Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine

Vabariigi Valitsus KORRALDUS 12. mai 2022 nr 145 Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine Korraldus kehtestatakse 10. märtsil 2010. a kehtinud veeseaduse § 227 lõike 1 ja § 228 lõike 1 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. 1. Asjaolud ja menetluskäik 1.1. Neugrund Osaühing (registrikood 11314871, Harju maakond, Tallinn, Peterburi tee 46, 11415, edaspidi ka taotleja või arendaja) esitas 10. märtsil 2010. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) veeseaduse 10. märtsil 2010. a kehtinud redaktsiooni (edaspidi VeeS) § 226 alusel hoonestusloa taotluse tuulepargi rajamiseks Osmussaare lähistele Neugrundi madalale. Meretuulepark on taotluse kohaselt kavandatud 36–38 tuulikuga, koguvõimsusega 228 MW ning koormatava alaga ligikaudu 12 000 000 m2 (12 km2). Tuulikute torni kõrguseks on planeeritud umbes 80 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. 2010. aastal oli Neugrund Osaühingu põhitegevusalaks äriregistri andmetel vabaaja- ja sporditarvete väljaüürimine ja kasutusrent (EMTAK kood 77211, NACE rahvusvaheline klassifikaator 77.21). Sama aasta majandusaasta aruandes on arendaja enda põhitegevuseks märkinud tuulepargi arendamise Neugrundi madalale. Praegu on taotleja põhitegevuseks äriregistri andmetel elektrienergia tootmine (EMTAK kood 3511, NACE rahvusvaheline klassifikaator 35.11). 1.2. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsis MKM VeeS § 227 lõike 2 alusel 2010. aastal seisukohti Keskkonnaministeeriumilt (edaspidi KeM), Kaitseministeeriumilt (edaspidi KaM), Siseministeeriumilt (edaspidi SiM), Veeteede Ametilt (edaspidi VTA), Lennuametilt (edaspidi LA), Muinsuskaitseametilt (edaspidi MuA) ja Rahandusministeeriumilt (edaspidi RaM). SiM, VTA, LA, MuA ja RaM ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid esitasid oma seisukohtades täpsustusi, mida tuleks keskkonnamõju hindamise käigus hinnata või millele tähelepanu pöörata, kui see algatatakse. Kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA või menetleja) on teinud pärast asjaolude selgitamist MKMile ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda, ei käsitleta siin lõigus nimetatud asutuste seisukohti pikemalt. Vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamise kohta esitasid 2010. aastal KaM ja KeM. KaM tegi 24. aprilli 2010. a kirjas nr 12.1-1/1140 ettepaneku keelduda hoonestusloa menetlemise algatamisest, kuna esitatud taotluse tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Neugrundi madalat ümbritsev mereala on kasutuses Kaitseväe harjutusalana ning harjutuste läbiviimine ei ole võimalik tuuleparkidega hoonestatud alal. Samuti on tuuleparkide rajamine vastuolus Kaitseväe huvidega kasutada mereala sõjaliste harjutuste läbiviimiseks. Lisaks toodi ettepanekus esile, et tuuleparkide rajamine Neugrundi madala piirkonnas häirib oluliselt õhuseireradari radarikattepilti, mistõttu saab kahjustada Eesti kaitsevõime. KeM vastas 17. mai 2010. a kirjas nr 12-22/2217-2, et Balti Keskkonnafoorum on linnustiku-, elupaiga- ja kalastiku-uuringute põhjal teinud KeMile ettepaneku moodustada Neugrundi  2 looduskaitseala, mistõttu KeM ei poolda taotlusealusel maa-alal tuulepargi hoonestusloa menetlemise algatamist. Mõlemad seisukohad on täpsemini avatud edaspidi. 1.3. KaM teavitas 21. aprilli 2010. a kirjas nr 12.1-1/1140 MKMi, et algatatud on õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe korraldamiseks võimalike asukohtade selgitamine. Analüüsi tulemusel selgus, et Neugrundi madala piirkond on sobivaim ala suure kaliibriga pardarelvadest laskmiseks, millele on vajalik suur ohuala. Samuti on Neugrundi madala ümbrus sobiva sügavusega miinitõrje harjutusteks. Selle piirkonna eelistamises said otsustavaks ka jääolud. Talvel ei kattu piirkond jääga või on jääkate lühiajaline ja see võimaldab planeerida aastaringset väljaõpet. 1.4. KaM selgitas 16. juuni 2010. a kirjas nr 12.1-1/1140 MKMile, et samas piirkonnas asub ka teine potentsiaalne maalt merele suunatud laskeharjutuste ala, kus on võimalik nii õhutõrje- kui ka suurtükiharjutuste korraldamine (Keibu, Ristinina), kuid ka selle laskesektorisse jääks kavandatud tuulepark. Seega ei ole tuulepargi rajamisel võimalik kasutada piirkonnas asuvaid harjutusalasid eesmärgipäraselt. 1.5. Hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud elektrituruseaduse redaktsiooni (edaspidi ELTS) § 922 kohaselt tohib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. VeeS § 226 lõike 3 kohaselt, kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded, peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus, et ta vastab nendele nõuetele. Neugrund Osaühingu 10. märtsi 2010. a taotluses VeeS § 226 lõike 3 kohast kinnitust ei olnud. MKM palus 26. augusti 2010. a kirjas nr 1.10-13/10-00413/035 pöörata taotlejal muu hulgas tähelepanu ELTS nõudele ning esitada MKMile vastav kinnitus. Sama kirjaga keeldus MKM nõusoleku andmisest taotletud Eesti-Soome veekaabelliini rajamiseks, kuna äriregistrist nähtuvalt ei olnud Neugrund Osaühing põhivõrguettevõtja ELTS tähenduses, samuti ei olnud Neugrund Osaühingul Konkurentsiameti ega Soome Energiamarkkinavirasto eriluba sellise ühenduse rajamiseks. 17. jaanuari 2011. a kirjas teavitas Neugrund Osaühing MKMi, et asutati Osaühing Energwind Energy (äriregistri kood 11966444), mille põhitegevusalaks oli märgitud elektrienergia tootmine tuuleenergiast (EMTAK kood 35113, NACE rahvusvaheline klassifikaator 35.11), ning palus selle lugeda Neugrundi tuulepargi ja Estlink 3 projektide edaspidiseks arendajaks. 7. veebruaril 2011. a muudeti ühingu nime, milleks sai Osaühing Neugrund Energy (põhitegevusalaks alates 29. juunist 2012. a ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine, EMTAK kood 71121, NACE rahvusvaheline klassifikaator 71.12). Osaühing kustutati registrist 18. augustil 2017. a äriseadustiku § 60 lõike 3 alusel (majandusaasta aruande esitamata jätmine). 2012.–2013. majandusaasta aruannete kohaselt osaühingul majandustegevust ei toimunud. Järgnevate aastate aruandeid äriregistris ei ole. 1.6. Aastatel 2010–2015 peeti Neugrund Osaühingu ja KaMi vahel läbirääkimisi, mille käigus otsiti võimalusi tuulepargi rajamiseks ja korralduse punktis 1.2 nimetatud KaMi 2010. aasta seisukoha muutmiseks. Taotleja saatis KaMile 14. juunil 2012. a kirja nr KM-6, milles pakkus töögrupi loomist eesmärgiga jätkata hoonestusloa menetlusprotsessi. KaM nõustus 18. juuli 2012. a vastuses nr 12.1-1/12/2636 töögrupi loomisega ning kordas üle, et tuulepargi tekitatav negatiivne mõju õhuseirele ei ole ainus takistus hoonestusloa menetluse algatamiseks. Riigikaitselisteks takistusteks on lisaks laskeharjutuse ohuala ja merel peetavate õppuste harjutusala. KaM kinnitas oma eelnevaid seisukohti taotlejale ka 20. novembril 2013. a saadetud kirjas nr 12.1-1/13/5084.  3 1.7. 1. juulil 2015. a jõustusid veeseaduse muudatused, mille järgi on hoonestuslubade menetlejaks MKMi asemel TTJA. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 25 lõike 2 alusel andis MKM pooleliolevad menetlused üle TTJA-le. EhSRS § 25 lõike 1 järgi menetletakse enne 1. juulit 2015. a esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni vastavalt taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktidele. 1.8. 15. veebruaril 2017. a teavitas TTJA taotlejat, et hoonestusloa menetluse algatamise jätkamiseks on vajalik KaMi seisukoht, millest ajendatuna toimus 17. juulil 2017. a KaMis taotlust käsitlev arutelu. KaM selgitas taotlejale taas põhjuseid, miks ei ole võimalik tuuleparki planeeritud asukohta rajada (negatiivne mõju Kaitseväe õhuseireradarile ja takistav mõju Kaitseväe harjutusvälja kasutamiseks). Kohtumise sisu on kirjeldatud täpsemalt punktis 2.4.3. Ühisele arusaamisele ei jõutud. Samas kirjas esitas TTJA Neugrund Osaühingule uuesti ka päringu ELTS §-le 922 vastavuse kohta. Taotleja vastas 1. märtsi 2017. a kirjas, et Neugrund Osaühing ei ole elektrifirmana registreeritud, kuid tal on sõlmitud koostööleping elektriettevõtja registreeringuga ehitusettevõttega ning vastavalt sellele lepingule siseneb Neugrund Osaühing ettevõttesse hoonestusloa andmisel ning täidab ELTS §-is 922 nimetatud nõude. 9. oktoobril 2021. a täpsustas taotlejat esindav Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (edaspidi advokaadibüroo LEXTAL), et taotleja on sõlminud projekti arendamiseks esialgse lepingu European Energy A/Siga ning peab täiendavalt läbirääkimisi ühe Euroopa suurriigi börsiettevõttega, kes muu hulgas on spetsialiseerunud taastuvenergeetikale. 1.9. 11. detsembril 2018. a saatis advokaadibüroo LEXTAL KaMile kirja, milles soovis KaMi arvamust 10. märtsil 2010. a Neugrund Osaühingu poolt MKMile esitatud avamere tuulepargi hoonestusloa taotluse kohta. KaM märkis 6. märtsil 2019. a saadetud vastuses nr 12-1/19/5303, et erinevate konsultatsioonide ning kohtumiste tulemusena on selgeks saanud tuulepargi rajamisega tekitatav kahju riigikaitseliste ehitiste töövõimele, samuti Kaitseväe harjutusala kasutamisega kaasnevad piirangud. Nimetatud kahju ja piiranguid on taotlejale eelneva kirjavahetuse ja kohtumiste raames selgitatud. Seetõttu ei saa KaM nõustuda tuulepargi rajamisega Neugrundi madalale. 1.10. TTJA küsis 2019. ja 2020. aastal uuesti asjakohaste asutuste arvamusi hoonestusloa algatamise menetluse kohta. Lisaks punktis 1.2 nimetatud asutustele küsis TTJA arvamust Terviseametilt (edaspidi TA), Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA), Keskkonnaametilt (edaspidi KeA) ning Lääne-Harju (edaspidi LHVV) ja Lääne-Nigula vallalt (edaspidi LNVV). SiM, VTA, LA, MuA ja RaM ei olnud ka nüüd hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid esitasid oma seisukohtades täpsustusi, mida tuleks keskkonnamõju hindamise käigus hinnata või millele tähelepanu pöörata. TA-l, PPA-l, LHVV-l ja LNVV-l menetluse algatamisele vastuväiteid ei olnud. 1.11. KeA, KaM ja KeM tegid vastavalt 21. mai 2020. a, 20. mai 2020. a ja 1. juuni 2020. a kirjadele ettepaneku hoonestusloa menetlust mitte algatada. TTJA küsis 2021. aasta augustis KeMilt ja KaMilt uuesti arvamust hoonestusloa menetluse algatamise kohta. KeM ja KaM jäid vastavalt 6. ja 9. septembril 2021. a saadetud vastustele 2020. aastal esitatud seisukoha juurde. Nendes kirjades leidsid nii KeA, KaM kui ka KeM, et hoonestusloa menetluse algatamisest tuleks keelduda, sest lähtuvalt riigikaitselistest ja looduskaitselistest nõuetest on ilmselge võimatus luba väljastada.  4 KaMi seisukohad on pikemalt avatud 2. punktis. 1.12. KeM on 17. mail 2010. a, 1. juunil 2020. a ja 6. septembril 2021. a ning KeA 21. mail 2020. a esitatud seisukohtades selgitanud, et Neugrund Osaühing planeerib tuuleparki alale, mis kattub moodustamisel oleva Neugrundi looduskaitsealaga (keskkonnaregistri nr PLO2001398). Neugrund Osaühingu taotluses märgitud alal asub Neugrundi meteoriidikraater. Nimetatud meteoriidikraatri näol on tegemist maailmas haruldase loodusobjektiga, millel on teaduslik ja elustiku mitmekesisuse säilimist toetav väärtus. Tuulepargi rajamisel saaks KeMi hinnangul meteoriidikraater ehitustööde käigus pöördumatult kahjustada. Looduskaitseala moodustamine on algatatud keskkonnaministri 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 195 „Neugrundi looduskaitseala menetluse algatamine“. KeM teavitas TTJA-d pärast täiendavat järelepärimist 6. septembri 2021. a kirjaga nr 8-2/21/3882-3, et Neugrundi looduskaitseala moodustamise eelnõu on avalikustatud ja kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi kaudu teiste ministeeriumidega 2019. aastal (eelnõu toimik number 19-0550). Seetõttu on KeM seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisest tuleks keelduda vastuolu tõttu looduskaitseliste nõuetega. Piirkonna looduskaitsealana kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamise eelnõu ei ole praeguseks Vabariigi Valitsusele esitatud. 1.13. TTJA tutvustas korralduse sisu taotlejale 1. märtsil 2021. a. Taotleja esitas 15. märtsil 2021. a korralduse eelnõule vastuse, milles märkis, et TTJA koostatud dokumentides esineb faktivigu ning TTJA on rikkunud uurimiskohustust. Samas ei esitanud taotleja aga ühtegi sisulist vastuväidet ega lükanud ümber korralduse eelnõus ja seletuskirjas toodud väiteid. 1.14. MKM tutvustas korralduse sisu taotlejale 3. jaanuaril 2022. a. Taotleja esitas 12. jaanuaril 2022. a korralduse eelnõule vastuse, milles esitatud vastuväidetes viitas muu hulgas ettevõtlusvabaduse rikkumisele. Selle kohta vt ka punkti 2.5.5. 1.15. KaMi seisukohast lähtuvalt on hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu, mistõttu esitab MKM Vabariigi Valitsusele TTJA ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda. 2. Õiguslikud järeldused 2.1. VeeS § 228 lõike 1 kohaselt keeldub Vabariigi Valitsus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. 2.2. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks on VeeS § 227 lõike 2 kohaselt küsitud KeMi, KaMi, SiMi, VTA, LA, MuA, RaMi ja KeA seisukohti. KaMi, KeMi ja KeA vastustest ilmnesid hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise võimalikud põhjused. Keeldumise alusena on järgnevalt kirjeldatud KaMi ja MKMi seisukohti. Üldiselt 2.3. VeeS § 228 lõike 1 järgi keeldub Vabariigi Valitsus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa väljastamine on ilmselgelt võimatu. VeeS § 2210 lõike 1 punkti 4 kohaselt keeldutakse hoonestusloa andmisest, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Kui ilmselge vastuolu riigi julgeolekuhuvidega tuvastatakse juba enne menetluse algatamist, on põhjendatud hoonestusloa algatamise menetlusest keeldumine. Praegusel juhul on hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu, sest selle andmine oleks vastuolus riigi julgeolekuhuvidega ning esitatud taotlus ei vasta nõuetele.  5 Vastuolu riigi julgeolekuhuvidega 2.4. Ala on kasutusel Kaitseväe harjutusalana 2.4.1. KaM on 21. aprillil 2010. a, 16. juunil 2010. a, 20. novembril 2013. a, 6. märtsil 2019. a, 20. mail 2020. a ja 9. septembril 2021. a esitatud seisukohtades kirjeldanud, et Neugrund Osaühingu taotletavale alale ei ole meretuulepargi rajamine võimalik, kuna tegemist on Kaitseväe harjutusalaga ning tuulepargi rajamine takistaks harjutusala sihtotstarbelist kasutamist. 2.4.2. Kaitseministri 28. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 411 „Riigikaitse eripiirkondade määramine“ nähti Neugrundi piirkonna rannikualal ette neli harjutusala. Harjutusalade vajadustele vastavuse analüüsi tulemusel on Kaitsevägi võtnud praeguseks kasutusse laskeharjutuste tegemiseks kaks nimetatud käskkirjas märgitud harjutusala, mis kattuvad kavandatava tuulepargi alaga. Laskeharjutusi tehakse piirkonnas regulaarselt. Alternatiivsete laskeharjutuste alade kasutusele võtmine eeldab uute uuringute algatamist. Ka eelnimetatud käskkirjale eelnenud uuringute käigus on välja tulnud, et samas suuruses võimalikud alternatiivsed harjutusalad Eestis puuduvad. Seda eelkõige arvestades elanikkonna ja Kaitseväe üksuste paiknemist, taristu võimalusi, keskkonnakaitselisi piiranguid, mere- ja õhusõidukite liikumisteid jms. Laskeharjutuste viimine Kaitseväe keskpolügoonile tooks kaasa Kaitseväe ja seal paiknevate Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide üksuste maismaal toimuvate väljaõppe võimaluste olulise vähenemise lisaks laskeharjutuste hulga vähenemisele. Seega tooks Neugrundi madala piirkonnas toimuvate laskeharjutuste üleviimine kaasa märkimisväärse sõjalise väljaõppe võimaluste mahu vähenemise. Samuti tuleb tagada piirkond, kus on võimalik harjutada merel, õhus ja maismaal paiknevate üksuste koostööd. 2.4.3. Taotleja ja KaM on arutlenud ka selle üle, kas oleks võimalik kuidagi riigi julgeolekuhuvisid ning taotleja huvisid tasakaalustada. Üks võimalus, mida taotleja välja pakkus, on see, et Kaitsevägi võiks kasutusele võtta harjutusala teises kohas. Selle kohta vt ka punkti 1.4. Arendajale 20. novembril 2013. a saadetud kirjas nr 12.1-1/13/5084 märkis KaM, et Kaitsevägi on valmis loobuma Peraküla laskepaigas õhutõrje raketisüsteemi Mistral kasutamisest, mille ohuala oleks katnud Neugrundi madala. Keibu laskepaigas Mistral raketisüsteemi kasutamise korral jääb osa Neugrundi madalast ohualadest välja. Seega oleks õhutõrje seisukohast Neugrundi madalale kavandatud tuulepargi rajamine võimalik, kuid üksnes osaliselt. Samas ei ole Kaitsevägi valmis vähendama merel paikneva harjutusala ulatust Neugrundi madala ümbruses, sest sellise suurusega harjutusala on vajalik liitlastega õppuste pidamiseks. Kiri lõpeb tõdemusega, et kuna Neugrundi madala piirkonnas ei ole võimalik tuuleparki rajada ilma riigikaitse huvisid oluliselt kahjustamata, siis ei toeta KaM hoonestusloa menetlemise algatamist. 17. juulil 2017. a toimus KaMi ja taotleja kohtumine, kus selgitati taotlejale veel kord tuulepargi rajamise olulist mõju riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisele, sest tuulepargi rajamisel luuakse takistus Kaitseväe harjutusala eesmärgipäraseks kasutamiseks. Kaitseväe seisukohalt ei ole laevastiku, sealhulgas sõjalise koostöö raames Eestis viibivate välisriikide sõjalaevade, väljaõppeks Eesti territoriaalmeres alternatiivseid asukohti, mis oleks samas piisava suuruse ja sügavusega ning muust laevaliiklusest eraldatav. Lisaks tuleb arvestada, et see piirkond ei asu lennuliikluseks avatud lennukoridoride vahetus lähetuses, võimaldades korraldada erinevaid laskeharjutusi, sealhulgas õhutõrje relvadest. Kaitseväe harjutusala valikul on ka oluline võimalus harjutada samal ajal mitme erineva üksuse koostööd. Üksuste koostöö käigus peab väljaõppe ala suurus tagama üksuste liikmete ohutuse, et harjutuste, sh liikumis- ja laskeharjutuste tagajärjel ei satuks lisaks muule elanikkonnale ohtu ka Kaitseväe isikkoosseisu elu ja tervis (nt vältida nn sõbralikku tuld). Harjutusala suuruse vähendamisel väheneb kui mitte lõppeb ka üksuste koostööharjutuste tegemise võimalus.  6 Kuigi taotleja on pakkunud KaMile kompromissettepanekuid, ei kõrvalda KaMi hinnangul taotleja väljapakutud meetmed alternatiivsete laskealade leidmiseks negatiivseid mõjutusi riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisele, vaid pigem vähendavad väljaõppe võimalusi. Näiteks arendaja pakutud harjutusala vähendamine või killustamine vähendab üksuste manööverdamise võimalusi, samuti vähendab ehitiste rajamine võimalusi laskeharjutuste tegemiseks. Sellest tulenevalt väheneb ka võimalus valida erinevaid paiknemis- ja sihtmärgialasid. Seega ei saanud KaM arendaja pakutavate kompromisslahendustega nõus olla. Taotleja tegi KaMile ettepaneku võtta kasutusse teisi harjutuspaiku, kus ettevõtluse huvi ei ole nii suur, viidates teistele merealadele, mida KaM on määranud Kaitseväe harjutuste läbiviimiseks. Taotleja ei olnud teadlik, et kõik kõnealused alad (kokku neli ala) olid ja on kasutuses, kuid kõikjal ei ole võimalik ohutusreegleid järgides viia läbi taktikalisi harjutusi üksuse koosseisus koos lahinglaskmistega. 2.4.4. 9. septembri 2021. a kirjas TTJA-le kinnitas KaM, et Neugrundi madala piirkonda kasutatakse Kaitseväe üksuste väljaõppeks, sealhulgas ühisõppuste korraldamiseks liitlastega. Kaitseväe hinnangul ei ole harjutuste läbiviimiseks Eestis alternatiivseid paiku. Ka praegu on KaM seisukohal, et tuulepargi rajamine harjutusala piirkonda vähendab lisaks suurtüki ja õhutõrje väljaõppe võimalustele olulisel määral ka merel opereerivate üksuste väljaõppe korraldamise võimalusi, sealhulgas taktikalist väljaõpet ja laevade manööverdamist. Samuti vähendab tuulepark merel opereerivate üksuste laskeharjutuste tegemise võimalust, mis omakorda mõjutab sõjalise kaitse valmisolekut merelt tulenevale võimalikule ohule. Kaitseväe teised merel asuvad harjutusalad ei võimalda oma suurusest ja paiknemisest tulenevalt laskeharjutuste tegemist. Samuti on mõistlik väljaõppe eesmärkide saavutamiseks omada harjutusalasid, kus on võimalik samal ajal teha nii manööver- kui ka laskeharjutusi. 2.4.5. Seejuures selgitab KaM, et on KeMile väljendanud arvamust, et Kaitseväe harjutusala ja planeeritav looduskaitseala ei välista teineteist. Kaitseväe laevad läbivad Neugrundi madalat laevade liikumise ja taktikalise manööverdamise käigus laskepositsioonidele jõudmiseks. Kuna laevad liiguvad kraatrist üle ning teevad riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke taktikalisi ja laskeharjutusi madalikust põhja pool, ei mõjuta nimetatud tegevused negatiivselt looduskaitsealust merekraatrit. Natura 2000 kaardil on alale märgitud III kategooria linnuliigid. Praktikas on ilmnenud, et harjutusala kasutamise ajal hoiavad linnud eemale ja pärast Kaitseväe harjutuste lõppemist naasevad piirkonda. Samale järeldusele jõudsid eksperdid Tiit Randla ja Tarvo Valker oma 2010. aasta analüüsis „Linnustiku seire õppelaskmiste mõju hindamiseks Nõva Liivaneranna harjutusalal“. 2.5. Tuulikud vähendaksid riigikaitseliste radarite töövõimet 2.5.1. KaM on 21. aprillil 2010. a, 16. juunil 2010. a, 20. novembril 2013. a, 6. märtsil 2019. a, 20. mail 2020. a ja 9. septembril 2021. a esitatud seisukohtades kirjeldanud, et planeeritavad tuulikud jäävad Kaitseväe õhuseireradari kattealasse, mis tähendab, et meretuulepargi mõjul väheneks radarite töövõime ning seetõttu ei saaks seal piirkonnas hoonestusluba tuulepargi rajamiseks väljastada. 2.5.2. KaMi hinnangul on õhuseire Eesti riigi sõjalise riigikaitse üks olulisi võimeid. Õhuseireradarite eesmärk on luua kvaliteetne õhuseirepilt, mille kaudu korraldatakse õhuruumi turvalisuse tagamist ning tuvastatakse Eesti õhupiiri rikkumisi. Kavandatav tuulepark hakkaks KaMi seisukoha järgi mõjutama eelkõige Ämaris paikneva õhuseireradari tööd. 2.5.3. Õhuseireradari katteala alumine piir Neugrundi madala alal on 68–81 m sõltuvalt tuuliku asukohast, mis tähendab, et tuuleelektrijaama labade tipukõrgus, st tuuliku kogukõrgus, ei tohi õhuseirepildi terviklikkuse tagamiseks ületada eeltoodud kõrgusi. Taotleja on soovinud ca 80 m kõrgete torniga tuulikute rajamist. Koos labadega oleks tuulikute tipukõrgus, st kogukõrgus, üle 81 m.  7 Taotleja on teinud ettepaneku paigaldada radaritele töövõime parandamiseks vastavad tehnilised seadmed. Radarile tehtav tarkvaraline uuendus annaks teoreetilise võimaluse vähendada tuulepargi tekitatavaid tagasipeegeldusi (valesihtmärkide teket). Samas ei suudeta radari tarkvaraliste ning ka muude riistvaraliste täiendustega probleemi (valesihtmärke) täielikult elimineerida. Peamine takistav asjaolu seisneb selles, et tuulepark on radarile füüsiliseks takistuseks, mistõttu jääb vahetult tuulepargi taha radari nähtavusalal varjuala ning radari maksimaalne töökaugus sellel nähtavusalal (või sektoris) väheneb. 2.5.4. Vabariigi Valitsus on 29. aprillil 2021. a teinud täiendava otsuse eraldada rahalisi vahendeid riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks Mandri-Eestis, et avada tuuleenergeetika arendustele suurem osa Eesti mandriosast. Need otsused ei mõjuta Eesti merealadele ja Lääne-Eesti saartele püstitatavate ehitiste kõrguspiiranguid. Peale õhuseiresüsteemi uuendust 2025.-2026. aastal analüüsib KaM uue süsteemi võimekusi, sealhulgas katteala kõrguste piire. Uus kõrguspiirang sõltub õhuseireseadmete tüüpidest ja asukohtadest. Järeldused nende piirkondade, sealhulgas Neugrund Osaühingu taotletava ala võimaliku vabastamise kohta kõrguspiirangutest ja selleks vajaminevaid täiendavaid leevendusmeetmeid saab KaMi hinnangul kavandada kõige varem 2026. aastal. Kuna Neugrund Osaühingu plaanitava tuulepargi mõjul väheneks KaMi hinnangul riigikaitselise ehitise töövõime, oleks tegemist otsese vastuoluga riigi julgeolekuhuvidega, mis välistab tulevikus ka KaMi kooskõlastuse ehitusloa taotlusele. Kuna taotleja plaanitav tuulepark häirib ja pärsib õhuseireradarite töövõimet, on hoonestusloa andmine vastuolus riigi julgeolekuhuvidega ja esineb ilmselge võimatus VeeS § 2210 lõike 1 punkti 4 alusel ning hoonestusloa menetluse algatamisest tuleb keelduda. 2.5.5. Taotleja viitas oma 12. jaanuaril 2022. a saadetud kirja punktis 13 ettevõtjate ebavõrdsele kohtlemisele, kuna Paldiskis asub toimiv tuulepark, mille ehitamisele KaM vastuväiteid ei esitanud. KaM selgitab, et Paldiski poolsaarel olevad tuulepargid rajati 2012. ja 2013. aastal ning planeeriti ajal, kui praegu kehtiv KaMi kooskõlastuskohustus puudus. Paldiskis asuv tuulepark häirib Ämari radari tööd, kuid KaMil puudub pädevus nõuda olemasolevate tuuleparkide lammutamist. Kokkuvõte riigi julgeolekuhuvidest KaMi esitatud seisukohtadest tulenevalt on hoonestusloa menetluse algatamine Neugrundi madalale meretuulepargi rajamiseks võimatu järgmistel põhjustel: 1) tuulepark avaldab negatiivset mõju riigikaitseliste õhuseireradarite töövõimele ning tegemist oleks otsese vastuoluga riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise kaitse korraldamise huvidega; 2) Neugrundi madal ja selle lähiümbrus on kasutusel Kaitseväe harjutusalana ning tuulepargi rajamine vähendab oluliselt Kaitseväe väljaõppe võimalusi riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisel ning korraldamisel, sealhulgas takistab kaitseministri 28. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 411 määratud harjutusala sihtotstarbelist kasutamist. Seega on menetleja hinnangul hoonestusloa andmine taotletavale alale ilmselgelt võimatu ning Vabariigi Valitsusel tuleb keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest VeeS § 228 lõike 1 alusel. 2.6. Taotleja ei vasta nõuetele 2.6.1. Vastavalt ELTS §-le 922 tohib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. ELTS § 6 alusel on elektriettevõtja tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja. ELTS § 7 lõige 1 sätestab, et tootja on  8 elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil. 11. jaanuari 2022. a majandusaasta aruande kohaselt ei ole Neugrund Osaühing seni faktiliselt elektrienergia tootmisega tegelenud. ELTS § 15 jj seavad elektriettevõtjale erinevaid loakohustusi ja kapitalinõudeid. Nt peab ELTS § 15 lõike 3 järgi tootjast elektriettevõtja aktsia- või osakapital olema üldreeglina vähemalt 31 950 eurot, erandid on juhul, kui tootja toodab ja müüb temale kuuluvate tootmisseadmete kaudu kokku kuni 200 kW elektrienergiat. 2.6.2. VeeS § 226 lõike 3 kohaselt, kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded, peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus, et ta vastab nendele nõuetele. Sellist kinnitust Neugrund Osaühingu 10. märtsi 2010. a taotluse juures ei olnud. 2.6.3. 15. veebruaril 2017. a esitas TTJA Neugrund Osaühingule uuesti päringu ELTS §-le 922 vastavuse kohta, märkides ühtlasi, et kuna Neugrund Osaühing ei vasta elektrituruseaduses sätestatud hoonestusloa taotlejale esitatud nõuetele, peab TTJA võimalikuks lõpetada hoonestusloa menetlemise. Taotleja vastas 1. märtsi 2017. a kirjas, et Neugrund Osaühing ei ole elektrifirmana registreeritud, kuid tal on sõlmitud koostööleping elektriettevõtja registreeringuga ehitusettevõttega ning vastavalt sellele lepingule siseneb Neugrund Osaühing ettevõttesse hoonestusloa andmisel ning täidab ELTS §-s 922 nimetatud nõude. 9. oktoobril 2021. a täpsustas taotlejat esindav advokaadibüroo LEXTAL, et taotleja on sõlminud projekti arendamiseks esialgse lepingu European Energy A/Siga ning peab täiendavalt läbirääkimisi ühe Euroopa suurriigi börsiettevõttega, kes muu hulgas on spetsialiseerunud taastuvenergeetikale. European Energy A/S on Taani ettevõtja (Taani äriregistri cvr-number 18351331), mille põhitegevusalaks on Taani äriregistri andmetel otse või teistesse energiatööstusega seotud ettevõtetesse investeerimise kaudu käitada ja/või müüa igat liiki elektrijaamu ja nendega seotud tegevusi. 2.6.4. Neugrund Osaühingu põhitegevusalaks oli 10. märtsil 2010. a taotluse esitamise ajal äriregistri andmetel vabaaja- ja sporditarvete väljaüürimine ja kasutusrent (EMTAK kood 77211, NACE rahvusvaheline klassifikaator 77.21). Sama aasta majandusaasta aruandes on arendaja enda põhitegevuseks märkinud tuulepargi arendamise Neugrundi madalale. Neugrund Osaühingu põhitegevusalaks on 11. jaanuaril 2022. a esitatud majandusaasta aruandest tulenevalt elektrienergia tootmine (EMTAK kood 3511, NACE rahvusvaheline klassifikaator 35.11) ning osaühingu osakapital on äriregistri andmetel 4396 eurot. 2.6.5. 2021. majandusaasta aruanne tootmistegevust ei kajasta, äriühingu tegevuseks on aruande järgi tuulepargi rajamine ning äriühing kinnitab, et 2021. aastal igasugune müügitulu puudus. 2.6.6. MKM ja TTJA on seisukohal, et kuna ELTS § 922 alusel saab tuulepargi rajamiseks vajalikku hoonestusluba anda vaid elektriettevõtjale, peaks isik olema elektriettevõtja või kuuluma elektriettevõtjaga samasse kontserni juba vähemalt hoonestusloa vormistamisest alates. Ülaltoodud andmed näitavad, et taotleja ei vasta elektriettevõtja tunnustusele ning taotleja ei ole ka sõnaselget kinnitust asjaomasele nõudele vastavuse kohta esitanud. Arvestades eelnevat, aga eelkõige kaitsevaldkonna argumente, on hoonestusloa andmine taotletavale alale ilmselgelt võimatu ning Vabariigi Valitsusel tuleb VeeS § 228 lõike 1 alusel keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest.  9 3. Otsus Keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest Neugrund Osaühingu 10. märtsi 2010. a taotluse alusel meretuulepargi rajamiseks Osmussaare lähedale Neugrundi madalale. 4. Korralduse vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates. 5. Korralduse teatavaks tegemine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus Neugrund Osaühingule ja teistele menetlusosalistele teatavaks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saatja: Riigikantselei <[email protected]> Saadetud: 03.06.2022 10:19 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Korralduse edastamine Tere Edastame korralduse. RiigikantseleiRahukohtu 3 | 15161 Tallinn693 5555 | |