Rail Balticu maakonnaplaneeringute elektrilahendusest

Majandus-­‐  ja  Kommunikatsiooniministeerium         2576/15  24.07.2015   Koopia:  Tehnilise  Järelevalve  Amet   Rail Balticu maakonnaplaneeringute elektrilahendusest Anname   ülevaate   Rail   Baltic   maakonnaplaneeringute   elektrivarustuse   osa   koostamise   hetkeseisust,  seni  kinnitatud  põhimõtetest  ja  lahendada  vajavatest  asjaoludest.    Ülevaade  on   esitatud  lisas  nr  1.   Lugupidamisega, Pille Metspalu /allkirjastatud digitaalselt/ Hendrikson& Ko Üldplaneeringute osakonna juhataja [email protected] Heiki Kalberg + 372 509 1874 OÜ Hendrikson & Ko; Peakontor: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; tel 7409800, faks 7409801; Tallinna esindus: Lennuki 22, 10141 Tallinn; tel. 6177690 http://www.hendrikson.ee   1   Lisa  1.             1. Töö  protsessi  käigus  on  kokku  lepitud,  et  igas   liitumispunktis  (kokku  4  tk)  soovitakse  kahte   liitumispunkti  summaarse  liitumisvõimsusega  30MVA,   mille  maksimaalne  rikkeline  katkestusaeg  on  2h  ning   liitumisvõimsuse  all  arvestatakse  ainult   tarbimisvõimsust  (energia  liikumine  põhivõrgust   raudteevõrku)  ilma  võimaliku    tootmisvõimsuseta   (energia  liikumine  raudteevõrgust  põhivõrku).   Võimalik  regeneratiivsel  pidurdamisel  tekkiv  energia   kasutatakse  ära  RB  võrgu  siseselt.       2. Eesti  Vabariigi  piires  on  RB  toiteks  neli   liitumispunkti,  iga  liitumispunkti  lähipiirkonda  tuleb   veoalajaam.    Võimalikud  liitumispunktide  (LP)  ja   veoalajaamade  (VA)  asukohad  on:  Harjumaal  2   alternatiivi:  kas  Lagedi  VA  (varasema  tööprotsessi   käigus  käsitletud  kui  Aruküla)  liitumisega  Aruküla   330/110  alajaamas  või  Järveküla  VA  liitumisega   Järvekülas  110/20  alajaamas;  Raplamaal  Kehtna  VA   liitumisega  Kehtna  110/10  alajaamas;  Pärnumaal  Sindi   VA  liitumisega  Sindi  330/110  alajaamas  ja   Häädemeeste  VA  liitumisega  ehitatavas  Häädemeeste   110  alajaamas.   a. Lagedi  VA  võimalik  asukoht  on  RB  koridoris   Muuga  ja  Ülemiste  haru  hargnemiskohas  (vt   skeem    2A  järgneval  lehel),  liitumispunktiks  on   olemasolev  Aruküla  330/110  alajaam.  Lagedi  VA   ja  liitumispunkti  vahele  on  vajalik  tarbija  (RB   haldaja)  liini  ehitamine  kogupikkusega  ca  11  km,   millest  maksimaalselt  kuni  (täpne  pikkus  selgub   edasisel  planeerimisel  ja  projekteerimisel)  9  km   on  tõenäoliselt  võimalik  ehitada  õhuliinina.   Tarbija  liin  on  raudteetaristu  osa,  seda  ei  käsitleta   eraldi  joonehitisena,  mistõttu  selle  koridor  ei  vaja   täiendavat  asukohavalikut.  Koridor  esitatakse     Rail  Balticu  maakonnaplaneeringus,  lähtudes   võimalikust  maksimaalsest  laiusest  75  m  (õhuliin   koos  kaitsevöönditega).  Koridori  asukoht  on   praegu  valitud  võimalikult  suures  ulatuses   olemasolevas  raudtee  koridoris,  milles  on     2    raudtee  valdaja  seniste  konsultatsioonide  põhjal  lubanud  liini  ehitamist  viisil,  et  liini   kaitsevööndi  piir  oleks  raudtee  teljest  4  m  kaugusel.  Koridori  asukohast  teavitatakse   maaomanikke  tähitud  kirjaga  vastavalt  PlanS  nõuetele.     Lagedi  VA  eeliseks  Järveküla  alajaama  ees  on  võimalik  odavam  hind  ja  kiirem   liitumisvõimalikkus  (kuni  30  kuud),  kuna  Aruküla  330/110  alajaam  on  piirkonna   sõlmalajaam  ning  seetõttu  põhivõrgu  valdaja  eelistus.  Alternatiivse  Järveküla  alajaama   tugevdamise  ajaks  on  põhivõrgu  valdaja  välja  toonud  vähemalt  viis  aastat  ning  vajaduse   tasuda  ka  võrgu  tugevdamise  eest,  mille  hinnangulist  maksumust  hetke  seisuga  teada  ei   ole.  Lagedi  VA  nõrkuseks  on  eraldi  tarbija  liini  rajamise  vajalikkus  ca  11  km  ulatuses.   Planeeringu  praeguses  staadiumis  ei  ole  teada  liini  maakaabli-­‐osa  ulatus  ning  sellest   lähtuvat  maksumust  –  on  ka  võimalik,  et  maakaabli  suuremahuline  rajamine  viib  Lagedi   VA  maksumuse  samasse  suurusjärku  või  kulukamakski  Järveküla  110/20  alajaama   tugevdamisega.     Veoalajaama  asukoha  piirkond  asub  üldplaneeringukohasel  rohevõrgustiku  alal.   Planeeritavast  raudtee  koridorist  lähtuvalt  on  Rae  vallas  otstarbekas  korrigeerida   koostatavas  Harju  maakonnaplaneeringus  rohevõrgustiku  piire  (arvata  raudtee  taristu   rohevõrgustiku  alast  välja  selliselt,  et  rohevõrgustiku  ala  serv  piirneb  raudteega).   Detailplaneeringu  koostamise  vajadus  tuleb  täpsustada  koostöös  Harju  Maavalitsuse  ja   Rae  Vallavalitsusega  enne  Rail  Balticu  maakonnaplaneeringu  koostkõlastusringile   saatmist.   VA   LP     Skeem  2A.  Lagedi  VA  võimalik  asukoht  (tähistatud  pruuni  ovaaliga  trassikoridoris)     ühendusega    liitumispunkti  olemasolevas  Aruküla  330/110  alajaamas     b. Järveküla  VA  võimalik  asukoht  on  RB  koridoris  Järveküla  110/20  alajaama  vahetus   naabruses,  liitumispunktiks  on  Järveküla  110/20  alajaam  (vt  skeem  2B)..  Järveküla  VA   eeliseks  on  põhivõrgu  alajaama  vahetu  lähedus  ning  tarbija  liini  ehitamise  mittevajalikkus.   Järveküla  VA  nõrkuseks  on  kaks  korda  pikem  liitumisaeg  ja  täiendav  kulu  (maksumust   täpsustab  põhivõrgu  valdajaga  peale  uute  tingimuste  küsimist)  jaama  tugevdamiseks.     3    Võrgu  tugevdamisega  seonduv  liini  rajamine  on  väljaspool  liitumispunkti,  seega  ei  ole   raudteetaristu  osa  ja  liini  koridori  ei  planeerita  Rail  Balticu  maakonnaplaneeringuga.   Strateegiliselt  võib  võimaluseks  olla  Järveküla  alajaama  tugevdades  lahendada  paremini   kogu  piirkonna  põhivõrku  –  rahasumma,  mis  Lagedi  VA  rajamise  puhul  paigutataks  tarbija   liini  ehitamisse  ,  saab  Järveküla  VA  puhul  minna  kogu  piirkonna  võrgu  tugevdamisse.     Veoalajaama  asukoha  piirkond  asub  osaliselt  üldplaneeringukohasel  detailplaneeringu   kohustusega  alal  Assaku  alevikus,  osaliselt  väljaspool  detailplaneeringu  kohustusega  ala.   Tulenevalt  veoalajaama  täpsest  asukohast  sõltub  detailplaneeringu  koostamise  vajadus.     VA   LP     Skeem  2B.    Järveküla  VA  võimalik  asukoht  (tähistatud  pruuni  ovaaliga)     c. Kehtna  VA  võimalik  asukoht  on  RB  koridoris,  liitumispunktiks  on  olemasolev  Kehtna   110/10  alajaam.  Kehtna  VA  ja  liitumispunkti  vahele  on  vajalik  tarbija  (RB  haldaja)  liini   ehitamine  kogupikkusega  ca  1,6  km,  mis  on  võimalik  ehitada  õhuliinina  olemasoleva   õhuliini  lähedusse.  Analoogselt  Lagediga  (Arukülaga)    on  tarbija  liin  raudteetaristu  osa,   selle  koridor  planeeritakse  Rail  Baltic  maakonnaplaneeringuga.  Lisaks  liitumistasule  on   tõenäoliselt  vajalik  täiendav  tasu  seoses  võrgu  tugevdamise  töödega,  võrgu  tugevdamise   tasu  selgub  peale  tehnilise  lahenduse  esitamist  põhivõrgu  valdajale.  Võrgu  tugevdamisega   seonduv  võimalik  liini  rajamine  on  väljaspool  liitumispunkti,  seega  ei  ole  raudteetaristu   osa  ja  liini  koridori  ei  planeerita  Rail  Balticu  maakonnaplaneeringuga.     Veoalajaama  asukoht  jääb  väljapoole  detailplaneeringu  kohustusega  ala  piire,  seega  pole     4    detailplaneeringu  koostamine  vajalik. LP   VA     Skeem  2C.    Kehtna  VA  võimalik  asukoht  trassikoridoris  (tähistatud  pruuni  ovaaliga)  ja   ühendus  liitumispunktiga     d. Sindi  VA  võimalik  asukoht  on  RB  koridoris,  liitumispunktiks  on  olemasolev  Sindi   330/110  alajaam.  Sindi  VA  ja  liitumispunkti  vahele  on  vajalik  tarbija  (RB  haldaja)  liini   ehitamine  kogupikkusega  ca  3,8  km,  mis  on  võimalik  ehitada  eeldatavalt  (selgub  edasisel   planeerimisel  ja  projekteerimisel  õhuliinina.  Analoogselt  Lagedi  ja  Kehtnaga  on  tarbija  liin   raudteetaristu  osa,  selle  koridor  ei  vaja  asukoha  valikut,  koridor  esitatakse  Rail  Balticu   maakonnaplaneeringus.  Maakonnaplaneeringu  eskiislahenduses  on  tarbja  liin  kavandatud   varem  planeeritud  Harku-­‐Lihula-­‐Sindi  liini  maakonnaplaneeringus  käsitletud   alternatiivsesse  („arutletud“,  mitte  „eelistatud“)  liinikoridori  –  koos  põhivõrgu  valdajaga   tuleks  otsida  võimalust  liinide  ühildamiseks,  et  oleks  vähim  võimalik  arv  liine  ja  seega   piiranguid  maaomanikele.     Sindi  VA  ja  Sindi  330/110  alajaama  vahelise  osa  projekteerimine  on  otstarbekas  ühildada   põhivõrgu  Harku-­‐Lihula-­‐Sindi  liini  projekteerimisega,  et  võimalda  parem  alajaamasiseste   seadmete  ning  ka  ühendusliinide  projekteerimine.  Ühendusliinide  projekteerimisel   kaaluda  võimalust  panna  ühte  liinikoridori  võimalikult  palju  liine.  Seni  on  põhivõrgu   valdaja  on  välja  öelnud,  et  erinevad  liinivaldajad  ei  tohiks  olla  samadel  mastidel,  kuid   konsultant  soovitaks  teemat  täiendavalt  käsitleda  –  on  võimalik,  et  vähema  liinikoridoride   arvuga  on  mõlema  jaoks  võimalik  saavutada  suurem  ohutustase.     Veoalajaama  asukoht  on  väljaspool  kompaktse  asustusega  ala  piire  ja  hetkeseisuga  ei   nõua  detailplaneeringu  koostamist.  Koostatavs  üldplaneeringus  on  märgitud     5    detailplaneeringu  kohustusega  alaks  kogu  Urge  küla,  mis  toob  endaga  kaasa  veoalajaama   paigutamisel  Urge  külla,  detailplaneeringu  kohustuse.)     LP     Skeem  2D.  Sindi  VA  võimalik  asukoht  (tähistatud  pruuni  ovaaliga)  ja  ühendus   liitumispunktiga.     e. Häädemeeste  VA  Häädemeeste  aleviku  ligiduses  raudtee  koridoris  liitumispunktiks  on   kavandatav  Häädemeeste  110  kV  alajaam  veoalajaama  vahetus  naabruses.  Häädemeeste   110  alajaama  ehitamiseks  on  vajalik  olemasoleva  Kilingi-­‐Nõmme  ja  ehitatava  alajaama   vahelise  35  kV  liini  asendamine  110  kV  liiniga.  Nimetatud  liini  rajamine  on  väljaspool   VA   ei  planeerita   liitumispunkti,  seega  ei  ole  raudteetaristu  osa  ja  liini  koridori   maakonnaplaneeringuga.     Veoalajaama  asukoht  on  väljaspool  kompaktse  asustusega  ala  piire  ja  ei  nõua   detailplaneeringu  koostamist.   VA   LP     Skeem  2E.  Häädemeeste  VA  võimalik  asukoht  (tähistatud  pruuni  ovaaliga)           6   3. Seni  ei  ole  tööprotsessi  käigus  telija  poolt  otsustatud,  kas  liitumispunkti  ja  veoalajaama   vahelised  õhuliinid  tulevad  kahe  eraldi  õhuliinina  või  ühe  kaheahelalise  õhuliinina.    Kaks  eraldi  liini   vähendavad  rikete  tõenäolisust  olukordades,  kus  liinile  mõjuva  jõu  tõttu  kukub  liini  mast  või  mõlemad   samal  mastil  olevad  ahelad  maha  –  põhivõrgu  (ja  ka  tarbija)  valdajast  mitteolenevatel  tingimustel   tekkinud  rikke  korral  võib  katkestusaeg  pikeneda  eespool  toodud  kahest  tunnist.  Kahe  eraldi  liini   ehitamine  on  ca  20%  kallim  ühe  kaheahelalise  liini  ehitamisest.  Planeeringu  koostamisel    liitumispunkti   ja  veoalajaama  vaheliste  koridoride  laiuse  määramisel  oleme  seni  arvestanud  kahe  õhuliini  rajamise   võimalusega;  ühe  kaheahelalise  õhuliini  tegemisel  väheneb  koridori  laius  25  m.     Kaheahelalise  liini  mahalangemise  tõenäosus  on  väga  väike,  selle  põhjuseks  saab  olla  liini  valdajast   vääramatu  jõud.  Raudteevõrk  on  üles  ehitatud  selliselt,  et  kui  ka  üks  veoalajaam  on  rikke  tõttu  tööst   väljas,  siis  vähendatud  koormusel  suudab  raudteetaristu  toimida.  Eesti  lahenduse  puhul  on  ilmselt   kriitiliseimaks  piirkonnaks  Harjumaa  –  tänu  lõppjaamale  ning  sellest  lähtuvale  suuremale   manööverdamis-­‐  ja  kiirendamisvajadusele  on  Harjumaal  suurem  tarbimisvajadus,  seega  on  Harjumaa   veoalajaama  tööst  välja  langemise  korral  ilmselt  suurem  mõju,  kui  mõne  teise  veoalajaama  välja   langemise  korral.  Võib  kaaluda  ka  lahendust,  et  Harjumaa  tagada  kahe  liiniga  suurem  varustuskindlus   ja  mujal  kasutada  kaheahelalisi  liine.   Kahe  eraldi  liini  või  ühe  kaheahelalise  liini  kasutamist  ja  sellega  seonduvaid  riske  ning  võimalusi   hinnates  võiks  täiendavalt  konsulteerida  ka  põhivõrgu  valdajaga,  kel  on  pikaajaline  kogemus  võimalike   rikete  osas.  Konsulteerimise  korral  käsitleda  seda  koos  Sindi  alajaamast  lähtuva  tarbija  liini   koosprojekteerimisega  Sindi-­‐Lihula  liiniga.   4. Senises  tööprotsessi  on  olnud  teemaks,  kas  veekogude  ehituskeeluvööndite  ületamine  vajab   eraldi  detailplaneeringut  –  vastavalt  (kuni  30.06.2015  kehtinud)  PlanS  §291  lg  5-­‐le  kantakse  pärast   maakonnaplaneeringu  kehtestamist  joonehitise  asukoht  vastavasse  varem  kehtestatud   üldplaneeringusse.  Vastaval  LKS  §  38  lg5  p8-­‐le  ei  laiene  ehituskeeld  kehtestatud  üldplaneeringuga   kavandatud  tehnovõrgule  ja  -­‐rajatisele.  Seega  ei  näe  konsultant  Rail  Balticu  elektrivarustuse   kavandamisel  detailplaneeringu  koostamise  vajadust  tulenevalt  veekogude  ehituskeeluvööndi   ületamisest.   5. Käesoleva  tööprotsessi  osa  ei  ole  liinide  rajamine  väljapoole  planeeringuala,  kuid  kuna   põhivõrgu  valdaja  on  oma  tehnilistes  tingimustes  nimetanud  liitumistasu  mõjutava  faktorina  ka   ehitatava  õhuliini  olemust,  kas  üks  kaheahelaline  või  kaks  eraldi  õhuliini,  siis  märgime  ka  selle  ära.   Teema  püstitub  Kilingi-­‐Nõmme-­‐  Häädemeeste  põhivõrgu  liini  ehitamisel.  Sõltuvalt  asendatava  liini   olemusest,  kas  üks  kaheahelaline  või  kaks  eraldi  õhuliini  on  maksumus  kuni  9-­‐10,5  mln  €.  Kaks  eraldi   liini  vähendavad  rikete  tõenäolisust  olukordades,  kus  liinile  langeva  eseme  tõttu  kukub  liini  mast  maha   –  põhivõrgu  valdajast  mitteolenevatel  tingimustel  tekkinud  rikke  korral  võib  katkestusaeg  pikeneda   eespool  toodud  kahest  tunnist.     7 Saatja: Pille Metspalu <[email protected]> Saatmisaeg: 24. juuli 2015. a. 18:32 Adressaat: mkm info; TJA - Avalik Teema: Rail Baltic maakonnaplaneeringute elektrilahendusest Manused: 2015-07-24 po?o?rdumine elektri osas.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, edastan p��rdumise seoses Rail Balticu maakonnaplaneeringute elektrivarustuse lahendusega. Lugupidamisega, Pille Metspalu Pille Metspalu �ldplaneeringute osakonna juhataja Eesti Planeerijate �hingu juhatuse liige Tel +372 740 9802 Mob +372 514 8308 E-post: [email protected] www.hendrikson.ee