Vastuskiri PRIA järelepärimisele

-864235 -144145 0 0 Katrin Viira Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Narva mnt 3 51009 Tartu Teie 02.06.2015 nr 15-5/15/44 Meie 20.07.15 nr 22-5/ 15-0892-004 Vastuskiri PRIA järelepärimisele Austatud Viira Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) palus hinnangut, kas Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (edaspidi ELASA ) tagab vastavalt põllumajandusministri 3. märtsi 2011 määruse nr 21 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi põllumajandusministri määrus ) §16 lõige 2 punktile 6 ja lõikele 7 hulgimüügitasandi lairibateenuse sellise hinnakujunduse, mis võimaldab jaemüügitasandi lairibateenuse osutamist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele ning kas ELASA on saanud lähtudes Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (edaspidi komisjoni otsus ) artiklitest 5 ja 6 liigset hüvitist. Tehnilise Järelevalve Amet küsis 05.06.15 kirjaga nr 22-5/15-0892-002 ELASA-lt selgitusi hinnakujunduse ja liigse hüvitise teemal. ELASA esitas oma selgitused 16.06.2015 kirjaga nr O.2-7/15-010. ELASA hinnakujundus ELASA rajab EL sihtfinantseerimise ning omafinantseeringu baasil uue põlvkonna valguskaablivõrgu (edaspidi võrgu), haldab seda võrku, ning annab seda rendile mittetulunduslikul (s.t. kasumit mittetaotleval) alusel. ELASA-l puudub varasem või muu tegevus, ning põhitegevuse mahu määrab valmiva võrgu maht. Väljaehitatud võrgus on Riigikontrolli „Lairibavõrgu ehk kiire interneti väljaehitamise tulemuslikkus“ auditis esitatud arvutuste kohaselt ligi 106 700 km valguskaabli kiudu (valdavalt kasutatakse 48kiulist kaablit), millest on lepingutega välja renditud umbes 11 300 km ehk 10,6%. Samas on ELASA hinnangul selline lepingute arv piisav võrgu ülalpidamiseks. 2014. aasta alguse seisuga oli ELASA-l valguskaabli rendilepinguid sõlmitud kokku 12 rentnikuga, kellest 6 on ELASA asutajaliikmed. ELASA lepingute analüüsimisel oli näha, et kiu rentnikest suurema osa moodustavad lepingud mobiilsideoperaatoritega (57,1% lepingutest ja 61,5% renditavast kiust). Püsivõrgu pakkujatest rendib baasvõrku kõige enam Elion Ettevõtted AS, kelle osa kõigist lepingutest on 38% ja 32,6% kiu pikkusest. 95% kiu rendilepingutest (ja 94% kogu väljarenditud kiust) on sõlmitud suuremate operaatoritega . ELASA-l on üks põhiteenus – valgukaabli kiu (nn. pimekiu, ingl.k . dark fiber ) rent. Lisateenused tulenevad põhiteenuse kasutuselevõtust või muutustest (liitumine, lisaühenduste loomine) ning põhinevad kas teenuse mahul (liitumise puhul trassi pikkusel, mille ulatuses on vajalik leida ja ette valmistada kliendile sobilik ühendus) või ELASA lepinguliste haldusteenuste pakkujate ühikuhindadel (uute ühenduskohtade rajamine, kiudude keevitamine jms). Kliendil on võimalus tema jaoks rajatud ühenduste rendiperioodi algust edasi lükata tasudes broneeringutasu (50% kuutasust). Võrku rentivatetele ettevõtjatele (edaspidi rentnikele) renditakse võrku hindade alusel, mis kinnitatakse eelseisvaks perioodiks, ja mida vajadusel muudetakse. Hindade kujunduses eristatakse kahte tarbimismahtude taset – kiupaari rent tavatingimustel (2014.a: 99,6% rendituludest) ning ühe kiu rent sideoperaatorile ühe lõppkasutaja ühendamiseks (0,4% kuutasudest). On rakendatud rentnike võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet – kõigil soovijatel on võimalik liituda teenusega ning kõigile rentnikele kehtib sama hind. Kõiki rentnikke käsitletakse ühtse kogumina, s.t rentnike jagamist gruppidesse renditavete koguste vm tingimuste alusel ei toimu. ELASA võrgu osade rajamisel kasutatakse erinevaid finantseerimisallikaid, eelkõige erineb sihtfinantseeringu ja omafinantseeringu osakaal. Hinnad peavad võtma arvesse nende finantseerimisallikate osakaalusid (suurima mõjuna toob omafinantseeringu osa suurenemine kaasa intressikulude osakaalu suurenemise). Rendihinnad kujundatakse eelolevaks perioodiks, lähtudes: i) olemasoleva ja planeeritava võrgu suurusest, ii) rendimahust olemasolevas võrgus ja prognoosist planeeritavas võrgus, ja iii) olemasoleva ja planeeritava võrgu haldamise kogumaksumusest. Võrgu suurus. ELASA võrgu rajamise üldised põhimõtted on kehtestatud EstWin projekti dokumentidega. Võrgu asukoha valiku aluseks on kohalike omavalitsuste ja sideoperaatorite nägemused, kuidas igas konkreetses piirkonnas on võimalik täita EstWin projekti eesmärke. ELASA koostab sellelt baasilt üksikasjaliku kaardistamise, katvuse analüüsi ja konsulteerib huvirühmadega. Selle tulemusel leitakse trassilõigud, mis vastavad piirkondade huvidele, ning mis loovad sideoperaatoritele võimaluse pakkuda piirkonnas lõpptarbijatele kiiret lairibateenust. Selle tulemusel kujuneb ELASA võrgu maht, mida on võimalik välja rentida. Rendimaht leitakse operaatorite ja kohalike omavalitsuste huvide põhjal rentida kiudu ELASA olemasolevas ja planeeritavas võrgus. Selle alusel tekib prognoositav tulubaas. Siinjuures arvestatakse ka planeeritavate ehituste valmimise ja rendi alguste ajakava. Võrgu haldamise kogumaksumuse moodustavad võrgu opereerimisega ja haldamisega seotud kulud, (s.h. nii jooksvad, kui ka pikemas perspektiivis võrgu jätkusuutliku tegutsemise tagamisega seotud kulud), ning vajalikud investeeringud. Selles sisalduvad ka need võimalikud kulud, mis tulenevad võrgu omanikuks olekuga seonduvatest riskidest. Mittetulunduslikust tegevusvormist tulenevalt ei arvestata kogumaksumuse hulka "planeeritud tulukust". Kogumaksumuse alusel kujuneb kulubaas, mis arvestab mh ka olemasolevaid ja võimalikke sõlmitavaid hooldamise ja haldamisega seotud lepinguid, materjalide ja teenuste hinnatasemeid, ning muud informatsiooni valdkonna arengu kohta. ELASA hinnakujundusmudel seab eesmärgiks, et prognoositava võrgu suuruse, prognoositava rendimahu ning prognoositavate kuludega oleks tegevus kasumit mittetaotlev, kuid samas oleks tagatud jätkusuutlik tegutsemine pikemas perspektiivis. EstWin projektiga ette nähtud võrgu rajamine on suuremahuline ja pikaajaline projekt. Kuna ELASA võrk katab kogu riigi, siis koosneb ta erinevatest osadest, mille näitajad võivad olla võrdlemisi erinevad (vajalik trassikilomeetrite arv, rendihuvi, tööde keerukus, ehitusmaksumus jne). Ka ehitushinnad võivad kõikuda projekti valmimise aastate jooksul. ELASA käsitleb oma võrku ühtse tervikuna, vastasel juhul ei oleks võimalik kehtestada kogu võrgus ühtseid renditingimusi ja hindu, piirkondade eripärast olenemata. See tähendab ka, et võrgus toimub erinevate piirkondade vahel nö ELASA sisene "ristsubsideerimine". Ning seetõttu on võimalik EstWin projekti raames võrgu rajamine ka "vähemtasuvatesse" või isegi "kahjumlikesse" piirkondadesse, millega luuakse nendesse piirkondadesse samasugune lairibavõrgu infrastruktuur, nagu "kasumlikumatesse" piirkondadesse. Tulenevalt sellest, kas antud etapil (aastal) rajatakse võrke nö "kasumlikumates" või "vähemkasulikumates" piirkondades, võib ka majandusnäitajates esineda kõikumisi. ELASA hinnakujundus seab eesmärgiks "nullkasumi" saavutamise, kuid võrgu rajamise keerukuse ja väliste tegurite tõttu ei ole see kõigil aastatel eraldi võttes võimalik. ELASA hinnakujundus ei pea õigeks pidevalt korrigeerida hindu üles ja allapoole, tulenevalt selleks hetkeks valminud võrgu majanduslikest näitajatest. Olemasoleva võrgu põhjal on võimalik tulevaste piirkondade näitajaid prognoosida, kuid tegelikud näitajad selguvad, kui ehitus jõuab igasse konkreetsesse piirkonda. Piirkondi, kuhu EstWin projekti raames on kavandatud võrgu rajamine, kuid mille täpsem planeerimine ei ole veel alanud, hinnatakse konservatiivselt, st. loetakse, et võrgu majandamine nendes piirkondades pigem vajab ELASA sisest "ristsubsideerimist" kui et võimaldab selle arvelt subsideerida teisi vähemtasuvaid trassilõike. Seetõttu lähtub ELASA kogu võrgu valmimise perioodil oma tegevuses "nullkasumi teenimise" põhimõttest, kuid võrgu valmimise perioodi tuleks vaadata ühe tervikuna ning tervikliku hinnangu saab anda pärast kogu EstWin projekti valmimist. Tulenevalt renditavate mahtude kasvust langetas ELASA kiu rendihinda 2014 aasta sügisel. Kiupaari meetri kuu rendihind on alates 1.oktoobrist 2014 senise 0,012 € asemel 0,01 € jooksev meeter . Võrdluseks pakub Eesti Telekom AS valguskaabli kiu renti hinnaga 0,0383 € jooksev meeter , mis on ca 3 korda kõrgem, kui ELASA võrreldava teenuse hind. Riigikontrolli „Lairibavõrgu ehk kiire interneti väljaehitamise tulemuslikkus“ auditi lõikes 61 on märgitud, et väikesed sideoperaatorid ei ole rahul rendihindadega. Nende soovitud hind varieerub 0 eurost (põhjendusega, et selle ehituse on kinni maksnud EL) kuni 0,01 euroni jooksva meetri eest. Samas ei pea Riigikontroll lairiba baasvõrgu tasuta kasutusse andmist mõistlikuks, kuna ELASA peab igapäevaselt tegema võrgu haldamise, hooldamisega ja omafinantseeringu katmiseks võetud laenude teenindamisega seotud kulusid. Tehnilise Järelevalve Amet ei pea ELASA lairiba ülekandevõrgu tasuta kasutusse andmist põhjendatuks. ELASA müügihinna kujunduse mudeli on läbi vaadanud ELASA asutajateks olevad riigi suurimad sideettevõtted, ning andnud nõusoleku hakata sellistel tingimustel võrku rentima. Seoses omafinantseeringuga on selle läbi vaadanud mitmed Eestis tegutsevad pangad ning teinud selle põhjal võistlevad laenupakkumised projekti finantseerimiseks omafinantseeingu osas. Hetkel on ELASA-l sõlmitud kolm pikaajalise investeerimislaenu lepingut, mis põhinevad turutingimustel. ELASA võrgu rajamisele on seatud piirang: Operaatorite olemasolevat infrastruktuuri ei dubleerita. EstWini võrku ei ehitata piirkondadesse, kus kiudoptiline võrk on juba olemas.“ (Euroopa Komisjoni 20.7.2010 Riigiabi otsuse K(2010)4943 „Riigiabi N196/2010 - Üle-Eestilise lairiba internetiühendust võimaldava jätkusuutliku infrastruktuuri rajamine “ (edaspidi riigiabi otsus ) punkt 35) Samuti puudub neis piirkondades operaatorite huvi iseseisvalt analoogilisi võrke rajada: „Prognoositava madala nõudluse tõttu on erasektori operaatorid seni otsustanud neis piirkondades kiirete lairibaühenduste ehitamisse mitte investeerida“ (riigiabi otsus p.5) Seetõttu ELASA rajatava võrgu asukohtades juba EstWin projekti eeldustest tulenevalt konkurentsi ei esine, kuna seal puudub eelnev valguskaabel võrk, mida saaks analoogiliseks otstarbeks kasutada (sh milles leiduks piisavalt vaba ressurssi), ning ka operaatoritel ei ole majanduslikku huvi samasse konkureerivat võrku rajada, olenemata EstWin projekti teostumisest. Mobiilside mastide vahel on hetkel valguskaabli alternatiivina kasutusel raadiolingid, mille käigus hoidmine operaatoritele on ELASA-le teadaolevalt kulukas, ning ei võimalda mõne aastases perspektiivis mobiilside kiiruste arenguga (4G, LTE) enam kaasas käia. Seega ei ole ELASA pakutav teenus ka mobiilside raadiolinkidele konkureeriv, vaid pigem alternatiivne, tulevikku vaatav ja eelistatav teenus. Seega ei ole võimalik ELASA hinnangul rajatavates võrgu asukohtades konkurentsiolukorda mõjutada Eesti lairibateenuste turul ei vaadelda eraldi linna- ja maapiirkondi. Mõlemas kasutatav tehnoloogia on üldjuhul ühesugune, kuid maapiirkondades kaasnevad lisakulud, mis tulenevad ülekandevõrgu pikematest vahemaadest võrreldes linnapiirkondadega. EstWin projektile on seatud piirang: Rohkem kui 10 000 elanikuga linnad ja linnapiirkonnad jäävad projekti kohaldamisalast välja. (riigiabi otsus, p. 16). Järelikult võib eeldada, et maapiirkondades sideoperaatorile lisanduv kulu baasvõrgus pikemate vahemaade taha signaali kohale toimetamise eest võrreldes linnatingimustega, sõltub ELASA võrgu piirkondades ainult ELASA kui ainsa sellist teenust pakkuva operaatori teenuste hinnatasemest. Nii jaeteenuse pakkuja (kui äriettevõtte) kui lõpptarbija huvides on, et ELASA pakutav rendihind oleks võimalikult madal, ning võrreldes linnapiirkondadega jaeteenuse pakkujale lisanduv paratamatu kulu suuremate vahemaade tõttu kujuneks võimalikult väikeseks. Lisaks eeltoodule lähtub ELASA võrgu omanikuna hinnakujunduses järgmistest eesmärkidest, mis tulenevad nii kogu EstWin projekti mõttest, Eesti ametiasutuste seisukohtadest kui ka Riigiabi otsusest: - kiirete internetiühenduste rajamine ELASA võrgu kohtades oleks teenuseosutajatele majanduslikult tasuv (riigiabi otsus p.34: „Eesti ootuste kohaselt kavandatav projekt muudab erasektori operaatorite jaoks juurdepääsuvõrgu lahendustesse investeerimise ja maapiirkondades asuvatele lõppkasutajatele jaeteenuste pakkumise majanduslikult tasuvaks.) - hinnakujundus motiveeriks erasektori operaatoreid kiiremas tempos ja suuremates mahtudes võtma kasutusele ELASA rajatavat võrku (riigiabi otsus, p.9: " Kiire baasvõrgu loomine praegu mitte teenindatavates piirkondades vähendab oodatavalt turutõkkeid (vähendades investeeringukulusid) erasektori operaatorite jaoks ning õhutab neid seega laiendama oma kiire lairiba juurdepääsuvõrgu katvust maapiirkondades.") Juba rajatud võrgu suuremas mahus kasutuselevõtmine (nt. samas kaablis rohkemate kiudude väljarentimine) võimaldab tulevikus langetada rendi ühikuhinda, kuna tegevus on kasumit mittetaotlev ja sama kulubaas jaguneb rohkemate rentnike vahel. Seega sammud, mis viivad renditavate mahtude suurendamisele ELASA võrgus, muudavad omakorda sideteenuste osutamise nendes piirkondades atraktiivsemaks. Liigse hüvitise analüüs ELASA on põllumajandusministri määruse alusel saanud PRIA vahendusel investeeringutoetust (riigiabi). Nimetatud põllumajandusministri määruse § 16 lg 7 kohaselt esitab Tehnilise Järelevalvel Amet PRIA-le arvamuse komisjoni otsuse artiklites 5 ja 6 nimetatud liigse hüvitise saamise kohta. Vastavalt komisjoni otsuse artiklile 6 tagavad liikmesriigid, et ettevõtjale makstava üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antud hüvitise (antud juhul PRIA vahendusel ELASA-le antud investeeringutoetus lairiba võrkude rajamiseks) suurus ei ületa üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise (antud juhul ELASA osutatav uue põlvkonna lairibaühenduste rent) kohustuse täitmiseks vajalikke netokulusid koos mõistliku kasumiga. Kui tuvastatakse, et ettevõtjale on makstud liigset hüvitist, siis nõuavad liikmesriigid asjaomaselt ettevõtjalt kogu liigse hüvitise tagasi. Seega PRIA vahendusel ELASA-le antud investeeringutoetus lairiba võrkude rajamiseks ei tohi ületada ELASA osutatava lairiba võrgu rendi netokulusid koos mõistliku kasumiga. Vastavalt komisjoni otsuse artiklile 5 võib netokulud koos mõistliku kasumiga arvestada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest tekkivate kulude ja kogu üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest saadavate tulude vahena. Arvesse võetavad kulud hõlmavad üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest tekkivaid kulusid. Mõistliku kasumina käsitatakse keskmist kapitali tasuvuse määra, mida vajab keskmine ettevõtja, kaaludes riski taset, arvestades, kas pakkuda kogu ülesande andmise akti kehtivuse ajal üldist majandushuvi pakkuvat teenust või mitte. Kapitali tasuvuse määraks loetakse kogu sisemist tasuvusmäära, mille ettevõtja saab investeeritud kapitalilt kogu ülesande andmise akti kehtivusajal. Arvesse võetavad tulud hõlmavad vähemalt kogu üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest saadavat tulu. Seega PRIA vahendusel ELASA-le antud investeeringutoetus lairiba võrkude rajamiseks ei tohi ületada ELASA osutatava lairiba võrgu rendi kulude ja ELASA osutatava lairiba võrgu rendi tulude vahet. Kuna antud hüvitise puhul on tegemist investeeringu toetusega, siis saadav hüvitis (investeeringutoetus ehk tulu) amortiseeritakse pikemale perioodile, sarnaselt toetuse alusel rajatud lairiba võrgu amortisatsiooni kulu perioodiga. Sellest tulenevalt ei tohi ELASA majandusaastale amortiseeritud hüvitis (investeeringutoetus) ületada vastaval majandusaastal ELASA poolt osutatava lairiba võrgu rendi kulude (mis sisaldab ka riigiabiga sihtfinantseeritud lairiba võrgu amortisatsioonikulu) ja rendi tulude vahet. ELASA majandusaasta aruannetes kajastatakse riigiabiga sihtfinantseeritud põhivara bilansis netosoetusmaksumuses – s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa. Teiste sõnadega, bilansis kajastub põhivaradest vaid nende soetamisel tasutud omafinantseeringu osa. Kõigi riigiabi sihtfinantseeringuga soetatud varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Samuti ei kajastata ELASA majandusaasta kasumiaruandes aruandes riigiabi sihtfinantseerimisega saadud tulusid. Seega kuna ELASA majandusaasta aruandes bilansis ja kasumiaruandes hüvitise (riigiabi) amortiseeritud tulusid ja amortiseeritud kulusid ei kajastata, siis piisab üleliigse hüvitise (riigiabi) hindamiseks ELASA poolt üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise tulude ja kulude võrdlemisest, et selgitada välja, kas nimetatud teenuse osutamisest teenitav kasum on mõistlik. ELASA majandusaasta aruannete põhjal on ELASA oma tegevuse jooksul aastatel 2009 – 2014 teeninud üldist majandushuvi pakkuva teenuse (lairiba võrgu rent) osutamisest tulu 2 720 012 € (ilma hüvitise tulu amortisatsioonita) ja kandnud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest (lairiba võrgu rent) kulusid - 2 723 221 € (ilma hüvitise alusel rajatud lairiba võrgu amortisatsiooni kuluta). Seega on ELASA kahjum üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest – 3 209 € ehk kasum puudub. Lisaks vähendavad liigse hüvitise saamise võimalusi järgmised asjaolud: ELASA on sihtasutus, mis asutati 11.08.2009 ning kanti Äriregistrisse 28.08.2009. Vastavalt sihtasutuse seaduse §-le 1 on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. ELASA põhikirjalikeks eesmärkideks on lairiba võrgu loomine ja arendamine, sealhulgas lairibavõrgu kavandamise, planeerimise, projekteerimise ja ehitamise korraldamine ; lairiba võrgu opereerimine ning jätkusuutliku majandamise ja haldamise korraldamine; ning lairiba võrgu opereerimine ning jätkusuutliku majandamise ja haldamise korraldamine. Sihtasutuse seaduse §2 lõike 3 kohaselt võib sihtasutus kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Eeltoodu vähendab olulisel määral ELASA huvi teenida üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest liigset hüvitist. Tulenevalt põllumajandusministri määruse § 11 lõikest 2 lähtutakse ELASA-le investeeringutoetuste (riigiabi) andmisel riigiabi otsusest. Riigiabiotsuse lõike 68 kohaselt võib toetada üksnes ehituskulusid, mis on kindlaks määratud hankega ja mida kontrollitakse pärast investeeringu tegemist. Võrgu haldamise tegelikud kulud tuleb kanda võrgu omanikul. Kooskõlas „Ühenduse raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena” (edaspidi raamistik) punktiga 14 ei saa hüvitise suurus seega ületada avalike teenuste osutamise kohustuste täitmisel tekkivaid kulutusi. Riigiabiotsuse lõike 69 kohaselt võetakse arvesse vaid kulusid, mis on seotud infrastruktuuri tehtavate investeeringutega. See nõue on rangem, kui on ette nähtud raamistiku punktis 16, mis lubaks arvesse võtta ka kõiki üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega seoses kantavaid kulusid. Lisaks sellele valitakse võrku ehitavad ja hooldavad ettevõtjad välja kooskõlas riiklike ja ELi riigihanke-eeskirjadega. Avatud hankemenetlus on tõhus viis minimeerida meetme jaoks vajalikku abi. Tulenevalt riigiabiotsuse lõikest 70 saadakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest teenitud tulu hulgimüügitasandi juurdepääsu pakkumisest telekommunikatsiooni operaatoritele. See tulu peaks katma võrgu haldamise ja hoolduse kulud. Mõistlik kasum, mida on käsitletud raamistiku punktis 18, ei kujuta endast probleemi, sest teenust osutavad ainult mittetulundusüksused. Seega ka riigiabiotsusest tulenevalt on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest liigse hüvitise teenimise realiseerumine ELASA puhul vähese tõenäosusega. Kokkuvõte Tehnilise Järelevalve Amet seisukohad PRIA poolt esitatud küsimuste osas: ELASA on taganud vastavalt põllumajandusministri §16 lõige 2 punktile 6 hulgimüügitasandi lairibateenuse sellise hinnakujunduse, mis võimaldab jaemüügitasandi lairibateenuse osutamist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele. ELASA ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest saanud komisjoni otsuse artiklites 5 ja 6 nimetatud liigset hüvitist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rivo Mets Sideturu osakonna juhataja Peeter Lutsoja 667 2002 [email protected]