Keskkonnaministeerium Teie 12.05.2022/ nr 1-4/22/2267; KEM/22-
[email protected] 0581/-1K
Paldiski mnt 96
13522, Tallinn Meie 02.06.2022 nr 2-7/2022/3476
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud keskkonnaminister
Keskkonnaministeerium on esitanud kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse eelnõu
"Hankelepingu esemeks olevate maanteesõidukite kohta riigihanke alusdokumentides
kehtestatavad keskkonnahoidlikud tingimused", millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/1161.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlasta eelnõud esitatud kujul, leiame, et
enne määruse kehtestamist on mõistlik läbi viia täiendav analüüs alljärgnevate märkuste osas ning
vajadusel ka täiendavad konsultatsioonid puudutatud osapooltega veendumaks, et direktiivi
ülevõtmiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed on Eesti jaoks kõige
sobivamad.
Direktiivi 2009/33/EÜ (muudetud direktiiviga (EL) 2019/1161) lisas on seatud igale liikmesriigile
eraldi minimaalsed hanke-eesmärgid kergsõidukite ja raskesõidukite hankimisel. See tähendab, et
direktiiv näeb ette, mitu protsenti liikmesriigis riigihankemenetluse kaudu hangitavatest kerg- ja
raskesõidukid peavad olema keskkonnasõbralikud. Rõhutame, et tegemist on riigile ehk Eesti
Vabariigile seatud eesmärgiga. Määrus eelnõus on aga hanke-eesmärk seatud igale hankijale, st
iga hankija peab maanteesõidukitega teenuse tellimisel või sõidukite hankimisel järgima, et teatud
protsent sõidukitest oleks keskkonnasõbralikud. Igati toetades direktiivi eesmärki vähendada
saasteainete heidet ja stimuleerida keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ja
panustada keskkonnapoliitikasse, peame vajalikuks siiski täiendavalt kaaluda, kas määruse
eelnõus välja pakutud hankijapõhine lahendus on Eest jaoks kõige sobivam.
Direktiivi (EL) 2019/1161 põhjenduspunkt 19 võimaldab liikmesriigil olla paindlik oma
territooriumil miinimumeesmärkide saavutamise jõupingutuste jagamiseks kooskõlas oma
põhiseadusliku raamistiku ja oma transpordipoliitika eesmärkidega. Jõupingutuste jaotamisel ühe
liikmesriigi piires võib arvesse võtta erinevaid tegureid, nagu erinev majanduslik suutlikkus,
õhukvaliteet, rahvastikutihedus, transpordisüsteemide omadused, transpordi CO2-heite ja
õhusaaste vähendamise poliitika või muud asjakohased kriteeriumid.
Seda võimalust direktiivi üle võtmisel on kasutanud näiteks Soome. Sõiduki- ja transporditeenuse
hangete keskkonna- ja energiatõhususe nõuete seaduses1 on Soomes hanke-eesmärke riigisiseselt
piirkonniti diferentseeritud, seades ambitsioonikamad eesmärgid suurematele linnadele ja
1
soomekeelsena kättesaadav https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2021/20210740
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tihedamini asustatud piirkondadele. Ka Saksamaal on liiduvabariikidele antud võimalus lubada
hankijatel miinimumeesmärke mitte täita, kui näiteks seatud eesmärk on juba teiste hankijate poolt
täidetud. Usume, et teiste liikmesriikide praktikaga2 põhjalikult tutvudes on võimalik leida ka
Eestile sobivamaid lahendusi.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on ühistranspordi valdkond ning
palume selles valdkonnas hanke-eesmärkide täitmisel kindlasti võimaldada ka direktiivis
ettenähtud paindlikkust.
Eestis korraldab maakondlikku ühistransporti Transpordiamet, kes on oma ülesandeid
halduslepingutega volitanud täitma üheksat piirkondliku ühistranspordikeskust, samuti täidavad
ühistranspordikeskuse ülesandeid Hiiumaa ja Saaremaa vallad. Kõik nimetatud
ühistranspordikeskused on hankijad, olulises osas hanketingimused annab ette Transpordiamet
eelviidatud halduslepingute alusel. Leiame, et Transpordiametil peaks maakondliku ühistranspordi
kesksel korraldamisel olema võimalik piirkonniti hankida maanteesõidukeid ja teenuseid määruse
keskkonnahoidlikele maanteesõidukite hanke-eesmärgist väiksemas määras tingimusel, et
üleriigilises arvestuses juhindutakse vastava perioodi sihtarvudest. Erandi eesmärgiks on tagada
avaliku ühistransporditeenuse mõistlik toimepidevus piirkondades, kus alternatiivkütustel
tehnoloogia kasutamine on ebamõistlikult ressursikulukas, tagatud pole häireteta aastaringne
alternatiivkütuse tarnimine (nt saarelisus) vms, ning ühistransporti korraldav pädev asutus
vastavalt suurendab teistes piirkondades hangitavate keskkonnasõbralike ja energiatõhusate
teenuste ja sõidukite mahtu juhindudes määruses sätestatud arvestusperioodi sihtarvudest.
Palume täiendavalt analüüsida, kas RHSi § 77 lõike 71 alusel kehtestatava keskkonnaministri
määrusega on võimalik Eesti kõikidele hankijatele seada minimaalseid hanke-eesmärke
keskkonnasõbralike sõidukite hankimisel. Leiame, et tegemist ei pruugi olla kohase
regulatsioonitasandiga.
Täiendavalt märgime, et määruse eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks üleriigilisele
omavalitsusliidule ‒ Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Kohaliku omavalitsuse üksused on avaliku
sektori hankijatena ja kohaliku ühistranspordi korraldajatena määruse oluliseks sihtrühmaks ja
nendega konsulteerimine on määruse kehtestamise oluline eeltingimus. Vastava konsulteerimise
kohustuse paneb ministrile Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõige 1.
Järgnevalt teeme ettepanekud määruse eelnõu sisu osas.
Palume määruse pealkiri viia kooskõlla volitusnormi sõnastusega ja sõnastada pealkiri selliselt, et
määrusega kehtestatakse hankelepingu esemeks olevate maanteesõidukite keskkonnahoidlikud
kriteeriumid. Normide sõnastamisel palume lähtuda hea õigusloome ja normitehnika eeskirja
(HÕNTE) § 15 lõikest 4 ja eelistada ainsuslikku vormi.
Teeme ettepaneku esitada määruse eelnõu § 1 lõige 1 kahe eraldi lõikena. Esimeses lõikes palume
ette näha, milliste avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale riigihangete seaduse tähenduses
hankelepingute suhtes määrust kohaldatakse (praeguse määruse eelnõu § 1 lõike 1 punktid 1 ja 3)
ning teises lõikes teha viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007
(praeguse määruse eelnõu § 1 lõike 1 punkt 2). Selline eristamine on vajalik, sest direktiivi
2009/33/EÜ art 3 lg 1 punktis b ei tehta määrusega (EÜ) nr 1370/2007 seonduvalt viidet avaliku
sektori ja võrgustiku sektori hankijale. Määrus (EÜ) nr 1370/2007 kohaldub selle määruse mõttes
pädevatele asutusele, kes on Eesti siseriiklikus õiguses nimetatud ühistranspordiseaduse §-s 19.
Lisaks palume asendada viited direktiivile (EL) 2019/1161 viidetega direktiivile 2009/33/EÜ.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/NIM/?uri=celex:32019L1161
2 (3)
Määruse eelnõu § 1 lõike 2 punktid 1 ja 2 oleks otstarbekas ühendada ja teha viite direktiivi art 3
lõigetele 2 ja 3. Art 2 lõikes 2 on punktid a-d ja kuna kõik nendes punktides nimetatud sõidukid
on direktiivi kohaldamisalast välja jäetud, siis piisab viitest art 2 lõikele 2. Art 2 lõikes 3 on punktid
a-c ja kuna kõik nendes punktides nimetatud sõidukid on direktiivi kohaldamisalast välja jäetud,
siis piisab viitest art 2 lõikele 3. Arusaadavuse huvides võiks määruse eelnõu § 1 lõike 2 punkti 3
sõnastada selliselt, et määrust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 3 punktides 2 ja 3
nimetamata M3 kategooria maanteesõiduki suhtes.
Palume määruse eelnõuga üle võtta direktiivi art 5 lõige 3, mis lubab hanke-eesmärkide täitmisel
arvestada ka sõidukeid, mis pärast moderniseerimist vastavad keskkonnasõbraliku sõiduki või
heiteta raskesõiduki määratlusele. Direktiivi (EL) 2019/1161 põhjenduspunktis 15 on esile toodud,
et ringmajanduse põhimõtete kohaselt tuleb toodete kasutusiga pikendada, mistõttu tuleks
minimaalsete hanke-eesmärkide täitmisel võtta arvesse ka keskkonnasõbralike sõidukite või
heiteta sõidukite nõuetele vastavaks moderniseeritud sõidukeid.
Teeme ettepaneku määruse lisa kehtestamise asemele võtta direktiivi 2009/33/EÜ lisa üle
viitamise teel. Nimetatud viisil viitamine on kooskõlas HÕNTE § 28 lõikega 6. Direktiivi lisa on
juba osaliselt viitamise teel ka määruse eelnõus üle võetud (määruse eelnõu § 1 lõike 1 punkt 3).
Määruse lisa säilitamisel palume määruses täpsustada keskkonnahoidliku kergsõiduki ja
raskesõiduki mõistet, mida määruse lisas kasutatakse.
Samuti palume üle vaadata määruse eelnõu § 3 punkti 2 sõnastus, mis praegusel kujul tundub
sätestavat, et keskkonnahoidlik maanteesõiduk on ainult selline, mis kasutab vedelaid biokütuseid,
sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, mida pole fossiilkütustega segatud. Seletuskirjas on aga
selgitatud, et kui sõiduk kasutab vedelaid biokütuseid, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid,
ei tohi kõnealuseid kütuseid segada traditsiooniliste fossiilkütustega.
Teeme ettepaneku jätta määruse eelnõu § 5 lõikes 1 välja tekst sõna „heidet“ järel, sest õigusnormis
ei kirjeldata selle kehtestamise eesmärki, vaid esitatakse ainult järgimiseks kohustuslikud ja
õiguslikku tähendust omavad normid.
Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas toimub hanke-eesmärkide ning riigile seatud
sihtarvude täitmise järelevalve, arvestus ja aruandlus vastaval arvestusperioodil, mh millised
arendused on määruse rakendamiseks planeeritud riigihangete registris teha.
Juhime tähelepanu ka sellele, et seletuskirja mõjude osas antud hinnang, mille kohaselt määruse
rakendamisega ei kaasne olulisi lisakulusid, võib olla ekslik ja eksitav. Transpordiameti
vastutusalas läbiviidud riigihangete tulemuste põhjal on alternatiivkütuseid kasutavate busside
veoteenuse hinnad oluliselt kallimad fossiilkütust kasutavate busside teenushindadest. Erinevate
eksperthinnangute põhjal ei ole paraku alust eeldada vastupidist trendi ka vähemalt keskpikas, st
avaliku teenindamise lepingute kehtivuste 10-aastases ajaperspektiivis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Katrin Andre
[email protected], tel 625 6322
3 (3)