Korraldus

Hr Raigo Uukkivi Teie: protokoll id Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 25 .06.201 5 nr. 8/14 Koopia: Hr Jaak Simon Leping: „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ Teema: Pakkumine Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringuga seotud lisatööde finantseerimiseks. Vastavalt Tellija osalusel 27.05.2015 Pärnu Linnavalitsuses toimunud koosolekul kokku lepitule ja Pärnu LV 17.06.2015 kirjale nr 8-4/9307-23 esitame käesolevaga hinnapakkumise RB Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu koosseisus jaamahoone ümber tä iendava hoonestuse kavandamiseks mahuli se ja ruumilis e analüüs i koostamiseks . Lisatööde jaotus ja maksumused: Summa kujunemine: Üleva ade krundi hetkesituatsioonist. Lähteandmete analüüs, Tellija soovide ning vajaduste selgitamine . Kinnistu ja kontaktvööndi linnaehituslikke seoste kirjeldus Uushoonestuse mahulise visiooni koostamine Arhitektuursete lahendusettepanekute (mahuline osa) koostamine, variantide võrdlus, analüüs, mis võimaldab Tellijal hinnata vastava variandi linnaehitusliku idee sobivust Kooskõlastatud lahenduse põhjal esitlusmaterjalid; plaanid, vaated, 3D illustratiivsed pildid, hooneid ja nende kõrguseid iseloomustavad lõiked. Detailplaneeringu lahendusskeemi ja seda toetava seletuskirja koostamine. (RB Pärnu reisijate raudteejaama ideekonkursi võidutöö autori Arhitektuuribüroo Pluss OÜ poolt teostatavad lisatööd vastavalt hinnapakkumisele ) 8 700 .- Projektijuhtimine, kommunikatsioonihaldus 1 9 20.- KOKKU: 10 6 20 .- Maksumusele lisandub käibemaks. Tööde teostamise aeg: alustamine 32. nädalal, arvestuslik ajakulu 8 nädalat. Lisad: 27.05 .2015 Memo - Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu eskiislahenduse ja planeeringu edasise menetlemise nõupidamine Pärnu LV 17.06.2015 kiri nr 8-4/9307-23 a Arhitektuuribüroo Pluss OÜ hinnapakkumine 467.2015 Rail Baltic 29.05.2015 . Lugupidamisega / a llkirjastatud digitaalselt / Mikk Reier Juhatuse liige Reaalprojekt OÜ (töövõtja lepinguline esindaja) Hr. Miiko Peris [email protected] +372 56215941 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium HINNAPAKKUMINE 29.05.2015 467.2015 Rail Baltic Käesoleva pakkumise esitanud firma täielik nimetus: OÜ Arhitektuuribüroo Pluss Registreerimise number: 10905146 RETTER EP 10905146-0001 Aadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Telefon (+372) 6 990 625, faks (+372) 6 990 626 Juhatuse esimees: Katrin Ventsel Juhtivarhitekt: Indrek Allmann Juhtivarhitekt: Indrek Suigusaar Arhitektuuribüroo Pluss OÜ lühitutvustus: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ on asutatud 2002. aastal ning baseerub 100%-lt Eesti erakapitalil. Ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on arhitektuurne- ja sisearhitektuurne projekteerimine, konstruktiivse osa projekteerimine (Inseneribüroo Pluss OÜ) ning projekteerimise peatöövõtt, projektijuhtimine. Arhitektuuribüroo Pluss OÜ tegevuse missiooniks on keskkonnasõbralik projekteerimistegevus ja koos klientide soovide maksimaalse rahuldamisega uue elukvaliteedi loomine. Firmas töötab 17 inimest. Kasutatakse litsentseeritud arvutiprogramme AutoCad 2015, Revit 2015, ArchiCad 18, Rhino 5, 3ds Max 2015 Design jt. Ettevõte omab erialast tegevuse tsiviilvastutuse kindlustust AS If Eesti Kindlustuses hüvituspiiriga 320 000.- eurot. Arhitektuuribüroo Pluss OÜ on järgnevad registreeringud: Valdkond: “Ehitus. Projekteerimine”, reg. nr. EP10905146-0001, registreerimise kuupäev 28.01.2003 Muinsuskaitse tegevusluba E180/2004-P Arhitektuurimälestiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uurimistööd ning muinsuskaitseline järelevalve (väljaandja: Muinsuskaitseamet, tähtajatu). Arhitektuuribüroo Pluss OÜ –le omistatud sertifikaadid: Eesti Arhitektide Liit Kutsetunnistus, kutsekvalifikatsioon Volitatud arhitekt-ekspert, Indrek Allmann Eesti Arhitektide Liit Kutsetunnistus, kutsekvalifikatsioon Volitatud arhitekt, Indrek Suigusaar Eesti Arhitektide Liit Kutsetunnistus, kutsekvalifikatsioon Volitatud arhitekt, Tarmo Miller CERTIFICATE Passive House Designer, välja antud 02.12.2010 Eesti Projektbüroode Liit Tunnistus 11.01.2005 Eesti Projektbüroode Liidu liige Standard ISO 9001:2000 21. 06. 2006 väljaandja Bureau Veritas Eesti OÜ Sertifikaat nr 190510A Standard ISO 14001:2004 21. 06. 2006 väljaandja Bureau Veritas Eesti OÜ Sertifikaat nr 190510B Referents: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ, valik objekte (2013, 2014):  Rail Baltic Pärnu reisijate terminal rahvusvaheline konkurss 1. koht projekteerimise peatöövõtt. Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Projekteerimisel  Järvevana tee 7b, Tallinn, taastusravikeskus, büroohoone (8000 m²) arhitektuurse osa projekteerimine. Eskiis, eelprojekt, põhiprojekt. Projekteerimisel  Poordi 1, Tallinn, äri- ja kortermaja, (7000 m²) kutsutud konkurss 2014, 1. koht Projekteerimise peatöövõtt. Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Projekteerimisel  C. R. Jakobsoni 7,8,9, Tallinn, kortermajad (10 000 m²) kutsutud konkurss 2014, 1. koht projekteerimise peatöövõtt. Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Projekteerimisel  Staapli tn 3, 4, 8, 12, Tallinn, äripindadega kortermajad (40 000 m²) Noblessneri kvartal, rahvusvaheline kutsutud konkurss 1. koht arhitektuurse osa projekteerimine. Eskiis, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Projekteerimisel  Tedre 53, Tallinn, kortermajad (4000 m²) projekteerimise peatöövõtt. Eskiis, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Tööprojekt valmis märts 2015, ehitamisel  Rooglaiu sadama rekonstrueerimine, Hanila vald projektdokumentatsioon detsembris 2014  Narva mnt 31, Tallinn, rekonstrueerimine meditsiinikeskuseks (2000 m²) projekteerimise peatöövõtt. Eskiis, eelprojekt, põhiprojekt. Põhiprojekt valmis juuli 2014  Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskus, Tallinn (90 000 m²) projekteerimise peatöövõtt. Põhiprojekt valmis dets 2013  Stroomi kaubanduskeskus, Madala tn 5a - Tuulemaa tn 20, Tallinn (18 929 m²) projekteerimise peatöövõtt. Tööprojekt valmis detsember 2013, ehitus valmis 2014  Veskimetsa Ratsaspordibaas, Paldiski mnt 135, Tallinn (14 000 m²) kutsutud konkurss 1. koht projekteerimise peatöövõtt. Põhiprojekt valmis detsember 2013, ehitushange 2015 2  SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla C korpuse rekonstrueerimine (27 500 m ), J.Sütiste tee 19, Tallinn projekteerimise peatöövõtt. Tööprojekt 3. ehitusjärk valmis märts 2015, ehitamisel  Elu- ja ärihoone Kentmanni 6, Tallinn (19 758 m²) arhitektuurse osa projekteerimine. Tööprojekt valmis detsember 2013, ehitamisel  SA Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskus (4500 m²) projekteerimise peatöövõtt. Põhiprojekt valmis november 2013, ehitamisel  Paariselamu Mäekalda 13, Tallinn (500 m²) projekteerimise peatöövõtt tööprojekt valmis mai 2013, ehitus valmis 2014  Sõpruse pst 157 ärihoone, Tallinn (3000 m²) esimene Green Building kontseptsioonile vastavalt projekteeritud büroomaja Eestis arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimiine tööprojekt valmis mai 2013, ehitus valmis 2014 Hinnapakkumise objekt ja sisu: Hinnapakkumise objektiks on Rail Baltic Pärnu reisijate terminaali ümbritsevad alad, hoonestus. Asukoht: Pärnu Alusmaterjalid: Tellija lähteülesanne detailplaneering arhitektuurilised, ehituslikud lisatingimused Tööde teostamise mahud ja tasud EUR: Ülevaade krundi hetkesituatsioonist Kinnistu ja kontaktvööndi linnaehituslikke seoste kirjeldus Uushoonestuse mahulise visiooni koostamine Lähteandmete analüüs, Tellija soovide ning vajaduste selgitamine Arhitektuursete lahendusettepanekute (mahuline osa) koostamine, variantide võrdlus, analüüs, mis võimaldab Tellijal hinnata vastava variandi linnaehitusliku idee sobivust Kooskõlastatud lahenduse põhjal esitlusmaterjalid; plaanid, vaated, 3D illustratiivsed pildid, hooneid ja nende kõrguseid iseloomustavad lõiked. Detailplaneeringu lahendusskeemi ja seda toetava seletuskirja koostamine. Tööde teostamise hind on 8 700.- eurot, summale lisandub käibemaks. Töö teostamise planeeritav kestvus: Ülal nimetatud tööde koostamine aeg arvestuslikult 8 nädalat. Töödega võimalik alustada k.a. 32. nädalal Märkused: Töö vormistatakse eesti keeles. Ootame Teie poolset tagasisidet ja loodame, et meie tingimused on Teile vastuvõetavad ja viivad edasise projekteerimise ja koostööni. Lugupidamisega, Katrin Ventsel Arhitektuuribüroo Pluss OÜ Juhatuse esimees GSM +372 51 36 267  Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu eskiislahenduse ja planeeringu edasise menetlemise nõupidamine Memo Aeg :27. mai 2015 a kl 9:30-11:20 Koht : Pärnu Linnavalitsuse ruum 231 Osalejad : Pärnu Linnavalitsus - abilinnapea Rainer Aavik Pärnu Linnavalitsus - linnaarhitekt Karri Tiigisoon Pärnu Linnavalitsus - p laneerimisosakonna juhataja Kaido Koppel Pärnu Maavalitsus - p laneeringute teenistuse juhataja Tiiu Pärn Pärnu Maavalitsuse- arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi Novarc Teed ja Sillad OÜ - Taavi Sadam Novarc Teed ja Sillad OÜ – Jaan Kaarna v äli Arhitektuuribüroo Pluss OÜ – Indrek Allmann Arhitektuuribüroo Pluss OÜ- Jaan Jagomägi Arhitektuuribüroo Pluss OÜ- Katrin Ventsel OÜ Hendrikson & Ko- Jaanus Aavik OÜ Hendrikson & Ko- Merlin Kalle Tehnilise Järelevalve Amet - Jaak Simon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Miiko Peris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Andres Lindemann Rainer Aavik , Karri Tiigisoon ja Jaanus Aavik andsid ülevaate detailplaneeringu seisust. Edasiselt arutati kahte peamist teemat: Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakonna ruumilise planeerimise komisjoni 27.04.2015 protokolli p.6 ettepanek näidata planeeringulahenduses kõik vajaliku tunnelid ja juurdepääsud sh võimaliku täiendava autotunneli või viadukti asukoh t Liivi teelt raudteede alt läbi raudteejaama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i soov planeeringualale lisada ärihoonestuse ( hotelli-/konverentsikeskuse vmt ) kasutusfunktsioon, mis majanduslikult kompenseeriks terminalihoone ülalpidamise. Novarc Group AS eksperdid esitlesid eskiis joonisena võima liku uue autotunneli ja/või viadukti lahendust. A rutati uue ühenduse tegelikku vajadust st kas raudteejaama st tingitud liikluse jaoks on see vajalik ning selle majanduslikku tasuvust. Teedeinsenerid selgitasid, et tunneli rajamisel on suure tõenäosusega vajalik pinna se vett pumbata , mis teeb tunneli ülalpidamise kalliks . Lis aks arutati alternatiivlahendus viaduktina. Indrek Allmann selgitas , et vaatamata võimalikele eelistele (rajamine on oluliselt lihtsam ka peale uue raudtee käikuandmist) looks viadukt ruumi, kus inimestel on ebamugav olla ja liikuda, kuna viadukti kõrguse tõttu on selle peale- ja mahasõidud pikad ja hõlmavad olulise osas ruumist . L eiti, et raudteejaama ümbrus peab olema eelkõige jalakäijasõbralik ning transport lahendatud selliselt, et jalakäijad on prioriteetsed, sest tegemist on piirkonnaga, mis on Liivi tee st tulenevalt juba praegu Papiniidu poolt tulles nö „ära lõigatud“ . Arutati ka võimaliku autotunneli mõistlik u rajadmise aega - kas enne, kui paigaldatakse Rail Baltic liiprid või on võimalik tunnel rajada ka hiljem. Või paigaldada perspektiivse tunneli väljaehitamise eesmärgil raudteede alla nö tunneli toru ära Otsustat : kuna Liivi tee vajab Heiki Mägi hinnangul tulevikus kindlasti laiendamist, siis uue autotunneli asukoha peaks planeeringusse igal juhul sisse kirjutama /joonisele kandma , aga märkusega, et asukoht ja parameetrid on tinglikud ja täpsustuvad edasisel projekteerimisel. Eelnevalt tuleb teha analüüs , kui palju oleks tunneli kasutajaid ainult raudtee jaama toimimise korral ja siis kui lisaks raudtee jaam a le kavandada täiendavat funktsionaalsust ning mis lisavõimalused tunnel transpordile annab. Autotunneli võimaluse planeeringusse sissekirjutamine ei muuda oluliselt alasisest võimalikku liiklusskeemi; tunneli rajamisel tuleb tähelepanu pöörata näit busside liikumisteede kavandamisel selliselt, et see oleks võimalikult vähe kergliiklejaid häiriv. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib jaamahoone lähedale kavandada täiendavaid kasutusfunktsioone. Arutleti konverenstikeskuse- ja hotellifunktsiooni teemadel, samas nenditi, et Pärnu väljakujunenud olukorras, kus Papiniitu on juba kogunenud oluline hulk kaubandust, ei tohi planeeritav lahendus suurendada konkurentsi kesklinnaga. Tegemist võiks olla kasutusviisiga, mis ei kujune omaette tugevaks tõmbekeskuseks, vaid oleks seotud Pärnu kesklinna s pakutavate teenustega (hotellid, SPA-d) . Kui konverentsikeskuse või hotelli funktsiooni kaaluda, siis väikeses mahus – näiteks võimalusena konverentsikeskus, mille hotellikohtade arvu on teadlikult piiratud, et osa külalisi majutuksid kesklinna hotellides . Maastikuliselt oleks ala aga sobilik teemapargiks vms. Seda funktsiooni toetab ka reisiterminali arhitektuurikonkursi võidutöö. Hetkel on detailplaneeringu tehniliste tingimuste küsimisel lähtutud vaid raudteejaama funktsiooni st teisi tehnovõrke vajavaid funktsioone ei ole kirjeldatud. Kui alale lisatakse funktsioone, on va jalik tehniliste tingimuste täpsustamine võrguvaldajatega. Samuti oli teemaks, et kui nüüd lisada planeeringusse lisafunktsioon e , siis tuleb sellest rääkida ka 11.06.2015 väljakuulutatud eskiisiarutelul. Otsustati : Pärnu LV-le on hädavajalik, et arhitektid koostaksi d ruumianalüüsi alale sobivate võimalike uute kasutusfunktsiooni de mahu ja paigutuse määratlemisega ning se ll e alusel otsustatakse selle lisamine planeeringusse. Oluline on, et lisafunktsioonid ei hakkaks domineerima jaama üle, vaid moodustaks sellega ühtse terviku, sest arhitektuurikonkursil lisafunktsioone hoonemahtudena ei nõutud seetõttu ka ei käsitletud . Samuti ei tohi lisafunktsiooni de kavandamine takistada detailplaneeringu menetlemise kiirust . PÄRNU LINNAVALITSUS PLANEERIMISOSAKOND Jaanus Aavik Teie 11.06.2015 OÜ Hendrikson & Ko [email protected] Meie 17.06.2015 nr 8-4/9307-23 Rail Balticu jaamahoone ümber täiendava hoonestuse kavandamine Pärnu Linnavalitsuses 27.05.2015 toimunud koosolekul soovis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Miiko Peris lisada Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu lahendusse täiendava ehitusõiguse planeeritava raudteejaama naabrusse sobivale ärihoonestusele. Linnavalitsusele on otsustamise aluseks vajalik, et koostataks põhjalik mahuline ja ruumiline analüüs alale sobivate võimalike uute kasutusfunktsioonide mahu ja paigutuse ja mõju määratlemiseks. Juhime tähelepanu, et Papiniidu piirkond on kujunev tõmbekeskus, mille arengule Rail Balticu kavandamine hoogu ja potentsiaali lisab. Võrreldes Pärnu kesklinnaga on antud piirkond mitmeti soodsamas arengupositsioonis. Pärnu linnale on ülimalt oluline vältida olukorda, kus Pärnu kesklinn vaesestub teenuste ja juurdepääsu koondumise tõttu Papiniidu piirkonda. Seetõttu palume seda igasuguste täiendavate funktsioonide ja mahtude juurde kavandamisel arvestada. Samuti võib Pärnu Linnavalitsus nõuda täiendavate uuringute või analüüside koostamist, et planeeritava olukorra mõju põhjalikumalt kaaluda. Oluline on, et lisafunktsioonid moodustaks nii jaama kui ka piirkonna maastikuga ühtse terviku ning oleks ülejäänud linnastruktuuriga hästi seotud, sest arhitektuurikonkursil lisafunktsioone hoonemahtudena ei nõutud ja seetõttu ka ei käsitletud. Palume esitatud soovi alusel planeeringulahenduse täiendamise võimalikkuse otsustamiseks esitada linnavalitsusele eelkirjeldatud mahuline ja ruumiline analüüs. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Karri Tiigisoon 444 8348 [email protected] Suur-Sepa 16 Telefon 444 8330 Registrikood 75000064 80098 PÄRNU Faks 444 8331 e-post [email protected] www.parnu.ee Hr Raigo Uukkivi Teie: 21.07.2015 koosolek Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 22.07 .201 5 nr. 9 /1 5 Koopia: Hr Jaak Simon Leping: „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ Teema: Pakkumine Rail Baltic trassilõikude 5C ja 5D- ga seotud ettenägemata tööde hinnapakkumine Vastavalt Tellija , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Töövõtja lepinguliste küsimuste arutelu koosolekule 21.07 .2015 esitame käesolevaga hinnapakkumise RB trassilõigu 5C asemel 5D planeerimise ja uuringute teostamiseks. Selgitus: Seoses Rail Baltic projekti juhtkomitee poolse otsusega (seisukohaga) võtta Pärnumaal valitud trassilõiguks 5C asemel 5D, tuleb konsultandil teostada ettenägematuid töid. Kuna vastavalt Tellija korraldusele on tänaseni teostatud detailsemad tööd planeeringulahenduse koostamisel , keskkonnauuringutel j a geodeetiliste, geoloogiliste uuringute läbiviimisel trassilõigul 5C. Lisatööde jaotus ja maksumused: KSH ja planeeringu koostamine: KSH ja loodusuuringud trassil 5D Maakonnaplaneeringu koostamine, omavalit s uste koosolekud Teedevõrgu, ristete, rajatiste lahendamine planeeringus Projektijuhtimine, koordineerimine 15 6 00 .- 3 360.- 5 520.- 1 120.- Kokku 5D lisatööd KSH ja planeeringu koostamiseks 25 60 0.- Tehnilised uuringud trassilõigule 5D: Geoloogia (5C-l teostatud uuringute maht 8,7 km, ettevalmistus kogu lõigul) Geoaluse koostamine (5C geoalus on valminud) 5D trassile geodeetilise alusplaani koostamine ca 520 ha (aeromõõdistuse andmete detailtöötlus, välimõõdistus ja tehnovõrkude uurimine) 22 848.- 36 400 .- Kokku 5D lisatööd tehnilistel uuringutel 59 248.- Maksumusele lisandub käibemaks. Eelnimetetud töödega kiire alustamine on väga oluline , et püsida planeeritud ajagraafikus. Lugupidamisega / a llkirjastatud digitaalselt / Mikk Reier Juhatuse liige Reaalprojekt OÜ (töövõtja lepinguline esindaja) PROTOKOLL 2 0150 4 0 7 Kohtumine: Rail Baltic lepingu ja projektijuhtimisega seotud teemade koosolek Tellijaga Aeg: 07 .0 4 .2015 13 .00 - 15 . 00 Toimumispaik: Majandus- ja Kommun ikatsiooniministeerium OSALEJAD : (osalejate nimekiri lisatud protokolli lõpus eraldi lehel) PÄEVAK ORD : Maakonnaplaneeringute protsess Mõju eelprojekti töödele Detailplaneeringute protsess. Eelnevast tulenev lepingu muudatuse vajadus: 3D visualiseeringu hanke põhjal lepingu sõlmimine ja edasine tegevus PÄEVAKORRAPUNKTID JA OTSUSED: Maakonnaplaneeringute protsess Konsultant andis ülevaate olukorrast ja probleemidest maakonnaplaneeringu protsessis : Maavalitsuste esindajad on maakonnaplaneeringute protsessi sisuliselt peatanud, mahajäämus ajagraafikust kasvab iga päevaga: - Lepingu ajagraafikus ette nähtud, et otsus eelistatud trassi osas tehakse 07.11.2014; mais pidime esitama kooskõlastajate ja avalikkusega läbiarutatud planeeringulahendused (6.osamakse alus). - Lahendused enam-vähem olemas Pärnumaal - ilma 5D-ta - ja Lõuna-Raplamaal; - Töökoosolekuid ja vajalikke arutelusid ei saa maavalitsuste seisukohtade tõttu teha; - Pärnu MV avaldanud soovi nihutada avalikustamised sügisesse (ja eeldavad 3D olemasolu) . Lisaks on Harju Maavalitsus lubanud järgmises Juhtkomitees teha ettepaneku 12A trassi uuesti töösse võtmiseks (Kirjalik ettepanek on Kangru küla poolt juba saadetud). Konsultant andis hinnangu, et kui 16A ja 5D võtta detailsemasse töösse, lisaks see ajagraafikule täiendava viibe orienteeruvalt 2-3 kuud ning tooks kaasa lisatööd suurusjärgus 15 000 EUR ühe lõigu kohta. 12A uuesti töösse võtmine mõjutaks ajagraafikut oluliselt suuremal määral (vt lühihinnangut protokollile lisatud slaidikaval). MKM tõi välja, et antud teemal tuleb kõigepealt kokku kutsuda Juhtkomitee koosolek. Tellija seisukoht on, et 16A ja 5D variantide osas protsessiga enne Juhtkomiteed edasi ei liiguta. Juhtkomitee võiks toimuda esimesel võimalusel peale uue ministri tööle asumist, orienteeruvalt 27-28 aprillil. Kui Juhtkomitee lahendust ei anna, korraldatakse uue ministri kohtumine maavanematega, vajadusel erinevate ministrite omavaheline kohtumine ja vajadusel ka Valitsuskabineti kohtumine. Valitsuskabinetti on võimalik anda valida kahe stsenaariumi vahel: 1. Kas riik suudab end maavanemate tasandil kehtestada (st maavanemad järgivad Valitsuse suuniseid); 2. Kaalutakse üle minemist riigi eriplaneeringule (vajab eelnevat juriidilist analüüsi). 12A variandi osas korraldab MKM esimesel võimalusel kohtumise Harju maavalitsusega, et täpsustada Harju MV nägemust, seisukohti ja argumente 12A osas. Enne seda paneb MKM kokku memo mustandi 12A plusside ja miinustega ja saadab Konsultandile täiendamiseks. Pärast Harju MV-ga kohtumist (Harju MV argumentide selgumisel) täiendatakse veel memot ning see saab edasisel tööl aluseks/abivahendiks. Mõju eelprojekti töödele Konsultant andis ülevaate eelprojektiga seotud tööde seisust ja vastuoludest ajagraafikuga: - Hetkel on Tellija korraldusega peatatud eelprojekti koostamine 5C trassil, mis välistab Pärnu maakonna terves ulatuses projekti valmimise. - Tehniliste uuringute osas on teostatud topo-geodeetiliste alusplaanide koostamine kõigile nn teada olevatele eelistatud lõikudele (1-8) sh. 5C. Muudele lõikudele pole tööde teostamine võimalik lähtuvalt eelistatud trassi puudumisest. - Tänase seisuga on teostatud aerovälimõõdistused Tellija korralduse alusel. Samas võib eeldada, et kui lähiajal ei selgu eelistust trasside osas andmetöötlusega jätkata pole võimalik. - Samas mahus geodeetiliste uuringutega toimuvad hetkel geotehnilised uuringud. Uuringuid ei ole kavandatud ega materjale ettevalmistatud hetkel nn selgusetute lõikude osas. Kokkuvõtlikult mõjutab eelmises punktis kirjeldatud otsuste viibimine järjest enam projekteerimisega seotud tööde ajagraafikut ja viibimist ning käesoleva hetke seisuga ei saa töödega optimaalses tempos jätkata. Tellija teadvustab kirjeldatud tööde viibimist ja lepinguline ajagraafik vaadatakse üle ning muudetakse peale maakonnaplaneeringute edasise protsessi selgumist. Täiendavalt täpsustati jooksvaid toiminguid seoses geotehniliste tööde jaoks kooskõlastuste hankimisega. Konsultant saadab TJA-le iganädalast ülevaadet kooskõlastuste hankimise seisust. MKM palus vastavat infot saata koopiana ka MKM-le . Detailplaneeringute protsess. Konsultant andis ülevaate detailplaneeringutega seotud tööde seisust: 3.1. Ülemiste reisiterminali DP : - kokku on lepitud trammitee ja liikluslahendus ; - toimub eskiisi koostamine (valmib 16. nädalal) . Tellija informeeris Konsultanti, et riik täpsustab hetkel oma võimalikke huvisid seoses jaamaaladele kavandatava ehitusõigusega, millel oleks kas müügi- või rendiväärtus. 3.2. Pärnu reisijate raudteejaam DP : - kokku on lepitud liikluslahendus ; - toimub eskiisi koostamine (valmib 15. nädalal). 3.3. Hooldedepoo DP : - Hetkel protsessis olulised viivitused võrreldes lepingulise ajagraafikuga, kuna DP-d ei ole algatatud. - Tellija täpsustab juriidilisi lahendusi Rae vallaga kokkuleppeks. Eelnevast tu lenev lepingu muudatuse vajadus Konsultant andis teada, et l eping u muutmine on vajalik, kuna järgmise, 6. osamakse aluseks olevaid materjale ei ole võimalik konsultandist olenematutel põhjustel juba praegu teadaolevalt tähtajaks (26.05.2015) esitada. Tellija teadvustab lepingu muutmise vajadust, lepingu muutmine algatatakse protsessiga seotud asjaolude selgumisel. 2015. aasta mai alguses vaadatakse antud teemat uuesti ning arutatakse läbi, kuidas on otstarbekas lepingulisi kokkuleppeid järgmiste osamaksete osas muuta. MKM soovitas Konsultandil täiendavalt kirjutada MKM asekantslerile ja projektijuhile ametlik kiri, milles tuua välja, et: maavalitsused pidurdavad protsessi; mil määral on protsess sel põhjusel viibinud; ning et oluliste otsuste avatuna hoidmine ja protsessi pikenemine toob kaasa täiendavad kulud kõigile osapooltele, sh riigile. Konsultant informeeris Tellijat, et seoses lepinguperioodi pikenemisega suurenevad ka konsultandi kulud üldosades – projektijuhi kulu on ajapõhine ja objekti kindlustus ning tagatiskulu on seotud perioodi pikkusega. 3D visualiseeringu hanke põhjal lepingu sõlmimine ja edasine tegevus Konsultant tõstatas küsimuse 3D visualiseeringu hanke lepi ngu sõlmimise edasiste protseduuride korralduse kohta. TJA vastas, et hanke avamise protokoll saadetakse välja lähipäevil ning koos protokolliga esitatakse kutse läbirääkimistele. Protokollis: Jaak Järvekülg Lisad: O salejate nimekiri : Slaidikava : PROTOKOLL 2 0150 526 Kohtumine: Rail Baltic lepingu ja projektijuhtimisega seotud teemade koosolek Tellijaga Aeg: 26 .0 5 .2015 13.3 0 - 15 . 00 Toimumispaik: Majandus- ja Kommun ikatsiooniministeerium OSALEJAD : (osalejate nimekiri lisatud protokolli lõpus eraldi lehel) PÄEVAK ORD : Ajakava Projekti juhtimisega seotud teemad: Maavalitsuste (Pärnu MV) korralduste mitte vastavus projekti koosolekutel (Juhtkomitee, Töögrupp) tehtud otsustele ja kokkulepetele; Selge konsultandile korralduste andmise rutiin (kellelt, keda informeeritakse jne) Viimase Juhtkomitee otsustest tulenevad vajalikud Tellija korraldused? (vaadata Juhtkomitee otsuspunktid üle) Edasised tegevused töövaldkondade kaupa (mis tegevused järgnevad - kas selleks vaja Tellija korraldusi?) Lepingu muudatuse vajaduste fikseerimine: Eelnevast punktidest tulene valt, mida vaja muuta? Millal planeerida muudatused? PÄEVAKORRAPUNKTID JA OTSUSED: Ajakava MKM (M. Peris) andis põgusa ülevaate Siseministeeriumiga arutelu tulemusena välja töötatud maakonnaplaneeringute ajakavast, mis läheb Vabariigi Valitsuse tööprogrammi ning edastas ajakava koosolekul osalejatele (vt Lisa 2). M. Peris informeeris lisaks, et Siseministeerium on omalt poolt lubanud aidata, et nimetatud ajakava oleks võimalik järgida. TJA tõi välja, et tutvustatud ajakava on juba mõningases vastuolus (nihkega) ka võrreldes viimases Juhtkomitees (14.05) kokku lepitud ajakavaga. Konsultant (P. Metspalu) andis põgusa ülevaate maavalitsuste poolt (26.05) vahetult lõppenud töökoosolekul täpsustatud maakonnaplaneeringute ajakavast (vt Lisa 3). Konsultant täpsustas, et tutvusta tud ajakava on väga optimistlik ja praktikas tõenäoliselt ebarealistlik. R angelt võttes on ajakava küll kooskõlas seaduses sisalduvate tähtaegadega, aga samas tuleb meeles pidada, et seadusega sätestatakse miinimumnõuded. Koosolek tõdes, et kaks tutvustatud ajakava ei kattu omavahel, maavalitsuste poolt pakutud ajakava on pikem, kui Vabariigi Valitsuse tööprogrammi jaoks täpsustatud ajakava. TJA märkis, et m õlema ajakava valguses tuleks läbi vaadata ka lepinguline ajagraafik, seejuures tuleks arvestada järgnevaga: Lepingu ajagraafikusse tuleks määrata puhvrid võrreldes Vabariigi Valitsuse tööprogrammi tähtaegadega; Arvestada tuleb ka sellega, et leping on laiem kui maakonnaplaneeringud (sisaldab ka muid töölõike). Lepiti kokku, et ajakava teemat arutatakse edasi eraldi koosolekul 2. juunil (MKM, TJA, Konsultant osalusel). Pro jekti juhtimisega seotud teemad Maavalitsuste (Pärnu MV) korralduste mitte vastavus projekti koosolekutel (Juhtkomitee, Töögrupp) te htud otsustele ja kokkulepetele Konsultant informeeris, et terav probleem on Juhtkomitee otsuste järgmisega. Pärnu maavalitsus on andnud Konsultandile korraldusi, mis ei lähe kokku projekti juhtivorganites (Juhtkomitee, Töögrupp) tehtud otsustega (avalikud arutelud 5D trassil, Juhtkomitees kokku lepitud lähenemisega mitte arvestamine). Konsultant avaldas arvamust, et neil puudub võimalus töökoosolekutel maavalitsustega teravalt eriarvamusele jääda ja maavalitsuste tegevust modereerida . TJA ja MKM nõustusid, et maavalitsuste tegevuse koordineerimine vastamaks projekti üldeesmärkidele ja ajakavale ei saa olla Konsultandi ülesanne. Lepiti kokku, et edaspidi kui maavalitsused tegutsevad projekti eesmärkidega vastuolus või ei järgi ajagraafikut, annab Konsultant sellest MKM-le märku ja MKM koordineerib MV-de tegevust ametlikke kanaleid pidi. Selge konsultandile korralduste andmise rutiin (kellelt, keda informeeritakse jne) Konsultant andis märku, et tööde teostamise selguse mõttes oleks vaja selget töökorralduste andmise rutiini ning ülesannete korrektseks täitmiseks on vaja, et erinevatelt osapooltelt tulenevad juhised oleksid omavahel kooskõlas. TJA märkis, et kui korraldused tulevad teistelt projekti osapooltelt (mitte TJA), peab TJA tööülesanded enne kinnitama/kooskõlastama, ning need on vaja üle viia ka lepingule vastavasse vormi (Tellija nõudmine, jooksev selgitus, muu juhis). Lepiti kokku et kõik me ilid, mida võiks tõlgendada korraldusena või tööna , mis mõjutab tegevuste ajakava või mahtu, edastatakse koheselt ka TJA’le . Töökorralduslike suuniste andmine peab toima kirjalikult (vähemalt e-kirjana). Viimase Juhtkomitee (14.05) otsustest tulenevad vajalikud Tellija korraldused? (vaadata Juhtkomitee otsuspunktid üle) Juhtkomitee otsus seoses 16A trassi uuesti töösse võtmisega TJA andis teada, et 16A trassilõigu täiendavasse töösse võtmine on lepinguliselt lisatöö (nagu fikseeritud ka 07.04.2015 Tellijaga toimunud koosoleku protokollis) ning selle teostamiseks on vaja Tellija ametlikku korraldust. Konsultant saadab selles osas hinnapakkumise ja Tellija an nab vastava korralduse Tellija n õudmiste vormil. Tellija korralduse aluseks on allkirjastatud Juhtkomitee protokoll (st TJA saadab korralduse siis, kui Juhtkomitee protokoll on allkirjastatud). 16A trassi töösse võtmise otsus mõjutab ka 3 D visualiseeringu töid (mille kohta eraldi leping). 3D mudeli koostamise lepingusse on 16A provisoorsena sisse kirjutatud . TJA esitab juhtkomitee allkirjastatud protokolli saamisel Töövõtjale korralduse 16A mudeli koostamiseks. Juhtkomitee otsus seoses 1 3 BC trassi tööst välja jätmisega Vastavalt Juhtkomitee otsusele jäetakse 13BC trass edasisest tööst kõrvale. Täpsem Juhtkomitee protokolli sõnastus on hetkel veel täpsustumisel, aga sõltumata Juhtkomitee protokolli lõplikust sõnastusest 13BC trassi lepingulisest tööst välja ei jäeta, selles osas kehtivad hetkel lepingulised korraldused, mille raames viiakse lõpuni kahe trassialternatiivi täpsustatud analüüs ning 3D visualiseering maakonnaplaneeringu lahendusele , vastavad korraldused jäävad kehtima ka peale Juhtkomitee otsust. Edasised tegevused töövaldkondade kaupa ( vaadata üle, mis tegevused järgnevad - kas selleks vaja Tellija korraldusi?) ( Enamus töövaldkondade järgnevad tegevused (ja selleks vajalikud Tellija korraldused) on täpsustatud juba teiste päevakorrapunktide all. ) Eelprojekteerimise ja tehniliste uuringute (sh aeromõõdistuste andmetöötlus) osas seni lahtistel trassilõikudel (5C, 16A) antakse järgmised Tellija korraldused pärast seda kui lahtiste tassilõikude otsused on Vabariigi Valitsuses t läbi käinud (alates juuni 2015 lõpp). Hooldedepoo DP osas jätkub (ja pikeneb) Konsultandist sõltumatu viive võrreldes lepingulise ajagraafikuga, kuna DP-d ei ole algatatud. Lepinguliste osamaksete jaoks on eelnevalt kokku lepitud tingimuslik põhimõte, et DP materjalidest esitatakse need, mis tulenevalt DP menetlemise protsessist võimalik on , ning see ei saa takistuseks osamaksete teostamisel. TJA soovib täpsustada vajadusi ja võimalusi depoo lahenduse koostamiseks kujul, mis arvestaks võimalusega teenindada nii olemasolevat 1520 veeremit kui kavandatavat 1435 veeremit. TJA tegeleb teema täpsustamisega ning tõstatab vajadusel selle järgnevatel töökoosolekutel. Ühtlasi palus TJA, et Konsultant annaks teada, kui mingite töölõikude osas on veel vaja Tellija korraldusi. Lepingu muudatuse vajaduste fikseerimine Lepingu osapooled teadvustasid, et järgmise, 6. osamakse aluseks olevaid materjale ei ole võimalik konsultandist olenematutel põhjustel tähtajaks (26.05.2015) esitada ja lepingu muutmine on vajalik. Hetkel teadaoleva info alusel võib eeldada, et lepingu lõpptähtaeg nihkub 2017. aastasse. L epingu muutmine algatatakse järgnevate protsess iga seotud asjaolude selgumisel: Eelistatud lahendus Pärnumaal 5C/5D lõigus ( selgub peale 22. juunit), Lõplik selgus 16A osas (st Kohila Vallavolikogu otsus , Rapla MV ühene seisukoht ja Juhtkomitee allkirjastatud protokoll ) , Hea oleks enne lepingu muudatust saada ka uus V abariigi V alitsuse otsus , või vähemalt Ministri otsus ja VV teavitamine (seejuures M. Peris informeeris, et Vabariigi Valitsus e istungi võimalik kuupäev on 30. j uuni ), Kui võimalik, siis võiks ka hooldedepoo DP Rae VV poolt algat atud. MKM märkis, et seejuures tuleks uues lepingu ajagraafikus arvestada ka V abariigi V alitsuse tööprogrammis sätestatuga. TJA märkis, et lepingu täienduste selgumisega koos tuleb täpsustada ka Riigi eelarvestrateegia 2016 2017 vajadused. Konsultant informeeris Tellijat, et koostab taotluse konsultandi kulud e üldosade , mis on otseselt sõltuvad lepinguperioodi pikenemisest ( p rojektijuhi kulu, objekti kindlustus ning täitmistagatis) , suurenemise hüvitamiseks . Protokollis: Jaak Järvekülg Lisad: O salejate nimekiri Siseministeeriumiga Vabariigi Valitsuse tööprogrammi jaoks täpsustatud ajakava \s Maavalitsuste poolt töökoosolekul täpsustatud maakonnaplaneeringute ajakava Hr Raigo Uukkivi Teie: 07.04.2015 , 26.05.2015 protokoll id Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 12.06.201 5 nr. 2/12 Koopia: Hr Jaak Simon Leping: „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ Teema: Pakkumine Rail Baltic hankelepingu trassivariantide täiendava võrdlusega (trass 16A) seotud lisatööde finantseerimiseks. Vastavalt Tellijaga 07.04.2015 ja 26.05.2015 koosolekutel kokku lepitule esitame käesolevaga hinnapakkumise tõiendava trassivariandi 16A detailse võrdluse koostamiseks. Lisatööde jaotus ja maksumused: Summa kujunemine: Maakonnaplaneeringu kaardi koostamine, skeemkaartide koostamine seletuskirja koostamine 420 .- Loodusuuringu läbiviimine (sh täpsustavad välitööd) 5 0 00.- KSH: Maakonnaplaneeringu lahenduse hindamine erinevate kriteeriumite lõikes 8 64 0.- 2 töökoosolekut (Saku ja Kohila vallas teedevõrgu täpsustamiseks), maakonnaplaneeringu lahenduse lahtikirjutamine seletuskirjas 1 12 0.- Projektijuhtimine, kommunikatsioonihaldus 1 1 20.- Inseneride töö täiendaval võrdlusel : lõigu detailsemad lahendused sh risted, teedevõrk, rajatised jne, pindmudel + draft pikiprofiili koostamine 4 060 .- KOKKU: 15 360.- Maksumusele lisandub käibemaks. Lisad: 07.04.2015 Protokoll - Rail Baltic lepingu ja projektijuhtimisega seotud teemade koosolek Tellijaga 26.05.2015 Protokoll - Rail Baltic lepingu ja projektijuhtimisega seotud teemade koosolek Tellijaga Lugupidamisega / a llkirjastatud digitaalselt / Mikk Reier Juhatuse liige Reaalprojekt OÜ (töövõtja lepinguline esindaja)