku väärtust. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 10 Hoonestuse määramisel ja arhitektuurinõuete andmisel on detailplaneeringus arvestatud planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega ümbritseva looduskeskkonnaga, maakasutusmutriga, väljakujunenud külatüübi ja ehitusmutritega. Rajatavad hooned tuleb sobitada olemasolevasse maastikku nii, et ei tekiks häirivat ebakõla. Seda asjaolu on silmas peetud ka planeeritava hoonestusala määramisel. Rajatavad hooned peavad järgima lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuse paiknemise struktuuri, hoonete mahte ja proportsioone. Uusehituste ehitamisel on soovitav järgida vanu ehitustraditsioone, s.t. kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja värve. Ehitatava elamu ja abihoonete juures on planeeringuga lubatud kasutada vaid võimalikult ehtsaid ja looduslähedasi materjale- fassaadis puit, savi ja kivi ning katusekattena pilliroog, puit, mätaskatus, kivi ja bituumensindel. Et planeeritav hoonestus haakuks ümbritsevasse külamaastikku, võib aiaga piirata vaid õueala. Ka piirete juures on eelistatud võimalikult looduslähedasi piirdeaia lahendused- nt -, roigas- ja lattaiad, vm sobiva lahendusega hõre puitaed, elavtara või madal maakivist piire. Lisahaljastamisel tuleb kasutada antud piirkonnale omast taimmaterjali ja krundisiseste teede ja platside katmisel tuleb kasutada vettläbilaskvaid ja looduslähedaselt mõjuvaid materjale nagu nt sõelmed, murukivi, maakivi, puitpakud vms. Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette kahe slipi ja paadisilla ehitamine, mis võimaldavad Võrtsjärve rekreatiivset kasutamist nii kalapüügiks, veesõiduks jm aktiivseks puhkamiseks. Paadisild on kavandatud rajada osaliselt vajadele ja osaliselt on tegemist teisaldatava pontoon-tüüpi paadisillaga. Kavandatava paadisilla orienteeruvad mõõtmed on antud põhijoonisel (vt joonis 3). Vastavalt arengukavale on oluline, et kõik Võrtsjärvest möödasõitjad tunnetaksid, et viibivad järve ääres ning tuleb avada vaated järvele. Vaated maanteelt järvele on enamasti võsastumise tõttu suletud. Kuna planeeringuala lääne- ja keskosa on võsastunud ja kaldaalal kasvab ca 9-10 meetri laiuse ribana pilliroog, siis on planeeritud kaldaala korrastada, puhastada kuivanud puudest ja võsast ning avada vaateid Võrtsjärvele, samuti ohjata pilliroo vohamist. Väärtuslik ja piirkonnale omane haljastus tuleb säilitada. Detailplaneeringualal tagatakse vaba juurdepääs Võrtsjärve kallasrajal. 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga on ette nähtud jagada planeeringusse kaasatud Kuusikuotsa kinnistu transpordimaaks sõidutee tarbeks ja Lepaurva kinnistuga piirnevas osas eraldada Kuusikuotsa kinnistust nelinurkse kujuga maa-ala ja liita see Lepaurva kinnistuga. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 11 Tabel 3. Maakasutuse koontabel Krundi pos. nr. Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos4 Moodustatakse Lepaurva/Kuusikuotsa Kuusikuotsa Kuusikuotsa Kuusikuotsa katastriüksusest Katastriüksuse maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa planeeringueelne maatulundusmaa 100% 100% 100% 100% kasutamise otstarve Katastriüksuse planeeringueelne 0,5 ha/3,96 ha 3,96 ha 3,96 ha 3,96 ha pindala Krundi planeeritud 6000 m² 380 m² 3,241 ha 5809 m² pindala Krundi planeeritud maatulundusmaa maatulundusmaa elamumaa 100% transpordimaa 100% kasutamise otstarve 100% 100% Märkused: 1. (Katastriüksuste kasutamise sihtotstarvete esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoober 2008. a. määrusest nr. 155 ”Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord ”) 5.4. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigusega (tabel 4) on määratud: 1) krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) ehitiste lubatud kasutamise otstarbed; 4) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 5) hoonete lubatud korruselisus; 6) hoonete suurim lubatud (harja)kõrgus (maapinnast). Tabel 4. Kruntide ehitusõigused Krundi pos. nr. Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Krundi olemasolev/säiliv 6000 m² 380 m² 3,241 ha 5809 m² pindala Krundi planeeritud transpordimaa maatulundusmaa maatulundusmaa kasutamise elamumaa 100% 100% 100% 100% sihtotstarve Hoonete suurim 3 hoonet (1 elamu+ Krunti ei Krunti ei Krunti ei lubatud 2 abihoonet) hoonestata hoonestata hoonestata arv krundil Üksikelamu (kood 11101) 2 abihoonet (kood 12744 elamu Ehitiste lubatud majapidamisabihoone, kasutamise - - - nagu nt kuur, otstarbed individuaalgaraaž ja saun) Paadisild, slip (kood 21512), MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 12 Hoonete suurim lubatud ehitusalune 350 m² - - - pindala Hoonete lubatud Üksikelamul ja abihoonetel 1+ärklikorrus - - - korruselisus Hoonete suurim lubatud harjakõrgus kuni 8,0 meetrit - - - maapinnast Märkused: 1) (Katastriüksuste kasutamise sihtotstarvete esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoober 2008. a. määrusest nr. 155 ”Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord ”) 2) Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud `Ehitise kasutamise otstarvete loetelu’, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määrus nr 78. Planeeringu põhijoonisel on toodud põhihoone ehk elamu soovituslik asukoht hoonestusalas. 5.4.1. Krundi hoonestusala piiritlemine Krundi hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist, samuti on arvestatud vajalike tuleohutuskujadega ja võimaliku liikluskorraldusega. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Ka võimalikud väikeehitised peavad paiknema hoonestusalas. Samas on lubatud hoonestusala sisse rajada haljastust, tee- ja parklarajatisi ning tehnovõrke. Hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Planeeritud hoonestusala sidumine krundi piiridega on toodud joonisel 3. Rajatisi võib ehitada ka väljapoole planeeritud hoonestusala. Planeeringu joonistele kantud suurem hoonestusala võimaldab vabamalt valida hoonete asukohta ja kuju. 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale juurdepääs kohaliku tähtsusega kruusateelt planeeritud sõiduteele, mis kulgeb üle Kuusikuotsa kinnistu kuni Lepaurva ja Kõrkja kinnistuni. Planeeritavale sõiduteele on ette nähtud moodustada eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunt, mis on kavandatud avalikku kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub teeseaduses sätestatud korra alusel. Detailplaneeringus on näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsu krundile, planeeritud teelt mahasõidu täpne asukoht antakse elamu projekti asendplaanil. Krundile ehitatav piirdeaed peab olema paigaldatud nii, et jääb piisav ala lume lükkamiseks ja võimaldama sõiduteel olevatel autodel ümberpööramist. Olemasolevad ja planeeritud juurdepääsud planeeritavale alale ning sõiduteed ja jalakäijate liikumissuunad on toodud kaardil 3 (vt. Planeeringu põhikaart). Olemasoleva kruusakattega vallatee kaitsevööndiks on 50 meetrit. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 13 Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2003 „Linnatänavad” parkimisnormidele äärelinna kohta. Parkimiskohtade täpne lahendus tuleb näidata elamu ehitusprojekti asendiplaanil. Tabel 5. Parkimise kontrollarvutus Ehituse otstarve/liik Ehitise Parkimisnorm Normijärgne Planeeringus ettenähtud asukoht arvutus parkimiskohtade arv krundil üksikelamu äärelinn Elanikele 1-2, külalistele 1 2-3 2-3 5.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringuala lääneosa on kaetud põõsastikuga. Kõrgem säilitatav haljastus, mis koosneb suuremas osas okaspuudest, paikneb planeeritava ala idaosas, Kuusikuotsa kinnistul. Planeeritava tee piirkonnas asuvast okaspuudegrupist likvideeritakse osa, mis jääb ette tee rajamisele, ülejäänud säilitatakse maksimaalses võimalikus mahus kõrghaljastuse näol. Planeeringuala lääne- ja keskosa on võsastunud ja kaldaalal kasvab ca 9-10 meetri laiuse ribana pilliroog, seetõttu on planeeritud kaldaala ette nähtud korrastada, puhastada kuivanud puudest ja võsast ning avada vaateid Võrtsjärvele, samuti ohjata pilliroo vohamist. Enne tööde algust on vajalik veekaitsevööndis planeeritavateks tegevusteks, nagu roolõikus ja võsaraie, taotleda Keskkonnaametilt kooskõlastust, et kaitstava loodusobjekti valitseja saaks seada tingimusi tööde läbiviimisele. Detailplaneeringuga on määratud nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks. Olemasolev, säilitatav ja planeeritud haljastus on näidatud kaardil 3 (vt. Planeeringu põhikaart). Krundiomanikul on lubatud täiendava kõrg- ning madalhaljastuse rajamine. Lisahaljastus lahendatakse planeeritaval krundil edasise projekteerimise käigus vastavalt krundiomaniku soovile. Krundi haljastamiseks on soovitav tellida haljastusprojekt. Krundi haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: • Krunt peab olema heakorrastatud ja haljastatud. • Ehitamise käigus tuleb vältida suuremaid maapinna kõrguste muutmisi juurdepääsuteede ja hoonete rajamisel. • Loodus- ja maalähedase ilme säilitamiseks tuleb säilitada maksimaalses võimalikus mahus olemasolev väärtuslik ja piirkonnale omane haljastus. • Haljastuse rajamisel antud planeeringualale arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku. Taimed peavad sobima kokku omavahel ja peavad olema antud piirkonnale iseloomulikud. • Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks nimetatakse puittaime, mille rinnasdiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on vähemalt 0,08 m. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 14 • Peale hoonestuse ja kõvakattega pindade ehitamist peab haljastatavaks alaks (puud, põõsad, muru jne) jääma vähemalt 75% üldpindalast. • Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrkude peale istutada kõrghaljastust. • Kõrghaljastuse istutamisel hoonete vahetusse lähedusse on soovitav puud istutada hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Piirded Hoonestuse paremaks haakumiseks ümbritseva külamaastikuga, võib aiaga piirata vaid õueala. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva looduskeskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega. Rajatavad piirded võivad olla 0,8 kuni 1,2 m kõrgused (vt täpsemalt tabel 6). Tabel 6. Planeeringuga määratud nõuded piiretele Piirete tüübid ja materjal Lubatud piirded- roigas- ja lattaiad, vm sobiva lahendusega hõre puitaed või elavtara kõrgusega kuni 1,2 meetrit. Maakivist piire kõrgusega kuni 0,8 meetrit. Lubamatud on plank-, betoon- või plekkpiirded 5.7. Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Detailplaneeringuga lubatud hoonete madalaim tulepüsivusklass on TP3 (tuld kartev), samas tohib ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. 5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringualal puuduvad olemasolevad tehnovõrgud. Planeeritud lahendused Tehnovõrkude rööpvahekauguste planeerimisel on arvestatud EVS 843:2003 „Linnatänavad” toodud nõuetega. Planeeringul on esitatud planeeritud tehnovõrgud. Tehnovõrkude asukohad on näidatud joonisel 5 (Tehnovõrkude planeering). Tehnovõrkude rajamise mahtude koondtabelit detailplaneeringuga ei anta, kuna enamus tehnovõrke hakkab paiknema krundil ja tabel tuleks ebatäpne. Võrkude täpsemad pikkused selguvad kui on teada kuidas hooned täpselt krundile rajatakse ja misssugune saab olema hoonetesisene logistika. MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 15 VEEVARUSTUS Detailplaneeringuala veevarustus on ette nähtud planeeringuala kaguossa kavandatud salvkaevu baasil. Tabel 7. Arvestuslik veetarbimine Hoone liik Arvestus Kokku veetarbimine hoones Üksikelamu 120 liitrit inimese kohta ja Planeeritud 120 liitrit x 3 inimest arvestusega, et peres on peres = 360 liitrit keskmiselt 3 inimest Planeeritav arvutuslik veetarbimine on ca 0,36 m³/d. KANALISATSIOON Planeeringuala reovesi on ette nähtud puhastada omapuhasti abil (imbsüsteem). Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 171 §6 on omapuhasti kuja 10 meetrit (v.a. septikul), septiku kuja on vähemalt 5 meetrit. SADEMETEVEE KANALISATSIOON Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundisisene parkla ja teed rajada vettläbilaskvatest materjalidest, näiteks sõelmed, murukivid, maakivid, puupakud vms. Krundi täpsem maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse ehitusprojektis. Krundile rajatavatelt kõva-pindadelt immutatakse sademevesi maasse, sademevett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega avalikult kasutatavale tee maa-alale. TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHTADE PAIKNEMINE Tuletõrjeveevarustus on lahendatud Rannaküla olemasoleva tuletõrje veevõtukoha abil, mis asub Kannistiku kinnistul järve ääres. Tuletõrje veevõtukoht jääb planeeringualast ca 2,4 km kaugusele. Veevõtukoht tuleb tähistada ja tagada tema aastaringne kasutamisvõimalus (paigaldada kuivhüdrant). SOOJAVARUSTUS Krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-, õli-, päikese- või tahkeküte. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. ELEKTRIVARUSTUS Lepaurva kinnistu (69401:002:0020) elektrivarustuseks on ette nähtud kasutada olemasolevat Haani alajaama. Lepaurva kinnistu elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV maa-liitumiskilp. Liitumiskilbi elektritoide on ette nähtud 0,4kV maakaabelliiniga MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 16 olemasolevast Haani komplektalajaamast. Erakruntide sisse planeeritavale OÜ Elektrilevi elektriliinidele on ette nähtud servituudi seadmise vajadusega alad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Liitumiskilp teenindamiseks peab jääma vaba juurdepääs, mida ei tohi krundiomaniik sulgeda. Elektrivõrgu projekteerimisel lähtuda OÜ Jaotusvõrk Tartu Piirkonna poolt välja antud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 177534 antust. SIDEVARUSTUS Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. 5.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Planeeringualale ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Planeeritavale krundile pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele. Prügikonteineri paiknemine määratakse vastavalt ehitusprojektile ning asukoht peab olema näidatud ehitusprojektis asendiplaanil. Hoonetele ei või anda kasutusluba enne, kui on välja ehitatud nõuetele vastav elektri-, vee-, ja kanalisatsioonilahendused. Planeeringuala piirneb Võrtsjärvega, mille veekaitsevöönd on 20 meetrit, ehituskeeluvöönd 100 meetrit ja piiranguvöönd 200 meetrit. Võrtsjärve kaldal on igaühele kasutamiseks avatud kuni 10 m laiune kallasrada, mida omanik sulgeda ei tohi. Veekaitsevöönd on moodustatud vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks vee kaldaalal. Veekogu veekaitsevööndi ulatus ning selles keelatud tegevuste loetelu on toodud Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655). Kalda ehituskeeluvööndi mõiste ja kitsendused on toodud Looduskaitseseaduse §-s 38 (RT I 2004, 38, 258). MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 17 Kalda piiranguvööndi mõiste ja kitsenduse sisu on toodud Looduskaitseseaduse §-s 37 (RT I 2004, 38, 258). Kalda piiranguvööndis on keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine, maavara ja maa-ainese kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 5.10. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonestuse määramisel ja arhitektuurinõuete andmisel on detailplaneeringus arvestatud planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega ümbritseva looduskeskkonnaga, maakasutusmutriga, väljakujunenud külatüübi ja ehitusmutritega. Rajatavad hooned tuleb sobitada olemasolevasse maastikku nii, et ei tekiks häirivat ebakõla. Seda asjaolu on silmas peetud ka planeeritava hoonestusala määramisel. Rajatavad hooned peavad järgima lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuse paiknemise struktuuri, hoonete mahte ja proportsioone. Planeeritavate hoonete arhitektuursed lahendused peavad olemasolevat keskkonda väärtustavad. Uusehituste ehitamisel on soovitav järgida vanu ehitustraditsioone, s.t. kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja värve. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Hooned peavad omavahel harmoneeruma. Tabel 8. Hoonestuse arhitektuursed nõuded Hoonete suurim lubatud korruselisus Elamul ja abihoonetel 1+ärklikorrus Lubatud põhimahu 35º-45º katusekalded Lubatud katusetüübid/ Viilkatus ja ümardatud viilkatus lubatud katusekatte materjalid Katusekivi, roog, puit, mätaskatus või bituumensindel Välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada puitu (lubatud ka palkhooned), savi ja/või puit koos kivi vooderdusega (kivi Põhilised vooderdus max 50% vooderduse pindalast). välisviimistlusmaterjalid/ Keelatud on imiteerivate materjalide (keelatud kasutada imiteerivaid Lubatud välisviimistluse materjale (plastik- ja plekkvooder ning viimistluskatteta betoon ja värvitoonid gaasbetoon); Välisviimistluses kasutada looduslähedasi värvitoone, lubamatud on nn ultra värvitoonide kasutamine. Kohustuslik ehitusjoon Ei määrata detailplaneeringuga Hoone sokli kõrgus Maapinnast 30-100 cm MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 18 5.11. Kitsendused ja servituudid Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndis, Võrtsjärve kallasrajal, veekaitse- ehituskeelu- ja piiranguvööndis ning tee kaitsevööndis. 5.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust. Ala edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tuleb tagada: • üldkasutatava tee ja eraalale viiva sissepääsuteede selge eristamine; • autode parkimine hoonete vahetus läheduses või hoonesiseselt; • võimalusel kinnistusisese juurdepääsutee ja parkimisala valgustatus; • vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, liiklusttakistavad objektid, piirded); 5.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Kahjud hüvitatakse igakordse omaniku poolt. 5.14. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös tehnovõrkude valdajate ja krundi omaniku vahel. Krundisisesed tehnovõrgud ja ühendused tehnovõrkudega rajab krundi hoonestaja/omanik vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse tema valdaja poolt. Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud Ehitusseaduse § 41 toodud nõuetele vastava isiku poolt (st registreeritud majandustegevuse registris). MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 19 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ Kooskõlastav asutus Kooskõlastaja allkiri Kuupäev Kooskõlastuse tingimus või ettevõte (nimi ja amet) pitsat MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 20 7. KOOSKÕLASTUSTE/KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Planeeringul asuvad kooskõlastused: 14.11.2012 Mardi Jaak lk 19 15.11.2012 Kolga-Jaani Vallavalitsus kiri nr 16-4/652 19.11.2012 Rannu vald kiri nr 7-4/717-1 28.11.2012 Terviseameti Lõuna Talitus hindamine nr. 9.3-1/9727 05.02.2013 Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon kiri JT 6-5/13/28409-4 18.02.2013 Päästeameti Lõuna Päästekeskus Joonis 3 18.02.2013 Elektrilevi OÜ arendus-ehitusosakond Joonis 5 MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 21 JOONISED MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 22 JOONIS 1 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 LEPAURVA MAAÜKSUS MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ  LEPAURVA KINNISTU DETAILPLANEERING 25 4. Planeeritud maakasutus ja kitsendused (eraldi lehel) MAASTIKUARHITEKTUURIBÜROO TERAV KERA OÜ Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 1. juuli 2015. a. 15:14 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Koosk�lastuse taotlus Lepaurva DP Manused: 8-1.4-783 Tehnilise J�relevalve amet-koosk�lastus.ddoc; Koosk�lastused.zip; LEPAURVA DP.zip Lugupidamisega Silvia R��mussaar vallasekret�ri abi R�ngu Vallavalitsus 731 4480, 516 5528 [email protected]