Koostootmisjaama kulude jagamine eksergia meetodi alusel

Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 01.06.2022 23:21 Adressaat: Konkurentsiamet <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Mare Karotamm <[email protected]>; Külli Haab <[email protected]> Teema: EJKÜ arvamus eksergia metoodika eelnõu osas Tere Palun leidke lisatuna Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu arvamus planeeritava eksergia metoodika eelnõu kohta. Loodame, et meie kiri jõuab ilusti adressaadini. Vajadusel oleme valmis täiendavalt selgitama. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 5165943 Konkurentsiamet Teie: e-kiri 25. 0 3 .202 2 [email protected] Meie : 01 .0 6 .202 2 nr 9 Koostootmisjaama kulude jagamine eksergia meetodi alusel Lugupeetud Külli Haab Täname, et edastasite meile tutvumiseks ning kommenteerimiseks metoodika „Koostootmisjaama kulude jagamine eksergia meetodi alusel“ eelnõu ning Exceli vormis arvutusfaili. Täname ka täiendavate kommentaaride eest, mille edastasite meil oma kirjas 31.05.2022 nr 7-19/2022-149-8 . E nergia on tänases maailmas midagi oluliselt enamat kui füüsikaline kategooria, sest tänapäeva l lisandu vad sellele energia trilemmast tuttavad varustus - ja hinna kindluse ning ka keskkonnakaitselised aspektid . Soojusvarustus on meie piirkonnas elutähtis teenus, mille katkestamine ei saa sõltuda üksnes ettevõtte sisestest otsustest (tasuvusest) vaid peab arvestama ühiskonna laiemate ootustega. Seepärast on kriitiline, et mistahes muudatused sektori regulatsioonis (sh regulatsioonide rakenduspraktikas) oleks põhjalikult läbi analüüsitud ja võimalike mõjude tulemused teadvustatud , sest vaid nii on võimalik teha vastutustundlikke ja pikaajalisi otsuseid. Oleme varasemalt tähelepanu juhtinud, et konkurent sia meti poolt välja töötatud eksergia meetod koostootmisjaamade (KTJ) kulude jagamiseks on meie hinnangul mitmetel põhjustel probleemne ning selle rakendamine on keeruline. Seepärast k aasasime sõltumatu eksperdina Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Energiatehnoloogia instituudi teadlaste rühma, et saada ülevaade metoodika rakendamise praktikatest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemkohtadest. E ksperdid teostasid ka kontrollarvutused , et hinnata metoodika mõju koostootmisjaamade (KTJ) majanduslikule jätkusuutlikkusele . Järgnevalt edastame ülevaate uurimistöö peamistest tulemustest , mis meie hinnangul kinnitavad meie kirjas 12.04.2022 nr 7 toodud kahtlusi metoodika sobi matuse osas ja millele kahjuks ka teie poolt esitatud kommentaarid vastuseid ei paku . 1. Eksergia olemus ja kasutami ne majandustegevuses J uhendmaterjali eelnõus toodud mõisted e ksergia ja e ksergia meetod tunduvad olevat käsitletud lihtsustatult ja järeldused tehtud ilma eksergilist süsteemi põhjalikult piiritlemata sh eksergia häving võib olla meelevaldselt seotud välisõhu temperatuuriga ( või kaugküttesüsteemi temperatuuridega ) . Kirjeldatud on termodünaamilist printsiipi, et juhul k ui auru temperatuur ja rõhk on jõudnud ümbritseva keskkonna ehk atmosfääri tingimustele, siis selle eksergia on null ehk sellistel tingimustel ei ole enam võimalik aurust elektrit toota. Puudub aga kindlus, et kas ja kuidas sellist alusprintsiipi on võimalik kohaldada terviklikule kaugküttesüsteemile . S eetõttu pidasime vajalik uks teostada laiapõhjali ne eksergiavaldkonna teadustööde ja teiste allikate analüüs . TTÜ u urimisrühm viis läbi t eadusartiklite a nalüüs i SCOPUS tsiteerimisandmebaasi alusel, kus refereeritakse ca 80% rahvusvahelistest eelretsenseeritavatest teadusajakirjadest. Artiklite valikul võet i arvesse t siteeritavust ning sobivust teemaga . Ülevaate tulemusena selgu s , et erinevaid eksergial põhinevaid arvutusmeetodeid on väga palju . Mitmetes artiklites leitakse, et eksergial põhinev lähenemine sobib keskkonnamõjude jaotamise optimeerimiseks, CO 2 -heite nõuetekohaseks jaotamiseks tehase toodete vahel, energia tootmisseadmete disaini täiustamiseks jne . E ksergia meetodit saa ks siiski kasutada vaid ligikaudse hinnanguna nii kütuse jaotamisel kui ka kütusekulu ja põlemisel tekkivate saasteainete heitkoguste jaotamisel elektri- ja soojuseenergia vahel . Selgus, et e rinevate kulu jaotamise meetodite kasutamine üldjuhul põhjusta b ka olulisi erinevusi koostoo detud elektrile-soojusele jaotatavate kulude osas , mistõttu pole eksergia kasutamine kulude jaotamisel teadusringkondades selget toetust leidnud (sama sisulist järeldust kannab ka möödunud aastal EJKÜ ja TTÜ poolt läbiviidud Eesti kaugküttesektori 2020. aasta CO 2 heitmete analüüs, kus erinevaid metoodikaid kasutades on ka tulemused erinevad). A llikates , kus eksergia meetodi kasutamine majandusarvutustes ja kulude jagamise l ei ole otseselt välistatud , käsitletakse eksergiat pigem üldistatult/teoreetiliselt/kontseptuaalselt. R õhuasetus on kohati mujal, näiteks püütakse näidata mõne tehnoloogia kulutõhusust või efektiivsust . Lisa k s teadusartiklitele püüti analüüsida ka teisi avaldatud töid ning leiti, et a inult Maailmapanga materjal is , olid antud hinnangud ja konkreetsed soovitused koostootmisjaamade kulude toodetud elektri ja soojuse vahel jaotamise erinevatele meetoditele, arvestades seejuures koostootmise spetsiifikat . Peamised järeldused selles töös olid, et : a) p üsikulude jagamiseks termodünaamika põhimõtetel baseeruvaid meetodeid (sinna kuulub eksergia meetod) ei kasutata ; b) e ksergia meetod on kõige täpsem viis muutuvkulude jagamiseks koostootmisjaama toodangute vahel termodünaamika seisukohalt. Vaatamata sellele on eksergia meetod teiste muutuvate kulude jagamiseks mittesoovitatud meetodite seas ; c) k ulude jagamise meetodite valikul tuleb arvestada sellega, kas tegemist on liberaliseeritud energiamajandusega või mitte. Liberaliseeritud energiamajanduse all on arvestatud, et kas elektri turul toimib konkurents (soojuse turgu käsitletakse mõlemal juhul pigem monopolina). Eksergia meetod ei kuulu nendel tingimustel (rakendatav ka Eestile) sobivate jaotamismeetodite hulka. Täiendavalt analüüsi s uurimisrühm Energex ja Pilvero töö peamiseks allikaks olnud T. Tereshchenko poolt 2016 a astal Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikoolis (NTNU) kaitstud doktoritöö d ning viidi läbi intervjuu töö juhendaja ja kaasautori prof essor Nata s a Nordiga. Töös on mainitud, et eksergia meetod ei motiveeri temperatuuride vahet suurendama, mis oleks vajalik madalatemperatuurilise kaugkütte juurutamisel . Prof. N. Nord tõi intervjuu käigus välja, et termodünaamilise analüüsi puhul on eksergia analüüs väga hea tööriist, kuid juhul kui kaasatud on turg ja infrastruktuur , siis on selle meetodi kasutamine vale valik. Seetõttu sai ka nimetatud doktoritöö majandusarvutuste osas KTJ kütuste kulude jaotamiseks valitud energia meetod (olemuselt sama, mis füüsikaline meetod) ning hoiduti eksergia meetodi kasutamisest. Eksergia m eetodi suur e miinusena rõhutati , et peale- ja tagasivoolu temperatuuride kõikumine mõjutab tulemust väga suurel määral ning iga hetke temperatuur on arvutuste jaoks oluline. Eelnevast saab järeldada, et Energex i ja Pilvero t ööde peamiseks allikaks kasutatud doktoritöö sõnum it pole korrektselt hinnatud ning selles puuduvad otsesed seosed eksergilise meetodi ja KTJ investeeringu - ja tootmis kulude jaotamise vahel. 2. Mõju olemasolevate KTJ- dele Läbiviidud TTÜ uurimistööst tulenevalt o leme veendunud, et meetodi rakendamine olemasolevatele KTJ-dele tingiks sisuliselt senise l kujul koostootmise lõppemise . S eda kinnita vad uurimisrühma poolt koostatud arvutused ja joonis , kus valitud tootmisgraafikute järgi oleksid KTJ- d tagasiulatuvalt kahjumlikud ega suudaks neile seatud eesmärke täita. Analüüsi läbiviimiseks k oostati hüpoteetilise KTJ arvutusmudel, mille aluseks oli konkurentsiameti poolt edastatud eksergia arvutusmudel . Konstrueeriti soojuse tootmisprofiilid, mis esinevad Eestis töötavatel tegelikel KTJ-del. Koostatud mudeli abil hinnati eksergia meetodi mõju KTJ majandusnäitajatele sh soojuse piirhinnale. Eksergia meetodi rakendamine alandab soojuse piirhinda võrreldes hetkel kehtiva alternatiivkatlamaja meetodiga. See tähendab, et KTJ kui terviku tulud sõltuvad oluliselt rohkem elektri turu hinnast. Elektri hinnad on teadupärast vabaturu kaup ja pikemaajaliselt ette prognoosimatud . Selle st tulenevalt on KTJ käitamisel peamiseks küsimuseks, kas KTJ töötamine on üldse majanduslikult otstarbek a s arvestades soojuse müügist tulenevaid väiksemaid tulusid , samal ajal kui KTJ kulud ei ole muutunud. Analüüsides ajalooliste andmete pealt, millised oleksid KTJ-de majandustulemused eksergia meetodi rakendamisel näeme, et sellised KTJ-d oleksid alates aastast 2017 kahjumis sõltumata sellest, kas saadakse taastuvenergia- ja koostootmise toetusi või mitte (vt. Joonis 3.1). Erandiks oli 2021. aasta, kus elektri hind kasvas kiiremini hakkepuidu hinnast ning hakkepuidu hind jäi tänu sesoonsetele lepingutele aastakeskmiselt suhteliselt madalaks. Toetusi mittesaav KTJ oleks 2021. aastal jook s vat kahjumit saades sunnitud seisma jääma . 3. Mõju uutele KTJ- dele Ilmselgelt muudab planeeritav meetod ka uute KTJ-de rajamise riskantseks ja majanduslikult ebaratsionaalseks, mistõttu jääb Eestis KTJ-de majanduslik potentsiaal kasutamata. Väidet kinnitavaid a rvutusi iseloomustab alltoodud joonis : Iga tootmisprofiili puhul ületavad koostootmisjaama kulud tulusid ning jaamade äri tegevus ei oleks jätkusuutlik. Samuti selgus analüüsis , et isegi tootmisüksuste ja kaugküttevõrgu arendamine ei aita kaasa jätkusuutlikkuse paranemisele . N äiteks suitsugaaside kondensaatori paigaldamine, kaugkütte temperatuurigraafiku alandamine mõjutaks küll tulemusi, ku id KTJ-d oleksid endiselt majanduslikult mittetasuvad ja neid ei saaks tegelikult käitada. Selgus, et kaugkütte küttegraafikute alandamine vähendab soojuse eksergiat ehk soojuse tootmisele jaotatavate kulude osakaal väheneb veelgi. Selle tulemusena väheneks küll teoreetiliselt soojuse tootmise hind, aga see mõjuks veelgi negatiivsemalt koostootmisjaama jätkusuutlikkusele. Kui kaugkütte arengutrendid eeldavad temperatuuride alandamist kaugküttes ning peale antava ja tagastuva võrguvee temperatuuride vahe suurenemist, siis eksergia meetodi rakendamine ei motiveeriks temperatuure alandama ega võrkude efektiivsust suurendama. Ka see kinnitab eksergia meetodi sisulist sobimatust KTJ-de kulude jaotamise meetodikana. 4. Mõju tarbijatele Läbiviidud analüüsist selgus, et k ui rakendada eksergia meetodit olemasolevatele KTJ-dele , siis pärast to etus perioodi lõppu ei suudaks need katta enam oma jooksvaid kulusid ning peaksid tegevuse lõpetama . Kontrollarvutused näitavad, et ka hetkel kehtivate toetustega ning elektri ja kütuste hindadega ei ole kasumlikkuse saa vutamine võimalik. Eelnevat arvestades o leks ainsateks teoreetilisteks alternatiivideks KTJ-de ümberehitami n e või asendamine uut e lahendustega nt a) uue katlamaja ehitamine (toodetud soojuse piirhind eeldatavalt sama, mis täna KTJ-dele alternatiivkatlamaja meetodiga arvutatav soojuse piirhind); b) KTJ töörežiimi muutmine selliseks, et toodetakse ainult soojus t ( KTJ töötab katlamaja režiimil); c) fossiilkütuste kasutuselevõtt töö lõpetanud KTJ- des toodetud soojuse asendamiseks (eeldatakse, et gaasikatlad või kütteõlikatlad on valdavalt olemas ja neid saaks suhteliselt kiirest i juurde rajada) . Kõik eeltoodud variandid tõstavad soojuse lõpphinda tarbijatele ning mõne puhul võib alternatiiv jäädagi teoreetilisele tasemele, sest lahendada tuleb rida küsimusi nt parima võimaliku tehnika , puhastusseadmete, planeeringute j ms osas . Samuti on maagaasi kasutuse suurendamine tänast julgeoleku olukorda arvestades võimatu (hoolimata riigi pingutustest ning LNG tarnevõimekuse edendamisest) ning töötab samuti vastu EL pikaajalistele eesmärkidele. 5. Kokkuvõte Kokkuvõtlikult ja e elneva te st punktidest tulenevalt oleme veendunud, et metoodika kasutamine esitatud kujul ei ole põhjendatud ega võimalik . P alusime TTÜ uurimisrühmal sõltumatult ja teaduspõhiselt hinnata eksergia metoodika sobivust koostootmisüksuse kulude jaotamisele ning hinnata võimalikke mõjusid KTJ jätkusuutlikkusele . Tehtud a rvutusi ja järeldusi analüüsides oleme veendunud , et uudse meetodi rakendamine tooks kaasa väga tõsised kahjulikud (katastroofilised) tagajärjed nii kaugküttesektorile kui kogu Eesti energiamajandusele laiemalt. Eelnevast tulenevalt s oovitame eksergia metoodika arendamine peatada /lõpetada , sest s elle teaduslik põhjendatus, tehniline ja majanduslik rakendatavus sh seos varustuskindluse, taskukohasuse- ja kliimaeesmärkidele vastavusega on tõendamata. Alles uurimisjärgus oleva metoodika testimine reaalmajanduses sisaldab riske, millest on mõistlik käesoleval keerulisel ajal hoiduda. Hoopis olulisem on fokusseerida meie kõigi ühised pingutused ja ressursid tegevustele, mis aitaksid loetud kuude jooksul lahendada akuutse id probleeme u ueks küttehooajaks ettevalmistamisel. Käesolevale kirjale on lisatud koostatud uurimistöö laiendatud kokkuvõte. Vajadusel oleme valmis kohtuma ning läbiviidud mõjuanalüüsi detailsemalt tutvustama. Töö lõplik vormistamine võtab veel pisut aega ning avaldame selle juba lähiajal EJKÜ veebilehel. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja juhataja Lisa: uurimistöö laiendatud kokkuvõte (6 lk). Sama: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] 5165943 EKSERGIA MEETODI RAKENDAMINE SOOJUSE PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISEKS UURIMUSTÖÖ LAIENDATUD KOKKUVÕTE Tellija: Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Tallinn 2022 LAIENDATUD KOKKUVÕTE Eksergia meetodi kajastamine teadusartiklites. Artiklite otsingu puhul tuli välja, et enamasti on rohkem tsiteerituteks vanemad artiklid, kus tegeletakse peamiselt eksergia meetodi väljaarendamisega. Hilisemates, vähem tsiteeritud artiklites, antakse ka hinnanguid meetodile ja tuuakse välja, millistes tingimustes ning kuidas seda saab kasutada ja millistes tingimustes selle kasutamine õigustatud ei ole. Artiklitest ilmneb, et erinevaid eksergial põhinevaid arvutusmeetodeid on väga palju: eksergomajanduslik analüüs, keskkonnaeksergia (exergoenvironmental) analüüs, ka varieeruvad klassikalised eksergia arvutusmetoodikad vastavalt kasutusalale. Mitmetes artiklites leitakse, et eksergial põhinev lähenemine sobib keskkonnamõjude optimeerimiseks, CO2-heite nõuetekohaseks jaotamiseks toodete vahel, energia tootmisseadmete disaini täiustamiseks. On leitud ka see, et eksergia meetodit võib kasutada vaid ligikaudse hinnanguna kütusekulu ja põlemisel tekkivate saasteainete heitkoguste jaotamisel elektri- ja soojuseenergia vahel. Artiklite analüüsi käigus leitud olulisemad järeldused on alljärgnevad: - Eksergia põhimõtete kasutamist koostootmisel tekkivate kulude jagamisel on vähe uuritud. - Arvamused eksergia meetodi kasutamise otstarbekuse kohta koostootmisseadmete kulude, heitmete, kütuste koguse ja muude osas on erinevad. - Puuduvad teaduslikud allikad, kus eksergial põhinevad meetodid oleksid edukalt integreeritud koostootmisjaama majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks ja soojuse piirhinna arvutamisel olukorras, kus elekter on samaaegselt vabaturul kaubeldav. Ehk situatsioon, kus üks toode allub hinnaregulatsioonile, aga teine on vabaturu kaup. - Nendes allikates, kus eksergia meetodi kasutamine majandusarvutustes ja kulude jagamisel ei ole otseselt välistatud, käsitletakse eksergiat pigem üldistatult/teoreetiliselt/kontseptuaalselt. Teistest allikatest otsingute käigus leidus ainult üks materjal1, kus on antud hinnangud ja soovitused koostootmisjaamade kulude toodetud elektri ja soojuse vahel jaotamise erinevatele meetoditele, arvestades seejuures koostootmise spetsiifikat. Mõned väljavõtted sellest tööst, mis puudutavad eksergia meetodi rakendamist kulude jagamisel: - Püsikulude jagamiseks termodünaamika põhimõtetel baseeruvaid meetodeid (sinna kuulub eksergia meetod) ei kasutata. - Eksergia meetod on kõige täpsem viis muutuvkulude jagamiseks koostootmisjaama toodangu (elekter ja soojus) vahel termodünaamika seisukohalt. Vaatamata sellele on eksergia meetod teiste muutuvate kulude jagamiseks mittesoovitavate meetodite seas. - Kulude jagamise meetodite valikul tuleb arvestada sellega, kas tegemist on liberaalse energiamajandusega või mitte. Liberaalse energiamajanduse puhul eeldatakse, et elektrit müüakse konkurentsile avatud vabaturul (soojuse turgu käsitletakse mõlemal juhul pigem monopoolsena). Eksergia meetod ei kuulu nendel tingimustel Eestiga sarnastel liberaalsetel turgudel sobivate kulude jaotamise meetodite hulka. 1 Regulation of Heat and Electricity Produced in Combined-Heat-and-Power Plants. Carolyn Gochenour, The World Bank, 2003. WWW: http://documents1.worldbank.org/curated/en/948891468771619606/pdf/272010paper.pdf [26.05.2022] 2 Konkurentsiameti poolt pakutud eksergia metoodika aluseks olevate uuringute analüüs Uuring 1. Analüüs – Koostootmise kulude jagamise erinevad metoodikad. Energex Energy Experts OÜ. Detsember 2020. Töö eesmärk oli anda vastused Konkurentsiameti poolt esitatud lähteülesandes toodud neljale uurimisküsimusele, mis keskendusid koostootmise kulude jagamise metoodikate võrdlemisele. Töös on lühidalt kirjeldatud ja võrdlevalt käsitletud 10 metoodikat. Lihtsuse osas hinnati soojuse eksergia meetod keskmiselt keerukaks ja eksergia meetod (koos Dresdeni meetodiga) keerukaks. Töös väidetakse ka, et eksergia (samuti Dresdeni) meetod soosib madalatemperatuurse kaugkütte arengut, kuna arvestab toodetud soojuse temperatuuri ja sellest tingitud primaarenergia säästu ning elektrienergia toodangu kasvu. Sellisena on väide diskuteeritav ja vajaks täpsemat selgitust. Töös on kasutatud 12 allikat, millest enamik on tehnilise teabe allikad (käsiraamatud, õppematerjal), kolm on õigusaktid (Riigi Teatajast) ja ainult üks allikas on teadustöö – T. Tereshchenko 2016. a Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikoolis (NTNU) kaitstud doktoritöö. Eksergia põhimõistete ja -arvutuste osas on kasutatud kahte õpikut/käsiraamatut: - Ots A. Soojustehnika aluskursus. TTÜ kirjastus, Tallinn 2011; - Konstantin P, Konstantin M. The Power Supply Industry: Best Practice Manual for Power Generation and Transport, Economics and Trade. Springer. 2018. Viimases teoses sisaldub peatükk investeerimis- ja tootmiskulude jaotamise kohta koostootmisel (Chp. 7. Cost Allocation to Cogeneration Products, p. 157–182), kus käsitletakse kolme majandusnäitajatel ja kolme termodünaamikal põhinevat meetodit kulude jagamiseks koostootmise saaduste (elekter ja soojus) vahel. Eksergial põhinevat meetodit (alajaotis 7.6) nimetatakse sobivaks juhul, kui puudub võimalus kasutada võrdlust elektri tootmisega kondensatsioonirežiimis. Puudusena tuuakse välja vajadust selgitada meetodi teoreetilisi aluseid finantsjuhtidele ning samuti arvutuste keerukust. Töös ei ole selgelt välja toodud, kas see väide kehtib ka kaugküttevõrkudesse töötavatele koostootmisjaamadele ja kas see meetod on rakendatav regulatiivse soojuse piirhinna määramiseks. Uuring 2. Elektri ja soojuse koostootmise režiimis toodetud soojusele kulude jagamisel soojuse eksergia meetodi rakendamine. Pilvero OÜ. 2022. Töö on teostatud Konkurentsiameti tellimisel eesmärgiga analüüsida ja hinnata soojuse eksergia meetodi rakendatavust elektri ja soojuse koostootmise kulude jaotamisel. Samas, soojuse eksergia meetodi rakendamise mõju analüüs jaamade majandusnäitajatele ei olnud selle töö ülesanne. Soojuse eksergia meetodi osas rõhutatakse, et see võimaldab koostootmise kulude jaotamist vastavalt toodangu eksergia sisaldusele (töövõimele). Võrreldes elektriga on soojuse eksergia (töövõime) mitu korda madalam ja seetõttu jagatakse eksergia meetodi rakendamisel soojusele väiksem osa kogukuludest kui nt alternatiivkatlamaja meetodi korral. Aruandes märgitakse, et tööülesande teksti põhjal oli Konkurentsiamet tõenäoliselt arvestanud koostootmisjaamade enam-vähem pideva töötamisega kogu aasta jooksul, siis tegelikult võivad erinevad koostootmisjaamad töötada aasta jooksul vägagi erinevate ajaperioodide jooksul. Iga koostootmisjaama täistöötunnid on igal konkreetsel juhul erinevad. Pilvero poolt koostatud töö kahjuks ei vasta küsimusele, mil määral võivad koostootmisseadme tegelikud töövõimalused (prioriteedid, tööaeg) mõjutada 3 koostootmisjaama majandusnäitajaid soojuse kulude osakaalu arvutamisel soojuse eksergia meetodil. Kokkuvõtvalt rõhutatakse, et soojuse eksergia arvutusmetoodika rakendamise eesmärgiks alternatiivkatlamaja metoodika asemel saab olla põhiliselt energiapoliitiline soov koostootmisest saadava soojuse hinna alandamine. Samuti seda, et soojuse eksergia meetodi rakendamine alternatiivkatlamaja meetodi asemel põhjustab koostootmises toodetud elektri arvestusliku omahinna tõusu ja sunnib ettevõtteid oma äriplaane muutma. T . Tereštšenko doktoritöö ja selles kasutatud viidete ning doktoritöö raames valminud artiklite analüüs. Doktoritöö kokkuvõtlikes järeldustes on rõhutatud, et eksergia meetod on kõige tundlikum kaugküttesüsteemis kasutusel olevate temperatuuride suhtes, olles ainus meetod, mis suudab neid vajalikul määral arvesse võtta. Samal ajal aga ei motiveeri eksergia meetod temperatuuride vahet suurendama, mis oleks vajalik madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks. Samuti on selles töös mainitud, et eksergia meetodi rakendamine nõuab põhjalikke teadmisi termodünaamikast ja elektrijaama tootmisprotsessidest ning on seetõttu praktiliseks kasutamiseks üsna keeruline. Kuna nii doktoritöös kui ka doktoritöö raames avaldatud artiklites ei olnud selgeid väiteid eksergia meetodi kasutamise sobivusest koostootmisprotsessis toodetud soojuse regulatiivse piirhinna määramise kohta, siis võtsime ühendust doktoritöö autoriga (Tymofii Tereshchenko) eesmärgiga saada tema kommentaare ja arvamust sellel teemal. Tema soovitas kommentaaride saamiseks pöörduda oma juhandaja, professor Natasa Nord 2 poole. Vestluse käigus avaldas N.Nord arvamust, et eksergiaanalüüs on termodünaamilise analüüsi puhul väga hea tööriist, kuid kui analüüsi on vaja kasutada olukorras, kus on tegemist vaba turuga, ning kui arvestada ka muude aspektidega nagu infrastruktuur, elektrituru disain, võrgu- ja tootmisarendus, siis on selle meetodi kasutamine vale valik. Eraldi miinusena märkis N. Nord, et peale- ja tagasivoolu temperatuuride kõikumine mõjutab tulemust väga suurel määral kuna iga ajahetke temperatuur on arvutuste täpsuse jaoks oluline. Soojusliku eksergia meetodi rakendamise mõju koostootmisjaamade majandustulemustele. Kui eksergia kulude jagamise meetod oleks rakendatud juba ehitatud koostootmisjaamadele varem, siis enamus ajast need jaamad oleksid majanduslikult ebaotstarbekad. Tasuvuse piiril oleksid ainult taastuvelektri toetusi saavad baaskoormusel (nominaalne soojuslik võimsus ligilähedane suvisele koormusele) töötavad koostootmisjaamad. On vähe tõenäoline, et praegu olemasolevaid koostootmisjaamu oleks ehitatud, kui alternatiivkatlamaja meetodi (kehtiv meetod) asemel oleks rakendatud käesolevas töös analüüsitavat soojuse eksergia meetodit. Soojuse eksergia meetodi rakendamine uutele koostootmisjaamadele soojuse piirhinna määramiseks kütuste ja elektri tänaste hinnatasemete juures oleks taolise investeerimisotsuse tegemisel takistavaks faktoriks, kuna kõigi analüüsitud soojuskoormuse profiilidega, levinud tehnoloogiatega ja levinumate kaugküttesüsteemi tõhusust tõstvate meetmete puhul töötaksid koostootmisjaamad kahjumiga. Eksergia 2 Natasa Nord teaduslik profiil. WWW: https://www.ntnu.edu/employees/natasa.nord [26.05.2022] 4 meetodit rakendades ei ehitataks tänastes tingimustes Eestisse ühtegi uut koostootmisjaama. Oleme praegu ajas, kus energiakandjate hinnad on kõrgede ja volatiilsed. Teoorias on võimalikud sellised energiahindade kombinatsioonid, mille korral eksergia meetodi rakendamine oleks otstarbekas, aga see eeldab ülimadalaid hakkepuidu ja kõrgeid elektri hindu. Praktikas liiguvad kõigi energiakandjate hinnad turul samasuunaliselt. Analüüsi käigus tehtud arvutused näitavad, et kaugküttesüsteemi energiatõhususe suurendamiseks suunatud peamised üldtunnustatud meetmed (suitsugaaside kondensaatori paigaldamine, kaugküttevõrgu temperatuuri alandamine) ei paranda koostootmisjaama jätkusuutlikkust. Soojuse eksergial põhinev arvutus mõjub pigem vastupidiselt. Näiteks küttegraafiku alandamine vähendab soojuse eksergiat, ehk kulude osakaal, mis oleks seotud soojuse tootmisega, väheneb. Selle tulemusena vähenevad soojuse tootmise piirhind ja soojuse müügiga seonduvad tulud. See, et soojuse eksergia meetod võimaldab selliseid tulemusi, on vastuolus kaugküttevõrkude arengutrendidega ja tekitab kahtlusi meetodi kasutamise sobivuse osas koostootmisjaamade kulude jagamisel kaugküttes. Soojusliku eksergia meetodi rakendamise mõju lõpptarbijale. Soojuse eksergia meetodi eesmärgina on toodud näilist soojuse hinna langust soojustarbija jaoks, kuna soojuse tootmise piirhind koostootmisjaamades väheneb võrreldes alternatiivkatlamaja meetodi kasutamisega. Samas, sellise piirhinnaga oleksid kõik koostootmisjaamad (nii uued kui ka vanad, nii toetusi saavad kui ka toetusteta jaamad) praeguste energiahindade juures majanduslikult kahjumlikud ja peaksid oma tegevuse lõpetama. Seejärel peaks soojust tootma fossiilseid kütuseid tootvates katlamajades ning soojuse hind lõpptarbija jaoks tegelikult kasvaks. Arvestades sellega, et praegune taastuvenergia toetuse poliitika liigub elektri tootmisega seonduvate toetuste vähenemise ja kaotamise suunas (elektri tootmisega seotud tulude baas väheneb), siis eksergia meetodi rakendamisel muutub koostootmine kaugküttevõrkudes majanduslikult ebaotstarbekaks. Kontrollarvutused näitavad, et ka hetkel kehtivate toetustega ning elektri ja kütuste hindadega ei ole kasumlikkuse saamine võimalik. Arvestades ülaltooduga jäävad kaugküttes juba töötavate või planeeritavate koostootmisjaamadega kaugküttepiirkondades soojusvarustuse peamisteks alternatiivideks: a) uue hakkepuidul töötava katlamaja ehitamine b) koostootmisjaama töörežiimi muutmine ainult soojuse tootmiseks c) fossiilkütuste kasutuselevõtt koostoodetud soojuse asendamiseks Hakkepuidul põhineva katlamaja ehitamise korral soojuse hind oleks sama, mis praegu koostootmisjaamast väljastatava soojuse hind (kehtiv alternatiivkatlamaja meetod). Hetkel kehtiva alternatiivkatlamaja meetodi rakendamise jätkamisel saaksid koostootmisjaamad sama soojuse piirhinnaga pakkuda hulganisti eeliseid, mis on koostootmisele omased. Katlamaja väljaehitamise ajal oleks tõenäoliselt vaja suurendada senise koormuse katmiseks ettenähtud soojuse tootmist, mis reeglina baseerub fossiilkütustel (soojuse piirhinna tõus biokütustel töötavate katlamajade ehitamise ajal). Koostootmisjaama üleminekul töötamiseks ainult soojust tootvale režiimile tekitataks olukord, kus soojust hakatakse tootma kallima ja keerulisema seadmega, võrreldes ainult soojuse tootmiseks ettenähtud seadmetega. Seetõttu oleksid soojuse tootmise kulud kõrgemad võrreldes ainult soojuse tootmiseks ettenähtud lahendustega. Koostootmisest 5 loobumine nõrgendaks soojusvarustuse turvalisust, vähendaks taastuvelektri tootmist Eestis ning vähendaks primaarenergia kasutamise efektiivsust. Kannataks ka varustuskindlus, kuna tänased koostootmisjaamad pakuvad elektriga varustatust elektrikatkestuste ajal võimaldades kaugkütte võrgupumpadel ja lähedal asuvatel elutähtsa teenuse osutajatel edasi tegutseda. Üleminek fossiilkütustele (nt kütteõli või maagaas) on üks võimalik biokütustel baseeruva koostootmise asenduslahendus. Kütteõlil või maagaasil töötavate katelde paigaldamine on lihtne ja odav. Praeguste energiahindade juures tooks selline lähenemine kaasa oluliselt kõrgema soojuse piirhinna lõpptarbijale 6